SAARED Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Madeira saar ja Assoori saarestik. Assoori saarestiku alla kuuluvad kolm rühma: Läänerühm (Corvo ,Flores), keskrühm (Faial, Pico, São Jorge, Graciosa, Terceira) ning idarühm (São Miguel (peasaar), Santa Maria). Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. 4 PINNAMOOD, LOODUS Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. LoodePortugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Portugal paikneb vahemerelises kuivalembelise põõsastiku loodusvööndis. Atlase
o Graciosa o Terceira · Idarühm o São Miguel Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. [6][10] 4. PINNAMOOD, LOODUS Portugali maastik on erakordselt mitmekesine, maastikupilt võib muutuda väga lühikeste vahemaade tagant. Portugali põhja- ja keskosa asuvad Meseta kiltmaa äärealal, mille murrangud on lõhestunud platoodeks ja ahelikeks. Selgelt eristub kaks piirkonda, mõlemad pooled on väga eriilmelised Tejo jõega rööpselt kulgeva Serra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja- ja lõunaosa. Põhjas laiub mägimaastik, mida liigestavad sügavad ning viljakad orud, eelkõige Douro jõe org, samuti ka ahelikud ja jäänukmäed. Maa lõunaosa aga on madalam ja künkliku pinnamoega, kuid Algarves, mis asub samuti lõunaosas kerkib silmapiirile mitu mäeahelikku. 830-kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Mandri lääneosa on madal, alla 200 m.
· Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. · Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Põhi-ja Lõunaosa · Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. · Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem. · Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. · Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Jõed · Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning
Valitsusjuht: Peaminister José Sócrates Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Regioonide pealinnad: Aveiro, Beja, Braga, Bragança, Castelo Branco, Coimbra, Évora, Faro, Funchal, Guarda, Leiria, Ponta Delgada, Portalegre, Porto, Santarém, Setúbal, Viana do Castelo, Vila Real, Viseu Religioon: Roomakatoliku usk 94% ja protestantism Loodus Portugal moodustab 561 kilomeetri pikkuse ja 218 kilomeetri laiuse ristküliku Pürenee poolsaarel. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril. Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures
Madeira saar. Portugal asub 38-44 pikkuskraadil ning 4-10 laiuskraadil. Lissabooni koordinadid on 38o N ja 9o W. Lõunaosal Portugal on ka ümbritsetud Kadissi lahtiga. (Joon. 2)[1] 21 Joonistus 2. Portugali riigikaart 1.3. Looduslikud tingimused. 1.3.1. Pinnamood Pinnamoodi iseloomu järgi Portugali põhja- ja lõunaosad on hästi erinevad teineteisest. Jõest ,,Tejo" põhjale domineerivad mäed ja mäestikud, lõunaosas on põhiliselt tasandikud ja madalikud. Põhja-Portugali mäed moodustasid paleosooi perioodis. Jõede orud jagavad neid platoodeks ja mäeahelikuteks.[2] Lõuna-Portugalis jõest ,,Tejo" on pinnamod suhteliselt monotoonne. Siin on avar Portugali madalik, mis on ühinenud ka mõnede platookujuliste kõrgustikutega. Tasandikute ja platoode seas on ka harva kohtatavad lubjakivi massivid. Portugali lõunaosas pinnamod jällegi kõrgeneb
President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Põhjaregioon: 21 278 km²,elanike arv - 3 705 900, keskus Porto Algarve: 4988 km²,elanike arv - 394 000, keskus Faro Alentejo: 26 931 km²,elanike arv - 538 100, keskus Evora Assoorid: 2355 km²,elanike arv - 243 800, keskus Ponta delgada. Kokku 9 saart. Keskregioon: 23 668 km²,elanike arv - 1 792 000, keskus Coimbra Vale do Tejo ja Lissabon: 11 931 km²,elanike arv - 3 471 100, keskus Lissabon Madeira: 741 km²,elanike arv - 244 300, keskus Funchal Rahaühik: euro Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased, 1% protestante, ülejäänud 2% moodustavad moslemid, juudid ja budistid. Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") Parlamendi nimetus: Assembleia da República Vabariigi Assamblee Keskmine eluiga: 74 aastat
Kolmas tase iseloomustavad moori ja Neljas tase idamaa mõjud. Viies tase Oma jälje on jätnud Foiniikia, Kreeka, Kelti, Kartaago, Rooma. Loodus Riigi põhjaosa on mägine ja lõunaosa tasane, mille poolitab Tejo jõgi. Taimestik on vahemereline (tamme ja männimetsad), Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks mägedes niidud ja põõsastikudTeine tase Rannajoon koos saartega Kolmas tase hõlmab 1793km Neljas tase Vahemereline kliima
Portugal Põhiandmed: Pindala: 92 391 km2 Rahvaarv: 10,642,836 Rahvastiku tihedus: 112 in/km² Pealinn: Lissabon Keel: portugali keel Rahaühik: eskuudo, euro Usund: katoliku usk Iseseisvus: 1.detsember 1640 Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Kui vaadata Portugali kaarti, võib tunduda, et näeb ühte nägu, kes jälgib Atlandi ookeani. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa
JÕED JA JÄRVED Jõed : Rein Doonau Volga Elbe Wisla Daugava Seine Loire Thames Tejo Po Dnepr Rhone Odra Neeva Jõed on olnud sageli riikidevaheliseks piiriks, samuti sobivad nad laevatranspordiks. Enamik Euroopa jõgesid kuulub Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad põhiliselt sademeteveest. Euroopa jõgedevõrk on tihe ja inimeste poolt suurel määral ümber kujundatud. Ida-Euroopa tasandikujõgedele ja Skandinaavia mäestikejõgedele on arvukalt rajatud hüdroelektrijaamu.
Portugal on kuulus viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Lõunas kasvatatakse toiduteraviljadest nisu, põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral viljeldakse ka banaani ja ananassi. Portugalist pärineb umbes pool maailma korgitoodangust. Litosfäär 3 Esineb maavärinaid, aastal 1755 purustas maavärin Lissaboni. Portugalist leiab ka maavarasid (volframimaaki, tinamaaki, rauamaaki, vasemaaki ja kivisütt). Tejo jõgi poolitab Portugali mägiseks põhjaosaks (Serra da Estrela ahelikus asub Portugali kõrgeim tipp, 1991 m) ja tasaseks lõunaosaks. Pedosfäär 4 Portugali põhjaosas on levinud muldadeks metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Portugali lõunaosas on levinud muldadeks kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad. Mägedes esineb ka mägimuldasid. Atmosfäär 5
Portugal Portugal asub Pürenee poolsaare lääneosas ja tal on pikk merepiir Atlandi ookeaniga. Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus Tejo jõgi jagab maa mägisemaks põhja- ja tasasemaks lõunaosaks. Põllumajandusega tegeletakse rohkem lõunaosas. Portugalis valitseb soe vahemereline kliima, mille teeb mõõdukamaks Atlandi ookeani mõju. Suvi on kuum ja niiske, talv suhteliselt soe. Sisemaa ilmastik on ranniku omast tunduvalt vahelduvam. Põhjaosa mägedes sajab palju rohkem kui keskpiirkonnas. Lõunaosas paiknev Algarve piirkond on valdavalt kuiv ja päikesepaisteline. Suvel on keskmine temperatuur
Rahvusvahelised detektiivifirmad. UNESCO, WTO. Rahvastik paikeb loode-Portugalis. Portu ja Aveiru linnades ja linnade ringkondades, Lissaboni ringkonnas ja Santareni linnas. Need paigad on kõige suurema rahvastikutihedusega. Hispaania on väiksema asustustihedusega kui Portugal.Tihedalt on asustatud Lissaboni piirkond ja Portu ja Aveiru linnad, sest loode-Portugalis on ühendus Atlandi-Ookeaniga ning sellepärast, et seal on sadam. Riigi suurim ja oluliseim sadam asub Lissabonis. Jõe ,,Tejo’’ kallastel paikneb suur rahvastiku osakaal tänu jõele ja rikastele muldadele, tihedus on suhteliselt kõrge. Mägine relieef on harva asustatud kuid on olemas mõned külad, sest viljakad mullad täna väävlile köidavad inimesi. Võrdlus Eestiga: inimesed paiknevad suuremad osas põhja-Eestis, sest siin on rohkelt töökohti ja on ühendus sadamaga. Laste osatähtsus on Eestis suurem kui Portugalis. Tööealiset osatähtsus on
Andorra ja Gibraltar. Naaberriigid: Hispaania. Saared: Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Madeira saar ja Assoori saarestik. Assoori saarestiku alla kuuluvad kolm rühma: Läänerühm (Corvo ,Flores), keskrühm (Faial, Pico, São Jorge, Graciosa, Terceira) ning idarühm (São Miguel (peasaar), Santa Maria). Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Pinnamood: Pinnamoelt on maa suures osas Meseta kiltmaa pikendus. Selgelt eristub kaks piirkonda- Tejo jõega rööpselt kulgeva Serra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja- ja lõunaosa. Põhjas laiub mägimaastik, kus on viljakad orud, eelkõige Douro jõe org. Rohkem liigestatud ja kuivem on Loode-Portugal (Geresi, Peneda, Laeoco jt mäeahelikud). Maa lõunaosa aga on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Maa lõunaosas Algarves kerkib silmapiiril mitu mäeahelikku. Kliima:
Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Assooride saarestik ja Madeira saar. Riik jääb 37-44 pikkuskraadi ja 5-10 laiuskraadi vahele. Pealinna geograafilised koordinaadid on 38° N ja 9° W. Lissabon asub Tallinnast umbes 3450 km kaugusel. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Kliima on vahemereline. Tejo jõgi poolitab Portugali mandriosa, põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. Kogu riigi kõrgeim tipp, Pico (2351 m), asub Assooridel. Põhjapoolel, rannikumägedes on sademete hulk aastas ~2500mm ja kaguosas aga alla 400mm/a. Portugali maismaale on omane pikkade ja kuumade suvedega ning mahedate talvedega kliima. Põhjas on võrreldes teiste Portugali regioonidega talved
......20 1.Riigi geograafiline asend Portugal (Pilt1) asub Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lõunaosas. Piirneb lõunast ja läänest Atlandi ookeaniga ning idast ja põhjast Hispaaniaga. Portugali pindala on 92 212 km² (suuruselt 111-nes riik). Ka Assoori saared kuuluvad Portugalile. Portugali pealinnaks on Lissabon. Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril, Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures, Tejo jõgi (Püreneede pikim jõgi 1038km, millest 47km Hispaania-Portugali piiril) voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme, mille ääres asub ka Lissabon. Guadiana jõgi voolab samuti Hispaania piiril. Portugali põhjaosa on kivine ja mägine (kõrgeim punkt on vulkaan Pico, mis siiski asub ühel Assoori saarel) , kuid lõunaosa paikneb tasandikul. Portugali asend - märgitud tumerohelisega ja
1. Looduskeskonna mõja Portugali majandusele. Portugalis on peamiselt mereline ja mahe kliima, mis tähendab, et talved ei ole väga külmad ja suved ei ole liiga palavad ega kuivad. Kõige vihmasemad kuud on november ja detsember, kõige kuivem periood on aprillist septembrini. Riigi põhjaosa on pigem jahedam ja vihmasem, lõunaosa on seevastu soojem ja natuke kuivem.Portugali riigi mandriosa on keskelt poolitatud Tejo jõe poolt, kus põhjapoole jäävad olad on rohkem mägised ja lõunapoole jäävad alad rohkem tasasemad. Kõrgeimad mäed jäävad. Portugali rannajoon on 943 meetrit pikk. Põllumajandus oli vanasti Portugalis väga tähtis, kuna seal on head tingimuse karja kasvatamiseks ja põllu harimiseks. Nagu paljudes arenenud riigites on ka Portugalis põllumajandusega tegelevate inimeste arv väga väike ainult 11,7 % ja põllumajandus moodustab riigi tulust ainult 2,7 %
Portugal asub Euroopa maailmajaos ja on 40°N 10°W. Lõuna Euroopa Pürenee poolsaarel. Ainuke naaber on Hispaania, millega kulgeb põhja - ja idapiir. Terve piiri pikkus on 1 214 km. Ülejäänud lõuna - ja läänepiir on aga merepiir Atlandi ookeaniga. ( Lisa 2 ) Ta paikneb lähistroopilises kliimavöötmes ja ajavööndi järgi maailmaajas ehk nullmeridiaanis. Loodusvööndes jääb ta Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku alasse. Portugali mandriosa on Tejo jõega jaotatud kaheks. Põhjapoolne maa ala on mägine ja liigitatud jõgede orgudega. Lõuna pool on enamasti tasane ja kliima on võrreldes põhjapoolega soojem ja kuivem. Kõrgeim punkt on Pico saarel, mis on üks Assoori saartest, asuv Pico mägi ( Ponta do Pico portugali keeles). See vana vulkaan on 2 350 m. Mandrialal asuv kõrgeim punkt on Serra da Estrela ja see on 1 993 m. Portugali jõgedest pikim on Duero jõgi (925 km), millest Portugalis voolab 320 km
Horvaatiat läbib ka Dinaari mäestik rannaribal laiub rohkete . soode ja järvedega ulatuslik Horvaatia kõrgeim tipp on Troglav, tasandik. mis on 1913 m kõrge. 5p. Horvaatia mägist ja väheviljakat lääneosa nimetatakse Dalmaatsiaks . Suuremad jõed Drava, Sava, Lika, Kupa, Zrmanja Minho, Douro, Tejo, 1p. Guadiana Kõrgemad mäed, Ivanscica (1061m), Vaganski Estrela (1993m), Marao mäestikud, tipud (1758m), Dinaari mäestik, Brezevo (1415m), Sao Mamede (kõrgustikud) polje (984m) (1025m), Foia (902m) 3p. Madalikud, Pannoonia madalik tasandikud 2p. Mullastik: Metsapruun- ja leet-pruunmullad - Valdavalt kõvalehise metsa
vahistamine solvaks Hispaania Fernandot ja Isabeli ning ärritaks Portugali kuningat. Järgmisel päeval õnnestus Kolumbusel vangistatud meeskonnaliikmed vabaks saada. · Kaheksa pevaga päevaga jõudis Nina peaaegu portugali rannikuni, kuid 3.märtsil rebis tormipuhang kõik purjed puruks. Lagedate mastide all triiviv meeskond märkas lähedal maad nad olid jõudnud Lissaboni lähedale. Torm jätkus ning Tejo jõe suudmesse kogunenud pealtvaatajad elasid Nina ellujäämisvõitlusele kaasa. 4.märtsil jõudis Nina Tejo suudmelahte. · Kolumbus kirjutas Joao II-le ning palus audientsi ning Lissabonis ankrusse jäämise luba. 8.märtsil kutsus Joao II Kolumbuse audientsile ning käskis Portugali ametiisikutel Nina tasuta parandada. · 13.märtsil lahkus Kolumbus Lissabonist. · 15.märtsi keskpäeval sisenes Palose sadamasse.
pole eriti lahtesid ja väinu ning poolsaari jms. Samuti puuduvad ümbruskonnas saared, nii suured kui ka väikesed. Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Assooride saarestik ja Madeira saar. Riik jääb 37-44 pikkuskraadi ja 5-10 laiuskraadi vahele. Pealinna geograafilised koordinaadid on 38° N ja 9° W. Lissabon asub Tallinnast umbes 3450 km kaugusel. GEOLOOGILINE EHITUS JA PINNAMOOD Portugal on selgelt eristunud kaheks osaks: põhja-ja lõunaosa. Tejo jõega kulgeb paralleelselt Sierra da Estrela ahelik, mis eraldabki kaks osa. Riigi põhjaosa on mägisema pinnamoega ning seal asuvad viljakad orud, lõunapool on aga madalam ja künklik. Kõrgeim mägi on Mount Pico, mis asub Pico saarel. See on iidne vulkaan, mille kõrguseks on 2350 meetrit. Maismaa kõrgeim mägi on Serra da Estrela, mille tippp on 1993 m üle merepinna. Pikk rannajoon sadamakohtade ja ookeani suubuvate jõgedega on meremeestele heaks kasvulavaks
Ekspeditsiooni peaeesmärk oli leida legendaarse kristlasest aafrika kuninga preesterkuningas Johannese maa, millest oli hiljuti saabunud teateid João Alfonso de Aveiro kaudu ja kellega portugallased tahtsid sõbralikesse suhetesse astuda, et moslemid pihtide vahele võtta. Pärast kümme kuud kestnud ettevalmistusi väljus Dias suvel 1487 (eri andmetel tõenäoliselt augusti lõpus või augusti esimestel nädalatel) Lissabonist Tejo jõelt laevastikuga, mis koosnes kahest 50-tonnisest (vähemalt 100 tänapäeva tonni) karavellist ja ühest varustuslaevast toidu ja vee jaoks, mis oli kaks korda suurem raalaev (mõnedel andmetel oli ka see karavell; mõnedel andmetel oli abilaev hoopis väiksem). Abilaeva kaasapanemine oli arvatavasti uuendus. Lipulaeva "São Cristovão" kamandas Dias ise,tüürimeheks oli Pêro de Alenquer, kes kirjutas Vasco da Gama esimese reisi kirjelduse ning kellel kuningas tema
,,Os Verdes". Territoriaalne jaotus: 2 autonoomset piirkonda (Assoorid ja Madeira) ja 18 mand- riringkonda. Põhjaregioon: 21 278 km²,elanike arv 3 705 900, keskus Porto Algarve: 4988 km²,elanike arv 394 000, keskus Faro Alentejo: 26 931 km²,elanike arv 538 100, keskus Evora Assoorid: 2355 km²,elanike arv 243 800, keskus Ponta delgada. Kokku 9 saart. Keskregioon: 23 668 km²,elanike arv 1 792 000, keskus Coimbra Vale do Tejo ja Lissabon: 11 931 km²,elanike arv 3 471 100, keskus Lissabon Madeira: 741 km²,elanike arv 244 300, keskus Funchal Rahaühik: euro Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased, 1% protestante, ülejäänud 2% moodustavad moslemid, juudid ja budistid. Ajavöönd: maailmaaeg Maakood: 351 Riigisümbolid: riigilipp ja riigihümn Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul")
sademetest toituvad parasvöötme tasandike sademetest jõed Aasta ringi peamiselt sademetest toituvad jõed Sademete hulgast otseselt sõltuv aastaringne kõrge veetasem Maas, Seine, Thames Kesk- ja Lääne-Euroopas kerge talvise maksimumiga Talvistest sademetest toituvad jõed vahemerelise Suvel väga madal veeseis, talvel vihmasadude tõttu kõrge Tejo, Tiber, Sacramento kliimaga aladel veeseis Sademetest toituvad regulaarse lühiajalise kõrge Stepi-, poolkõrbe- ja kõrbevööndi jõed, mis saavad vett Seyhan, Argun veeseisuga ning ülejäänud aastast kuivad lühiajalistest sademetest kevadel ja sügisel või väga vähese veega jõed Taga- Kaukaasias, Väike-Aasias ja Mongoolias 7. Jõgede erosioon ja akumulatsioon. Akumulatsioon e
1554. Galeooni ehitus nõudis nii põhjalikke logistilisi ettevalmistusi, et eraisikutel käis selline üritus reeglina üle jõu. Isegi Hispaania meresõidu kuldajal ehitati nii suuri laevu ainult kahes piirkonnas – Biskaia lahe rannikul Astuurias ja Cádizi lahe ääres Lõuna-Andaluusias. Hispaanlastel oli mitu suurt sadamat ka Vahemere rannikul, kuid seal ehitati üksnes galeere, mille jaoks kulus rohkem materjali. Pärast Portugali vallutamist (1581) alustati galeoonide ehitust Tejo jõe suudmes ning alates 1620. aastast ka Kuubal ja nimelt Havannas. Kuubal valminud laevadel kasutati kere materjalina mahagonipuitu, mis oli Euroopas levinud puidust märksa vastupidavam. Vanas Maailmas ehitati laevakere tammest ning mastid enamasti männist. Seitsmesajatonnise galeooni ehituseks kulus keskmiselt kaks tuhat tammetüve ja nii pole ime, et hispaanlased pidid seda materjali Kesk- ja Põhja-Saksamaalt sisse ostma. Kuningas Felipe II (valitses
Portugali liitmine ei toimunud küll sõjalisel teel, kuid ka mitte ilma jõuavalduseta. Portugali kuningas Sebastião, kes oli 1578. aastal lahkunud ristisõtta, et Põhja-Aafrikast islam välja tõrjuda, jäi kõrbes koos oma purustatud armee riismetega teadmata kadunuks. Kuna kuningal otseseid järglasi polnud, loovutasid Portugali seisused trooni Hispaania kuningast nõole, pärast seda, kui Alba hertsogi juhitud Hispaania laevastik oli blokeerinud Tejo jõe suudme Lissabonis. Hispaania kohustus respekteerima Portugali seadusi, nimetama ametisse Portugali päritolu viitsekuninga ning portugallastest koosneva valitsusnõukogu (Consejo de Portugal). Kavandati isegi Hispaania pealinna üleviimist Lissaboni, kuid kuninga kõhkluste tõttu jäi see siiski teostamata. Portugali liitmine lähendas Hispaaniat veelgi enam Atlandile, jättes Vahemere üha rohkem tagaplaanile.
h. Luxembourg vanalinn, Ardennes i. Liechtenstein Vaduzi lossvürsti residents j. Monaco okeanograafiamuuseum, Monte Carlo, vürstiloss k. Prantsusmaa Pariis (Louvre, Eiffeli torn, Notre Dame, Võidukaar, Mont Martre jne), Versaille loss ja park, Lyon, Loire jõe org, Loire oru lossid, Mont Blanc, Bordoo 2. LõunaEuroopa a. Portugal Madeira saar, Assoorid, Roca neem, Duoro jõe org, Tejo suudmelaht, Lissabon, Torre de Belem, Porto, b. Hispaania Altamira koopamaalingud, Sevilla, Granada, Hispaania lõunarannik, Kanaari ja Baleaari saared, Montserrati klooster, Ebro jõgi, Barcelona, Madrid 17 c. Itaalia Rooma (Trevi purskaev, Pantheon, Colosseum), Hispaania väljak ja trepid, Veneetsia, Pisa, Firenze, Vesuuv, Etna, Vatikan, Pompei d
annaabi.ee 
