1. LUUSTUMISPROTSESSID JA LUUSTIKU KUJUNEMINE 1.1 Luukude Luukude on luude kõva ja elastne sidekude. Sellesse on kogunenud mineraalaineid (kaltsium, fosfor, magneesium). Luukude koosneb luurakkudest ehk osteotsüütidest ja mineraliseerunud raku vaheainest. Täiskasvanud inimeste luustikus on umbes 2/3 anorgaanilisi ja 1/3 orgaanilisi aineid. Anorganilised ained (mineraalsoolad, näiteks kaltsiumfosfaat) põhjustavad luukoe kõvaduse, orgaanilised ained aga elastsuse. Orgaanilistest ained (valgud, rasvad) annavad luudele elastsuse. Luukoes toimub pidev ülesehitus ja lammutus. Luukude tekib luumoodustusrakkude ehk otseoblastide talitlusest : need ladestavad luukoele üha uusi kihte ja jäädes ise luukoesse, muutuvad luurakkudeks. Luukudet lammutavad suured mitmetuumalised rakud ehk osteoplastid. Esineb kahte tüüpi luukudet: kompaktne ja spongioosne. Kompaktne luukude moodustab erakordselt tugeva
Elundkond Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Nt: Tugi- ja liikumiselundkond. Tugi- ja liikumiselundkond 1. Tugi- ja liikumiselundkonna jagunemine: Passiivne osa Luustik Aktiivne osa Lihastik (skeletilihastik) 2. Skeleti funktsioonid Mehaaniline-ülesanne: Toestada, kaitsta, liikuda Bioloogiline-ülesanne: Osaleda mineraalainete (peamiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses ja vereloomes 3. Luukoe ehitus Luukude koosneb rakkudest, mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 4. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel) Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha ehk
odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toit. Tsöliaakia haigusnähtudeks on enamasti krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine. Kõhnumine ja kasvupeetus võivad lastel olla ka ainsaks haiguse väljendusviisiks, mistõttu kui peres on teisi tsöliaakiahaigeid, peaks olema eriti ettevaatlik ja vajadusel pöörduma kohe arsti poole. Tsöliaakia Ei tohiks pakkuda: Nisu Rukis Oder kaer Soovitatavad toiduained: Puuviljad Kartul Köögiviljad Marjad Liha Kala Osteoporoos e. luukoe hõrenemine Kuigi osteoporoosi võivad põhjustada mitmed faktorid, on haigus tihedalt seotud kaltsiumi ainevahetusega, oht tekib siis, kui toiduga saadav kaltsiumi hulk on ebapiisav ja selle imendumine raskendatud. Luukoe ainevahetust mõjutavad ka elulaad ja hormoonid. Kaltsiumipuuduse levinud tunnused on ka lihaste krambid ja luude pehmenemine. Meie luukude uueneb pidevalt. Kõige suurem luumass on 2530aastastel inimestel, alates 40
Vitamiin A D E K Q F C H (täht-ja Retinoidid, kaltsiferoolid tokoferoolid naftokinoonid ubikinoonid linoolhape askorbiinhape biotiin keemilin retinool e nimetus ) Biofunkt Nägemise Kaltsitriool-reg Antioksüdant, Verehüübimin Antioksüdantne Vajalik Naha, igemete, Karboksülaas sioonid fotokeemiline Ca ja P primaarkaitse e, glükoosi kaitse lipiidide närvikoe luude, sidemete, koensüüm protsess, metabolismi ja lipiidide fosforüülimine peroksüdatsioo arenguks, kapillaaride, Rasvhapete antioksüdantne taset peroksüdatsioo , Ca sidumine ni vastu, kolesterooli hammaste talitlus, ...
A (retinoidid) Nägemise fotokeemiline protsess, Kanapimedus, naha kuivus, tugevdab immuunsüsteemi, infektsioonide kõrgenenud risk, reproduktsioon (sperma-ovogenees, kasvuhäired, vananenud välimus, embrüo, platsenta), follikulaarne hüperkeratoos, naharakkude ja limaskesta areng, kõhre nohu, silmade kuivus ja luukoe kasv, areng D (kaltsiferoolid) Reguleerib Ca ja P metabolismi ja taset Kujuneb rahhiit ja lihaste hüpotoonia, vereplasmas, punnkõht, luud muutuvad pehmeks, luukoeareng, verehüübimine, igemete kahvatus, aneemia, immuunfunkts., südame lihastöö, maksa ja neerude kahjustus, soodustab imendumist peensooles liigeste valulikkus
Soodustab limaskesta epiteeli arengu, naharakkude arengu, kõhre ja luukoe arengu ning kasvu. Toimemehhanism: Retineenhape seostub nukleaarsete retseptoritega See kompleks, seostudes vastavate DNA aladega, reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni Vitamiin d Neerudes tekkiv antirahhiitiline kaltsitriool reguleerib koostöös paratüreoidhormooniga (PTH) kaltsiumi ja fosfori metabolismi ja taset vereplasmas ja seega otseselt ka luukoe arengut. PTH toime kõrgenemine mõjub luude demineralisatsioonile Kõrgenenud kaltsitriool suurendab Ca ja P imendumist peensoolest Vitamiin D Ca ioonide sisalduse regulatsioonis oluline roll kuulub D vitamiinile, mis osaleb Caioone siduvate valkude biosünteesis. Need valgud on vajalikud Caioonide imendumiseks soolestikus, ekskretsiooniks neerudes ja Ca mobiliseerumiseks luukoes. Optimaalse koguse D vitamiini sisaldusel organismis kulgevad
Vitamiin A defitsiit Bitot' laigud (vahused laigud silma sidekestal), värvipimedus,hämaruspimedus, tundlikud silmad. Vitamiin D Ca- ioonide sisalduse regulatsioonis oluline roll kuulub D vitamiinile, mis osaleb Ca-ioone siduvate valkude biosünteesis. Need valgud on vajalikud Ca-ioonide imendumiseks soolestikus, ekskretsiooniks neerudes ja Ca mobiliseerumiseks luukoes. Optimaalse koguse D vitamiini sisaldusel organismis kulgevad protsessid, mis on seotud luukoe luustumisega korrapäraselt. D vitamiini defitsiit pidurdab neid samuseid protsesse D vitamiini liigne tarbimine viib luu demineralisatsioonini Vitamiin D Neerudes tekkiv antirahhiitiline kaltsitriool reguleerib koostöös paratüreoidhormooniga (PTH) kaltsiumi ja fosfori metabolismi ja taset vereplasmas ja seega otseselt ka luukoe arengut. PTH toime kõrgenemine mõjub luude demineralisatsioonile Kõrgenenud kaltsitriool suurendab Ca ja P imendumist peensoolest . Vitamiin C
luukoe struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Sekundaarne e. teisene osteoporoos on tingitud teistest haigustes või ravimitest. Luukude on elus kude. Luudes on tasakaalus vana luukoe lammutamine ja uue luu ehitamine. Luustik kasvab ja tugevneb kogu lapse- ja noorukiea jooksul, aga maksimaalse tugevuse saavutab umbes 30. eluaastaks. Edaspidi on luudes ülekaalus luukoe lammutamine ehk resorptsioon. Tugevad luud on parimaks kaitseks osteoporoosi eest. Osteoporoos ei põhjusta enamasti kaebusi, kuid tema kõige ohtlikumateks tüsistusteks on luumurrud. Luuhõrenemisest tingitud luumurde kutsutakse haprusmurdudeks, nende sagedus suureneb vanusega.
Vitamiinide ülevaade K: Naftokinoonid ehk K-vitamiinid hõlmavad antihemorraagilise toime ja sarnase ehitusega rasvlahustuvaid ühendeid. Vitamiinsed on: K1-vitamiin (füllokinoon), mida leidub taimsetes saadustes ja kalaõlides; K2-vitamiin (menakinoonid), mida sünteesivad peensoole bakterid. Põhifunktsioon puudutab verehüübimist. K-vitamiini sõltuv karboksülaas tekitab -karboksüglutamüüljäägid ka verehüübimisega mitteseotud luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes. K-vitamiin on vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks. B2: B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin, valem: C17H20N4O6 Seedeensüümid vabastavad neist B2-vitamiini, mis imendub peensooles kandja vahendatud aktiivse transpordina. Tema bioaktiivsus realiseerub läbi koensüümsete vormide FMN ja FAD. Mõlemad on vajalikud redoksprotsesside ensüümides, nt: PyrDH, suktsinaadi DH (mis osaleb süsivesikute, rasvhapete ja aminohapete
· Päevane kaltsiumi vajadus : Kuni 10-aastased lapsed 600900 mg Üle 10-aastased lapsed ja 10001200 mg noorukid 25 50-aastased naised 1000 mg Rasedad ja rinnaga toitvad 13001500 mg naised Naised pärast menopausi 12001500 mg Mehed 12001500 mg Üks liiter piima sisaldab umbes 1200 mg kaltsiumi · Kaltsiumipuuduse tunnused: lihaste krambid, luude pehmumine, luukoe hõrenemine. · Kaltsiumi on vaja: struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu, kudede ainevahetuses. Kaltsium kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, lihaste normaalse töö tagamiseks, vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu tagamises,
petersellis erutuse tekke ja leviku, rakust väljas 8-20 Vajalikud paljude organite x enam kui rakus tegevuses nt. aju ja süda sees kaltsium (Ca) 70 kg kohta u. 1 kg Luukoes. Välja viivad organismist luukoe komponent; tsitruselised, kohvi, banaanid. Palju aktiveerib verehüübimist; on piimas, piimatoodetes, kalalihas, mõjutab lihasrakkude tillis, petersellis, kapsas, mandlites. talitlust; vahendab hormoonsignaale;
Kollageeni fibrillidest moodustuvad kollageeni kiud, mis ongi kõõluste põhiliseks struktuurüksuseks. 42) Treeningu mõju kõõlusele - Treeningu mõju kõõlustele on aeglane, kuna ainevahetus selles koes toimub suhteliselt aeglaselt. Treeninguga kõõluste verevarustus paraneb, kõõluste kaal (mass) suureneb, kõõlused muutuvad elastsemaks ja mehhaaniliselt tugevamaks. See on tingitud intensiivsemast kollageeni sünteesist fibroblastides. 43) Luukoe ehitus ja ülesanded - Luukude koosneb põhiliselt kaltsiumfosfaadist, mis moodustab ligikaudu 85% luukoe koostisest. Ligikaudu 10% moodustab kaltsiumkarbonaat, ligikaudu 3% CaCl2 ja NaCl ning ligikaudu 1,5% Mg ja P. funktsioonid: · Pehmete kudede kaitse- ja toestusfunktsioon · Lihaste kinnituskoht, mis teeb võimalikuks liikumise · Mineraalainete (Ca ja P) reserv mineraalainete ainevahetus · Vererakkude "tootmine" (hemopoees) punases luuüdis
pinnafosfolipiididega. See kiirendab protrombiini proteolüüsi trombiiniks ja viimane põhjustab fibrinogeenist fibriinkämbu moodustumise. * Vitamiin K sõltuv karboksülaas tekitab - karboksüglutamüüljäägid ka verehüübimisega mitteseotud luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes. * Vitamiin K on vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks.
1. Sissejuhatus Iga 30 sekundi järel saab Euroopas keegi osteoporoosist tingitud luumurru. Tänapäeval haigestub iga kolmas naine ja iga viies mees, kel vanust üle 50 eluaasta. Luu on elav kude, millel on väga tähtis ülesanne anda tugi kogu inimese organismile, kaitsta siseorganeid väliste mõjude eest ja vajadusel varustada organismi mineraalaine kaltsiumiga. Osteoporoos ehk luuhõresus on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Osteoporootilisi luumurde on võimalik ennetada ja seda ravida muutes toitumis- ja liikumisharjumusi ning vajadusel kasutades osteoporoosivastaseid ravimeid. Järgnevas referaadis käsitleme osteoporoosi põhjalikumalt ning uurime kuidas ta jaguneb. Uurime, millised on osteoporoosi ohud, kuidas neid ennetada ja kuidas saab seda haigust ravida ning uurime täpsemalt, kes haigestuvad sellesse haigusesse rohkem.
2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited. molekulaarne rakuline organismiline populatsiooniline liigiline ökosüsteemne biosfääriline 3. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. 4. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? süsinik (C) hapnik (O) vesinik (H) lämmastik (N) kaalium (K) naatrium (Na) kaltsium (Ca) magneesium (Mg) raud (Fe) vesi (H2O) 5. Selgita erinevate keemiliste elementide ( Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. Ca- luukoe komponent, aktiveerib verehüübimist, mõjutab lihasrakkude talitlust, vahendab hormoonsignaale, tagab luukoe säilimise ja arengu Mg- osaleb luukoe moodustumises, on paljude ensüümide kofaktoriks, kindlustab ribosoomide terviklikkuse, on oluline replikatsioonil ja transkriptsioonil Fe- vajalik paljude valkude ja ensüümide ehituses ja talitluses (hemoglobiin, hingamisahela ensüümid jm.), seob ja transpordib organismis hapnikku 6. Vee ülesanded organismis?
c) Sahhariidid e. suhkrud e. süsivesikud 1% d) Nukleiinhapped : DNA 0,4% ja RNA 0,7% e) Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid 0,4% Anorgaanilised ühendid: - Positiivselt laetud ioonid: a) Kaalium- ja naartiumioonid osalevad närvisüsteemi impulsi moodustamises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude tsüktoplasmas. b) Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse, seetõttu on Ca ühendeid palju luukoe koostises. c) Magneesiumi aatoimid on rakkudes seotud DNA ja RNA-ga, taimedes kuulub magneesium rohelise pigmendiga klorofülli koostisesse. d) Raua aatomid esinevad punalibledes e. erütrosüütide valgu hemoglobiini koositses, raual on oluline roll hingamiseks vajaliku O2 sidumisel. - Negatiivselt laetud ioonid: a) Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas, mis lahustub vees ja mille
fiksatsiooni tehnika ning ka patsiendi kaasuvad haigused. Optimaalne paranemine nõuab konservatiivse või kirurgilise fiksatsiooni rakendamist. Juhul, kui ravi on õige ning patsiendil pole raskeid kaasuvaid haigusi, luumurd võib paraneda ilma armi moodustumiseta ja luu taastab oma esialgse kuju. Halvemal juhul võib luumurd paraneda liiga aeglaselt või tüsistustega. Selleks, et ravida luumurdusid võimalikult hästi, tuleb teada luukoe regenereerumise patofüsioloogiat. Selle referaadi eesmärgiks on anda lugejale ülevaade luumurdude paranemise protsessist ning selle faasidest. 3 LUUMURRU PARANEMISE FAASID Luumurru paranemist võib jagada kolmeks faasiks. Need on põletikufaas, reparatsioonifaas ja remodelleerumisfaas. 1. Põletikufaas: Luumurd põhjustab luus ja luu ümber paiknevate veresoonte katkemist, lisaks kahjustuvad ka teised koed ja rakud
TÄHTNIMETUS BIOFUNKTSIOON DEFITSIIDIST (KEEMILINE ORGANISMIS TULENEVAD PÕHINIMETUS) PROBLEEMID A (RETINOOL) *nägemisel valgust *hemarloopia(nägemishäire vastuvõttev molekul. pimeduses) * osaleb epiteeli, sealjuures *lima tekke häirumine(kuiva eriti silma limaskesta silma sündroom) arengus ning * naha kuivus immuunsüsteemi töös. * naha vananenud välimus *osaleb epiteeli ning *kasvuhäired naharakkude arengus. *platsenta kasvuhäired *võtab osa kõhre ja luukoe *sugurakkude ...
Naisel keskmiselt 20-25% rasva, noorel mehel 15% Kõhrkude: 1.Kondrotsüüdid ehk kõhrkoe rakud 2.Klaaskõhr e hüaliinkõhr luude liigespindadel muudab liigesed libedaks 3.Kiudkõhr eriti palju kollageenkiude, lülidevahelistest ketastes 4.Elastne kõhr palju elastseid kiude, asub kõrvalestades, kõris LUUKUDE: LUUÜMBRIS luu välimine kiht, sidekoest ümbris, KÄSNAINE luu sissemine osa , PLINKAINE luu väliminer osa LUUÜDI , OSTEOBLASTID luukoe noored rakud, OSTEOTSÜÜDID- luukoe küpsed rakud, OSTEOKLASTID luud lagundavad rakud Rakud moodustavad luukoest väga väikese osa, enamik on raku vaheaine. Rakuvaheaine kaltsiumsoolad, täiskasvanul umbes 1 kg Ca. Hambaemailis soola 97% - organismi kõige tugevam kude. Luukoes asuvad kollegeenkiud nagu betonis raudtalad! LIHASKUDE : VÖÖTLIHASKUDE, lihaskiud: kiired ja aeglased. SILELIHASKUDE: soolestiku seintes, nahas, veresoonte seintes jm, kontraheeruvad automaatselt
Organismide keemiline koostis ANORGAANILISED AINED ( vesi, süsihappegaas, hapnik, soolad) Vesi: - lahustab vitamiine ja soolasid - veekeskkonnas toimuvad keemilised reaktsioonid (dissotsatsioon) - vesi aitab säilitada püsivat kehatemperatuuri. IOONID Makroelemendid- ioonid, mida organism vajab suurtes kogustes: - Ca2+ - teeb luud tugevaks, aitab verel hüübida, selle puudumine põhjustab lihaskrampe. - Mg2+ - luukoe koostises, leidub taimede klorofülli koostises. - Na+ - osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakuväline s.t rakus pole. - K+- osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakusisene. Hea südamele. Mikroelemendid- ioonid, mida organism vajab väikestes kogustes. Suurtes kogustes surmav. I- - mõjutab kilpnäärme tegevust Fe2+, Fe3+ - kuulub hemoglobiini koostisesse ja aitab hapnikku transportida. ANIOONID HCO3- - vajalik süsihappegaasi väljaviimiseks kehast
ja osteoporootilise luu puhul aga mitte. Reieluu on vanemas eas üks osteporoosist kõige enam ohustatud luid. Menopausis naistel ja vanematel meestel on kõige sagedasemad reieluukaela murrud ja selgroolülide kokkuvajumine. Lastel on kõige sagedamini sõrmeluude, varbaluude ja rangluumurde, mis tekivad kas koolis võimlemistunnis või kodus tavalise tegevuse puhul ( näiteks kerged hüpped hüppenööriga). Osteoporoosi olemus: luutiheduse vähenemine luukoe peenehitusliku struktuuri muutus, mis põhjustab luu haprust ja sellest tingitud suurenenud fraktuuri (luumurru) risk. Osteoporoosi alaliikide skeem: Osteopeenia: luukude formeerub vähem. Osteomalaatsia: luukude mineraliseerub vähem. Osteolüüs: luukoe suurenenud lagunemine OSTEOPOROOSI TÜÜBID Osteoporoosi on kolme tüüpi. Esimene ja teine tüüp on enam levinud, sekundaarset osteoporoosi esineb harvem.
LABOR: · ESR, CRP; neutropeenia (FS) · RF: 75% pt leidub IgM, 5% tervetel inimestel; leidub ka SS, SLE, kroonilise infektsiooni puhul · Anti-CCP: spetsiifilisus 95%; halvem prognoos SÜNOVIAALVEDELIK: · 5000-50000 WBC/l (<2000 OA puhul) PILTDIAGNOSTIKA: · Rö-ülesvõte: periartikulaarne osteopeenia, pehme koe turse, liigesepilu kitsenemine, subkondraalsed erosioonid, subluksatsioon, kollaps. · MRT: varajased luukoe muutused, luuüdi seisund, luukoe turse · UH: erosioonid, sünoviit, neoangiogenees; splenomegaalia (FS) Ebasoodsa prognoosi näitajad: · Kõrge põletikuline aktiivsus · Anti-CCP ja RF kõrged tiitrid · Paljude väikeste liigeste haaratus · Varased erosioonid · ILD Case courtesy of A.Prof Frank Gaillard, Radiopaedia.org, rID: 7245 Case courtesy of A.Prof Frank Gaillard,
Liiges on hermeetiliselt suletud .Fribroosikiht toodab liigese võiet . 1 Luud katab pealt õhuke luuümbris ehk periost , mis ühendab teda ümbritsevate kudedega .Luuümbris moodustab uusi luurakke , mille arvelt kasvavad luud jämedamaks . Luude rakud uuenevad kogu elu , vanad rakud lagunevad ja asendavad luuübrises toodetud uutega . Luuümbrises on palju veresooni ja närve , osa neist tungib luupinna avade kaudu luukoe sisse . Luuümbrise all asub plinkollus , sellest seespool pehme käsnjas luukude käsnollus Luukude läbivad kanalid milles kulgevad veresooned. Veri varustav luukoe rakke hapniku ja toitainetega ning viib ära jääkained . Osa luid on seest õõnsad näit: jäsemete pikad toruluud . Toruluude otsas on õõnsuse asemel käsnollus . Enamiku luude keskosas on luuüdi .Puusaluudes ,selgroolülides , roietes ,
01.07] nende metallide hulgas, mis kokkupuutes õhuhapniku ja veega püsivad keemiliselt stabiilsena. Magneesiumi leidumine: Magneesium on mikroelement, mis on organismis rakusiseselt katiooni kujul. Magneesiumi ioonid omavad tähtsust närvi-impulsside ülekandes ja lihaste kokkutõmbumise protsessis. Magneesiumi varusid meie organismis aitavad täiendada puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas). Magneesium osaleb loomorganismis soolade koostises luukoe tekkes ja paljude ensüümide töö tagamises. Umbes 70% magneesiumist paiknebki luudes. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7. kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab kuni 4 kg magneesiumi. Magneesiumi kasutamine: Looduses: Maakera kõikide taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile
kus on tema põhidepoo. Mõningal määral talletatakse teda ka põrnas, südamelihases ja skeletilihases. Selle väikesed varud maksas ammenduvad kiiresti. K-vitamiini kataboliidid väljutatakse sulfaatide ja glükuroniididena. Biofunktsioonid Inimorganismi keskseks vitamiiniks on K2, mille põhiroll seostub verehüübimisega. K-vitamiini sõltuv karboksülaas tekitab γ-karboksüglutamüüljäägid ka verehüübimisega mitteseotud luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes. K-vitamiin on vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks. Defitsiidist tulenevad probleemid Defitsiiti tavaliselt ei teki, sest vajadus on väike ning normaalses olukorras tagab soolte mikrofloora piisava sünteesi. Kui aga tarvitada pikemat aega antibiootikume ( hävitavad mikrofloora soolestikus) ja söömine pole normaalne ( sh kestvalt rasvavaene), on
Tähis- Mg Ladinakeelne nimetud- Magnesia Sulab temperatuuril 648,8 °C Keemistemperatuur on 1107 °C või 1095 °C Hõbevalget värvi ja läikiv Keemiliselt küllaltki aktiivne Reageerib kergesti halogeenidega Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes, ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 20 25 mg 100 g kohta, veri 23 mg 100 g kohta Magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes Arvatakse, et magneesiumipuudulikkus võib suurendada ateroskleroosi ja rütmihäirete riski Päevas vajavad mehed umbes 350 mg ja naised umbes 280 mg magneesiumi, lapsed mõnevõrra vähem Tähtsamad magneesiumi allikad on puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsad) Magneesiumi saadakse ka teraviljasaadustest, piimast ja lihast Meditsiinis kasutatakse Magneesiumi ühendeid lahaste tsemendi koostises
Kõrvalkilpnääre Glandula parathyreoidea 2016 • Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed. • Iga nääre kaalub u 0,1 grammi. Eritavad parathormoone (PTH) • Vajalik luukoe normaalseks arenguks. • Reguleerib Ca vabanemist luudest, imendumist soolest ning eemaldamist uriini kaudu. • Asuvad kõri piirkonnas. Kilpnäärme parema ja vasaku sagara taga. • Inimesel üldjuhul 4 tükki. Hüpoparatüreoidism ehk kõrvalkilpnäärme alatalitlus parathormooni puudulikkuse tõttu. • Hüpoparatüreoos põhjustab häireid Ca ja P ainevahetuses. Põhjused • Vigastused kaelapiirkonnas toimunud operatsioonide käigus.
õlu ja kohvi) b) mõlemad osalevad membraantranspordis c) tekitavad nõrku elektriimpulsse (närviülekandes; elekrtikaladel on elektrotsüüdirakud, mis tekitavad väga tugevat pinget (kuni 650V angerjal); suurim voolutugevus, mida kalad suudavad teha, on kuni 50A elektrirail, mis on ohtlikum kui angerjas) d) Na-K koostoime süsteemi nim. naatrium-kaaliumpumbaks. e) Naatriumi saab loomsest toidust, kaaliumi taimsest. Ca biofunktsioonid: a) raskelt lahustuvate sooladena luukoe koostises b) vajalik vere hüübimiseks c) osaleb lihastöös, selle puudusel tek. krambid d) vahendab biosignaale, nt hormoonmõju rakkudele e) selle puudusest tingitud luudehõrenemine ehk osteoporoos f) saame loomsetest toiduainetest (piim, kala, liha), taimedes palju ühendeid, mis takistavad Ca imendumist Mg funktsioonid: a) väga paljude ensüümide aktivaator, inimeses ligi 300 ensüümile b) raskeltrahustuvate sooladena luukoe koostises c) vastutab närviimpulsside ülekande eest
Fosfor on võimeline energiarikaste ehk makroergiliste sidemete moodustamiseks näiteks ATP molekulis. Seetõttu on fosforil oluline koht organismi energiavahetuses. Biomolekulides leidub fosforit nukleiinhapetes, fosfolipiidides, süsivesikute fosfoestrites, mitmetes koensüümides. Lisaks eeltoodule osaleb fosfor anioonidena ka organismi puhversüsteemides. Mineraalsooladena on fosfor organismis luukoe koostises. Fosforit saame põhiliselt loomsetest produktidest: lihast ja lihatoodetest, merekaladest, munakollastest, piimatoodetest (juustud!) . Taimedest on fosforirikkamad oad, herned, kapsas, teraviljad (rukis, nisu, riis), pähklid, mandlid, kõikvõimalikud seemned ja rosinad. Rohkelt on fosforit ka seentes, näiteks puravikes. Magneesium Magneesiumi näol on tegemist mineraaliga, mida saab nii toidust kui ka apteekidest ja toidupoodidest toidulisandina
ehk Luudehõrenemine Erik Külasalu 9.A Õpetaja Anu Teppo 2010 Sümptomid · Tugev seljavalu. · Kaelavalu. · Lihasvalu. · Kergesti murduvad luud. · Hõredad luud. Ennetamine · Regulaarne igapäevane füüsiline koormus · Süüa piisavalt kaltsiumit ja D-vitamiini sisaldavaid toite. · D-vitamiin aitab kaltsiumil luudesse imenduda. Ravi · Kaltsium · D-vitamiin · Biosfonaadid aeglustab luukoe kadumist. Levik · Osteoporoos levib terve maailma peal, kuid põhjamaades rohkem, sest seal paistab vähem päiksest, mille tõttu inimene ei saa nii palju D-vitamiini kui lõunamaades. · Luuhõrenemise ehk osteoporoosi tõttu sandistub Eestis igal aastal suhteliselt rohkem inimesi kui enamikus teistes Euroopa riikides. Arstide sõnul on põhjuseks meie päikesevaene kliima ning kiiresti linnastunud elustiil.
perioodil, aga ka selle vähenedes, on kaltsiumi tarbimine ebapiisav, võib see põhjustada suuremat riski luumurdudeks hilisemas elus. KALTSIUM LOODUSES Looduses leiame seda väga paljude mineraalide lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises.Enamlevinumaks on kaltsiumkarbonaat. Seda ühendit sisaldavad mineraalid katavad ligikaudu 40 miljonit ruutkilomeetrit maakera pindalast. KALTSIUMI TÄHTSUS Ø täidab struktuurseid funktsioone, kuuludes organismi luukoe ja teiste kudede koosseisu, Ø oluline roll kudede ainevahetuses ta kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, Ø on aktiveerijaks vere hüübimissüsteemis, Ø madaldab vererõhku ja vere kolesterooli taset, Ø vajalik neerude normaalseks funktsioneerimiseks, Ø normaliseerib kesknärvisüsteemi ja lihaste ärrituvust, Ø kuulub raku fermentide koosseisu,tasandab südame rütmi, vähendab unetust. KASUTATUD KIRJANDUS
arengut) · Toodab kasvuhormooni, neerupealiste + kilpnäärme tööks vajalikke hormoone. 2) Käbikeha · Reguleerib ööpäevaseid rütme (nt. ärkvelolek ja puhkeaeg) · Nahapigmentide süntees 3) Kilpnääre (mõõtmetelt kõige suurem sisenõrenääre) · Toodab hormooni, mis sisaldab joodi (mõjutab ainevahetust ja kehatemperatuuri) Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ( luukoe areng). Kilpnäärme ületalitus Veres on liiga palju kilpnäärme hormoone. Inimene on erutunud, kiire ainevahetus, kõhn, pungsilmsus. Struma Tekib joodi puudusel (kael läheb eest paiste) . 4) Neerupealised · Toodavad hormooni adrenaliin. Ergutab südametegevust, vererõhk tõuseb jne.. Adrenaliin eritub nt. hirmu, ehmatuse, viha või positiivsete emotsioonide korral.
· Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on 1500 mg. · Ca ja vitamiin D megadoosid: hüperkaltseemia, järgneb intensiivne luude ja kudede (eriti pehmete kudede, just neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes); · Kestev liigsus häirib närvikoe (depressioon, väsimus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe funktsioneerimist, suurendab vere hüübimist (oht trombide tekkeks), häirib tsingi normaalset omastamist luukoe rakkude poolt. Naatrium. Asub rakuvüliselt. Biofunktsioonid: tagab 50% vere osmolaalsusest, hape-alustasakaalu hoidmine, normaalne veevahetus, mitmete ensüümide allosteeriline regulaator, mitmete ainete ja ioonide membraantranspordi tagamine koos K tagab membraanipotentsiaali (närvikoe ja lihaskoe talitus). RDA 1200...2300mg Allikad keedusool. Imendub kergesti maos ja peensooles. Soodustab vit D. Na sisestumist toiduga peegeldab Na hulk uriinis. Defitsiidi kliinilised markerid
tekib glükosiidside "all pool" ehk alfa konfiguratsioon (seeditav) Disahhariidid (oligosahhariidid) · Piimasuhkur (gala- glu) · Lauasuhkur (glu-fru) · Maltoos (glu-glu) Polüsahhariidid · Tselluloos · Tärklis taimedes · Glükogeen loomades Tärlklis: amüloos ja amülopektiin Kitiin Hüaluroonhape jt · Glükuroonhappe ja atsetüülglükoosamiini polümeer · Katab liigesepindu · Kondriotiin (kõhrede ja luukoe osa) · Hepariin (pärsib vere hüübimist) maksas, arterite ja kopsude seintes. Kasutatakse ravimina
Osteoporoosi tekkepõhjused ja ennetamise võimalused ! Osteoporoos e. luuhõrenemine on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Sekundaarne e. teisene osteoporoos on tingitud teistest haigustes või ravimitest. Põhilised osteoporoosi riskifaktorid: Vanus
Vee ülesanded rakus:1)tagab aine vahetuse 2)tagab siserõhu 3)rindeelundkonde töö 4)termoregulatsioon 5)kaitsefunktsioon Organismide keemiline koostis:1)C-leidub Biomolekulides 2)H-kõikides biomolekulides 3)O-hingamise kindlustamine 4)N- esineb valkude aminohapetes 5)P- nukleiinhapete koostises 6)Ca-Luukoe koostis 7)Fe-seob hapniku 8)S-osades vitamiinides 9)Mg-luude koostises 10)I-kilpnääreme koostises Süsivesikute liigitus:1)Monosahariidid(1.pentoosid, nukleiinhapete koostises 2.heksoosid, puuviljades, annavad energiat) 2)Disahhariidid(1.maltoos, idandites 2.Sahharoos, peedisuhkrus, 3.laktoos, looma- ja rinnapiimas, energia saamiseks) 3)Polüsahhariidid(1.tärklis, mugulates 2.glükogeen,seentes 3.Tselluloos, taimeraku- Kestades, ehituslik ülesanne) Lipiidide liigitus: 1)Lihtlipiidid(1.neutraalrasvad,õlid, Rasvad 2.vahad, taimsed puuviljades ja loomsed mesilasvahas) 2)Liitlipiidid (1.glüko- Lipiidid, rakumembraani koostises, 2.Fosfolipiidi...
-C on orgaanilise keemia alus, sest võib moodustada pikki ahelaid, ta on 4-valentne, erinevad (1,2,3) sidemed H võimaldab vesiniksidemete teket - kindlustab biopolümeeride kõrgemat järku struktuuride kooshoidmisel O tugev oksüdeerija -> vabaneb energia N tõstab biomolekulide reaktiivsust - leidub aminohapetes ja nukleiinhapetes S sulfiidsidemete tekkeks - valgumolekuli III järku struktuuri sidemed - naha, küünte, juuste valkudes P makroergilises sidemes - luukoe koostises Anorgaanilised ained rakus VESI * dipool -> universaalne lahusti (tähtsaim ülesanne) *osaleb keemilistes protsessides, fotosünteesis on saadus, hingamises lähteaine * suur soojusmahutavus(soojeneb ja jahtub aeglaselt tänu vesiniksidemetele) -> rakusisese temperatuuri stabiliseerija *lisaülesanded: tagab stabiilse raku sisekeskkonna, annab rakkudele kuju, kaitseb- pisarad, liigesevõie, loode- areng SOOLAD-vees lahustunud, katioonid, anioonid
· Molübdeenil on 7 stabiilset isotoopi · Aatomnumber : 42 · Aatommass : 95,94 · Tihedus : 10,22g/cm3 · Sulamistemperatuur : 1620 °C · Keemistemperatuur : 4650 °C Ühendid : · Molübdeen(VI)oksiid valge aine · Molübdeen(IV)oksiid pruunikaslilla värvusega · Molübdeeni peamiseks ühendiks on molübdeniit. · Looduses täiesti puhast molübdeeni ei leidu. · Teda nimetatakse üheks luude hoidjatest, sest molübdeeni on vaja luukoe tekkeks ja arenguks. · Tal on väike soojuspaisumistegur ja lisaks juhib ta hästi elektrit. · Molübdeenist valmistatakse näiteks püssitorusi. · Kunagi kasutati molübdeeni värvi tegemiseks. (punast,sinist,kollast,pruuni) Volfram · Selle avastas 1781 aastal Carl Wilhelm Scheele. · Volframi nimetus tuleb saksa keelest ( wolf hunt ja vanagermaani keeles Ramm lammas ) · Esineb looduses 5 isotoobina · Aatomnumber : 74 · Aatommass : 183,83
TUGIELUNDKOND TUGIELUNDKOND Tugielundkond toetab keha ja kaitseb organeid. Tugielundkonna moodustavad luud ja liigesed. LUUSTIK Inimese luustiku olulisemad osad on: -kolju, -selgroog, -rinnakorv, -ülajäsemete luud, -õlavöötme luud, -alajäsemete luud -vaagnavöötme luud. Inimese luustik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TORULUUD Seest õõnsad. Muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. OLLUSED Plinkollus tihe ja tugev välimine luukude. Asub luuümbrise all. Käsnollus käsnjas plinkollusest pehmem luukude. Asub plinkollusest seespool. Käsnolluses asub luuüdi. LUUÜDI Luuüdi asub käsnolluses Punane luuüdi vereloome Kollane luuüd...
tänavate soolamine, NaHCO3 Toiduainete tööstus ja meditsiin, Na2Co3 pesupulber, klaasitehas, KMnO4 - kaaliumpermaganaat, NaOH seebi valmistamine, KNO3 püssirohi, väetis. 2A Rühma metallide omadused : hallikad, kerged, hoitakse õlis või petrooliumis. Leelismuldmetalle leidub looduses ühenditena(kaltsiit, lubjakivi, paekivi). Leelismuldmetallide Leekreaktsioonid : Ca punane, Ba Roheline. Kaltsium on tähtis luukoe moodustamisel ja vere hüübimisel. Magneesuim tõstab südamelihaste jõudlust ja laendab veresooni. CaO Kustutamatta lubi,ehituseks, Ca(OH)2 Kustutatud lubi, ehituseks, CaCO3, - Lubjakivi, ehituseks. Lubja tootmine CaCO3 CaO + CO2(1000 kraadi), CaO + H2O Ca(OH)2. Kare vesi on vesi, millel on kõrge mineraalainete sisaldus(sisaldab palju Ca Mg ja Fe ioone). Pehme vesi on vesi, millel on väike või olematu mineraalainete sisaldus.
und) ning mõjutavad naha pigmentide sünteesi (melatoniin) 3) Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja küljel. Kõige suurem snn. Hormoonid mõjutavad erutusprotsesseide tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust (türoksiin). See vajab ka I2 normaaltalitluseks. 4) Kõrvalkilpnäärmed kõige väiksem snn, hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks. 5) Neerupealsed paiknevad neerude peal, tema kõige tuntum hormoon on adrenaliin. See eritub verre hirmu, ehmatuse, viha, positiivsete emotsioonide korral. See on keha ettevalmistus stressiolukorraks. Jõuad kiiremini joosta, kõvemini lüüa, meeled on erksamad jne. Muutused: südame töö kiireneb; hingamissagedus suureneb; vererõhk tõuseb; soodustab suhkrukasutamist rakkudes; aeglustatakse/lõpetatakse seedimine
Ajuripats toodab kasvu, neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalike hormoone, mõjutab suguelundite ja luustiku arengut ning juhib ka teiste sisenõrenäärmete tööd. Järelikult, kui meil ei oleks hüpofüüsi, ei saaks me ka kogu kehaliselt kasvada ja areneda. Kilpnääre toodab hormooni türoksiin. See mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri ja erutusprotesse. Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. See on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Niisiis ilma kilpnäärmeta kõiguks meie kehatemperatuur üles-alla, ainevahetus kiirus oleks täielikult häiritud jne. Neerupealised toodavad hormooni adrenaliin. Adrenaliin annab organismile lisaenergiat erutuste näol. Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral
Makroelemendid e. põhibioelemendid-C, H, O, N, P, S: ligikaudu 98% org. kogumassist. (mittemetallid). Mesoelemendid-(Na, K, Mg, Ca, Cl) leidub org. ~1,5% Mikroelemendid-org. vajab väga väikestes kogustes(I, Co, Si, B, Zn, Cu)~0.00...%. Makroelemendid... Süsinik-kõik organismid koosnevad C ühenditest-annab püsivaid keemilisi sidemeid Vesinik-osaleb stabiliseerivate sidemete loomisel Hapnik-65-75%, massilt suurem osa-hapnik oksüdeerib rakkudes toitained Lämmastik-esineb valkude aminohapetes-osaleb H sidemete tekkes. Fosvor-esineb nukleiinhapate koostises-moodustab makroenergilisi sidemeid Väävel-leidub kahes aminohappes-moodustab valke stabiliseerivat ühendit. Naatrium-leidub loomorgan.-reguleerib org. veerežiimi. Kaalium-leidub eriti taimorg.-reguleerib org. veerežiimi. Kaltsium-on osa luu- ja kõhrkoest-osaleb vere hüübimisel Magneesium-luukoe koostis-aktiveerib loomadel ensüüme Kloor-sünteesib mao soolhapet-aktiverib amülaasi Mikroeleme...
Põhilised toidus leiduvad süsivesikud on tärklis , glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos e.piimasuhkur, maltoos (moodustub idanemisel tärklisest), glükogeen (loomsetes produktides ja seentes), pektiinid (taimse rakuvaheaine koostises), tselluloos ja hemitselluloos (taimsete rakukestade komponendid) SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED Põhiline energiaallikas Struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid Tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid Varufunktsioon glükogeen maksas ja lihastes Toitefunktsioon laktoos piimas Biosünteesiks vajalik komponent nukleiinhapete ja aminohapetesünteesiks Mehhaaniline kaitsefunktsioon limade heteropolüsahhariidid, veresoonte, bronhide, liigeste, soolestiku pinna kaitse.
Ajuripats sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Kilpnääre on inimese suurim SNN (kaalub u. 40g). Paikneb kaelal kõri ees ja külgedel, reguleerivad ainevahetuse kiirust ja kasvamist ja arengud. Muudavad ka erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis. Kõrvalkilpnäärmed paikevad sammuti kõri piirkonnas(inimese väiksemad SNN ja kaaluvad ~ 0,1g). Reguleerivad kaltsiumi ja fosfori anevahetust organismis mis on vajalik luukoe arenguks. Kõhunääre asub mao taga. Kõhunäärmehormoonid reguleerivad glükoosi e. Veresuhkru hulka veres. Neist tähtsam on insuliin, millel on 2 ülesannet: 1) insuliin kiirendab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse. 2) insuliini toimel sünteesitakse veres olevast glükoosist süsivesikute tagavara, mida talletatakse maksas ja lihastes. Kui insuliini on vähe, on tegemist suhkrutõve e. Diabeediga. Neerupealised paiknevad neerude peal. Tuntum hormoon on adrenaliin
Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks. Kõhunääre ehk pankreas toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni. Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.)
Jood vajalik kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesiks Raud hemoglobiini põhiline koostisosa, kuulub punaliblede koosseisu ja osaleb hapniku transpordis Hapnik rakumembraani ja klorofülli koostisosa, kindlustab hingamise, aitab lõhustada toitaineid Magneesium kindlustab toitainete lõhustumise, vajalik nukleiinhapete ja valkude sünteesiks, reguleerib südamelihaste tööd, kuulub klorofülli koostisesse, kuulub luukoe koostisesse, kuulub taimeraku koostisesse Fosfor kaitseb hambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastesse, esineb nukleiinhapete koostises Kuuluvad kõikide biomolekulide koostisesse: Süsinik(C), Vesinik(H), Hapnik(O) Orgaanilised ühendid süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosevad Anorgaanilised ühendid kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla
süsivesikute fosfoestrites, koensüümides VÄÄVEL Inimorganismis (70 kg) on umbes 0.175 kg väävlit: (ca 0.25% kaaluliselt) · Väävlit on rohkesti naha, küünte ja juuste valkudes Biomolekulides leidub: · aminohapete tsüsteiini ja metioniini kõrvalahelas, · glutatiooni, · koensüüm A (vitamiin B5 ehk pantoteenhape), · vitamiinide B1 (tiamiin) ja H (biotiin) koostises · Tähtsus immuunsüsteemi stimuleerija; vajalik kasvuhormooni sünteesil ja luukoe ehituses, osaleb kehavõõraste ühendite kahjutukstegemisel maksas jt. ESSENTSIAALSED MAKROBIOELEMENDID (MAKROMINERAALID) Ca2+, Na+ , K+ , Mg2+, Cl Täidavad biofunktsioone ioonsel kujul Vajatakse üle 100 mg ööpäevas Enamuse makromineraalide ioonsed kontsentratsioonid on raku sees ja väljas erinevad: · Ioonse gradiendi tagavad spetsiifilised membraanvalgud KALTSIUM Levinum mineraalaine inimorganismis. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 1 - 1,2 kg kaltsiumi
kontrollib vedeliku tasakaalu (bilanssi); tagavad rakkude pinnalaengu; kindlustavad närvirakkudes erutuse tekke ja leviku; tagavad ka elutähtsate imendumisprotsesside toimumist; on vajalikud paljude organite tegevuses. Naatriumi saame keedusoolast ja varjatud kujul ka pagaritoodetest, juustust, vorstist, margariinist jne (peamiselt loomsest toidust). Kaaliumi saame puu-, juur- ja kaunviljadest. Liigne soola tarbimine tõstab vererõhku. Ca (kaltsium) - osaleb luukoe moodustamises ja on hammaste koostises. On eeskätt loomne element. Ülesanded: läheb raskesti lahustuvate sooladena luukoe koostisesse; on osmoregulaator ja vereelektrolüüt; osaleb lihaskontraktsioonis ja vajalik vere hüübimisel. Taimede puhul Ca-pektaadid lähevad vahelamelli koostisesse (sellest kujunevad kestad). Kaltsiumi saab piimast ja piimatoodetest, kalast ja osade taimede lehtedest. Mg (magneesium) – nii loomades kui taimedes. Ülesanded:
kontrollib vedeliku tasakaalu (bilanssi); tagavad rakkude pinnalaengu; kindlustavad närvirakkudes erutuse tekke ja leviku; tagavad ka elutähtsate imendumisprotsesside toimumist; on vajalikud paljude organite tegevuses. Naatriumi saame keedusoolast ja varjatud kujul ka pagaritoodetest, juustust, vorstist, margariinist jne (peamiselt loomsest toidust). Kaaliumi saame puu-, juur- ja kaunviljadest. Liigne soola tarbimine tõstab vererõhku. Ca (kaltsium) - osaleb luukoe moodustamises ja on hammaste koostises. On eeskätt loomne element. Ülesanded: läheb raskesti lahustuvate sooladena luukoe koostisesse; on osmoregulaator ja vereelektrolüüt; osaleb lihaskontraktsioonis ja vajalik vere hüübimisel. Taimede puhul Ca-pektaadid lähevad vahelamelli koostisesse (sellest kujunevad kestad). Kaltsiumi saab piimast ja piimatoodetest, kalast ja osade taimede lehtedest. Mg (magneesium) nii loomades kui taimedes. Ülesanded: