tsütoplasmasid. Ta koosneb 50% ulatuses lipiididest ja 50% ulatuses proteiinidest. Tsütoplasmal on järgnevad funktsioonid: laseb läbi vajalikke toitaineid; eritab ensüüme; vajalik raku hingamiseks ja energia tootmiseks. Mesosoomid− võtavad osa DNA replikatsioonist ning bakteri pooldumisest kaheks tütarrakuks. Jagunemise lõppemisel need struktuurid eemaldatakse bakterist ja tekivad uuesti enne tuumaaine ja bakteri uut jagunemist. Rakusein Rakusein (ehk rakukest) − asetseb tsütoplasma membraani ja kapsli (ehk kihnu) vahel. Rakusein annab bakterile kuju ja kaitseb teda kahjulike välismõjude eest. Bakterioloogiliselt on rakusein poolläbilaskev. Ta võtab osa eksotoksiinide eritamisest. Sõltuvalt rakuseina ehituselt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele hollandi teadlane H. C. J. Gram (1880 a.). Selle meetodi
endoplasmaatilises ruumis. Lisaks on seal ka dehüdrogenaasid ja ATP-aas. Need aitavd aeroobsetel mikroobidel läbi viia hingamist. Bakteriraku tsütoplasma membraan Mesosoomid -- rakumembraani sisesopistused, mis võtavad osa DNA replikatsioonist ning bakteri pooldumisest kaheks tütarrakuks. Jagunemise lõppemisel need struktuurid eemaldatakse bakterist ja tekivad uuesti enne tuumaaine ja bakteri uut jagunemist. Rakusein Rakusein (ehk rakukest) - asetseb tsütoplasma membraani ja kapsli (ehk kihnu) vahel. Rakusein annab bakterile kuju ja kaitseb teda kahjulike välismõjude eest. Bakterioloogiliselt on rakusein poolläbilaskev. Ta võtab osa eksotoksiinide eritamisest. Rakuseina ehitusest sõltuvalt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele teadlane H. C. J. Gram (1884. a). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid violetseteks,
retiikulum; () ribosoomid; () DNA; () RNA; (x) vibur; () gaasivakuoolid; () varuained; () klorofüll Pigmentidest esinevad klorofül: (x) a; () b; () c; (x) fükotsüniin; (x) allofütsüniin; (x) fükoerütriin; () peridiniin; () florideetäklis; () krüolaminariin Fotosünteetilised membraanid (tüakoidid) on: () hajusalt rakus laiali; () pakitud lamellideks; (x) raku perifeerses osas üsikult; () raku keskosas kimpudena Rakusein koosneb: () peridiniinist; () sporopolleniinist; (x) peptidoglüaanist; (mureiin); () tselluloosist; () kitiinist; () räisoomustest; () orgaanilisest ainest plaatidest Gaasivakuoolid on: () mureiinist seinaga; () tselluloosist seinaga; (x) valgulise seinaga; () sisaldavad lipiiditilgakesi; (x) gaase läbilaskva seinaga; () vedelikke läbilaskva seinaga Gaasivakuoolide funktsioon on: (x) tagada raku ujuvust ja selle reguleerimist; () raku energia
Spetsiifiline immuunsus: 1) Aktviine loomulik immuunsus: pärast haiguse läbipõdemist 2) Aktviine kunstlik immuunsus: vaktsineerimine 3) Passiivne loomulik immuunsus: emalt-lapsele, rinnapiimaga 4) Passiivne kunstlik immuunsus: pärast immuunglobuliinide manustamist. Immuunvastus: immuunotolerantsus, autoimmuunsed reaktsioonid, immuunpuudulikkus, allergilised reaktsioonid. Mükoplasmad-väiksemad looduses elavad bakterid,puudub rakusein,põhjustavad kuseteede põletikku, emakakaela põletikku, eesnäärme põletikku.
Ehk ürgbakterid on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 3. Millised ehituslikud üksused kuuluvad bakteriraku piiristava, reproduktiivse ja millised ainevahetuse süsteemi alla? Piiristav- kapsel, rakukest, rakumembraan raproduktiivne- ribosoomid, nukleoid, plasmiidid ainevahetus- tsütoplasma, rakusisaldis 4. Selgita, millist funktsiooni täidavad bakteriraku kapsel, rakusein ja tsütoplasmamembraan? Kapsel- Ei esine kõikidel bakteritel. Oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele. Rakusein- Annab rakule kuju ja kaitseb. Eeltuumsetel jäigem, mis asendab skeletti ja kindlustab kuju. Tsütoplasmamembraan- Tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse 5. Iseloomusta bakteriraku tsütoplasmat ja ribosoome. Tüstoplasma on läbipaistev, poolvedel ning sisaldab vett, valke, rasvu ja mineraalaineid. Ribosoomid sisaldavad RNA-d ja proteiine
Suudab elada ilma rauata. Põhjustab borrelioosi. Põhjustab süüfilist. Assimileerib org. ühendeid redutseerivate S-ühendite juures. Anoksügeenne. CO2 fix pööratud trikarboksüülhapete tsükli abil. Leidub suurel hulgal seedetraktis, pinnases, vees. Võimelised seedima tselluloosi, kitiini jms. Rakusein valgust, puudub peptidoglükaan. Paljuneb pungudes. Mõnedel tuumamembraan! Intratsellulaarne parasiit. Põhjustab psittakoosi, trahhoomi, kopsupõletikku. Peptidoglükaan puudub. Rakkudel 2 vormi (elementaarkeha ja retikulaatkeha). Oksügeenne. Sisaldab klorofülli. Heterotsüstid fix N2. Muudavad NO2- -> NO3- (nitrifikatsioon).
Kemoorganotroofid: Tavalised heterotroofsed bakterid, nii aeroobsed, fakultatiivselt anaeroobsed kui ka kääritajad; ATP sünteesivad orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil vabaneva energia arvel; C- allikana kasutavad samuti orgaanilisi aineid. 3. Mis jääb bakterirakul tsütoplasmast väljaspoole, milliseid raku tüüpe kesta ehituse alusel eristatakse? Kirjelda. Mikroobiraku see kiht, mis asub tsütoplasma membraani ja rakuümbrise vahel, on rigiidne rakusein. Rakusein on Gram-positiivsetel ja Gram-negatiivsetel mikrorganismidel erinev. Graampositiivsetel bakteritel katab tsütoplasmamembraani paks, mitmekihiline peptidoglükaan. Erinev värvumine Grami järgi tuleneb just peptidoglükaankihi paksuse erinevusest eritüüpi bakteritel. Graampositiivsetest bakteritest on paljud patogeenid. Graamnegatiivsetel bakteritel on ainult üks õhuke peptidoglükaani kiht ja kaks membraani – lisaks
Bakterid ja tsüanobakterid (sinivetkad). ''pro'' = enne + ''caryos'' = tuum Eukarüoodid – päristuumsed rakud. Seened, algloomad, Homo sapiens. ''eu'' = tõeline + ''caryos'' = tuum. 2. . Bakteriraku ehitus. Bakteriraku sise- ja väliskomponendid. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positivsed ja Gram- negativsed. Bakteriraku sisekomponendid: -Tsütoplasma membraan, tsütoplasma, genoom (DNA) , ribosoom, inklusioonid, plasmiid. Bakteriraku väliskomponendid: Rakusein: (Gram-positiivne, Gram-negatiivne), Rakuseina lisakomponendid: Kihn e. kapsel, viburid, piilid e.fibriad. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positiivsed ja gram-negatiivsed bak. Gram-positiivsete rakuseina ehitus: Rakusein: Peptidoglükaan (üle 40 kihi), teihhoiinhape (sisaldab suhkruid) ja lipoteihoiihape (teihhoiinhape+lipiidid). (Rakuseina stabiliseerimine). Rakuseinas polüsahhariidid. Erinevad suhkrud: mannoos,arabinoos jt.
2.nim, infektsiooni leviku viisid: otsene kontakt, piisknakkuse teel, tolmuosistega, vee ja toiduga, loomadega 3. passiivne kunts. Immuun.:peale immuunglobuliinide ülekannet 4.anatoksiin on valm. Töödeldud haigustekitaja eksotoksiinidest 5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani, clostridium botulinum Variant3 1.Gramm+ bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, teihhoiinhape lisaks polüsahhariidid 2.Mikroobiraku komponendid on; genoom, tsütoplasma, membraan, rakusein 3.Nimeta bakterite hingasmistüübid : aeroobid, anaeroobid, mikroaerofiilid, fakultatiivsed 4.Nimeta infektsiooni piiramise võimalused : reservuaari elimineerimine, ülekandetee blokeerimine, vaktsineerimine, tervete karantiin ja haigete isolatsioon 5.Misssugused antibio. Grupid pärsivad rakuseina sünteesi: penitsiliinid, tsefalosporiinid. 6.Rakuline immuunsus on seotud: T-lümfosüüdid 7.organismi resistentsuse esimese astme kaitsemehhanismod on : kolonisatsiooniresistentsus 8
seisundit arter- suurimad veresooned, seinad paksud ja elastsed, mitmekihilised, veri liigub südame kokkutõmmete survel, veri liigub kiiremini kui veenides, veri liigub südamest kudedesse, vererõhk on kõrgeim Veenid- seinad on pehmed ja õhukesed, mitmekihilised, veri liigub aeglasemalt kui arterites, klapid takistavad vere tagasivoolu-veri liigub ühes suunas, veri liigub kudedest südamesse. Kapillaarid- väikseimad veresooned, ühekihiline rakusein(hõlbustab ainete vahetust), toimub gaasi, toit-ja jääkainete vahetus, võrgustik on väga tihe, veri voolab väga aeglaselt, toimub vere ja keharakkude vahel ainevahetus. Suurvereringe-algab südame vasakust vatsakesest- mööda veresooni elunditesse ja kudedesse-paremasse kotta. Ül- varustada toitainete &hapnikuga. Väike vereringe- paremast vatsakesest-mööda kopsuartereid-läbi kopsude, verekappillaaride, kopsuveenide-südame vasakusse kotta. Ül- hapnikuga rikastamine
Kala – aju, põrn ja neerud Virulentsusfaktorid Jäävad ellu makrofaagides, epiteelirakkudes, maksarakkudes ja endoteelirakkudes. * spetsiifilised pinnaproteiinid – võimaldavad adhesiooni tsütolüsiini listeriolüsiin – LLO – kahjustavad fagotsüteerivaid rakke, beeta- hemolüüs, võimendavad pääsemist fagotsüteerivatest vesiikulitest * fosfolipaas – toksiin, kahjustab fagotsüteerivaid rakke 4. Mükobakterite üldiseloomustus Mycobacterium, perekond happekindlaid (happekindel rakusein) gram+ pulgakujulisi baktereid, aeroobsed, liikumatud. Puudub kapsel ja ei moodusta spoore. Rakuseinas on lipiidid, mis sisaldavad mükoolhapet. Patogeensed liigid kasvavad aeglaselt mitmeid nädalaid, saprofüüdid kasvavad juba mõne päevaga. Lipiidide tõttu on nad hüdrofoobsed ja vastupidavad keskkonnas. Mükobakterite seas on väga palju erinevaid liike – keskkonna saprofüüte, opportunistlike kuni obligatoorseid patogeene. Kuigi nad on gram+
Eeltuumsed ehk prokarioodid (puudub rahutuum); kromosoom on otse tsütoplasmas; haploidne ja pole tuumamembraani; mitokondreid ei ole, neid asendavad ribosoomid; on kerakujulised, jätketega ja niitjad Limakapsel säilitab niiskust; võimaldab moodustada kolooniaid; sisaldab tihti mürkaineid; osa baktereid liigub lima abil Rakukest kaitseb kuivamise ja rõhu eest; annab kindla kuju; reguleerib ainete liikumist sisse ja välja (eeltuumsete rakkude jäik rakusein asendab skeletti) Rakumembraan reguleerib ainete liikumist Rõngaskromosoom sinna kuulub DNA, bakteriraku geneetliline materjal Plasmiidid kromosoomi väline DNA-d sisaldav pärilik struktuur Tsütoplasma poolvedel; sisaldab vett, valke, rasvu, mineraalaineid Vibur koosneb valgulisest ainest, mõne välisteguri mõjul võib ära kukkuda. VIIRUS Organism toodab viiruste vastu antikehasid; vaktsineeritakse surmatud või nõrgestatud viirused;
Kasutatakse mikroobide olemasolu määramiseks. 4) Külv vedelsöötmesse – vedelsöötmesse külvatakse külv külviaasa või pipeti abil. 5) Süviskülv - inokulum jaguneb kogu söötmesse; Mikroobidest moodustuvad kolooniad kasvavad nii söötme sisse kui ka pinnale. 7. Bakteriraku ehitus (sealhulgas grampositiivse ja gramnegatiivse bakteriraku ehituslik erinevus) ümbritseb teda kapsel, kapslist seespool on rakusein ja sellest seespool on tsütoplasma membraan. Raku sees asuvad ribosoomid ja genoom. Kapslile kinnituvad pilid e narmad. Ühes otsas asub vibur. Bakterid jaotatakse eukarüootseteks ja prokarüootseteks. Eukarüoot- väiksem kui 10 nm, tuumamembraan olemas, genoomiks DNA ahelad, endoplasmaatiline võrgustik on olemas. Golgi aparaat olemas, mitokondrid olemas, ribosoomid olemas, plasmiide pole. Prokarüoot- 0,3- 20nm tuumamembraan puudub, genoomiks DNA rõngasmolekul
Kuivapuidu mass. (kuivakaalu meetod) on olemas ka niiskusmõõtja. Niiskuse liigid puidus: (eesli sild) * Vaba niiskus (vesi) e kapillaarne niiskus. (mustad kastid, vesi telekas) * Seotud niiskus (vesi) e hügroskoopne niikus. (mustad kastid, telekast midagi ei tule). * keemiliselt seotud vesi. (lihtsad kastid, ilma millegita, nagu tv) Vaba niiskuse puhul juurde juhtimisel üle küllastusastme koguneb vesi luumenisse, soontesse ning õõnsustesse. Küllastuspunkt ehk küllastustäpp. Puidu rakusein suudab endasse imeda vett ainult teatud piirni, kuni ta niiskusest küllastub. Küllastuspunkt saabub pea kõikide puuliikidel ~30% niiskussisaldusel. Küllastuspunktis on rakuseinad niiskusest küllastunud. Sellist niiskust nimetatakse rakuseintes seotud niiskuseks. Hügroskoopsus tasakaalustatud niiskus. Hürgoskoopsus ainete võime neelata õhust vett. Iga puidutükk või puitmaterjalid püüavad vastavalt teda ümbritseva õhu suhtelisele niiskusele
pinnaretseptoritele pöörduvalt. Kui kiud ja seejärel nõelad on faagi kinnitanud bakterile, avaneb plaat DNA väljutamiseks. Sabas olev toru läbib rakukesta, DNA siseneb läbi membraani. Nakatumistsükkel 25 min. 6. Millised organismide rühmad kuuluvad prokarüootide hulka? a. rakkude areng Maal on alguse saanud prokarüootsetest e. eeltumsetest rakkudest (mis ei sisalda tuuma). erineva keerukusega prokarüootseid rakke. lihtsaimad ja väikseimad on mükoplasmade rakud (puudub rakusein), neist mõnede läbimõõt on vaid 0,3 µm. prokarüootsed: bakterid, kuid ka sinikud, mükoplasmad ja arhed. arhed tuumata ja tuumaga organismide vahepealsed, elavad ekstreemsetes tingimustes (kuumaveeallikates, Surnumeres). sinikute rakkudes lihtsad membraansed moodustised -- organoidid, tülakoidide sarnased moodustised. Sinikud on keerulised prokarüoodid. Prokarüoodid - väga väikesed, diameeter on 1 - 10 µm, üherakulised,
a. (sabroob) SÜBMIOOS-mükoriisa seened FAKULTATIIVNE E. VALIKUVABA SABROOB- enamasti biotroof ja teatud tingimustes sabroob FAKULTATIIVNE PARASIIT- enamasti sabroob ja teat. ting. sabroob OBLIGATOORNE SAPROOB- elab ainult surnud org. ainel ega põhjusta haigust(mõned bakterid ja seened=- org. aine lagundajad VAHESEINTETA SEENENIIT- ikesseened, viburseened- üherakuline. VAHESEINTEGA SEENENIIT- KOTT JA KANDESEENED-HULKRAKNE seente omadused- koosnevad hüüfidest, mis moodustab mütseeli. Rakusein on kitiinist. Rakustruktuur-eükaroot(mitokondrid, tuum, jt. Toitumine_ heterotroof. Haploidne tuum, Paljunemine- eos e. spoor -suguline ja sugutu. Mitteliikuv SUGULISED EOSED -HÜÜFIDEL ARENEVAD VILJAKEHAD, MIS TOODAVAD UUSI SPOOR(VILJAKEHA PINNA SEES. Askospoor-kotteos, basidospoor- kandeos, oospoor-püsieos, seenetaolistel, sügospoor e. seigeos- püsieos, ikkesseentel VILJASTUMINE-1. plasmogaamia- kaks tuuma(kummaltki vanemalt üks) ühinevad ühes rakus 2
(juhtkoe ksüleem, tugikoes, kattekoes) primaarsein on õhuke, suhteliselt elastne, võimaldab kasvu sekundaarsein on mitmekihiline, rakud on kasvuvõimetud, sageli surnud. Mõlema koostises palju tselluloosi ja hemitselluloosi, primaarseinal rohkem pektiini. Sekundaarseina on ladustunud ka ligniini päris arvestatavalt Millised iseärasused on kommeliiniliste seltsi kuuluvate taimede rakuseinal. Millisel olulisel põllumajanduslikul taimerühmal seda tüüpi rakusein esineb, milline on sellise erinevuse tähtsus venivuskasvule. Kõrrelistel on selline rakusein Enamikel taimedel on rakuseinas väga palju pektiinaineid, kommeniliiididel märgatavalt vähem Kommeniliinidel moodustab hemitselluloos pea poole rakuseina koostisest, ülejäänutel vähem (15%) ristseoselised glükaanid kommeniliinides on peaasejalikult
· Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid, mis osalevad aine- ja energiavahetuse rakuvälise keskkonnaga ning funktsioneerivad hästireguleeritud isotermiliste keemiatehastena. · Rakk on isepaljunev mikroskoopiline mullreaktor. Taime- ja loomarakk: Loomsel rakul on mikrotuubulid ning tsütoplasma ning väliskeskkonnast eraldab plasmamembraan, raku sisemus on struktuuriliselt liigendatud. Taimerakul on vakuool ja kloroplastid ning väliskeskkonnast eraldab rakusein(koosneb peale plasmamembraani ka tselluloosist ja pektiinist....kaht viimast looma rakul pole) ning raku sisemuses on kompartmendid nagu ka loomsel rakul. Rakuorganellid + funktsioonid: · Plasmamembraan aktiivse transpordi süsteemid · Tuum DNA-replikatsioon, tRNA,mRNA ja tuumavalkude süntees · Endoplasmaatiline võrgustik lipiidide süntees, biosünteesitud biomolekulide suunamine nende lõplikku paika rakus
Elusloodusele on omane mitme astmeline organiseeritus. See väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 3. Ainuraksed - ehk algloomad on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum. Hulkraksed - organismid, mis koosnevad kahest või enamast rakust. Hulkraksed organismid on kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad, ka putukad. 4. Aine- ja energiavahetus (metabolism) Sünteesi - ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkprotukdide väljutamist, aga
Ühendavad toitemahlu tüves allapoole juhtiva niine puiduga. Ülesanne on juhtida vett ja toitaineid tüve sisemusse ning seal neid säilitada. 20. Kuidas kuivatada puitu? Puitmaterjali tuleks kuivatada 18-20% niiskuseni (õhkkuiv), et seda biokahjustuste eest kaitsta. Vabaõhukuivatus - 3-8 kuud, sõltub ilmastikust, min. 17-18%; Kiirkuivatus - tunduvalt lühem, kaasajal domineeriv, kuid probleeme tekitav. 21. Mis on rakuseina küllastuspunkt? Puidu rakusein suudab endasse vett imeda ainult teatud määrani. Küllastuspunkt saabub kõikidel puuliikidel ca 30% niiskusesisalduse juures. See on seotud niiskus e. hügroskoopne niiskus. Ei ole kindel väärtus, muutub liigiti ja puu erinevates osades. Niiskuse suurenemisel koguneb liigne vesi raku õõnsustesse. Püsib seal kapillaarjõudude toimel(pindpinevusjõud) - vaba vesi e. kapillaarne niiskus 22. Millised on puidu kasulikud omadused?
26. Pruunvetikate iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin 27. Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel 28. Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500-2000 liiki. 29. Pruunvetikate rakuseina moodustab tselluloosist fibrillidest viltjas võrgustik mida jäigastab kaltsium alginaat. 30. Ränivetikate vegetatiivselt paljunemisel populatsiooni keskmine rakusuurus väheneb 31. Ränivetikad on peamiselt fototroofsed 32. Ränivetikate rakusein on ränist 33. Ränivetikaid on teada umbes üle 10000 liigi 34. Ränivetikad on peamiselt nii magevees kui meres 35. Ränivetikate peamine iseärasus on see, et rakuseina moodustab ränipantser 36. Ränivetikate puhul esinevad viburid ainult 37. Ränivetikate süstemaatika põhineb ränipantsri peenstruktuuril 38. Ränivetikate vegetatiivsel jagunemisel saab kumbki tütarrakk ühe pantsripoolme 39. Ränivetikate puhkespoorid võimaldavad üle elada kasvuks ebasobivaid keskkonnatingimusi 40
ensüüme väliskeskkonda, Gram-- eritavad neid aga periplasmaatilisse ruumi; aeroobsetel mikroobidel elektronide transport ja oksüdatiivne fosforülatsioon. Nii kujutab rakumembraan endast mitokondrite sisemise membraani analoogi, mis on vajalik raku hingamiseks ja energia tootmiseks; Gram--l bakteritel on lisaks tsütoplasma membraanile veel välismembraan. Mikroobiraku see kiht, mis asub tsütoplasmaatilise membraani ja rakuümbrise (kihn, glükokaalüks) vahel, on rakusein. Mikroobiraku sein on väga tugev, säilitab mikroobiraku sees olevat rõhku väga kõrgel tasemel (5-20 atm). Mikroobi rakusein väldib ka suuremate hüdrofoobsete molekulide läbiminekut, sest mikroobirakk on kaetud aminohapetest ja suhkrutest koosneva kihiga. Rakusein on Gram-+ ja Gram--l mikrorganismidel erinev: Rakuseinal võivad, kuigi ei pea, esineda veel mitmesugused lisakomponendid. Sageli on bakterid varustatud ühe vôi mitme viburiga, mis on pikad spiraalsed proteiinid
· Akustilised omadused · Soojusomadused 20. Puidu niiskuseks nim. seal leiduvat vett väljendatuna protsentides tema massist. Kui väljendada protsentides absoluutse kuivapuidu massi kohta absoluutne niiskussisaldus ; kui kui niiske puidu massist suhtelise e. Relatiivse niiskuse. Vabaks niiskuseks e. Kappillaarseks nimetatakse niiskust, mille juurdejuhtimisel üle küllastusastme, koguneb vesi soontesse, luumenisse ning õõnsustesse. 21. Küllastuspunkt puidu rakusein suudab endasse vett imeda ainult teatud piirini, kuni ta niiskusest küllastub. Umbes 30 % niiskussisaldusel. Sellist niiskust rakuseinal nim. Seotud niiskuseks e. Hügroskoopseks. 22. Hügroskoopsus ainete võime neelata õhust vett. Kui puitu ümbritsevad niiskusolud muutuvad, siis võtab puidu niiskuse kohandamine tasakaalustatud niiskusele palju aega. 23. Kuivamise alguses eraldub vaba vesi. Seejärel hakkab kuivama rakusein. Algab
Joonis 21. Tugikoe ülesanne on toestada puud. Paremal ristlõige männi tugikoest (traheiididest, suurendus 100x). Selleks, et uurida raku ehitust, on vaja jälgida puidu ehitust risti-, radiaal- ja tangentsiaallõikes. Mikroskoopilise uurimise ülesandeks on puidu ehituse ja omaduste seostamine. 3.1 Raku areng ja kujunemine Rakk koosneb rakuseinast, mille sisemuses on rakutuum ja protoplasma. Rakkudevaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist vähemal määral veel ekstraktiivainetest (vaik, rasvad ca. 2...10%). Juurdekasvanud rakusein koosneb peamiselt tselluloosist. Tselluloosi molekulid moodustavad tselluloosikiud (fibrillid), mis spiraalselt keerdudes moodustavad rakuseina kihid. Puidu keemilisel töötlemisel lahustatakse ligniin ja pestakse välja, järelejääv puitaine on tselluloos (puhas tselluloos on puuvill). Rakuseina moodustavad
Võib proovida keemiliselt puhastada, kuid kui see ei aita, on õigem need ära visata. 5 4. ALGLOOMAD Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum. Selle poolest erinevad algloomad ka teistest protistidest, näiteks mitmesugustest vetikatest ja seenesarnastest protistidest (limakud, Peronosporomycetes jt). Nagu ka protistid, vetikad, amööbid ja viburloomadki, on ainuraksed organismide rühm, mis ei põhine nende sugulusel, vaid välisel sarnasusel. 6 5. VETIKAD
Algloomad on hämmastavalt vastupidavad hapnikupuudusele, kõrgele süsihappegaasi sisaldusele keskkonnas ja teistele äärmuslikele mõjutustele. Ainuraksed ehk algloomad on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum. Selle poolest erinevad algloomad ka teistest protistidest, näiteks mitmesugustest vetikatest ja seenesarnastest protistidest. Ainuraksed paljunevad mittesuguliselt pooldumise, mitmeks jagunemise või pungumise teel, paljud ka suguliselt. Ainuraksetel võivad vahelduda erineval viisil paljunevad põlvkonnad. Paljud ainuraksed võivad ebasoodsad elutingimused üle elada tsüstidena
Oskate määratleda õhulõhed; teate kust ja kuidas vesi, CO2, valgus sisse pääsevad? Vt 3. Loeng 2. Kui kõrge on tänapäeva atmosfääri CO2, hapniku ja lämmastiku kontsentratsioon protsentides? CO2 0,03-0,04 %, hapnik 21 %, lämmastik 78 % 3. Kui kõrge on praegune atmosfääri CO2 kontsentratsiooon ppm- ides 400 ppm 5. Mida tähendab ühik ppm? parts per million (miljondikosa) 6. Millised organellid on ainult taimerakule iseloomulikud vakuool, rakusein, plastiidid 7. Millistel taimeorganellidel on oma genoom plastiididel ja mitokondril 8. Vakuooli ülesanded. Hoiustab- põhiliselt soolad, suhkrud. Hoiab rakkudes turgorit Surub kloroplastid vastu rakuseina, et kiirendada vee ja CO2 difusiooni kloroplastidesse 9. Kas C3 fotosüntees arenes kõrge või madala atmosfääri CO2 tingimustel - kõrge 10. Kas maakeral on rohkem C3 või C4 taimi? C3 taimi 11
mikroskoopilisi taimi ja loomi, muud orgaanilist hõljumit. Kogu toitu nad ise ära ei kasuta. Veest toitu püüdes toimivad käsnad kui biofiltrid, kurnates veest hõljuvaid toidupalakesi. Nii puhastavad nad vett orgaanilisest hõljumist. 5. Loodusele Jõekäsn suudab puhastada ööpäeva jooksul kolm liitrit vett. 6. Hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid ja korallid. 7. Välimus Kotikujulised veeloomad, keha sees suur õõs, seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev rakusein, ühes otsas asub suu . Organeid pole välja arenenud. 8. Kõrverakkud Asuvad kombitsatel ja ka mujal keha pinnal. Nõelab seest õõnsa teravaotsalise niidiga loomakest, kes puudutab kombitsat. Nii püüab hüdra toitu. 9. Polüüp Kinnitunult elav ainuõõsset looma nim. polüübiks. 10.Meduus ujuv kumera kehaga ainuõõsne loom. 11.Paljuneb Kevadel pungumise teel, keha välispinnale moodustub esialgu väike kühmuke, kui pung on omandanud kasvades hüdra kuju,
Bakterid ja viirused · Bakteri ehitus: ribosoomid, nukleoid, rakusein, membraan, piilid, viburid, 1 rõngas DNA · Kõik bakterid on üherakulised · Bakterid on eeltuumsed(pole välja kujunenud tuuma) ja tuumaaine DNA paikneb rakus vabalt · DNA asukoha piirkond- nukleoidpiirkond · Bakteril on 1 rõngaskromosoom · Kogu geenitehnoloogia käib läbi bakterite ensüümide · Bakteritel membraansed siseorganellid puuduvad, aga ribosoome(toodavad valke) on palju · Bakterit ennast ümbritseb membraan. Osadel ka kaks membraani
Läänemeres esinevatest on tuntuim pruunvetikas põisadru. Tavaline vetikas puutüvedel ja vanadel kivimüüridel on üherakuline pleurokokk. Arvatakse, et Eestis kasvavate liikide arv on umbes 2500. 5. Algloomad Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum. Selle poolest erinevad algloomad ka teistest protistidest, näiteks mitmesugustest vetikatest ja seenesarnastest protistidest (limakud, Peronosporomycetes jt). Nagu ka protistid, vetikad, amööbid ja viburloomadki, on ainuraksed organismide rühm, mis ei põhine nende sugulusel, vaid välisel sarnasusel. 6. Pärmid Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle
Võihappeline käärimine toob majandusele kahju, sest põhjustab juurviljade, juustu, konservide ja piima riknemist. Väga ebameeldiva lõhnaga. Seevastu võihappe estrid on meeldiva lõhnaga ja neid kasutatakse kondiitritööstustes, parfümeerias, osades jookides. 9) Bakteriraku ehitus ( sealhulgas grampositiivse ja gramnegatiivse bakteriraku ehituslik erinevus ) Bakter kuulub prokarüootide hulka. Lihtsama ehitusega kui eukarüoodi ehitus. Rakusein keerulisema ehitusega. Bakterid on mikroorganismid, mida leidub kõikjal looduses: õhus, pinnases, vees, taimedes, loomades jne. Võtavad osa orgaaniliseaine ringlusest. Bakterid koosnevad rakuseinast, tsütoplasmast, tsütoplasma membraanist. Tsütoplasma sisaldab ribosome, reservmaterjali terakesi ja nukleoide. Lisaks esinevad osadel bakteritel veel viburid, narmad ja kapsel. Bakter on organism, kes on võimeline ise teostama järgmisi eluks vajalikke funktsioone:
Võihappeline käärimine toob majandusele kahju, sest põhjustab juurviljade, juustu, konservide ja piima riknemist. Väga ebameeldiva lõhnaga. Seevastu võihappe estrid on meeldiva lõhnaga ja neid kasutatakse kondiitritööstustes, parfümeerias, osades jookides. 9) Bakteriraku ehitus ( sealhulgas grampositiivse ja gramnegatiivse bakteriraku ehituslik erinevus ) Bakter kuulub prokarüootide hulka. Lihtsama ehitusega kui eukarüoodi ehitus. Rakusein keerulisema ehitusega. Bakterid on mikroorganismid, mida leidub kõikjal looduses: õhus, pinnases, vees, taimedes, loomades jne. Võtavad osa orgaaniliseaine ringlusest. Bakterid koosnevad rakuseinast, tsütoplasmast, tsütoplasma membraanist. Tsütoplasma sisaldab ribosome, reservmaterjali terakesi ja nukleoide. Lisaks esinevad osadel bakteritel veel viburid, narmad ja kapsel. Bakter on organism, kes on võimeline ise teostama järgmisi eluks vajalikke funktsioone:
juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospoore ehk kotteoseid. 12 13 Algloomad Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum. Selle poolest erinevad algloomad ka teistest protistidest, näiteks mitmesugustest vetikatest ja seenesarnastest protistidest 14 Vetikad vetikad Sinivetikate õitseng Soome lahel 1997. aasta juulis Karerohevetikad Merivälja rannal vetikad (Algae; vn водоросли), üherakulised, koloonialised või paljude rakkudega alamad taimed; valdavalt autotroofid
RNA polümeraas 10 alaühikut 4 alaühikut Interaktsioon teiste mutualism mutualism, patogeensus, “kiskjad” organismidega DNA sarnasem eukarüootidele (antakse erineb eukarüootidest tütarrakkudele edasi mitoosi teel) Patogeensus ükski pole patogeenne mõned on patogeensed Rakusein peptidoglükaan puudub peptidoglükaan olemas ! ! 4. Laminiinide molekuli ehitus ja funktsioonid. Lamininopaatiad (3 näidet, 1 näide põhjalikumalt). (Б21) 10 ! Ehitus: laminiin kuulub heterotrimeersete glükoproteiinide hulka, koosneb kolmest erinevastpolüpeptiidahelast (α, β ja γ). Molekul on risti- või T-kujuline, kolme lühikese ja ühe pika õlaga. Laminiinid moodustavad võrgustikke ja seostuvad rakkude pinnal olevate retseptoritega (põhiliselt
5 Kristel Ausmees Mikroorganismid Arvatakse, et Eestis kasvavate liikide arv on umbes 2500. ALGLOOMAD Ainurakksed ehk algloomad on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse toitumistüübi ja mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised kloroplastid ja rakusein ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum. Toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest. Hingamisel tarbivad lahustunud hapnikku. Liiguvad viburitega, ripsmetega või oma kehakuju muutes. Elavad vees, niiskes pinnases, parasiitidena teiste organismide sees. Ebasoodsad keskkonnatingimused elavad ületsüstidena- muutuvad ümaraks ja kattuvad tiheda kestaga. Tsüstidena levivad ka teistesse veekogudesse. Paljunevad pooldudes. Amööb 0,2-0,5 mm värvusetu. Muudab pidevalt kehakuju
üks peamisi tugevus- ja toestuskomponente puudel ja teistel rohelistel taimedel Kitiin eksoskelett koorikloomadel ja putukatel rakusein seentel Agar ehituslik punavetikates Agaroos Agaropektiin Pektiin ehituslik, tugevdav taimedes Alginaat ehituslik komponent pruunvetikate rakuseintes Peptidoglükaanid ehituslik bakterirakuseintes Mannaan esineb seene rakukestades
Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad
pot muutub suureneb. 53. Mida tähendab dünaamiline ebastabiilsus? (mikrotorukeste puhul) Nähtus, kust kasvab välja palju mikrotorukesi, üks mikrotoruke lõpetab kasvu ja kaob. See toimub mikrotorukeste kasvutsentrites. 54. Mille poolest erineb taimede mitoos loomade omast? · Taimedel on mitoosi alguses täiendav etapp preprofaasne riba. Mitokondrid paiknevad tuuma tasapinnas märgistab ära piirkonna, kuhu hiljem tekib rakusein. · Taimedel pole tsentrioole · Taimedel toimub raku tsütokinees oluliselt teist viisi Golgi kompleksi vesiikulid olulised uue rakuseina moodustumisel. Tekib fragmoplast. 55. Miks peab Ca2+ kontsentratsiooni tsütosoolis madalana hoidma? Kuna Ca2+-fosforisoolad ehk fosfaadid on vees halvasti lahustuvad, toimub fosfaadi väljasadenemine aga Ca2+ osaleb paljudes signaali ülekande ahelates, Ca2+
ADF-i ja NDF- i ei tohiks sööt palju sisaldada, kuna selle tagajärjel väheneb sööda seeduvus. ADF-i ja NDF-i sisaldust söödas näitab ka rakuseina paksus ja taime arengufaas. Seetõttu tuleks pöörata tähelepanu ka taimse sööda juures taimede arengufaasile. Mida hilisem arengufaas, seda ADF-i ja NDF-i rikkam sööt on. Neutraalkiu ja happekiu sisaldus näitab ka taimevarre puitumisfaasi. Mida rohkem on neutraal- ja happekiudu, sdea paksem on rakusein ning seda puitunum on taim. Lambad eelistavad võimalikult värsket taime, kuid olude sunnil tuleb kõike süüa (Lambakasvatus) 6 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et lambalihakvaliteedi määrab eelkõige lamba vanu. Kuni 12 kuud on lammas talle eas ja talleliha peetakse mitmel pool maailmas delikatessiks. Samuti on oluliseks näitajaks, kas loom on saanud head sööta ja kas piisavalt koguses. määrava tähtsusega on looma tõug
tuberkuloosikepikesed ja viirused. 3. Nõrgatoimelised bakteriotsiidid – elimineerivad vegetatiivsed bakterid, vegetatiivsed seenerakud ja mõned viirused. Bakteritsiidsed vahendid: halogeenid, fenoolid, kloorheksidiin, alkoholid, vesinikperoksiid, detergendid ja seebid, raskemetallid, aldehüüdid, gaasid, värvid. Дополнительно о каждом в loeng8, стр. 21. Antimikroobsete ainete märklauad mikroobidel. Rakusein – sein muutub hapraks ja sell lüüsub. Osad antimikroobsed ravimid, detergendid ja alkohol. Rakumembraan – kaotab terviklikkuse. Detergentide pindaktiivsed ained. Rakusünteesi protsessid (DNA, RNA) – replikatsiooni ja transkriptsiooni ärahoidmine. Osad antimikroobsed ravimid, radiatsioon, formaldehüüd, etüleenoksiid. Valgud – sekkumine ribosoomide töösse, et translatsiooni ära hoida, häirida või lagundada valke. Alkoholid, fenoolid, happed, kuumus.
sisemusse ja toitainete varu säilitamine talvel.säsikiired on kõige nõrgemaks rakuliseks ühendiks puidus. Puidurakuline ehitus: · Vaadates puitu mikroskoobi all võib veenduda et puidul on rakuline ehitus. · iga noor ja elav puidurakk koosneb rakukestas mille sisemuses on protoplasma ja rakutuum. · noore raku sein kujutab endast 0,001 mm paksust tsellluloosikilet,edasine areng suurendab rakuseinapaksust protoplasma arvel.osadele rakkudest rakusein puidustub osadele korgistub. · keskelt läbi 10 puiduraku kohta 1 koorerakk .väljaarenenud puiduraku risttlõige on põhimõtteliselt järgmine.rakude vaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad ligmiinist.juurde kasvanud rakusein koosneb peamiselt tselloloosis.tselluloosi molekulid moodustavad tselluloosikiu ehk fribriidid.mis spiraalselt keerdudes moodustavad rakuseina kihi.fribille ümbritseb kilena puidust leiduv seotud niiskust .
....atm. veepot valem P= fii pii 12. Leidke osmootse rõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on ...... atm ja turgorrõhk ...... MPa. sama valem 13. Defineerige osmoos ja esitage konkreetne näide osmoosi kohta taimerakus Vee (lahusti) difusioon läbi selektiivse membraani. Osmoosi teel liigub vesi mullast taime ja ühest rakust teise. 14. Nimetage osmoosi toimumiseks vajalikud tegurid * rõhu erinevus- läbi kompleksi rakumembraan-rakusein *osmootse rõhu erinevus- raku siselahuse ja välislahuse vahel selgitus: Tugevalt neg. osmootse pot. ja maatrikspot. tõttu on veepot. rakus madalam kui välislahuse veepot. ja vesi siseneb rakku. 15. Vesiniksideme tugevus veemolekulide vahel on vahemikus 0.1-1 kJ mool-1, 1-100 kJ mool-1 100-1000 kJ mool-1 (Kriipsutage alla õige vahemik) 16. Kovalentse sideme tugevus hapniku ja vesiniku aatomite vahel veemolekulis on vahemikus 0.1-1 kJ mool-1, 1-100 kJ
sidemetega. Erinevus amülopektiiniga on suurem hargnevuste arv. Tselluloos Glükoosijääkide vahel (1,4)-sidemed. On kõige levinum loodulsik polümeer, taimede rakuseintes makrofibrillidena, milles 500000 tselluloosi molekuli. On üks peamisi toestus ja tugevuskomponente puudel ja teistel rohelistel taimedel. Võib olla pehme nagu puuvillal. Moodustab vesiniksidemete abil mitmekihilisi struktuure ning on vastupidav hüdrolüüsile. Kitiin Eksoskelett koorikloomadel ja putukatel, rakusein seentel. Glükoosi asemel on N-atsetüül-D-glükosamiin. Ahelad võivad olla nii paralleelsed kui ka antiparalleelsed. Bakterite rakuseina ehitus Gram-negatiivne rakusein koosneb lipopolüsahhariididest, välismembraanist, peptidoglükaanist ja plasmamembraanist. Gram-positiivne rakusein koosneb peptidoglükaanikihtidest. Polüsahhariidstruktuurid reguleerivad rakk-rakk äratundmist ja regulatsiooni. Glükoproteiinid Liitvalgud, mis sisaldavad mitteaminohappelise osana süsivesikuid
tõstmisel 1 kraadi võrra. Eelmises vastuses suunaliselt! 6. Puidu hüdroskoopsus niiskus on 30 %ne niiskus 7. Puidu niiskus Puidu niiskuseks nimetatakse seal leiduvat vett väljendatuna protsentides tema massist. Eristatakse suhtelist ja absoluutset niiskus- niiskus väljendatakse puidus leiduva vee ja absoluutselt kuiva puidu massi suhtena. Seotud niiskus- Paikneb puiduraku seinas ja mõjutab vesiniksidemete kaudu oluliselt puidu omadusi. Ei külmu 0 kraadi juures. Puidu rakusein mahutab seotud niiskust kuni ca 30% Rakuseina küllastuspunkt- rakuseinte maksimaalne niiskus mis saavutatakse puidu veega küllastamisel Hügroskoopsuse piir- rakuseinte maksimaalne niiskus mis on tunginud puitu õhus leiduva veeauru sorbtsiooni teel. Tasakaaluline niiskus- puitu ümbritseva õhu suhteline niiskus Õige niiskus puidus on oluline, kuna niiskus tingib puidu kahanemise ja paisumise, edasisel töötlemisel on õige niiskus oluline, samuti viimistlemisel,
vastu on metronidasool, karbapeneemid (imipenem), β-laktaam+inhibiitor. Plasmiidvahendatud resistentsus Bacteroidesel klindamütsiini suhtes kasvab. Profülaktikas kirurgiliste protseduuride korral sobiv antibiootikumprofülaktika, muud midagi. Bakterid mõmm :) 05/06 Nocardia Üldist. G+ osaliselt happekindel filamentjas pulk, rakuseinas mükoolhape (mükobakterisarnane rakusein). Range aeroob, mis kasvab enamikul mitteselektiivsetest söötmetest pikema inkubatsiooniaja korral (7 päeva või rohkem). Epidemioloogia. Üldlevinud orgaanilise aine rikastes muldades. Eksogeenne infektsioon inhalatsioonil või traumaatilisel kokkupuutel. Haigus on kõige sagedasem immuunkompetentsetel KOKipatsientidel (bronhiit, emfüseem, bronhiektaas, alveolaarne proteinoos), immuunkompromiteeritutel T-raku-puudulikkusega (siirdamisjärgselt, pahaloomuliste kasvajatega, HIV,
Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega kasvab. Suurim parkainete sisaldus on troopikapuudel. Värvained- sisaldab ainult mõningate puuliikide puit (aafrika liikidel on see kaitseks UV kiirguse vastu). Nuluõli- saadakse okastest pessimise teel. Rakk koosneb rakuseinast, mille sisemuses on rakutuum ja protoplasma. Rakkudevaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist vähemal määral veel ekstraktiivainetest (vaik, rasvad ca. 2...10%) Juurdekasvanud rakusein koosneb peamiselt tselluloosist. Tselluloosi molekulid moodustavad tselluloosikiud (fibrillid), mis spiraalselt keerdudes moodustavad rakuseina kihid. Raku puitumisel koguneb ligniin rakuseintesse. Vahelamellis, kus ligniini on kuni 80%, kleepuvad rakud selle tõttu üksteise külge, rakustruktuur
Ehituses on valdavaks okaspuit, seega kuusk, mänd või lehis. Lehis on seni veel vähe levinud, samas aga eriti sobiv välistingimustes, sest ta kestab kaua ka ilma immutamiseta. Enamasti tehakse valik siiski kuuse ja männi vahel. Ehituses on enam kasutusel kuusk. Männi peaks valima siis, kui Puidu omadused ja kasutamine puitu on plaanis immutada või on tegemist profiilhööveldatud materjaliga, sest mänd on paremini töödeldav. Kuuse rakusein on ehituselt männist üsna erinev, kuuske ei saa näiteks immutada ja ta on ka parem välisvoodrilaua materjal imab vähem vett ja hoiab paremini värvi peal. Eestis sorteeritakse saematerjali Põhjamaade standardite, peamiselt nn sinise raamatu järgi, kuid kasutatakse ka vanemat juhendit, nn rohelist raamatut, kus kvaliteediklassid on tähistatud numbritega 1 kuni 6. Ligikaudselt vastab viies kvaliteet ehk kvinta sordile B.
nende ehitus ja ülesanded rakus? 2. Mis on arhed? 12. Oska jooniselt tunda loomaraku organelle! 3. Millised ehituslikud üksused kuuluvad bakteriraku piiristava, 13. Aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. reproduktiivse ja millised ainevahetuse süsteemi alla? 14. Taimeraku ehitus ja talitlus. 4. Selgita, millist funktsiooni täidavad bakteriraku kapsel, rakusein ja 15. Oska jooniselt tunda taimeraku organelle! tsütoplasmamembraan? 16. Plastiidide üleminek. 5. Iseloomusta bakteriraku tsütoplasmat ja ribosoome. 17. Kuidas jaotatakse seeni vastavalt toitumisele? 6. Mis on nukleoid ja milliseid päriliku info kandjaid veel bakterirakus 18. Kuidas nimetatakse seeneniiti kuidas seeneniidistikku? Millistel leidub? seentel niidistik puudub
Kui hapniku kontsentratsioon atmosfääris kasvab, kas fotosünteesi intensiivsus (CO2neeldumine) suureneb/väheneb/ei muutu. (Õige variant alla kriipsutada) Põhjendage. Fotosünteesi intensiivsus sõltub CO2 kontsentratsioonist, mitte O2. Hapniku kontsentratsioon atmosfääris on palju suurem kui CO2. (20% vs 0,03%) Kirjeldage lehe kranz (pärg) tüüpi anatoomia C4 taimedel on juhtkimpude ümber kahe rakukihiline pärg. Pärja moodustavad pärgrakud, millel on paks rakusein tänu millele ei difundeeru CO2 sealt välja. Kirjutage C4 taimede iseloomulik CO2 sidumise reaktsioon. Millistes kranz (pärg) tüüpi anatoomiaga lehtede rakkudes see toimub. PEP + CO2 + H2O àOAA Kofaktoriks on Mg. (malaat/aspartaat ) See reaktsioon toimub lehe mesofüllirakkudes, mis ei sisalda ribuloosbisfosfaadi karboksülaasi. Kirjeldage kuidas C4 taimedes tagatakse CO2 kõrgem kontsentratsioon juhtkimbu ümbrise rakkudes võrreldes C3 taimedega?
· Mükobakterid on saledad, sirged või veidi kõverdunud, ühe- või kahekaupa koos olevad pulgakesed 2. Mükobakterite poolt põhjustatud infektsioonid · Tuberkuloos, miliaarne tuberkuloos, tuberkuloosne meningiit, kuse- ja suguelundite tuberkuloos, naha tuberkuloos,luutuberkuloos · Hingamisteede põletikud · Leepra · Kopsude ja kopsuväline mükobakterioos · Naha ja elundite mükobakterioosid 3. Mükobakterite rakuseina ehitus · Nende rakusein on paks ja sellele on iseloomulik suur lipiidide ja mükoolhapete sisaldus · Sarnaselt grampositiivsetele mikroobidele omavad mükobakterid suhteliselt paksu peptidoglükaanikihti, millest väljapoole jääb aga ulatuslik lipiide sisaldav rakuseina osa. · Vahetult peptidoglükaaniga on seotud mükoolhape koos Darabinoosi ja D-galaktoosi jääkidega. · Sellest väljaspool asetsevad nn. Vabad lipiidid, mis koosnevad vahadest, cordfaktorist ja mükosiididest
annaabi.ee 
