LIHASTIK 56. Vöötlihaskiu ehitus: vöötlihaskiudu katab membraan-sarkolemm, mille sees paikneb sarkoplasma. Sarkolemmi all on tuumad. Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid(kahte liiki- aktiini ja müosiiniflamendid). 57. Lihase ehitus: ????? koosneb vöötlihaskiudude kimpudest, ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. Endomüüsium- õhuke sidekoeline kest, mis ümbritseb lihaskiude Perimüüsiumiga-Lihaskiukimpe kattev sidekoelise ümbris. Epimüüsiumiga- kõige paksem sidekoelistest kattekihtidest, seob lihaskiudude kimbud terviklikuks lihaseks. Annab lihastele kuju. Lihaste abiseadeldised: Sidekirmed – õhukesed kõõlusmembraanid (üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber) Sünoviaalpaun – kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes. (lihaste all väikesed padjakesed, kus peal lihased liiguvad) ...
Anatoomia - Lihastik 56. Vöötlihaskiu ehitus · Inimese lihaskiudude pikkus varieerub väga suurtes piirides, alates mõnest mm kuni 10-12 cm. · Vöötlihaskiudu katab membraan sarkolemm. Kiu sisemuses, sarkoplasmas, on rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis omakorda koosnevad veelgi peenematest müofilamentidest. Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. · Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. Vöötlihaste tegevus allub inimese tahtele. 57. Lihase ehitus · Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on ...
PTK 1.3 luude koostis ja ehitus Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. 1) Vesi -20% 2) Mineraal- e anorgaanilised ained P,Mg, Ca 55%- TUGEVUS 3) Orgaanilised ained 25%-ELASTSUS Luude ehitus: · Toruluu on seest õõnes ja täidetud kollase luuüdiga(eristatakse punast ja kollast,punane on vereloomeelund) · Luude otsas paikneb käsnollus, millesse suubuvad veresooned · Luud ümbritseb luuümbris(toodab uusi luurakke) , mille all asub tihe ja tugev luukude-plinkkude Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, mis on valkainest koosnev sidekoeline väät,tõmbele ja venitusele väga vastupidav 1.4 Luud ja nende ühendused Luude ühendused 1) Liikuvad: a)keraliigesed-õlad, puusad b)plokkl.-põlve-ja küünarliiges c)silinderl- selgroolülid 2) Poolliikuvad 3) Liikumatud Luustik e skelett Ülesanded: 1) Toestab pehmeid kudesid 2) Kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi 3) Lihaste kinnitusko...
Anatoomia lihastik testi küsimused vastused pildid
Bioloogia LIHASTIK 1 Müoloogia õpetus lihastest Lihas lihaskiudude kogum, mis koordineeritult funktsioneerides võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi. Lihastoonus püsiv ja passiivne lihaskiudude kokkutõmbumine 2 Lihased pildil: 1 - skeletilihas. 2 südamelihas. 3 vöötlihas. 3 Düstroofiad pärilikud haigused, mis põhjustavad lihaste kärbumist. Lihaste kõhetumine, aeglaselt arenev lihasnõrkus, valusad ja kanged lihased, neelamis- ja kõnelemisraskused, ptoos, diploopia. Müopaatiad pärilik või omandatud lihashaigus, mis väljendub lihaste nõrkuses. Uriinipidamatus, krambid, lihasvalu ja -nõrkus, lihaste paistetus, liigesevalu. Müotooniad viitab viivitusele lihaste lõdvestumisel. Lihasjäikus. 4 Südame lihaskoe kokkutõmmete ja lõtvumise rütmi võib muuta hormoon adrenaliin. Lihaste tööks vajaminev energia saadakse glükoosi lagundamisel. Skeletilihas kinnitub luudele pehmete ku...
KT IV ALAJÄSEME LIHASTIK 67. Vaagnavöötme lihastik (8) LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKO FUNKTSIOON NIMETUS HT Niude-nimme lihas Nimmelüülid, niudeluuhari Reieluu Reie ette viimine väikesele pöörlile Väike tuharalihas Niudeluu tagapind, Reieluuu suurele Reie eemaldamine
Luustik e skelett · Luud koosnevad luukoest. · Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa. · Inimesel on enam kui 200 luud ( täiskasvanu ) Luude koostis · Mineraalained 55 - annavad luudele kõvaduse ( Ca , Mg , soolad ) · Orgaanilised ained 25 - annavad luudele elastsuse ( valgud, rasvad ) · Luurakkud ja rakuvaheaine ( peamiselt vesi ) Vananedes mineraalainete sisaldus luudes suureneb ning luude tugevus väheneb. Osteoporoos - luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. Luukoe vähenemist põhjustavad tavaliselt hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või vitamiin D defitsiit. Loote luustik - Koosneb peamiselt kõhredest. Luustumine · Kõhrede järk-järguline luustumine. · Kõik kõhred ei luustu. · Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas. ( 21 a ) · Luude rakud uuenevad kogu elu . Luude kasvuvõõnd - Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus...
Arvuti mõju lapse lihastele ja luustikule. Arvutite laialdane kasutamine loob igale inimesele praktiliselt piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus plaanis. Samal ajal tõstab arvutite kasutamine rea hügieenilisi, ergonoomilisi ja psühholoogilisi küsimusi. Eriti kaitsetu on selle suhtes lapse kasvav organism. Arvuti ja selle klaviatuuri ning hiirega töötav laps on sunnitud püsima pikaajaliselt teatud kindlas, sageli temale mittesobivas asendis. Selline kehaasend põhjustab lihastes staatilise pinge. Sageli lisandub sellele samade liigutuste kordamine, vähene füüsiline koormus, kindlaksmääratud tempo ja tööde järjestus. Mõju tugi- ja liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud, iste ja töölaud on kehamõõtmetele ebasobivad ning töötatakse kestvalt klaviatuuriga. Arvuti kasutamisel on toolil väga tähtis roll. Tihti ei pöörata sellele tähelepanu ning hiljem...
29. pöialuud 30. varbaluud 13. Lihased ja nende ülesanded. a) kaitse b) keha temperatuur c) liigutamine d) keha kuju 14. Lihaste tüübid ja nende iseloomustus. Vöötlihased e skeletilihasd Silelihased Südamelihas ( myocardium ) Vöödilised ja luude küljes Ei ole vöödiline Ainult südames Tahtele alluvad Elundite seintes Vöödiline Tahtele ei allu Tahtele ei allu 15. Inimese lihastik (nimetused jooniselt ). Tähista joonisel numbritega: 1. näolihased 2. kaelalihased 3. deltalihas 4. suur rinnalihas 5. õlavarre kakspealihas 6. välimine kõhu põiklihas 7. kõhu sirglihas 8. rätsepalihas 9. reiesirglihas 10. külgmine pakslihas 11. keskmine pakslihas 12. pikk varvastesirutajalihas 13. trapetslihas 14. õlavarre kolmpealihas 15. seljalihas 16. suur tuharalihas 17. reie kakspealihas 18. kaksiksääremarjalihas 19
1. Asteeniline ehk sale tüüp Sale, nõrga kehaehitusega, pikk, kõhn, nurgeline.Nägu piklik, kuivetunud, teravate joontega, otsmik kõrge, nina teravalt etteulatuv. Lihastik vähearenenud.Luud peened, pikad. Õlad kitsad, ettepoole längus. Kehakaal võrreldes pikkusega jääb normist alla. Habemekasv nõrk, korrapäratu. Atleetilis-muskulaarne tüüp Robustne, tugeva kehaehitusega, laiaõlgne, ülemine kehapool ülearenenud. Nägu munakujuline, lõug tugev, Nina tömp. Luustik-lihastik tugev. Käed-jalad lühikesed. Kaal vastab pikkusele. Pükniku tüüp lai ja ümar, kõhu ümbermõõt ületab õlgade ümbermõõdu. Nägu
temperamendi tüübi näitaja 4. Kehaehituse tüübid Kretchmeri järgi * leptosoom- nõrk kehaehitus,sale,nurgelised vormid,näovorm teravate joontega,alumina lõualuu tagasipoole hoidev,lihastik ja rasvapadjad vähe arenenud *atleetilis e muskullaarne robustne kehaehitus,tugev lõug ja nüri nina, rasvapadjand keskmine,tugeva/jämeda kondiga, laualt väljaulatuv õlavööt,silmatorkavalt tugevasti arenenud lihastik õlavöödi piirkonnas *püknik kehakuju laia-ümmarkasvuline,kerepiirkond ülekaalus,mõõdukalt arenenud ja pehme lihastik, tugevasti arenenud rasvkõht, lamedapinnaline ja ümmargune/5- nurgaline või laia kilbi näovorm, kondikava jäsemetel ja rangluu õrnad,õlgade laius väike ja rindkeha kumer. 5. Iseloomutüübid mõtleja 2.signaalsüsteem,kunstnik1.signsüst,keskmine tüüp-signs.
Siil Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Kombeks on panna maja läheduses tegutsevatele siilidele piima. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult ...
BIOLOOGIA 7.kl KONTROLLTÖÖ I variant Roomajad , linnud , imetajad. 1.Linnud kuuluvad selgroogsete hulka. Nimeta kõigepealt tunnus , mille järgi otsustad looma nähes , et ta on selgroogne.(2p). Nimeta veel 2 selgroogsetele iseloomulikku tunnust.(2p) Kui näen looma siis tunnen ta ära et ta selgroogne on selle järgi et : Ta võib aktiivselt liikuda kuna tal on ju arenenud lihastik ja luud . Selgroogsete tunnused: Hästi arenenud lihastik,luud,närvisüsteem + sisetoes. 2.Kirjuta , kuidas on jäseme ehitus seotud looma liikumise ja elupaigaga. Geko jalgade varbapadjanditel on ridadena üliväikesed haakuvad harjased millega jalg haarab kinni ka kõige pisematest pinnakonarustest. Kus ja kuidas selline sisalik liikuda saab? (3p) Liigub puuotsas , tavaliselt nõmmel , kuna tal on selline jäse siis ta suudab ju hästi puu külge kinnituda ning sealt süüa otsida .
kirjanduses ja muusikas. 3. Kehatüüpide järgi Leptosoom-nõrk kehaehirus, keha laiusega võrreldes on keha pikk, kõhn, nurgelised vormid. Näovorm on kuivetunud, pikergune, alumina lõualuu tagasipoole hoidev. Lihastik on vähearenenud. Peenikesed pikad kondid, kitsad õlad, roided selgesti nähtavad. Atleetis-..-Robustse kehaehitusega, silmatorkavalt arenenud lihased, võimsad õlad. Nina enamasti nüri, lõug tugev, otsaesine tahapoole kalduv. Tugevasti arenenud lihastik, eriti õlavöödi piirkonnas. Kontide ehitus on tugev, jämedakondine. PüknikLaia-ümarakasvuline, kerepiirkond ülekaalus. Näovorm on lamedapinnaline, ümmargune või viienurgaline. Lihastik enamasti mõõdukalt arenenud, pehme. Enamasti tugevasti arenenud rasvkõht. Õlgade laius väike, rindkeha kumer. 4. Iseloomutüübid Kunstnik- igas situatsioonis käitub vastavalt oma emotsioonidele. mõtleja-loogika; enne mõtleb, siis ütleb/tegutseb(VII).
kui suguhormoonide produktsioon hakkab suurenema (puberteedieas). Puberteediea lõpus on kasv lõppenud ja kõhreplaadid on luustunud. Epifüüd ja diafüüs kokku kasvanud.kasv võib siiski olla pisut kauem. Naistel näiteks võib veel toimuda 18 eluaastani umbes, ja meestel umbes 19-22. Juhul kui suguhormoonide produktsioon on puudulik siis kasv jätkub. Ja siis kasvavadki hästi pikad, peene kondiga inimesed kellel on ka teised sekundaarsed asjad puudulikult kujunenud. Lihastik nõrk, rinnad väikseid jne. Naissuguhormoonid pärsivad osteoplastide aktiivsust. - lamedad luud vaagnaluud, koljuluud ja abaluud - lühikesed luud lülisambalülid, labakäed ja labajalaluud - Segaliiki luud näokolju luud, oimuluu kindlat kuju ei ole Millest luude kasv sõltub? luude kasv algab juba looteeas. Looteskelett koosneb algus täielikult kõhrkoest. Aga juba 7ndal 8ndal arengunädalal ilmuvad luustumispunktid. Vastssündinul on toruluude diafüüsid juba luustunud
SELGROOGSED Toes: toes ehk skelett paikneb keha sisemuses, on enamikul luuline ja koosneb järgmistest osadest: lüliline selgroog, jäsemeteluud ja koljuluud. Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed. Lihastik: lihastik on tugev ja massiivne, moodustab siseelundite kaitseks polstri ja annab loomale iseloomuliku kehakuju. Närvisüsteem: närvisüsteemi kesksed osad on peaaju ja seljaaju, mis paiknevad keha selgmisel poolel. Peaaju on suhteliselt suur, keerulise ehitusega ja kaitstud koljuluudega. Süda ja vereringesüsteem: süda paikneb kõhtmiselt poolel ning on kahe- kuni neljaosaline. Veresoontes voolab veri, mille paneb ringlema süda
Vöödilised ja luude küljes Ei ole vöödiline Ainult südames Tahtele alluvad Elundite seintes Vöödiline Töötavad vastupidi töötavate Tahtele ei allu Tahtele ei allu paaridena, ühe lihase kokkutõmbel teine lihas lõtvub Pikad lihased, laiad lihased (kinnituvad laiadele luudele), lühikesed lihased (paiknevad lühikeste luude vahel) · Inimese lihastik. 1) Pealihastik - mälumislihased, miimilised lihased * Näoilme muut * Alalõualuu liigutamine 2) Kaela-, seljalihased - trapetslihas, seljalihas, kaelalihas, suur rinnalihas, välimine kõhu põiklihas, kõhu sirglihas * Sirge keha * Tõsta ja pöörata pead * Painutada keha taha poole 3) Vöötmelihased - deltalihas, suur tuharalihas ,rätsepalihas 4) Rinnalihased - suurrinnalihas, roitevahelisedlihased, diahagma e. vahelihas,
vastava kaaluga. Peab arvestama, et lapse kehakaal ja pikkus on induviduaalselt väga suurte kõikumistega. Pikkus Nagu kehakaalus, nii kaskvab laps ka pikkuses seda intensiivsemalt, mida noorem ta on. Terve lapse sünnipikkus on keskmiselt 50 cm. Esimesel eluaastal kasvab laps 25 cm võrra pikemaks, teisel eluaastal 10cm võrra. Edasi kasvab laps umbes 5 cm aastas. Murdeeas toimub intensiivsem sirgumine 6 kuni 7 cm aastas. Luustik ja lihastik Seitsemendaks eluaastaks omandavad kindla kuju lülisamba normaalsed kõverused: kaela-, rinna-, ja nimmekõverus. Lihastik on nõrgalt arenenud. Seljalihaste nõrkuse tõttu eelkooliealisel lapsel lõtv kehahoid, mistõttu tuleb lapsele sageli meelde tuletada, et ta kõnniks sirgelt ja istuks sirgelt. Hingamis- ja vereringeelundid Ülemised hingamisteed on väga kitsad. 5-6 aastasel lastel vohavad sageli ninaneelumandlid ning häirivad nina kaudu hingamist. Need lapsed hingavad lahtise
Referaat HARILIK SIIL Merilin Raudna Õpetaja: Helina Reino Harilik siil ( Erinaceus europaeus ) Välimus Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili nägemine on tönts ja haistmine terav. Põhilisel toitumise ajal, hämaruses, pole tal nägemisest niikuinii suurt kasu. Siili pikkus on 1430 cm, kaal 7001100 g (sündides 1125 g, võõrdumisel 120 g, suurim teadaolev kaal on 2000 g).Tema keha katavad seljapoolt kuni 3 cm pikkused okkad. Kõhtu ning nägu katavad vaid karvad. Siili saba pikkus on 1,53 cm. Toitumine Ta o...
geen - DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. allele - geeni vorm dominantne allele - allel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. retsessiivne allele - allasurutud allel viljastumine - munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine esmased sugutunnused - sugunäärmed ja suguelundid teised sugutunnused - habe, madal hääl, lihastik, laiad õlad jne muutlikus - organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. mutatiivne muutlikus - muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus mutagen - mutatsioone põhjustavad tegurid kombinatiivne muutlikus - teine päriliku muutlikuse vorm, mis on kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel. kaksikud - kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. suguline paljunemine - vaja kahte elusorganismi, kus kombineeruvad emas- ja
Selgrootute loomade tunnused Lihastik Paikneb enamasti kihtidena ja ümbritseb keha või paikneb kimpudena keha sisemuses Kehaosade Enamik selgrootuid on sümmeetrilise kehaga. Jaguneb kaheks: 1) Kiireline paigutus sümmeetrial ühesugused kehaosad algavad ühest keskpunktist ja suu asub keskel. Näiteks meritähed ja merisiilikud. 2) Kahekülgne sümmeetria puhul saab keha jagada kaheks võrdseks pooleks ühe pikisuunalise teljega. Saab eristada keha ees- ja tagaosa ning paljud kehaosad on paaris. Näiteks Liblikas ja enamik selgrootuid. Suure osa selgrootude kehaosad on jaotatud lülideks. Niisugune ehitus võimaldab loomal kehaasendit muuta ja liikuda keerukal viisil. nt. Vihmauss. Toes Paikneb keha pinnal, võib olla kitiinist, ränist või lubiainest; lihastikust...
Ta pea on pikk, kuiv ja kiilutaoline. Ta keskmise suurusega ümaravõitu silmad asuvad sügaval silmakoobastes. Ta hambad on suured, valged ja tugevad. Hagijas Tema ülesanne on otsida uluk üles ning jälitada looma seni, kuni jahimehel õnnestub saak maha lasta. Hagija tõuge on maailmas väga palju. Eesti hagijas Eesti hagijas on alla keskmist kasvu. Ta karv on lühike, ühtlane, jäik ja läikiv. Ta luustik on tugev, lihastik hästi arenenud, nahktihe, elastne ja voltideta. Ta koon on pikk ja sirge. Tal on pikad õhukesed rippkõrvad, mis liibuvad vastu põski. Nad on ümarate tippudega ja kaetud lühikese karvaga. Hambad on tal valged ja tugevad. Ta saba on mõõgakujuline, jämeda tüvega, otsa poole peenenev ja ulatub kannani. Läti hagijas
Oksüdatiivne stress kahjustab rasvade, valkude ja nukleiinhapete struktuuri ning funktsiooni. See viib omakorda rakkude kahjustumiseni ja apoptoosi tekkele (raku surm). Skeletilihaste vananemisega kaasnevad muutused Vananemine toob kaasa ulatuslikud muutused skeletilihastes. Väheneb lihaste osakaal keha kogumassis. Täiskasvanul inimesel moodustavad lihased ligi poole kehamassist, naistel 35 40%, meestel 45 50%. 30 aastase 75 kg kaaluva mehe lihastik moodustab kehamassist 48% (36 kg), seevastu sama kaaluga 70 aastase mehe lihastik moodustab vaid 31% (23 kg) kehamassist. Muutuse põhjustab lihasrakkude arvu ja lihaskiudude mahu vähenemine, kusjuures väheneb nii kontraktiilsete elementide müofibrillide arv lihaskius kui ka sarkoplsma sisaldus. Lihaskiududesse koguneb polümeersetest oksüdeerunud lipiidimolekulidest moodustunud lipofustsiini. Lipofustsiini musta värvuse tõttu on vana lihaskude tume.
Sugukromosoomide arvude muutus Annika Teder, Mihail Lustin, Carolin Kaljuvee Mis on kromosoom ? *Kromosoon on rakus paiknev DNA ja valkude kompleks, päriliku info kandja. (X ja Y-kromosoomide arvu muutus ei põhjusta suuri kõrvalekaldeid vaimses ja füüsilises arengus. Peamiseks probleemiks nende puhul on lastetus) “supernaise” sündroom - XXX * Üks liigne X-kromosoom * Enamik normaalsed, vähestel viljakuse häired * Intelligentsi langus * Hästi arenenud lihastik “supermehe” sündroom - XYY * Kaks Y-kromosoomi * Enamus nii viljakuse kui ka välimuse poolest normaalsed, ainult pikk kasv võib olla *Ilmekas asümeetria näojoontes *Käitumis probleemid (agressiivsus, hüperaktiivsus) *Sagedus 1:1000 Turneri sündroom ● Kaasasündinud pärilik haigus, kus puudub osaliselt või täielikult üks kahest sugukromosoomist. ● Avaldub haigusele omase välimusena. ● Avaldub erineva raskusega, olenevalt kui suur osa kromosoomist on puudu.
Selgrootud Kerstin Ots MHG 5B 1. juuni 2012 Selgrootud · Selgrootuid nimetatakse ka evertebraadideks või invertebraadideks · Selgrootud on teisiti öeldes lihtsalt olendid, kellel puudub selgroog · Mõiste `selgrootud' võttis esimesena kasutusele 1801 aastal Jean Baptiste de Lamarck Rühmad · Selgrootuid on väga palju: ainuõõssed, käsnad, hüdra, meduusid, meriroosid, korallid, lameussid, ümarussid, rõngussid, vihmaussid, limused, teod, karbid, peajalgsed, lülijalgsed, vähid, hulkjalgsed, ämblikulaadsed, skorpionid, koibikud, lestad ja palju muid olendeid. Putukad · Valitsev loomarühm maakeral · Kokku üle 2 miljoni liigi · Elavad igal pool · Väga erinevate kehamõõtmete ja välimusega Metsa- laulusääsk Alamad selgrootud · Ainurakseid on kohutavalt vähe uuritud ...
neid," edastab Tskonija oma tähelepanekud. KAANID Kaanid (Hirudinea) on rõngusside hõimkonda kuuluvad loomad. Nad võivad elada mage-, merevees ja maal. Meil elavad kaanid veekogudes, kuid niiske kliimaga troopikas elavad mõned kaanid ka maismaal. Maailmas elab umbes 400 liiki kaane. Kaanidel on lapik keha, mis on sarnaselt teiste rõngussidega tugevasti lülistunud. Keha on neil 1-20 sentimeetrit pikk. Kaanidele on eriti iseloomulik tugev lihastik. See aitab kaanidel ennast pikaks venitada ja siis jälle kokku tõmmata. Selliste kokkutõmbumiste abil kaanid liiguvadki. Kaanidel on kolm tugevat poolkuukujulist lõuga. Kaanide iseloomulikuks tunnuseks on keha ees- ja tagaosas olev iminapp, millega nad kinnituvad substraadile. Kaanidel on 33 kehalüli ja hästi arenenud lihastik. Kaanid toituvad peamiselt väikestest selgrootutest, mõnikord langeb nende saagiks suuremaid selgrootuid, näiteks vihmaussid
Retsessiivsed tunnused külgekasvanud kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine. 4. Soo määramine. Temperatuur, kromosoomid 5. Esmased sootunnused sünnihetkeks on need juba olemas. Sugunäärmed, suguelundid. Teisesed sootunnused elukäigus arenevad. Meestel kitsad puusad, laiad õlad, madal hääletoon. Naistel kõrgem hääletoon, kitsad õlad, laiad puusad 6. Naissportlased meessuguhormoonidega. Siis on nendel tugevam lihastik , pikemad toruluud. 7. Mehed naissuguhormoonidega. Nahaalune rasvkude, lühemad toruluud, laiad puusad. 8. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele. Muutused on toimunud kas geenides või kromosoomides. Mittepärilik elujooksul toimunud muutused ei pärandu järglastele. 9. MUTAGEENID. Bioloogilised viirused, bakterite ja hallitusseente mürgid. Keemilised tugevatoimelised alused ja happed, olmekeemia tooted, paljud ravimid. Füüsikalised kiirgused,
Harilik siil Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Selle inimsõbraliku loomaga on kindlasti igaüks kohtunud. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku - metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võ...
3. Aretustõud-inimtegevuse poolt väljaaretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus: piima- ja lihajõudlus. 6. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud) Piimatõud- aretatud suure piimajõudluse suunas. ON hästiarenenud hinamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, ka lihaomadused. Lihatõud- piimatoodang madal, piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Aastas 1,5..2t piima. On hästiarenenud lihaomadused, aeglase ainevahetusega, flegmaatilise närvisüsteemiga, mõnedel on isel. Topeltlihastik laudja osas. Lihaomadused head. 7. Areng-organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Rakkudel, kudedel ja
Inimesel määratakse sugu viljastumise hetkel. Soo määrab, millise sugukromosoomiga ( kas X või Y- kromosoomiga ) sperm munarakku viljastas. Esmased sugutunnused (sugunäärmed ja suguelundid) on välja kujunenud sünnihetkeks. Teised sugutunnused arenevad välja suguküpsuse saabudes. Meestel on nendeks karvkasv näol (vurrud, habe), madalam hääletoon, tugevam lihastik, laiad õlad, pikemad toruluud jne. Naistel on teisesed sugutunnuseks rinnad, kõrgem hääletoon, nahaalune rasvkude, kitsad õlad, laiemad puusad, lühemad toruluud.
Avalduvad, siis kui on domineeriv või kui mõlemad alleelid on retsessiivsed. 8.Soo määramine: sugukromosoomidega (inimene), keskkond (kilpkonn) 9.Miks sünnib poisse rohkem? Kuna poistega juhtub rohkem õnnetusi ja nad on haigustele vastuvõtlikumad. 10.Suguliitelised haigused X:naine. ei arene teiseseid sugutunnuseid. XYY:mees. keskmisest suuremat kasvu, agressiivsus. XXY:mees. naiselik kehaehitus. XXX:naine. suurem kasv, hästi arenenud lihastik. 11.Muutlikkus-organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. jaguneb: pärilik muutlikkus ja mittepärilik muutlikkus. 12.Pärilik muutlikkus Mutatiivne:muutus geenide või kromosoomide ehituses. Kombinatiivne:geenide või kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkude valmimisel ja viljastumisel. 13.Mutageenid-tegurid, mis põhjustavad mutatsioone. bioloogilised:viirused, bakterite mürgid, taimsed mürgid. keemilised:tugevatoimelised alused ja happed, ravimid.
kas munaraku viljastab X- või Y-kromosoomiga sperm. Erinevusest ainult ühes tibatillukeste kromosoomide paaris, väikeses ainekübemes piisab, et suunata tulevase lapse arengut ja määrata ära tema sugu ning olulisemad soolised ja pärilikud tunnused. Sugutunnuseid on esmaseid ja teiseseid. Esmased sugutunnused on sugunäärmed ja suguelundid. Teisesed sugutunnused arenevad välja suguküpsuse saabudes ja need on näiteks meestel tugevam lihastik, madalam hääletoon, laiemad õlad; naistel näiteks rinnad, nahaalune rasvkude, laiemad puusad. ISA SPERM MUNARAKK POISSLAPS 44 + XY 22 + Y + 22 + X 44 + XY EMA SPERM MUNARAKK TÜDRUKLAPS 44 + XX 22 + X + 22 + X 44 + XX
Tunnus Selgroogsed Selgrootud Toes Skelett paikeb kehas, Toes pakineb keha pinnal. koosneb: lüliline selgroog, Kas kitiin-, räni- või jäsemete- ja koljuluud. lubiainest või lihastikust ja Jäsemeid asendavad luulise epiteelist moodusutunud toesega uimed. nahklihasmõik. Lihastik Tugev ja massiivne, annab Pakineb kihtidena, ümbritseb kuju. keha või on keha sisemuses. Närvisüsteem Keha selgmisel poolel peaaju Peaaju ja närviväädid ja seljaaju. kõhtmisel poolel. Need lähtuvad peaajust. Süda, v...
Eesti Holstein Alates 1. jaanuarist 1998 nimetati eesti mustakirju tõug eesti holsteini tõuks. Lehmad on märgatavalt kõrgejalgsemad, keha on kitsam ja pikem, lihastik on vähearenenud, toitumus on hea vaid kinnisperioodil enne poegimist. Udar on pikem, vähem sügav, nisad normaalsed, tagantvaates hakkab silma udara keskside sügava vaona kahe udarapoole vahel. Veresooned kõhul ja udara välisseinal on hästi märgatavad. Jalad on tugevad, küllalt peeneluulised, vahel ka püstised. Sõrad on normaalse kujuga, sageli heleda sarvainega, harva esineb kõrvalekaldeid sõrakujus. Lehmad on rahuliku iseloomuga ja väga hea isuga. Hea põhisööda
Närvikude Leidub-närvisüsteemis , meeleelundites Iseloomustus-tähtja kujuga jätketega rakud Ül.-info vastuvõtmine , saatmine , töötlemine Elundkond Elundid Ülesanne Katteelundkond Nahk,limaskestad Katavad, kaitsevad, vooderdavad , eritavad Tugi-ja Luustik ja lihastik Toestavad , panevad keha liikuma liikumiselundkond seedeelundkond Suu , neel , söögitoru, Tahke toidu töötlemine ja jääkainete soolestik,pärak , sülgnäärmed eemaldamine ,vajalike ainete omandamine Hingamiselundkon Nina,neel,kõri,pikkhingetoru Kindlustab organismis gaasivahetuse,
lugeda eesti hagija lõpliku formeerimise 09. detsember 1989 Eesti Kennelliit Koerte sugupuu Eesti hagijas Hakati aretama 1947. a. NSV Liidu Rahvamajanduse ministeeriumi otsusel Tõug kinnitati 1954. a Esivanemate seas on vene poola hagijaid, foxhaounde, taksikoeri, beagleid, šveitsi, lutserni ja berni hagijaid Eesti hagija välimus Keskmist kasvu tugev-kuiva kehaehitusega Luustik tugev, lihastik hästi arenenud Temperamendilt tasakaalukas liikuv Ülekaalus on mustalaiguline kõrbpiiridega värvus, laikude suurus pole piiratud Turjakõrgus isastel 45-52 cm, emastel 3cm madalam Suurimad koeratõud Iiri hundikoer (71/79) Taani dogi (71-81/76-86) Anatoolia karjakoer (71-79/74-81) Berhardiin (70-90) Leonberger (65-75/71-80 Newfoundland (68/75) Prantsuse mastiff (58-66/60-69) Prantsuse mastiff Anatoolia karjakoer
PÜHVLITE PIIMA- JA LIHAJÕUDLUS Kedy Sünter Sissejuhatus 170milj looma. Suurem osa pühvleid Aasias - 97% Pühvlipiim 12% maailma piimatoodangust India 60%, Pakistan 30% maailma pühvlipiimast Indias 55%, Pakistanis 75% kogutoodangust Aastas u 76milj t piima, 3milj t liha Piimajõudlus 6-7l päevas jõe-tüüpi loomadel, 18st tõust 12 piimatootmiseks Lihajõudlus Arenenud lihastik Kõrge kvaliteediga noorlooma liha Lihakeha musklilisem, luu-ja rasvasuhe väiksem Lihas 10% rohkem mineraalaineid, 67% vähem kolesterooli ning 92% küllastunud rasvu. Piimajõudlus U 70 milj väikefarmerit 500 000 eemalasuvates külades Rasvasisaldus 7...8%, proteiini 4,2...4,5% (kodulehmadel 4% ja prot 3,5%) Jõe tüüpi loomad suurema tootlikkusega Murrah-2 000...2 100, nili-ravi 1800...2000, sruti 1600...1800kg lakt.perioodil Pühvli piim
pingeseisundis. Suurt rolli mängivad kiired reaktsioonid. Dzoki tingimused Iga dzoki kehakaal peab ulatuma 56-65 kg-ni. Raskema kehakaaluga dzokid koormavad liigselt hobuse selga Kergema kehakaaluga dzokidele riputatakse lisaraskusi. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Galopihobuse lihastik Lihastiku poolest on hobused jämedamad ja kogukamad Väga elastsed ja paindlikud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Piltlik võidusõiduvarustus Click to edit Master text styles Second level Third level
spermiogenees algab 2. Meioosist. Spermiogenees on spermatogeneesi üks etapp Spermiogenees - Spermatiidid küpsevad, moodustub 4 küpset spermi e. spermatosoidi Puberteedi füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse arengu tunnused poisil. Kehaline areng ( pikkus, kaal ), enamasti ebaproportsionaalne, poistel anaboolse efekti tõttu pikemad toruluud, pikem, kitsam vaagen, enam väljendunud kõrisõlme kasv:" adama õun", hääle muutused, anaboolse toime tõttu poistel lihastik enam arenenud Psüühika muutused: sooline identiteet, isiksus, psüühiline labiilsus Sotsiaalselt iseseisvamaks, kujuneb oma sõprade ring, sotsiaalsete rollide teadvustamine, seksuaalne identiteet prepuberteet ja puberteet Prepuberteedis jätkub sugurakkude areng, sellest tingituna tekivad teisesed ehk sekundaarsed sootunnused, kuid ühtki küpset sugurakku veel ei teki. Puberteedi alguseks loetakse P iseeneslike seemnevooluste ehk pollutsioonide teket
võimelised juba funktisoneerima. Kolmandal trimestril arenevad meeled ning loode hakkab looma kontakti välismaailmaga - ta võtab vastu ärritusi, tõlgendab ja reageerib nendele. Lisaks olen saanud palju parema ülevaate loote arengust nädalate kaupa; näiteks: 3. nädalal algab südametöö, 4. tekivad luu- ja lihasalged, 5. tekib ajukoor, 6. tekivad silmad, 9. nädalal toimuvad esimesed närvisignaalid ning loode hakkab tõmblema, 14. nädalaks on lootel välja arenenud skelett ja lihastik, 19. nädalal on tekkinud sõrmejäljed, jne. Sain teada, et loodet ümbritseb kolm kesta, milleks on: amnion e. veekest, mis sisaldab loodet ja lootevett, koorion, varikest. Samuti oli uueks teadmiseks see, et loode vereringe (nabaväädis) erineb täiskasvanud organismist. Veenis voolab arteriaalne veri, st loode saab sealt hapnikku, ning arteris voolab venoosne veri, st süsihappegaas ja jääkproduktid eralduvad emale.
KT III ÜLAJÄSEME LIHASTIK 64. Õlavööde (9) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnajätke Abaluu kaarnajätk Õlavarreluu väike Õlavarre ette viimine õlavarre lihas köbruke Suur rinnalihas Rangluu, rinnak Õlavarreluu suur Õlavarre lähendamine, sisse köbruke pööramine Abaluualune lihas Abaluualune pind Õlavarreluu väike Õlavarre lähendamine, taha köbruke viimine, sisse pööramine Suur ümarlihas Abaluu tagumine pind Õlavarreluu väike Õlalvarre sisse pööramine, köbruke lähendamine ja taha viimine Seljalailihas Viis alumist rinnalüli, ...
Dominantsed tunnused on tömp pöial, pruun juuksevärv, tedretähnilisus, kanapimedus, pruunid silmad, mittepunane juuksevärvus, põselohud, võime keelt torru keerata või tagasi painutada. Retsessiivsed tunnused on külgekasvanud kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine, hallid või sinised silmad jne. 3) Mis on esmased ja teisesed sugutunnused meestel ja naistel? Esmased on sugunäärmed ja suguelundid. Teisesed on meestel: karvakasv näol, madalam hääletoon, tugevam lihastik, laiad õlad, kitsad puusad, naistel: rinnad, kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvkude, kõrgem hääletoon. 4) Kuidas määratakse inimese sugu? Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas. 5) Mis on pärilik ja mittepärilik muutlikkus, mutatiivne ja kombinatiivne muutlikkus? Pärilik muutlikkus pärandub järglastele(muutused geenides või kromosoomides). Mittepäriliku muutlikkuse korral ei pärandu elu jooksul toimunud muutused järglastele.
ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas. Esmased sugutunnused (on sünnihetkeks juba olemas) on sugunäärmed ja suguelundid. Teisesed sugutunnused (arenevad suguküpsuse saabudes) on meestel: karvakasv näol, madalam hääletoon, tugevam lihastik, laiad õlad, kitsad puusad; naistel: rinnad, kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvkude, kõrgem hääletoon. Muutlikkus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Pärilik muutlikkus muutused geenide või kromosoomide ehituses või nende ümberkombineerumine. Mittepärilik muutlikkus keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organismi tunnuste muutumine Mutatiivne muutlikkus väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või kromosoomide arvus.
KT II KERE LIHASTIK 56. Vööötlihaskude keeruka ehitusega silindrikujulised vöötlihaskiud. Katab membraan, sisemuses rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Moodustab skeletilihaseid. 57. Lihase ehitus vöötlihaskiudude kimpudest koosnev elund, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 58. Lihaste erinevad kujud: · Pikad enamasti jäsemetel · Lühikesed peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel · Laiad ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes · 59. Lihaste abiseadeldised: · Sidekirmed kiuline sidekoe kest üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber. Ei lase lihaseid paigast nihkuda, annavad elastsuse ja hoiavad ära omavahelise hõõrdumise · Sünoviaalpaunad hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. Funktsioneerivad...
· mitte lasta juua suuri koguseid külma vett peale treeningut-> külmetamise oht 5,23 traav (mJ seeduvat energiat) 10,05 gaopp 16,33 töö kerge töö 6,9x106kerge töö Nm päevas keskmine 7-12,8 N/m päevas raske 12,9-22,1 AJALUGU Toril TA-raskem, ja TB-kergem tori hobune,. Hetmani liinid: Halis, Hoius, Hingstar, Hasmo. Postjee- Bretoon: Tuhje, Loots, Virk, Tugev, Sammur(karvased jalad) ja Lembo massiivsus, hea lihastik, hea veojõud. Hingstar korrapärane eksterjööd, keskm. tüsedus. pehme selg, kitsas käik. Hasmo- saledamad, elegantsem kehaehitus, kiire traav, head allüürid, luustik peenem, väiksem massiivsus. hetkel perspektiivne. Pransuse omad -tüsedamad, suurem rinnasügavus, lühemad jäsemed. Lembo massiivne, kõrgekasvuline. Postjee bretooni veresus hakkas vähenema 1973. a jäi järgi ühtne T tüüp . Algus(vana tüübi tori, kongus nina), Differ, Diva, Kraver(tumeraudne), Fardo jt.
neuronitest ja neurogliia rakkudest. Närvirakud kannavad edasi erutust ja võtavad seda vastu. Elundiks e. organiks nim. organismi osa, mis täidab kindlat ülesannet, kuid koosneb erinevatest kudedest (nt. suguti, süda, magu, peaaju jt.) Elundkond e. organismisüsteem ühte ülesannet täitvad organid moodustavad elundkonna e. organismisüsteemi (nt. seedeelundkond, suguelundkond, hingamiselundkond, tugi- ja liikumiselundkond jt.) Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihastik annab kehale kuju, toetab ja kaitseb siseelundeid ning võimaldab liikumist. Katteelundkond: nahk ja limaskest kaitseb mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste, mikroobide sissetungi ja kuivamise eest. Seedeelundkond: suuõõs, keel, söögitoru, magu, peensool, umbsool, päravool, maks ja kõhunääre võimaldab toitu seedida, et saada energiat ning materjale keha ehitamiseks. Vereringeelundkond: süda, veresooned, veri kindlustab ainete transpordi keha eri piirkondade vahel.
Kõrvad enamasti pikad, õhukesed, terava tipuga ja väga liikuvad. Mokad ja sõõrmed õhukesed ja kuivad. Kukal pikk, sageli iseloomuliku tugeva nn. kuklajõnksuga. Kaela asetus on püstine, kõrge liitumisega. Kael pikk ja sirge või S-kujuline. Lakk on hõre või puudub üldse. Turi kõrge, pikk ja hea lihastikuga. Rind on kitsam ja mitte väga sügav. Õlad pikad ja kaldus. Selg ja nimme sirged ja suhteliselt pikad. Laudjas lai, pikk ning libajas. Lihastik hästi arenenud. Saba madala asetusega, sageli hõre. Jalad pikad ja kuivad, tugevate liigeste ja selgelt eristatavate kõõlustega. Tagajalgadel võib esineda saabeljalgsust. Sõrgatsid pikad ja elastsed kuid mitte pehmed, väheldase või puuduva sõrgatsitutiga. Kabjad reeglina väikesed ja tugevad. Karvkate on õhuke, peen ja siidine. Enamlevinud värvused on kõrvid ja võigud, esineb ka musti, raudjaid, halle, kollaseid ja kreemjaid. Võib esineda ulatuslikke valgeid märgiseid.
9. Nimeta inimlaste esmased tunnused. Lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemine. 10. Osav inimene, püstine inimene, neandertali inimene ja arukas inimene. Osav inimene- ajukolju maht suurenes eellaste omast. Avaldus kivitöötlemisoskus. Vanusepiir 2,5-1,6 miljonit aastat. Püstine inimene- u 1,9 miljonit aa tagasi ilmus. Pikakasvuline suurema koljumahuga inimlane. Kiviriiistad paremini töödeldud. Neandertali inimene- jässaka keha, tugev lihastik, 250-30 tuhat aastat tagasi. Asutas suurema osa euroopast, lähidida ja keskaasasiast. Arukas nimene- tekkis 250-200 tuhat aa tagasi. Kolju ümar, kõrge laup, arenenud lõuats, hambad väiksed. Tööriistad muutusid mitmekesisemaks ja paremini töödelduks. Nendest pärineva kõik nüüdiinimeste popul maal.
kolju kahe avause ( suur ja väike lõge) hilisem kinnikasvamine. Väike e kuklanõge sulgub normaalselt 2 elukuul, suur loge on pealael ja sulgub u 2 eluaasta alguseks. Kasvu kiirenemine on põhjustatud järmistest teguritest: 1. Kasvuhormooni üleproduktsioon lapseeas põhjustab gigantismi e hiidkasvu ( meestel hiidkasv üle 2 m, naistel üle 190 cm). Gigandid on proportsionaalse ehitusega, lihastik normaalselt arenenud. Kui luustumine on lõppenud, suurenevad väikesed luud nagu ninaluu, lõualuu, labakäeluud akromegaalia 2. Varane suguküpsus suguhormoonide produktsioon algab varem ( 7.-8 a), kasv kiirem ja peatub varem, herkulese kehaehitus väike, tugev skelett, luud lühemad, tugev kehaehitus, kerge kaal 3. Kilpnäärme ületalitlus 4. Neerupealiste koore ületalitlus suguhormoonide produktsioon liiga kõrge, põhjustab
poolt kahjulikele ainetele ja haigustekitajatele, laseb läbi antikehiimmuunsus 14. Nimetada lootelehed. Ektoterm, endoterm ja mesoterm. Millest kujunevad lootel pea- ja seljaaju? Ektotermist Looteleht kujunevad organid Ektoterm Marrasnahk koos tema tekiste ja nahanäärmetega, NS (KNS ja PNS) ja meeleelundite närvirakud Endoterm Enamus hingamiselunditest, mandlid sooltoru, seedenäärmed+ maks - seedeelundid Mesoterm Luustik ja lihastik, nahaalunmised kihid, veresooned, vedeled sidekoed ja kuse- ja suguelundkond+ nende juurde kuuluvad sisenõrenäärmed 15. Mis on embrüonaalne induktsioon? Protsess, kus ühtede rakkude diferentseerumine paneb kõrvalolevad rakud ka diferentseeruma. 16. Sõnastada biogeneetiline reegel. Embrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolisearengu e. fülogeneesi etapid. 17. Millised on biogeneetilise reegli tõendid inimese loote arengus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
