Kloonimine Organismikloon on vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel tekkinud ühe vanema järglaskond, mille isendid on geneetiliselt identsed nii omavahel kui ka vanemaga. Kloonimine on nähtus, mis jaguneb kaheks. Embrüonaalkloonimine embrüolõhestuse meetodil ja tuumkloonimine, mis tähendab, et keharaku tuum siirdatakse munarakku, mille tuum on eelnevalt eemaldatud. Ian Wilmut sai esmakordselt 1997.aastal hakkama lammas Dollyga, kes oli kogu teadusajaloo esimene täiskasvanu rakust kloonitud imetaja
ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID JA MUUTLIKKUS Vegetatiivsel paljunemisel tekkinud organisme iseloomustab ülivähene pärilik muutlikkus, nende muutlikkus tekib vaid juhul, kui mutatsioon toimub paljunemisüksused (nt mugulas). Vegetatiivne paljunemine on suhtelise kiire paljunemisviis, mis lühikese ajaga loob suurearvulise pärilikkuselt sarnase järglaskonna. Eoselisel paljunemisel on pärilik muutlikkus vegetatiivse paljunemisega võrreldes suurem, sest eoste pärilikkusaines võivad
Vegetatiivne paljunemine on paljunemisviis, kus uued taimed arenevad emataime juurest, varrest või lehest. See on üks mittesugulise paljunemise viise, kuna uus taim pärib ainult ühe emataime tunnused. Vegetatiivsel paljunemisel annab emastaim järglastele edasi oma sordi tunnused. Vegetatiivselt paljunevad taimed hakkavad rutem õitsema ja viljuma, kui seemnetega paljunevad taimed. Paljuneda saab juurevõsudega, risoomiga, sibulatega, võsunditega, lehtedega jms. Juurevõsudega paljunevad näiteks: põldohakas, lepp, haab, ploomipuu, vaarikas. Risoomiga paljunevad näiteks naat, maikelluke, orashein ja kõrvenõges. Sibulatega paljunevad näiteks harilik sibul, tulp, nartsiss
n e tg a n e d o s a d e a b il Vegetatiivne paljunemine võsunditega mugulatega sibulaga pooldumisel pungumisel Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eoseliselt. Vegetatiivsel Osaleb vaid üks paljunemisel tekkinud vanemorgan organisme iseloomus- Vegetatiivsest tab vähene pärilik paljunemi- sest ei võta muutlikkus (tekib vaid osa sugurakud, seega juhul, kui mutatsioon ei teki viljastumist toimub paljunemis- Järglased on omavahel üksuses nt. mugulas) geneetiliselt identsed, Kiire paljunemisviis ka vanematega
9. Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu: a ) muutumatus b) vähenemine kaks korda c) suurenemine kaks korda d) suurenemine neli korda 10. DNA kahekordistumine toimub mitoosi: a) interfaasis, b) profaasis, c) metafaasis, d) telofaasis 11. Spermid moodustuvad: a) ovogeneesil, b) spermatogeneesil, c) meioosil, d) viliastumisel. 12. Bakterid paljunevad enamasti: a) mitoosiga b) meioosiga c) vegetatiivselt d) eoseliselt 13. Meioos esineb a) vegetatiivsel paljunemisel b) somaatiliste rakkude pooldumisel c) sügoodi lõigustumisel d) ovogeneesil 14. Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomides DNA molekule kokku: a) 23 b) 26 c) 43 d) 46 15. Geenivahetus kaasneb: a) interfaasiga b) mitoosi profaasiga c) meioosi esimese profaasiga d) meioosi teise profaasiga 16. Inimese munarakkude küpsemise keskmine intervall on: a)12 päeva b) 20 päeva c) 28 päeva d) 32 päeva Täitke lünk sobiva sõnaga! 17
tavaliselt ei ristu 3. Missugused organismid paljunevad eostega? Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eostega ehk spooridega 4. Millised organismid paljunevad vegetatiivselt? Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid 5. Kuidas paljunevad pärmseened? Enamasti paljunevad nad pungumisega 6. Kuidas paljunevad samblikud? Samblikud paljunevad vegetatiivselt rakise tükikeste abil 7. Mis tähtsus on vegetatiivsel paljunemisel? Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna
1.Kuidas organismid paljunevad? kas sugulisel või mittesugulisel teel 2. Mis vahe on vegetatiivsel ja sugulisel e generatiivsel paljunemisel? sugulisel e. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesugulisel e. Vegetatiivsel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Toimub kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Mis on vegetatiivse paljunemise tähtsus? Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna 4. Miks on vajalik rakkude jagunemine? Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on jagunemine vajalik ka hukkunud rakkude asendamiseks ja vigastuste paranemiseks. 5
Paljunemise evolutsioon Paljunemine • Üldine eluavaldus • Suguline paljunemine • Mittesuguline paljunemine - vegetatiivne, eoseline Mittesuguline paljunemine • Evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis on vegetatiivne paljunemine • Üks vanemorganism • Ajaliselt kiire protsess • Vegetatiivsel paljunemisel on pärilik muutlikkus väga väike • Vanimad elusorganismid ainuraksed • Esimesed hulkraksed u. 600 mln.a.t. • Vegetatiivselt paljunevad isendid evolutsioneeruvad aegalselt. Suguline paljunemine • Suguline paljunemine on levinum kui mittesuguline paljunemine • Keerukas ja bioloogiliselt kallis • Märgatav evolutsiooniline eelis • Ulatuslikum geneetiline rekombineerumine • Pidevalt varieeruv järglaskond Paljunemise evolutsiooni teooriad
Bioloogia KT Organismide paljunemine 1. Mis on paljunemine? Olulisemaid eluavaldusi, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine 2. Iseloomusta mittesugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna. Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga. o Eoseline-toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened ja sammaltaimed. o Vegetatiivne paljunemine - prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. o Pooldumine-toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks.
benseen kiirgus raskmetallid röntgenkiirgus UV-kiirgus Kantserogeenid - tegurid, mis kutsuvad esile vähktõve teket mutatsioonid keharakkudes sugurakkudes embrüogeneesis, sugurakkude postembrüogeneesis moodustumise käigus kanduvad järglastele päranduvad järglastele vegetatiivsel sugulisel paljunemisel paljunemisel somaatilised mutatsioonid generatiivsed mutatsioonid võivad avalduda fenotüübis sarnaselt fenotüübi järgi raske vahet teha Spontaansed mutatsioonid - normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioonid Indutseeritud mutatsioonid - eksperimendis kunstlikult esile kutsutud mutatsioonid Tänan tähelepanu eest!
30 Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500 - 2000 31 Pruunvetikate rakuseina moodustab tselluloosist fibrillidest viltjas võrgustik mida jäigastab katsium alginaat 32. Ränivetikaid on teada umbes üle 10000 liigi. 33. Ränivetikad on peamiselt nii magevees kui meres. 34. Ränivetikate peamine iseärasus on see, et rakuseina moodustab ränipantser. 35. Viburid esinevad ainult bentilistel puhkerakkudel 36. Ränivetikate süstemaatika põhineb ränipantsri peenstruktuuril. 37. Ränivete vegetatiivsel jagunemisel saab kumbki tütarrakk ühe pantsripoolme. 38. Ränivetikate puhkespoorid võimaldavad üle elada kasvuks ebasobivaid keskkonnatingimusi. 39. Ketasränivetikad on radiaalsümmeetrilised. 40. Raaf esineb ainult sulgränivetikatel. 41. Ränivetikad on värvuselt enamasti pruunikas-kollakased. 43. Ränivetikate pantsrit läbivad poorid, kuid need esinevad ainult enamasti kõigil ränivetikatel. 44. Ränivetikate hulgas on palju üherakulisi vorme. 45
Organismide paljunemisviisid Kert Randla 9.Klass IPK 2011 Vegetatiivne paljunemine Vaid ühe vanemorganismi vajav paljunemisviis, mille korral uus organism moodustub kas lähteraku pooldumisel või hulkrakse organismi osast. Järglased on geneetiliselt identsed vanematega. Vegetatiivselt paljuneb näiteks maasikas, orashein, kartul. Eoseline paljunemine Mittesuguline paljunemisviis, mis põhineb eoste tekkel ja levikul. Eoseliseks paljunemiseks on vaja enamasti vaid ühte vanemorganismi ning järglased on oma vanematest mõnevõrra erinevad. Eoseliselt paljunevad: Sõnajalg, seened, samblad. Suguline paljunemine Suguliseks paljunemiseks on vaja kaht erisoost vanemorganismi. Järglased on vanematega geneetiliselt sarnased kuid mitte identsed. Suguliselt paljunevad: imetaj...
Ei jagune Jaguneb veel eoseliseks ja vegetatiivseks Organism saab alguse Eoselisel saab organism alguse viljastatud munarakust. eostest(kottseentel eoskottides, kandseentel eoskandadel, samblad- sõnajalgtaimed eoskupardes) Vegetatiivsel (pärmseened pungumisega, samblikud- väikeste tükikeste abil, katteseemnetaimed risoomid, mugulad, sibulad, varre- või lehetükikese abil). Spermatogeneesi ja ovogeneesi võrdlus: Ovogenees Spermatogenees Munaraku areng naisel Spermide areng mehel
30. Ränivetikate vegetatiivselt paljunemisel populatsiooni keskmine rakusuurus väheneb 31. Ränivetikad on peamiselt fototroofsed 32. Ränivetikate rakusein on ränist 33. Ränivetikaid on teada umbes üle 10000 liigi 34. Ränivetikad on peamiselt nii magevees kui meres 35. Ränivetikate peamine iseärasus on see, et rakuseina moodustab ränipantser 36. Ränivetikate puhul esinevad viburid ainult 37. Ränivetikate süstemaatika põhineb ränipantsri peenstruktuuril 38. Ränivetikate vegetatiivsel jagunemisel saab kumbki tütarrakk ühe pantsripoolme 39. Ränivetikate puhkespoorid võimaldavad üle elada kasvuks ebasobivaid keskkonnatingimusi 40. Ketasränivetikad on radiaalsümmetrilised 41. Raaf esineb ainult sulgränivetikatel 42. Ränivetikad on värvuselt enamasti pruunikas-kollakased 43. Ränivetikatel paiknvead fükobiliproteiinid 44. Ränivetikate auksospooride moodustamine on seotud sugulise protsessiga. 45. Ränivetikate hulgas on palju 46
nägemis- ja ruumimälu. 7) Seljaaju asukoht, ehitus ja ülesanded - seljaaju asub selgrookanalis -ta on nöörikujuline närvirakkude kogumik. ta koosneb vedelikuga täidetud kanalist, mida ümbritseb hallaine, väljas poolt katab valgeaine. -ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. 8) Mis on närviimpulss ja kuidas tekib? - närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. ta tekib erutusel 9) Mis ül. on vegetatiivsel närvisüsteemil? - juhib tahtele allumatut siseelundite, siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. 10) Mis on refleks? - refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. 11) Millepoolest erinevad kaasasündinud refleksid omandatud refleksidest? - kaasasündinud refleksid kujunevad välja kohe sündides, aga omandatud refleksid õpib inimene elu jooksul. 12) Nim. refleksikaare osad (5). - 1
Muutulikkus-organismide võime muutude ja üksteisest erineda muutulikkuse vormid: 1)pärilik(mutatiivne ja kombinatiivne) 2)mittepärilik paljunemine-liigi arvukuse suurenemine paljunemise vormid: 1)suguline 2)mittesuguline-vegetatiivine ja eoseline geen-DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemisel. Kromosoom-geenide materjaalne kandja DNA-aine rakutuumas, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Mutageen-mutatsioone (muutusi geenide või kromosoomide eihtuses) põhjustav tegur transgeene organism-organism, milleks on viidud teiste organismide geene. Alleelid- ühegeeni kaks vormi: vormid: 1)dominante 2)retsesiivne suguhormoonid ja soo määramine inimesel-inimese keharakus üks paar sugukromosoome. Soo määrab, millise sugukromosoomiga munarakk viljastub. Naistel kaks x kromosoomi, meestel pooltes x, pooltes y geeniteraapia-asendatakse oranismis vigane geen normaalsega viljastumine-munaraku ja seemenraku ühinemine. ...
Bioloogia -Õistaimed võivad paljuneda vegetatiivselt ja suguliselt. -Vegetatiivsel paljunemisel areneb uus taim juurest, varrest või lehest. *Juurevõsudega ploomipuu *Risoomidega maikelluke *Sibulatega tulp *Võsunditega maasikas *Mugulatega kartul *Lehtedega aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. -Mõlemasuguline õis õis, milles on tolmukad ja emakad. -Ühesuguline õis õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad. -Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks. -Ühekojaline isas- ja emasõied asetsevad ühel taimel (kurk)....
sugurakkude arengu käigus. Vastavat raku jagunemise vormi nimetatakse meioosiks. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homoloogiliste kromosoomide ristsiirde ja üksteisest sõltumatu lahknemise tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. PALJUNEMISVIISIDE PÕHIJAOTUS: mittesuguline ja suguline paljunemine. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga. Mittesuguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna. 1) Eoseline-toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened ja sammaltaimed. 2) Vegetatiivne paljunemine - prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad.
elutegevusprotsessid Mitmeaastastel taimedel võib aeglustuvad, koos aga see protsess isegi sama vananemisega muutub ka liigi piires käivitudada eri looma välisilme. Vananemine aegadel. Küllaltki organismi tasemel on ebamäärane on vananemise tingitud nii pärilikest algus taimdel, kes põhiliselt teguritest, kui ka paljunevad vegetatiivsel teel. keskkonnatingimustest. Eri Näiteks võivad taime liikide isenditel on erinev maapealsed osad hävida, keskmine eluiga, mis sõltub kuid maa-alused mugulad, mitmesugustest geneetilistest sibulad või ribosoomi osad mehhanismidest ja säilida. Nendest võivad keskkonnateguritest. järgmisel aastal areneda uued taimed.
Organismide paljunemine ja areng PALJUNEMINE SUGULINE (generatiivne) MITTESUGULINE (vegetatiivne) Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. SUGULINE ISEVILJASTUMINE (sugurakud pärinevad ühelt vanemalt) RISTVILJASTUMINE (sugurakud pärinevad kahelt vanemalt) Eri liikide esinejad üldjuhul ei ristu (kui see peaks siiski juhtuma, ei saa selliseid järglasi mitteandvaid hübriide lugeda omaette liigiks. Nt hobune + eesel = muul) Vegetatiivsel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. MITTESUGULINE EOSELINE VEGETATIIVNE Eoseline paljunemine (spooridega paljunemine) suur osa protiste, seeni ning osa taimi. Vegetatiivne paljunemine bakterid, protistid, seened, osad selgrootutest ning paljud taimed. Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvukalt järglasi. Bakterid jagunevad otsepooldudes. Pärmseened paljun...
Tekkesagedus suur Asukoha järgi jaotatakse muutusi: Generatiivsed Somaatilised 1. Tekivad sugurakkudes 1.Tekivad keharakkudes 2. Päranduvad järglastele sugulisel teel 2.Ei pärandu järglastele sugulisel teel 3.Päranduvad järglastele vegetatiivsel paljunemisel Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus *tuleneb keskkonnateguritest *ei muuda geene ega isendi genotüüpi ->ei pärandu *vajalik kohanemiseks keskkonnaga Modifikatsiooniline muutlikkus keskkonna tingimustest tulenev tunnuste varieerumine Modifikatsioonilise muutlikkuse korral päranduvad tunnuste kujunemise piirid. Reaktsiooninorm tunnuste muutumise määr Variatsioonirida saadakse kui mõõdetav tunnus koos selle esinemissagedusega pannakse
Loomariigis haruldane, taimeriigis üsna tavaline (kasutatakse sordiaretuses). 14) Pärilik haigus haigus, mis määratakse sügoodi genotüübi poolt. 15) Reaktsiooninorm tunnuse muutlikkuse piirid, tuleneb liigi geenifondist ehk genofondist (geenid + alleelid). 16) Somaatiline mutatsioon tekib keharakkudes nii lootelise kui ka lootejärgse arengu käigus. Hõlmavad enamasti organismi piiratud osasid (nt nahatekised, kasvajad jm). Pärinevad ainult vegetatiivsel paljunemisel. 17) Spontaanne mutatsioon tekkimise põhjused ebaselged (võivad olla nii välis- kui ka organismisisesed tegurid). Organismisisesed tegurid on näiteks vabad radikaalid või ainevahetuse vaheühendid (nt H2O2). On suhteliselt harvad. 18) Kombinatiivne muutlikkus - Vanemate alleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks. Pärilikkusainet kombineerib kaks protsessi: 1) meioos (kromosoomide ristsiire), mille käigus
munaraku. 8.Kaksukud on hea uurimisobjekt meditsiinigeneetikas kuna saab uurida kuidas muutlikkuse erinevad vormid inimese kujunemist mõjutavad. 9.Vegetatiivne-võivad paljuneda nii üherakulised kui ka hulkraksed organismid.Eoseline-aluseks et ühel organismil tekib palju eoseid.Suguline-vaja kaht eri soost vanemorganismi. 10. 11.Eoseline paljunemine-võib osaleda ainult üks vanemorganism.eostega paljunemisel on pärilik muutlikkus suurem kui vegetatiivsel paljunemisel.nt:sõnajalad paljunevad eostega. 12.Mittesuguline paljunemine toimub kehaväliselt, aga suguline paljunemine toimub kehasiseselt 13. 14.Kromosoomhaigused põhjustavad varast surma, raskeid arenguhäireid või viljatust.Geeni muutustest tingitud kurttummus, veritsustõbi(hemofiilia), naha soomustõbi, kõrge kolesteroolitase veres. 15.Pärilike haiguste diagnoosimiseks uuritakse haige suguvõsa, tema rakkuda ehituse ja ainevahetuse iseärasusi ning kromosoome ja DNA-d. 16
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia - Muutlikkus Muutlikkus on organismide võime muutuda. Muutlikkus jaguneb mittepärilikuks e. modifikatsiooniliseks (on täielikult tingitud keskkonnast, muutuse suuruse määrab genotüüp, kuid genotüüp ise ei muutu, on sujuv muutus; organismi reaktsiooninorm võib olla lai, kui keskkonnateguri mõjul toimub suur muutus (kehakaal, juuksevärv, nahavärv) või kitsas, kui keskkonnateguri mõjul toimub väike muutus (kõrvade suurus, silmade värv, silmaava suurus)) ning pärilikuks e. generatiivseks, mis jaguneb omakorda kombinatiivseks (esineb suguliselt paljunevatel organismidel, järglased ei ole oma vanematega identsed, kuna nad saavad mõlemalt vanemalt pooled tunnused, sugurakkude arenemisel võib toimuda homoloogiliste kromosoomide ristsiire ning igas sugurakus ...
1. Dominantsed mutatsioonid. 2. Retsessiivsed mutatsioonid. C. Olenevalt põhjustajatest: 1. Spontaansed mutatsioonid e. iseeneslikud 2. Indutseeritud mutatsioonid e. esile kutsutud D. Päritavuse alusel: 1. Generatiivsed mutatsioonid- tekivad sugurakkudes, päranduvad edasi sugulisel paljunemisel 2. Somaatilised mutatsioonid- tekivad keharakkudes, sugulisel paljunemisel edasi ei pärandu. Võivad edasi päranduda ainult vegetatiivsel paljunemisel 3. Morbiidsed MUUTLIKKUS PÄRILIK e. GENEETILINE MITTEPÄRILIK e. MODIFIKATSIOONILINE KOMBINATIIVNE MUTATSIOONILINE GEEN- KROMOSOOM- GENOOM- MUTATSIOONID MUTATSIOONID MUTATSIOONID
(meritäht,lameuss).Vegetatiivne paljunemine taimedel- maasikad-võsu,kartul- mugulat.Vegetatiivne paljunemine- kloonimine,inimesepoolt läbi viidav(kartul).Veg.palj.eripära-vanim paljunemis viis,vajab 1 vanem,lüh.ajaga palju järglasi,geneetiliselt identsed,pärilikku muutus kas väga väike või puudub ültse.Mittesuguline paljunemine.Eoseline paljunemine-paljunevad vetikad,sõnajalataimed.Eosed moodustuvad meoosi teel,eosed on haploitsed,pärikik muutus on suurem kui vegetatiivsel paljunemisel.Suguline paljunemine-uus isend areneb viljastumisel moodustunud sügoodist(munarakk).esineb õitsmisel,okaspuudel,loomadel.Sug.palj.eripära-kaks vanemat,vajalikud sugurakkud,suguline paljunemine esineb ulatuslik pärilikk muutlikus.Mis tagatakse:sug.rakkud küpsevad meoositeel,ühinemine viljastumisel.Partenogenees- sugulise paljunemise erandvorm,kus organismi areng saab alguse viljustamata munarakust.Tähtsus-võimaldab liigil eksisteerida ühesooliselt.
Sobivale kasvukohale jõudes hakkab eos idanema ning areneb eelleheks, mille pinnal toimub viljastumine ja hakkab kasvama uus diploidne sporofüüt 23. Kas sõnajala sporofüüt on haploidne või diploidne? Diploidne 24. Missugused on kõige sagedamini kasutatavad vegetatiivse paljundamise viisid põllumajanduses ja dekoratiivaianduses? Mugulad, sibulad, risoomid, juurevõsud, pookimine, pistikud 25. Mis on pistik? Millised pistikud on olemas? Võsu osa, mida kasutatakse uue taime saamiseks vegetatiivsel teel suvine pistik , rohtne ja talvine pistik puistunud
V: Sipelgas(suguline), karusammal(eoseline), pesukäsn(vegetatiivne), ahven(suguline), vaarikas(vegetatiivne), kaseriisikas(eoseline). 2. Järjesta organismid lähtuvalt nende paljunemisviiside päriliku muutulikuse astmest: karu, kukeseen, kingloom. V: Kingloom, kukeseen, karu. 3. Miks kartulite paljundamisel mugulastega säilivad järglastel sordi päriliku tunnused, aga seemnetega mitte? V: Paljundamisel mugulastega toimub vegetatiivne paljunemine, seemnetega eoseline. Vegetatiivsel paljunemisel on muutus väiksem ehk säilivad sordi pärilikuse tunnused. 4. Vere hüübimist määrava geeni muteerumine X-kromosoomis põhjustab hemofiiliat ehk veritsustõbe. Kas selline mutatsioon võib päranduda a)Isalt pojale b)Isalt tütrele c)Emalt pojale d)Emalt tütrele? Põhjenda vastust! V: See võib päranduda Isalt tütrele, emalt pojale ja tütrele. Kui X-kromosoomi kandev sperm viljastab munaraku, siis sünnib tütar. Poiss sünnib ainult kui Y-kromosoomi
Tähtsus looduses? Kombinatiivne muutlikus tekib suguliselt paljunevatel organismidel sugurakkude küpsemisel ristsiirdena ja viljastumisel, kui ühinevad kahe organismi geenid. Suguliselt paljunevatel organismidel moodustub kombinatiivne muutlikus põhiosa pärilikust muutlikusest. 8. Võrdle somaatilist/generatiivset mutatsiooni. Generatiivne - tekivad sugurakkudes, päranduvad muut. järglastele Somaatiline - tekivad keharakkudes, ei pärandu sugulisel paljunemisel, päranduvad vegetatiivsel viisil 9. Kromosoommutatsioonid – tunda liigid ära jooniselt, nende tähtsus. · Deletsioon – üks DNA-lõik või üksik nukleotiid läheb genoomist kaduma. Deletsioonid on oma toimelt enamasti surmavad, põhjustavad organismi eluvõime langust ja sigimishäireid. · uplikatsioon – DNA lõigu kahekordistumine. Duplikatsioonide fenotüübiline efekt on D suhteliselt nõrk, suuremad alandavad eluvõimet ja häirivad sigimist.
sibula äärte poole. 3 Mugulatega paljunevad näiteks kartulid. Kui kartuli mugul maha panna, tekivad sellele idud, millest kasvavad uued taimed ja sinna alla tekib uus mogul ehk kartul. Risoomidega paljunevad näiteks orashein ja piparmünt. Lehtedega paljunevad nõelköis ja aas-jürilill. Vegetatiivse paljunemis positiivsed küljed on : 1. Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond 2. Järglased on omadustelt vanematega ühesugused 3. Vegetatiivsel paljunemisel pärilik muutlikus on kas väga väike või puudub üldse. 4. Vaid vegetatiivselt paljunevad organimisd evolutsioneeruvad aeglasel. Niisiis Vegetatiivne paljunemine toimub varre või juure osade kaudu mullas või selle pinnal. Mulla pinnal toimub paljunemine maapealsete võsunditega mis moodustab teatud vahemaade tagant uusi taimi (anijalg, maajalg). Mullas levivad varreosad (risoom) juurduvad ja pungadest tekkivad uued võsud (harilik orashein, harilik käbihein)
MÕISTED LK 167 Alleel- ühe geeni erivorm Analüüsiv ristamine ristimine, millega uuritakse katseloomade või taimede genetüüpide homo- ja heterosügootsust Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Daltonism (punarohepimedus) inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandumist Dominantne allele- alleel,mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus Geenide aheldus- Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Genealoogiline meetodindiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil Hemofiilia(vere hüübimatus)..sama jutt, mis daltonismi kohta Heterosügootne organism - Geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadel...
2 Täida lüngad 1.Inimese kahesuguseid sugukromosoome nimetatakse ...X...- ja ...Y..- kromosoomiks. 2.Naisel on igas keharakus ..2.. X-kromosoomi, mehel on ..2.. erinevat sugukromosoomi- X ja Y. 3.Monohübriidsel ristamisel jälgitakse... ühe geenipaari pärandumist..., mis fenotüübilt avaldub tunnuste edasikandumises järgmisse põlvkonda. 4.Generatiivsed mutatsioonid päranduvad järglastele ...sugulisel ...teel, somaatilised mutatsioonid aga.... vegetatiivsel paljunemisel..... 5.Variatsioonirida ja variatsioonikõver iseloomustavad eelkõige ...mittepärilikku... muutlikust. 3 Vasta küsimustele. 1. Mida nimetatakse daltonismiks? Daltonism on üks inimese enamlevinumaid suguliitelisi puudeid mis põhjustab punarohepimedust. 2. Mis on tinglikult letaalsed mutatsioonid? Tinglikult letaalne mutatsioon - mutatsioon, mis põhjustab surma ainult homosügootses olekus. 3
1.Bioloogia seos teiste teadustega. Keemia : Biokeemia (valgud, DNA, RNA, keemilised protsessid), Füüsika : Biofüüsika (liikumine, energia, optika), Matemaatika: Biomeetria, Geograafia : Biogeograafia, Meditsiin : Üldandmed (füsioloogia), farmaatsia, Biomeditsiin, Rakendusbioloogia: Biotehnoloogia, Bioonika, Ajalugu: õietolm, seemned, õietolm, dendrokronoloogia, Ladina keel: Liikide nimed, Eesti keel: Nimetused, Põllumajandus: Agronoomia, Zootehnika (veterinaaria) 2.Fundamentaalteadus: Kui uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. Rakendusteadus: Teadus, mis tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumaj, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm tarbeks. Rakendusbioloogia: See seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Biotehnoloogia: Nim. rakend...
anatoomia bio. teadus, uurib organismide ehitust. Bioloogia uurib elu kõiki ilminguid(elusolendite ehitus, talitus, suhted keskkonnaga). Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogia teadus. Füsioloogia uurib organismide talitusi ja nende regulatsiooni(elundite, elundkondade talitust). Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitsuste regulatsioon(toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil, on aeglane). Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, võimaldab selgitada loodusnähtusi, kehtivad ühte moodi nii elusas kui ka eluta looduses. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel ja uurimisobjektiks on biomolekulid(nt. Sahhariidid, proteiinid jne, DNA). Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi omandamisel toimub loomorganismi elundite ja elundkondade talituste regulatsioon (väga kiire). Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte...
Alati Võivad olla erinevast soost. ühest soost, saab uurida keskkonna mõju. GENERATIIVSED MUTATSIOONID SOMAATILISED MUTATSIOONID Tekivad sugurakkudes, erinevate Tekivad keharakkudes lootelise kui ka mutageenide toimel. Päranduvad sugulisel lootejärgse arengu käigus.Hõlmavad paljunemisel. organismi piirtud osi. Sugulisel paljunemisel ei pärandu, ainult vegetatiivsel. SPONTAANSED MUTATSIOONID INDUTSEERITUD MUTATSIOONID Iseeneslikud. Põhjused on ebaselged. Võivad Kunstlikult esile kutsutud. Nt. Eksperimendi olla nii välistegurid kui ka organismilised. käigus. Kiiritatakse, töödeldakse Sisesteks teguriteks nt. Vabad radikaalid või kemikaalidega. Saadakse uusi bakteritüvesid ainevahetuse vaheühendid. H2O2 suhteliselt ja on olulisemalt suurema tekke sagedusega. harvad.
B VARIANT 1. Missugused taimeelundid on vegetatiivsed? Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimevarre (või varrelõigu) apikaalse ja basaalse osa bioloogiline erinevus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse homoloogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid? Sama päritolu ja ehitusega elundid, kuid nende välimus ja funktsioon võivad erineda. N: kuuse okas ja kase leht, kaktuse okas ja astri leht, naadi risoom ja maasika võsund 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit (andke juure määratlus) Tüüpilisel juhul on juur polüsümeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab juurekübaraga kaetud tipust pidevalt pikkusesse ja ei moodusta kunagi lehti. 5. Mis on juure ülesanded? 1) imab mullast vett ja min...
Looduses paljunevad taimed enamasti seemnete ja maasiseste juurevõsundite või ka pikkade võrsikute abil. Seemneid annavad taimed enamasti üks kord aastas, kui seemned on valminud, vabanevad need emataime küljest viisil, mis peaks võimaldama neil leida idanemiseks ja kasvamiseks sobiva koha. Looduslikult seemnetega paljunemisel ei saa aga kunagi olla kindel, et noored taimed tulevad vanemate sarnased. (Bradley, 2008:10-11) Vastupidiselt seemnetega paljunemisele saadakse vegetatiivsel paljunemisel vanematega identsed taimed. Seemned võivad mullas olla pikki aastaid puhkeseisundis ning hakata idanema alles aastate pärast. See on üks kohastumus, kuidas liik püüab end säilitada. Seemnete suurus, kuju ja värv on tingitud suuresti nende levimise viisist. Näiteks tuulega levivad seemed on üldiselt kerged ja väikesed, tihti levimist hõlbustavate lisemetega (karvad, tiivad või põied). Nad võivad lennelda emataimest väga kaugele. See annab liigi
Generatiivne mutatsioon tekib siis, kui mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgnevatele põlvkondadele. Keharakkudes tekkinud mutatsioone nimetatakse somaatilisteks. Need võivad organismis tekkida nii embrüogeneesis kui ka lootejärgses arengus. Generatiivsed mutatsioonid päranduvad järglastele sugulisel paljunemisel, somaatilised aga mitte. Somaatilised mutatsioonid võivad kanduda järglastele vegetatiivsel paljunemisel. Mittepärilik muutlikkus Keskkonnatingimustest tulenevat tunnuste varieerumist nimetatakse modifikatsiooniliseks muutlikkuseks. Nendega ei kaasne muudatusi kromosoomides. Tunnuste modifikatsioonilise muutlikkuse piire nimetatakse reaktsiooninormiks. Kitsas reaktsiooninorm on nt inimese juuksevärvusel ja karvade läbimõõdul. Laia reaktsiooninormiga on nt inimese kehakaal, kanade munatoodang ja veiste piimaand
* silmviburlane * harilik naat * kartul 3.Millisel paljunemisel on kõige rohkem ja millisel kõige vähem pärilikke muutusi? Miks? Kõige rohkem sugulisel paljunemisel, sest viljastumisel kombineeruvad emas ja isasorganismide geenid ja kromosoomid. Sel põhjusel ongi sugulisel paljunemisel kõik järglased üksteisest ja vanematest erinevad. Kõige vähem vegetatiivsel paljunemisel, sest paljunemisel osaleb üks vanemorganism, ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutatsioonid. 4.Täida lüngad viljastumist kujutaval skeemil. abiks Õp. lk 134 44+XY 22+Y + 22+X 44+XY (poiss) (isa) 44+XX 22+X + 22+X 44+XX (tüdruk) (ema) 5.Millistest rakkudest saab määrata inimese sugu? Põhjenda. Keharakkudest, kuna kõigis keharakkudes on olemas sugukromosoomide paar. 6
neuron - närvirakk; neuronit iseloomustavad pikad jätked närvikude - kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutusi edasi kanda ja salvestada närvisüsteem - elundkond, mis vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitlust omandatud immuunsus - elu jooksul tekkinud immuunsüsteemi võime kaitsta organismi ''tundmaõpitud'' patogeenide vastu organismikloon - ühest isendist pärinevad geneetiliselt identsed organismid, mis tekivad kas vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel osmoregulatsioon - kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine osmoretseptorid - rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse konsentratsiooni suhtes osteoporoos - luukoe hõrenemine palavik - kehatemperatuuri tõus mikroobse või viirusinfektsiooni ajal üle normaalse kõikumispiiri pastöriseerimine - toiduainete konservimine lühiajalise kerge kuumutamisega temperatuuril 60-90C
Sammaldel ja sõnajalgtaimede elutsüklis vahelduvad eoseline ja suguline paljunemine. Millised organismid paljunevad vegetatiivselt? Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel. Toimub DNA kahekordistumine. Pärmseened paljunevad enamasti pungumisega. Moodustunud tütarrakud saavad ühesuguse kromosoomistiku.Samblikud paljunevad vegetatiivsselt rakise tükikeste abil. Mis tähtsus on vegetatiivsel paljunemisel? Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Vegetatiivne paljunemise on iseloomulik mitmeaastastele õistaimedele, ühe- ja kaheaastaste taimede hulgas seda enamasti ei esine. MITOOS Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. Karüokineesi lõpus algab tsütoplasmas jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusel moodustub kaks tütarrakku.
Kitsas- genoommutatsioonist. 21. Kromosoom on 3x -> keharakkus on 47 kromosoomi. juuksevärvus, karvade läbimõõt. Lai- kehakaal, kanade munatoodang, Veiste (väikest kasvu, mongoloodse silmalõikega, lameda näoga, kõrgete põsesarnadega, piimaand. Määratud isendi genotüübi poolt. vaimse alaarenguga, ,,ahvivagu") Somaatilised mutatsioonid- keharakkudes tekkinud mutatsioonid. Vegetatiivsel Klinefelteri sündroom- meestel on kolm sugukromosoomi (XXY) (naiselikud paljunemisel. kehaproportsioonid, vaimne alaareng, suguvõimetud) Variatsioonikõver- variatsioonirea graafiline kujutis. Turneri sündroom- naisel on ainult 1 x-kromosoom, teine puudub. Kokku 45. (ei Variatsioonirida- pannes mingid mõõdetavad tunnused koos nende
A VARIANT 1. Missugused taime elundid on vegetatiivsed? Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimeosade polaarsus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse analoogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid Elundid, mis on sarnase välimuse ja funktsiooniga, kuid erineva päritoluga. N: astelpaju astel ja tikri okas, naadi risoom ja võilille juur, herne köitraag ja metsviinapuu köitraag 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit! (andke juure määratlus) Tüüpiliselt polüssümmeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab pidevalt pikkusesse juurde ning ei moodusta kunagi lehti. Juure tipus asub juurekübar, mis katab kasvukuhikut. 5. Kuidas erinevaid juuretüüpe substraadi järgi jaotada saab? Mulla-, vee- ja õhuju...
Sarnasused: Mõlema korral võib kasutada surrogaatema; mõlemate korral valitakse välja parimad embrüod 2. Miks on tänasel päeval nii palju mitmikuid? Meil on kehaväline viljastumine väga populaarne. 3. Millises riigis ollakse hetkel kindlalt embrüosiirdamise vastu? Austrias. 4. Kuidas viiakse embrüosiirdamist läbi siis kui probleem on spermidega? Sperm süstitakse munarakku. 4. IMETAJATE KLOONIMINE KLOONIMINE- vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel tekkinud ühe vanema järglaskond, mille isendid on geneetiliselt identsed. I Embrüonaalkloonimine Varase embrüo rakud on totipotentsed ehk kõikvõimelised, need eraldatakse ja viiakse mitmetesse emasloomadesse. Igast rakust saab areneda tervikorganism. Kõik nad on geneetiliselt omavahel samad. Plussid ja miinused: selle meetodi abil saab ühest väärtuslikust embrüost mitu isendit;
2. SELGITA 1) Miks paljundatakse kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? - Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. 2) Miks on järglased vegetatiivse paljunemise puhul sarnased oma vanematega? - Vegetatiivne paljunemine on paljunemisviis, kus uued taimed arenevad emataime juurest, varrest või lehest. See on üks mittesugulise paljunemise viise, kuna uus taim pärib ainult ühe emataime tunnused. Vegetatiivsel paljunemisel annab emastaim järglastele edasi oma sordi tunnused. Vegetatiivselt paljunevad taimed hakkavad rutem õitsema ja viljuma, kui seemnetega paljunevad taimed. Paljuneda saab juurevõsudega, risoomiga, sibulatega, võsunditega, lehtedega jms. 3) Miks eelneb igale mitoosile DNA replikatsioon? - Kuna mõlemad rakud peavad saama sama geneetilise info. 4) Mis on mitoosi/ meioosi põhieesmärk? (VÕRDLUS) - Mitoos: Mitoos - keharakkude paljunemine.
Temast valmistatakse paberit ja ehitusplaate. · Tema suur kasv ja tugevate sõlmedega suvel hallikasrohelised, hiljem aga õlgkollased varred on nii iseloomulikud. Võimsam kui ühelgi teisel meie kõrrelisel, on ka pilliroo õisik. Ta on väga tihe ja mitmekümne sentimeetri pikkune.talvepoole võivad nad valgeid totusid ajama hakataSeda teevad pillirooõied ka looduses. Tegelikult on need totud tuule abil laiali lendavad pähikute libled. pilliroog paljuneb eelkõige vegetatiivsel teel.Selleks on tal maa sees pikk sageli mitme meetri pikkune ja mitme sentimeetri jämedune risoom, mis võib sõlmekohtadel juurduda ja kasvatada uue maapealse võsu. Eesti suurimad pillirooväljad on Matsalu lahes, kus asub looduskaitseala. Roostikus elavad väga paljud linnuliigid, kuid pilliroogu kasutavad pesa ehitamisel ka näiteks koprad ja ondatrad.Ehkki pilliroogu tavaliselt tuntakse, võib ta vahel segi
meioosis Genoommutatsioon- homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. (Downi sündroom) 46 kromosoomi asemel 47 kromosoomi. Polüploidsus-kahekordistub kogu kromosoomistik- inimesel põhjustab see loote surma Spontaansed mutatsioonid-iseeneslikud Indutseeritud mutatsioonid- kuntslikud Mutageen- mutatsiooni tekitav tegur(benseen, raskemetall) Vähktõve tekitajad- kantserogeenid generatiivne mutatsioon- kanduvad edasi järglastele somaatilised mutatsioonis-tekivad keharakkudes, kanduvad edasi vegetatiivsel paljunemisel mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikus: keskonnatingimustest tulenev Kitsas reaktsiooninorm- juuksevärvus, karva läbimõõt Lai raktsiooninorm- inimese kehakaal, munade toodang Geenifond- kõigi geenide , erivormide kogum variatsioonirida- iseloomustab modifikatsioonilist muutlikust Kaksikute meetod- ühemunakaksikud, tekivad ühest munarakust, genotüübid on identsed, fenotüübilised tunnused tulenevad ainult modifikatsioonilistest muutustest
37 kraadi juurde. · Valitakse välja viljastunud munarakud, is sisladavad kaht pronukleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed tuumad) · Sügoodid pannakse spetsiaalsesse kasvusöötmesse · 2-3 või 5 päeva järel valitakse välja normaalselt arenenud, kas moorula või blastotsüsti staadiumis embrüod. · Hormonaalselt ettevalmistatud vaisele siirdatakse 2-3 embrüot. Imetajate kloonimine Organismikloon on vegetatiivsel või paljundamisel tetkkinud ühe vanema järglaskond, mille isendid on geneetiliselt identsed nii omavahel kui ka vanemaga. Imetajate kloonimine embrüolõhestuse meetodil ehk embrüonaalkloonimine. Varase embrüo lõigustusrakud ehk blastomeerid on kõik võimelised arenema normaalseks tervikorganismiks. Nad on totipotentsed. Seda tüüpi kloonimine pole eetilisi probleeme tekitanud ega avalikkuse tähelepanu pälvinud.
karvadega. Lehe pikkus 4¼10 cm, laius 3¼5 cm. Vars Koor helehall, sile, noored võrsed (ja ka pungad) karvased. Korpa tavaliselt ei moodustu. Kujult on tüvi kõver ja looklev. Juur Juurestik on hästi arenenud peajuure ja külgjuurtega, kuid ei tungi sügavale. Annab rikkalikult juurevõsusid. Juurtel elavad ka bakterid, kiirikulised. Paljunemine Paljuneb rikkalikult nii seemnetega kui vegetatiivsel teel juurevõsudega, uueneb ka kännuvõsust. Paljundada võib pistokste abil. Levik ja Kasvab nii Euroopas, Aasias kui ka Põhja-Ameerikas. Eestis on ohtrus tavaline puuliik, vähem leidub teda saartel. Kasvukoht Harilikult alumises puurindes kuuse-segametsades või võsastikena metsaservadel, endistel põldudel, veekogude kallastel ja puisniitudel.
Koguge mahalangenud lehed kokku ja kompostige. Väetage põõsaid komposti või sügisväetisega. Kasvatage haiguskindlaid sorte. Harvenduslõikusega vähendate põõsa sees niiskust ja pärsite seene levikut. Esimeste haigustunnuste ilmumisel pritsige põõsaid fungitsiidiga 5-7 päeva enne õiepungade avamist ja kohe pärast saagi koristamist. Musta sõstra täidisõielisus Mükoplasmahaigus Nakkus kandub pookimise, vegetatiivsel paljundamisel ja sõstra pahklestaga. Haigustunnused lehtedel ja õitel. Lehed muutuvad kolmehõlmalisteks, lehe kuju kitsam ja normaalsest pikem. Põõsa kasv on jõuline, õied täidisõielised, tupplehed lihakad, kroonlehed ei arene või muutuvad niitjaks, tolmukad ei arene. Õied ei viljastu või tekivad ebanormaalselt kortsunud marjad, võrsed ei puitu normaalselt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
