On arenenud palju sorte, mis üksteisest erinevad Õied on kollased või valged Kaunad ei avane, on umbsed Kaunas on enamasti 13 seemet Põõsas on tavaliselt üsna tihe,5060 sentimeetri kõrgune Ristik Leidub nelja erinevat sorti: kassiristik, keskmine ristik, kuldristik, mägiristik, valgeristik. Kasutatakse loomadele söödaks ja rahvameditsiinis. Võib kohata igal pool. Liblikõieline taim. Aeduba Üheaastane rohttaim Valgurikas taim Suure ravimõjuga Valguse ja soojanõudlik taim Leidub mitmeid erinevaid sorte Harilik nõiahammas Kuulub liblikõieliste heintaimede hulka Rikastab mulda Kasutatakse karjatamiseks Mitmeaastane taim Kasvab puisniitudel Väärtuslik söödataim Sojauba Kasutatakse väga erinevate toiduainete valmistamisel Üheaastane liblikõieline taim Kaitseb paljude haiguste eest Kultuurtaim Hinnaline valguallikas
vohamise tõttu tõusnud 3-Temperatuuri tõus (calor) – põletikukolde temperatuur on arteriaalse hüpereemia ja ainevahetusprotsesside aktiveerumise tõttu tõusnud 4-Valu (dolor) – põletikukolle on valuretseptorite ärrituse tõttu valulik 5-Funktsioonihäire (functio laesa) – põletikulise elundi või kehaosa talitus on häiritud 6-Põletikuline eksudaat – veresoontest väljunud valgurikas hägune vedelik 2. Hüperergiline põletik tähendab, et… (1) tekib organismi kõrgenenud tundlikkus ja see on ülitugev põletiku reaktsioon. 3. Loetlege 3 olulist muutust kudedes põletiku puhul (3) 1-Alteratsioon 2-Eksudatsioon 3-Proliferatsioon 4. Põletiku puhul tekkivad ained põhjustavad: a. veresoonte laienemist/ahenemist b. vähendavad/suurendavad veresoonte läbilaskvust c. trombide teket/ vere hüübivuse vähenemist d
Kalad Edvin Sild K-16B September 2017 Kalad Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes, Läänemeri on madala soolasuse tõttu suhteliselt liigivaene, kuid sellest kalapopulatsioon on arvukas. Läänemerest püütakse 1% kogu maailmamere kaalasaagist. Sisevetest on peamisteks kalapüügi- veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Pärnus Pärnu jõgi ja Pärnu laht. Lest ehk jõelest ( Platichthys flesus) Lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Pikkus 50cm, kaal 3,5 -14 kg, eluiga 6-15 a. Elab magedas madalas meres, jõesuudmes, põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine, küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) L...
seejuures energiat. Katabolismi ülesanne on muuta ka kehavõõrad, sealhulgas kahjulikud ühendid, kahjututeks. Ainevahetuse kiirust mõjutavad tegurid VANUS Noortel kiirem kui vanadel. Pärast 40.eluaastat aeglustub ainevahetus iga järgneva aastaga 10% SUGU Meestel kiirem kui naistel. Mehed kulutavad puhates rohkem kaloreid kui naised. KEHAMASS Mida suurem on inimese kehamass, seda kiirem on ainevahetus organismis. VALGURIKAS TOIT - kiirendab ainevahetust 25-30% võrra. Kehaline tegevus, vaimne töö, emotsionaalne erutus, stress Assimilatsioon Raku tasemel anabolism Organismis toimuvad sünteesiprotsessid, selleks on vaja energiat, ainet ja ensüüme. Organismide energiaallikad on sahhariidid, rasvad, valgud. Näiteks: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon Raku tasemel katabolism Organismis toimuvad lõhustumisprotsessid, selleks on vaja ainet, ensüüme ja
A-vitamiin Taust A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin Lagundatakse, absorbeeritakse ja transporditakse koos organismis leiduvate rasvadega A-vitamiini rakku jõudmiseks on vaja Ca ja Zn, toimet suurendavad C- ,D-, E ja Q-vitamiin A-vitamiini vajadust suurendab valgurikas toit A-vitamiini allikad A-vitamiini saab loomsetest allikatest retinoolina, kõige enam on seda maksas ja kalamaksaõlis Organism on võimeline ka taimsetes toiduainetes leiduva β–karoteeni muutma organismis A-vitamiiniks. See tekib organismis karotenoididest - punastest-kollastest köögiviljadest, porgandist, paprikast ning ka spargelkapsast, rohelistest lehtköögiviljadest ja suvikõrvitsatest A-vitamiini allikad(I) Sisaldus 100 g kohta:
ATP mängib olulist osa aminohapete ja nukleotiidide aktiveerimisel ning rasvhapete sünteesimisel ja lagundamisel. MIS MÕJUTAVAD AINEVAHETUSE KIIRUST? KEHAMASS- Mida suurem on inimese kehamass, seda kiirem on ainevahetus organismis. SUGU- Meestel on ainevahetus kiirem kui naistel. Mehed kulutavad puhates rohkem kaloreid kui naised. VANUS- Mida noorem, seda kiirem on ainevahetus. Pärast 40.eluaastat aeglustub ainevahetus iga järgneva aastaga 10% TOIT- Valgurikas toit kiirendab ainevahetust 25-30% võrra. SPORT- Kehaline tegevus suurendab ainevahetuse protsessi. AINEVAHETUSE REGULATSIOON Sisesekretsiooninäärmetes toodetakse hormoone mis on ained, mille abil organism reguleerib ainevahetust ja selle kaudu kasvu ning arengut. Ensüümid on olulised metabolismis, sest need võimaldavad organismide autojuhtimist. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks.
- sissekirjutus linnas, kus kavatseb alustada kaubandustegevust - registreeritud majandustegevuse registris 3. Müügisaalis tavariiulis (mitte jahekapis) müüdav piim on - Pastöriseeritud piim - Kõrgpastöriseeritud piim - Säilitusainetega piim 4. Milline neist on apelsini liik - Kumkvaat - Tangelo - Sweetie 5. Kui joogis on mahlasisaldus 15%, siis on tegemist - 100%-lise mahlaga - Nektariga - Mahlajoogiga 6. Kakao on - Rasvarikas - Valgurikas - Rauarikas 7. Glükoos on - Puuviljasuhkur - Viinamarjasuhkur - Piimasuhkur 8. Milline tee on fermentiseerimata? - Must tee - Roheline tee - Punane tee 9. Antud tingmärk näitab, et tegemist on: - Naturaalnahaga - Kombineeritud nahaga - Sünteetilise nahaga 10. Kaubanduses on lubatud müüa - Defrosteeritud liha - Jahutatud liha - Tapasooja liha 11. Muredad ja kiiresti katkikeevad kartulid sisaldavad palju - Pektiinaineid
ei ole. Näiteks kõige suurema rasvasisaldusega on seal ribiliha, seal on vaid 6% rasva · Sealiha sisaldab keskmiselt 100 g kohta 16,7 g rasva, 17 g valke, 21 mg magneesiumi, 2,8 mg tsinki ja 1,1 mg rauda. · Raud on oluline element vereloomes ja eluks vajaliku hapniku sidumises ning viimises kopsudest kudedesse. Kõige paremaks rauaallikaks ongi taine sealiha. Linnuliha · Kanaliha on väga valgurikas liha. Kuna valkusid on palju, siis rasvasid on vähe. Keskmine rasvasisaldus kanalihas on umbes 11%. · Peamine rasvasisaldus on kanal nahas. · Samamoodi nagu veiseliha, nii on ka kanaliha värvus suuresti varieeruv. Kui liha on hele, siis on seal rasvasisaldus väike, kui tume, siis suur. On öeldud ka, et hele liha on tumedast peaaegu poole võrra väiksema rasvasisaldusega · Vitamiinid ja mineraalid leiduvad kanalihas veest ning süsivesikutest
U S T J U d l a t a Aa : L o nu d s s o s ta k la Ko 1 2 . Mis on juust? Juust on kõrge toiteväärtusega, kergesti omastatav valgurikas piimatoode, millele on iseloomulik suur kaltsiumisisaldus, madal niiskusesisaldus ja suhteliselt pikk säilivusaeg. Juustu ajalugu Juust on väga pika ajalooga piimatoode, mida tunti juba 3500-4000 aastat e.m.a Sumeri riigis ja Babüloonias. Juustu oskas juba nautida Homeros ja see oli hinnatud Vana-Roomas. Juustu ajalugu Legendi järgi oli juustu avastajaks üks araabia kaupmees, kes läinud kaameliga kõrberetkele ning võtnud lambamaost paunas kaasa ka kaamelipiima. Õhtuks oli piim paunas kuumuse, loksutamise ja lambamaos sisalduvate ensüümide toimel aga muutunud. Teada-tuntud piima asemel oli lähkris hapuka maitsega janu kustutav vadak ja tahke v...
tagajärjel. Legendi järgi oli juustu avastajaks üks araabia kaupmees. Väidetavalt läinud ta kaameliga kõrberetkele ning võtnud lambamaost paunas kaasa ka kaamelipiima. Õhtuks oli piim paunas kuumuse, loksutamise ja lambamaos sisalduvate ensüümide toimel aga muutunud hapuka maitsega vadakuks ja tahke valge kohupiima sarnaseks kalgendiks. Juustu ajalugu Eestis http://www.youtube.com/watch?v=4HFVUQq0HdY Juust Juust on kõrge toiteväärtusega, kergesti omastatav valgurikas piimatoode, millele on iseloomulik suur kaltsiumisisaldus, madal niiskusesisaldus ja suhteliselt pikk säilivusaeg. Juustu liigitus Juustu liigitatakse pamiselt kõvaduse ehk veesisalduse järgi. Lisaks kõvadusele liigitatakse juuste veel: Rasvasisalduse järgi Valmimise tingimuste järgi Tekstuuri järgi Soolasisalduse järgi Tooraine alusel Toorjuust Toorjuust on kalgendatud piimhappe abil, ilma laabita. Toorjuustu ei laagerdata, vaid ainult nõrutatakse
Säilitusained e konservandid on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitses seda mikrobioloogilise riknemise eest. Konservandid on enim kasutatud lisaained. Antioksüdandid on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega. Looduslikud antioksüdandid on askorbiinhape, õunhape ja sidrunhape.Teiste antioksüdantide grupi moodustavad sulfitid, mis toimivad kui konservandid. Juust Juust on valgurikas toiduaine, mida valmistatakse piimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juustu võib valmistada ükskõik millise looma piimast. Meie lettidel on peamiselt lehmapiimajuustud. Lamba- ja kitsepiimajuustude valik on väiksem. Leitud lisaained toodetes Natamütsiin E 235- säilitusaine Naatriumnitraat E 251- säilitusaine, värvifiksaator Kaaliumnitraat E 252- säilitusaine
Vitamiinid Vitamiinid on vajalikud: · sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; · sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; · nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; · sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik...
silelihasrakke. Viimaste kokkutõmbumisel surutakse higi näärmest välja. Tugeva erutuse korral toimub see võrdlemisi kiiresti (nn. hirmuhigi). Higinäärmeid leidub peaaegu kõikides keha piirkondades, kuid nende jaotus on ebaühtlane. Talitluselt jaotuvad higinäärmed apokriinseteks ja merokriinseteks. Apokriinsed higinäärmed esinevad nahas regionaarselt. Kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja lahkliha piirkonnas. Nad avanevad karvafolliikulitesse. Nende sekreet on valgurikas ja seetõttu iseloomuliku terava lõhnaga. Naistel on nad tugevamini arenenud. Merokriinsed higinäärmed on tavalised väikesed higinäärmed, mis on levinud üle kogu keha. Kõige tihedamini on neid jalataldadel ja peopesades (kuni 1000 nääret 1 cm kohta). Nende higinäärmete tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine. Nad võtavad osa ka ainevahetussaaduste ja
- jahutooteid:valgesai, saiakesed,koogid, - liialt rasvarikkaidtoite:pannkoogid, rasvanesink jms. Siia rühmakuuluvadka ameerikapärasedtoidud hamburgerid ja muuselline. Organismienergiagakindlustamisel on oluline,et viimanetugevamtoitumiskordoleks umbes34 tundi ennekehalisttöödja mittehiljem.Tundennepingutustvõetavkerge einepeabolemakergestiseeditav sobibnäiteksüks banaan,klaasapelsinimahla,jogurt jm. Vältidatulekssuuri toidukoguseidja söödavei tohiksolla liialt rasva-või valgurikas. Vahetultennetreeninguidei ole soovitatavadka kiudaineidsisaldavadkaun-ja puuviljad. Toitudatuleksviis kordapäevas,tugevatetoidukordadevahelevõttakergeideineid. Pärasttreeningtsüklit on võistluseelsetelpäevadelesmatähtis hoolitsedaselle eest,et kor- ralikult laadidasüsivesikutedepoodja kindlustadavõistluspäevadekskorralik "kütuse" tagavara. Õigetoitumineja korrapäranevedelikutarbimineaitabkoormusepuhul hoida töövõimekahanemistnormaalsetespiirides
Toiduvalmistamine Esmavajalikud toiduained Piimatooted TEKO Piimatooted Piimatooted on üheks hea ja tervisliku toitumise nurgakividest Piimatooteid on väga palju erinevaid Rõõsk koor Saadakse piima eraldamisel ja kujutab endast piima rasvarikast osa Kasutatakse või valmistamiseks, hapendamiseks(hapukoor) ning osa läheb müüki pastöriseeritult kohvi-või vahukoorena Eestis on müügil kolme erineva rasvasusega koort : 10, 35 ja 38%-line Mida rasvasem on koor, seda vähen valke ja süsivesikud see sisaldab Hapupiimatooted Piima ja rõõsa koore kääritamisel piimhappebakterite mõjul Kääritamisel muutub piimasuhkur piimhappeks Sisaldab täisväärtuslikke toiduvalke, vitamiine ja rasvhappeid Saavad tarbida ka laktoositalumatuse all kannatavad inimesed Hapupiima joogid : Keefir Piimhappeline- ja alkoholkäärimine Miks hea ? Sobib hästi dieettoiduks, soodustab maomahla eri...
Pasta ajalugu : Värske pasta on kaasaegne produkt , kuid tema juured ulatuvad kaugele ajas tagasi . Ei saa kindlalt väita , kes ja millal leiutas pasta , arvatavasti sai pasta tegemine algses mõistes alguse juba samaaegselt suurte tsivilisatsioonide tekkega , kus kasvatati suurtes kogustes nisu .Mitmed maad - Hiina, Jaapan, Prantsusmaa ja Itaalia - võistlevad õiguse eest nimetada end pasta leiutajaks. Ühtedele ajalooallikatele tuginedes tõi pasta 13. sajandil Itaaliasse Marco Polo, kes naasis Hiinast kodumaale. Leidub tõendeid sellegi kohta, et ammu enne Marco Polo rännakuid tarvitati Hiinas toiduks tatra-, riisi-, nisu- ja sojanuudleid. Itaalia 16. sajandi ajaloolaste väitel leiutanud täidetud pastaroa aga keegi itaalia talunaine. Kuigi andmed pasta tõelise päritolu kohta on jäänud ähmaseks, teatakse täpselt, et selle tööstuslikku valmistamist alustati Napolis 15. sajandi hakul. Populaarne toit sai pastast aga alles 19. sajandil, mil t...
Naatrium Naatriumi leidub rohkem või vähem peaaegu kõigis toiduainetes (kuid rohkem loomsetes). Lõviosa tarbitud naatriumist pärineb keedusoolast. Rohkesti naatriumi saadakse pagaritoodetest, juustust, vorstidest, sinkidest, margariinidest, konservidest, liha- ja kalatoodetest. Vaid 10% tarbitavast naatriumist ja kloorist saame toiduainete loomuliku koostisosana, 50% lisab toiduainetööstus ja 40% inimene ise. Naatriumi imendumist ja omastamist soodustab D-vitamiin. Valgurikas toit häirib mõnevõrra naatriumi imendumist. Naatrium on koostöös kaaliumiga vajalik keha biovedelike keemilise koostise stabiliseerimiseks, hapete-aluste tasakaalu säilitamiseks, süsivesikute ja aminohapete imendumiseks, normaalseks veevahetuseks, vererõhu normaliseerimiseks, närvikoe ja lihaskoe talitluseks. Inimene vajab naatriumi 2,400mg päevas. Kaalium Peamised kaaliumi sisaldavad toiduained on pärit taimeriigist. Kaaliumirikaste toiduainete
sajandil, mil tänu selle kuivatamise tehnoloogia väljatöötamisele paranes oluliselt pasta säilivus. Pasta omalaadsest välimusest tuletati pastale ka nimi - itaaliakeelne spagett tähendab otsetõlkes nöörijuppi, pasta aga tainast üldse. Pasta on spagettide, makaronide, nuudlite jt. üldnimetus. On olemas kahte tüüpi pastat: värske pasta ja kuivatatud pasta. Läänepoolkeral valmistatakse kvaliteetset pastat kõvateralise durumnisu jahust, mis on valgurikas, sisaldab rohkesti gluteeni (liimvalgu koostisosa) ja suhteliselt vähe tärklist. Kõva nisu jääb jahvatamisel kergelt sõmeraks, mis tagab, et keedetud pasta on parajalt tihke ja ei kleepu. Aasia köögis on kõige enam levinud riisi- tatra- ja pehmenisujahust valmistatud nuudlid. Pastat võib liigitada: · kasutatud maitselisandite (tomatipasta, spinatipasta, munaga pasta jne.) · toodete kuju (spagetti, tagliatelle jne.) · kasutatud tooraine järgi (rukkipasta, tatrapasta)
Teadusuuringute järgi peab mobiilikasutaja arvestama, et paarikümne aasta pärast võib ta silmitsi seista peakasvaja, impotentsuse või Alzheimeri tõvega. Peale nende tõbede võib telefoniomanikku tabada ka silmavähk ning mälu nõrgenemine. Samuti mõjub mobiil halvasti spermale, vähendades selles olevate elujõuliste seemnerakkude hulka. SL Õhtulehe internetiüleskutsele reageerinud inimeste tähelepanekud kipuvad kurjakuulutavatele teadusuuringutele hoogu lisama. Närvivalu ja südame puperdamine «Umbes aasta tagasi kandsin Nokia 3310 paremas rinnataskus. Hakkasin tundma vaevusi paremas käes. Jõud kadus ära ja õlavarres oli pidev närvivalu. Kui lõpuks taipasin, milles asi, mobiili enam taskus ei hoidnud ning valu kadus mõne päevaga,» meenutab telefonikasutaja. Või: «Mina ei saa mobiili panna südamepoolsesse rinnataskusse, sest muidu jätab süda lööke vahele ja järgmisel hetkel hakkab puperdama,» kirjeldab kokkupuuteid taskutelefoniga igapäevane ...
Neuraalsed signaalid seedekulglast · Kontrollitakse süsivesikute ja valkude kogust seedekulglas Vereringe vahendusel keha reserve kirjeldavad · Reguleeritakse seedeklugla silelihaseid signaalid peristaltikat Hormoonid · Valgurikas toit võimendab peristaltilist aktiivsuset Temperatuur ca 30-40% võrreldes süsivesikutega Psühholoogilised faktorid · Gastriin (valgutoidu tagajärjel) stiumueerib maohapete eritust ja kiirendab toidu liikumist 5
Keemilised: densifitseerimisained, densifitseerimis-pesuained 21. Ükskõiksest suhtumisest puhastamisse annavad märku näiteks erinevad lõhnad ja nähtav mustus. Mis põhjustab: - kopitanud lõhna – puhastustöövahendeid ei ole pestud või kuivatatud hoolikalt - hallituse lõhna – kuskil on hallitanud toiduained või muid hallitavaid esemeid või pindasi. - mädanemise lõhna – kuskil on riknenud liha, lihajäätmed või muu roiskunud valgurikas toiduaine - kanalisatsioonihaisu – kuskil on seisma jäänud roiskvett või põranda äravoolutrapi haisulukuna toimiv vesi aurustunud - väikseid puuvilja- ja äädikakärbseid – kuskil on mädanev taimne materjal. - rottide ja hiirte väljaheiteid või närimisjälgi – viitab kahjuritele. 22. Kuidas ennetada toitlustusettevõtte ruumides kahjurite teket? Uksed aknad kinni hoida, tooted jahutatakse ja säilitatakse ettenähtud kohas , mitte
Kas ma toitun tervislikult? Referaat Lähte ÜG Karin Torim 7.b Tervislikus toidus peab olema: · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 %vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %.Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud--sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad--pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariid...
niiskusesisalduse suhtes vähem tundlikud, mistõttu eritavad nad nektarit aastate lõikes suhteliselt stabiilselt. Tundlikumad on aga kultuurtaimed. (Rohtla, 2001) Teiseks korjeobjektiks on õietolm. Viimast koguvad mesilased mee- ja õietolmutaimedelt. Kuigi teatud perioodidel on õietolmud looduses üsna napilt, suudavad mesilased oma valguvajaduse kattakärgedesse varutud õietolmu arvel. Kärgedesse paigutatud õietolm teeb läbi piimahappekäärimise ja temast saab mesilaste põhiline valgurikas söök suir. Suira keemiline koostis on lähedane õietolmu omale. (Rohtla, 2001) Meetaimede konveier Pidev korje ehk meetaimede konveier on niisugune mesilaste korjemaa kasutamise viis, kus mesilased kevadest sügiseni saavad rikkalikult nektarit ja õietolmu. On ka olemas looduslik, sega- ja kultuurtaimede konveier. (Kovaljov et al 1959) Kasutatud kirjandus: 1. A. Rohtla. 2001. "Meetaimed ja mesi". Valgus. Tallinn 2. M. A. Kovaljonov, A. S. Nuzdin, V. I. Poltev, G. F. Taranov, V
Enamik õietolmuterasid on kollased, pruunikad või punakad. Esineb ka valget, sinakat ning nende värvide variatsioone. Kujult võivad olla õietolmuterad kepi, kera, kuubi kujuga. Õietolm sisaldab rasvu, süsivesikuid, valke, mineraalaineid vitamiine ja teisi aktiivseid ühendeid. Õietolmust on leitud 28 keemilist elementi, sealhulgas magneesiumi, naatriumi, niklit, titaani, kroomi, rauda, joodi jne. Suir Suir on mesilaste poolt ümber töödeldud õietolm, mis on vitamiini-, ja valgurikas. Lisaks sisaldab mineraalsooli ja orgaanilisi happeid, vähesel määral ka fermente ning hormoone. Nõnda võiks öelda ka, et suir on õietolmuga võrdsete omadustega omamoodi õietolmu kontsentraat. Selle toiteväärtus on nii kõrge, et inimene võiks suirast elada, kuid maol poleks siis enam looduse poolt loodud rolli.Juba õitelt korjamise ajal niisutavad mesilased õietolmuteri sülje või nektariga ja veeretavad väikesteks tombukesteks, lisades juurde mett
väga vajalikud. Samuti omega 3 rasvhapped, mis kaitseb meie organismi haiguste eest ja aitab ehitada lihaseid.Kõrge toiteväärtusega müsli sisaldab mineraalidest mangaani ja magneesiumi. Müslis sisalduvad lahustuvad kiudained vähendavad organismi kolesteroolitaset. Sarnaselt müslile sisaldab neid samu mineraalained ka täisterasai. Foolhape, fosfor, raud ja kaalium on samuti esindatud nii müslis kui ka täisterasaias. Singis on B12 vitamiini suhteliselt vähe, kuid ta on valgurikas ja rasvarikas. Kokkuvõte Olles kursis sellega, mida teatud toiduained sisaldavad ning toitudes mõõdukalt ja mitmekesiselt on võimalik märgatavalt oma enesetunnet ning elukvaliteeti parandada. Ülal välja toodud toiduained sisaldavad mitmeid organismi normaalseks funktsioneerimiseks vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Kasutatud kirjandus: Maailma toiduainete entsüklopeedia TEA Kirjastuselt. Nutikas toitumine- Ian Marber www.ampser.ee www.fitness.ee/?act=article&articleID=1032
Valmistatakse põhiliselt pastöriseeritud rõõsast koorest juuretisega hapendamise teel. Olenevalt rasvasisaldusest valmistatakse: 1. 10% ehk n-ö dieethapukoor; 2. 20%; 3. 30%. Maitse ja lõhn peavad hapukoorel olema puhtad, konsistents ühtlane, mõõdukalt paks ja välimus läikiv. Värvus on valge kreemika varjundiga. vesi ei tohi olla kooremassist eraldunud. Hapukoort säilitatakse pimedas ruumis temperatuuril 8°C 72 tundi. Kohupiim On kõrge toiteväärtusega valgurikas piimatoode. Tema koostisesse kuulub valkaineid, rasva, piimasuhkrut, kaltsiumi, fosfori, magneesiumi jt soolasid. Ta on tähtis mineraalainete allikas. Kohupiima sortiment jaotatakse kahte suurde gruppi: 1. Kodujuust - erineb kohupiima massist teralisema konsistentsi poolest, valmistatakse lõssist hapendamise teel; 2. Kohupiim - valmistatakse mitmesuguse rasvasusega kohupiima. Peab olema puhta hapupiima maitsega. Kohupiimatooted
kasvatatakse Aafrikas, kus on tähtis - ekspordiartikkel sojauba - pärit Hiinast - terad sisaldavad 35-50% valku ja 13-24% õli - saab kasvatada juba mõõduka soojusega alal - õli kogusaagilt maailmas esikohal - pressimisjääkidest tehtud soja jahu valgurikas loomasööt õlipalm - kolm suuremat tootjat USA, Hiina, Brasiilia - 30 m puu, pärit Guinea vihmametsadest - Suured importijad Jaapan ja Lääne-Euroopa riigid - valminud viljakobaras 3-50 kg vilju Maapähkel e. arahhis e. hiina pähkel - luuseemneist pressitakse pärast nende kuivatamist ja
· iseloomulik regionaalsus · tähtsal kohal nende kasvatus ja tarbimine seal, kus loomakasvatust vähe · õli tarbimine suurenenud arenenud maades, sest õli asendab loomseid rasvasid · õlikultuure väga palju, kuid peamise osa taimeõli toodangust annavad 6-7 kultuurtaime Sojauba pärit Hiinast terad sisaldavad 35-50% valku ja 13-24% õli saab kasvatada juba mõõduka soojusega alal õli kogusaagilt maailmas esikohal pressimisjääkidest tehtud soja jahu valgurikas loomasööt kolm suuremat tootjat USA, Hiina, Brasiilia Suured importijad Jaapan ja Lääne-Euroopa riigid Maapähkel ehk arahhis ehk Hiina pähkel · pärit Kesk-Brasiilia kuivadelt kiltmaadelt · peidab oma kaunad valmimiseks mulda · kaunas enamasti 1-3 seemet · seemnete õlisisaldus keskmiselt 50% · suured kasvatajad Hiina, India, Senegal, USA, Myanmar jt. · kasvatuspiirkond ühtib sojaoaga, kuid tunduvalt rohkem kasvatatakse Aafrikas, kus on
aminohapped, on vaja umbes 0,5 l täispiima. Kui kasutada ainult vedelaid piimatooteid, võib puudu jääda metioniinist ja tsüsteiinist, seepärast tuleb süüa ka juustu või kohupiima. Piim sobib hästi taimse toidu juurde (leib, sai, oad, kruubid, mais, riis, kartul, juurviljad). Oma aminohappelise koostisega on piimavalk taimetoidu täienduseks. Juurde võiks pakkuda kala ja mõõdukalt liha. Hästi sobib ka juust ja muna. Valgurikas on hapukoorega kartulisalat, kuhu lisatud muna ja juustu. Piim ja piimatooted sobivad mitmete ainevahetuse eripärade puhul. Lausa dieettoidu komponentidena soovitatakse neid mao- ja maksahaigetele. Kui on kalduvus neerukivide tekkeks, on piimatooted väärtusliku loomse valgu allikaks. *MINERAALAINED Mineraalainetest on piimas kaltsiumi, fosforit, kaaliumi, naatriumi, kloori, magneesiumi. Kaltsium on vajalik luustikule, hammastele, lihastele, närvisüsteemile,
Näärmed higi-, rasu- ja piimanäärmed (funkts.suguelundite all) HIGINÄÄRMED: pärisnaha sügavas kihis, alusnahas - kerakujulised lõpposad pärisnaha võrkkihi ja alusnaha piiril. - viimajuhad läbivad naha kõik kihid - avanevad suudmena e poorina Apokriinsed: regionaalselt (kaenlaaugus, nibuväljadel, suguelunditel) * valgurikas lõhnav sekreet, naistel enamarenenud Merokriinsed: väikesed, üle kogu keha. * enim jalataldadel, peopesades F: kehatemperatuuri reguleerimine! F: AV-saaduste ja mürkainete eritamine HIGI - happelise reaktsiooniga (pH 5,5) -> naha pinnale bakteritsiidse kaitsekile. RASUNÄÄRMED:
Riisi kasutamisvõimalused. Teriseid kasutatakse põhitoiduks. Toodetakse - tärklist, - puudrit - jooke: - viina (arrakit), - veini (saket), - piiritust, - õlut, - riisipiima. Riisiõlgedest valmistatakse: - riisipaberit (parimat sigaretipaberit), - korve, matte, köisi, - kübaraid, sandaale. Riisi kuivatatud õisi kasutatakse: - kosmeetikas, - valmistatakse ka hambapulbrit. 19.Nisu olulisus. Tähtsaim toiduteravili maailmas, väga valgurikas, palju aminohappeid ja vitamiine ( B-rühma, PP). 20.Millised on kaks tähtsamat nisu liiki? Harilik nisu ehk pehme nisu ja kõva nisu. 21.Millest sõltuvad toidunisu kvaliteedi näitajad? agroklimaatilised tingimused (ilmastik, kasvukoha mullastik), - sordi valik, - rakendatud agrotehnoloogia, - taimehaiguste esinemine, - lamandumine. 22.Nisu kasutame milleks? Leiva, makaronide, kookide, alkohoolsete jookide, biokütuse
Kohv & tee Referaat KOHV Ajalugu Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast. Sealse Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Erinevatel rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Vastavalt legendile, alustasid inimesed kohvi kasvatamist pärast seda, kui olid täheldatud Etioopias kitsede eriskummalist ja ergast käitumist pärast kohvipuu lehtede ja marjade söömist. Tegelikkuses hakkasid inimesed kohvi tarbima ammu enne rändkarjakasvatajaid. Etioopias leidub senini selliseid paiku, kus inimesed joovad kohvipuu lehtedest valmistatud jooki. Esimene kirjalik teade kohvist, mida valmistati röstitud kohviubadest, on pärit Araabia teadlastelt, kes kirju...
Kiirusjõu aladel (sprint, kaugushüpe, ujumine, vehklemine kelgutamine ja nii edasi) on tähtis osa süsivesikutel. Süsivesikutest on energia saamine kiirem kui rasvadest, samuti ei vaja süsivesikud täendavalt hapniku olemasolu (1, lk 83). Jõuvastupidavusaladel esineb suurem valguvajadus. Päevast lihakogust ei ole mõistlik suurendada, valgurikkad on ka piim ja teised piimatooted. Sama efektiivsed on valku sisaldavad toidukontsentraadid. Treeningujärgselt on vajalik valgurikas mitmekesine toit (1, lk 83). Toitumises on tähtis osa ka valkudel, eriti jõutreeningu perioodil. Ära ei tohi unustada ka vajalikke vitamiine ja mineraalaineid, mida saab puuviljadest, salatist, mineraalveest (1, lk 84). 5 3. Tulemused Küsitlesime 10-11 klassi sportlasi. Meie küsimustikus osales kokku 78 Audentese sportlast
iseloomuliku lõhna, mis meenutab selle pärinemist lilledest. 4 Taru ülaosas on tavaliselt rohkem kärgi, mis paiknevad vertikaalselt üksteise kõrval. Sellesse taru ossa emamesilane muneda ei saa kärjed on ette nähtud vaid mee ladustamiseks. Mesilased toovad tarru ka õietolmu ning asetavad selle üksikutesse kärjekannudesse. Õietolm on äärmiselt valgurikas ja vaklade ja arenevate tööliste põhitoit. Kõik mesilased ema, töölised ja lesed võtavad söögiks mõeldud mett ning õietolmu kärjekannudest ise. Meetootmise vajalikkus Enamikul putukate kooslustest sipelgatel, mesilastel ja kimalastel hukkuvad töölised talveaja hakul. Igal kevadel rajab nende kuninganna kui ainus talvituv isend uue koloonia. Mesilasema ei tuleks aga ilma töölisteta toime, kuna need toidavad ja puhastavad teda ning kannavad hoolt munade ja vastsete eest
Prebiootikumid maos ja peensooles lagunematud vesilahustunud kiud, jämesooles piimhappebakterite toitaineks. Soodustavad piimhappebakterite paljunemist, sooleseinale kinnitumist ja tegevust. Üks tuntumaid prebiootikume on inuliin, mida saadakse sigurist. Colonic plus inuliini tabletid - looduslik prebiootikum, mille abil puhastatakse soolestik kahjulikest bakteritest ja luuakse tingimused kasulike bakterite arenguks. 2. Soja (Glycine max) Sojauba on valgurikas toit, mis sisaldab kuni 40% taimset valku, millest inimorganism omastab 90-95%. Sojavalk on heade raviomadustega, madala kalorsusega ja kergesti seeditav. Erinevalt loomsest valgust ei sisalda sojavalk kolesterooli. Menofemin kapslid sojakontsentraat, vitamiinid, mineraalid. Vähendab üleminekuaastate ajal ja sellele järgnevalt tekkivaid tervisehäireid, aitab kompenseerida naissuguhormooni vähenemist, tasakaalustab üleminekueas naiste toitainete vajadusi. 3
Et hoiduda tarbetust energiakulust ja vigastustest. Ülekaalulised ettevaatust. Alustage jooksmist kiirkõnniga. Riietu ilmale vastavalt. Eelsoojendus! Vali sõltuvalt liikumisharrastuse tüübist jalatsid. 30 min enne treeningut joo spordijooki u. 300-500ml 20. TOITUMINE ENNE TREENINGUT? Suurem toidukord u 3-4h enne füüsilist koormust/liikumistreeningut Toit peaks olema süsivesikuterikas ja kergesti seeditav. Toit ei tohiks olla väga rasvane ja valgurikas (seeduvad aeglaselt) Väldi kiiresti imenduvaid süsivesikuid u 1h enne treeningut, kuna veresuhkrutaseme tõusu tõttu insuliini produktsioon suureneb ja see võib alandada kiiresti veresuhkrut. See võib endaga kaasa tuua väsimuse, nõrkuse, kordinatsioonihäireid vms. Ära söö enne treeningut mau ärritavaid e vürtsikaid toite. 21. MIDA PEAB TEADMA PEALE TREENINGU LÕPETAMIST? Joo kindlasti vett, kuna aktiivsel liikumisel kaotad palju vedelikku.
Valgud 6 Täisväärtuslikud valgud valgud, mis sisaldavad kõiki organismile vajalikke asendamatuid aminohappeid inimesele vajalikus vahekorras (piimas, munas, lihas, kalas). Mittetäisväärtuslikud valgud (väheväärtuslikud valgud) mõni asendamatutest aminohapetest puudub (taimsed toiduained lüsiin, metioniin ja trüptofaanivaesed, loomne sidekude) Valgud 8 Organismile on kahjulik nii valguvaesus, kui ka kestev liig. Valgurikas dieet liigne valk toidus toob Ca organismist välja ja põhjustab maksa ja neerude hüpertroofiat (elundi liigne suurenemine). Valguvaene dieet võib tekkida lastel, nad muutuvad apaatseks, kasv pidurdub ja tekib kehvveresus. Valgu puuduse esmaseks tunnuseks on organismi kaitsevõime langus. Valkude liig aga koormab seedenäärmeid ja neere ning suurendab energiakulu toidu omastamisel. Valgud 9 Vaimse töö tegijal peavad valgud katma 1415%
Eriti turniiridel on mängude vahel vajalik süüa puuvilju, leiba ja palju juua, et süsivesikute tase oleks kõrge ja organism valmis uueks pingutuseks. Süüa on soovitav 3-4 tundi enne trenni või mängu. Samuti on jalgpalluri, kui sportlase vajalike toitude hulgas need, mis sisaldavad valkusid, kuna valgud on samuti väga tähtsad energiaallikad inimorganismile, mis osalevad meie kasvamisprotsessis, ehitavad üles meie keha ning samuti aitab valgurikas toit kaasa ka lihasjõu arenemisele. Samuti on jalgpalluritel oluline tarbida igapäevaselt vett ning spordijooke, milles on vajalikke vitamiine ning mis aitavad treeningutel tõhusalt töötada. Selle referaadi eesmärgiks on anda ülevaade erinevatest toitudest, mida võiksid jalgpallurid, kui sportlased süüa, et kätte saada vajalikud kogused erinevaid toitaineid, mida keha vajab (süsivesikud, rasvad, valgud). Samuti tooks välja ka toidud ja joogid, mida
toitumisel nende omastamist ei normeerita. Esiteks saab neid elemente alati igasuguse toiduga, järelikult võib nende puudus tekkida vaid totaalsel nälgusel, kuid ka siis suudab organism varusid kasutades puudujääki teatud piirini edukalt kompenseerida. Lämmastikuühendite tarbimisel pole kindlaid norme. Kogu aeg normaalselt sööv inimene saab vajaliku koguse lämmastikku kätte. Lämmastikku annab toitujale nii loomset kui ka taimset päritolu valgurikas toit. Taimsetest toiduainetest sisaldavad rohkesti valke kaunviljad ja nendest tehtud jahutooted. Loomsetest toiduainetest on valgu- ja seega ka lämmastikurikkamad munad, piim ja piimatooted, liha ja lihatooted ning kalad. Miks on mineraalained olulised? Õige mineraalainete tase toidus kindlustab luude ja kudede arengu ning keha õige funktsioneerimise. On ülimalt oluline valida õigesti tasakaalustatud täissööt, mis on
Sageli saab alguse lihtsast kõhukinnisuse perioodist ja valulikust defekatsioonist. Funktsionaalse kõhukinnisuse korral ei ole tegemist patoloogilise probleemiga. 9. Nimeta kõhukinnisuse kriteeriumid. Roojamine toimub harvem kui kaks korda nädalas Rooja kontsistents on muutunud (kõva, pabulane, suures hulgas) 10. Millised on funktsionaalse kõhukinnisuse tekkepõhjused? Valed toitumisharjumused (kiudainete vaene toit, liiga rasvarikas või valgurikas toit). Puudub piisav pärasoole ärrituse teke, mis on vajalik defekatsiooniks. Perekondlik eelsoodumuslik põhjus Neurogeensed põhjused- Põhjuseks närvisüsteemi iseärasused, soolelihaste talitlushäire. 11. Kirjelda funktsionaalse kõhukinnisuse patogeneesimehhanismi. Kõhukinnisuse korral on soolestiku lihaste funktsioon loid ja see aeglustab roojamasside liikumist läbi soolestiku. Kui soole liikuvus on pidurdatud, siis võib ka roojamise tung olla pärsitud
o pärist Indiast, Hiinast Arengumaades tarbimine suurenenud Sojaub Hiina Hiina, USA, o Suured kasvatajad – India, Hiina, Sri a Brasiilia Sojauba – valgurikas, mõõdukas soojuses, Lanka tähtis loomakasvatusvaestes piirkondades Õlipal Aafrika Kagu-Aasia Lisaks mõned taimed: m (Guinea Arahhis e. maapähkel e. hiina pähkel – Looduslik kautšuk – heevea e. kummipuu. vihmametsad)
Enne salvi peale määrimist teha õhuvanni. Kasutada niisutavaid kreeme. Hoida lapse voodipesu ja riided kuivad. Õpetada vanematele lapse naha hooldust vedelikukao vältimine, anda rohkesti juua (soovitav gaseerimata mineraalvesi, raviteed, lahjendatud mahlad). Haiglatingimustes tilkinfusioon; mineraalsoolade defitsiidi vältimine (spetsiaalsed lahused). dieet, toit peab olema kergesti seeditav, vältida rasvaseid ja vürtsiud toite. Paranemisperioodis valgurikas toit (keedetud tailiha, kohupiim); palaviku korral palavikku alandavaid ravimeid; hügieenireeglite jälgimine, käte pesemine (uue nakkuse vältimine ja teistele edasi andmine, hooldaja enda nakatumine); higistamise korral voodipesu ja ihupesu vahetamine, nahaprobleemide vältimine, lahkliha piirkonna puhtus 8.Mida tuleb teha lapse kõriturse korral? 1. Last tuleks rahustada ja lohutada. Nuttes ning rabeldes on hingamine raskem.2.
Tartu Ülikool Tervishoiu instituut ARSTI TÖÖERGONOOMIA, MÕJU TERVISELE Referaat keskkonna- ja töötervishoius Koostaja: Jaak Timberg Tartu 2010 SISUKORD Referaat keskkonna- ja töötervishoius.................................................................................... 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 FÜÜSILINE KOORMAMINE...................................................................................................4 Raskuste teisaldamine.............................................................................................................4 Pipeteerimine...............
Näiteks kaltsium ei saa imenduda ilma piisava hulga D-vitamiinita. Oma osa on samuti A- ja C- vitamiinidel. Magneesium ja kaltsium mõjuvad üheskoos südame- ja veresoonkonna tegevuse tõhususele ning kaltsiumi ja fosfori omavaheline suhe peab olema tasakaalus, et moodustada efektiivselt luukudesid. Ükskõik millise eelmainitud ainepuudus organismis takistab organismi kaltsiumit omastada. Valgu tarbimise tõstmine suurendab uriiniga eralduva Ca hulka, seega valgurikas toit viib organismist Ca välja. Kaltsiumi imendumist pidurdab alkohol. Imendumist soodustab laktoos, seega piimatoodete tarbimine. Uuringud on näidanud, et Ca on potentne kolesterooli hävitaja, samuti võib ta alandada vererõhku ning hoiab ära osteoporoosi. Kaltsiumi sisaldavad kõige rohkem piim, jogurt, pudruhelbed, lõhe ja luudega sardiinid. MAGNEESIUM (Mg) Magneesium on neljas sagedasem katioon inimkehas. See element oli üks esimesi, mis lülitus primitiivsetesse eluvormidesse
ristiku vormidest. Omal ajal olid Venemaal, kuhu kuulus ka Eesti, levinud just hilise punase ristiku kohalikud sordid. Sõltumata sellest, kas kummalgi osapoolel või mõlemal on õigus tunnistavad teadlased, et nende sortide kujunemisel on suurt rolli mänginud kohalikud looduslikud ristikud. (Bender, 2011) Punase ristiku kasutusala Punase ristiku kasutusala on laialdane. Kasutatakse peamiselt loomasöödana, väetisena, aga ka ravimtaimena. Kuna taim on valgurikas, kasutatakse teda loomasöödana. Punane ristik annab suurt niitesaaki. Mitmeaastased heintaimed annavad loomadele sööta varakevadest hilissügiseni. Lammaste toitmisel tuleb aga olla ettevaatlik, kuna liiga suures koguses võib tekkida ebasoovitavaid kõrvalmõjusid. Punane ristik võib tekitada lammastel sigimishäireid, kuna taim sisaldab ainet mis matkib organismis emassuguhormoonide toimet. (Kuks) Punast ristikut kasutatakse haljasväetisena
vahemik on 30...50 °C. Kui liha säilitatakse madalate temperatuuride juures ja samal ajal on vähendatud ka vee aktiivsus või hapnikusisaldus, siis väheneb tunduvalt ka liha riknemise võimalus. 26. Liha mikrobiaalne riknemine (roiskumine, käärimine, hapnemine, hallitamine) Roiskumist põhjustavad proteolüütilised mikroorganismid, kes lagundavad oma elutegevuse käigus valke ja valkude hüdrolüüsi produkte (ehk aminohappeid). Tapasoe liha on soodne keskkond roisubakterite arenguks: valgurikas, niiske, optimaalne temperatuur, sisaldab alati mingil määral mikroorganisme. Käärimine ja hapnemine- Tekib tavaliselt liha soolamisel piimhappebakterite mõjul, kui lisatud suhkru kogus on liiga suur või kui piimhappebaktereid on liiga palju. Lihakehade ja värske liha puhul seda riknemisviisi harilikult ei esine, sest liha sisaldab liiga vähe süsivesikuid, mis on piimhappebakterite peamiseks toitaineks.
hakkab toimuma embrüogenees. Mis on kalloos? Aine, mille ülesandeks on taime vigastuste korral sõeltoru poorid kinni korkida, seostub plasmodesmide otstesse. (glükoosi polümeer) Mis on koleoptüül, aleuroonkiht ja kilbike e.scutellum teraviljade terises Koleoptüül on kilejas idupunga ümbritsev moodustis (kaitseb teda, kui idanemisel läbi mulla tungib) Aleuroonkiht on kõrrelistele iseloomulik valgurikas rakkude kiht seemnekesta all (endospermi kõige välimine kiht), kus toimub (embrüos toodetud GA mõjul) amülaaside süntees, mis lagundavad tärklist ja aitavad seeläbi idanemisele kaasa kilbike eraldab endospermi idust ja muudab idule toitained kättesaadavaks Võrse tipumeristeemi ehitus SAM on koonusjas, koosneb rakukihtidest: - pealmine kiht tuunika koosneb omakorda 1-2 kihist. Tuunikas toimub antiklinaalne rakkude jagunemine
kinnikasvanud ja üks kaetud õhukese kestaga, kust idu seemnest välja kasvab. Luukesta all on 1 cm paksune punakaspruun toitekiht. Valget viljaliha kutsutakse kopraks. Vilja keskel olev õõnsus on täidetud magusa, värskendava ja sirava valge vedelikuga. Seda tuntakse kui kookospähkli vett, mitte segamini ajada kookospiimaga, mis saadakse viljaliha purustamisel. Kõige enam on kookospähklivett 6-7 kuu vanustes pähklites. Valgurikas kookospähklivesi muutub pähkli küpsedes elevandiluuvärvi viljalihaks. Kookospähkli söödavad osad on viljaliha (kookospähkel) ja vilja õõnsuses olev kookospähklivesi. Kookospähkli ettevalmistamine, kasutamine ja säilitamine: Kookospähkli ettevalmistamine (avamine): Kookospähkli avamiseks alusta aukude torkamisest koore tipus asuvatesse pehmetesse kohtadesse. Kalla pähkli sees olev kookospähklivesi anumasse. Purusta koor kaheks, pöörates
uriin on tume, viitab see vähesele vedeliku tarbimisele. NB! Loode ei ole parasiit, ta ei võta emalt kõiki toitaineid. Kui emal on toitaineid vähe, siis neid kasutatakse kõigepealt ema vajaduseks. *Magustoitudeks eelistada puuvilju ja marju ning tarbida neid koos seemnete/pähklite/mandlitega. *Süüa vähemalt viis korda päevas ja jätta puuviljad vahepaladeks *Mitte süüa süsivesikuterikast toitu eraldi, võtta kõrvale mõni valgurikas toiduaine. Näiteks: süüa riisi kalaga, kartuleid lihaga. *Valida täistera toode. Näiteks: kaerahelbed, rukis, pruun riis. *Juua tomatimahla, köögiviljamahlu, värskelt pressitud mahlu *Tarbida kaunvilju: hernes, uba, läätsed, kikerhernes. *Hoiduda transrasvadest ja hüdrogeenitud rasvadest (e töödeldud toidust) ning lisada igasse päeva pähkleid, chia- ja kõrvitsaseemneid. *Tarbida naturaalseid lihatooteid, valmistada toidud ise, võimalusel vältida pooltooteid ja
Spetsiaalsel töötlemisel saadud rasvata kodujuustuterale lisatakse soola, koort või teisi lisandeid vastavalt liigile. Mitmekordne tera pesemine kodujuustu valmistamise käigus viib tera happesuse alla ja muudab kodujuustu mahedamaitseliseks. Kodujuust on vähenenud laktoosisisaldusega toode, sest toote valmistamisel läheb suur osa piimasuhkrust vadaku koostisse ja osa kulub juuretise mikroobide toiduks. Kodujuust on suhteliselt valgurikas, valke on 14-18%. Tänu happelisele keskkonnale on need valgud kergemini seeditavad võrreldes rõõsas piimas leiduvate valkudega. Keskmise rasvasusega 100g portjon kodujuust katab 18-25% päevasest toiduvalgu vajadusest. 3.4 Ricotta Ricotta on Itaalia päritolu valmimata juust, mida valmistatakse vadakust. Kohupiima saamiseks kuumutatakse vadak temperatuurini 88 kraadi ja lisatakse piimhape. Eraldub vadakuvalk ja rasv, milles moodustub vadakukohupiim ehk ricotta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
