Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Teeni kõndimisega krüptot! Sweatcoin on tasuta ja paneb sind rohkem liikuma TÕMBA ÄPP Sulge
Add link

"ristiusk" - 873 õppematerjali

ristiusk –  Skandinaavia maades riikide teke Kuningad nägid võimalust Viikingite retked vaibusid Kindel siseolu, vägivalla taunimine Uued rüüstajad – eestlased ja kuralased Stavekirke – Skandinaavia varakeskaegne puukirik  Norra Rahvusmuuseumis Oslos Skandinaavlaste muistne maailmapilt Austati loodusjõude,loodusobjekte ja esivanemaid Hiiud,mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid
13
pptx

Venekeelne esitlus Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal

дуэль и смерть Александр Сергеевич Пушкин Martin Velbri 137B Tallinna Reaalkool 2020 Что такое дуэль? ● В дуэли 2 человека. ● делают 10-35 шагов, поворачиваются и стреляют. ● Только одна пуля. Joonis 1: Pushkini viimase duelli relv Сколько дуэлей было в жизни Пушкина? ● 26 дуэлей в течение жизни ● 21 дуэль была отменена ● первая дуэль состоялась, когда ему было 17 лет ● Первая дуэль была с его дядей Joonis 2: Puškini onu ...

Vene keel - Keskkool
3 allalaadimist
1
doc

Miks ristiusk muutus Euroopas väga kiiresti väga populaarseks?

Indias on levinud hinduism, Türgis islam jne. Euroopas on üldiselt aga enimlevinuim kristlus ehk ristiusk. Kuid miks just kristlus on muutunud eurooplaste seas niivõrd populaarseks? Ristiusu levik sai alguse lihtrahva seast pärit juudi Jeesuse õpetustest ja kuulutustest taevariigi ning õndsuse saabumisest. Ta rääkis, et taevariiki pääsevad vaid alandlikud ja ligimesi armastavad inimesed. Jeesuse jutustustest olid eriti vaimustuses just ühiskonna alamkihtidest pärit inimesed, sest ta rääkis, et jumalariik pidi olema avatud just viletasile ja põlatuile. Juudi preestrite ja ülikute seas tekitas kristluse levik aga rahulolematust. Usuti ka, et ristiusk on ohtlik keisrite kultusele. Ülikutele ei meeldinud ka õpetus vendlusest ja üheõiguslusest. Kristlasi loeti isegi mässulisteks, riigivastasteks...

Ajalugu - Keskkool
29 allalaadimist
4
docx

Vara-Keskaeg, Viikingid, Ristiusk Vara-Keskajal, Bütsants.

Lääne-Euroopa kirik oli katoliiklik. Katholikos ­ üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile ­ sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ­ ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaatajad. Esimene piiskop o...

Ajalugu - Keskkool
16 allalaadimist
2
docx

Ristiusk ja kirik

Keskaja ettekujutus: jumala inglitest üks oli Lucifer, kes oli ülbe ja Jumala vastu mässu tõstnud. Seetõttu heideti ta taevast alla, temast sai allilma e põrgu peremees, tema kaaslastest deemonid. Saatan kiusas juba esimesi inimesi. Võttis paradiisiaias mao kuju ja ahvatles Eevat noppima õuna, mis oli keelatud. Seepeale aeti Eeva ja Aadam paradiisist välja. Sellest sai alguse pärispatt - kurjus, mille saatan oli sisendanud inimestesse. Armastusest inimkonna vastu saatis Jumal oma poja Jeesus Kristuse maailma kannatama, et see lunastaks kogu inimkonna patud. Jumal kui Isa, Kristus kui Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse. Sakramendid ­ kiriku õnnistavad toimingud, millega sai osa jumala armust. Ristimine, usukinnitus(konfirmatsioon), armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Surmajärgse elu...

Ajalugu - Keskkool
16 allalaadimist
1
docx

Ristiusk ja kirik

· Usutõe peamine allikas keskajal oli Piibel, aga ka vanaaja kirikuisade teosed. · Keskaegse ettekujutuse kohaselt troonib Jumal oma saadikutest ehk inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel. Üks inglitest ­ Lucifer ­ oli oma ülbuses koos mõne kaaslasega Jumala vastu mässu tõstnud ja seetõttu taevast alla heidetud. Temast sai allilma, s.o põrgu peremees saatan ja tema kaaslastest deemonid. Kõigele vaatamata on saatan siiski Jumala looming ja seetõttu pole Jumalaga võrdväärne. · Saatan kiusas juba esimesi inimesi, Adamat ja Eevat. Ta keelas õunte noppimise ära. Karistuseks aeti nad paradiisist välja. Siit sai alguse inimkonnal lausuv pärispatt- kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud. · Jumal kui Isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad kokku Püha Kolmainsuse. · Sakramendid on kiriku õnnistavad toimingud. Ristimine, usukinnitus...

Ajalugu - Keskkool
49 allalaadimist
2
odt

Feodaalsuhted ja ristiusk

kogu keskaega feodaalühiskonnaks. · Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel vasallisidemetel. · Vasalliteet - üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. · Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning kohustus teda aitama sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. · Kui üks pool kohustusi ei täitnud siis vasallisuhe katkes. · Lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused: 1. Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. · Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht ­ hertsogid, parunid, krahvid, markiid. · Vasalliteedi kaudu kujunes välja läänipüramiid e. Feodaalne hierarhia....

Ajalugu - Keskkool
9 allalaadimist
5
docx

Ristiusk ja kirik (ajalugu)

Ristiusk ja kirik §12 Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstlusele alusepanija apostel Peetrus Kuna ta asus riigi pealinnas, tegi see temast metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks. Gregorius Suur. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistne komme. (Kirikukümnis) Kiriku korraldus Kristlik maailm jagatud piiskopkondadeks. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal-toomkirik. Ilmalik maaisand määras preestri ametisse, kuid piiskop pidi selle valiku kindlalt kinnitama. Preestril oli ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Preester oli tuntud ka kui hingekarjane. Piiskop kontrollis oma peapiiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas sel...

Usund - Keskkool
20 allalaadimist
2
docx

Ristiusk ja keisrivõim

Ristiusk ja keisrivõim Ristiusk keskkajal o Sügav usklikus o Maine ja ajalik elu vaid ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. o Jumala armust sai osa saada kiriku õnnistavate toimingute e sakramentide kaudu (ristimine, usukinnitus/leer, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine). o Surmajärgne ilm: paradiis või põrgu. o Viimne kohtupäev ­ kõik surnud tõusevad haudadest, et oma tegude eest aru anda. Tähistab maailma lõppu, alles jääb vaid taevariik õigetele ja põrgu patustele. Paavstlus o Paavst ­ katoliku kiriku pea Algselt oli Rooma piiskop samal pulgal teiste piiskoppidega. Rooma piiskoppide poliitiline ja religioosne tähtsus suurenes seoses keisrivõimu nõrgenemisega Lääne- Roomas. Roomlased nägid kirikus võimalikku kaitsjat germanlaste eest. Keisrivõim ja paavstlus o Saksa kuningas Otto I taastas 10....

Ajalugu - Keskkool
10 allalaadimist
8
rtf

Keskaeg ja ristiusk

Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Keiser oli kõige suurema võimuga, algselt võis keisriks nimetada ainult saksa kuningaid. 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. Kirik lagunes kaheks: katoliiklikusk lääne-ja õigeusklikuks idakirikuks. Põhjuseks Rooma Paavsti taotlus pidada ennast teistest patriahridest ülemaks. Tänapäeval on ka katolik (Poola) ja õigeusukirik (Venemaa). 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea Paavst. Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Ladina keel. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. Gooti: sambad, kaared, võlvid ja vitraažaknad ning püüdleb kõrgustesse. Romaani: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. 5. Too välja ristisõdade põhjused. Maaala, võim, usk 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi...

Ajalugu - Keskkool
20 allalaadimist
2
odt

Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal?

Sel ajal arenes jõudsalt maailmas rahamajandus, mille baasiks olid linnad. Ühiskond oli seisuslik ja hierarhiline, inimese koha selles määras tema sünnipära ja tegevusala. Eesti keskaja alguseks loetakse 1227 Saaremaa vallutamist ristisõdijate poolt kuni lõpuaastani 1558, mil algas Liivi sõda. 12. sajandi lõpul alanud liivlaste ja lätlaste vägivaldne ristiusku pööramine jõudis 13. sajandi algul järjega eestlasteni. Millised on need ristiusu muudatused, mis mõjutasid eestlaste vaimuelu? Enne ristiusustamist peeti eestlasi eurooplaste seas, kui harimatu ja panganliku rahvana. See võis olla ületähtsustatud, sest kindlasti polnud Eesti rahvas paganlike ja kurjade kavatsustega enda ümbritseva suhtes. Peale Eesti alade vallutamisi Taani kuninga poolt loodi maale piiskopkonnad, ehitati kirikuid, kabeleid ja kloostreid. Eestlasi...

Ühiskond - Keskkool
28 allalaadimist
2
docx

Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal?

sajandi muistses vabadusvõitluses, hakati siinmail looma kiriklikku võimustruktuuri. Sellest ajast alates võibki konkreetsemalt rääkida ristiusu ehk kristluse ajaloost Eestimaal. Enne seda polnud Eestis veel kindla keskvõimuga riiklik korraldus välja kujunenud, kuid see ei takistanud ristiusu levimist meie kodumaal. Suurem küsimus on siiski see, kuidas mõjutas ristiusu levik Eesti vaimuelu tol ajal? Alistatud aladele loodi piiskopkonnad, ehitati kirikuid, kabeleid ja kloostreid - sageli paganlikesse pühakohtadesse, et rahvas võiks sujuvamalt uue usu kombestiku omaks võtta. Nõnda jäi valdav enamus maarahvast veel sajanditeks küll nime poolest kristlasteks, maailmavaateliselt aga endiselt paganateks. Ilmekaks illustratsiooniks on siin 15-16. sajandist pärinevate visitatsiooniprotokollide ohtrad teated paganlikest komme...

Ajalugu - Keskkool
45 allalaadimist
2
doc

Ristiusu põhiharud

Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus on jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk ise jaguneb kolmeks põhisuunaks: katoliiklus, õigeusk ja protestantism, ning paljudeks usutunnistusteks. Katoliiklus tuleneb kreeka keelsest sõnast "universaalne" ehk katolitsism, on kristluse levinuim usutunnistus. Vaimuliku peaks on paavst. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooliliste raamatutega ehk apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele, eriti Maarjale ning ka reliikviate kultus. Tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub ainuõigus Piibli tõlgendamisel n...

Ajalugu - Keskkool
49 allalaadimist
2
odt

Keskaeg

Alguses kiusati kristlasi taga, sest juudid keeldusid allumast Rooma impeeriumiga. · Katoliku kirik tahtis ühendada kõiki ristiusulisi endise impeeriumi alal · kirikust sai antiikkultuurihoidja ning püüti seda sobitada ristiusu põhitõdedega Katoliku kiriku õpetus · 381 aastal kuulutati kristus Rooma riigi usuks · patt ­ jumalale meelevastane tegu · saatan ­ kurjuse kehastus, oli endine ingel. Oli sõnakuulmatu ja heideti paradiisist välja. · Paradiis ­ taevane jumalariik · Põrgu ­ Saatana elupaik · Nõid ­ Eri inimene, kes on astunud saatana kehastusse · Deemon ­ saatana käsilane · 7 surmapattu ­ 1. uhkus, 2. kadedus, 3. viha, 4. laiskus, 5. kitsidus, 6. liiderdamine, 7. eksimused katoliku kirik oli keskajal väga rikas 1. suured maatükid 2. annetused 3. kirikumaks 4. kiriklik ametlik müük Kirik keskajal Varakeskaeg kujunes kirikuorg valitsev...

Ajalugu - Keskkool
27 allalaadimist
2
docx

Kunstiajaloo kt

03.10 LK 93 1.Millal tekkis ristiusk ? Aastal 313 3.Mille poolest erines ristiusk roomlaste seistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 10. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Pärgamendist 11.Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima ka töödeldud loomanahast pärgament. See sobis pühade tekstide säilitamiseks. Sellest sai köita raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal. 12. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus?...

Kunstiajalugu - Keskkool
24 allalaadimist
2
doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg.

Arenes põllumajandus, käsitöö ja kaubandus. Tekkisid linnad. Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatud asendus mitmel pool tugeva kuningavõimuga. Lääne-Euroopa muutus võimsaks ja agressiivseks. Toimusid ristisõjad. Viikingite retked lakkasid. Tähtsamad riigid: Norra, Rootsi, Taani, Poola, Ungari, Saksa-Rooma riik, Prantsusmaa, Kiievi-Vene, Cordoba kalifaat, Bütsantsi keisririik. Hiliskeskaeg: XIV-XV sajand. Katkuepideemia tõttu pidurdus mõneks ajaks Euroopa kiire areng, kuid Euroopa toibus ning sellega seoses hakkas keskajale iseloomulik feodaalkord mitmes piirkonnas järk-järgult murenema. Feodaalkord Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. See seisnes sõjaväeteenistuses, nõuannetes, lunaraha maksmise toetuses senjööri vangilangemise korral ja kingitu...

Ajalugu - Keskkool
47 allalaadimist
14
docx

AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE

Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg ­ periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenenumad kui Lääne-Euroopa oli...

Ajalugu - Keskkool
273 allalaadimist
4
doc

Keskaeg - ristisõjad, feodaalkord, rüütliseisus, aadlid

See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi tulla moslemite vastu võitlema. 1096.a. kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vakkabdas nii esimese ristiretke. Esimese ristisõja järel rajati Palestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Aastal 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne- Euroopa kõige silmapaistvamad valitsejad (nt. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda). Neljandas ristisõjas vallutati ja rüüstati Konstantinoopol. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut ja õhutasid Euroopas usulist vaimustust. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Kogu sellist s...

Ajalugu - Keskkool
28 allalaadimist
2
odt

19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID.

RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele usukuulutamisele sai tähtsaks kristlik kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid ja esialgu väikesi kogudusi. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed. Ometi sattus ristiusk varsti Rooma võimudega vastuollu, sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamisst, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga oli vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes valitses tugev messianistlik meelsus ­ usk Luna...

Kunstiajalugu - Keskkool
4 allalaadimist
2
docx

Ristiusu mõjutus kunstile Vana-Roomast Romaani kunstini

Sellel perioodil tekkis, arenes ja sai oma põhivormid kristlik kunst, mis oli üks Lääne kultuuri olulisemaid osi. Kristlikku kunsti mõjutasid nii Vahemere piirkond kuid see oli levinud ka väljastpool seda. Esimestel sajanditel pärast Kristust sai kunstiteoste loomine inspiratsiooni kristluselt. Kristlastel oli suuremaidki probleeme, kui kunsti kaudu usu väljendamine. Ristiusk oli keelatud ning kristlased pidid end tagakiusajate eest varjama. Kristluse tunnustamine neljandal sajandil oli suur pöördepunkt ühiskonnas, millega sai seni ebaseaduslik ja tagakiusatud kogukond kõik õigused. Selle sajandi lõpul muutus maalikunst kiriku ligipääsmatuks pärusmaaks ja algas selle aeglane eemaldumine Kreeka ja Rooma eeskujudest. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete e...

Kunstiajalugu - Keskkool
3 allalaadimist
2
docx

Muinas Eesti

Sellest kõnelevad vaid nappid vihjed vanemates kirjalikes allikates. 2. Mõisted: Vägi- Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolenid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Hing- oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 3. Milline oli muinaseestlaste suhtumine loodusesse? Muinaseestlaste elu oli väga tigedalt seotud loodusega. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seiokohast: „nagu mina talle, nii tema minule“. 4. Kirjelda lühidalt muinaseestlaste jumalaid ja jumalusi. Jumalaid oli palju. Setumaal oli Peko, Viljandis oli Metsik, Saaremal oli Taara, Eestis oli veel ka palju haldjaid. 5. Millised olid ja on eestlaste ohvripaigad. Ohvripaigad olid hiid või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mõned järved jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid 6. Kas ristiusk oli muinaseestlaste jaoks tundmatu või mitte? Eesti haoks pole ristiusk päris tundmatu. Eestlased on olnud psna elavas läbikäimises ristiusuliste naa...

Ajalugu - Keskkool
3 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun