Bioloogia koolieksam 2013 (0)

NR 1
1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid ), stabiilne sisekeskkond , paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine , mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus
2. RNA süntees e. Transkriptsioon :  RNA molekuli süntees
Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus).
DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul . Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide.
Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus:
DNA RNA
A - U
T - A
C - G
G - C
RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks.
RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraanis olevate pooride tsütoplasmasse.
Geeni transkriptsioon sõltub RNA- polümeraasi seostumisest promootorpiirkonnaga.
RNA- polümeraasi seostumist takistab vahel mõni teine valk, mida nim. repressoriks.
Osade geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. Mõningatel juhtudel on repressor - või aktivaatorvalkude seostumiseks vajalik veel regulaatorainete liikumist.
Transkriptsioonil moodustuvad nii mRNA kui ka rRNA ja tRNA molekulid.
RNA süntees on universaalne – toimub nii prokarüootides kui ka eukarüootides.
Kui mingilt geenilt toimub transkriptsioon, siis öeldakse, et see geen avaldub.
Erinevused rakkude vahel tulenevad geenidest , mis ühtedes või teistes rakkudes avalduvad.
Hulkrakses organismis eristatakse 4 tüüpi geene:
a) Geenid , mis avalduvad samaaegselt organismi kõigis rakkudes. Nt. rRNA ja tRNA geenid, mitmete ensüümide geenid
b) Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes. Nt. insuliini geenilt vastavate mRNA molekulide tootmine ainult kõhunäärmerakkudes.
c) Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil. Nt. transkriptsioon geenidelt, mis osalevad loote elundite ja elundkondade väljakujunemises.
d) Geenid, mis ei avaldu kunagi. Nt. evolutsiooni teel eellaste geenide tähtsuse kaotamine uuel liigil
3. Ülesanne analüüsiva ristamise kohta
NR 2

Elu organiseerituse tasemed - Molekul – organell
Rakk - kurde,organ,elundkond
Organism – populatsioon
Liik
Ökosüsteem – biosfäär

Valgu süntees e. Translatsioon
Toimub tsütoplasmas ribosoomides.

mRNA ühineb ribosoomiga

mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape Met. Aminohappe ühinemisel tRNA-ga kasutatakse ATP energiat.
tRNA, mis ühineb initsiaatorkoodoniga, nim. initsiaator -tRNA-ks.
tRNA kolme nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga nimetatakse antikoodoniks.

Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, toob endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe

tRNA molekulide aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside ensüümide abil.

moodustunud kahest aminohappest koosnev ühend (dipeptiid) vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb viimasena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta tRNA väljub ribosoomist.

tRNA nihkub koos temaga seotud mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi. Uus tRNA pääseb ribosoomi, seostub komplementaarselt, aminohapete vahele sünteesitakse jälle peptiidside. Tripeptiid jääb viimasena sisenenud tRNA molekuli külge, aminohappeta tRNA väljub.

Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stoppkoodonini. Viimasele ei vasta ühtegi tRNA molekuli antikoodon . Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid: ribosoomist vabanevad tRNA, mRNA ja sünteesitud valk.
Translatsioon on universaalne protsess.
Valgu sünteesi regulatsiooni võimalused:

transkriptsioon ise on valgusünteesi esimene regulatsioonitasand. Geenide avaldumine muutub valgu eluea jooksul.

mRNA molekulide lagundamise kiirus – RNA-d lagundavad tsütoplasmas olevad ribonukleaasid.

Ülesanne monohübriidse ristamise kohta
NR 3

Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismis
Keemiliste elementide sisaldus rakkudes
Hapnik, süsinik, vesinik , lämmastik (HONC)– moodustavad kokku 98 % raku keemiliste elementide kogumassist.
Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes
Anorgaanilised ained: vesi
Orgaanilised ained: Valgud , lipiidid , sahhariidid , nukleiinhapped(DNA, RNA) jne
Anorgaanilised ained organismis
Vesi

• Hea lahusti
  
• Osaleb keemilistes reaktsioonides
  
• Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri
  

Vee molekul on dipolaarne. Lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid polaarseid orgaanilisi ühendeid. Molekulid moodustavad vesiniksidemeid.
Katioonid
K+ ja Na+ - osalevad närviimpulsi tekkes , leidub veres ja rakkude tsütoplasmas
Valkude lagunemise käigus eraldus ammoniaak (NH3*H2O)
Ca2+ - luukoe koostises, annavad luudele tugevuse
Mg2+ - seotud rakus DNA ja RNA-ga, taimerakkudes klorofülli koostises
Fe3+ - hemoglobiini koostises
Anioonid
Kabonaatioonid ( HCO3 - ja CO32- ) – hingamisel tekkinud CO2 lahustub raku tsütoplasmas
Fosfaatioonid ( H2PO4 - ja HPO42- ) – fosfolipiidide koostises ( rakumembraanis )
I- - kilpnäärmehormoonides, joodi puudust nim. struumaks

Monohübriidne ristamine . Mendeli I ja II seadus
Monohübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist
Mendeli I seadus - homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Nimetatakse ka ühetaolisuse seaduseks
Mendeli II seadus - homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide(1:2:1) ja fenotüüpide(3:1) lahknemine seaduspärastes suhetes. Nimetatakse ka lahkmenisseaduseks.
3. Ülesanne vererühmade kohta
Nr 4

Süsivesikud organismis. Süsivesikute jaotus ja ülesanded organismis

• Sahhariidid ehk süsivesikud (17,6 kJ/g)
  

Monosahhariidid
Oligosahhariidid
Polüsahhariidid
Nt. fruktoos
glükoos
Nt. maltoos
saharoos
Nt. tärklis
tselluloos
kitiin
glükogeen
Süsivesikute tähtsamad ülesanded:

Energeetiline (loomadel varuaineks glükogeen)

Ehituslik (taimedel rakukestas tselluloos)

Kaitse (putukate välisskelett kitiinist)

Pärilik muutlikkus, selle vormid
Pärilik jaguneb:

• Kombinatiivsed – vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüübis(vanemate geenide alleelid kombineeruvad ümber järglaste genotüüpideks; kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu ; tekib meioosiprotsessis (sugurakkude moodustumisel) ristsiirde käigus ja viljastumisel.)
  
• Mutatsiooniline muutlikus - olemasolevates geenides tekivad mutatsioonid ; muutuvad genoomi, kromosoomide ja geenide struktuur; Tekib iseeneslikult organismisisestel põhjustel või mutageenide mõjul .
  

• Geenmutatsioonid – väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, võivad tekkida uued alleelid
  
• Kromosoommutatsioonid – kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused
  

Deletsioon - väljalangemine- kassikisa sündroom ; duplikatsioon- kromosoomi piirkonna kahekordistumine ; translokatsioon – ümberpaiknemine ; inversioon – info järjestuse muutus
Genoommutatsioonid – homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuse muutus

Ülesanne dihübriidse ristamise kohta
NR 5
1. Lipiidid organismis. Lipiidide ülesanded
Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist . Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed
I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad - Vedelad rasvad - taimsed õlid- taimedes energiaallikaks, seemnetes varuaineks; Tahked rasvad - loomsed rasvad - energiaallikas ; Vahad - taimsed ja loomsed - Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga ( lanoliin ).
II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid - Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Hüdrofiilne - pea Hüdrofoobne - saba
III Tsüklilised lipiidid - steroidid , Hormoonid, Vitamiinid , Kolesteriid
Ülesanded:
Energeetiline funktsioon - Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast – lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid .
Ehituslik funktsioon - Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse.
Varuaine funktsioon- loomadel varurasv taimedel õlid seemnetes , viljades mesilaskärjed (vahad)
Ainevahetuslik funktsioon - Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo
Kaitse funktsioon- Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid) .
Lahusti funktsioon: Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Bioregulatoorne funktsioon - Hormoonid

Dihübriidne ristamine. Mendeli III seadus
 vaadeldakse 2 tunnuse kujunemist järglastel
dihübriidne ristamine on võrreldav kahe sõltumatu monohübriidse ristamisena
Mendeli kolmas seadus – dihübriidsel ristamisel moodustuvad F2 põlvkonnas vanemate tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid. Kusjuures ühe alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise alleelipaari lahknemist.
NB! Geenid peavad asuma eri kromosoomides

Ülesanne suguliiteliste puuete kohta
Nr 6

Valgud organismis. Valkude koostis ja struktuurid

• Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped (17,6 kJ/g)
  

Aminohapete vahel on tugev peptiidside.
I Primaarstruktuur –valgu aminohappeline järjestus
II Sekundaarstruktuur – polüpetiidide keerdumisel heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel (nt. nahatekised, juuksed, küüned, ämblikuniit)
III Tertsiaarstruktuur – gloobul (nt. vereplasma )
IV Kvaternaarstruktuur – ühinevad omavahel kaks või enam polüpeptiidi (nt. hemoglobiin )
Denaturatsioon – valgu kõrgemat järku struktuuride hävitamine, v.a primaarstruktuur
Renaturatsioon – denaturatsiooni pöördprotsess, mille käigus kõrgemat järku struktuurid taastuvad.

Mittepärilik muutlikkus. Reaktsiooninorm
Modifikatsiooniline muutlikkus on määratud geenide ning keskkonna koosmõjuga ning viib konkreetsete tunnuste avaldumisele. Tunnused ei pärandu. Päranduvad tunnuste kujunemise piirid. Reaktsiooninorm – tunnuse muutumise määr.

Ülesanne monohübriidse ristamise kohta
NR 7
1. Valkude ülesanded organismis
Valkude ülesanded:

Ensümaatiline funktsioon – iga reaktsioon juhib oma ensüümi (nt. amülaas lagundab tärklist)

Ehituslik funktsioon – nt. nahatekised, küüned, suled, kabjad

Transportfunktsioon – transportvalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui ka sealt välja (nt. hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kudedesse)

Retseptorfunktsioon – väliskeskkonnast info raku sisse (nt. liigub amööb toidu suunas ja kingloom ujub soolast eemale)

Regulatoorne funktsioon – täidavad valgulised hormoonid (nt. kõhunäärmes toodetud insuliin reguleerib suhkru sisaldust veres)

Kaitsefunktsioon – antikehad

Liikumisfunktsioon – kontraktsioonivalgud (nt. algloomade viburite ja ripsmete liikumine)

Energeetiline funktsioon – (esmalt lagundatakse suhkruid, siis rasvu ja lõpuks valke)
2. Ökosüsteemi mõiste ja struktuur
Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga
Ökosüsteem on üks eluslooduse organiseerituse tasemeid.
Toitumissuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele. Ühele tasemele kuuluvad organismid, kes tarvitavad toiduks ühepalju olulisi muundumisi läbi teinud ainet.
Esimese troofililse taseme moodustavad tootjad ehk produtsendid . Need on rohelised taimed, mis toodavad orgaanilist ainet, kasutades mineraalset toitainet, vett ja päikesekiirguse energiat.
Teisel ja järgnevatel troofilistel tasemetel on mitmesugused tarbijad ehk konsumendid (loomad, kes söövad teisi organisme, taimtoidulised loomad, loomtoidulised loomad).
lagundajad (destruendid), kes lagundavad surnud orgaanilist materjali, tekib huumus.
3.Ülesanne dihübriidse ristamise kohta
Nr 8

DNA molekuli koostis, struktuur, ülesanded
DNA – desoksüribonukleiinhape
Koostis:

• lämmastikalus (DNA – A,T,G,C;)
  
• suhkur (desoksüriboos)
  
• fosfaatrühm
  

DNA ülesandeks on päriliku info säilitamine ja ülekandmine

Soo määramine inimesel
Inimesel määratakse sugu viljastumise hetkel. Soo määrab, millise sugukromosoomiga sperm munaraku viljastab.(Y kromosoomi olemasolu määrab)
3. Ülesanne monohübriidse ristamise kohta
NR 9

1. RNA molekuli koostis, struktuur, ülesanded
RNA – ribonukleiinhape
Koosnevad:

• lämmastikalus (RNA – A,U,G,C)
  
• suhkur ( riboos )
  
• fosfaatrühm
  

RNA ülesandeks on päriliku info realiseerimine/avaldamine
mRNA – informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgu sünteesiks rakutuumast vastavasse rakuorganelli (ribosoomidesse)
tRNA – transport RNA, aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info dešifreerimine
rRNA – ribisoomi RNA, ribosoomide koostises, valkude süntees

Sugukromosoomid ja suguliitelised puuded inimesel
sugukromosoom  on kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev; gonosoomid määravad sügoodi geneetilise (kromosoomse) soo[1].
Enamikul loomadel ja osal taimedel on kromosoomistikus üks paar gonosoome, mida tähistatakse tähtedega (X ja Y või Z ja W). XY-soomääramistüüp on kindlaks tehtud inimesel ja teistel imetajatel, samuti äädikakärbsel, ZW-soomääramissüsteem aga peamiselt lindudel, ka mõningatel putukatel (liblikatel) ja mõnedel  roomajatel .
Imetajatel (sealhulgas inimesel) määrab isendi soo Y-kromosoomi olemasolu ( isane ) või selle kromosoomi puudumine (emane). Seega on emasel sugukromosoomid XX ja isasel XY.
3. Ülesanne dihübriidse ristamise kohta
Nr 10

Loomse eukarüootse raku organellid , nende ülesanded

• Rakutuum – sisaldab ja säilitab pärilikku infot, juhib raku elutegevust, reguleerib protsesse
  
• Tuumamembraan – valikuline ainete transport
  
• Karüoplasma – seob tuuma tervikuks
  
• Tuumake - rRNA süntees
  
• Tsütoplasma – seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks,
  

• Siledapinnalises ER’is - toimub rasvade ja süsivesikute süntees
  
• Karedapinnaline ER – valkude süntees .
  
• Ribosoomides toimub valkude süntees
  
• Golgi kompleksis Valkude töötlemine ja põiekestesse pakkimine.
  
• Lüsosoomid – ainete lõhustamine
  
• Mitkonder – ATP süntees; raku varustamine energiaga
  
• Tsentrosoom – osalevad kromosoomide jaotamises
  
• Tsütoskelett – tugi-ja liikumissüsteem
  
• Rakumembraam – raku valikuline transport, ühendab ja kaitseb rakku
  

Organismidevahelised suhted
Sümbioos - On erinevat liiki isendite kasulik kooselu. Sümbioosis elavad näiteks erakvähk ja meriroos. Erakvähk annab meriroosile toitaineid, viimane aga kaitseb erakvähki.
Kommensialism
Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu . Nt. mõnede putukaliikide elamine sipelgapesas – pakub neile kaitset ja toitu. Inimese soolestikus elavad bakterid ja protistid .
Konkurents
Liigisisene ja liikidevaheline olelusvõitlus keskkonnategurite pärast. – sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm.
Nt. noores männikus puude omavaheline konkurents valgustingimustes
Parasitism
Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik.
Nt. inimese sooles elav solge – kasutab seal olevat toitu, tekitab tervisehäireid inimesel. Sääsed, kirbud , täid.
Kisklus
Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe.
Kisklusega reguleeritakse saakloomade arvukust, teiselt poolt aga paraneb populatsiooni üldine kohanemisvõime ja tervislik seisund.

Ülesanne vererühmade päradumise kohta
Nr 11

Rakutuum, selle ehitus, ülesanded. Kromosoomide ehitus

• Rakutuum – sisaldab ja säilitab pärilikku infot, juhib raku elutegevust, reguleerib protsesse
  
• Tuumamembraan – valikuline ainete transport
  
• Karüoplasma – seob tuuma tervikuks
  
• Tuumake - rRNA süntees
  

Inimesel 23 sarnaste kromosoomide paari.( homoloogilised ). Koosnevad geenidest.
Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.
Ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul – seega koosneb üks kromosoom ühest nukleosoomsest fibrillist.

Ökoloogilised tegurid, nende jaotus
Abiootilised tegurid:

• Eluta loodus (õhk, vesi, muld – elukeskkond; kliimategurid – sademed, temperatuur jne)
  
• Biootilised tegurid – organismide kooselu
  
• Sümbioos
  
• Kommensalism
  
• Parasitism
  
• Kisklus
  
• Herbivooria
  
• Konkurents
  

Biootilised ökoloogilised tegurid – organisme vastastikku mõjutavad tegurid
Antropogeene tegur – inimtegevus

Ülesanne suguliiteliste puuete pärandumisest
NR 12
1. Rakuteooria põhiseisukohad

• Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust jagunemise teel
  
• Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas
  
• Kõik organismid on rakulise ehitusega
  

KAKS : Viirused . Viiruste ehitus. Viiruste paljunemine (DNAviiruse näitel)
Kapsiid, ümbris, genoom. elutud organismid, sest neil pole iseseisvat ainevahetust..puudub rakuline ehitus
ja ei saa iseseisvalt paljuneda..
Lüütiline tsükkel – viirus süstib peremeesrakku oma pärilikkusainet, mis hakkab seal end paljundama/juurde sünteesima ja tekivad valgulised osakesed, viirusosakesed aktiviseeruvad ja väljuvad peremeesrakust, millega kaasneb raku surm.
Lüsogeenne tsükkel – viiruse genoom (pärilikkusaine) lülitub peremeesraku genoomiga ja see võib püsida seal inaktiivse viirusosakesena pikka aega ning kahekordistuda raku jagunemisel koos peremeesraku geneetilise materjaliga
3. Ülesanne dihübriidsest ristamisest
NR 13

Rakumembraani ehitus ja ülesanded
Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb kahjulike mõjutuste eest ning ühendab rakke omavahel.
Membraanide koostisesse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid ja valgud. Fosfolipiidid paiknevad rangelt kahekihilisena, valgud nende peal või vahel. Peale selle sisaldavad rakumembraanid ka kolesterooli.
Ülesanne : Transport –
a) passiivne – difusiooni või osmoosi teel. Vesi, gaasid, etanool jt. väiksemad molekulid. Võib toimuda kas valkude kaasabil või ilma, kuid ei vajata täiendavat energiat.
b) aktiivne transport – valgud peavad osalema (transpordivalgud). Erinevad transpordivalgud transpordivad erinevaid ühendeid. Vajatakse täiendavat energiat.

Fotosüntees, selle tähtsus
Fotosünteesi võrrand: 6CO2+12H2O -> C6H12O6+6O2+ 6H2O .
* Fotosünteesi tähtsus: 1)Vee fotooksüdatsiooni käigus eralduv hapnik on vajalik kõigi organismide hingamiseks.2) Fotos . Tagab süsiniku ja hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe .3)Fotos. Käigus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks.4) Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest saab taimerakkudes alguse ka mitmete lipiidide ja aminohapete süntees.
* Fotosünteesi valgusstaadium - 1)fotofüüsikalised reakts.- valgus en. muundumine keemiliseks energiaks, valguse energia abil ergastuvad klorofülli pigmendi molekulid ja sealt saadav energaia kasutatakse ära kõigis teistes keemilistes reakts. 2)vee lagundamine- tekivad hapniku molekulid 3) ATP ja NADPH2 süntees
* Fotosünt pimedustaadium - 1) calvini tsükkel- pannakse kokku glükoosi molekul läbi erinevate keemiliste reaktsiionide.
3. Ülesanne monohübriidsest ristamisest
NR 14

Glükoosi lagunemine . Selle 3 etappi
C6H12O6→6CO2↑+6H2O+energia

Glükolüüs – algselt toimub tsütoplasma võrgustikus
1. Aeroobne (glükoos→2püroviinamarihape[(CH3COCOOH)+4H]
2ADP+Pi → 2ATP
2. Anaeroobne- hapnikku ei jätku piisavalt
Glükoos – 2piimhape (C2H4COOH)

Tsitraaditsükkel
toimub mitkondri maatriksis... Eralduvad süsihappegaasi molekulid ja vesiniku aatomid. Moodustavad NADH molekuli.
I Glükolüüs - tsütoplasmavõrgustikul
II Tsitraaditsükkel – mitokondri maatriksis
III Hingamisahel – mitokondri sisemembraani harjakestel
Glükoosi lagundamine on universaalne ainevahetuslik protsess, mille käigus glükoosist vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2  6CO2 + 6H2O. Glükoosi lagundamisel eristatakse kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid. Seda protsessi nimetatakse kirjanduses ka aeroobseks hingamiseks.
Glükoosi lagundamise esimene etapp on glükolüüs, mis toimub raku tsütoplasmavõrgustikus. Hapniku piisaval juuresolekul toimub aeroobne glükolüüs.  Glükolüüs koosneb mitmetest reaktsioonidest, mille tulemusena tekib ühest glükoosimolekulist 2 püroviinamarihappe molekuli ja 2 ATP molekuli (vasakpoolne joonis). Eraldunud 4 H+-iooni ja 4 elektroni seostuvad vesinikukandjaga NAD ning moodustub 2 NADH2 molekuli.
   Glükoosi lagundamise teine etapp on tsitraaditsükkel, mis toimub mitokondri sisemuses. Tsitraaditsükkel koosneb reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H+- ioonid . Vabanenud H+-ioonid ja elektronid seostuvad vesinikukandjaga NAD ja moodustuvad NADH2 molekulid. CO2 on jääkprodukt, mis väljub mitokondrist.
Glükoosi lagundamise kolmas etapp koosneb hingamisahela reaktsioonidest, mis toimuvad mitokondri sisemembraanide harjakestes (parempoolne joonis). Hingamisahela reaktsioonides vajatakse 02 molekule. Üks hingamisahel koosneb 5 valgulisest kompleksist ja ATP molekule sünteesivast ATP süntaasist. NADH2 molekulidest vabanevad elektronid läbivad 5 kompleksi ja ühinevad 02 molekulidega – selle tulemusena moodustuvad H20 molekulid. Elektronide transpordiga kaasneb H+-ioonide liikumine membraani siseküljele, mille tulemusena on nende kontsentratsioon siseküljel suurem kui välisküljel. H+-ioonid pääsevad välisküljele tagasi läbi ATP süntaasi.  Nende väljumisega vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. 12 NADH2 kohta moodustub 36 ATP molekuli. Et 2 ATP molekuli saadakse glükolüüsist ja hingamisahela reaktsioonidest lisandub 36, siis saadakse ühe glükoosimolekuli lõplikul lagundamisel 38 ATP molekuli.
   Hapniku puudusel hingamisahela reaktsioonid peatuvad ja tsitraaditsükkel seiskub. Sellistes tingimustes toimub anaeroobne glükolüüs. Lihasrakkudes saadakse anaeroobsel glükolüüsil ühest glükoosimolekulist 2 piimhappemolekuli. Seejuures saadakse vaid 2 ATP molekuli. Sellist glükoosi lagundamist nimetatakse kirjanduses ka anaeroobseks hingamiseks.
   Glükoosi lagundamise tulemuslikkust mõjutavad peamiselt glükoosi, hapniku ja ATP kontsentratsioon ning keskkonna temperatuur.

Pärilikud haigused inimestel
Geenides võivad esineda mutatsioonid.
Kui mutatsioonid esinevad sugukromosoomide geenides, nimetatakse neid suguliitelisteks.
Eristatakse:
X-liitelised pärilikud haigused
Y-liitelised pärilikud haigused
Haigused võivad päranduda kas dominantselt või retsessiivselt.
X-liitelised retsessiivsed haigused:
hemofiilia ; daltonism ; kanapimedus; Duchenne lihasdüstroofia, lühinägelikkus.
Haigestuvad enamasti mehed, kuna neil on vaid üks  X kromosoom ja puudub võimalus retsessiivse alleeli allasurumiseks dominantse alleeli poolt.
 Haigel naisel ei ole võimalik saada tervet poega (100% poegadest haiged ja 100% tütardest haiguskandjad)                         
Hemofiilia, daltonism, kanapimedus        

Ülesanne monohübriidsest ristamisest
Nr 15

Eukarüootsete organismide paljunemisviisid
Mittesuguline – kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine ( pooldumine , pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne.
Eoseline – toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed.
Vegetatiivne paljunemine – prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad.
Pooldumine – toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad.
Pungumine – alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn).
Taime osadega – risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega.
Polüembrüoonia – kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud.
Suguline – kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk , isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed – isased).
PALJUNEMISE TÄHTSUS
Mittesugulisel paljunemisel – lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. 
Sugulisel paljunemisel – järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi

Päriliku eelsoodumusega haigused
Pärilikkus pluss keskkonnategurid
Haigused nagu: kõrgvererõhutõbi; lühinägevus; suhkrutõbi; alkoholism ; rasvtõbi; kopsuvähk, reuma, skisofreenia jmt.
Päriliku eelsoodumusega haiguste ennetamisel on olulisel kohal tervislikud eluviisid.

Ülesanne dihübriidsest ristamisest
Nr 16

Rakkude jagunemine mitoosi teel
Interfaas - faas kahe mitoosi vahel.
Sentrioolid kahestuvad, kromosoomid on lahti keerdunud, toimub DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenvad, organellide arv suureneb, Profaas - on ettevalmistav faas. Sentrioolid liiguvad poolustele . Metasfaas- Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Anafaas - Kääviniidid lühenevad, Kromotiidid liiguvad poolustele. Telofaas - Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Toimub tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse . Taimerakus kujuneb vahesein . Kääbviniidid kaovad, tekkivad tuumakesed.

Toitumissuhted ökosüsteemides. Ökoloogilise püramiidi reegel
Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela.
Saab alguse taimedest – omastavad ökotoobist anorgaanilisi ühendeid ja fotosünteesivad vajalikud ained.
Taimi nim. toiduahelas tootjateks ehk produtsentideks. Lisaks kuuluvad siia rühma ka autotroofsed bakterid ja mõned protistid.
Produtsendid on toiduahela esimene lüli.
Toiduahela organisme, kes kasutavad toiduks elusaid organisme, nim. tarbijateks ehk konsumentideks. Jagatakse primaarseteks, sekundaarseteks, tertsiaarseteks jne. konsumentideks.
Surnud produtsendid ja konsumendid lagundatakse destruentide poolt. (mikroorganismid, seened, selgrootud loomad)
Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10 % eelneva taseme biomassist – ökoloogilise püramiidi reegel.
3. Ülesanne analüüsivast ristamisest
Nr 17

Rakkude jagunemine meioosi teel

I Interfaas - Toimub Dna replikatsioon. DNA kahekordistumine.
tsentrioolid kahekordistuvad

I Profaas - Toimub kromosoomide ristsiire ehk crossingover.
Homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromotiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Moodustab kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad.

I Metafaas - Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile.

I anafaas - Kromosoomid lahknevad poolustele.

I telofaas - Toimub tsütokinees.

II profaas - Kahe jagunemisel vahele jääv lühike interfaas ja II profaas liituvad. DNA replikatsiooni ei toimu

II metafaas - Kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasandil.

II anafaas - Kromatiidid lahknevad raku poolustele.

II telofaas - Toimub tsütokinees
Ühest diploidsest rakust moodustus neli genetiliselt erinevat halpidset rakku.
2.Kasvav, kahanev, stabiilne populatsioon. Ökosüsteemi iseregulatsioon
Ökosüsteemi iseregulatsioon
Iga järgnev toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust.
Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nim. populatsioonilaineteks.
Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel.
Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks.
Ökosüsteemides toimuvad muutused
Kui populatsioonid on sündimus ja suremus ajalises tasakaalus, siis nim. seda stabiilseks populatsiooniks.
Kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremuse. Populatsiooni arvukus ajas suureneb.
Kahaneva populatsiooni arvukus langeb, sest suremus ületab sündimuse. Võivad põhjustada kliimategurite suured muutused: paduvihm, põud, maavärin, kõrge/madal temperatuur jne.

Ülesanne vererühmade pärandumisest
Nr 18

Spermatogenees ja ovogenees
Spermatogenees
Ovogenees
Mehel
Naisel
Munandites
Munasarjades
Tsütoplasma jaguneb võrdselt
Tsütoplasma jaguneb ebavõrdselt
4 elujõulist viburiga varustatud rakku
1 elujõuline munarakk ehk ovotsüüt ja 3 viljastumisvõimetut polotsüüti
Liikuvad rakud
Praktiliselt liikumatut
Spermid väiksemad
Munarakk suurem
Spermides vähe toitaiteid
Munarakus palju toitained
Toodetakse kõrge eani
Saavad otsa 45-55 eluaastal
Toodetakse uued, terved juurde (spermatogoone)
Uusi juurde ei teki (ovogoone)

Ökoloogilised globaalprobleemid
Rahvastikuprobleemid, Jäätmeprobleemid, Veekriis ja veekogude reostumine, Hapestumine , Osoonikihi hõrenemine, Kliima soojenemine, Energiaprobleemid, Liikide mitmekesisus

Ülesanne monohübriidsest ristamisest
Nr. 19

Inimese viljastumine . Inimese embrüogenees
Viljastumine
* Munajuha laienenud osas toimub viljastumine.
*VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine.
*Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo.
*Viljastunud munarakk hakkab osadeks jagunema , rakkude mõõtmed koguaeg vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobar , mis liigub mööda munajuha emakasse. Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, väline rakukiht hoolitseb areneva organismi toitumise eest.
*Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta.
Inimese embrüonaalne areng

Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos)

Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula.

Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks.

Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula . Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks.

Välimine looteleht ehk ektoderm – siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk.

Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe , hingamiselundid, erituselundid , tugi- ja liikumiselundkond.

Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis - ja seedeelundkond.
Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta.
3 lootekesta

Amnon ( vesikest , sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi)

Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta)

Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta)

Histo - ja organogenees (toimuvad muutused)

3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid.

Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega.

Keskkonnaprobleemid Eestis

• Põlevkivi kaevandamine ning põletamine
  
• Liigne metsade raie
  
• Õhusaastumine
  
• Jäätmete teke ja nende ebaseaduslik ladustamine
  
• Soode kuivamine ning turba kaevamine
  
• veekogude toitelisese tõus
  
• Militaarne keskkonnareostus
  
• Pinnase erosioon
  

KESKKONNAPROBLEEMIDE PÕHJUS JAKESTVUS

• aegunud , toorainemahukate tehnoloogiate kasutamine tööstuses
  
• elanike madal keskkonnateadlikkus
  
• keskkonnaalase tehnika ja oskusteabe mahajäämus
  
• puudulik keskkonnakorraldus
  

Ülesanne dihübriidsest ristamisest
NR 20
1.Organismide lootejärgne areng
Lootejärgses arengus eristatakse otsest ja moondega arengut:
MOONDEGA ARENG - Moondega arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumi. On omane paljudele selgrootutele, kahe-paiksetele ja kaladele .
MOONDEGA ARENG KALADEL - Munaraku viljastamine seemnerakkude poolt toimub väljaspool emasorganismi (nt vees). Koetud marjateradest areneb rebukotiga vastne . Mõne aja möödudes areneb sellest kalamaim . Maimud kasvavad kiiresti täiskavanud kaladeks . mari
MOONDEGA ARENG KAHEPAIKSETEL - Munaraku viljastamine toimub väljaspool emasorganismi (nt vees). Kudu muutub sültjaks ja sellest koorub kulles . Mõne aja möödudes areneb kullesest kahe-paikne. kudu kulles
TÄISMOONDEGA ARENG - Täismoondega arengu etapid: Omane enamusele putukatest (nt liblikatele). Röövik, kes meenutab ussikest. Aktiivne elutegevus puudub, ebasobivate tingimuste jaoks. Valmis putukas valmik nukk muna vastne
VAEGMOONDEGA ARENG - Vaegmoondega arengu etapid: muna, vastne, valmik Nukustaadium jääb vahele! Omane rohutirtsu-dele, kiilidele, prussa-katele ja lutikatele. Valmis munev putukas valmik Vastne e larv muna
OTSENE ARENG - Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Omane roomajatele, lindudele ja imetajatele. vastsündinu täiskasvanud
OTSENE ARENG - Arengu esimest perioodi kuni sigimisvõime saabumiseni nimetatakse noorjärguks e juveniilseks staadiumiks. Sugutunnuste väljakujunemisega jõuab organism sigimisvõimelisse elujärku. Selle pikkus on geneetiliselt määratletud. Järgneb raugastumis- e vavanemisperiood , mis lõpeb surmaga.
OTSENE ARENG
Vastsündinu üldplaanilt sarnane oma vanematega.
Mõõtmed väiksemad.
Iseloomulik- roomajatele, lindudele, imetajatele.
MOONDEGA ARENG
Vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist.
Muutub vanemate sarnaseks läbides vahestaadiumid.
Iseloomulik- selgrootutele, kaladele, kahepaiksetele.
1. väheneb konkurents elupaiga suhtes.
2. soodustab levikut.
3. ebasoodsate elutingimuste üleelamiseks
juveniilne e suguküpsuseelne iga, ja siis generatiivne ehk suguküpsusjärk ja seniilne e raugaiga

Evolutsiooni mõiste, evolutsiooni vormid
Evolutsioon – süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine.

Füüsikaline evolutsioon – ebapüsivate elementaarosakestest raksemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng

Keemiline evolutsioon – aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke

Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest kuni tänapäevaste eluvormideni, kohastumine, liigistumine, organiseerituse muutumine

Sotsiaalne evolutsioon – kultuuride ja tsivilisatsioonide teke
3. Ülesanne monohübriidsest ristamisest
NR 21

Bakterite ehitus, paljunemine. Bakterite osa looduses
Kuigi enamik baktereid paljuneb pooldumise teel, on mõnedel täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mõnel bakterirühmal esineb ka pungumist. Bakterid aitavad suurendada ka mullaviljakust muutes mulda sattuvad taimede jäänused ning loomade väljaheited huumuseks. 

Rakk pikeneb.

Toimub ainete bio-süntees, DNA ja plasmiidide replikatsioon.

Rakukest ja plasma-membraan sopistuvad sisse.

Moodustub rakuvahesein.

Tekib kaks tütarrakku
Bakterid on looduses orgaanilise aine lagundajad e destruendid . Nad tagastavad atmosfääri taimede poolt omastatud süsihappegaasi ja suurendavad mullas huumuse osa. Bakterid tagavad looduses ainete ringluse. Osa bakteritest suudab kasutada õhulämmastikku.

Evolutsiooni geneetilise muutlikkuse peamised allikad
Mutatsiooniline muutlikkus: Populatsioonis tekib mutatsiooniline muutlikkus (geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid)
Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud.
Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas.
Kombinatiivne muutlikkus: Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel.
Meioosis - kromosoomide ristsiire
viljastumisel - alleelide kombineerumine
Geenisiire : Erinevate populatsioonide isendite ristumine . Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid.
Loomade ränded
Taimede viljade, eoste ja tolmuterade levik
Geenitriiv: Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris.
Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest.
Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult.

Ülesanne monohübriidsest ristamisest
NR 22
1.Inimese närvisüsteem. Informatsiooni töötlemine närvisüsteemis
Inimese närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks.
Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju . Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis lähtuvad peaajust ja seljaajust .
Närvisüsteemi ülesandeks on reguleerida organismi talitlusi, kooskõlastada organismi kõikide elundite tööd ning närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega
Info töötlemine närvisüsteemis toimub sünapside kaudu.
Sünaps on koht, kus ühe neuroniakson puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Sünapsid võimaldavad närvisüsteemi ühendust organismi teiste elundkondadega.
2.Looduslik valik, selle vormid
Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest.
Ellujäämist ja paljunemist piiravad:
liigikaaslased (konkurents)
teiste liikide isendid (konkurents, toitumine)
eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus , valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse , haiguste levik vms)
Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus (kaitsevärvus, haigustele vastupidavus, suurem viljakus).
Stabiliseeriv valik
Keskkonnatingimused on suhtelsielt püsivad.
Kõrvaldatakse erandid.
Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine .
Suunav valik : Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda.
Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine.
Liik muutub kindlas suunas.
Tööstuslik melanism - tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad vähem lindudele silma.
Paljudel haigustekitavatel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid.
Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes.
Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks.
Kohastumused on pärilikud.
Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kohastumused kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks.
3.Ülesanne dihübriidsest ristamisest
NR 23

Seeneraku ehitus, seente tähtsus
Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad.
Seened osalevad mulla tekkes.
Seened aitavad taimedel omastada toitaineid.
Seened põhjustavad organismidel haigusi.

Valguskiirguse mõju organismidele
Taimerakkude fotosüntees (orgaanilise aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul. Fotosünteesivõime on otseses seoses valguskiirgusega. Valgustingimuste halvenedes pidurdub fotosüntees ja koos sellega ka glükoosi moodustumine ning hapniku eraldumine.
Taimi jagatakse vastavalt kohastumusel valgustingimustega:
Valguslembelised – niidutaimed
Varjutaluvad – võivad kasvada ka varjulisemates kohtades
Varjulembesed – alusmetsataimed
Valguse vajaduse järgi jagunevad taimed:
Lühipäevataimed – neil moodustuvad õied vaid siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi (riis, kanep , daalia).
Pikapäevataimed – nõuavad päevapikkust rohkem kui 12 tundi (nisu, oder , hernes, kartul )
Loomadel on valgus vajalik nägemiseks. Silmadesse jõudvad valguskiired ärritavad nägemisretseptoreid. Kujutise teravus ja värvide eristamine sõltub erinevate organismide nägemisretseptorite ehitusest. Olulise tähtsusega on ka ümbritsevatelt objektidelt peegelduva valguskiirguse iseloom. Hämaras tegutsevatel videviku - ja ööloomadel on välja kujunenud eriti suured silmad, seevastu maa all elaval mutil on nägemismeel tugevasti taandarenenud.
3. Ülesanne monohübriidsest ristamisest
NR 24

Katteseemnetaimede paljunemise ja arengu iseärasused
Paljunemisorganid on õied
Õites asuvates tolmukates valmivad tlmuterad ja emakas asuvates seemnealgmetes munarakud .
Enamikul taimedel on tolmukad ja emakad ühes õies
Vähesed on tuultolmlejad, enamikul tolmeldavad õisi putukad
Seemend arenevad kinnises emakas, kus nad on välisolude eest paremini kaitstud
Katteseemnetaimede seemned ja viljad ning nende levimisvõimalused on väga mitmekesised
Katteseemnetaimed on kõik õistaimed. Katteseemnetaimede areng algab seemne idanemisega. Areng jaotatakse kaheks osaks: 1) vegetatiivne areng – juured ja idu. Toimub varuainete baasil. 2) keneratiivne areng- Jaguneb omakorda veel noorjärguks, kasvuperioodiks ja vananemisperioodiks. Noorjärgus arenevad välja juurestik , varred ja lehed. Kasvuperiood on kasv õite moodustumiseni. Keneratiivne areng- arenevad õied ja viljad.

Viiruste kasutamine geenitehnoloogias

Viiruse genoomis asendatakse mõni geen rakulise geeniga

Viirus siseneb rakku koos lisatud geeniga

Lisatud geen seostub raku genoomiga

Antud geeni järgi sünteesitakse vajalikku valku
3. Ülesanne analüüsivast ristamisest
NR 25

1. Inimese organismi elundkonnad. Hingamiselundkonna elundid. Hingamise regulatsioon
Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest (nahk)
Tugi- ja liikumiselundkond võimaldab liikuda (luud, lihased)
Seedeelundkond lagundab toitu (suuõõs, neel , söögitoru, magu , peensool, jämesool, pärasool)
Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga (nina, ninaneel, hingetoru , kopsud, kopsutoru e. bronh, kopsutoruharud e. bronhioolid)
Ringeelundkond transpordib kehas aineid (süda, veresooned , lümfisooned)
Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid (neerud, kusepõis, kusejuha
Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni (peaaju, seljaaju)
Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi (käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats )
Suguelundkond on vajalik järglaste saamiseks (munandid, munasarjad)
Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid – kopsud
Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks , puhastab ja soojendab sissehingatavat õhku.
Neel-suunab õhu kõrisse
Kõri- koosne erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud ,mille vahel asub häälepilu kus õhuvõnkumisel tekib heli.
Kopsutorud ehk bronhid- juhivad õhu kopsudesse seal hargnevad.
Kopsud- neid katab õhuke , libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3-x vasak 2-x kopsusagaraks. Bronhid hargnevad seal harudeks ning lõppevad kopsusompude ehk alveoolidega. Neis toimub gaasivahetus.

Taimeriigi evolutsioon
410-440 miljonit aastat tagasi
ÜRGRAIKAD (sõnajalgtaimed)
· Esinevad varred, risoomid
· Puudusid tõelised lehed ja juured
280-360 miljonit aastat tagasi
HIIGLASLIKUD SÕNAJALGTAIMED
· Paljunevad eostega
· Tõelised lehed – fotosüntees
· Mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest
300-350 miljonit aastat tagasi
PALJASSEEMNE TAIMED
· Paljunemine seemnetega
100-130 miljonit aastat tagasi
KATTESEEMNETAIMED
· Õite ja viljade esinemine
3. Ülesanne monohübriidsest ristamisest