pantoteenhape ja biotiin. Mida vanem on muna, seda vedelam on munakollane ja seda kergemini see laiali valgub. munakollane Kogu muna kolesterool on koondunud rebusse. Sõltuvalt muna kaalust on rebus 250-300 mg kolesterooli. Siiski imendub sellest vaid 25-40%. Päevase toidukogusega peaks meie seedetrakti sattuma 300-400 mg kolesterooli. Järelikult üle kahe muna (munakollase!) päevas ei tasu süüa. munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge . Erinevatel linnuliikidel on need vahekorrad erinevad. Munakoore osatähtsus on suurem hanel, pardil ja pärlkanal. Munakoores on 7000-17000 poori. Tihedamini on neid muna tömbis otsas. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurab munast vett säilitamise ajal ning toimub gaasivahetus inkubeerimise ajal. Munakoor Munakoore paksus ja tugevus on munade tootmisel tähtsamaid omadusi
Sille Kingla TT -05 Munad Referaat Juhendaja: Ene Laane VKHK kutseõpetaja Väimela 2008 Sisukord Eessõna....................................................................................................................................4 Muna ehitus:........................................................................................................................5 Munakoor............................................................................................................................6 Munavalge...........................................................................................................................6 Munakollane ehk munarebu................................................................................................7 [1; 31.03.2008].................................................................................................
Rappelend-vehib tiibadega aga edasi ei liigu Purilend-liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil Sõudelend-kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendamine Kaitseb-kaitsevärvus,kiire põgenemine, hirmutamine. pesahoidja-koorumise järel paljas,pime,silmadkinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada pesahülgaja-koorumise järel sulgedega, silmad lahti, kuivamise järel lahkub pesast emaga toidu otsinguteks avapesaga linnul-munakoor kirju mustriga(rästas, vares) varjatud kohas-munakoor valge, sinakas, rohekas(tihane,kuldnokk) sisemine viljastamine,püsisoojane, kohastunud lendamiseks: 1.tiivad 2. suled 3. voolujooneline keha 4. seest õhukambritega luud, kerged 5. kiire seedimine 6. kopsudes õhukotid 7. rinnakukiil tugevate rinnalihastega hoosuled(hoiavad lindu õhus) - kattesuled(teevad keha siledamaks) - udusuled(hoiavad soojust) 4osaline süda, 2 koda, 2 vatsakest, pole segaverd. elupaik maismaal, püsisoojased, kehakate-suled, liikumiselundid- tiivad,jäsemed,
MUNAD Sille Kingla TT05 Muna ehitus Muna koosneb Munakoor Munavalge Munakollane ehk munarebu Munakoor 1. Munamassist moodustab koor umbes 1114 % 2. Koore paksus on 0,4 mm ja enam 3. Kaitseb muna mikrobioloogilise saastumise eest Munavalge 1. koosneb veest ja valkudest 2. kogumassist moodustab 5460% 3. munavalges on 87% vett ja 12% valke 4. sisaldab valku avidviin, mis ei lase organismil omastada Hvitamiini 5. kalorivaene, sobib kaalujälgijatele Munakollane ehk rebu 1. Keskmiselt sisaldab 50% vett, 17% valku, 32% lipiide, lisaks mineraalaineid, vitamiine 2
munemine jätkub. Kana kõrvaklappide järgi saab öelda muna värvuse. Ajuripats toodab: FSH(emastel munasarjas rebu, isastel spermatosoidid), LH(emastel ovulatsioon, isastel testoretsoon). Nisu on hea toit kanadele. Muna on emassugurakk. Standardne kanamuna: ruumala 53,0 cm3, tihedus 1,09 g/cm3, pikem ümbermõõt 15,7 cm, lühem ümbermõõt 13,5 cm, kuju indeks 74, pinnalaotus 68 cm2. Muna morfoloogiline koostis: 10% munakoor ehk lubikest, 30% rebu, 60% munavalge, koorealused kiudkestad. Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor) Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela e latebraga. Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees püsivas asendis
Ülesanne 1. % Mass suled isel muna tood. Muna mass Kanamuna ehitus. Ülesanne 2. Tähtsamad kanatõud ja krossid (munakanatõud) % Mass suled isel muna tood. Muna mass Tõugudel Päritol ja Sulesti Harja kuju ja Munev Mun Muna Munakoor Haude- lähtetõud u- keham ku naha ning use a- keskmin e värvus instinkt, , maa ass värvus jooksmete algus, tooda e mass, suguküps Tõug, kross krossidel värvus; päeva ng g us (originaalkeeles)
MUNAEHITUS 1.Munakoor ehk koorkest. 2.Nahkkest 3.Sisememrbaan 4.Rebuväät 5.Väline munavalge 6.Seesmine munavalge 7.Rebukest 8.Rebu 9.Looteketas ehk blastodisk 10.Kollane rebu 11.Valge rebu 12.Seesmine munavalge 13.Rebuväät 14.Õhuruum 15.Kultiikula
Miks lõigatakse sulgi- lennuvõimetuks teha TOIUD TEEKOND: Söök läheb pugusse( ainult kanalistel) näärme magu (proteiini seedimine)- lihasmakku (linnu hambad, seede kivikesed jahvatavad)- peensoolde (kõhunääre toodab vajalikke ensüüme, et seedida)( ning toiteainete imendumine)- jämesool- umbsooled Lindudel pole põit- tuleb koos jämedaga Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor) Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest), keskmine tihe (57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%). Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (e munakest) ja väljaspool asuv koorealune kiudkest (e koorekest).
Muna ehitus. Koosneb kolmest põhiosast koor, munavalge ja munakollane ehk munarebu. · Muna mass oleneb kana tõust ja vanusest. · Munarebu sees paikneb looteketas, munavalge on vahetult ümber rebu kõige tihedam ja kelme all kõige vedelam. · Munarebu asetseb muna keskel ja on ümbritsetud kilega. Teda hoiavad asendis munaväädid, mis muna pikemal säilitamisel venivad välja ja rebu muudab oma keskset asendit. · Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikas. · Munakoor kaetud pealt poore sulgeva liimja kaitsekihiga kutiikula - , mis on tähtis koore tugevuse kujunemisel. Läbi kutiikula aurustub säilitamisel vett ja haudumise ajal toimub gaasivahetus Kogumuna keemiline koostis: Vesi 74,6% süsivesikud 1,2% Valk( proteiin) 12,1% tuhk8 mineraalained) 0,9% Rasv 11,1%
Muna toiteväärtus Munasse on kontsentreerunud eluliselt tähtsad ained, sellepärast on ta meile väga väärtuslik. Süüakse peamiselt kanamune, veelindude munade kasutamist piirab salmonnelloosioht. Erinevate lindude munad on koostiselt enam-vähem sarnased, erinevus on massis. Kanamunad kaaluvad 40-75 g, pardi- ja kalkunimunad kuni 100 g ja hanemunad koguni kuni 200 g. Munavalge moodustab sellest 54-60, munakollane 29-36 protsenti, munakoor 11-14 protsenti. Näiteks 45grammisel munal on valget 26 ja kollast 14 g. Sellest 40 grammist söödavast osast on omakorda ligi 30 g vett (valges 23 ja kollases 7 g), üle 5 g ideaalilähedase koostisega valku (munavalges ligi 3 g). Munakollases on veel rasva, A-, D- ja E-vitamiini, karotiini, B-grupi vitamiine ja mineraalaineid, millest eriti märkimisväärne on fosfor. Meie toidus on munakollane üks tähtsamaid letsitiiniallikaid, see soodustab seedimist, rasvade
Kelian Kondas KANAMUNA KANAMUNA Muna koosneb: munakoor, munavalge ja munakollane ehk munarebu. Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Muna on söödavat osa kaaluliselt 90%, koort 10% KANAMUNA KANAMUNA KATEGOORIAD XL – raskemad kui 73 g. L 63–73 g. M 53–63 g. S kergemad kui 53 g. Mõned suhtarvud: 1 muna – umbes 0,5 dl, 1 munavalge – umbes 2 sl, 1 rebu – umbes 1 sl.
Spermatosoidid otsivad gradienti? Latentne e.edasilükatud tiinus. Suremise olukorras käitumine - sprite'i reklaam (janu võidab) To play opossum - teeselda, petta, omakasupüüdlikult. 2.LOENG: Haug riivvees - metabolism muutub. Reostus - silm paneb vastu(suurepärane immuunsus). Nahk hakkab kannatama. Keha peal suured klombid, limakamakad. Haava peale tekib soomuskate. Keemiline meel: haistmis ja maitsemeel. (põlenud kuusk) Valkude moodustised munahambad on kõvad. Munakoor on valgulise koostisega, kaitseb muna sisu. Mida kõrgem temp, seda vähem on vaja aega. Haistmismälu pilt on mitmekesine. Maks on vanem kui kopsud. Kõik gripid on kunagi olnud linnugripid. Koer magusat maitset praktiliselt ei tunne. Semioos on improviseeriv. Mimikri - matkimine Putukas oma liitsilmadega näeb hämmastavalt.
Sisaldab kõiki organismi kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke toitaineid. Tervetelt lindudelt saadud muna sisu on steriilne. Linnuliik Muna mass (g) Kana 60 (4575) Kalkun 7090 Munapart 6065 Lihapart 8090 Muskuspart 7080 Hani 120200 Pärlkana 45 Vutt 1218 Jaanalind 10001600 Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor) Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela e latebraga. Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees püsivas asendis. Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest), keskmine tihe (57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%).
Kana 60 (45–75) Kalkun 70–90 Munapart 60–65 Lihapart 80–90 Muskuspart 70–80 3 Hani 120–200 Pärlkana 45 Vutt 12–18 Jaanalind 1000–1600 Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor) Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest), keskmine tihe (57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%). Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (munakest) ja väljaspool asuv koorealune kiudkest (koorekest).
Sisaldab kõiki organismi kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke toitaineid. Tervetelt lindudelt saadud muna sisu on steriilne. Linnuliik Muna mass (g) Kana ja munapart 60 Kalkun ja lihapart 80 Hani 120 Vutt 12 Jaanalind 1200 Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor) Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela e latebraga.Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees püsivas asendis. Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest), keskmine tihe (57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%).
Seda võib teha selleks mõeldud seadme ovoskoobi abil. Enne toiduks kasutamist munad pestakse. Munad lisatakse teistele toiduainetele sageli lahtisegatult. Selleks lüüakse munad lahti ja segatakse vispliga kuni munarebud ja -valged segunevad ning klimpjas konsistents muutub valatavaks. Sageli tuleb munavalged lisada teistele toiduainetele vahustatult. Selleks eraldatakse munavalged munakollasest, lüües terava noaga munakoore sisse lõhed, poolitades munakoor ja lastes munavalge välja voolata. Kuidas keedetakse koorega mune? Koorega keedetud mune valmistatakse mitte sisetunde, vaid täpselt aja järgi. Neid keedetakse väikeste partiidena. 1-1,5 tundi enne keetmist võetakse munad külmikust välja , et nende koor kiire temperatuurimuutuse tõttu ei lõheneks. Mikropraegude esinemise korral munakoores pannakse keeduvette soola või äädikat. Muna asetatakse ettevaatlikult keeva vette ja
serveerida ka lisandiks praetud liharoogade juurde. 2. Kirjuta joonisel juurde muna koostisosad 1.lubikest ehk munakoor 2.õhuvahe, mis suureneb muna vananedes 3.koorealune kiudkest ehk kile 4.munavalge väline ehk vedelkiht 5.munavalge sisemine ehk tihekiht 6.rebuköidik, mis hoiab muna tsentris 7.rebukest ehk viteliinkest 8.iduketas 9
Must ruum Valge ruum-Valge on puhas, laitmatu, vaikne, aus, selge, terviklik ja kerge. Puhas valge värv on kõigist värvustest kõige ebaloomulikum. Sellega võrreldes on piim sinakas, munakoor kreemjas ning suurem osa muid valgeid toone rohekad. Valged ruumid tunduvad külmad ja puhtad, kuid vastavalt kujundatult mõjuvad need ka suursugustena. Eraldi asuvad valged pinnad sobivad eredamates värvides piirkondade eraldamiseks, kuna nii tuleb viimaste eredus paremini esile. Laitmatule ja puhtale valgele värvusele võivad alternatiiviks olla selle erinevad delikaatsed varjundid. Ühtlase valgustatuse korral loovad need ruumis meeldiva kerge õhkkonna
Täiskasvanud inimorganism sisaldab umbes 19- 30 g magneesiumit . Umbes 65 % sellest paikneb raskelt lahustuvate sooladena luukoes ja 20 % lihaskoes. Päevas saadakse toiduga umbes 350 mg magneesiumit . Magneesiumi ohutuks päevanormiks peetakse 600-700 mg. Magneesium koos kaltsiumi ja fosforiga võtab osa luude moodustamisest ja annab neile tugevuse. Samuti on magneesium koos kaltsiumiga munakoore koostiselement. Mida rohkem sisaldab munakoor magneesiumit , seda tugevam ta on. Lisaks osaleb magneesium lihaste sealhulgas südame töös, närviimpulsi ülekandes 9. Kirjandusallikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/magneesium_janikapalu.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Magneesium
Sisaldab kõiki organismi kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke toitaineid. Tervetelt lindudelt saadud muna sisu on steriilne. Linnuliik Muna mass (g) Kana 60 (45–75) Kalkun 70–90 Munapart 60–65 Lihapart 80–90 Muskuspart 70–80 Hani 120–200 Pärlkana 45 Vutt 12–18 Jaanalind 1000–1600 Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor) Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela e latebraga. Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees püsivas asendis. Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest), keskmine tihe (57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%).
Pikka aega oli muna kolesteroolipommina põlu all. Nüüd on arusaamad muutunud ning muna tarvitamist peavad piirama vaid need, kelle kolesterool püsib normis vaid arstirohtude abiga. Ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni viimastes soovitustes on öeldud: "Ei soovitata liigselt rõhutada vajadust piirata munade söömist, kuna need on paljude toitainete odavaks ja väärtuslikuks allikaks." 3 Munaehitus kanamuna näitel 1.munakoor ehk koorkest 2. nahkkest 3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula 4 Muna toitainesisaldus Muna on väga väärtuslik meie toidulaual,sest se sisaldab palju valke,lipiide,vitamiine ja mineraalaineid. Koor moodustab kanamuna massist umbes 11-14%,munavalgele langeb 54-60%
· Vuti muna ei lähe halvaks (kuivab ära); · Isaslindudel munandid neerude peal seljal; · Paaritumisel nö. Kloaagisuudlus; · Kana vajab 4g Ca päevas; · Kui kana on kaua munenud, siis muutub koor õhemaks; Kastraat Pull Härg Täkk Ruun Jäär Oinas Kult Orikas Kukk Kabun (capunization) Linnumunade morfoloogiline koostis (%) Munakoor Munavalge Munarebu Liik (kiudkestadega) Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55,81 29,37 Kalkun 11,97 58,63 29,40 Hani 12,4 52,5 35,1
150/30 päeva= 5 kuud Nimetage kaks näitajat, mille järgi hinnatakse sigade bioloogilisi ja majanduslikke omadusi! Kasv, liha kvaliteet, suur tapasaagis, lühike tiinusperiood Millal on uttedel loomulik, aktiivne indlemise periood? Valguspäeva pikkuse lühenemisega Milline on eesti tumedapealise lambatõu parandaja tõug tänapäeval? Suffolki lammas Milline on lambatalle normaalne kehatemperatuur? 39...40 kraadi Vutimuna morfoloogiline koostis (%): 30% munarebu, 55% munavalge, 15% munakoor Kas emiste sigimistsükkel koosneb kolmest perioodist vabaperiood, tiinuse algperiood ja tiinuse lõpp-periood? Ei Millises sulus peetakse võõrdepõrsaid? Rühmasulus 1. Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus 5,2%) kinnijäämiseni 12.11. 2. Arvuta välja söödaväärindus kanamunade tootmisel. Lähteandmed: Kanade munevus 85%, munade massikategooriad: 50% M ja 50% L
3 1. Erinevate happeliste vedelike olemus, toore muna olemus Järgnevalt vaatame lähemalt erinevate happeliste vedelike ja toore muna olemust. 1.1 Toores muna Keskmise muna kaal on 60-62 g mitte 55g nagu tihti arvatakse. [http://www.eggomuna.ee/teadmised-munast/kaalukategooriad.aspx] Muna koosneb 60% munavalgest, 30% munakollasest ehk rebust ja 10% koorest. Munakoor on valge või värviline. Koore värvus on tingitud munakoore pigmenteerumisest. [https://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/linnukasvatus/joudlus/muna-koostis] Munakoore pealmine koostisosa on kaltsiumkarbonaat. [https://prezi.com/wzv4ifn5a1zv/kodune-katse-muna-aadikas] Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32). Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine
liiguvad ja kuhjuvad tippkiskjatesse. Samuti on pestitsiidid bioakumuleeruvad ning seetõttu satuvad mürkained ka rinnapiima, mõjutades sellega imetatavaid järglaseid. Üks bioakumuleeruvamaid pestitsiide on dikolorodifenüültrikloroetaan ehk DDT, mille edasikandumisel ühelt toiduahela lülilt võib tekkida tippkiskjatena tuntud lindudel olukord, kus pesitsused nurjuvad, kuna toksiliste ainete suure kontsentratsiooni tõttu kehas on pärsitud lubikoore teke, mille tõttu munakoor on liiga nõrk, et kanda pesitsevat emalindu. Lisaks pesitsuste nurjumisele võib organismi kuhjunud toksiliste ainete suure kontsentratsiooni tõttu esineda veel immuunsüsteemi nõrgenemist või kahjustumist, vähki, enneaegset surma või maksahaiguseid. Just seetõttu on väga oluline piirata või lausa keelata pestitsiidide kasutamist. 4 Kasutatud materjalid o Benton, A. H. 1951
eeldatavalt kontrollis Peking, mida omakorda kujutleti kontrollivat Moskvast. Et ei staabiülemate nõukogul ega välisministeeriumil polnud tahtmist kolonialisti silti külge saada, üritasid nad kaitsta oma riigi moraalset palet, avaldades Prantsusmaale survet, et see lubaks tulevikus IndoHiina iseseisvust. Selle köietriki kogu koorem langes lõpuks tervenisti välisministeeriumi õlule, kes täiesti tunnistas asja keerukust, pannes oma IndoHiina programmile nimeks operatsioon"Munakoor". Robert Kaplan kirjutab on raamatus ,,Tulekul on anarhia"järgmist:" Vietnam oli tuleproov, kus Kissingeri realism jõudis armutu äärmuseni ja mille põhjal teda tulevik hindab. Minu ainuke kokkupuude Kissingeriga jääb 1991 aastasse, mil ma soovisin teda intervjueerida, kui kirjutasin raamatut Riigidepatemangu LähisIda spetsialistidest. Kissinger oli nende sadade inimeste seas, keda ma kavatsesin intervjueerida, üks väheseid, kes keeldus minuga isegi rääkimast
Tapasaagis % / Filee Kanabroiler 74/ 19,87 Supikana 66/ 15,6 Kalkun (kerge) 80/ 31 Kalkun (raske) 84/ 3 Lihapart 73/ 15 Hani 73/ 17,9 Pärlkana 75,5/ 25 Kalkun= 10 kg 1kalkun= 7,5 kg Tapasaagis= 80% Lihakeha mass= 10*0,8= 8 kg Rinalihased (filee)= 31% Filee= 10* 0,31= 3,1 kg Linnuliik/ munamass (g) Kana 60 (45-75)/ Kalkun 70-90/ Munapart 60-65/ Lihapart 80-90/ Muskuspart 70-80/ Hani 120-200/ Pärlkana 45/ Vutt 12- 18/ Jaanalind 1000-1600 Morfoloogiline koostis % Liik/ Munakoor/ Munavalge/ Munarebu Kana/ 9/ 63,8/ 27,2 Vutt/ 14,72/ 55,81/ 29,37 Hani/ 12,4/ 52,5/ 35,1 Part/ 12,0/ 53,0/ 35,0 Lindude majanduslikult kasulikud omadused Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate
( munakanad hakkavad munele u 4, 5 kuuselt, kana haub 21 päeva) ( Generatsiooni intervallic arvutamine = aasta päevade arv / munele hakkamise päevad + haudumise kestus), hea söödavääring ( söödahulk, kg/ toodang , kg ) , noorlindude kiire kasv, suur toitainete saagis kehamassi kohta 2. Linnumunade morfoloogiline koostis (kana-, vuti-, hane- ja pardimunad). Morfoloogiline koostis % Munakoor Munavalge Rebu Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55, 81 29,37 Kalkun 11,97 58,63 29,40 Hani 12,4 52,5 35,1 Part 12,0 53,0 35,0 1munas 185 h kolesterooli ja 41g D vitamiini. 2
Arenenud grupid edukamad keskkonnas. 1960-70ndad -USAs suurenes teadlikkus loodusvarade piiratusest, inimtegevuse negatiivsest mõjust keskkonnale: energiakriis USAs, kõrbestumine, võõrliikide mõju 1962 – Rachel Carson – “Hääletu kevad” Raamat kirjeldab põllumajanduses kasutatavate kemikaalide hukutavat mõju ökosüsteemides-USA rahvuslinnu valgepea- merikotka vähenemine, DDT-de tõttu(munakoor liialt õhuke) Peamise tähelepanu all on pestitsiidide- eriti DDT toime. Raamatul on olnud erakordselt suur ülemaailmne mõju, see oli üks laialdase keskkonnakaitse kujunemise võtmetekste. 1972 – Kasvu piirid “Limits to Growth” – Meadows et al.Rooma klubi tellitud uurimus 1973-74 - Araabia/Iisraeli sõda – arenenud läänemaailmas energiakriis.. Energiakasutuse piiride ilmnemine.Vajadus uute
Oht võib olla otsene, kaudne, koheselt ilmnev, mingi aja pärast ilmnev või kumulatiivne e. mitu mõju koos. Otsene oht võib olla mürgisus. Näiteks kui putukas sööb GM-taime ja sureb. Kaudse ohu näide võib-olla selline, kui seesama putukas sööb GM-taime, mis toodab mingit putukale endale mittemõjuvat valku. Putukas sööb ja tal on kõht täis ja hea olla. Tuleb lind, sööb putuka ära ja see toksiin, mis oli putukale kahjutu, on kahjulik hoopis linnule ning näiteks linnu munakoor muutub seetõttu õhukeseks, lind istub oma munad katki ja pojad surevad enne koorumist. Samuti võiks üheks kaudse mõju näiteks olla see, kui putukad söövad toksiini tootvat taime ja surevad ning seetõttu lindude toidulaud selles paigas väheneb. Kaudseid mõjusid on raske hinnata ja see eeldab enamasti head arusaamist kogu ökosüsteemi toimimisest ja seal valitsevatest seostest. Kohene oht ilmneb väikese ajavahemiku järel ja seda on kerge seostada GMO-ga, seevastu
See maatriks koosneb umbes 25% veest, 25% kiududest – peamiselt kollageenist) ja 50% mineraalsooladest (Ca). Kui soolad on ladestunud kollageeni kiududesse maatriksis, toimub kristallisatsioon ja luukude kõvastub; seda protsessi nimetatakse lubjastu- miseks või mineralisatsiooniks. Luu kõvadus on tingitud selle kristalliseerumisest ja nõtkus kollageeni kiudude olemasolust. Viimane annab rohkem paindlikkust, teisisõnu teeb luu vähem rabedaks – nt munakoor või austrikarp ei sisalda neid kiude ning on palju hapramad. Lubjastumine ei saaks toimuda kui puudub kollageeni juuresolu. Erinevad tööd on näidanud vaieldamatult räni rolli kollageeni kiudude sünteesis, kus see on seotud ka C-vitamiiniga. Lisaks teame, et kõrget räni kontsentratsiooni on alati leitud kõrge lubjastumise piirkondades: nt jäsemete luud, mis kasvavad. Kui piirkonna mineralisatsioon on lõppenud, on räni tase madalaim
maailma loomisest. 9 Keldi mütoloogias peetakse maailma loojaks Ilmaisa, kes tohutu tühjuse kuristiku- Ginnungagapi- eluga täitis ja ilmapuul Yggdrasillil- kõiki üheksat maailma ühendaval saarel aitas end jumalatel ja jumalate lastel sisse seada või näiteks Hiina müüdid esimesest elusolendist Pangust, kes sündis tühja ja pimedasse kaosesse nagu maailmaruum enne olevat olnud. Pangu magas munas, kasvas selles hiiglaseks, munakoor purunes ning selle kergematest osadest sai taevas , raskematest maa. Pangu pidas oma ülesandeks taevast ja maad lahus hoida ja kasvas selle vahe täis. Kui ta väsis ning suri, tekkis tema kehast ülejäänud loodus ( lk 371). Kreeka müüdid jumalate sünnikohta räägivad samuti Kaosest kõige algusest. Kaosest tekkis Gaia (Maa-ema), tulevane elupaik jumalatele ja inimestele, sügaval tema all keerlesid Tartarose udud, Eros ilmutas end ja tõi oma veetlusega kaasa jumalate sünni Nyxile.
mõjub see nagu tuimestav ravim." - ,,Mu süda on juba nagu kivi mu rinnas ja miski ei tee mulle haiget." Väga hea võrdlus, samuti ka väga sügav lause. ,,Mu keha ja mu süda olid nagu üksainus haav, ja kui keegi oleks mind sel ajal kõnetanud, oleksin kõva häälega karjuma hakanud ja kisendanud, ja ma kartsin, et kaotan mõistuse." Hea võrdlus ning väga hea kirjeldus. ,,Olin nagu tühjaks puhutud munakoor ja lahkusin vaarudes ta juurest ja läksin koju tagasi." Samuti võrdlus, kuid väga omapärane ning eelmistest erinev. Viies raamat ,,Habirud" ,,Kuid mu edu oli nii suur, sest et ma kedagi ei kadestanud ja ei võistelnud kellegagi, vaid jagasin heldelt kingitusi ka teisele ja võtsin vastu haigeid, keda teised ravitseda ei tahtnud, ja teadmine oli minule tähtsam kui kuld." See lause käib vägagi minu
dzunglikanadest (bankiva kodustada. Kanad kodustati kanad). Kuulub kanaliste seltsi hoopis sportlikel eesmärkidel: faasanlaste sugukonda, mis on kukevõitluse pärast. Alles tolle seltsi seitsmest hiljem hakkasid inimesed kanu sugukonnast liigirikkaim 182 munasaagi põhjal valima. liiki. Teistes sugukondades on vaid 144 liiki. Liha ja liha- munakanad Kuked 3,8-4,2 kg, kanad 2,8- 3,5 kg, munatoodang 150-200 muna, muna keskmine mass 60-62 g, munakoor pruun. Sulestik valge, nahk, nokk ja jalad kollased, kõrvalapid punased, lihthari. Tõud Liha-munakanatõugudest olulisemad on roodailend, njuuhämpsir, sasseks, australorp ja uaiendot. Lihakanatõugudest üldtuntumad on: kornisi, plimutroki, kotsini, braama, langsani ja faverolli kanatõud. Lihakanade pidamine Kanade pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed, millega kana kokku puutub, peavad olema kergesti puhastatavast ning desinfitseeritavast materjalist, mis ei ole kanale
Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees enam- vähem püsivas asendis. Munavalget ümbritseb sise mine koorealune kiudkest ehk munakest (paksus ca 22 µm), mis on välimise koorealuse kiudkestaga (paksus ca 48 µm) liitunud. Muna jämedas otsas on kiudkestad üksteisest eraldunud, mille tulemusena moodustub muna säilitamisel õhuruum. Kanamunas moodustab väline vedel munavalge kiht keskmiselt 23% kogu munavalgest, järgmised kihid vastavalt 57, 17 ja 3%. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paks us on kanamunadel 0,25...0,40 mm. Munakoor on pealt kaetud poore sulgeva liimja kaitsekihiga kutiikulaga. Kutiikula osatähtsus on suur ka koore tugevuse kujunemisel. Nii arvatakse, et kutiikula eemaldamine vähendab tunduvalt koore tugevust ja et pruunikoorelised munad on vastupidavamad just poole paksema kutiikula tõttu.
1 % proteiini, mis moodustab 89 % energiast. Munavalges ei ole tavaliselt rasva ja vitamiinidest leibud seal ainult B vitamiine. Munakollane sisaldab palju rasvu, amiinohappeid ja vitamiine, tänu millele on suurepärane toiteallikas. Munarebu rasv koosneb erinevatest rasvhapetest, kolesteroolist, letsitiinist ja kefaliinist. Munakollase rasvas on A-, E-, K- ja D- vitamiine (rasvas lahustuvad) ning munakollane on ka hea rasva ja mineraaliallikas. Munakoor - Toores, kuivatatud ja jahvatatud (mitte keedetud) munakoor sisaldab kõiki organismile vajalikke mineraalsooli ja mikroelemente. Munakoort on hakatud ravimina tarvitama: nädalas üle päeva kerge noaotsatäis. Kasvav organism vajab 2-3 korda rohkem. Teatavasti hakkavad pärast 40.eluaastat inimese luud hõrenema ja on selleks hea. Munakoor mõjub soodsalt juustekasvule ja ka hammastele. Kuna kogumuna on munavalge ja munakollas ühendus, siis on talle omased mõlema
Roheliste taimede klorofüllid sisaldavad magneesiumit. Täiskasvanud inimorganism sisaldab umbes 19-30 g magneesiumit. Umbes 65 % sellest paikneb raskelt lahustuvate sooladena luukoes ja 20 % lihaskoes. Päevas saadakse toiduga umbes 350 mg magneesiumit. Magneesiumi ohutuks päevanormiks peetakse 600-700 mg. Magneesium koos kaltsiumi ja fosforiga võtab osa luude moodustamisest ja annab neile tugevuse. Samuti on magneesium koos kaltsiumiga munakoore koostiselement. Mida rohkem sisaldab munakoor magneesiumit, seda tugevam ta on. Lisaks osaleb magneesium lihaste sealhulgas südame töös, närviimpulsi ülekandes, valkude biosünteesis, vere hüübimises, ensüümide talitlustes, süsivesikute, valkude, lipiitide, nukleiinhapete ainevahetuses ja võtab osa paljudest teistest bioprotsessidest. Spordis on magneesiumil eriti tähtis roll lihaste seisundi reguleerimises ja lihaskrampide ärahoidmises. Magneesiumil on rahustav ja stressi maandav ning veresooni laiendav toime. Magneesium
Haudumise temperatuur 37…40 ºC. Kanatibu koorumiskaal 38 g. Kanamuna realiseerimise vanus – 42 päeva. Kanamuna on elliptilise kujuga, ühest otsast jämedam. Kanamuna kaalub 60g (45-75). Kanamuna tihedus 1,09 g/cm3. Munad jagatakse kolme kvaliteediklassi: A, B ja C. Üks kanamuna katab inimese päevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0. Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on kanamunadel 0,25–0,40 mm. Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus – munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna. Lühike tootmistsükkel – munakanad hakkavad munema 140…150-päevaselt, vutid 45- päevaselt. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine
2. Seenerakud kestad on täiesti olemas. Seenerakkude kestad koosnevad valkudest, kitiinist, ja süsivesikust nimega mannaan. 3. Loomarakud hulkraksete organismide keharakkudel kestasid ei ole. Kestad esinevad munarakkudel. Kestad, mida tekitab munarakk ise (alati kõikidel munarakudel). Kestad mille tekitavad munasarjarakud või abirakud (nt putukate munarakud, sipelgad). Kestad mis tekivad munajuhas (nt lindude munarakkudel lubikest e munakoor, valkkest ehk munavalge) 4. Protistid kestasid ei ole amööbidel ja limaseentel. Kingloomal, silmviburlasel on olemas. Rakukestade ülesanded 1. Kaitse väliste mehhaaniliste mõjutuste eest. 2. ainevahetuses osalemine nt mõlemapoolne gaasivahetus, tahkete ainete vahetus. 3. annab rakule kuju 4. kaitseb siserõhu eest (vist oli) Membraanide süsteem Rakumembraan Päristuumse rakumembraanis saame eristada nelja koostisosa: 1
Piimatööstuses toimub piima filtreerimine, pastöriseerimine,homogeniseerimine, normaliseerimine ja pakendamine. Toorpiima ehk töötlemata piima kauplustes ei müüda. Piima saadused Pett, keefir, jogurt, kodujuust, hapukoor, kohupiim, rjazenka(kõrgpastöriseeritud hapupiimatoode ), puding, glasuurkohuke, viili, kondenspiim, piimapulber, jäätis, sorbett, või ja margariin. Munad Muna koosneb neljast põhiosast: Munakoor- on muna kaitsev poorne habras kest. Koore värvus ei viita muna toiteväärtusele või maitsele, vaid sõltub kana tõust. Kooremembraanid- on koore külge liibuvad kaks- kolm valgukihti, mis annavad munale täiendava kaitse, näiteks hallituse ja bakterite vastu. Muna ümaras otsas paikneb õhuruum, mis on seda suurem, mida vanem on muna. Munavalge ehk albuumen koosneb 87% veest ja 12,55 valkainest, millest suurem osa albumiin
· Seenerakk Kestad sisaldavad kitiini, mannaani ja valke · Enamikel protistidel samuti kestad, kuid väga erineva biokeemilise koostisega · Loomarakud Hulkraksetel loomorganismidel kesti pole v.a. munarakkudel. Neil esineb 3 tüüpi kesti: o Esikest ise tekitab o Teiskest tekitavad munasarja rakud. Putukate munarakkudel o Kolmandased tekitab munajuha. Lubikest ehk munakoor ja valkkest ehk munavalge Vakuoolide süsteem päristuumses rakus Vakuoolid on kõikides päristuumsetes rakkudes. Nad on membraaniga ümbritsetud raku mahutid, mis tekivad tsütoplasma võrgustikust Taimerakkude vakuoolid: Noores rakus mitu vakuooli. Vanemas üks suur keskkvakuool, mis täidab kogu raku. Ülesanded noortes taimerakkudes: a) Toitainete säilitamine b) Vee säilitamine c) Siserõhu tekitamine Ülesanded vanemates taimerakkudes:
Kanamunad on inimese toidulaual tähtsal kohal, sest nende toiteväärtus on suur: nad sisaldavad keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 1 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kuigi muna omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. Muna on üks väheseid loomseid toiduaineid, mille me saame looduslikus pakendis - munakoores. Tervetelt lindudelt saadud munade sisu on steriilne Munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge 60%. Erinevatel linnuliikidel on need vahekorrad erinevad Munavalges leidub umbes 20% kogu muna kaloritest ja seega on ta toitainevaene. Sisaldab naatriumi ja kaaliumi. Rebusse on koondunud suurem osa muna toitaineid. Ta sisaldab suhteliselt palju A vitamiini ja B rühma vitamiine, D ja E vitamiini. Temas on kogu munas leiduv rasv, kolesterool ning kaltsium, raud, fosfor ja tsink. Nii munavalge kui rebu sisaldavad seleeni.
Tarrendtooteid ja sülte müüakse jahutatult. (ibid) Sült – vormis või kestas, enamasti kollageenirikka liha keetmiselt saadud pehme liha ja tarrendav vedelik. Tootes lihasisaldus mitte alla 50 %. 6 MUNAD Muna koosneb koorest e lubikestast, koorealusesest, kiudkestadest, munavalgest ja munarebust. Munad jagunevad: kanamunad, vutimunad ja jaanalinnumunad. (Heldi Kikas et al., 2012, lk154-157) 6.1 Munade koostis Munakoor moodustab munast 10%, rebu 30% ja munavalge 60%, mis on muutuvas suhtes sõltuvalt linnuliigist. (ibid) Munavalge on kollaka värvusega lahus, mis koosneb põhiliselt veest ja valkudest. Munarebu on kahvatu- kuni oranžkollase värvusega, mis koosneb veest (49%), lipiide (17%), valke ja mineraalaineid (2%).Võrreldes teiste loomsete toitainetega on rebu üks suurima vitamiini sisaldusega. Mida vanem on munakollane, seda rohkem ja kergemalt ta laiali valgub. (ibid)
Kanamunad on inimese toidulaual tähtsal kohal, sest nende toiteväärtus on suur: nad sisaldavad keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 1 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kuigi muna omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. Muna on üks väheseid loomseid toiduaineid, mille me saame looduslikus pakendis - munakoores. Tervetelt lindudelt saadud munade sisu on steriilne Munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge 60%. Erinevatel linnuliikidel on need vahekorrad erinevad Munavalges leidub umbes 20% kogu muna kaloritest ja seega on ta toitainevaene. Sisaldab naatriumi ja kaaliumi. Rebusse on koondunud suurem osa muna toitaineid. Ta sisaldab suhteliselt palju A vitamiini ja B rühma vitamiine, D ja E vitamiini. Temas on kogu munas leiduv rasv, kolesterool ning kaltsium, raud, fosfor ja tsink. Nii munavalge kui rebu sisaldavad seleeni.
Millised on munakestad (primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne kest(ad)) – oska tuua näiteid! - primaarne munakest- esmane munakest, toodetud munaraku poolt; katab munaraku membraani e oolemmi; nt zona pellucida imetajatel - sekundaarne munakest - toodetud abirakkude poolt; katab munarakku väljast, nt putukatel koorion - tertsiaarne munakest - produtseeritud munajuhas reproduktiivsüsteemi poolt, nt munavalge, munakoor lindudel. Oska kirjeldada imetajate oogeneesi (follikulaarne): alimentaarse oogeneesi tüüp, kus abirakud on somaatilist päritolu. Oogeneesi etapid: paljunemine, kasvamine ja küpsemine (millal toimub, kus toimub ja mis toimub). o paljunemine – emassugurakud paljunevad mitootilise jagunemisega ja kannavad sel perioodil nimetus oogonid. Imetajatel lõpeb oogoonide paljunemine varajases embrüonaalses eas
kaitse forseeritakse nii tugevalt et see hävitab enda. Kaitsemehhanismid on tuigevad ja need hävitavad. Omandatud immuunsus omav väikset osa, tema käivitamine võtab kaua aega, ta on efektiivne aga aeglane nö. Enamiku koormuse saab kaasasündinud immuunsus, see ei tee vigu. Omadatud teeb vigu – autoimmuuhaigused. Kaasasündinud immuunsus barjäärid – Füüsilised: nahk, kitiinkest, munakoor,lima, temperatuur bakteritel kitsas temp vahemik kus saavad paljuneda, kehatemp kõrgemaks ja viirused ja bakterid ei saa paljuneda, liikuv ripsepiteel, köha. Keemilised: pH lüüsib edukalt paljusid patogeene (maos 2-3), lagundavad ensüümid (lüsotsüüm – bakterite kestade lõhkumine), defensiinid. Millise pH juures saab lahti nukleiinhapetest – aluselises keskkonnast lasevad ahelad lahti, pH
läbipaistvaks tsooniks (zona pellucida) Rebukest kaitseb munarakku mehaaniliste vigastuste eest, samuti toimib paljudel loomadel liigispetsiifilise barjäärina viljastumisel Sekundaarne munakest 7 Nt putukate munade välimine kest – koorion, toodetud follikulepiteeli rakkude poolt, kui muna areneb munasarjas Tertsiaarsed munakestad Nt valkkest e munavalge, pärgamentekst ja mineraliseerunud munakoor linnumuna puhul/geeljas kest okasnahksete, molluskite, kalade ja kahepaiksete munadel, sitke kest peajalgsete munadel, fibroosne/lubjarikas kest roomajatel Produtseeritud ema reproduktiivsüsteemi poolt, kui munarakk liigub munajuhas. 23. Kuidas on munarakud klassifitseeritud vastavalt rebukogusele ja paigutusele? aletsitaalsed (rebutud), muna praktiliselt ei sisalda rebuvalke (pärisimetajad)
Loomarakk kestasid käsitletakse munaraku näitel. Munarakkudel on kolme tüüpi kestasid: esikest, selle vamistab munarakk ise. Nimetatakse ka rebukestaks. Saab kanamuna peal näidata. teiskest moodustavad abirakkude eritised. Väga hästi väljakujunenud putukamunadel. Kolmandased kestad tekivad munaraku liikumisel munajuhas, neid valmistab munajuha. Kanamunal on neid 3tk: valkkest ehk munavalge; lubikesta alune valkkest; lubikest ehk munakoor Kestade ülesanded: Kaitse mehaaniliste mõjutuste eest. Ainevahetus väliskeskkonnaga või naaberrakkudega: nt munaraku lubikestas poorid, kust lähevad läbi gaasid, bakterid, väikse molekulmassiga muud ühendid; ainevahetus taimerakkudel plasmodesmidega Kestad annavad rakkudele kuju. Rakumembraan (plasmamembraan) o Koostis: Fosfolipiidne kaksikkiht Valgud Oligosahhariidid membraani pealispinnal
annaabi.ee 
