Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad
Sissejuhatus...1 Keskkond...2 Saastus...3 Olulised keskkonnaprobleemid...4 Paljud muutused on tervisele ebasoodsad...5 Keskkonnateguri mõju organismile seostub vahetult...5.1 Kokkuvõte...6 1. Sissejuhatus Mis on keskkond? Kuidas saastatakse.. Keskkonna probleemidest ja keskkonna tegurite mõju organismile. 2. Keskkond Keskkond on kõik see, mis meid ümbritseb. Füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite kogum, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab ära nende vormi ja ellujäämise. 3. Saastus Inimtegevus kahjustab keskkonda kahel viisil: Otseses või kaudse saastamisega Ökoloogilist tasakaalu rikkuva tegevusega troopiliste vihmametsade, looma ja taimeliikide hävitamine Looduslike elupaikade hävitamine jms. 4. Olulised keskkonnaprobleemid: Imetajate väljasuremine Ookeani surnud tsoonid
Ökoloogia ja keskkonnakaitse 1. Millised on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid. Organismide kohanemisvõime, levik ja arvukus, nendega seotud aineringed ja energiavood, ökosüsteemide areng ja muutumine, keskkondade liigirikkus 2. Organismi mõjutavad tema elukeskkonnas nii biootilised kui abiootilised ökoloogilised tegurid. Selgita, mida mõista biootiliste ja mida abiootiliste tegurite all? Vastamiseks kasuta joonist 1.1. / lk 67 õpikust. Abiootilised: temperatuur, lumekate, valgus, tuul <- ehk eluta loodus Biootilised: toit, parasiidid, inimmõju, vastassugupool, konkurents <- elus loodus Selgita, millised biootilised ja millised abiootilised tegurid mõjutavad metssea elu? Kõik tegurid mõjutavad teda teatud määral. Eluta looduse tegurite vastu
I. Elukeskkond Organismidevahelised · vesi suhted · õhk · sümbioos · muld · kommensalism · parasitism II. Kliimategurid · kisklus · sademed · konkurents · õhutemperatuur · taimtoidulisus · tuul jne. Keskkonnategurid Biootiliste keskkonnategurite hulka kuulub ka inimmõju antropogeensed tegurid. keskkonna saastamine metsade hävitamine soode kuivendamine võõrliikide sissetoomine loodusressursside kasutamine sh. jahindus. Antropogeensed tegurid mõjutavad looduse bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust. Toitumissuhted kooslustes Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse
elutingimustes. · Vaalal ja kalal voolujooneline keha · Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini hõlmab vähem isendeid · · mikroevolutsioonilised muutused seisnevad uute alleelide
Inimene ja Keskkond Mis see keskkond siis tegelikult on? Keskkond ehk elukeskkond on organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum. Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur ja vesi, biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad tegurid. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiir, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine ehk protsess, kus organist kohaneb uue kliima- või elutingimustega. Kui keskkonnategurite muutuste väärtused on taluvuspiiri lähedal tekib organismil keskkonnastress. Loodus ja inimene käivad käsikäes. Loodus ju varustab inimese kõigeks eluks vajalikuga – vee, toidu ja hapnikuga. Kahjuks nüüd aga looduski sõltub inimesest. Inimesed on muutnud ökosüsteemi tasakaalu. Kõik algas siis kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Hiljem hakati veel kaevandam...
Rannaniit Iseloomustus Rannaniit – ranniku osa, mis allub mere mõjule või külgneb merega. Poollooduslik kooslus- tekkinud ja säilitatav vaid inimese ja looduse koostööna. Suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Taimestik ainulaadne, sest seda ujutatakse suurveega pidevalt üle. Taimed Taimkatet iseloomustab soolalembeste liikide rohkus. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisust. 1. Kõige madalam osa, mis on kõige sagedamini vee all. 2. Ülalpool keskmist veepiiri, siiski vee all kõrgvee ajal. 3. Rannalähedane niit, mis on ülalpool kõrgvee piiri. Esimene tase Ala, mis on kõige sagedamini vee all. Nõelalss Kare kaisel Meri-mugulkõrkjas Teine tase Ala, mis jääb kõrgvee ajal vee alla. Valge kastehein Punane aruhein Tuderluga Randteeleht Kolmas tase Merevesi ei ulatu, kuid tuule ja soolapritsmete kaudu on taimestik siiski mõjutatud m...
toimumiseks on valgust tarvis kirjelda temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased loomad varjunult soojemaisse kohtadesse talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, sest ainevahetus on aeglustunud. nimeta ja too näiteid biootiliste tegurite kohta. Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). mis on populatsioon? Populatsioon ehk ühisel triitooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid. millised näitajad iseloomustavad populatsiooni? Suurus ehk arvukus - isendite arv populatsioonis. Tihedus - isendite arv pinnaühikul millist populatsiooni nimetatakse stabiilseks, kasvavaks,
Mikro ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu Maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine. Pidevalt on tekkinud uusi liike, pidevalt on neid ka välja surnud. Kuid elu evolutsioon ei ole seisnud ainult üksikute liikide tekkimises ja väljasuremises. Biosfääri kui terviku evolutsioonis on ilmnenud teatud üldised tendentsid: Elu üldhulk Maal on suurenenud; Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud; Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal; Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. MAKROEVOLUTSIOON Progress Divergents Konvergents (täiustumine) (mitmekesistumine) (sarnastumine) · Uute keerukamate, · Eri elupaikades alg · Eri päritolu
puukõrgustest sõnajalgadest. 350 miljonit aastat tagasi valitses maailmas valdavalt troopiline kliima ja tekkisid putukad. Seega koosneb maailm samuti elusolenditest ja rakkudest ning taimedest. Maailm koosnebki süsteemidest ,,inimene" ja ,,loodus". Looduslik süsteem hõlmab kõiki inimesest väljapoole jäävaid sfääre (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär) koos nende endi seesmise dünaamika ja vastastikuste mõjudega, mis avalduvad abiootiliste, biootiliste ja keemiliste protsesside kaudu. Need on loodusvarad, mis eksisteeriksid ka ilma inimese olemasoluta. Loodus koosneb objektidest ja nähtustest. Objektid omakorda koosnevad väljadest, mis mõjutavad kehi ja kehadest, mis on ainelised objektid. Seega koosneb maailm loodusest, elusolenditest, objektidest ja nähtustest. Öösel välja vaadates, näeme taevas tähti ja kuud. Päeval näeme taevas päikest ja pilvi.
Analoogsed organid: Erineva päritoluga organismide organid muutuvad sarnastes tingimustes väliselt sarnaseks. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimistest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. hiidpanda lumeleopard Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad
1. Sünökoloogia aine ja põhimõisted Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. Tähtsaim mõiste on kooslus, mille uurimisega tegelevad sünökoloogia, koosluste ökoloogia ja biotsönoloogia. Põhimõisteid äkki veel- konkurents. 2. Biootiliste interaktsioonide tüübid ja tüüpidevahelised üleminekud Biootiliste interaktsioonide tüübid: Konkurents- ühe organismi mõju teisele olukorras, kus nad kasutavad sama ressurssi, mille hulk keskkonnas on limiteeritud. Kisklus- rööv- ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise isendi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Parasitism ehk nugilisus on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate
Annemarie Maasik 9t Organism ja elupaik. Organismide kasulik ja kahjulik kooselu. Mõisted: ELUPAIK Liigi (populatsiooni) olemasoluks ja arenguks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum. BIOOTILINE Organismidest ja nende suhteist olenev. BIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluta looduse tegurid. ABIOOTILINE Eluta loodusest põhjustatud. ABIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluslooduse tegurid. ANTROPOGEENNE TEGUR Inimtegevusest tulenevad tegurid, mis avaldavad mõju organismidele. KOOSLUS Organismide kooselu vorm. PRODUTSENDID/TOOTJAD Orgaanilise aine tootjad. KONSUMENDID/TARBIJAD Orgaanilise aine tarbijad.
II rühm erieesmärgilised metsad, mis jagunevad järgnevalt: A kaitstud ökosüsteemiga metsad. Maastiku-, pinnase-, taimestikukaitseala, metsageneetiline, zooloogiline, botaanilis-zooloogiline kaitseala ja seda tüüpi reservaadid ja biosfääri jälgimise aladel, ressursikaitsealadega metsad, erosioonikaitse ja muud metsad. Majandustegevuse eesmärk säilitada või taastada metsade ökosüsteeme või ökosüsteemide üksikuid osasid. Loodusõnnetuste läbi või biootiliste tegurite tõttu kahjustatud metsades, halvas sanitaarses seisukorras metsatükkidel võib teostada raiet muus kui lageraie korras või sanitaarse lageraie korras. Looduslikult täiskasvanud metsatükkidel võib teostada lõplikku raiet muus kui lageraie korras; 7 B puhkemetsad. Puhkemetsade hulka kuuluvad metsapargid, linnametsad, looduskaitsealade puhkealade metsad, puhkemetsaalad ja muud puhkealadena määratletud metsad
Keemia ja keskkond Jaan Vihalemm Tallinna Nõmme Gümnaasium 9B klass Tallinn 2008 Sissejuhatus Keskkond ökoloogias on organismi mõjutavate väliste biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum. Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur, vesi jne. Biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad elusorganismid. Argielus puutub inimkond kokku paljude keemiliste ainete ning ühenditega, mis on ohtlikud ja nende keerukad nimetused võivad põhjustada arusaamatust ja hirmu. Sissevõtmisel võivad tekkida mürgistused ja nahaga kokkupuutel ärritus või põletikud
Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Planetoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustatud liikidest välja surnud. (panda, lumeleopard, euroopa naarits, madukotkas, siniraag, krüüsel, rabapistrik, jutt-selg kärnkonn, lendorav, must-toonekurg) Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: elu üldhulk Maal on suurenenud. liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: Toimuvad sarnased protsessid : olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine. Aluseks on muutused pärilikus infos. Mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid.
Väljasuremine nagu ka uute liikide tekkimine, sõltub kahesugustest teguritest: elutingimustest ja organismide endi omadustest. Pidevalt muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike. Mikro ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine. Biosfääri kui terviku evolutsioonis on ilmnenud teatud üldised tendentsid: 1)elu üldhulk maal on suurenenud 2) liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud 3) evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal4)evolutsiooniline progress on teinud võimaluikuks sotsiaalse evolutsiooni. Inimese evlutsioon: inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Kõige enam eristab inimest inimahvidest mõtlemis-ja kõnevõime. Australopiteek ehk lõunaahv.2,3 2,5 mln aasta eest osav inimene (homo habilis); umbes 1,5 mln aasta eest püstine
pöördumatute muutusteni genofondis. Kohanemiseks- nimetatakse indiviidi sobitumist elutingimuste muutustega elu jooksul on mitte päriliku alusega ja võib olla pöörduv. Kohastumine on bioevolutsiooni paemine protsess, see on võimaldanud elul püsida läbi miljardite aastate. Kohastumused avalduvad organismide sise ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Võib eristada kohastumusi biootiliste ja abootiliste teguritega. Kohastumused on suhteliselt kasulikud omadused, kuid pole absoluutselt täiuslikud. Loodusliku valiku kaasabil tekkinud kohastumused on tihti kompromiss lahendused. Liigiteke (mikroevolutsioon) Liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Igal liigil on oma teistest liikidest erinev genofond.
täispiim, mida hapendatakse piimhapebakterite puhaskultuuriga. Vanaaja biotehnoloogiast oli kõige keerulisem ja mitmekesisem juustutegemine. Paleontoloogilised luuleiud tunnistavad, et juba ürginimesed sooritasid kirurgilisi operatsioone. Alles 19.sajandi teisel poolel jõudsid bioloogiaalased fundamentaaluuringud nii kaugele, et hakkasid omakorda toetama meditsiini ja põllumajanduslikke rakendusi. Suurimaks teadlaseks, kes muutis 19. Sajandil arusaamu elu tekkest ja paljude biootiliste protsesside olemusest, oli prantslane Louis Pasteur (1822-1895). Oma paljude avastuste kõrval tõestas ta 1860.aastatel , et elusolendid tekivad ainult teistest olemasolevatest elusolenditest. Käärimisel, hapendumisel ja roiskumisel ei teki elusolendid neis protsessides, vaid olemasolevad mikroobid põhjustavad neid protsesse. Pasteuri nimi kinnistus rakendusbioloogiasse terminiga ,, pastöriseerimine ‘’. Antibiootikumide avastaja Alexander Fleming. Ta avastas, et rohehalliku
täispiim, mida hapendatakse piimhapebakterite puhaskultuuriga. Vanaaja biotehnoloogiast oli kõige keerulisem ja mitmekesisem juustutegemine. Paleontoloogilised luuleiud tunnistavad, et juba ürginimesed sooritasid kirurgilisi operatsioone. Alles 19.sajandi teisel poolel jõudsid bioloogiaalased fundamentaaluuringud nii kaugele, et hakkasid omakorda toetama meditsiini ja põllumajanduslikke rakendusi. Suurimaks teadlaseks, kes muutis 19. Sajandil arusaamu elu tekkest ja paljude biootiliste protsesside olemusest, oli prantslane Louis Pasteur (1822-1895). Oma paljude avastuste kõrval tõestas ta 1860.aastatel , et elusolendid tekivad ainult teistest olemasolevatest elusolenditest. Käärimisel, hapendumisel ja roiskumisel ei teki elusolendid neis protsessides, vaid olemasolevad mikroobid põhjustavad neid protsesse. Pasteuri nimi kinnistus rakendusbioloogiasse terminiga ,, pastöriseerimine ‘’. Antibiootikumide avastaja Alexander Fleming. Ta avastas, et rohehalliku
mis tuleneb Eesti osalusest kahes rahvusvahelises metsaseire programmis. Esimene neist kannab nimetust ICP Forests ehk I astme metsaseire, teiseks on üle–euroopaline metsade intensiivseire ehk II astme metsaseire. (Keskkonnainfo, 2014). 3 2. EESMÄRGID Metsa ja metsamuldade seire eesmärgiks on metsade seisundi ja juurdekasvu hindamine ning seostamine biootiliste (haigused, kahjurid) ja abiootliste (inimtegevus, saaste) tegurite mõjuga. Intensiivseire aladel jälgitakse süvendatult õhusaaste mõju (happevihmad, mulla hapestumine, raskmetallid) metsadele ning erinevatele puuliikidele. Seiretööde tulemuseks on hinnangud eesti metsade seisundile ja juurdekasvule ning ülevaade toimunud muutustest ja piirkondlikest erinevustest. Kogutav andmestik on lähtealuseks metsade majandamisel ning
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Ökoloogilised koridorid Juhendaja Kaire Lanno Tartu 2017 SISUKORD EESTI MAAÜLIKOOL.........................................................................................................1 Põllumajandus- ja keskkonnainstituut....................................................................................1 Ökoloogilised koridorid.........................................................................................................1 .............................................................................................................................................1 Juhendaja Kaire Lanno...........................................................................................................1 Tartu 2017..............................................................................................
6.Mehaanilised vigastused- pinnalised vigastused ( soodustavad bakterite ja seente sissetungimist taimekudedesse ) , ilmastikunähtused ( rahe , torm, vihm ) , valed harimisvõtted , hooldustööd 7.Kiirgused, õhu- ja mullasaaste- liigne päikesekiirgus ja radioaktiivne kiirgus võivad põhjustada häireid rakkude jagunemisel ja taime arengus. Õhu ja mullasaste eest on ohustatud mägised piirkonnad ( happevihmad ) 5.Nimetada neli suuremat biootiliste tegurite rühma mis tekitavad taimehaiguseid, tuua näiteid kuidas neid haigusi omavahel eristada. 1. HMK. KOTTSEENED *Seeneniidistik suurema osa elutsüklist haploidne *Tüüpiline kottseente juures on pleomorfism ( mittesugulise ja sugulise põlvkonna vaheldumine) Paljunevad: Mittesuguliselt somaatiliste rakkude pooldumisega, pungumise teel või oiididega, koniididega e lülieostega( iseseisva liikumisvõimeta, tekivad koniidikandjatel, mittesugulise paljunemise eosed )
edukus, mis viib isendirühmade kohastumuseni Eeldused: · Peavad eksisteerima erinevused. · Peavad olema tingimused erinevuste realiseerimiseks. Loodusliku valiku objektiks kõik isendid igal elujärgul kõikide tunnustega. Protsess: valitakse genotüüpe fenotüüpide alusel. Järgmisse põlvkonda antakse edasi vaid geenid. Keskkond ei suuda anda hinnanguid isendite DNA baasil (erandiks surmavad geenmutatsioonid) Valiku teostaja: ümbritsev keskkond koos abiootiliste ja biootiliste suhetega Loodusliku valiku hind: · Osa isendeid hukkub valiku käigus · Osa isendeid jääb ellu, kuid ei saa osaleda paljunemises Tulemus: isendirühmade kohastumine ja nende kohastumuste säilitamine Loodusliku valiku vormid Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik Keskkon Stabiilne Toimub keskkonna Toimub d muutumatu kindlasuunaline kindlaperioodiliselt keskkond
populatsioon, elukooslus, ökosüsteem, ökosfäär. - Keskkonnaõpetus tegeleb vee, õhu, maaga ning nedne vaheliste seostega, kuid ka elusorganismide vaheliste seostega. Keskkonnakaitse Meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. 2.Biootilised ja abiootilised keskkonnategurid, näited. Abiootilised tegurid Oleluskeskkond (õhk, vesi muld), kliima (soojus- ja valguskiirgus, sademed). Biootiliste tegurid Avalduva teiste organismide mõjus. Biootilised suhted, suhted organismide vahel 3.Organiseerituse tasemed: biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. Biosfäär Kõige suurel ökoloogiline süsteem. Hõlmab kõike elusat vees, õhus ja maismaal. Biosfääri siseneb päikeseenergia, tänus millele on elu Maal võimalik. Seosed toimivad toiduahelate ja aineringete näol. Bioom Biosfäär jaguneb vööndite kaupa bioomideks: tundra, stepp, kõrb jne
7. Sotsiaalne hierarhia isendite positsioneering lähtuvalt nende bioloogilise rolli tähtsusest(karjalise eluviisiga loomadel, nt- hundid; samasoolistel ühiselulistel lindudel nokahoobi järjestus) POPULATSIOONIDEVAHELISED SUHTED A B negatiivne negatiivne konkurents on suhe piiratud ressursside tingimustes: abiootiliste tingimuste suhtes, biootiliste tingimuste suhtes negatiive negatiivne Antibioos on kahe osapoole suhe, kus mõlemad kasutavad kautseid allasurumise meetodeid mulla mikroorganismid, kes toodavad antibiootilisi ühendeid, eri liiki taimede juured, kes eritavad juurte arengut
Eluslooduse süstematiseerimise võimalused ja tähtsus. Inimlaste lahknemine inimahvidest, nende mitmekesisus ja uute tunnuste kujunemine. Perekond inime- ne eripära võrreldes inimahvidega. Teaduslikud seisukohad nüüdisinimese päritolust. Inimese evolutsiooni mõjutavad tegurid, bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon. Abiootiliste ökoloogiliste tegurite mõju organismide elutegevusele. Ökoloogilise teguri toime graafiline iseloomustamine ja rakendamise võimalused. Biootiliste ökoloogiliste tegurite mõju organismide erinevates kooseluvormides. Organismidevahelised suhted sümbioosi, konku- rentsi, parasitismi, herbivooria, kiskluse ja omnivooria korral ning nende tulemused. Populat- siooni määratlus. Ökosüsteemi struktuur ning selles esinevad vastastikused seosed. Toiduahe- la peamiste lülide tootjate, tarbijate ja lagundajate omavahelised toitumissuhted. Iseregu- latsiooni kujunemine ökosüsteemis. Ökoloogilise tasakaalu muutustega seostuvad muutused
1. Sissejuhatus Sipelgad on väga laia levikuga putukarühm, mis paljudes regioonides osutub erinevate koosluste üheks domineerivaks liigiks. Optimaalsetes tingimustes võib mõningate siipelgaliikide biomass ületada teiste loomarühmade oma. Metsakuklaste polügüünsed pered võivad paljunemisel moodustada omavahel ühenduses olevaid pesade süsteeme - kolooniaid, mis omakorda ühinedes, moodustavad föderatsioone ja asurkondi. Näiteks laanekuklase (F. aquilonia) asurkonnas võib koos elada üle tuhande pere. Pesade asustustihedus tõuseb sageli 15 pesani hektaril. Arvestades pere suuruseks 1-4 miljonit sipelgat, ühe isendi keskmiseks kaaluks 10 mg saame ühe hektari biomassiks vähemalt 150 kg. Mitmetes Eesti suuremates metsakuklaseasurkondades võib sipelgate suurim biomass ulatuda aga isegi 300 kg/ha s.o. 1500-3000 is/m2. Siin pole arvestatud haudme (munad, vastsed, nukud) olemasolu pesas, mis annab suvel olulise biomassi lisa. Sellist sipelgate h...
Keskkonnapoliitika EKSAMIKS Keskkonnapoliitika kujunemine, seosed teiste poliitikatega, poliitikaprotsess ja vahendid. Poliitika traditsiooniline poliitika. Halduspoliitika - ühe või mitme osapoole poolt ette võetud sihipäraste tegevuste kogum, mis on suunatud tõstatatud probleemi lahendamisele. Keskkond organismi mõjutavate a-biootiliste ja biootiliste tegurite kogum. A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne
Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aasta Tsernobõi tuumakatastroofi mõju kestab tänini. Paljud on seetõttu surnud ning kuna kiirgus hävitab rakke, võib see viia impotentsuseni, hävitada loote, kahjustada erinevaid elundkondi jne. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele.
12. Üleminek lihtsama ehitusega organismitüübilt täiuslikumale on toimunud hüppeliselt. Mitmes suhtes ebatäiuslikud või isegi ebardlikud organismirühmad on välja surnud VALE - Üleminek lihtsama ehitusega organismitüübilt täiuslikumale on toimunud vahevormide kaudu. 17. 13. Ühegi liigi geenifond ei võimalda lõputult ümber kohastuda ÕIGE- sest keskkonnatingimused muutuvad pidevalt ja kiiresti 17. 14. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite(elusa looduse) osakaal ÕIGE 17. 15. Kahepaiksed põlvnevad vihtuimsete kalade sarnastest eellastest ÕIGE 17.16. Linnud põlvnevad roomajatest ÕIGE 17.17. Populatsioonis elavate loomade geenid ja alleelid moodustavad populatsiooni geeni struktuuri ÕIGE 17.18. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kasulikud VALE – enamik on kahjulikud. 17.19. Darwini arusaamade kohaselt põlvnevad olemasolevad liigid algselt loodud liikidest – VALE
Hilli perekonna indeksid. Na kus a=0,1,2. Valem. Mida suurem on a seda... N0=S N1=eH' kus H' on Shannoni valem vms. N2=1/lambda E2,0=N2/N0 N2 on väiksem või võrdne N0 1. Tasakaalulisus kas taksonoomiline mitmekesisus on oma loomult tasakaaluline nähtus või suurus? St kas ta kujuneb välja mingite vastandlike jõudude tasakaaluseisundite või mitte. Kas see tasakaal on püsiv või mitte. 2. Kas kooslused on/võivad olla liikidega küllastunud? 3. Milline on biootiliste interaktsioonide roll diversiteedi kujunemisel? Tabel. Wallace püüdis seletada troopika liigirikkust. Niiskes troopikas on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samas kui pooluste lähistel on jääajad perioodiliselt liike välja suretanud. MacArthur ja Wilson uurisid kuidas ühel saarel kujuneb välja elustik ja diversiteet. Graafik. Koosluste kujunemine on nissiruumi täitumine bioloogiliste liikidega. Gause reegel.
17. 12. Üleminek lihtsama ehitusega organismitüübilt täiuslikumale on toimunud hüppeliselt. Mitmes suhtes ebatäiuslikud või isegi ebardlikud organismi rühmad on välja surnud VALE Üleminek lihtsama ehitusega organismitüübilt täiuslikumale on toimunud vahevormide kaudu. 17. 13. Ühegi liigi geenifond ei võimalda lõputult ümber kohastuda VALE Liikide geenifondid võimaldavad lõputult ümberkohastuda. 17. 14. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite(elusa looduse) osakaal ÕIGE 17. 15.Kahepaiksed põlvnevad vihtuimsete kalade sarnastest eellastest ÕIGE 18.TÄIDA LÜNGAD: 18.1. Kui eraldunud organismirühmal tekib lähteliigi suhtes ristumisbarjäär,suureneb arvukus ja kujuneb oma levila,tekib populatsioon 18.2. Suuremate organismirühmade vaheliste põlvnemisseoste selgitamine võimaldab kujutada nende evolutsiooni kujunemist 18.3. Hobuslaste evolutsioonis toimus kehamõõtmete suurenemine, varvaste arvu vähenemine ja
3. Generatiivsed vastastikkused suhted paljunemise pinnal. Antropogensed tegurid: 1. Otsene: · Organismide kasutamine ja hävitamine kalandus, jahindus, · Organismide viljelemine ja kodustamine organismi viimine kultuuri, · Introduktsioon ja aklimatsioon organismi sissetoomine alale, kus seda varem polnud, · Selektsioon valikarendus. 2. Kaudne: · Abiootiliste ja biootiliste tegurite mõju muutuste läbi maaharmine, kuivendamine, vee-õhu saastamine. Taluvusala e ökoamplituud toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Ökoniss mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. Biotsönoos - üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad.
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
kohanemine. Naha pigmentatsiooni muutumine, pupillide avardumine ja ahenemine, lihasmassi suuruse muutumine. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Eriti äärmuslikud näited bakteritel, kes elavad nii ookeanide süvikutes kui kõrgmäestikes. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Võib eristada kohastumusi keskkonna biootiliste ja abiootiliste teguritega. Suurem osa kohastumusi omased paljudele liikidele kas päritud ühistelt eellastelt või iseseisva kohastumisega. NÄITED: Kõrbetaimedel sügav juurestik vee hankimiseks, lihakad lehed või varred veevarude kogumiseks või vastupidi, vee aurumist piiravad kitsad ja nahkjad lehed ning vahajad kattekoed. Päeval õhulõhed suletud, CO2 kogutakse öösel. --Liblikõielistel lämmastikutarvet rahuldava kohastumusena kujunenud sümbioos lämmastikku
· Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): · abiootiliste faktorite erinevus: kliima, eriti temperatuur ja sademed mullatüüp reljeef ja ka kõrgus üle merepinna tuul · biootilised faktorid · füüsilised barjäärid · biootiliste ja abiootiliste faktorite koosmõju ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES, TOIDUAHELAD, TOIDUVÕRK JA TROOFILISED TASEMED · Energia jäävuse seadus ehk termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele · Energia jäävuse seadusest järeldub, et energia, mille süsteem saab väljastpoolt, peab
kombinatsioonid ja mutatsioonid. Keskonnatingimuste muutudes on paremini kohanenud indiviididel eelised ellujäämiseks ja paljunemiseks. Seda nimetatakse diferentsiaalseks paljunemiseks. 70)Seleta mõiste ökoloogiline niss. Mõiste võttis kasutusele zooloog G.E.Hutchinson 1957. aastal. Näitab liigi või populatsiooni kohta ökosüsteemis. Väljendub liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike biootiliste ja abiootiliste tingimuste näol. 71)Mis on keskkonna kandevõime? Suurimat populatsiooni tihedust, mida keskkond suudab kanda, nimetatakse keskkonna mahutavuseks ehk kandevõimeks. 72)Mis on populatsioonidünaamika ja millest see sõltub? Populatsiooni arvukuse ehk suuruse seaduspärane muutumine ajas. Peale süüni ja surma mõjutab populatsioonidünaamikat ka migratsioon. 73)Kuidas arvutatakse sündimuskordaja?
· Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): · abiootiliste faktorite erinevus: kliima, eriti temperatuur ja sademed mullatüüp reljeef ja ka kõrgus üle merepinna tuul · biootilised faktorid · füüsilised barjäärid · biootiliste ja abiootiliste faktorite koosmõju ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES, TOIDUAHELAD, TOIDUVÕRK JA TROOFILISED TASEMED · Energia jäävuse seadus ehk termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele · Energia jäävuse seadusest järeldub, et energia, mille süsteem saab väljastpoolt, peab
• Kontinentaalself (rannikuveed) • Upwelling’u alad (süvavee kerke alad) • Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): • abiootiliste faktorite erinevus: – kliima, eriti temperatuur ja sademed – mullatüüp – reljeef ja ka kõrgus üle merepinna – tuul • biootilised faktorid • füüsilised barjäärid • biootiliste ja abiootiliste faktorite koosmõju ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES, TOIDUAHELAD, TOIDUVÕRK JA TROOFILISED TASEMED • Energia jäävuse seadus ehk termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele • Energia jäävuse seadusest järeldub, et energia, mille süsteem saab väljastpoolt, peab
Kumbki allsüsteem omakorda koosneb biootilistest ja abiootilistest komponentidest. Looduslikud abiootilised komponendid on geoloogiline aluskord, geomorfoloogilised vormid ja loodusliku hüdrosfääri elemendid. Looduslikeks biootilisteks komponentideks on looduslik taimkate, metsloomad ja mikroorganismid. Antropogeensed abiootilised komponendid on karjäärid, puistangud, ehitised, ühendusteed ja kõik muud tehnogeensed rajatised. Antropogeensete biootiliste komponentide hulka kuuluvad inimesed ise, kultuurtaimed ja koduloomad. Keskkonnaprobleemide süvakäsitlus ja keskkonnakaitse on tekkinud ja tähtsaks saanud viimastel aastakümnenditel. Varem oli tegemist üsnagi stiihiliselt korraldatava looduskaitsega. Sellise looduskaitse alged pärinevad juba õige ammuste tsivilisatsioonide praktikast. Algne looduskaitse tähendas põhiliselt loodusharulduste kaitset. Haruldasi loodusobjekte, samuti
Kordamisküsimused ja vastused ÖKOLOOGIAS 1.Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Teadlik ja mitte teadlik looduskaitse (viimane oli eriti ammu). Eriti suurt tähelepanu looduskaitse arendamisel on pälvinud Põhja-Ameerika ja Saksamaa Euroopas. Looduskaitsele hakati siis mõtlema, kui selgus et miski siin ilmas pole lõpmatu ehk hakkasid otsa saama loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). 3. Urbanisatsioon ehk linnastumine. Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 li...
säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Keskkond on kõik see, mis teatavat subjekti ümbritseb Omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust kitsendatakse, lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui inimkonna ühisvara ja Füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite rahvuslikku rikkust. (kliima, pinnas, elusorganismid jne) kogum, mis Looduskeskkonna saastamise minimeerimine o mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ja loodusvarade kasutamine loodusliku ning tasakaalu säilitavates kogustes on o määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja majandustegevuse põhinõuded
Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvavad tavaliselt täisvalguses, kuid võivad elada ka varjus(mustikad) ning
PVA-s kasutatakse statistilisi andmeid, nagu isendite vanuseline osakaal populatsiooni struktuurist erinevate aastate jooksul. Andmeid pea koguma (vähemalt 10. aastat) ning neid saab andmebaasidest, kui sinna on kantud, või peab ise teostama seiret ning jälgima liigi arvukuse muutusi ja vanuselist koosseisu. 6. Elupaik, elupaigavalik, metapopulatsioonid Mõisted: Elupaik e eluase e habitaat on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; selliste tingimustega ala. Ala, mille ressursid ja tingimused võimaldavad liigil seda asustada, paljuneda ja ellu jääda. Eluapik on ala, mille ressursid ja tingimused võimaldavad organismil seda asustada, seal ellu jääda ja paljuneda. Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Väljendab, millistes keskkonnatingimustes liik elada tahab, nii abiootilised (füüsikalised, keemilised) kui biootilised tingimused.
Järelikult on piirkond vaesem liigilises mõttes, kui ikkagi isenditega kaetud. Ökoloogiline niss. On öeldud, et mis tahes liigi esindajad saavad ellu jääda, kasvada, paljuneda ning säilitada elujõulise populatsiooni teatud kindlas tingimuse vahemikus optimaalses vahemikus. See tingimus loobki ökoloogilise nisi, kus liik ennast kõige paremini tunneb. Huchinson oli esimene, kes nisi- konseptsiooni ökoloogiasse tõi. Ta ei kasutas nisi mõistet ka biootiliste ja ressursside juures. Liik peab oma optimaalsesse paika jõudma. Liigi esinemist võib takistada teiste liikide tegevus. On olemas teatud tegurite kombinatsioonid, mis võimaldavad liigil säilitada elujõulist populatsiooni. Seda ainult juhul kui seal ei esine vaenlaste vastasuunalist mõju. Huchinson jaotas nisid fundamentaalseteks ja realiseerunud. Fundamentaalne niss kajastab liigi üleüldiseid potensiaalseid võimalusi kõikide tarvilike abiootiliste tingimuste kompleksi
Teiseks kõrged soolakontsentratsioonid on keerukalt seotud veestressiga. Need tekitavad madala pinnase vee potentsiaali, s.o. füsioloogilise põua vorm, mis teeb taimele raskeks omastada nii vett kui toitaineid. Kolmandaks, vigastused glükofüütidel on seotud spetsiifiliste ioonide mürgisusega, eriti Na+ ja Cl-. NaCl mürgisust noorel odral, maisil ja teistel taimedel saab vähendada Ca2+ sisalduse suurendamisega. 10. Biootilised stressifaktorid. Kuuluvad keskkonnasaastajate alla: Biootiliste tegurite hulk (haigustekitajad, kahjurid, konkurents) Herbivooria, tihedus, patogeenid. 11. Stressiained. Antioksüdandid Vees lahustuvad (tsüsteiin, C-vitamiin, uraat) Rasvas lahustuvad (A-, E-, D-vitamiin) Ensüümid Polüamiinid Proliinid, glütsiin jt Suhkrud ja polümeersed alkoholid Rakuseinte materjalid: suberiin, korkaine Fütoaleksiinid Kallus Proteiinid Taime regulaatorained 12. Taimede (kaitse-)reaktsioonid vigastustele ja haigustele
Seal sademetena maha langevast veest moodustub osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi sulgeb suure (globaalse) veeringe. 6 7 24. Happesus (pH) ja soolsus kui ökoloogilised faktorid. 8 25. Päikesekiirgus, temperatuur, sademed, niiskus kui ökoloogilised faktorid. 1 26. Biootiliste ja abiootiliste faktorite koostoime. Ökoloogiliste faktorite mõju organismile. 2 27. Liebigi miinimumseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Mitscherlichi, Walteri-Aljohini seadused. 3 28. Eurütoop, stenotoop. 4 29. Bioindikatsioon. Bioindikaator, atsidofiil, kaltsifiil, oligotroofid, eutroofid, mesotroofid. Eutrofeerumine. 5 30. Õhu seisundi, keskkonna happesuse, niiskuse ja mulla mehhaanilise koostise monitooring bioindikaatorite abiga. Ja nyyd ss vastused
huvid loodushoiu ees tagaplaanile jääma. Selline mõtteviis ei pea õigeks looduse arengule vahele segada ning rõhutab seda, et inimtegevuse ulatus peab olema piiratud nii meie puudulike teadmiste tõttu kui ka eetilistel põhjustel. 3. Keskkonnaõiguse kesksed mõisted Keskkond- Keskkonna mõiste on suures osas kokkuleppe küsimus. Keskkonna määratlused saab jagada kaheks: reaal- ja legaaldefinitsioonideks. Reaaldef.-keskkond on füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite (kliima, pinnas, elusorganismid) kogumit, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja ellujäämise. Legaaldefinitsioone on mitmeid: näiteks a) keskkond on nii õhk, vesi kui ka pinnas (Ühendkuningriigi 1990 a. keskk.kaitseseadus); b) keskkond on kui elus ja eluta loodus- ressurss, nagu õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted/
Zakaznik – vana vene keeles "keeld", algselt jahikeelualad, keelualad. Peeter I, määrused, korraldused: Metsade kaitse, parkide rajamine linnadesse, ukaasid jahifauna ja kalade kaitseks, Belovezje ürgmets, 1805 Moskva Loodusuurijate Selts, 1886 Askania Nova stepikaitseala, 1912 Vene Geograafia Seltsi juures alatine looduskaitse komisjon, 1918 Dekreet metsadest, 1919 Astrahani looduskaitseala. KESKKONNAÕIGUS Keskkond: Loodusteaduslik definitsioon: Füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite kogum, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja ellujäämise. Legaaldefinitsioon: „õhk, vesi ja pinnas”. Lugano konventsioonis: nii elus kui eluta loodusressursid ja nende omavahelised suhted. Vara, mis moodustab osa kultuuripärandist. Maastiku iseloomulikud elemendid. EL Kesk- ja Ida-Euroopale koostatud keskkonnakaitse näidisseadus käsitleb keskkonda kui: biootilisi ja abiootilisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
