Facebook Like

Kogu keskkooli bioloogia konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu korda on pH 4 happelisem kui pH 6 ?
  • Miks imetaja vajab eluks vett ?
  • Miks on taimedes tärklis ja loomades glükogeen ?
  • Kui on viirushaigus ?
  • Kuidas väldid nakatumist ?
  • Kes teatab, et on HIV positiivne, mida teete ?
  • Kui päristuumsed ?
  • Miks need on inimesele probleemsed ?
  • Mis juhtub rakuga ?
  • Kus inimesel toimub meioos. Kuskohas toimub hernel meioos ?
  • Kuidas organism saab kujuenud mutatsiooni mõju vähendada ?
  • Kuidas seda väldite ?
  • Mis keskkonnas võis keemiline evolutsioon toimuda ?
  • Millest on inimese neoteenia tingitud ?
 
Säutsu twitteris
Sisukord üldbioloogia konspektile
I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 2
II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS) 21
III. PALJUNEMINE JA ARENG 33
IV. GENEETIKA 49
V. EVOLUTSIOON 65
VI. ÖKOLOOGIA 79
VII. AINEVAHETUS 86
VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA 94
Loeng I 07.09.11
Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia vahel, 3.) seostada bioloogia teadmisi igapäevaeluga, 4.) tunda ära ja õppida tegelema tüüpvigadega, 5.) seoed riigieksamiga, 6.) õppida hindama info tõepärasust, 7.) õpetaja jaoks õpetada bioloogilist loogikat.
Kirjalik Eksam3 osa: Test (valikvastused), võrdlused, sünteesid jms, kolmas osa bioloogilise loogika peale vms.

I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS


Bioanorgaaniline keemia.
Uurib organismide elementaar koostist. Elusorganismides on tuvastatud ca 90 – 100 keemilist elementi, millest umbes 30-l on bioloogilised funktsioonid- bioelemendid .
Bioelemente on 3 rühma : Põhibioelemendid e makroelemendid : C;H;O;N;P;S – kõik on mitte-metallid, kõik on suhteliselt kerged elemendid (aatommassi järgi), loetelu peegeldab bioevolutsioonilist valikut (tüüpiline väärarusaam on see, et organismides on palju neid aineid sellepärast, et neid on ka palju keskkonnas), nende elementide baasil saab moodustada lihtsaid anorgaanilisi ühendeid, mida saavad organismid kergelt eritada (H20; CH2; NH3- ammoniaak , mis on soojavereliste organismide jaoks toksiline ).
C süsinik – elusorganismides keskne element. Põhjus: iga C aatom annab 4 piisavalt stabiilselt sidet (iseenesest ei lagune ära, kuid ensüümid suudavad neid tekitada ja lagundada), C baasil saab üles ehitada erinevaid struktuure (Sirged, hargnevad, tsüklilised), kahe C aatomi vahel võivad olla erinevad sidemed (üksik/kaksik, kolmik sidemed on ka, aga mitte eriri biosüsteemides), C-st koosnevad molekulid omavad erinevat ruumpaigutust.
O hapnik – valdavates organismides (aeroobides) oksüdeerija, organismid kasutavad hapniku vabu radikaale. Vaba radikaal on paardumata elektroniga osake, mis on väga reaktsiooni võimeline. Õgirakud ehk fagotsüüdid kasutavad vabu radikale. Mädanevas haavas toodavad õgirakud vabu radikaale, mis hävitavad haigustekitajaid. Hapnikku on päristuumsetes elemendilt kõige rohkem, 70Kg-ses inimeses on hapnikku ca 40 kg.
H vesinikosaleb vesiniksidemete tekkes . Biosüsteemides H_O ja H_N. Üksik vesinikside on nõrk, kuid neid on palju, plus nad on vajalikud valkudes ja nukleiinhapetes. Vesinikioonid määravad biosüsteemides happelist pH väärtust (maomahl, täiskasvanutel pH 1,5 – 2,5; lastel oluliselt vähem happeline). Mida rohkem on orgaanilises ühendis vesinikku seda kõrgem on yhendi energeetiline väärtus lõhustumisel. Grammi süsivesikute ja lipiidide energeetiline vahe tuleneb sellest, et rasvhapetes on rohkem vesinikku. 1g etanooli – 7 kcal ; 1g lipiide - 9kcal.
C;H;O esinevad kõikides oraanilistes biomolekulides.
N;P;S mitmekesistavad biomolekulide struktuure. 6 lego klotsist saab oluliselt rohkem struktuure kui 3-st. Neid elemente võb leida valkudest, nukleiinhapetest, vitamiinidest, hormoonidest kuid ka lipiididest (fosfolipiid) ja osadest süsivesikutest ( kitiin ). Nende elementide esinemine keemilistes rühmades tõstab ühendite reaktsioonivõimet. Kõik need elemendid osalevad erinevates keemilistes sidemetes. N (vesinik v. peptiid sidemed); S (S-S) sidemed, P (fosfoester sidemed).
Mesoelemendid Na, K,Ca, Mg, Cl– elemendid, mis esinevad keskmises hulgas. Sisaldus organismiti võib suures hulgas erineda. Loomades on palju kaltsiumi, taimedes ja seentes aga vähe. Biofunktsioone täidavad valdavalt ioonsel kujul.
Na/K – kontrollivad organismi veebilanssi. Na seob vett, südame haigetel on Na vaene dieet. Noortel naistel hommikul silmaalused paistes, võib viidata mineraalainete puudusele? K viib vett välja ehk on diureetilise toimega. Mõlemad elemendid vastutavad vere pH eest. Mõlemad vastutavad rakkude pinnalaengu eest. Nõrgad pinnalaengud tagavad närviimpulsid (mV tasandil); spets rakud elektrotsüüdid võivad anda ülitugevaid laenguid ( kaladel kuni 600V). Na on tüüpiline rakuväline element (mis maitsega veri on – soolane ) K- tüüpiline rakusisene element. Sidumine igapäevaeluga – K saame naturaalsest taimsest toidust. Na saame naturaalsest loomsest toidust + soolastest toitudest.
Ca – lahustumatute sooladena luukoe koostises. Osteoporoos e luude hõrenemine on põhjustatud kaltsiumi puudusest, riskifaktorid: sugu (N), vanus (vanemad), väärtoitumine- süüakse vähe kaltsiumirikast toiduaineid (vedelad piimatooted ), tahketes on vähem seepärast, et enamus Ca on vadakus, mis visatakse minema ju. Plus tahkeid toiduaineid süüakse vähem. Kohupiimadest on ricotta e vadakutüüpi. Ca saab ka palju kaladest. Süüakse toiduaineid, mis viivad kaltsiumi välja- hapud mahlad, hapendatud ja marineeritud tooted, sokulaad, happelised puuviljad, must kohv. Oleneb kohvi sortidest - kõik põhjamaades kokku segatud kohvid on happelised, lõunapool mitte nii väga. Osteoporoosil on ka suitsetamine. Praktline ülesanne: Teie sõber lamab luumurdudega haiglas , mida te talle külakosti viia? V: mitte Ca väljaviivaid toiduaineid. Ca vastutab vere hüübimise eest – doonorverest seotakse kohe Ca, et ei hüübiks. Ca vastutab lihaskontraktsioonide eest. Ca vahendab biosignaale. Ca saame peamiselt loomsest toidust. Osades taimedes võib olla palju Ca, kuid organismid ei saa seda kätte.
Mg – Rasvlahustuvate sooladena luukoes , Mg aktiveerib paljusid ensüüme, inimeses on Mg aktiveeritaviad ensüüme ca 300 (inimeses kokku ca 2100 ensüümi). Vastutab lihaste kokkutõmbe ja lõõgastumise eest. Mg puudus on põhiline lihaskrampide tekke põhjus. Magneesium on klorofüllis keskne element. Taimedest eraldatud klorofüll kasutatakse toiduvärvina, kui asendada Mg, Ca-ga saadakse suhteliselt looduslik sinine värv. Allikas: Põhiliselt taimne toit eeskätt täistera tooted. Loomsetest saab ka. Mg sissesöömine suures koguses ei tekita suurt midagi muud kui kõhulahtisus.
Cl – negatiivne laeng, anioon. Tasakaalustab rakkude positiivset laengut. Kloriidioonid osalevad seedekulglas ühendite imendumisprotsessis. Cl ioone on vaja maos soolhappe sünteesiks. Koos Na-ga annavad soolaka maitseaistingu keelele.
Mikroelemendid (Valik metallid: Fe; Zn jt. ja mittemetallid : J; Si jt.). See, et neid vaja väikses koguses ei tähenda, et neid üldse vaja pole. Mikroelementide üleküllus on ohtlikum kui nende MÕÕDUKAS puudus.
Fe – heemi koostises hemoglobiinis, raua puudus põhjustab aneemiat e kehv veresust (kõige levinum vaegushaigus maailmas). Suukaudsed Fe preparaadid on riskantsed. Fe allikad: loomsed toiduained ja rauaga rikastatud helbed jms.
Zn- vastutab maitsetundlikuse eest. Vanematel inimestel tsingiseoseline maitsetundlikkus väheneb. Tagajärjeks on maitsmismeele häirumine. Süüa tehes diskussioonid teemal soolane/vähesoolane. Tsink kontrollib spermatogeneesi. Tsingi rikkad toiduained on austrid. Aastal 529 andis paavst Benediktus välja teesi, et kloostrites oli keelatud sooljavereliste neljajalgsete söömine, et mitte tekitada suguiha, hakkasid sööma limuseid, kus on palju tsinik. Allikas loomsed toiduained.
Jood kilpnäärme hormoonide süntees. Joodi puuduses kujuneb välja struuma . Joodi peamised allikad on merekalad ja merevetikad. Organism reguleerib joodi manustamist läbi naha. Paned joodilaigu nahale, kui laik hakkab minema paari päeva jooksul heledamaks, on joodi puudus, kui ei hakka siis on joodi piisavalt.
Si- vastutab sidekoeliste struktuuride terviklikkuse eest, et nahk püsiks kaua sile ja elastne. Peamised allikad teravilja saadused , kestad ja kestaalused kivid .
Tegurid, mis mõjutavad organismide keemilist koostist.
  • Süstemaatiline kuuluvus. Taimed ja loomad. Taimedes rohkem kaaliumi , loomades rohkem kaltsiumi. Taimedes rohkem boori , loomades Co ( koobalt ). Boor vajalik õitsemisel. Co on vitamiini B12 osa- oluline täis taimetoitlastel, B12 puudus võib viia osadele vähivormidele jms.
  • Elukeskkond. Magevee kalad ja merevee kalad. Vahe on naatriumi, kaltsiumi, kaaliumi, kloori sisalduses. Merevee kalades on neid elemente 4- 10x rohkem.
  • Võime koguda endasse erinevaid elemente. Põldosi kogub endasse räni. Tänapäeval põldosjast ravi teed. Merelimused koguvad endasse kulda. Mida see kuld teeb, keegi ei tea.
  • Saasteelemendid. Hg- fossiilsete kütuste põletamine, säästupirnid ja päevavalguslambid. Satub loomse toiduga toiduahelasse. Kahjustab närvisüsteemi- Minamata sündroom. Pb- seatina. Etüleeritud bensiin, värvid, akud, haavlid jms. Keskaegne kosmeetika. Plii on akumuleeruv element kahjustab kesknärvisüsteemi. Palju pliid saab seentest ja ulukite siseelunditest, seda siis mürgistusena.
  • Elementide vastandtoime. Ca/ Strontsium , strontsium asendab Ca kõhredes ja liigesed järk järgult lakkavad töötamast. (teatud mäestike piirkondades). Radioaktiivne strontsium luudes- pika poolestusajaga põhjustab luuvähki.
  • Elementide kättesaadavus. Toidunõud, happelises keskkonnas vabaneb alumiinium toitu. Teflonkattega nõud hakkavad narmendama siis lekib toitu fluori .
    Vesi.
    Molekulaarne funktsioon – taimse fotosünteesi lähteaine, mille tõttu vabaneb H2O – O2 !. Tõelistel bakteritel ei vabane O2, v.a. tsüanobakteritel ( sinivetikad ) (taimefotosünteesi tüüp). Vesi osaleb hüdrolüüsi reatsioonides. Keemiline ja bioloogiline hüdrolüüs on 2 eri asja. Bioloogiline hüdrolüüs on biopolümeeride ensümaatiline lagundamine. Seedeprotsessid. Tärklis + vesi –(amülaas) –(vaheühendid) - - glükoos. Leib annab suus mäludes mitme minuti jooksul magusa maitse. Vee vastandtoime teiste ainetega. Hüdrofiilne (a- ained, mis vees lahustuvad, NaCl, suhkur; b- ained, mis veega seostuvad, kuid ei lahustu, märgumine, pundumine, tselluloos (filterpaber v naturaalne vatt), inuliin ) hüdrofoobne (ei lahustu ja ei seostu, toiduõli, hüdrofoobsed valgud (kattevalgud). Vesi lahustunud kujul realiseerub enamike ühendite pH väärtus. Mitu korda on pH 4 happelisem kui pH 6? Maohape – 1,5 kuni 2,5. Happevihm - pH 4,5 – 5,5. Veri- ph 7,3-7,4. Soolajärvede vesi 9,9- 10,2. (Surnumeres kuni 10,5). Uriini ph võib muutuda 4 ühiku ulatuses. (4,5 – 8).
    Rakuline tasand- vesi koos veeslahustunud ainetega põhjustab siserõhu ehk turgori , olemas kõikdies rakkudes, kuid eriti võimsalt kestaga rakkudes. Väga kõrgetes taimedes kuni 12 atm. Vesi kaitseb rakustruktuure ülekuumenemise eest- vesi hea soojusjuht . Enamus energiat hajub mitokondrites soojusena (osadel tõuseb kehatemp . pärast söömist 37,3ni umbes). Salitsüülaatide rikkad asjad (nt. toidud) blokivad ATP sünteesi ja hakkab eritama soojust- higistama . Veerikas tsütoplasma tekitab rakkudes ühtlase sisekeskkonna, milels toimub ühtlane ainete transport. Väikseim veesisaldus, mille juures passiivne elu toimib võiks olla ca 15%, suurim vee sisaldus meduusi rakkudes kuni 95%.
    Vee funktsioonid organismi tasandil – Kaitsefunktsioon, kaitse ülekuumenemise eest- higistamine (higistavad kõik imetajad peale vaalaliste), enamike imetajate puhul on higistamine suhteliselt tühine. Imetajatest higistavad inimesed ja hobused (hobuste higi on väga valgurikas ) ning termoregulatoorne lõõtsutamine (peale imetajate ka roomajad ). Hõõrdumisvastane kaitse – liigesevõie ning pisaravedelik. Lahjenduskaitse e väljauhtumine- lenduvad ärritavad ühendid kutsuvad esile pisaravoolu ( sibul , mädarõigas) (et pisarad ei jookseks siis panete ennem külmkappi). Vesi kui struktuuride moodustaja- hüdrostaatiline toes, ussidel kehaõõnes survestatud vedelik, inimesel on hüdrostaatiline nahk, naha olekut määrab kollageeni veesidumis võime- niisutavad kreemid. Vesi viljastus ja arengukeskkonnana, kehaväline viljastumine ainult vees, kehasisene viljastumine veerohkes limas, aga mitte kuivas keskkonnas, vesi arengukeskkonnana lootevedelikus. Amnioni ülesanded: kaitseb embrüot veekaotuse eest, takistab kokkukasvamist lootekestadega, kaitseb temperatuuri ja rõhumuutuste eest. Kompenseerib raskusjõu mõju üleslükkejõuga. Joogi ja urineerimiskeskkond. Vesi osaleb meeleelundite töös, vees lahustunult tajume maitset , lõhna (kui nina limaskest on kuiv, ei tunne eriti lõhna), tänu vesilahustele tajume asukohta (poolringkanalites on vedelik), kuulmine teos konverteeritakse helivõnked veevõngeteks.
    Vee mõju ringeelundkonnale. Vesi on aluseks enamikele biovedelikele (veri, lümf jms), juba 2%ne vedeliku kaotus hakkab tekitama probleeme ringeelundkonna töös. Paha on kui suureneb vererakkude arv ja paralleelselt toimub vedeliku hulga vähenemine siis võib tagajärjeks olla äkksurm rahvapäraselt “veri läheb paksuks”, sportlastel veredoping on paha paha, pikk ja kestev pingutus kuumas (jalgrattasport 80ndatel nt). Vesi mõjutab ainevahetuse kiirust (mida noorem inimene seda suurem vee sisaldus ja kiiem ainevahetus, lastel on veevajadus ja veeliikuvus suurem, väikelapsel on veekaotus suhteliselt hädaohtlik ja nõuab kiiret tegutsemist, väga halb on kombo kõhulahtisus, oksendamine ja palavik ).
    Veebilanss - sissetulev ja väljaminev. Sisse tulev on: erinevad joogid (joogid, mis suurendavad vee eritumist kehast ei ole head janukustutajad, nt kofeiinirikkad joogid), toit (ka täiesti kuiv toit), ainevahetuslik vesi (tekib ainete lõhustumisreaktsioonides) (täiskasvanutes 0,35-0,45 liitrit). Väljaminev on: uriin, higi, hingamine , rooja koostises. Veebilanss on liikuvas tasakaalus.
    Veefunktsioonid ökosüsteemi tasandil. Vesi kui elu, paljunemise, arengu ja leviku keskkond. Loetelule vastavad kõigi viie riigi esindajad. Vesi määrab ökosüsteemide bioproduktsiooni (taime fotosüntees). Vesi on kliimat kujundav faktor (sademed, hoovused . Kliima mõjutab jällegi eluorganisme).
    Riigieksami küsimused bioorgaanilisest keemiast . 1. Valikvastustega (valik viiest) mikroelementide biofunktsiooni seletamiseks (raua ül on.. jne). 2. Väidete õigsuse hindamine (lähtuvalt mikroelementidest). 3. Keskkonnakaitsega soetud küsimused ( Põhjenda miks ei tasu korjata seeni ja marju magistraalide äärest ja linnaparkidest- Pb. rikkad). 4. Graafiku lugemine (meeste ja naiste luude kaltsiumi sisalduse hindamine). 5. Vee kohta küsimsed on lähtuvalt biofunktsioonidest (Nimeta kaks põhjust miks imetaja vajab eluks vett? Miks on vajalik amnioni vedlik?).
    Orgaaniline keemia.
    Süsivesikud – süsivesikud on üldmõiste (vahet pole kas räägitakse mono v polüsahhariididest), rahvusvaheline mõiste, mõite võeti esimesena kasutusele TÜ-s 1844 . aastal. Jaotus: monosahhariidid e monoosid (3-7 C aatomit) (üldmõistena trioosid 3C-ga suhkrud ), (fotosünteesi algproduktid ja glükolüüsi vaheproduktid), pentoosid ( riboos ja desoksüriboos, palju erinevaid pentoose on nt puidu koostises (ksüloos- ksüloosist tehakse ksülitooli)), heksoosid (glükoos e. viinamarjasuhkur ja fruktoos e puuviljasuhkur, galaktoos ). Oligosahhariidid (2- 10... monoosi jäägist), põhiline rühm disahhariidid : sahharoos (glükoos+ fruktoos), laktoos (glükoos+galaktoos), maltoos (glükoos+glükoos). Oligosahhariide leidub membraani välispinnal, oligosahhariide leidub palju kaunviljades (oad, herned , läätsed jms, 1 põhjus, miks kaunviljade söömisel tekivad seedehäired- puuduvad ensüümid, mis lagundaks oligosahhariide). Oligosahhariidide näide: rafinoos. Kahe monoosi vahele moodustub glükosiid side. Polüsahhariidid. (10astmel3 – 10astmel6 monoosijääki, seotud omavahel glükosiidsidemetetega). Kool õpib neid polüsahhariide, kus ehituskiviks on glükoos. 1. tärklis, 2. glükogeen, 3. tselluloos, 4. kitiin. Polüsahhariidide puhul on olemas ka sellised asjad, kus süsivesikulisele osale liitub mitte-süsivesikuline osa (valgud, nukleiinhapped , nt: bioloogiline limad (sv+valk) või sidekoe koostismolekulid). Süsivesikute füüsikalis-keemilised omadused. Suhkrud (mono- ja disahhariidid) ja polüsahhariidid. Suhkrud lahustuvad vees, polüsahhariidid mitte, sukrud on magusad, polüsahhariidid mitte, reaktsioonivõime on sukrutel aktiivne, polüsahhariididel mitte- seepärast ongi polüsahhariidid varuained. Suhkrud karamellistuvad, polüsahhariidid kõrbevad, disahhariidid hüdrolüüsivad, polüsahhariidid samuti, suhkrud kristalliseeruvad vesilahustes, polüsahhariidid mitte.
    Biofunktsioonid ja leidumine. Energeetiline lõhustumine 1g glükoosi (mitokondrites) – 4kcal, tagajärjeks H2O + CO2. Inimese päevasest energiatarbest peaksid süsivesikud katma ligikaudu 55%. Süsivesikud on esmased, kõige kiiremini kasutatavaks energia allikaks (füüsilise pingutuse korral umbes 10 sekundi möödudes). Ehituslik: struktuurne - taimede rakukestade süsivesikud (puitunud vartes ca 20-40% tselluloosi). Seentel ja lülijalgsetel täidab struktuurset funktsiooni kitiin. Inimene ei seedi ei kitiini ega tselluloosi. Loomarakkudel oligosahhariidsed jäägid membraanide välispindadel rakkude omavahelisteks seostumiseks (õiged rakud ühenduvad omavahel, kehv on aga see, et haigustekitajatele spets sihtmärk.). Varuained. Taimedes tärklis (koguneb säilitusorganitesse- muundunud võsud, viljad ja seemned) ja inuliin (prebiootik) (fruktoosijääkidest koosnev varusüsivesik korvõielistes- võilill, maapirn ). Loomades ja seentes on glükogeen. Miks on taimedes tärklis ja loomades glükogeen? Glükogeen on rohkem hargnenud, mis võimaldab kiiremini lagundada ja glükoosi kätte saada, mis on oluline loomadele. Eriotstarbeline varuaine 1. mesi , 2. piimasuhkur piimas. Kaitseline funktsioon. Mehhaaniline kaitse: süsivesikulised rakukestad , biokeemiline kaitse madalate temperatuuride eest (tärklise hüdrolüüs ja rakuvedelike suhkrustumine taimedel. Metsakonnal glükogeeni hüdrolüüs – talub paremini külmumist. Seentel ja samblikel biokeemiline kaitse trehaloos (seenesuhkur)- tekib amorfne jää. Organismis tekib maksas glükuroonhape, mis aitab kahjutuks muuta toksilisi ühendeid, osadele energiajookidele lisatakse glükuroonhapet. Transpordi funktsioon. Taimedes on põhiline transportsuhkur sahharoos (teimedes käib asi suht aeglaselt biokeemiliselt suhteliselt passiivne, kevadel kasemahl ). Loomades transportsuhkruks on glükoos (kontsentratsioon peab olema madal sest glükoos on osmootselt aktiivne ja reaktsioonivõimeline, veres 0,75g – 1,05g /liitris veres). Ligimeelitav e atraktsiivne funktsioon. Õistaimedes nektar (paarikümne protsendine suhkrute vesilahus ). Viljade magus maitse nende levitamiseks. Ka inimese jaoks on magus atraktiivne . Toiteline. Taimedes idanemisel tärklise hüdrolüüs. Loomadel, imetajate piimas leiduv piimasuhkur, lehmapiimas on ca 5% laktoosi, inimese rinnapiimas ca 7%. Seedumatud süsivesikud on toiduks seedekulgla bakteritele (nt telluloos). Ainevahetuslik funktsioon – taimedel seotakse suhkru kaasabil FS-s CO2. Loomades on süsivesikud lähteühenditeks paljude teiste ühendite sünteesile (AH, teised süsivesikud). Pidev liialdamine suhkrutega soosib rasvumist (eriti just keskealistel inimestel).
    Lipiidid . Jaotus: lihtlipiidid (õlid, rasvad , vahad). Liitlipiidid ( fosfolipiidid - letsitiin ). Tsüklilised lipiidid ( Steroidid ) tsükliine alkohol + rasvhape .
    Füüsikalis-keemilised omadused. Hüdrofoobsed, veest väiksem eritihedus, hüdrolüüsuvus (tagajärjeks vabad rasvhapped ja alkoholid ), hüdrolüüs leiab aset seedimisel ja naha pinnal (naha happeline pH ongi tagatud rasu lipiidide hüdrolüüsiga). Lipiidid rääsuvad (lagunevad osaliselt ja tekivad vabad radikaalid, soodustavad tegurid O2, temp. ja metalliioonid). Kiirsöögikohtades tehakse friikaid mitu korda ühe õliga- äärmiselt häiriv.
    Lihtlipiidide biofunktsioonid (õlid/rasvad). Energeetiline 1g- 9kcal, kõige energiarikkamad, koostises palju H-d. Ööpäevas ca 30% päevasest energaivajadusest. Lipiidide lõplikul oksüdatsioonil mitokondrites (tegelt rasvhappeid) tekib H2O ja CO2. Ehituslik struktuur. Nahaalune rasvkude (soost sõltuv tunnus, paremini arenenud naistel). Rasvumine - tugeva rasvumise puhul moodustavad üle poole kehamassist rasvad. Varuaineline . Taimedes on varuaineteks valdavalt õlid (vedelas olekus lihtlipiidid), seemned (sihvkad, lina jms). Viljades (pähklid, oliivid , avokaado). Ka taimedes on tahkeid lipiide (kookos, kakaorasv). Loomades on varurasvadeks valge rasvkude (naha all ja kõhuõõnes) ka loomades esineb õlisid (kalaõli). Kaitseline. Mehhaaniliste mõjutuste eest neerusid ümbritsev rasv . Silmamunasid ümbritsev rasv. Kaitse madalate temperatuuride eest (rasv on halb soojusjuht), nt polaarvetes elavad imetajad, hammasvaalalistel kuni 1m rasva naha all. Lahusti funktsioon- õlides rasvades lahustuvad vaid hüdrofoobsed ühendid. (üldiselt kehtib printsiip, et sarnane lahustub sarnases). Rasvase toiduga saame rasvlahustuvaid vitamiine (A;D;E;K;Q) (KADE Q). Varulipiididesse kuhjuvad hüdrofoobsed keskkonnamürgid (dioksiinid, tekivad prügipõletamisest ja trafoõlide põlemisest), probleem läänemere suured ja rasvased kalad. Ainevahetuslik funktsioon – ainevahetusliku vee tekitamine, oluline loomorganismidele, kes vett (koiliblikad) ei tarbi või peavad olema pikka aega ilma veeta (kaamel teeb ainevahetust vett ja väljahingatavas õhus praktiliselt vett pole. Kehakaalu kiirel langetamisel vabanevad lipiidides talletunud hüdrofoobsed mürkained, mis võivad põhjustada eluohtlikke mürgistusi. Kaalukaotustempo on normaalne 200g/nädalas. Ligimeelitav funktioon. Lipiidide kõrge energeetiline väärtus muudab nad toiduna ahvatlevaks. Kiskja sööb esmajärjekorras ära varulipiidide rikkad kehaosad. Lenduvad rasvhapped annavad isuäratava lõhna (lihaküpsetamine, küpse liha lõhn). Enamus inimesi eelistab rasvasemaid toite. Lisaks võib mainida pruuni rasvkudet, mis toodab ainult sooja. Pruunis rasvkoes on ATP süntees blokeeritud. Talveunest ärkavatele pisiimetajad. Imikud.
    Vahad (kuuluvad lihtlipiidide alla). Jaotus: taimsed vahad (taime pindu kattev vahakiht, puuviljad, vahalill). Ülesanded: Kaitsevad veekaotuse eest, takistavad mikroorganismide sissetungi, peegeldavad kiirgust. Loomsed vahad ( mesilasvaha , erandina LANOLIIN e villavaha, mis on HÜDROFIILNE, kasutatakse niisutavates kreemides). Ülesanded: struktuuride moodustamine, kehakatete kaitse märgumise eest. Sünteesvahad, mida tehakse naftast ja kivisöest. Loomorganismid vaha ei seedi sh inimene. Loomadest kasutavad vaha meenäiturid, kelle kõhus elavad pseudomonas tüüpi bakterid , kes lagundavad vaha.
    Liitlipiidid (fosfolipiidid). 2 tüüpi: hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed. Hüdrofiilne pea ja 2 hüdrofoobset saba. Pea (glütserool+ fosforhappe jääk), saba koosneb kahest rasvhappejäägist. Erinevates keskkondades fosfolipiidid käituvad ja organiseeruvad erienvalt. Fosfolipiidid vees on pead väljapoole ja sabad sissepoole ja õlis vastupidi (pead sees, sabad väljas). Fosfolipiidid moodustuvad kaksikkihte, mis on biomembraanide ehituslikeks alusteks .
    Fosfolipiidide funktsioonid: olek määrab biomembraanide ehituse ja teatud talitlused. Fosfolipiidid moodustaad närve katva müeliinkihi (isoleerkiht). Müeliinita ja müeliiniga neuronid. Fosfolipiidid on pindaktiivsed ained, mis väldivad biostruktuuride kokkukleepumist, nt kopsudes. Enneaegsetes vastsündinutes on neid vähe ja kui neid juurde ei panda, tekib hingamise distress ja siis on kööga. Fosfolipiidid on emulgaatorid (emulgaator seob hüdrofoobse ja hüdrofiilse systeemi ühtseks tervikuks), bioloogilised vedel emulgaatorsüsteemid on: veri, piim. Emulgaatoritel põhineb pesemisvüime. Pea peasemine: hüdrofoobne osa liitub rasuga ja teine osa veega. Nt: letsitiin, palju munarebus ja sojaõlis, pett . Letsitiin on oluline komponent närviraku membraanides. Lisaks söömisel ei ole mõtet. Letsitiini lagundaisel erandub vitamiin B4, mis ei tule välja mitte uriini vaid higiga ja haiseb imelikult. Ühesõnaga hakkad haisema nagu kala.
    Tsüklilised lipiidid. Tsükliline alkohol + rasvhape. Kolesterool + rasvhape = kolesteriid. Tsükliline alko ja rasvhape täidavad oma funktsioone koos. Kolesterool/kolesteriid on omased ainult loomorganismidele. Kolesterool/kolesteriid ülesanded: struktuurne (looma rakkudes biomembraani stabiliseeriv koostisosa , kõige rohkem närvirakkude membraanides, kolesterooli on kõige rohkem ajust tehtud toitudes). Sapphapete sünteesiks (sapphapetega viiakse ka kolesteroos välja, tahke väljaheitega). Kolesterool on vajalik vitamiin D (D3) sünteesiks nahas UV kiirguse toimel. Kolesterooli on vaja suguhormoonide sünteesiks. Kolesterool on vajalik ka teiste steroidhormoonide sünteesiks, mida toodavad neerupealised (õigeminie neerupealiste koor). Ateroskleroos – “veresoonte lupjumine ”. Aterosklerootilistesse naastudesse tekivad lubikristallid. Naastus on lisaks veel oksüdeerunud kolesterool, rasvad, valgud. Naastud tekivad veresoone seina sisse. Rebenemisel kaasneb haavand ja hüübimine ning tromb . Südames on infarkt ja ajus on ajuinfarkt . Infarktid on siis kui ummistub ja insult on siis kui soon rebeneb.
    Loeng III 14.09.11
    Aminohapped , peptiidid ,valgud.
    Üldvalesm R-C-NH2 (alla COOH ja üles H), aminohapete radikaalid määravadki funktsioonid. COOH annab happelised omadused, loovutab H+, NH2 annab aluselised omadused ehk liidab H+, kui selliseid rühmi on Radikaalis siis need annavad puhverdamisvõimet. Ühe aminohappe COOH ja teise aminohappe NH2 rühm annavad peptiidsideme.
    Aminohapete jaotus: põhiaminohapped (aminohapped, mis lülitatakse valgusünteesil valkude koostisesse; 20 (+1)) ja harvaesinevad aminohapped (esinevad valdavalt vabalt ja valkude koostises vaid juhul, kui moodustuvad seal sünteesi järgselt ligi 300 (peamiselt bakteid ja taimed). Inimeses on põhiaminohappeid 20 ja harvaesinevaid ca 40.
    Teine aminohapete jaotus tuleneb võimest neid sünteesida (inimese seisukohast ). 1. Asendamatud AH-d (inimene neid ise ei suuda sünteesida, peab igal juhul toiduga saama, valkude biokvaliteet on määratud sellega, milline on asendamatutue aminohapete suhe), asnedamatuid Ah-sid on 8. 2. Osaliselt asendatavad AH-d (inimese keharakud neid ei sünteesi aga soolestiku mikroobikoosleused küll), nt: Histidiin . Osad aminohapped jäävad kiire kasvu ajal limiiti (peab saama toiduga juurde) Arginiin ; 3 aminohapet. 3. Täielikult organismis sünteesitavad aminohapped (9 tükki). Sellel, et kõiki asju ei sünteesita aitab kokku hoida energiat 10-15% sünteesiradade pealt. Miinuseks on see, et oleme sõltvad toidust.
    Aminohapete biofunktsioonid. Aminohapped on peptiidide ja valkude ehitusüksuseks. Aminohapete süsinikskelettidest saab organism energiat. Aminohapetest saab sünteesida bioaktiivse toimega ühendeid. Aminohapetest sünteesitakse histamiini , mis tõstab veresoonte läbilaskvust. Väga sageli allergia all kannatavatel inimestel. Aminohapetest saab sünteesida ka teisi ühendeid teatud süsivesikuid.
    Peptiidid on aminohapete jääkidest koosnevad väikesed molekulmassiga ühendid, ühes peptiidis võiks olla 2 kuni 50 AH-d. Näited ja biofunktsioonid: 1. Peptiidhormoonid : lokaalse tähendusega nt seedekulglas toimivad hormoonid ( gastriin ). Organismitasandil nt vererõhku reguleerivad hormoonid ( vasopressiin ). 2. Embrüogeneesis, embrüonaalsete induktoritena, mis määravad ära teatud organsüsteemide kujunemise (nt neuraalne induktor määrab ära närvisüsteemi kujunemise). Valkude seedeprotsessis tekivad peptiidid. Teatud peptiidid on väga mürgised (näiteks valge ja rohelise kärbseseene mürgisus põhineb peptiidil amanitiin). Osadel peptiididel on antioksüdantne toime (GSH- glutatioon). Teatud peptiidid on antibiootilise toimega.
    Valgud.
    Valkude jaotus: lihtvalgud , mis koosnevad ainult aminohappejääkidest (ühendatud peptiidsidemega). Liitvalgud , milels on valguline ja mittevalguline osa, valgud+ nukleiinhapped = nukleoproteiin, nt: kromosoomides; fosfaat +valk= fosfoproteiin, nt: piimavalk kaseiin ; glükoos+valk= glükoproteiin. Ajalooliselt on niimoodi välja kujunenud, et need ühendid on valkude all.
    Teine valkude jaotus lähtub nende kujust. Niitjas ehk fibrillid , nt: kattevalgud (juuste, siidi, lihasvalgud , ämblikuniit). Kerajad ehk gloobulid ( antikehad , ensüümid, transportvalgud ).
    Valkude struktuuritasandid: esmane ehk primaarne struktuur moodustub vahetult sünteesijärgselt, on aluseks kõrgemat järku valgustruktuurile on aminohappejääkide järjestus ja hulk polüpeptiidahelas. Teisane ehk sekundaarstruktuur 1. Alfa- spiraal , mida stabiliseerivad molekulisisesed vesiniksidemed . 2. Beeta-struktuur (sik-sak struktuur), mida stabiliseerivad molekulivahelised vesiniksidemed. Alfa- spiraali esineb palju karvade struktuuris, siidis. Beeta-struktuuri esineb palju küüntes, kapjades. Kolmandane ehk tertsiaarne . Gloobul ja fibrill , vesiniksidemed, ioonsidemed (tekivad tänu aminohappe radikalidele), SS sidemed, hüdrofoobsed sidemed (hüdrofoobsed aminohapete radikaalide omavaheline vastasmõju). Neljandane ehk kvaternaarstruktuur tekib mitme erineva valgulise ehitusüksust seovad ruumiliseks ja talitluslikuks tervikuks. Hemoglobiin (koosneb neljast ehitusüksusest) aga neljandat järku struktuur võib koosneda ka vähematest või rohkematest ehitusüksusest (Müoglobiin kaks ehitusüksust, salvestab lihastes hapnikku) ja ka ensüümkompleksid. Saab võrrelda lauatelefoni juhtmega , tõmbad sirgeks esmane struktuur, spiraalis on teisene spiraal, juhe on kokku käkardanud (globulaarne struktuur), mitu telefoni juhet neljandane struktuur.
    Füüsikasliskeemilised omadused.
  • kõrgmolekulaarsus (suur molekulmass , meditsiiniline aspekt, kui valgud hakkavad membraane läbima on paha paha- valk uriinis)
  • laeng – valkude summaarse laengu määravad ära radikaalide laengud
  • lahustuvus - lahustuvad valgud on piimavalgud , munavalge, verevalgud . Lahustumatud valgud on villavalgud, justevalgud, lihasvalgud.
  • Koonsemine AH- jääkidest. Keskmises valgus on esindatud 12... 14 erinevat AH-jääki. Spetsiifilises valgus on neid veel vähemgi 5...8.
  • Denaturatsiooni käigus tugevatoimeliste mõjurite tõttu kaovad kõrgemat järku struktuurid , kuid säilub esmane. Organismide sisene: valkude kalgendamine maos. Palavik denatureerib haigustekitaja valke. Haavade puhastamine (denatureeritakse valke). Renaturatsioon on pöörduv denaturatsioon, ei esine alati. Teatud aja möödudes valgu esialgne olek taastub . Nt: aeglane renaturatsioon- juuste lokkikeeramiste järgsed muutused. Kiire renaturatsioon- keeles maitsepungade retseptorvalkude renaturatsioon. Denaturatsioonil kaotavad valgud ka seotud vett.
  • Hüdrolüüsuvus. Hüdrolüüsi tagajärjel tekivad vabad aminohapped. Nt: seedeprotsess.
    Valkude biofunktsioonid.
  • Energeetiline funktsioon. 1g valku annab lõhustumisel praktikas 4kcal, teoorias 6kcal, 2lcal kaob sinna, et lagundamine ei lähe lõpuni vaid jääb pidama uurea/ kusiaine kohapeal, lõplikul lagundamisel NH3, mis on närvisüsteemile ohtlikud. Lõpuni lagundavad kalad. Ööpäevasest energiavajadusest peaksid valgud katma ca 15%. Suur valgu tarbimine on organismile kahjulik.
  • Ehituslik-struktuurne. Erinevad kattevalgud ( sulgede , villa, karvad , soomuste valgud), viiruste kapsiidivalgud, rakkude membraanide valgud, lihaste valgud, mis annavad kehale kuju (nt: treenitud lihased- ei kasva mitte lihasrakkude arv vaid suureneb lihasrakkude läbimõõt).
  • Kaitse funktsioon. Passiivne kaitse (kattevalgud aga ka ogade ja kilbiste valkstruktuurid) ja aktiivne kaitse (võõrvalkude vastased antikehad, verehüübevalgud, erinevad valgulised mürgid).
  • Valkude toksilisus . Bakterite tasandil botulismi tekitaja toksiin botuliin , millel põhineb ka botox. Botuliin blokib närviimpulsi ülekande lihastesse. Taimede tasandil riitsinus ja valguks ritsiin, tehakse gastrool õli, milles ei ole valke. Loomades on kõige mürgisem tetradotoksiin kerakalades. Tetradotoksiin blokeerib naatrium- kaalium ainevahetuse (teadvus püsib, a sured ära). Paljud toksiinid on termostabiilsed. Off topic: kiudainerikas müslibatoon (kiudaineid 100g - s rohkem kui 8) tõesti vabastab energiat pikema aja kohta.
  • Dedoksifikatsioon valgud neutraliseerivad mürkaineid või bioloogiliselt aktiivseid aineid. Raskmetallide ja alkaloidide neutraliseerimine esmaabis. Raskemetallide mürgitused ei ole liiga sagedased, hoopis sagedasemad on alkaloidide mürgitused. Igapäevane point: kohvile kallad piima peale ja vähendab kofeiini mõju. Kõige kofeiinirikkam on musta tee puru, mida lased vähe aega tõmmata (vähe aega tõmmata saad kofeiini rikka tee, pikka aega saad parkaineterikka tee).
  • Liigutusfunktsioon. Rakutasandil liigutusfunktsioon ( viburid , ripsmed täidavad liigutusfunktsiooni). Lihastes täidavad funktsiooni lihasvalgud müosiin ja aktiin , samuti esinevad tsütoskeletis- mingisugune liikumisvõime on ka tsütoskeletil.
  • Varuained. Taimedes seemnetes esinevad varuvalgud eriti paistavad silma kaunviljaliste seemnetes, kaunviljalistest väga valgurikas on sojauba. Loomorganismides oleks varuvalgud esindatud ainult tinglikult lihasvalkude näol, mis võetakse kasutusele ainult hädas.
  • Toiteline funktsioon. Seemnete varuvalkude kasutamine idanemisel. Loomsetest toitelisest funktsioonist munarakude valgud ja piimavalgud.
  • Transpordifunktsioon. Hemoglobiin (verevärvnik), hemoglobiinis seob O-d rauda sisaldav heemi osa. U 20% CO2-st tuleb tagasi hemoglobiiniga , kuid mitte heemse osaga. Enamus CO2 tuleb välja lahustunult biovedelikes (sellel põhineb vere puhverdusvõime). Transpordi jaoks on vajalikud vereplasmavalgud.
  • Signaalne funktsioon. Kõhunäärme valkhormoonid: insuliini põhiülesanne on langetada veresuhkrutaset. Glükagoon tõstab veresuhkru taset ehk soodustab maksas veresuhkru lagunemist.
  • Retseptoorne funktsioon. Rakupinnal olevad valgulised retseptorid. Valgustundlikud valgud silma võrkkestas (rodopsiin).
  • Regulatoorne funktsioon. Geeni regulatoorne funktsioon on histoonidel, vere pH-d reguleerivad puhverdusvõimega valgud.
  • Atraktiivne funktsioon. Magusa maitselised funktsioonid. Perspektiivi ka toiduainetööstuses (ei põhjusta kaariest, vähem vaja jms) nt: daumatiin.
    Riigieksamiküsimused valgud, lipiidid, süsivesikud.
  • väga levinud on seostustest ( kosotisosa ja ühendiklassi seosed) (konkreetsed esindajad ja ühendiklass).
  • Funtsioonide läbiv võrdlus nt: energeetiline, kaitseline, ehituslik (kuidas teostavad lipiidid seda kõike või valgud jms).
  • Lünkskeemide täitmine.
  • Lünktekstid.
  • Väidete õigsus ja nende parandamine
    Nukleotiidid /nukleiinhapped
    Nukleotiidid koosnevad kolmest komponendist , seal on viiesüsinikuline suhkur e pentoos (pentoosijääk), länmastikalusest ja ühest kuni kolmest fosforhappe jäägist.
    Nukleotiidide funktsioonid: monofosfaatsel kujul on nukleiinhapete koostisosana, eksimine tuleb sellest, et räägitakse ennem ATP-st. Kahe ja kolme fosfaatjäägiga nukleotiidid salvestavad energiat, makroergiline side- ATP ( adenosiintrifosfaat ). Tsüklilised nukleotiidid toimivad virgatsühenditena ( cAMP - tsükliline adenosiinmonofosfaat). Teatud nukleotiidid kuuluvad liitensüümide koostisesse.
    Nukleiinhapped. Jaotatakse DNA ja RNA.
    DNA koosneb nukleotiidijääkidest. 1. Pentoosiks on desoksüriboos (2C juures on OH asendunud H-ga) . 2. Lämmastikalused jagunevad kahte rühma ühetsüklilised (tümiin T ja tsütosiin C) ja kahetsüklilised ( adeniin A ja guaniin G). 3. Fosforhappe jääk.
    DNA struktuuri tasemed. Esmane – DNA ükiskahel, kus on oluline nukleotiidijääkide hulk ja järjekord. Teatud viirused (bakteriviirused) ja molekulaarbioloogiliste protsesside vaheetappides. Sekundaarstruktuur ehk biheeliks , biheeliksi moodustuvad omavahel paardunud kaks DNA üksikahelat (mis ei ole omavahel identsed). DNA ehitusprintsiibid – väliskülgedele jäävad pentoosi ja fosforhappe jäägid, siisepoole lämmastikaluste jäägid. Miks selline ehitus on kasulik? Informatiivsust kandev osa on lämmastikalused, mis ongi rohkem kaitstud. Omavahel paarduvad ühe ja kahetsüklilised lämmastikalused kindlates seostes. A-T; G=C. (See teadmine peab alles jääma). AT paaride vahel on kaks vesiniksidet; GC vahele jääb kolm vesiniksidet. Lämmastikaluste paaride suhe ei ole 50% ja 50% vaid oleneb olukorrast. Üksikahelates on keemiliste sidemete suundumis vastupidine . DNA kolmandane struktuur, DNA molekuli seostumine erinevate valkudega, DNA seostumine histoonidega, seostumine histoonidega annab DNA efektiivsema pakkimise. DNA molekule on erinevate rakutsüklite faasis erinev hulk (23; 46; 92). Histoonid kaitsevad DNA-d nt kiirguse ja lagundavate ensüümide eest. Histoonid osalevad geneetilise informatsiooni valikulises avaldumises. Histoonid on üheks kromosoomide koostisosaks. DNA leidumine ja ülesanded: DNA-d leidub DNA viirustes , eeltuumsetes (prokarüootides) tsütoplasmas; päristuumisetes mitokondrites, kloroplastides ja tuumas. Ülesanded päriliku info salvestamine ja edastamine võimalikult muutumatul kujul, kuid mitte absouluutmuutumatul kujul (kui poleks üldse mutatsioone , kuid siis kaoks ära üks evolutsiooni ehituskividest).
    RNA koostises on pentoosiks riboos, lämmastikalused:ühetsüklilised (tsütosiin C ja uratsiil U) ja kahetsüklilised (adeniin A ja guaniin G), fosforhappe jääk.
    Primaarstruktuuriks on RNA üksikahel, kus on oluline nukleotiidijääkide hulk ja järjestus, teatud RNA viirustes ja RNA sünteesiprotsesside vaheetapis. RNA sekundaarstruktuur on molekul , kus üksikahelalised lõigud vahelduvad komplementaarsete kaksikahelaliste piirkondadega (A-U ja G-C). Transport RNA (tRNA) molekul. RNA tertsiaarne struktuur- RNA molekulide seostumine valgumolekulidega, RNA süntees toimub ribosoomides. RNA leidumine/vormid ja ülesanded: RNA leidub RNA viirustes, eeltuumsetes tsütoplasmas ja päristuumsetes tuumas, kromosoomides, mitokondrites/kloroplastides, tsütoplasmas. Põhivormid (3 tükki): mRNA, tRNA, rRNA. Kõik RNA vormid sünteesitakse DNA-lt, valgusüntees ei toimi kõigilt RNA-delt.
    Nukleiinhapete füüsikalis-keemilised omadused. 1.) Kõrgmolekulaarsed (suure molekulmassiga), Üldiselt on nii, et DNA molekulmass on suurem kui RNA-l (rohkem nukleotiide ). Nukleiinhapetel on laeng, mis on negatiivne (tänu fosforhappe jääkidele). Nukleiinhapped denatureeruvad (RNA denatureerub hõlpsamalt sekundaarstruktuuris kui DNA), nukleiinhapped hüdrolüüsuvad, tagajärjeks on nukleotiidid. Koolis lisaks erinevatele tunnustele nimetada ka ühiseid tunnuseid?
    Riigieksamite küsimused.
  • Jooniselt molekuli osade äratundmine. Ka koos põhjendusega
  • DNA ja RNA võrdlus tabeli tasemel.
  • DNA sõnaline iseloomustus ilma kordagi desoküribonukleiinhapet mainimata
  • RNA kohta skeemi jaotusküsimus (vormid ja ülesanded).
  • DNA leidumiskohad päristuumses rakus.
  • On antud üksikahelaline DNA – kirjuta juurde teine komplementaarne ahel.
    Loeng IV 15.09
    Bioaktiivsed ained jagunevad eksogeensed ( vitamiinid ), endogeensed (hormoonid, ensüümid).
    Vitamiinid- eriomadused: valdavalt inimese jaoks kehavälise päritoluga. On erandeid (vitamiin D süntees nahas UV kiirguse toimel). Seedekulgla mikroobikooslus sünteesib mitmeid vitamiine (vitamiin B5 ja vitammin K). Eelühendid beeta- karoteen , millest saab kaks molekuli vitamiin A-d. Inimene vajab vitamiine järjepidevalt väikestes kogustes ( milligrammi (mikrogrammi)/ööpäev). Vitamiinide hulka kuuluvad olemuselt väga erinevad orgaanilised ühendid. Väga paljudel vitamiinidel on antioksüdantsus. Vitamiinid ei ole energiaallikaks ega ehitusmaterjaliks (inimeses). Vitamiiniallikad: toit (segatoit), seedekulgla mikroobikooslused, süntees eelühenditest, vitamiinpreparaadid (vitamineeritud toit). Ülesanded: enamik vitamiine on liitensüümide koostisosadeks, antioksüdantsus (vähendada vabade radikaalide hulka, kas vesikeskkonnas (Vitamiin C) või lipiidkeskkonnas (Vitamiin E)), paljud vitamiinid kontrollivad organismis komplekssete protsesside häireteta kujunemist (vitamiin A ja nägemine, vitamiin D ja luustumine, vitamiin C ja sidekudede terviklikkus , vitamiin B12 ja vereloome ). Lahustuvus – rasvlahustuvad ( KADE Q, kunagi ka vitamiin F, aga tänapäeval loetakse asendamatuks rasvhappeks); vesilahustuvad B1-B15, vitamiin C, H, N, S, U. Hüpovitaminoos- vitamiinide osaleine puudus ( vaegus ), millega kaasnevad üldised meditsiinilised häired (väsimus, unisus , töövõimelangus, nõrgad lihasvalud, nakatumise sagenemine jne). Avitaminoon – vitamiini täielik puudus, kujuneb selgete kliiniliste tunnustega pöördumatu kahjustus, mis lõppeb süvenedes surmaga, vitamiin A puhul kuivsilmsus ( pimedaks jäämine), hüpovitaminoosi puhul kanapimedus, vitamiin C avitaminoos on skorbuut. (surma põhjus on see, et verevarustus suureneb ja vereringe hakkab üle minema avatuks). Vitamiin D avitaminoos on rahhiit (koljulge kaob ca 2 aastaselt, koljuõmblused kasvavad kokku ca 18). Vitamiinipuuduse põhjused – ühekülgne toit, maksa ja soolestiku haigused, kõrgenenud vajaduse mittearvestamine (enneargsed vastsündinud, rasedad, tippsportlased, imetavad emad , vanurid, suitsetajad , anorektikud, tiheda antibiotikumiravi tagajärjel jne). Vitamiinide üleküllus (Hüpervitaminoos) – tekib vitamiinipreparaatide väärkasutamisel, ohtlik on rasvlahustuvate viamiinide üleküllus, kõige ohtlikum vitamiin D üleküllus (tugev eksogeenne hormoon ), keerab neerud perse . Raseduse ajal vitamiinpreparaatide söömine, üli vitamiinirikas toit on hülgemaks (no-noh). Vitamiini varud – vesilahustuvatel mõni nädal (seotud kehavedelikes valkudega). Rasvlahustuvatel varu mitmed kuud kuni isegi aasta. Kas haigust on võimalik minema ajada vitamiinidega – tegelt üldiselt ei ole. Kui sööd vitamiin C-d palju ja on soodumus neerukividele siis võid saada neerukivid . Beeta karoteeni tarbivad naised, et saada päevitust, a sünteetiline beeta-karoteen on puhtal kujul ja kui teha kanjoobi siis see tõstab tugevalt kopsuvähi riske. Beeta karoteeni kasutatakse ka toiduvärvina (E160A- E160F), lisades loomasöödale saadakse nt eriti kollase rebuga kanamune. Munadega seoses räägitakse antivitamiinidest, munavalges on avidiin , vitamiin H antivitamiin (selleks, et toimiks peab ära sööma üle 20 toore munavalge). H vitamiin inimesele juuste struktuur, normalane rasusus jms.
    Hormoonid.
    Eriomadused: esmased signaalmolekulid, nad on ülikõrge bioaktiivsusega (inimeses 10 astmel -9 ... astmel -12), hormoonidel on lühike eluiga, süntees on väga mitmete kontrollmehhanismidega kontrollitud), toimivad vastavate retseptoritega sihtrakkudele. Hormoonide toime võib olla universaalne (nt kilpnäärme hormoonid) või spetsiifiline (toimivad ainult kindlatele rakkudele nt: kõhunäärme hormoonid). Jaotus: Peptiid ja valkhormoonid- kasvuhormoon , insuliin , glükagoon. Aminohapete teisendid : kilpnäärmehormoonid (türoksiin), neerupealise säsihormoonid ( adrenaliin , tuleb histidiinist), ajus melatoniin (käbikeha hormoon, mis reguleerib aäkvelolekut, trüptofaanist tehakse). Steroidhormoonid : suguhormoonid, neerupealise koore hormoonid (kortikosteroidid).
    Hormoonide jaotus näärmete järgi: puhtakujuline (sisenõrenääre, hüpofüüs, käbikeha, kilpnääre, neerupealised), segakujuline (kõhunääre). Hormoonide puudus/liigsus. Puudused- I tüüpi diabeet (suhkurtõbi)- kõhunäärme rakud on minetanud insuliini sünteesi toime (põhipõhjus on mingi nakkushaiguse tüsistusena, et on hävinenud langerhansi saarte beeta rakud). Liigsus – kilpnäärmehormooni üleküllus (haiglane kõhnumine, labiilsus ja väljapunnitavad silmad). Puudus- kasvuhormooni puudus on kääbuskasv ehk nanism (see ei ole ainus põhjus). Kasvuhomrooni liig põhjustab gigantismi. Hormoonide toime. Endokriinne toime- hormoon läheb kehavedelikku. Neurokriinne – hormooni toodab närvirakk. parakriinne- rakk mõjutab lähikonna rakke. Autokriinne. Hormoonpreparaatide kasutamine- kõigil hormoonpreparaatidel on kõrvaltoimed (sh. rasestumisvastased vahendid), ka hormoonsalvid. Toiduga saadavad hormoonid- ainult steroidhormoonide tasemel, kui steroidhormoonidega on mõjutatud lihaloomad (EU-s keelatud, USA-s on kasutusel jms). Hormoonid ja doping. Kõigepealt olid steroidid siis EPO (erütropoetiin) ja siis erinevad hormoonide isovormid.
    Ensüümid.
    Eriomadused- valkudele iseloomulik + katalüsaatorid- taastavad oma aktiivsuse. Ensüümide spetsiifilisus. Ensüüme iseloomustab ülikõrge aktiivsus (katalaas nt). Ensüümide aktiivsus on reguleeritav. Rakuensüümid talitlevad koos ja moodustavad ainevahetusradasid. Jaotus – lihtensüümid, mis koosnevad ainult aminohappejääkidest ja liitensüümid, mis koosnevad mittevalglisest osast A) anorgaaniline- metalliioon B) orgaaniline – vitamiin.
    Ensüümi ehitus: 1.) üldvalguline osa, mille ülesandeks on seostuda lähteainega. 2.) aktiivtsenter (väike osa, kus toimub reaktsioon), 3.) regulatoorne tsenter (saab aktiivsust suhteliselt kergelt reguleerida). Ensüümreaktsiooni mõjutavad tegurid: 1.) lähteaine hulk (nt kui seedekulglas toitu pole, ei ole ensüümidel midagi lagundada). Lähteainet liiga palju siis võtab ka aega. 2.) Ensüümreaktsioon sõltub ensüümihulgast, vanemal inimesel vähem ensüümi. 3.) Ensüümreaktsiooni kiirust mõjutab temperatuur. 4.) keskkonna pH- 1. Maos toimiv pepsiin (ph optimum 1,5-2,5), veres toimivad ensüümid pH 7,3-7,4. 5. Ensüümide aktivaatorid - lähteaine ja inhibiitoriks produkt . Nii aktivaatorid kui inhibiitorid võivad olla ravimid . Ensüümide aktiivsuse muutmine. Aeglane- muutub ensüümi hulk (suuremaks/väiksemaks) sünteesiga tuleb ensüümi juurde, lagundamisega jääb vähemaks. Kiire viis on aktivatsioon või inhibitsioon (olemasoleva ensüümi baasil). Erinevaid ensüüme on ca 2200 .
    Riigieksami küsimused bioaktiivsete ainete kohta.
  • Vitamiinide kohta ei ole.
  • Hormoonidega on seoses vananemisega ja jooniseküsimused, kus on näidatud veresuhkru tasememuutuse kohta.
  • Kõige rohkem küsimusi ensüümide kohta. Miks sünteesitakse seedeensüümid mitte aktiivses olekus- et ei lagundaks sünteesikohta ära ja et oleks olemas kiiresti mobiliseeritav ensüümide varu. Tegurid, mis mõjutavad ensüümreaktsiooni kulgu .
    Rakutud struktuurid.
  • Priion / prioon / prion on kesknärvisüsteemis esinevad valgud, mis on iseloomulikud imetajatele ja, mis esinevad kahe vormina (normaalsed priion valgud on teatud piirkondades alfa- spiraalsed ja tõvestavad priionid, kus need alfa-spiraalsed osad on läinud üle beeta-struktuuri). Priionite ülesanded – vb. osalevad ööpäevase rütmi kujunemisel. Tõvestavad tekitavad ravimatuid priion haigusi. Tõve kujunemine: Mutatsiooni tagajärjel tavalisest tõvestav (tõenäosus 1:miljon). Nakkuslik kujunemine – induktsioonmõjul, tõvestav valk mõjutab normaalset priionvalku ja muudab selle ka tõvestavaks. Nakkust saab toiduga (aju, närvisüsteem, meeleleundid, harknääre ). Kuumutamine , ei võta tõvestamist maha (isegi autoklaavimine), pääseb süsteemi seedekulgla mikrovigastuste tõttu. Siirdamismaterjal. Elukutseriskid (lihunikud, neurokirurgid, rituaalsed kannibalid). Haiguse olemus: 1. Lõpeb alati surmaga ja ravi pole, lõpu eel levivad kesknärvisüsteemi häired, antikehi pole, valguline haigustekitaja on äärmiselt vastupidav tavalistele desinfektsiooni meetoditele. Prionhaigused ületavad liikidevahelist barjääri, “ Hullu lehma tõbi” ja Kuru . Lammaste haigus Skreipi- lammaste jäätmed lehmadele- hullulehmatõbi- inimesele Creuzfeld- Jacobs disease. Kuru puhul oli ca 20. aasta jooksul ca 2000 inimest. Prioon haigused mõjutasid inimeste toiduharjumusi.
  • Viirused kas elus või eluta. Eluta- rakuväliselt puudub iseseisev paljunemine, puudub iseseisev ainevahetus, pruudub rakuline ehitus, liiga väiksed mõõtmed (et aktiivelu sisse saada). Elus- koostises on nukleiinhapped ja valgud, viirused muteeruvad (eriti RNA viirused), viirused evolutsioneeruvad (teatud viiruste tõvestavad omadused ajas laienevad , võivad ohustada ka inimest nt: SARS (tsiibeti kassidelt hakkas), linnugripp , seagripp), viirustel on omased viirused ehk virofaagid ( parasitism on samuti üks elu tunnuseid). Klassikaline bioloogia loeb viirusi eluta organismideks. Ehitus: nukleiinhape (DNA või RNA), kas 1 või mitu molekuli ( erinevas struktuuris), valguline kate ( kapsiid ), osadel viirustel on ka täiendav ümbris, milles on valgud, lipiidid, süsivesikud, ensüümid ( superkapsiid ) ja ankurmolekul kompleks . Saab eristada kolme geenide rühma: 1. Geenid , mis mõjutavad nakatunud peremeesrakus toimuvaid protsesse, 2. Geenid, mis kordistavad viiruse pärilikku materjali. 3. Geenid, mis teevad viiruse struktuurvalke.
    Inimene ja viirus . 1.) Nakatumisviisid A.) piisknakkusgripp B.) sastunud toidu ja joogiga - kollatõve teatud vormid. 3.) siirutajate vahendusel, puugid - entsefaliit, marutaudis loomad. 4.) biovedelikega – HIV, hepatiidi vormid. 5.) kontaktnakkus - otsesed kokkupuuted viirushaiustega- tuulerõuged, rõuged, 6.) emalt lootele - punetised , tsütomegaloviirus. Haigustekitajad kahjustavad: Nahka- papilloom, tuulerõuged; KNS- entsefalliit, marutaud ; Hingamisteed - gripp, viiruslik kopsupõletik; Veresooned - Ebola viirus, Dengue palavik, kollapalavik ; Seedekulgla- enteroviirused , reoviirused, adenoviirused
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt #1 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #2 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #3 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #4 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #5 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #6 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #7 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #8 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #9 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #10 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #11 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #12 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #13 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #14 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #15 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #16 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #17 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #18 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #19 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #20 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #21 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #22 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #23 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #24 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #25 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #26 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #27 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #28 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #29 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #30 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #31 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #32 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #33 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #34 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #35 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #36 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #37 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #38 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #39 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #40 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #41 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #42 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #43 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #44 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #45 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #46 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #47 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #48 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #49 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #50 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #51 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #52 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #53 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #54 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #55 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #56 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #57 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #58 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #59 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #60 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #61 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #62 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #63 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #64 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #65 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #66 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #67 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #68 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #69 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #70 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #71 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #72 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #73 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #74 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #75 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #76 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #77 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #78 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #79 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #80 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #81 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #82 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #83 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #84 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #85 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #86 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #87 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #88 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #89 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #90 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #91 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #92 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #93 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #94 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #95 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #96 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #97 Kogu keskkooli bioloogia konspekt #98
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 98 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Jolep Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kogu gümnaasiumi bioloogia üldkonspekt

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    83
    pdf
    Esimese nelja kursuse materjal
    150
    docx
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
    62
    doc
    Üldbioloogia materjal
    37
    doc
    Üldbioloogia konspekt-1-osa
    74
    odt
    Ökoloogia konspekt
    15
    pdf
    Bioloogia eksamiks
    27
    doc
    Paljunemine-areng-geneetika
    23
    doc
    Üldbioloogia konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun