Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Bioloogia koolieksam 2013 (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
NR 1
1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid ), stabiilne sisekeskkond , paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine , mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus
2. RNA süntees e. Transkriptsioon :  RNA molekuli süntees
Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus).
DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul . Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide.
Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus:
DNA RNA
A - U
T - A
C - G
G - C
RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks.
RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraanis olevate pooride tsütoplasmasse.
Geeni transkriptsioon sõltub RNA- polümeraasi seostumisest promootorpiirkonnaga.
RNA- polümeraasi seostumist takistab vahel mõni teine valk, mida nim. repressoriks.
Osade geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. Mõningatel juhtudel on repressor - või aktivaatorvalkude seostumiseks vajalik veel regulaatorainete liikumist.
Transkriptsioonil moodustuvad nii mRNA kui ka rRNA ja tRNA molekulid.
RNA süntees on universaalne – toimub nii prokarüootides kui ka eukarüootides.
Kui mingilt geenilt toimub transkriptsioon, siis öeldakse, et see geen avaldub.
Erinevused rakkude vahel tulenevad geenidest , mis ühtedes või teistes rakkudes avalduvad.
Hulkrakses organismis eristatakse 4 tüüpi geene:
a) Geenid , mis avalduvad samaaegselt organismi kõigis rakkudes. Nt. rRNA ja tRNA geenid, mitmete ensüümide geenid
b) Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes. Nt. insuliini geenilt vastavate mRNA molekulide tootmine ainult kõhunäärmerakkudes.
c) Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil. Nt. transkriptsioon geenidelt, mis osalevad loote elundite ja elundkondade väljakujunemises.
d) Geenid, mis ei avaldu kunagi. Nt. evolutsiooni teel eellaste geenide tähtsuse kaotamine uuel liigil
3. Ülesanne analüüsiva ristamise kohta
NR 2
  • Elu organiseerituse tasemed - Molekul – organell
    Rakk - kurde,organ,elundkond
    Organism – populatsioon
    Liik
    Ökosüsteem – biosfäär
  • Valgu süntees e. Translatsioon
    Toimub tsütoplasmas ribosoomides.
  • mRNA ühineb ribosoomiga
  • mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape Met. Aminohappe ühinemisel tRNA-ga kasutatakse ATP energiat.
    tRNA, mis ühineb initsiaatorkoodoniga, nim. initsiaator -tRNA-ks.
    tRNA kolme nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga nimetatakse antikoodoniks.
  • Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, toob endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe
  • tRNA molekulide aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside ensüümide abil.
  • moodustunud kahest aminohappest koosnev ühend (dipeptiid) vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb viimasena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta tRNA väljub ribosoomist.
  • tRNA nihkub koos temaga seotud mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi. Uus tRNA pääseb ribosoomi, seostub komplementaarselt, aminohapete vahele sünteesitakse jälle peptiidside. Tripeptiid jääb viimasena sisenenud tRNA molekuli külge, aminohappeta tRNA väljub.
  • Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stoppkoodonini. Viimasele ei vasta ühtegi tRNA molekuli antikoodon . Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid: ribosoomist vabanevad tRNA, mRNA ja sünteesitud valk.
    Translatsioon on universaalne protsess.
    Valgu sünteesi regulatsiooni võimalused:
  • transkriptsioon ise on valgusünteesi esimene regulatsioonitasand. Geenide avaldumine muutub valgu eluea jooksul.
  • mRNA molekulide lagundamise kiirus – RNA-d lagundavad tsütoplasmas olevad ribonukleaasid.
  • Ülesanne monohübriidse ristamise kohta
    NR 3
  • Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismis
    Keemiliste elementide sisaldus rakkudes
    Hapnik, süsinik, vesinik , lämmastik (HONC)– moodustavad kokku 98 % raku keemiliste elementide kogumassist.
    Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes
    Anorgaanilised ained: vesi
    Orgaanilised ained: Valgud , lipiidid , sahhariidid , nukleiinhapped(DNA, RNA) jne
    Anorgaanilised ained organismis
    Vesi
    • Hea lahusti
    • Osaleb keemilistes reaktsioonides
    • Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri

    Vee molekul on dipolaarne. Lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid polaarseid orgaanilisi ühendeid. Molekulid moodustavad vesiniksidemeid.
    Katioonid
    K+ ja Na+ - osalevad närviimpulsi tekkes , leidub veres ja rakkude tsütoplasmas
    Valkude lagunemise käigus eraldus ammoniaak (NH3*H2O)
    Ca2+ - luukoe koostises, annavad luudele tugevuse
    Mg2+ - seotud rakus DNA ja RNA-ga, taimerakkudes klorofülli koostises
    Fe3+ - hemoglobiini koostises
    Anioonid
    Kabonaatioonid ( HCO3 - ja CO32- ) – hingamisel tekkinud CO2 lahustub raku tsütoplasmas
    Fosfaatioonid ( H2PO4 - ja HPO42- ) – fosfolipiidide koostises ( rakumembraanis )
    I- - kilpnäärmehormoonides, joodi puudust nim. struumaks
  • Monohübriidne ristamine . Mendeli I ja II seadus
    Monohübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist
    Mendeli I seadus - homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Nimetatakse ka ühetaolisuse seaduseks
    Mendeli II seadus - homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide(1:2:1) ja fenotüüpide(3:1) lahknemine seaduspärastes suhetes. Nimetatakse ka lahkmenisseaduseks.
    3. Ülesanne vererühmade kohta
    Nr 4
  • Süsivesikud organismis. Süsivesikute jaotus ja ülesanded organismis
    • Sahhariidid ehk süsivesikud (17,6 kJ/g)

    Monosahhariidid
    Oligosahhariidid
    Polüsahhariidid
    Nt. fruktoos
    glükoos
    Nt. maltoos
    saharoos
    Nt. tärklis
    tselluloos
    kitiin
    glükogeen
    Süsivesikute tähtsamad ülesanded:
  • Energeetiline (loomadel varuaineks glükogeen)
  • Ehituslik (taimedel rakukestas tselluloos)
  • Kaitse (putukate välisskelett kitiinist)
  • Pärilik muutlikkus, selle vormid
    Pärilik jaguneb:
    • Kombinatiivsed – vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüübis(vanemate geenide alleelid kombineeruvad ümber järglaste genotüüpideks; kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu ; tekib meioosiprotsessis (sugurakkude moodustumisel) ristsiirde käigus ja viljastumisel.)
    • Mutatsiooniline muutlikus - olemasolevates geenides tekivad mutatsioonid ; muutuvad genoomi, kromosoomide ja geenide struktuur; Tekib iseeneslikult organismisisestel põhjustel või mutageenide mõjul .
    • Geenmutatsioonid – väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, võivad tekkida uued alleelid
    • Kromosoommutatsioonid – kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused

    Deletsioon - väljalangemine- kassikisa sündroom ; duplikatsioon- kromosoomi piirkonna kahekordistumine ; translokatsioon – ümberpaiknemine ; inversioon – info järjestuse muutus
    Genoommutatsioonid – homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuse muutus
  • Ülesanne dihübriidse ristamise kohta
    NR 5
    1. Lipiidid organismis. Lipiidide ülesanded
    Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist . Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed
    I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad - Vedelad rasvad - taimsed õlid- taimedes energiaallikaks, seemnetes varuaineks; Tahked rasvad - loomsed rasvad - energiaallikas ; Vahad - taimsed ja loomsed - Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga ( lanoliin ).
    II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid - Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Hüdrofiilne - pea Hüdrofoobne - saba
    III Tsüklilised lipiidid - steroidid , Hormoonid, Vitamiinid , Kolesteriid
    Ülesanded:
    Energeetiline funktsioon - Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast – lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid .
    Ehituslik funktsioon - Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse.
    Varuaine funktsioon- loomadel varurasv taimedel õlid seemnetes , viljades mesilaskärjed (vahad)
    Ainevahetuslik funktsioon - Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo
    Kaitse funktsioon- Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid) .
    Lahusti funktsioon: Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Bioregulatoorne funktsioon - Hormoonid
  • Dihübriidne ristamine. Mendeli III seadus
     vaadeldakse 2 tunnuse kujunemist järglastel
    dihübriidne ristamine on võrreldav kahe sõltumatu monohübriidse ristamisena
    Mendeli kolmas seadus – dihübriidsel ristamisel moodustuvad F2 põlvkonnas vanemate tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid. Kusjuures ühe alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise alleelipaari lahknemist.
    NB! Geenid peavad asuma eri kromosoomides
  • Ülesanne suguliiteliste puuete kohta
    Nr 6
  • Valgud organismis.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Bioloogia koolieksam 2013 #1 Bioloogia koolieksam 2013 #2 Bioloogia koolieksam 2013 #3 Bioloogia koolieksam 2013 #4 Bioloogia koolieksam 2013 #5 Bioloogia koolieksam 2013 #6 Bioloogia koolieksam 2013 #7 Bioloogia koolieksam 2013 #8 Bioloogia koolieksam 2013 #9 Bioloogia koolieksam 2013 #10 Bioloogia koolieksam 2013 #11 Bioloogia koolieksam 2013 #12 Bioloogia koolieksam 2013 #13 Bioloogia koolieksam 2013 #14 Bioloogia koolieksam 2013 #15 Bioloogia koolieksam 2013 #16 Bioloogia koolieksam 2013 #17 Bioloogia koolieksam 2013 #18 Bioloogia koolieksam 2013 #19 Bioloogia koolieksam 2013 #20
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor letitgo Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    150
    docx
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
    15
    pdf
    Bioloogia eksamiks
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    83
    pdf
    Esimese nelja kursuse materjal
    16
    doc
    Bioloogia eksami materjal
    15
    docx
    Bioloogia eksam
    24
    docx
    Bioloogia konspekt riigieksamiks
    22
    docx
    Bioloogia eksam 2011- vastused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun