Säsi (adrenaliin) 2) Segatüübilised näärmed: · Kõhunääre valdav osa toodab seedeensüüme, väike osa insuliinglükogooni · Sugunäärmed väike osa toodab suguhormoone · Platsenta ehk emakook toodab progesterooni (kontrollib sünnitegevuse algust) · Harknääre toodab signaalmolekule, mis kontrollivad immuunsusfunktsioone Hormoonide jaotus: 1) Endokriinne hormoonid lähevad verre, lümfi ja mõjutavad kogu keha 2) Parakriinne (koehormoonid) hormoon toimib kitsas piirkonnas (nt seedekulglas) 3) Neurokriinne toime hormoonid valmivad sünapsites ehk närvilõpmetes ja mõjutavad närvirakke 4) Autokriinne hormoon mõjutab rakke, millest ta ise sünteesiti Hormoonid ja keskkond: 1) Hormoonmõjutustega kasvatatud liha söömine. Paljud steroidhormoonide analoogid pärinevad toidu plastikust ja pikemaajalisel seismisel nlahustuvad toiduainetesse Ensüümid
Lipiidide jaotus : a) lihtlipiidid (rasvad, õlid, vahad) b) liitlipiidid (fosfolipiidid) c) tsüklilised lipiidid (steroidid) Rasvade ja õlide biofunktsioonid : *Rasvad on omased loomadele, õlid taimedele. 1) energeetiline : 1g rasva lagundamisel saame 9kcal energiat. ööpäevasest energiavajadusest peaks see moodustama 25-30%. 1a) erilist energeetilist funktsiooni täidab PRUUN RASVKUDE. Selle ainsaks ülesandeks on sooja tootmine. Kogu vabanev energia hajub soojusena. Seda vajavad talveunest ärkavad loomad. Talisuplejatel tekib see ka. 2) kaitsefunktsioon : a)kaitse madalate temperatuuride eest. b) amortisaatorina põrutuste pehmendaja (neerud) 3) Varuaineline : Loomadel viletsate eluperioodide üleelamiseks (talveuni). Taimedel on õlid koondunud seemnetesse(raps, kanep) või viljadesse (oliivid, pähklid) 4) Ainevahetusliku vee teke rasvadest
Üldbioloogia. Loeng 40 tundi Praktikum: augustis, 5 päeva, iga päev 4 tundi Eksamis 3 osa: faktiteadmised, analüüsi ja sünteesi küsimused, bioloogia probleemülesanded. Bioanorgaaniline keemia Uurib organismide elementaar koostist ehk mis elemendid organismis on. Eluks vajalik miinimum on u 30 geneetilist elementi: makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)süsinik, vesinik, hapnik 2) lämmastik, fosfor, väävel) kõik mittemetallid, kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad ) 3
struktuurid paigutuvad raku keskkohta ja on seostunud krossingoveri seostumiskohtades. Esimene anafaas toimub neljakromatiidiliste struktuuride sõltumatu lahknemine. Poolustele lähevad ümberkombineeritud kahekromatiidilised struktuurid. Sõltumine lahknemine tagab kombinatiivse muutlikkuse teise alatasandi. Iga kromosoomipaari lahknemine on sõltumatu sündmus kahendsüsteemis. Esimene telofaas toimub kahekromatiidiliste kromosoomide osaline lahtipakkimine ning rakk jaguneb kaheks. KOGU JÄRGNEV JUTT MITMUSES. Kahe jagunemise vahele jääb lühike vaheperiood. Selle käigus kontrollitakse esimese jagunemise õnnestumist ja vigade ilmnemisel sugurakkude tasandil need sugurakud hävitatakse sellepärast on ka sugurakke alati suure liiaga. Teine profaas rakkudes on ümberkombineeritud kahekromatiidilised kromosoomid mis pakitakse transportvormi. Teine metafaas ümberkombineeritud kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad rakkude keskossa
Fosfolipiidid annavad kaksikkihi. Selle on mõlemat tüüpi omadused: hüdrofoobne ja hüdrofiilne ja nendega lahustumist ei toimu(käsi). Biofunktioonid 1. Biomembraanide funktsioonide alus. 2. Moodustavad närve isoleeriva katte ehk mõeliinkihi 3. Fosfolipiidid tekitavad kopsudes pindaktiivse kihi ehk surfatandi, mis takistavad kopsusompude kokku kleepusmist( alati jääb teatud kogu õhku kopsudesse). Oluline roll surfaktandil on enneaegse lapse sündi.( 7 ja 8 ndal kuul sündinud lapsest jaaääb ellu arvatasti rohkem 7nda kuu oma just sellel põhjusel). 4. Fosfolpiidid on emulgaatorid: a) tänu fosfolipiididele moodustavad emulsioonid( 1 kahus lahustunud teises piim, lümf). b) Fosfolipiididel on ka pesemis võime. Letsitiini on palju närvirakkudes ja ajus. Aga inimene saab vajaliku letsitiini toidust kätte.
Seened Kõik seened on eukarüoodid(rakutuum olemas). Seened on heterotroofid. Hulkraksed seened: organismi keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Läbipõimunud seeneniidistik-mütseel( soodsates tingimustes) Seened plajunevad eoste abil8sugulisel või mittesugulisel teel). Sugulise paljunemise korral arenevad eosed viljakehas(jalg, kübar). Eosed valmivad kübara alaküljel Kandseened- puravik, riisikad, pilvikud(söögiks), torikulised(puul) Kottseened-Hallitus-erinevate seente kogu.-Pintselhallik(sinihallitusjuust). Hallitus on mürgine, kuna eritab mükotoksiine. Pärmseened-üherakulised(pagaripärm)- taine kergitamiseks, alkoholiks. Pärmseen plajuneb pungumise teel. Seene ehitus- Raku tsütoplasmas on samad organellid mis loomarakul. Taimede omaseid plastiide pole, kuna on heterotroofid, taimedele omaseid vakuoole pole samuti. Seenel on rakukest(kitiinist), rakumembraan. Rakukest toestab, kaitseb ja annab seenele kindla kuju.
Glükoos 2piimhape (C2H4COOH) 2. Tsitraaditsükkel toimub mitkondri maatriksis... Eralduvad süsihappegaasi molekulid ja vesiniku aatomid. Moodustavad NADH molekuli. I Glükolüüs - tsütoplasmavõrgustikul II Tsitraaditsükkel mitokondri maatriksis III Hingamisahel mitokondri sisemembraani harjakestel Glükoosi lagundamine on universaalne ainevahetuslik protsess, mille käigus glükoosist vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O. Glükoosi lagundamisel eristatakse kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid. Seda protsessi nimetatakse kirjanduses ka aeroobseks hingamiseks. Glükoosi lagundamise esimene etapp on glükolüüs, mis toimub raku tsütoplasmavõrgustikus. Hapniku piisaval juuresolekul toimub aeroobne glükolüüs. Glükolüüs koosneb mitmetest
7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakterid, vetikad, taimed ja loomad Ökosüsteem- samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes elusolendid koos eluta keskkonnaga. Nt järve org. Aga ka vesi, muda, kivid 8. Biosfäär- suurim ökosüsteem Maal, kogu maakera elukeskkond 2. Teadusliku uurimismeetodi etapid 1. Probleemi püstitus - lühidalt, kitsalt, korrektselt 2. Taustainfo kogumine - meedia, raamatud, teadlased 3. Hüpoteeside esitamine- oletatav vastus probleemile 4. Hüpoteeside kontroll uurimistöö kavandamine ja läbiviimine, vaatluste, katsete, eksperimentide abil 5. Tulemuste analüüs ja järeldused hüpoteeside tõesus 6
Kõik kommentaarid