CLOSTRIDIUM BOTULINUM On lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mda põhjustab clostridium botulinum poolteritatav mürkaine ehk toksiin. inimene nakatub toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toiudy aga ka haavade kaudu. Toksiin tungib närvirakku, närirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid ja selle tulemusena tekib lihaskramp. peiteperiood 1-36 H. ASPERGILLUS esineb kõikjal looduses. See on seen, mille eoseid leidub õhus, mida hingame, kuid tavaliselt ei põhjusta haigust. Sümptomid: palavik, kõha, valu rinnas või õhupuudus. Kui hallitusseente eoseid satuvad hingamisteedesse ja kopsu võib areneda kpsupõletik. BACILLUS CEREUS haigus on eoseid moodustav mikroob mis saub pinnasest, puudulikult puhastatud ja konfitseeritud riistadelt. Bacillus cerus on soolpõletik. Haigusnähud: äge kõhuvalu, kõhulahtisus, mis muutub veriseks, võib esineda oksendamist.
männasjalt harunev. Ka varrele kinnituvad oksad võivad haruneda. Õhulõhed asuvad varrel ja okstel seal toimub fotosüntees. Osjade maa-aluseks osaks on risoom koos lisajuurtega. Võsu tipus areneb eospea. Selle eoslehtede alakülgedel paiknevad mitme kaupa kotikujulised eoslad. Eoseid ümbritsevad 2 lintjat moodustist (elateeri). Niiskuses on need keerdunud ümber eose, kuid kuivades sirutuvad elateerid laiali ja paiskavad eose eoslast välja. Sellega aitavad elateerid eostel tuulega levida. Põldosjal on 2 erineva välisehitusega võsutüüpi. Pruunika kevadvõsu tipus areneb eospea
· Seenenöörid ehk risomorfid on mõne millimeetri jämedused, mustad, seest heledad. Nad juhivad toitaineid, nendega seen levib ja nende abil talvitub. Seenenööri pikkus võib näiteks majavammil olla kuni 30 meetrit. Ka külmaseenel on seenenöörid. 2.1.2. Seente paljunemisorganite ehitus ja levimine Seened levivad seeneniidistikuga, seenenööridega ja mikroskoopiliste rakkude ehk eoste (spooride) abil. Seentel eristatakse vegetatiivse, sugutu ja sugulise paljunemise eoseid. 1. Vegetatiivse paljunemise eosed tekivad seeneniitidest. Nendeks on näiteks püsieosed, mis tekivad seeneniidi raku sisu kokkutõmbumise ja paksu kestaga kattumise teel, nende abil elab seen üle talve ja ebasoodsad keskkonnatingimused. (Näiteks roosteseente talieosed). 2. Sugutu paljunemise eosed tekivad erilistel eostekandjatel ainult teatud seene osades. Nendeks on näiteks lülieosed, mis tekivad üksikult või ketina nöördumisel seeneniidist
järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. Inimestele mõjuvad erinevad antibiootikumid erinevalt: osadel inimestel ei teki mingeid kõhuvaevusi, samas teistel tekib pseudomembranoosne koliit. Haigus ei ole väga sage ning tekib enamasti pikaajalise antibiootikumravi järgselt. 1.3 Staphylococcus aureus Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel Pilt 3 Staphylococcus aureus hingamisteedel. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul,karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit),
poelettidelt leida. Soome ettevõte Osuskuunta Maitokolmio oli esimene tootja välisriigis, mille toode "Namis" sisaldab bakterit Lactobacillus fermentum ME-3. Piimhappebakteritest Biopiimatoodete valmistamisel kasutatakse erilisi baktereid. Selliste bakterite toiduks on piima sees olev piimasuhkur, millest nad piimhapet valmistavad. Piimhappebakterid võivad olla kas kokid või kepikesed. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Piimhappebakterid on gram- positiivsed. Vaatamata sellele, et nad ei moodusta eoseid, kasutatakse pulgakujuliste piimhappebakterite puhul siiski perekonnanime lactobacillus. Nimetus on jäänud ajalooliselt. Asi on selles, et kunagi moodustasid piimhappebakterid ka eoseid, kuid on selle võime kaotanud. Toitekeskkonna suhtes on piimhappebakterid küllalt nõudlikud. Nad vajavad valmis kujul aminohappeid ja vitamiine. Seetõttu peab sünteetiline
ei lagunda toitaineid, vaid eritavad toidusse inimesele kahjulikke toksiine, mis põhjustavad toidumürgistusi. Mõned mikroobid tekitavad inimese organismi sattudes nakkushaigusi (düsenteeria, tüüfus, tuberkuloos). Halbades keskkonnatingimustes (kuivus, toidupuudus, ebasobiv temperatuur) muutuvad mõned mikroobid spoorideks ehk eoselisteks vormideks. Eoste moodustumisel kaotab mikroob osa veest, väheneb mahult ja kattub tihke kestaga. Eosed hukkuvad keetmisel alles 4...5 tunni pärast. Eoseid moodustavaid baktereid nimetatakse batsillideks. Eosed ei paljune ega toitu, kuid võivad aastate vältel eluvõimelistena püsida, soodsaisse tingimustesse sattudes nad paisuvad, veesisaldus suureneb, nad hakkavad kasvama ja muutuvad bakterirakkudeks. Elusa inimese või looma organismis ei moodustu eoseid kunagi. Hapnikuvajaduse järgi liigitatakse mikroobid aeroobseteks, mis vajavad kasvuks õhuhapnikku, ja anaeroobseteks, mis õhuhapniku juuresolekul ei arene.
jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. Inimestele mõjuvad erinevad antibiootikumid erinevalt: osadel inimestel ei teki mingeid kõhuvaevusi, samas teistel tekib pseudomembranoosne koliit. Haigus ei ole väga sage ning tekib enamasti pikaajalise antibiootikumravi järgselt. Staphylococcus aureus Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid . Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 2530 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul,karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks
hõlmavad vaid väikese osa kogu organismist. Viljakehas valmivad paljunemiseks ja levimiseks eosed, mis on mikroskoopilised, ümara kuju ja paksu kestaga rakud. Viljakehasid on vägamitmesuguse kuju ha suurusega, nt söögiseentel koosnevad need kübarast ja jalast. Madalamalt arenenud seentel tekivad eosed lihtsalt püstistel rakkudel. Seente paljunemine ja levik Enamik seeni paljuneb ja levib eostega. Ühel seene viljakehal võib areneda miljoneid või isegi miljardeid eoseid. Need levivad tuulega, aga ka vee ja loomadega. Eos idaneb jas ellest hakkab kasvama seeneniit, kui on piisavalt toitu, niiskust ja soojust. Paljud sümbiondid aga vajavad idanemiseks sobiva peremehe lähedust. Miks on seenele vaja seeneniite? Erinevalt loomadest lõhustavad seened toidu väljaspool keha, seeneniidistiku lähiümbruses. Seeneniidistiku ehitus ongi kohastunud selliseks toitumiseks, sest peened niidid kasvavad kiiresti just sinna, kus toitu on palju.
seeneniitidest. Pintselhalliku haruneb osa Ristvaheseinad seeneniitides seeneniite pintslitaoliselt, ,puuduvad. harudetippudes moodustavad Kui on küllaldaselt toitu, siis eosed. kasvavad tal mõned seeneniidid Valmides vabanevad seeneniitide otse üles. Nende tipus tekkivad otsast ükshaavalt. kerajad tumeda nutid. Altpoolt tekib Järjest eoseid Eoste valmisel katkeb eosla kest, juurde. eosed vabanevad ja kanduvad Seeneniitide tõttu nimetatakse õhuvooluga laiali. Sattunud seda hallitusseent soodsatesse tingimustsesse, pintselhallikuks. hakkab eos idanema ning sellest areneb uus nutthalliku seeneniidistik. Võtud materjal: Bioloogi õpik I osa .Lk 56- 57.
MIKROBIOLOOGAI ERIOSA KORDAMINE BAKTERIOLOOGIA Loetletud bakterite: · Taksonoomia (põhivorm, Gram-värvuvus) · Spetsiifiline või oportunistlik haigustekitaja · Mikroobi poolt põhjustatud haigus või haigused · Mikroobi virulentsusfaktorid (toksiinid, ensüümid jne) · Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica...
· Vajavad valgust ja niiskust · Vetikad on lihtsa ehitusega organismid, mis fotosünteesivad. Nende kehad sisaldavad pigmente ja nad vajavad eluks valgust ja niiskust. 2. Elupaik · Mered · Mageveekogud · Kuumaveeallikad 3. Ehitus · Üherakuline sarnane taimega 4. Paljunemine · Suguline-moodustuvad sugurakud, mille ühinemise tulemusena aeneb uus vetikas. · Mittesuguline-ainuraksed vetikad tavaliselt poolduvad, hulkraksed vetikad moodustavad eoseid, millest arenevad uued vetikad. 5. Rohevetikad · Elavad magevees · On nii üherakulised kui hulkraksed · On akvaariumidel, kividel, vihmavee tünnides jne. 6. Pruun ja punavetikad · Elavad meres · Suurem osa kasvab sügavamas vees · Neis leidub palju erinevaid pigmente · Suurem osa on hulkraksed 7. Sinivetikad e. Tsüanobakterid · Elavad meres kui ka mageveekogudes, kuumavee allikates. · Mõned põhjustavad õidsemise ajal massiliselt paljunemist.
Peamine osa toitainetest imendub seenehüüfi tipu piirkonnas. Sel viisil toituvad saprotroofid. Biotroofid aga ammutavad toitaineid otse teise organismi rakust muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas suguliselt või mittesuguliselt. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Sellisel juhul nimetatakse mittesugulist staadiumi anamorfiks ja tekkivaid eoseid koniidideks. Näiteks perekondade kerahallik (Aspergillus) ja pintselhallik (Penicillium) kõik liigid on anamorfid, mis moodustavad miljoneid koniide. Iga idanev koniid annab alguse uuele organismile. Nende perekondade liikidel esineb ka suguline arengustaadium, mida nimetatakse teleomorfiks. Sellisel juhul peab eosest või koniidist arenenud haploidne mütseel viljakeha ja seal eoste moodustamiseks kohtuma teise sama liigi haploidse mütseeliga
Toidust võib botulismi saada juhul, kui säilitatavad toiduained on nakatunud C.botulinumi eostega. CLOSTRIDIUM PERFRINGENS Clostridium perifringens on subterminaalsete kandiliste eostega gram-positiivne pulkbakter, suurusega 1,5x8,0µm. Eosed on paksemad kui bakter ise, 1-1, 7 5x4-8µm. Kusjuures algmaterjalis ei ole võimalik leida eoseid. Puuduvad viburid liikumiseks, kuid sellele vaatamata annab tahkel söötmetel hästi levivaid pesi (libisev liikumine). C. perifringens jaotatakse 5 serotüüpi (A,E) vastavalt produtseeritud eksotoksiinide antigeensele struktuurile. C.perifringens A tüüp on kõige sagedasem infektsioonitekitaja, kuna on kõige vastupidavam välisteguritele ning tegutseb pinnases. Nakatumine toimub endogeenselt (seedetraktist steriilsetesse
kaitse- rõivad Siberi katk Hobune, veis, Moodustab Soole-, Aastakümneid Destinfit- lammas, siga eoseid nahavorm seerimine Suu- ja sõra taud Nakatumine suu Ila, piim, Villid Varvaste või kaudu (toiduks uriin, (purunedes sõrmede vahel toorpiima, kuum- Väljaheited, jääb haavand) töötlemata piima- veri, liha toodete või liha tarbimine)
Maiilmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab umbes 560 liiki, millest enamik on lehtsamblad. Samblad on jaotatud kolme eri rühma: Lehtsamblad, maksasamblad ja kõdersamblad. Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Sammaltaimedel puuduvad õied ja seemned, nende lihtsa struktuuriga lehed katavad peent vart. Enamiku oma elust sammaltaimed gametofüütses faasis, soodsates oludes aga moodustavad eoseid ehk on sporofüütses faasis. Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed. Need levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes. Helviksammaltaimed Lehtsammaltaimed Turbasamblad Pärislehtsamblad Sõnajalgtaimed laias mõttes. Hk. Koldtaimed (sh. Selaginellid ja lahnarohud)
Mõisted: pärilikkus - organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi kromosoom - sisaldab ainet, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. geen - DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. allele - geeni vorm dominantne allele - allel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. retsessiivne allele - allasurutud allel viljastumine - munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine esmased sugutunnused - sugunäärmed ja suguelundid teised sugutunnused - habe, madal hääl, lihastik, laiad õlad jne muutlikus - organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. mutatiivne muutlikus - muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus mutagen - mutatsioone põhjustavad tegurid kombinatiivne muutlikus - teine päriliku muutlikuse vorm, mis on kõige rohkem levinud sugulisel...
puitosades – näiteks põrandates. Majavamm lagundab energia saamiseks orgaanilist materjali. Majavammi viljakehad on valged, hiljem kollakad. Viljakeha on märk juba kaugele arenenud kahjustustest. Levimine Arenemiseks ja paljunemiseks, on olulised kaks tegurit: niiskus (vesi) ning toitaine olemasolu. Levib seeneniidistiku ja eostega. Eosed on hariliku majavammi kõige levinumad edasikandjad. Eoseid kannavad tuul, loomad- linnud ja ka inimesed kergesti suurte vahemaade taha. Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Majavammi mõju tervisele Majavamm võib kahjustada tervist. Majavamm võib tekitada järgmisi tervisehäireid: -limaskestade ärritused (nohu, köha, silmaärritused jne) -väsimus -peavalu -jõuetus
kahjustusi närvisüsteemis. Ravi • Juhul botuliini relvana eraldada levinumad ennetamiseks, mille eesmärk on takistada toksiini kehas, näiteks õigeaegselt tervisekontrolli tarbitud vee ja toiduga, pakkudes töötajatele individuaalsed hingamisteede kaitsevahendid, luua kollektiivse varjupaigad on varustatud õhu filtreerimise süsteemid. Eriline meetodeid kaitse Bacillus cereus • tüüpi grampositiivsed, eoseid moodustavate mullabakterite. See põhjustab mürgistuse inimestel.
valgete karvakesteta. Kattekolla lehed paiknevad varrel, võrreldes karukollaga on neid suhteliselt hõredalt. Alates juunist on kattekollad soetamas endale järelkasvu, ehk neil arenevad eospead. Varre tippu areneb alati ainult üks eospea, kuid karukollal on neid umbes kaks kuni kolm. Eospea on ülejäänud varre jätkuks, lehtedeta kandvat vart kattekolla eospeal ei leidu. Uus taim areneb eosest üle kahekümne aasta. Kattekolda on kasutatud ravimtaimena, täpsemalt tema eoseid pulbrina. Eosed sõelutakse hoolikalt, puhastatakse muust mittevajalikust ning kollakasvalge imikupuuder ongi valmis. Sel puudril on ka hea omadus, nimelt ei ärrita ka kõige tundlikumat nahka. Laialt on kattekolla eospulber tuntud ka ilutulestiku tegemisel. Nimelt õhus tulega kokku sattudes on nad plahvatus ohtlikud. Seda omadust on kasutatud teatrietendustel valgusefektide saamiseks. Tema varrest ja lehtedest on võimalik saada sinist värvi.
Siberi katk. Suu ja sõrataud II kursus Siberi katk Siberi katkuks ehk antraksiks ehk põrnatõveks (ladina keeles anthrax) nimetatakse nakkushaigust, mida levitavad ja põhjustavad põrnatõvebatsillid. Siberi katk on levinud ülemaailmselt nii rohusööjatel loomadel kui ka inimestel. ● (Põrnatõvebatsill (Bacillus anthracis) on aeroobne grampositiivne, eoseid moodustav bakteriliik. Looduslikult on nad pinnases levinud. Põrnatõvebatsill on loomadel (sh inimesel) põrnatõve tekitaja.) Loomadel ● Taimetoitlastest loomad nakatuvad peamiselt põrnatõvebatsilli eostega nakatunud taimede, sööda söömisel. ● Veistel, lammastel ja hobustel jt. loomadel on haiguse kulg kiire ja põhjustab ilma ravita looma surma. Sigadel kestab haigus kauem. Inimestel ● Inimesed saavad nakkuse nakatunud loomadelt
CLOSTRIDIUM TETANI Koostaja: Berit Noormets TK II MORFOLOOGIA Sale, ümarate otstega, liikuv ja eoseid moodustav batsill. Pikad peritrihhiaalsed viburid Väliskeskkonnas säilib aastaid Raske söötmetel kultiveerida Iseloomulik roomav kasv üle kogu söötmetassi Ühine somaatiline antigeen EPIDEMIOLOOGIA Laialt levinud pinnases, võib koloniseerida loomade ja inimeste seedetrakti Vegetatiivsed vormid hapnikutundlikud Eostel pikk eluiga Tänapäeval arenenud riikides väga harvaesinev Kogu maailmas suremus 3050% Miljon haigusjuhtu aastas
Aasta 2009 Teetanus ehk kangestuskramptõbi · Lihaskangestusega kulgev äge nakkushaigus, mida põhjustab bakter Clostridium tetani. Teetanuse levimine · Teetanusetekitaja satub pinnasest organismi haava või ebapuhta süstlatorke kaudu. · Teetanus hakkab tootma mürkainet, mis kahjustab normaalset närvierutuse ülekannet lihastele. · Teetanusehaige teistele nakkusohtlik ei ole. · Teetanuse bakter oskab moodustada ka eoseid, mis säilivad pinnases ning loomade väljaheidetes aastaid nakatumisvõimelistena. · Teetanus võib olla ka kaasasündinud haigus, sel juhul on laps selle saanud haigestunud emalt. · Vastsündinutel esineb teetanus enamasti arengumaades. Peiteperiood · Haiguse peiteperiood on 250 päeva. Sümptomid · Sümptoomid tekiavad tavaliselt 314 päeva peale nakatumist. · Esimeseks sümptomiks on näolihaste jäikus.
· Puhastada tihedate ja väiksema poorusega materjalide pinnad hallitusest. · Desinfitseerida pinnad. 3.1. Puhastuskemikaalid Puhastuskemikaalid jagunevad (biotsiidid) jaotavad toime tõhususe järgi alljärgnevalt: · Sanitaarne puhastusvahend vähendab märgatavalt bakterite ja teiste mikroorganismide hulka kvaternaarsed ammuooniumisoolad. · Desinfektant hävitab teatud kahjulikud mikroorganismid,, ei hävita eoseid kloor, naatriumhüpoklorit, vesinikperoksiid, osoon. · Steriliseeriv vahend - hävitab kogu mikrobioloogilise elu: vegetatiivse baktei, eosed, seened ja viirused lühilaineline kiirgus, kõrge temperatuur, toksiidilised gaasid. Parima tulemuse annab hallituse eemaldamiseks kombineerimine desinfitseerimisega ja niiskuseallika kõrvaldamisega. Hallitust on võimalik eemaldada ise või kutsuda selleks spetsiaalsed inimesed.
Bioloogia KT Seeneniit: ehk hüüf on seene tallust moodustav rakk või niitjas rakkude rida. Hüüfid moodustavad mütseeli. Mütseel ehk seeneniidistik: on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. Viljakeha: on seente paljunemistsüklis esinev, tihedast seeneniidistikust koosnev moodustis. Viljakeha kannab seene eoseid. Seene viljakeha lihakat osa nimetatakse seenelihaks. Viljakeha ülaosa nimetatakse seenekübaraks. Kitiin: sellest koosneb seene rakukest Toituvad: valmis orgaanilisest ainest (lagundamine), parasitism, sümbioos Pärmseente eripära:neil on peale eoste moodustamise veel üks paljunemisviis, pungumine (pärmirakk puhetub ja tema küljelt sopistub välja väiksem tütarrakk) Pärmseente kasutamine: kasutatakse alkohoolsete jookide pärmitaigna ja B-vitamiini-
Vetikad Kontrolltöö küsimused ja vastused 1) Milline on vetikate tähtsus inimestele? · Vetikaid kasutatakse toiduks · Adrut kasutatakse väetisena · Vetikaid kasutatakse kosmeetikatoodete valmistamisel · Vetikatest valmistatakse toidulisandeid 2) Kuidas saab vetikate abil hinnata veekogu puhtust? Puhtas vees on toitainete sisaldus enam-vähem ühesugune aasta läbi, see tähendab et vesi on puhas. Mida rohkem on vees vetikaid, seda toitaineterikkam ja puhtam on vesi. 3) Koosta neljalüliline toiduahel järgmistest organismidest: haug, ahvena maim, klorella (vetikas), vesikirp Klorella -> vesikirp -> ahvena maim -> haug 4) Koosta tabel rohevetikate, punavetikate ja pruunvetikate sarnasuste ja erinevuste kohta. Vetikad Sarnasused Erinevused Rohevetikad Kõik elava...
näeme me enamasti vaid Click to edit Master text styles nende tekitatud haiguspilti Second level Nad kahjustavad inimestel Third level näiteks siseorganeid, nahka ja Fourth level küüsi Fifth level Selliste seente eoseid on palju näiteks ujulates ja üldkasutatavates saunades Loomadele ja taimedele haigusi tekitavad seened Kui seened nakatavad kultuurtaimi, väheneb saak, seened võivad rikkuda ka koristatud saagi. Tavalised haigustekitajad taimedel on jahukasteseened. Teraviljadel tekitavad haigust roosteseened. Elutsükli läbimiseks on roosteseentel sageli vaja elada kahel erineval taimeliigil Teravilju kahjustavad ka nõgiseened
TÕENE 3) Märgi pulkbakterid. Iga vale vastus annab miinuspunkte Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes, Escherichia coli. 4) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada. Iga vale vastus annab miinuspunkte. Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 5) Märgi enterobakterid Salmonella sp, Shigella sp, Escherichia sp, Citrobacter sp. , Klebsiella sp 6) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid. Clostridium perfringens, Bacillus cereus. 7) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. TÕENE 8) Clostridium tetani teetanus, Mycobacterium leprae pidalitõbi, Listeria monocytogenes meningiit, Bacillus cereus toidumürgistus, Bacillus anthracis siberi katk, Pseudomonas aeruginosa haavainfektsioonid 9) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid Clostridium perfringens, Clostridium botulinum 10) Klostriidid on ranged aeroobid. VÄÄR
Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks soodsal pinnasel. Seente elutegevuseks on vajalikud orgaaniline toit, vesi ja sobiv temperatuur, neid iseloomustab nende vahetu kontakt toitaineallikaga, st et nad elavad otse toitaine peal või sees. Hallitusseened on toitainete suhtes väga vähe valivad, nad võivad isegi toituda veepiisas leiduvast orgaanilisest ainest. Hallitusseened on osa suurest seenerigist. Hallitusseened toodavad paljunemiseks eoseid, mis kontaktis nahaga ja sissehingamisel tekitab ärritus- ning allergianähtusid. Siseruumides võib hallitus kasvada kõikjal, enamasti satuvad eosed satuvad majja lahtise ukse või akna, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi ning õhukonditsioneeride kaudu. soodsale pinnale (pidevalt niiskuv sein, torude lekkekohad jne) sattuv eos hakkab kasvama ning arenema, sellele suureks abiks on vähesest õhu liikumisest tekkinud püsiv ja kõrge õhuniiskus.
Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi. Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks. Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse kõik, mis on vihmavees lahustunud, ning hoiavad seda siis ka kinni. Paljunemine Samblikud paljunevad rakisetükikestega ning rakise pinnalt eralduvate osakeste abil. Iga osake koosneb vetikarakust ja seda ümbritsevatest seeneniitidest. Levimine toimub tuule ja vee abil. Seeneniidid võivad moodustada ka eoseid. Nende tootmine võib toimuda kahte tüüpi viljakehades apoteetsiumides või periteetsiumides. Kui eosest arenev seeneniit uues kohas vajalikku vetikarakku ei leia, siis ta hukkub. Samblike kasv on väga aeglane. Aastane juurdekasv ulatub maksimaalselt millimeetriteni ja nii võib isegi kümnesentimeetrise läbimõõduga samblikukorp tegelikult olla aastakümneid või isegi sajandeid vana.
välimuselt välja nagu vetikas, kuid tegelikult on ta hoopiski bakterite hõimkond. 8. Nimeta vetikate kasvukohad! Mage- kui ka merevees, niiskel mullal, puutüvedel ja majaseintel isegi kuumaveeallikates ja osa kasvab polaaraladel lumel. 9. Mis on tallus? Tallus – lihtsa ehitusega, organiteks eristumata keha. 10. Kuidas vetikad paljunevad? iseloomusta lühidalt! Vetikad paljunevad suguliseltja mittesuguliselt. Suguta paljunemisel ainuraksed vetikad poolduvad, hulkraksed moodustavad eoseid, millest arenevad uued vetikad. Sugulisel paljunemisel moodustavad sugurakud, mille ühinemise tulemusena areneb uus vetikas. 11. Millised vetikad kasvavad madalamas, millised sügavamas vees? Miks? Too näited! Kõige valgusevaesemates paikades ja sügaval kasvavad punavetikad ja pruunvetikad,sest nende värvus võimaldab neil ka vee sügavusest valgust neelata, madalamas vees ja seal, kus on rohkem valgust, aga rohevetikad. 12. Milles seisneb vetikate tähtsus looduses
Metsaseened (kasvavatel puudel) Laoseened, levinumad on sini- ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. PUTUKAD Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp, laevaoherdi, Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. PUIDUKAITSE Puidu kaitseks ilmastikutingimuste, kahjutite ja eoskahjustuste eest, samuti aga ka selleks, et tuua välja puidust valmistatud toodete parimaid omadusi, kasutatakse ehituslikke või keemilisi vahendeid. Ehituslik puidu kaitse seisneb puiduliigi hoolikas, keskkonnatingimustele vastavas valikus ja ka ehitada tuleb nii, et puidust konstruktsiooni niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 12-15%. Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puit imbuda
Kui veeaur jõuab lakke siis see koguneb suurematesse piiskadesse ja kondenseerub. ·Väljuva õhu klapp on sauna kasutamise ajal suletud ja avatakse pärast saunatamist kuna sauna puitkonstruktsioonid on iseenesest mädanemist esilekutsuvate seente suhtes tundlikud. Kui aga puitosad kuivavad sauna kasutamiskordade vahel korralikult, ei teki mädanikku, kuigi mädanemist tekitavate seente eoseid on kõikjal. ·Saunatamise mõnu sõltubki väga palju õhuvahetuse tõhususest leiliviskamisel. Siis kui õhuvahetus on halb, ei jaksata pikalt leili võtta, sest hapnikupuudus ja kõrge süsihappegaasi (CO2) sisaldus hakkavad kiiresti väsitama. ·Kokkuvõtteks ongi õhuvahetusel omad ülesanded: hoida tühjas saunas ruumid värsked ja kuivad, tuua kütmise ajal hapnikku puude põlemiseks, tuua kümblusajal saunalistele hapnikku sisaldavat õhku ja viia pärast saunaskäimist
Seeneniidid võtavad kekkonnast vett ja süsinikdioksiidi, mis on fotosünteesi lähteaineteks. Parasiidid elavad teiste organismide kulul ning tekitavad neile kahju. Enamik parasiitseeni on mikroskoopilised, näha võib ainult nende elutegevuse jälgi. 3. SEENED VÕIVAD INIMESELE KAHJULIKUD OLLA majavamm- seen, mis lagundab puitu, võib lühikese ajaga lagundada majaseinad ja põrandad. Niisketes ruumides leevivad hallitusseened paiskavad õhku eoseid, mis tekitavad inimestel allergiat. Seened ja bakterid on peamised toiduainete riknemise põhjustajad. Mõned toiduainetel kasvavad seened eritavad inimestele mürgiseid ühendeid, mis võivad põhjustada tõsiseid haigusi. Tungaltera on kõrrelisi nakatav seen, mis võib inimestel esile kutsuda hallutsinatsioone, gangreeni ja närvisüsteemi häireid. Sellest valmistatud leiva söömine on põhjustanud massilist haigestumist ja surma. 4. SEENED VÕIVAD OLLA INIMESTELE KASULIKUD
Osjad 8.Klass Mõniste Kool Sisukord. Osi Osjad liikide kaupa Põldosi Metsosi Aasosi Konnaosi Raudosi Liivosi Info allikad Osi Muutke teksti laade Teine tase Varred lülilised, õõnsate Kolmas tase sõlmevahedega. Neljas tase Lehed taandarenenud. Eoslad varretippudes Viies tase eospeadena. Põldosi Kevadvõsu kõrgus kuni 20 cm, suvivõsul kuni 40 cm. Eosed valmivad aprillis ja mais. Lehed väikesed, enamasti ühesugulised, maapealsed, r...
moodustajaid ja samblike moodustajaid. Mükoriisat esineb enamikul taimedel (80...90%). Hästituntud mükoriisa-moodustajad on männi- ja kuuseriisikas, mõnede taimede seemned ei suuda ilma seene osaluseta idanedagi (käpalised, kanarbikulised). Samblikud on organismid, kes on moodustunud seeneniitide ja vetikarakkude vastastiku kasuliku kooselu baasil. Suguline paljunemine: Vegetatiivne - hüüfi jagunemine; pungumine; Eoseline - on seente paljunemise peamine viis. Viburitega eoseid nimetatakse rändeosteks, hüüfi tipul valminud eoseid aga lülieosteks ehk koniidideks. Eosed tekivad eoslates ehk sporangiumides; Suguline paljunemine: seisneb sugurakkude- või hüüfi (+ ja - hüüfid) rakuplasmade liitumises 8. Seente roll looduses ja kasutamine biotehnoloogias (mitmesugused näited). Mükotoksiin. Seened, mis saavad toitaineid surnud organismidest, on looduses olulised lagundajad
käigud ja koopad · Tänu sellele puhub koopasse pidevalt värsket mõõdukat tuult. · Nende avauste juurde on ehitatud keldrid, kus juust küpseb, keldrid on vahel kuni 11-tasemelised. · Keldrimeister saab avausi rohkem avatuna või suletuna hoides muuta keldri temperatuuri ja niiskustaset. CAMBOZOLA · Cambozola -- saksa sinihallitusjuust tugeva valge koorikuga · Lehmapiimast · Juustu tegemiseks kasutakse Penicillium roqueforti eoseid · Juustu pehme konsistents saadakse kui lisatakse juustusegule koort MITMESUGUSED CAMBOZOLAD · Cambozola Black Label · Cambozola Classic · Cambozola Finesse · Cambozola Balance · Cambozola Crema MOZZARELLA · Mozzarella- noor itaaliajuust, mis põrineb Kampanija regioonist · Klassikalist mozzarellat valmistatakse musta pühvli piimast kuid poodides on alati müügil ka lehma piimast mozzarellat · Juustu müüakse soolavees muna kujuliste pallidena
segainfektsioon-aeroobid+anaeroobid, E. coli+Bacteroides fragilis steriinle Variant 2 1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid-piimhappeline käärimine, alkoh. Käärimine, teised happe: sipelghape, äädikhape. 2.nim, infektsiooni leviku viisid: otsene kontakt, piisknakkuse teel, tolmuosistega, vee ja toiduga, loomadega 3. passiivne kunts. Immuun.:peale immuunglobuliinide ülekannet 4.anatoksiin on valm. Töödeldud haigustekitaja eksotoksiinidest 5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani, clostridium botulinum Variant3 1.Gramm+ bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, teihhoiinhape lisaks polüsahhariidid 2.Mikroobiraku komponendid on; genoom, tsütoplasma, membraan, rakusein 3.Nimeta bakterite hingasmistüübid : aeroobid, anaeroobid, mikroaerofiilid, fakultatiivsed 4.Nimeta infektsiooni piiramise võimalused : reservuaari elimineerimine, ülekandetee blokeerimine, vaktsineerimine, tervete karantiin ja haigete isolatsioon 5
Hea on ta seepärast, et ei ärrita ka kõige tundlikumat nahka. See sobib nii hõõrdunud ja haudunud kohtade kui ka haavade ravitsemiseks. Karukolla kuivanud eostel on haruldane võime mitte kokku kleepuda. Nii on neid kasutatud ravimpillide ja tehnikas metallivalamise vormide katmiseks. Kuna eoste vahele jääb palju õhku, siis on need väga kergesti süttivad ja plahvatusohtlikud. Seda omadust kasutati varem teatrites välgu ja muude valgusefektide saavutamiseks. Kuid eoseid kogudes ei tohi unustada, et lahtist tuld ei tohi ruumis olla, sest lendunud eosed on plahvatusohtlikud
· Liik: S. Aureus Avastamislugu · 1880 Soti kirurg Sir Alexander Ogston uuris pärast põlveoperatsiooni sealt tulevat mäda. · Kirjeldas kui viinamarjade kobarat · 1884 Saksa arst ja mikrobioloog Friedrich Julius Rosenbach eristas staphylococcus aureust lähtudes selle värvist ja välimusest · Staphyle (kr. viinamarja kobar) + Staphylococcus aureus · Grampositiivsed bakterid · Üksikult või kobaras · Liikumatud ega moodusta eoseid · Läbimõõt on 0,81,2 m 10000x suurendus 1000x suurendus Edasikandumine · S. aureus kandub edasi läbi õhu või õhk- piisk teel · Otsesel kontaktil · 30% tervetest inimestest kannab S. aureus't oma ninas, kurgu tagaosas ja nahal. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. · S. aureus võib kanduda kergesti ühest liigist teise. See hõlmab ka ülekandumist inimeste ja loomade vahel. Oportunist · Kui inimese normaalsesse
1.Mükobakterite morfoloogia · Mükobakterid on väga varieeruva suuruse ja morfoloogiaga (läbimõõt 0,2-0,6 x 1,0-10 µm) · Gram-positiivsed pulkbakterid · Nad on liikumatud · Ei moodusta kihnu ega eoseid · Mükobaktereid nimetatakse happekindlateks mikroobideks, sest värvimisel kontsentreeritud värvilahuste ja kuumutamisega Ziehl-Neelseni meetodi järgi ei dekoloreeru värvunud rakud hapete ja aluste toimel · Mükobakterite happekindlus on tingitud nende rakuseina rohkest lipiidide ja vahade sisaldusest, mis muudab nende pinna hüdrofoobseks · Mükobakterid on saledad, sirged või veidi kõverdunud, ühe- või kahekaupa koos olevad pulgakesed 2
Mets-vareskold on kollaliste sugukonda kuuluv taim. Ta kasvab kuivades männi- ja segametsades igihalja püsikuna. Vars roomav, enamasti maasisene, kuni 1 m pikk. Lapikud varreharud harunevad korduvalt, moodustades hõreda lehviku või lehtri. Soomusjad lehed asetsevad nelja reana, kaks rida neist väiksemad ja kaks suuremad. Eospead asuvad mitmekaupa varretaolise kandja tipus. Eoslehed munajad, servast peenehambulised. Taim kannab eoseid juulis ja augustis. Mets-vareskolla eostest valmistatakse pulbrit haavade raviks. Mets-vareskold on Eestis III kaitsekategooria all, tema korjamine on keelatud. Nõmm-vareskold (Diphasiastrum tristachyum, varem Lycopodium tristachyum) Nõmm-vareskold on kollaliste sugukonda kuuluv taim. Ta kasvab nõmmedel igihalja püsikuna. Vars roomav, enamasti maasisene, kuni 1 m pikk. Soomusjad lehed asetsevad nelja reana, kaks rida neist väiksemad ja kaks suuremad
teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Seente elutegevusekson vajalikud orgaaniline toit, vesi ja sobiv temperatuur. Harilikult seostatakse hallitusega ainult toidu riknemist. Ei osata kahtlustadagi, et elutoas,vannitoas, panipaikades, keldriruumides hõljuva ebameeldiva lõhna põhjustajateks on seal endale sobiva elupaiga leidnud hallitusseened. 2.1 HALLITUSE KUJU JA EHITUS Hallitusseened produtseerivad elutegevuse jätkamiseks eoseid, mis on imeväikesed 120 mikromeetri suurused osakesed. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need ärritus- ning allergianähtusid. Hallitus esineb laigutena .Nad on ülituntud roheka sinaka või muu värvina. Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval alusmaterjalil. Nagu tavalistel seentel on ka hallitusseenel niidistik. 2.2 HALLITUSSEENTE MÕJU Hallitusseente tekitatav kahju tervisele sõltub paljudest asjaoludest:
kinnitusvahend sitikaseentel. ( Hein: 2000) 4 2. PALJUNEMINE Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustada kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nimetatakse koniidideks. Koniidid võivad olla kas diploidsed, ning iga koniid võib iseanedes anda alguse uuele organismile. Sugulise arengustaadiumi korral arenevad viljakehad. Viimastes arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma teise sama liigi haploidse eose või sellest arenenud mütseeli. Ainult siis tekib uus diploidne organism. Mittesuhuline staadium on seente paljunemise ja leviku seisukohalt väga efektiivne, sest igast koniidist võib alguse saada uus indiviid
ainest. Enamik neist elab surnud orgaanilisel ainel, kuid leidub ka elusatel kudedel elavaid liike. Nad vajavad happelist elukeskkonda. Hallitusseene tüübid. Nutthallitus kasvab lopsaka, Petri tassi kaaneni ulatuva hallikas-valge seeneniidistikuna. Mütseel koosneb üherakulisest, rikkalikult hargnevast hüüfist. Viimasest kerkivad üles mastitaolised eosekandjad, mille otsas on eoste kotike - sporangium. Sporangiumi lõhkemisel vabaneb hulgaliselt eoseid, mis idnedes annavad mütseeli. Laialt levinud niisketel söötadel, juurviljal, sõnnikul, leival, niisketel esemetel ja pindadel. 8 Pintselhallitus - mütseel koosneb mitmerakulisest hüüfist, mis noorelt on valge ja peale eoste tekkimist muutub rohelise muru taoliseks või ka sinakaks. Mütseelist kerkib pintsli- või luuataoliselt mitmekordselt hargnenud eostekandja. Igal harul on 1-4 eostuge, mille otstest vabanevad eosed - koniidid
TEMPERATUUR- igal mikro- organismi liigil on kindel temperatuuri vahemik, kus paljunemine on võimalik. Tähtsad 3 punkti: · Optimaalne temperatuur · Minimaalne temperatuur · Maksimaalne temperatuur Pastöriseerimine- lühiajaline kuumtöötlemine suhteliselt madalal temperatuuril, näiteks piima pastöriseerimine 72º c juures 15 sekundi jooksul. Surmatakse patogeensed mikroorganismid ja osa roisubakteritest. Toksiine ja bakterite eoseid ei hävitata. Vajalik on kiire jahutamine ja säilitamine külmas. Steriliseerimine- Temperatuur on üle 100º, enamikel juhtudel viiakse läbi aurukeskkonnas rõhu all. Steriliseerimine surmab patogeensed ja kõik elujõulised roisubakterid ning nende eosed. UHT- ultrakõrge temperatuur. Piima kuumutatakse 132º c juures 1 sekund. NIISKUS- saavad areneda ainult siis, kui neid ümbritsevas keskkonnas on küllaldaselt niiskust. Mida niiskem on toiduaine, seda kiiremini ta rikneb.
Töökeskkonna ohutus puidutöökojas Füüsikalised ohutegurid 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Asbest- Oht asbestiga kokku puutuda on kõigil ehitus-, hooldus- ja koristustöötajail. Praegu on asbesti kasutamine Euroopa Liidus praktiliselt keelatud, kuid asbesti leidub endiselt, mistõttu võidakse sellega jätkuvalt kokku puutuda. Asbestikiud kujutavad sissehingamisel ...
Tsüstina elavad nad üle ebasoodsad tingimused. Algloomad toituvad bakteritest. Algloomade paljunemine Nad paljunevad pooldudes. Alglooma kuju Kujult jaguneb viieks: Kingloom Amööb Roheline silmviburlane Lambia Eosloomad Kingloom Amööb Roheline silmviburlane Lambia Eosloomad Vetikad Toiduahela esimene lüli. Toodavad hapnikku. Seovad CO. Kuuluvad protistide hulka. Vetikate paljunemine Suguta paljunemine Suguline paljunemine · Ainuraksed poolduvad. · Hulkraksed moodustavad eoseid. · Moodustuvad sugurakud. Kuju Munakujuline (koppvetikas) Keraja kujuga (klorella) Ümar (pleurokokk). Ehitus Viirused Viirused Nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid. Rakuline ehitus puudub. Paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Viirustesse nakatumise viisid Piisknakkusega (gripp) Toiduga ja joogiga (A-hepatiit/kollatõbi) Koevedelikega (AIDS;B-hepatiit) Haigete loomadega (entsefaliit:marutaud) Otsene kontakt haigega(leetrid,tuulerõuged,ohatis)
Seentel võib esineda ka 4 või ka nt. 13 sugu. LIMASEENTE HK.-D Hk. Ebalimaseened Eoste kest paks tselluloosist + õhuke kitiinkate Hk. Väärlimaseened Mullas jms. Pseudoplasmoodium? rakud nõrgalt seotud Hk. (riik) LIMASEENED- Myxomycota (kitsas mõttes) Haploidsed eosed levivad tuulega, idanedes annavad zoospoorid/amööbid; 2n; hulgatuumne plasmoodium; sporangiumid (neis kapillitsium niidid, mis säilitavad sporangiumi kuju, hoiavad eoseid kohevana) ~ 700 liiki, Eestis teada 113 liiki. Eluvormilt seente ja loomade vahepealsed toitu ei neelata, aga seedimine siiski ~kehasisene. Elavad mullas, kõdunevas puidus, toituvad eelkõige seentest, ka bakteritest ja algloomadest. Majandusliku tähtsuseta. Ehituselt vähe seost seentega (vt. toitumine!) pole seeneniite ega midagi sarnast asendamas (pole ka risomütseeli). Eosest arenevad haploidsed zoospoorid või müksamööbid ühinevad, siis hakkab arenema diploidne plasmoodium
Seened on tähtsad surnud organismide lagundajad. 5. Seente ehitus- Seeneniite nim. hüüfideks. Läbipõimunud hüüfid moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened paljunevad eostega ehk spooridega. Seeneraku kest sisaldab kitiini. Molekulaarbioloogia andmete põhjal on seentel ja loomadel ühised eellased. 6. Must täpphalik- Ikkeseen, on saprotroof ja esineb tihti toiduainetel nt. Leival. Leiva pinnale tekivad spetsiaalsed hüüfid, millel arenevad eoseid kandvad eoslad ehk sporangiumid. Eoslad on musta värvi ja on palja silmaga näha. 7. Sõnnikuhallik- esineb taimetoidulisel loomal, väljub seedest. Pärast imetaja seedekulgla läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda. Sõnnikul arenevad eoslad tugevasti puhetunud rakkude otsas. Puhetunud rakus asub vakuool, mis sisaldab kõrge kontsentratsiooniga lahust. Vakuooli lõhkedes ''tulistatakse'' eosed paari meetri kaugusele. 8
maha. Eos liitub seejärel teise mütseeliga ning moodustub uus seeneniidistik. Kui niidistikud ühinevad tekib kahetuumaline niidistik, millel võivad asuda viljakehad ehk seened. Kübarseen, mis on viljakeha, koosneb jalast ja kübarast. Viljakeha tekkimiseks on vaja niiskust. Mükoriida seenjuur. Tekib seente ja puude sümbioosi puhul. Puujuurte ja seente sümbioosis saab seen puult orgaanilisi aineid ja puule vahendab seen mineraalaineid ja vett. Hallitusseente eoseid leidub õhus alati, seetõttu võib hallitus tekkida pmt igal pool. Nutthallik moodustab esemele koheva valge kihi, millel on väikesed mustad täpid. Need mustad täpid on eosed. Hüüfides puuduvad vaheseinad. Eritab läbi rakuseinte keemilisi aineid, mis lõhustavad toitaineid. Seejärel imbuvad viimased rakku. Eosed tekivad eoslates, nende lõhkemisel kanduvad eosed edasi. Pintselhallik Hüüfid hargnevad pintslikujuliselt. Rakul on olemas vaheseinad. Eosed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
