tootjad Saprotroof ehk saproob on Konsumendid - organism, kes tarbijad saab oma toitained surnud Heterotroof on organism, kes saab oma Destruendid - orgaanilisest elutegevuseks vajaliku toidus sisalduvast lagundajad ainest. orgaanilisest ainest.
Kokkuvõte secunda kolmandast bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2002-2009) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Assimilatsioon kõik organismi sünteesiprotsessid. -) Dissimilatsioon kõik organismi lagundamisprotsessid. -) Heterotroof organism, kes vajab elutegevuseks toidus sisalduvaid orgaanilisi aineid. -) Autotroof organism, kes sünteesib anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet. -) Produtsendid toodavad anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet. -) Destruendid lagundajad, kes lagundavad surnud orgaanilisi ühendeid. -) Anaeroone glükolüüs ilma hapnikuta toimuv glükoosi lagundamise protsess. -) Aeroobne glükolüüs hapnikuga toimuv glükoosi lagundamise protsess. -) Metabolism organismi aine- ja energiavahetus. -) Makroergiline ühend energiarikas ühend, mis talletab energiat. -) Herbivoor taimtoiduline tarbija. -) Omnivoor segatoiduline tarbija. -) Karnivoor lihatoidumine tarbija. * 2
Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad. · Toodavad orgaanilist ainet. · Taimed ja autotroopsed bakterid. Teise troofilise taseme moodustavad konsonendid ehk tarbijad. · Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. 1.astme tarbijad: rohusööjad, herbivoorid 2.astme tarbijad: loomtoidulised, karnivoorid 3.astme tarbijad: tipptarbijad Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalaineteks. Aineringe moodustavad produtsendid, konsonendid ja destruendid. Ökopüramiid Ökoloogiline püramiid iseloomustab troofilistes tasemetes sisalduvat energiahulka. Ligi 10% energiast liigub järgmisele tasemele.
I tase tootjad ehk produtsendid Rohelised taimed Toodavad orgaanilisit ainet Kasutavad mineraalseid toitained, vett, päikesekiirguse energiat II tase tarbijad ehk konsumendid Loomad, kes söövad teisi organisme Taimtoidulised loomad ehk herbivoorid 1.astme tarbijad Loomtoidulised loomad kiskjad ehk karnivoorid 2.astme tarbijad Tipptarbijad ehk 3.astme tarbijad kotkad Tarbijad on ka raipesööjad (raisakotkad, rongad) ja kõigesööjad (omnivoorid) Lagundajad ehk destruendid Laguahel Väga tähtis ökosüsteemi osa Taime ja loomajäänuste orgaaniliste ainete mineraliseerumine tagab toitainete ringluse Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänustega Energia Ökosüsteemis päikesekiirguse näol Organismid kasutavad toidus olevat energiat elutegevuseks ja kasvamiseks Energiavoog on ühesuunaline Toitained ringlevad tsüklites läbi tootjatarbijalagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Toiduahel Selle kaudu on organismid omavahel seotud
* Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajates. * Lõppeb alati DESTRUENDI e. lagundajatega (seened ja bakterid) * Kõdunenud lehed vihmauss lestad bakterid ja mikroseened * * * * TROOFILISED TASEMED e. * toiduahela lüli. Troofiline tase reguleerib eelneva lüli ARVUKUST JA SÕLTUB SELLEST * esimese troofilise taseme mood. PRODUTSENDID e. orgaaniliste ainete TOOTJAD. * Produtsendid - herbivoor- omnivoor (sööb taimi kui ka loomi) kiskja destruendid (lagundaja) * Aineringe moodustavad PRODUTSENDID, KONSUMENDID ja DESTRUENDID * Igas järgmises tasemes talletub 10 % eelmise troofilise taseme energiast. (Fütoplankton 15000kg ahven 1500 kg haug 150 kg * LIIGIRIKKAD ÖKOSÜSTEEMID (troopiline vihmamets / Eesti salu- ja segametsad) * LIIGIVAESED (kõrb / raba) ÖKOLOOGILINE TASAKAAL : * LOODUSLIK TASAKAAL = kui ökosüsteem suudab ise reguleerida ennast * MÕJUTAJAD : * Ökosüsteemil on enda areng :
paljuneb pooldudes( bakterid ei kuulu loomariiki) Tsüanobakter on ainurakne , kes teostab fotosünteesi ning seob lämmastikku, keda nimetatakse ka sinikuks. Bakteri iseloomulikud organellid: · Viburid- aitavad bakteril edasi liikuda · Piilid ehk karvakesed- vajalikud pindadele kinnitumiseks · Spoor- bakter moodustub spooriks, kui keskkonnatingimused on ebasobivad Bakteri peamised ülesanded looduses: 1. Orgaanilise aine segu ehk destruendid 2. Tänu orgaaniliste ainete lagundamisele nad eritavad atmosfääri süsihappegaasi 3. Bakterid teostavad looduses aineringlust Destruent- ehk lagundaja on organism, kes lagundab teiste elusolendite jäänuseid. Tähtsamaid lagundajaid on bakterid ja seened Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb paljudest erinevatest gaasidest. Erinevate gaaside olemasolu ja hulk mõjutab ka inimtegevust Patogeensus- bakterite võime põhjustada haigust Bakterite haigused:
FOTOPERIODISM kahjutu oksüdatsioonil. ÖKOLOOGILINE PÜRAMIID KOMMENSALISM HETEROTROOF Levila, kus Erinevate liikide Surnud orgaanilise aine Toitumisseoste alusel populatsiooni isendid vastastikku kasulik lagundajad. reastatud organismid. elavad kooselu. DESTRUENDID TOIDUAHEL AREAAL SÜMBIOOS Orgaanilise aine Taimtoiduline loom. Organismide kogumass. Segatoiduline loom. tarbijad. KONSUMENDID HERBIVOOR BIOMASS OMNIVOOR Ökosüsteemi eluta osa. Orgaanilise aine tootjad. Ökosüsteemi elusosa. ÖKOTOOP BINGO PRODUTSENDID ELUKOOSLUS
1.Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks? Isendite rühma, kes jagavad ühist territooriumit. 2.Selgitage populatsiooni arvukuse ja tiheduse mõistet. Arvukus: populatsiooni kuuluvate isendite arv Tihedus: näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta 3.Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri. Produtsendid Konsumendid Destruendid esmase orgaanilise aine loojad orgaanilise aine tarbijad surnud orgaanilise aine lagundajad valdavalt rohelised taimed valdavalt loomsed organismid valdavalt seened ja bakterid toitumistüübilt autotroofid toitumistüübilt heterotroofid toitumistüübilt saprotroofid 4.Kuidas on ökotoop seotud biotsünoosiga? Biotsünoos ja ökotoop moodustavad koos ökosüsteemi. 5.Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast.
Parasitism erinevate liik organsimide kooselu vorm, ühele kasulik teisele kahjulik. Kongurents-sama või eriliiki organismi vastastiku kooselu vorm. Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumis suhe. Toitumis suhete alusel reastatud organismid modustavad toiduahela. Esimene Troofiline tase-moodustavad prdutsendid. Teine Troofiline tase-konsunendid e. Tarbijad on jaotaud 3mex rohusööjad, kõigesööjad, lihasööjad (kiskjad) Kolmas troof. Tase- destruendid e. Lagundajad tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet lagundades neid taas mineraalideks. Aineringi moodustavad toitumisuhte+ destruiendid. Ökosüsteemi Troofilised tasemed moodustavad ökoloogilise püramiidi. Toiduaehala erivormid:1) Kiskahel kiskjad ise osutavad saakloomadekks (viimane lüli tippkiskja)2)Nugiahel- parasiit toiduahel, iga järgmine lüli parasiteeruib,toiduahela eelnevale lülile 3)Laguahel- algab eluta orgaanilisest
Suktsessioon Kliimaks - suktsessiooni lõpp-aste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna; Tootjad (produtsendid) saavad energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest toitumistüüp autotroofid e. isevarustajad Tarbijad (konsumendid), kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi; toitumistüüpheterotroofid e. orgaanilised ühendid Lagundajad (destruendid, saprotroofid), kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad. Ökoloogiline püramiid Hapestumine - praeguseni keskkonnaprobleem, eriti Euroopas... saaste levib ühest riigist teise CFC ühendid Kasvuhoonegaasid, co2 Veereostus. Toitesoolad ja orgaanilised ained põhjustavad eutrofeerumist Keemilin puhastus: koagulatsioon
² 1.3 Trooflised tasemed Esimese taseme moodustavad produtsendid ehk orgaanilise aine tootjad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Teise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad. Tarbijad jagunevad omakorda kolmeks: I astme tarbijad ehk rohusööjad herbivoorid, II astme tarbijad ehk kõigesööjad omnivoorid ning III astme tarbijad ehk lihasööjad karnivoorid. Kolmanda taseme moodustavad lagundajad ehk destruendid. Produtsendid, konsumendid ja destruendid moodustavad aineringe, mis tagab ökosüsteemi toimimise.³ (Lisa 1) 1 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 17,18. 2 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 20. 3 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 19. 2. Läänemeri Meri on osa maailmamerest, mida ookeanidest eraldavad mandrid ja saared. Meresid liigitatakse saartevahelisteks meredeks, sisemeredeks ja ääremeredeks
Enamiku dissimilatsiooni protsessidega kaasneb energia vabanemine. Nt glükolüüs Ained ringlevad mööda toiduahelat. Toiduahelas olevad tasemed koonduvad erinevatele troofilistele tasemetele. I. Produtsendid e tootjad. Toodavad orgaanilist ainet II. Konsumendid e tarbijad. Esimese astme tarbijad e herbivoorid e taimtoidulised. Karnivoorid e kiskjad e loomtoidulised. Omnivoorid e kõigesööjad. III. Destruendid e lagundajad. Inimese varusuhkur on glükogeen, seda talletatakse maksas ja lihastes. FOTOSÜNTEES Toimub rohelistes taimedes. Taimed on võimelised sünteesima süsihappegaasist ja veest suhkrut e glükoosi. Protsessil eraldub molekulaarne hapnik, aga see on kõrvalprodukt. Toimub nähtava valguse olemasolul. Kõik fotosünteesi reaktsioonid toimuvad ergastunud klorofülli energia arvelt. Eristatakse kahte etappi: · Valgusstaadium valguse olemasolu on hädavajalik
puu all 4. Troofilised tasemed e. Toitumistasemed: I. Tootjad e. Produtsendid Autotroofid – orgaanilise aine toodavad ise. Energia saadatse: a)päikeselt b)anorgaanilisi aineid oksüdeerides II. Tarbijad e. Konsumendid Ained ja energia saadakse teisi organisme süües. 1. ja 2. astme tarbijad...tipptarbijad III.Lagundajad e. Destruendid Aine ja energia saavad surnud organismide ainet lagundades. Ökoloogilise püramiidi reegel – iga järgneva toitumistaseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. 3.astme tarbijad 2.astme tarbijad 1.astme tarbijad Tootjad 5. Ökosüsteem – isereguleeruv süsteem, kus biotsönoos ja ökotoop on omavahel aineringete kaudu seotud.
nii et arvukus püsib põlvest põlve. Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Tarbija (konsument) toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid. Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis. Tootja (produtsent) toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja baktereist). Troofiline tase toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Ökoloogiline tasakaal ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline
Mida nad kirjeldavad? Populatsiooni arvukuse muutused periooditi. Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. millest koosneb ökosüsteem? Ökosüsteem koosneb biootilisest (elus) ja abiootilisest (eluta) loodusest mis on biotsönoos? biotsönoos ehk elukooslus. taimekooslused; seenekooslused; loomakooslused; mikroorganismide kooslus. mis on toiduahel? toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid Koosta 4-osaline toiduahel Kapsas-Kapsauss-Lind-Kass mis võib olla ökoloogilise tasakaalu muutuse põhjuseks? tasakaalu muutumist põhjustab looduse enda areng, mitmesugused loodusnähtused, mõned loomaliigid ja inimene. kuidas liiguvad ökosüsteemis ained ja energia? Aine liigub ökosüsteemis tsükliliselt, energia ühesuunaliselt mis on ökosüsteem? ökotoop? Ökotoop- elukeskkond. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem , millesse kuuluvate populatsioonide
Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. laguahel - toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protis-tidega). toiduvõrk - omavahel põimunud toiduahelate ko-gum ühes ökosüsteemis. toiduahel - toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. troofiline tase - toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. populatsioonilained - populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused.ökoloogiline tasakaal-ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus. Biosfäär- Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum (tundra, taiga jne). stabiilne populatsioon-
Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused Stabiilne Populatsioon populatsioon, milles sndimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus psib plvest plve Smbioos eri liiki organismie vastastikku kasulik kooseluvorm Tarbija toiduahela lli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid Ja destruendid Toiduvrk omavahel pimunud toiduahelate kogum hes kossteemis Tootja toiduahela esimesse llisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja bakteritest) Troofiline tase toiduahela lli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid koloogiline amplituud koloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab elada, areneda ja paljuneda koloogiline tasakaal kossteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus
BIOLOOGIA 1. Nimeta kolme tüüpi ökotegureid. * Produtsent (esimene troofiline tase) ehk tootja. Toodavad endale ise orgaanilist ainet. * Konsumendid (teine troofiline tase). Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. * Destruendid (kolmas troofiline tase) ehk lagundajad. Tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. Või siis Abiootilised (tegurid elutaloodusest [õhk, muld, vesi, temperatuur]), biootilised (tegurid elusloodusest [kisklus]) ja anaeroobsed (tingitud inimtegevusest [metsaraie, reostus]). Tekib aineringlus 2. Selgita abiootilisi tegureid, näited, fotoperiodism.
Kemosünteesivad bakterid Konsumendid: Konsumendid e. Tarbijad organismid, kes otseselt või kaudselt toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. Heterotroofid: Biofaagid( elus org. Aine): - Zoofaagid - Fütofaagid Sparofaagid(surnud org. Aine) - Pantofaagid Karnivoorid Herbivoorid omnivoorid Redutsendid e destruendid e lagundajad loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensümümide abil lagundavad bakterid ja seened. Kõik lagundajad on heterotroofid. konsumendid Toiduahel, toitumisahel, jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Kiskahel, laguahel, Nugiahel konsumendid Produtsend id
hõbekajakale ja teistele. Ökosüsteemi iseloomustab: 1)Liigiline koosseis - Kõikide liikide nimekiri. 2)Liigirikkus - Kooslustesse kuuluvate liikide arv 3)Produktiivsus Biomassi (-Organismide kuivkaal pinnaühiku kohta) juurdekasv ajas. Näiteks kõige produktiivsem on vihmamets. 4)Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantide abil. (Dominant- liik mille populatsioon on kõige arvukam ökosüsteemis) 14. Troofilised tasemed: produtsendid, konsumendid, destruendid. Tootjad ehk produtsendid - Need on rohelised taimed, mis toodavad orgaanilist ainet, kasutades mineraalseid toitaineid, vett ja päikesekiirguse energiat. Tarbijad ehk konsumendid (konsum mendid trolololol) - Need on loomad, ke s söövad teisi organisme, s.t tarbivad valmis orgaanilist ainet. Taimtoidulised loomad herbivoorid on 1. astme tarbijad. Loomtoidulised loomad kiskjad ehk karnivoorid on 2. astme tarbijad. Tipptarbijaks on viimase astme tarbijad, näiteks kotkad. Tarbijateks
* Heterotroofid . . . anaeroobsel oksüdatsioonil e. kääritakse või rakuhingamisel. Bakterid on kõige kauem elavad organismid! * Spoore on leitud : 112 000 a. vanusest mastodaoni soolestikust . 200 000 a. vanusest jäääkilbist 250 000 000 a. vanusest soolakristallist . Petri tassidel kasvatatakse baktereid . Bakterid Looduses . 1. Lagundajad ehk destruendid . 2.Sümbiondid taimede , loomade ja seentega . Antibakteriaalsed seebid ? < soolekepikesed mügarbakterid Veise maos on tselluloosu lagundajad . Funktsionaalne toit . . . . toidule on lisatud midagi , et see parandaks inimese tervist . Biokeefir , biojogurt - lisatud probiootilisi baktereid , mis parandavad seedimist immuuunsüsteemi , * " Hellus " sisaldab Eeestis pateeritud Lactobacilllus fermentum ME-3 , mis hävitab düsenteerima
3. Produktiivsusega Toitmissuhtes ökosüsteemis Jag. Troofilistele tasemetele 1. Tootjateks ehk produtsentideks- Toodavad FS-l org ainet 2. Tarbijad e. Konsumendid Tarbivad kellegi teise orgaanilist ainet Jagunevad omakorda 1. Astme tarbijad (söövad taimi) 2.Astme tarbijad (loomtoidulised) 3.Astme tarbijad -.. -.. (Tipptarbija) Tekib toiduahel toitumissuhtete põhjal järjestatud organismid Tekib toiduvõrk 3. Lagundajad e destruendid Langundavad surnud organismide orgaanilist ainet Selgrootud, seened, bakterid. Lagundamisel tekivad anorgaanilised ained. Toimub aineringe Ökosüsteemi iseregulatsioon ja ökoloogiline tasakaal Iseregulatsioon tekib, sest iga järgnev toiduahela lüli reguleerib eelneva lüli arvukust. Populatsiooni lained pop. Arvukuse perioodilised muutused ajas. Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi seisund, ks sinnna kuuliuvate popultsioonide arv ja arvukus püsib pikemat aega stabiilsena.
- 2. astme tarbijad on need, kes söövad taimtoidulisi loomi (näiteks: rebane sööb ära jänese, ahven sööb ära kogra) - 3. astme tarbijad on need, kes söövad taimtoidulisi loomi söövaid loomi (näiteks hunt sööb ära rebase) - 4. astme tarbijad - tippkiskjad (reeglina puuduvad looduslikud vaenlased, näiteks karu) 3. Lagundajad (destruendid) - Kasutavad surnud organismide orgaanilist ainet - Igasuguse lagundamise tulemus on see, et orgaaniline aine lagundadakse ära nii, et sellest saab taas anorgaaniline aine - Lagundamisel tekkinud anorgaanilisi ühendeid kasutavad uuesti taimed (aineringe) Toiduahel - tootja → 1. astme tarbija → 2. astme tarbija → 3. astme tabija → … ↑ Nooled näitavad toidus sisaldava energia liikumist
kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioone ja lisaks nendele füüsikalise ja keemilise keskkonna. Ökosüsteemi elusa osa komponendid täidavad kolme põhiülesannet: 1) Produtsendid ehk tootjad autotroofsed organismid ehk fotosünteesivõimalised taimed 2) Konsumendid ehk tarbijad heterotroofsed organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest 3) Destruendid ehk redutsendid ehk lagundajad surnud orgaanilisest ainest toitujad Kultuurökosüsteemid Suurte maa-alade kultuuristamise ehk põllustamisega on loodud kultuurökosüsteemid, mille põhilisteks komponentideks on: 1) ühe- või mitmeaastased kultuurtaimed 2) looduslikes produktsiooni-, energiavoo- ja aineringe tingimustes kujunenud muld. Mulla elurütm ei pruugi olla lähedane inimese poolt kasvama pandud kultuurtaimede omale
Stabiilne populatsioon- populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve Sümbioos- eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm Tarbija (konsument)- toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid Toiduahel- toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid Toiduvõrk- omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja (produtsent)- toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja baktereist) Troofiline tase- toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagunadajaid Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda Ökoloogilise püramiidi reegel- iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva
sünteesivad päikeseenergia abil orgaanilisi ühendeid. Autotroofsed taimed,autotr.bakterid,autotr.protistid = tootjad e produtsendid = TOIDUAHELA 1.LÜLI. Loomad-Heterotroofid,kes vajavad eluks valmis orgaanilisi ühendeid. TaimtoidulisedHerbivoorid;LoomtoidulisedKiskjad = tarbijad e konsumendid. Kasutavad toiduks elusaid organisme. TOIDUAHELA 2.LÜLI. Mikroorganismid,seened,osa selgrootuid loomi-kes lagundavad surnud produtsente ja kondumente = destruendid. TOIDUAHELA 3.LÜLI. Toiduahel = Produtsent Konsument Destruent. Toiduvõrgustik-Omavahel põimunud toiduahelate kogum.Isereguleeruva ökosüsteemi alus.Populatsioonide arvukuse regulatsioon.Ökoloogiline tasakaal. Ökoloogilise püramiidi reegel:Iga järgnevad troofilise taseme biomass on ~10% eelneva troofilise taseme biomassist. Püramiid: 1kg 4 tase tertsiaalsed konsumendid 10kg 3 tase sekundaarsed konsumendid 100kg 2 tase primaarsed konsumendid
Keskkonna tingimuste halvenedes moodustavad bakteris spoore. Bakterid on kõige kauem elavad organismid. Spoorid hävivad 120°C juures. Autoklaavimine rõhu all kuumutamine, 121°C juures, selleks on vaja 1 atmosfäär rõhku. Bakterid paljunevad lihtsa pooldumise teel ja see ei ole mitoos. DNA peab enne kahekordistuma ja siis bakter venib. Generatsiooni aeg: iseloomustab aega millal tekib uus bakteri põlvkond. Ca. 20 minutit. Bakterid looudses. 1. Lagundajad ehk destruendid mullas ühes grammis on miljon erinevat liiki . garanteerivad ainete ringlemise ökosüsteemis. Lagundavad orgaanilist ainet. 2. Sümbiondid taimede, loomade aj seentega. Inimese nahal on 1012 (inimese lõhn). Sooletorus elab enamasti soolekepike (aitab moodustada K-vitamiini). Mügarbakterid. Mügarbakterid elavad liblikõieliste juurtel. Muudavad lämmastiku taimedele kättesaadavaks nitraadiks. Veise maos elavad tselluloosi lagundajad. 3
tingimuste kogum. BIOOTILINE Organismidest ja nende suhteist olenev. BIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluta looduse tegurid. ABIOOTILINE Eluta loodusest põhjustatud. ABIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluslooduse tegurid. ANTROPOGEENNE TEGUR Inimtegevusest tulenevad tegurid, mis avaldavad mõju organismidele. KOOSLUS Organismide kooselu vorm. PRODUTSENDID/TOOTJAD Orgaanilise aine tootjad. KONSUMENDID/TARBIJAD Orgaanilise aine tarbijad. DESTRUENDID/LAGUNDAJAD Surnud orgaanilise aine lagundajad. PARASITISM Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik . PESAPARASITISM Võõrvanemad kasvatavad üles teise loomaliigi poja. TRANSPORDIPARASITISM Üks loom kasutab teist selleks, et liikuda uude elupaika. SÜMBIOOS Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. SÜMBIONID Vastastikku kasulikult koos elavad organismid. ENDOSÜMBIOOS
Endoparasiidid-siseparasiidid. Laiuss, paeluss. Eksoparasiidid-välisparasiidid. Parm, hallsääsk. Konsumendid(tarbijad)-heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Konsumentide toiduks on produtsendid või teised konsumendid ise. Produtsendid(tootjad)-autotroofsed organismid, mis saavad oma energia päikesevalgusest või anorgaanilisi aineid oksüdeerides. Kõige tähtsamad produtsendid on rohelised taimed, nad toodavad looduses esmast orgaanilist ainet. Destruendid- surnud organismide koostisaineid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened, selgrootud loomad). Lagundamine toimub ensüümide toimel. Füüsikaline evolutsioon-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal
Stabiilne populatsioon - populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve Tarbija konsument, toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme, vastavalt asukohale toiduagelad eristatakse, esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid Toiduahel toitumissuhete alusel rastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja produtsent, toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja bakteritest) Troofiline tase toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Ökoloogiline amplituud Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda Ökoloogiline tasakaal Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus
Sinitihane/sootihane 4. Herbivooriat/karnivooriat. Too näiteid Herbivooria Karnivooria/kisklus Taime ja looma vaheline Kiskjad ja saakloomad(+/-) suhe(+/-) Lepatriinu, Ristämblik, Saarmas Lehetäi, Viidikas, Metskits 5. Toiduahelat moodustavaid organismirühmi. Too näiteid. Produtsendid Konsumendid Destruendid Tootjad Tarbijad Lagundajad Taimed, Vetikad Herbivoorid, Bakterid, Seened Karnivoorid 6. Stabiilset / kasvavat/ kahanevat populatsiooni. Too näiteid Kasvav populatsioon Stabiilne Kahanev populatsioon populatsioon Isendite arvukus suureneb Arvukus Suremus
45. STRATOSFÄÄR on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. Ta paikneb kõrgusel 13-45 km. 46. SÜNERGISM on nähtus, kus kaks või enam mikroliiki saavad järjestikuste reaktsioonidega lagundada mingi raskesti omastatava ühendi või biosünteesida sellise ühendi, mida nad kumbki eraldi lagundada või sünteesida ei suuda. 47. TOIDUAHEL on toitumissuhete alusel reastatud organiside jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. 48. TOIDUVÕRK omavahel seotud toiduahelad. 49. TROOFILINE TASE on toiduahela energiallikast olenev tase ökosüsteemis 50. TROPOSFÄÄR on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8-18 km kõrgusele.
1 Tootjad ehk produtsendid Toodavad orgaanilist ainet kogu ökosüsteemi jaoks näiteks: taimed, vetikad - fotosüntees 2 Tarbijad ehk konsumendid Tarbivad taimede poolt toodetud orgaanilist ainet a) esimese astme tarbijad ehk primaarsed konsumendid (taimtoidulised loomad) b) teise astme tarbijad ehk sekundaarkonsument c) kolmanda astme tarbijad ehk tertsiaalkonsument d) tipptarbijad 3 Lagundajad ehk destruendid Lagundavad tootjatest ja tarbijatest kärele jäänud orgaanilist ainet ja tekitavad lõpuks uuesti anorgaanilist ainet, mis läheb edasi tootjatele Ökoloogilise püramiidi reegel Ökoloogiline püramiid Tipptarbijad III astme tarbijad II astme tarbijad I astme tarbijad Produtsendid Toiduahelas antakse järgmisele tasemele edasi ainult 10% eelmiselt tasemelt saadud energiast - seda nimetatakse ökoloogiliseks efektiivsuseks.
Toituvad *Materjalivoogude s.o. analüüs tonnides kõikide tootjate poolt loodud org ainest, ise ei sünteesi. Toituvad majandusse haaratud materjalide hulk produtsentidest või teistest konsum. Konsumendid on *Ökoloogilise jalakälje loodusele avaldatava kas taim-, loomtoidulised või lagundajad ehk koormuse suhe maapinnaühikusse, mis on vajalik destruendid. Destruendid on bakterid, seened ja antud koormuse, ressursside ja heitmete vihmaussid. Seega lagundajad lagundavad surnud org. taastootmiseks antud tarbimise tasemel. Kui aine taas lihtsamateks min. aineteks, mida võib jalajälg < olemasolevast pinnast = säästlikkus taaskasutada produts. protsessis. *Keskkonnaruum käsitl vaid põhilisi loodusressursse ja looduse taluvust. Kehtest KESKKONNATEGURID
Ökosüsteem- Isereguleeruv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu, ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus. Elukooslus- Ökosüsteemi elusosa. Ökotoop- Ökosüsteemi eluta osa. Biotsönoos- Ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Toiduahel- Toitumissuhete alusel reastatud organismide jada , millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Produtsent- Tootja ( õp. lk 19 ). Destruent- Lagundaja . Konsument- Tarbija. Toiduvõrk- Omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis. Troofiline tase- Toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Populatsioonilained Populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused. Stabiilne populatsioon - Populatsioon, milles sündumus ja suremus on tasakaalus. Kasvav populatsioon Populatsioon, mille sündimus on suremusest suurem.
kogum, kõik mingit piirkonda asustavad elusolendid Ökosüsteem – elusorganismidest ja nendega seotud eluta keskkonna teguritest moodutuv ühtne isereguleeruv tervik Kuidas on nad omavahel seotud? Need on suurenevas järjekorras üksused. Isendid moodustavad populatsiooni, populatsioonid moodustavad koosluse ning kooslused moodustavad ökosüsteemi. 9. Mida mõista toiduahelate all? Kes on tootjad (produtsendid), tarbijad (konsumendid) ja lagundajad (destruendid)? Toitumissuhete alusel reastatud organismide jada. Tootjad: taimed, fotosünteesivad abkterid, vetikad saavad eluks vajaliku energia Päikeselt ja sünteesivad anorgaanilised ühendid orgaanilisteks. Tarbijad: tarbivad tootjate valmistatud orgaanilist ainet (loomad) Lagundajad: orgaanilne aine laguneb orgaanilisteks ühenditeks, mis liigub uuesti taimede kasutusse. Sellega tegelevad bakterid, ussid, seened. Vaata! www.slideshare.net/helina20/kossteem-44742033 10
näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja keskkonnaga 6. areaal f. levila 7. reliktid g. toitumissuhete alusel reastatud organismide jada 8. elurikkus h. surnud orgaanilises ained elav organism 9. autotroof i. veekogude põhjas elavate organismide kogum 10. ökoniss j. loomtoiduline loomaliik Vastused: II: 1. Surnud orgaanilise aine lagundajad on destruendid. I: 2. Ökosüsteem koosneb biotsönoosist ja ökotoobist. 1. b 3. Iga toiduahel algab produtsendi ehk tootjaga. 2. c 4. Laia areaaliga liigid on näiteks halljänes ja võilill. 3. b 5. Elurikkus ehk eluslooduse mitmekesisus on kui loodusrikkus, mida tuleb säilitada. 4. c 6. Biodiversiteedi kaitseks ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents toimus Rio de Janeiros. 5. d 7. Jäätmed on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutusest kõrvaldanud.
Konjugatsioon - Bakterite paljunemine algab konjugatsiooniga Bakteriraku pooldumine: · Rakk pikeneb. · Toimub ainete bio-süntees, DNA ja plasmiidide replikatsioon. · Rakukest ja plasma-membraan sopistuvad sisse. · Moodustub rakuvahe-sein. · Tekib kaks tütarrakku Koloonia bakterite populatsioon, mis moodustub tardsöötmel ühe raku järglaskonna. Bakterite tähtsus looduses: · Bakterid on looduses orgaanilise aine lagundajad e destruendid. · Nad tagastavad atmosfääri taimede poolt omastatud süsihappegaasi ja suurendavad mullas huumuse osa. · Bakterid tagavad looduses ainete ringluse. · Osa bakteritest suudab kasutada õhulämmastikku. Bakterite kasutamine biotehnoloogias: · Antibiootikumide tootmisel (nt tetratsükliin) · Vitamiinide tootmisel (nt B12 vitamiin ) · Hormoonide tootmisel (nt insuliin) · Puhastusvahendite tootmisel (nt biolisanditega pesupulbrid )
kasutades selleks süsihappegaasi, vett ja mineraalsoolasid. Teisel troofilisel tasemel on konsumendid ehk tarbijad, kes kasutavad toiduks orgaanilist ainet (loomad, seened). Tarbijad jaotatakse vastavalt toiduobjektile esimese astme tarbijateks ehk rohusööjateks, teise astme tarbijateks ehk kõigesööjateks ning kolmanda astme tarbijateks ehk lihasööjateks ehk kiskjateks. Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad, kes tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseteks (selgrootud, bakterid, seened). Tekkinud ained on eelduseks järgnevate produtsentide elutegevusele. Toitumissuhted koos destruentidega moodustavad ökosüsteemis tsükli ehk aineringe. Toiduahelates toimub aine ja energia muundumine. Üleminekul ühelt lülilt teisele hajub 90% energiast, organismidesse salvestub 10%. Ökoloogiline püramiid on toiduahela graafiline kujutis
Fotosünteesivad rohe- ja purpurbakterid kasutavad vee asemel vesiniksulfiidi. AEROOBNE HINGAMINE- vajavad hapnikku; vees, aeroobses mullas, taimede ja loomade pinnal elavad bakterid. ANAEROOBNE HINGAMINE- kasutavad hapniku asemel sulfaat- ja nitraatioone, eritavad keskkonda nende redutseeritud vorme. Kääritajad bakterid. Enamik fotosünteesijaid saab elama ka anaeroobses keskkonnas. Bakterid on looduses olulised orgaanilise aine lagundajad ehk destruendid, nad tagavad atmosfääri taimede poolt omastatud süsihappegaasi ja suurendavad mullas huumuse hulka. Osa bakteritest suudavad lämmastikuallikana kasutada õhulämmastikku (mügar-ja azotobakterid). Bakterid tagavad looduses ainete ringluse. 5 Bakterite kasutamine biotehnoloogias Baktereid kasutatakse toiduainetööstuses
Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõkestavaid haigus tekitajaid. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Nakatumine bakterihaigustesse Bakteraalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused. Nakkusviisid: a) Piisknakkus(tuberkuloos) b) Saastunud toidu ja joogiga(salmonelloos) c) Siirutajad(puukborrelioos) d) Otsene kontakt haigusega(pidalitõbi) Bakterite roll looduses 1. Lagundajad ehk destruendid Koos seete ja algloomadega olulised orgaanilise aine lagundajad. Tagavad ainete ringlemise ökosüsteemis. Süsinikuringe, Lämmastikuringe. 2. Sümbiondid Sümbioosis taimede, loomade ja seentega. Inimese nahal ja sooles. Liblikõieliste taimede juurtel mügarbakterid. Timetoiduliste seedeolendkonnas tselluloosi lagundajad. 3. Patogeenid Patogeenid haigustekitajad neid on väga vähe bakterite üldhulgas.
Näiteks on männiku dominandiks mänd. - Liigirikkus taime-, seene- või loomkooslusesse kuuluvate liikide arv. Erinevate liikide arv 1m2. - Biomass aastane juurdekasv (t;kg), mida saab mõõta. Nt suurim okasmetsadel. Ökoloogiline püramiid -Tootjad ehk produtsendid.Tootjateks on rohelised taimed. -Tarbjad ehk konsumendid *herbivoorid jänes,lehetäi,kits *karnivoorid merikotkas, meemäger *omrivoorid karu, metssiga -Lagundajad ehk destruendid. Nt bakterid, seened Globaalprobleemid Globaalprobleemid: ülerahvastumine, kiilma soojenemine, näljahädad/toidupuudus, happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt, kõrbestumine, taastumatud loodusvarad, veekogude eutrofeerumine, liigilise mitmekesisuse vähenemine. Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem. Sellega saavad alguse ka teised globaalsed probleemid nt: toidupuudus, nakkushaigused, keskkonnaprobleemid, linnastumine jms.
· Troofiline tase- iga järgneva toiduahela lüli 1) Tootjad ehk produtsendid (Toodavad orgaaniist ainet kogu ökosüsteemi jaoks) 2) Tarbijad ehk konsumendid (tarbivad taimede poolt toodetud orgaanilist ainet) a. esimese astme tarbijad ehk primaarsed konsumendid ehk kõik taimtoidulised loomad b. teise astme tarbijad ehk sekundaar konsument c. kolmanda astme tarbija ehk tertsiaal konsument d. tipptarbijad 3) Lagundajad ehk destruendid (lagundavad tootjatest ja tarbijatest järele jäänud orgaanilist ainet ja tekitavad lõpuks uuesti anorgaanilist ainet mis läheb edasi tootjatele)
saab ühe koopia kromosoomist. GENERATSIOONIAEG- Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nim. generatsiooniajaks. Soodsates tingimustes toimub kiirestikasvavate rakkude pooldumine iga 20-30 min. järel. Enamik baktereid aga ei paljune nii kiiresti ja nende generatsiooniaeg on soodsates tingimustes 1-3 tundi. 13. Bakterite roll looduses ja kasutamine biotehnoloogias. Normaalne mikrofloora. Aktiivmuda, mügarbakterid. Bakterid on lagundajad ehk destruendid mullas- garanteerivad ainete ringlemise ökosüsteemis. Nad on sümbiondid taimede loomade ja seentega. Bakterid aitavad suurendada ka mullaviljakust muutes mulda sattuvad taimede jäänused ning loomade väljaheited h uumuseks. Kasutatakse probiootikumina toiduainetööstustes, antibiootikumidena jms ravimitena meditsiinis, materjalide tootmisel nt plastmassid, puuvill, etanool jms, põllumajanduses toodavad pestitsiide ja mgarbakterid väetavad põldu.
seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Maismaa ökosüsteem- mets, veeökosüsteem- järv, mikroökosüsteem- rändrahn 1.5. 1.5. konsument+ näited Konsument on heterotroofne organism. Konsumendid toituvad tootjate poolt loodud orgaanilisest ainest, ise pole nad selle sünteesimiseks võimelised. Konsumentide toituks on produtsendid või teised konsumendid. Nad on kas taimtoidulised, loomtoidulised või lagundajad ehk destruendid. Tähtsamad lagundajad on bakterid, seened ja vihmaussid. 2. Milline on erinevate loomade valgusnõudlus, näited Aktiivse tegevusaja järgi eristatakse päeva-, öö- ja videvikuloomi.Valgusest sõltub loomade sigimine, ränne, toitumise aktiivsus, karvavahetus, talveuni. Päevaloomad: hobune, koer . Ööloomad: seepia, hamster. 3. . Liigita antud loomad kõigu- ja püsisoojasteks: Kõigusoojased: rohutirts, koerliblikas, rohukonn, koha, , jõevähk
RAKUÕPETUS Tsütoloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Kõige suurem rakk on jaanalinnu muna rakk Mükoplasma kõige väiksem rakk(bakter) Inimese keha kõige suurem rakk on munarakk Lihasrakud võivad olla pikkuse poolest kuni 30 cm RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD: 1. Kõik organismid (nii taimed, kui loomad)on rakulise ehitusega 2. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas rakkude kuju sõltub, millisest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Rakusuurus määratakse ära rakumembraani pindala ja ruumala suhtes. Mida suur suhe, seda suurem rakk. Kui suhe jääb väikeseks, siis ainevahetuslikud protsessid häiruvad. Prokariioodid eeltuumsed organismid, kel puudub konkreetne piiritletud rakutuum ja membraansed organellid, nt. bakterid Eukariioodid ehk päristuumsed organismid, neil on konkreetne piiritletud rakutuu ja esinevad ka membr...
elusloodus on aga kõik mis hingab, areneb, sureb. Biotsönoos.- üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad. Ökotoop-taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa. Ökoton-kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala. Trofilised tasemed (produtsendid, konsumendid ja destruendid). Liigitus vastavalt sellele kuidas hangitakse toitu ja energiat. Troofilised tasemed on: 1.tootjad 2.taimtoidulised e. fütofaagid esimese astme tarbijad 3. röövloomad e. zoofaagid , teise astme tarbijad (3) heterotroofid-tarbijad, kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi (2)lagundajad, kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad. Pikemalt produtsentidest ja destruentidest:
· Limakapsel osadel bakteritel kaitseks kuivamise eest. · Piilid aka fimbria aitavad kinnituda pinnasele. · Vibur osadel bakteritel, liikumiseks. · Rakkudel puuduvad membraaniga ümbritsetud organellid: tsütoplasmavõrgustik, mitokonder jt. Paljunemine sõltubs · Toitainetest · Konkurents · Poolduvad keskmiselt 1 kord päevas Bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Bakterite tähtsus · Lagundajad ehk destruendid mullas ühes grammis on miljon erinevat liiki garanteerivad ainete ringlemise ökosüsteemis. · Sümbiondid taimede, loomade ja seentega. Inimese nahal 10¹² (inimese lõhn). suus 10¹º sooles 10¹³ (500 eri liiki) flatuninas 10³ · Toiduainetetööstuses hapupiimatooted · Ravimistööstus antibiootikumid jt ravimid · Materjalide tootmine kilekotid, plastmassid, ämblikuniit, lahustid, etanool
kogum (funktsionaalne struktuur). Biotsönoos Ehk elukooslus, mis on teatud piirkonna populatsioonidest moodustunud tervik. Ökoton Kahe erineva koosluse üleminekuala Troofilised tasemed 1)Produtsendid - saavad energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest – autotroofid e. isevarustajad 2)Tarbijad - surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi (fütofaagid ja zoofaagid) 3)Destruendid ehk lagundajad Eesti keskkonnakaitse ja majanduse päevaprobleemid. Energiatootmine ja keskkonnakaitse. Loodusvarad ja nende kaitse vajadus. Keskkonnakaitse strateegia ja põhiprintsiibid. Säästev areng. Säästev looduskasutus ja keskkonda säästva tehnoloogia vajalikkus. Keskkonnaindikaatorid (surve-, seisundi-, mõju-, toimeindikaatorid). Kemiakaalide säästlik tarbimine.
orgaaniliste ühendite koostisest anorgaaniliste ühendi koostisesse. · Liikumapanev jõud- organismides toimuvad ensüümireaktsioonid · Energiaallikas- Päikese,-ja keemiliste sidemete energia Kemo (keemilistest sidemetest saadav energia) Tähtsamad aineringed: · Süsisnikuringe · Lämmastikuringe · Fosforiringe · Hapnikuringe · Väävliringe SÜSINIKURINGE-s.o süsiniku liikumine eri ökosüsteemi komponentide vahel. · Komponendid- atmosfäär, produtsendid, konsumendid, destruendid, varis, huumus (nende vahel toimub) · Süsisniku koguhulk on suletud ringes muutumatu, s.t valitseb ökoloogiline tasakaal. Süsinikuringe??? · Fotsosüntees · Hingamine: aeroobne, anaaeroobne LÄMMASTIKRINGE- on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. · Ringes muutub lämmastiku o/a · Moodustuvad lämmastiku orgaanilised ühendid · Õhulämmastik (N2) on kättesaadav vähestele organismidele (nt. Mügarbakterid)
annaabi.ee 
