Otsingule "luukoe" leiti 296 faili

7
doc

Luustumisprotsessid ja luustiku kujunemine

LUUSTUMISPROTSESSID JA LUUSTIKU KUJUNEMINE 1.1 Luukude Luukude on luude kĂ”va ja elastne sidekude. Sellesse on kogunenud mineraalaineid (kaltsium, fosfor, magneesium). Luukude koosneb luurakkudest ehk osteotsĂŒĂŒtidest ja mineraliseerunud raku vaheainest. TĂ€iskasvanud inimeste luustikus on umbes 2/3 anorgaanilisi ja 1/3 orgaanilisi aineid. Anorganilised ained (mineraalsoolad, nĂ€iteks kaltsiumfosfa...

Bioloogia - Keskkool
13 allalaadimist
5
doc

Luud ja lihased

Luud ja lihased Luud koosnevad luukoest ja neil on jĂ€rgmised funktioonid: 1. Skelett on tugiaparaadiks 2. Luudel on kaitsefunktsioon: kolju peaaju kaitseks, lĂŒlisammas seljaaju kaitseks, roieded rindkere, vaagen on osalt seedeelundite aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks. Luukude sisaldab tĂ€iskasvanud 50 % vett, 16 % rasva, 12 % teisi orgaanilisi aine...

Bioloogia -
11 allalaadimist
2
doc

Vitamiinid

ess, Kanapimedus, naha kuivus, tugevdab immuunsĂŒsteemi, infektsioonide kĂ”rgenenud risk, reproduktsioon (sperma-ovogenees, kasvuhĂ€ired, vananenud vĂ€limus, embrĂŒo, platsenta), follikulaarne hĂŒperkeratoos, naharakkude ja limaskesta areng, kĂ”hre nohu, silmade kuivus ja luukoe kasv, areng D (kaltsiferoolid) Reguleerib Ca ja P metabolismi ja taset Kujuneb rahhiit ja lihaste hĂŒpotoonia, vereplasmas, punnkĂ”ht, luud muutuvad pehmeks, luukoeareng, verehĂŒĂŒbimine, igemete kahvatus, aneemia, immuunfunkts., sĂŒdame lihastöö, maksa ja neerude kahjustus, soodustab imendumist peen...

Keemia -
1 allalaadimist
50
doc

Toitumise pÔhialused spordis

TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" pĂ”hjal tehtud kokkuvĂ”te. Toitumine spordis vĂ€ga oluline · Toitumine spordis - ĂŒhendav lĂŒli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises vĂ”ib eristada alatoitumist kui ĂŒletoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine...

Kehaline kasvatus - Keskkool
267 allalaadimist
13
doc

Liikumine ja tervis

TĂ€nane inimene sĂ”idab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa vĂ”ib olla vaid mĂ”nisada meetrit. Poode kĂŒlastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi ­ eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mĂ”nusaks Ă€raolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks...

Kehaline kasvatus - Keskkool
139 allalaadimist
29
doc

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused (Marge Mahla) Sissejuhatus Kvaliteetne ja mitmekesine toit on inimese tervise jaoks olulise tÀhtsusega. Toitumise rolli tervise sÀilimisel tuleb vaadelda esmatasandi tervishoiuteenuste lahutamatu osana. Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest tÀiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik...

Bioloogia - Keskkool
23 allalaadimist
2
doc

Organismi keemiline koostis

) Orgaanilised ained ­ valgud lipiidid, sahhariidid, NH(nukleiinhapped) b.)Anorgaanilised ained ­ vesi, soolad(katioonid, anioonid) Makroelemendid: C , H , O ­ kuuluvad kĂ”ikidesse orgaanilistesse ĂŒhenditesse N , P , S ­ valkudes, nukleiinhapetes Mikroelemendid: K, Na, Ca, Fe jt. C ­ asub organismis vajalikes anorgaanilistes ĂŒhendites -...

Bioloogia - Keskkool
61 allalaadimist
3
doc

Organismide koostis. MÔisted.

Keemiline element on kindel aatomite liik. TĂ€napĂ€eval tuntud 118-st keemilisest elemendist 60 paikneb organismides. KĂ”ige enam leidub H, O, C, N, S, P ­ neid nim. makroelementideks. Palju on ka Fe, Mg, Ca, K, Na. VĂ€ga vĂ€he on aga mikroelemente ­ J, Fl, Cu, Mn jt. Anorgaanilised ained organismides. Anorg. Ained on oksiidid, H2O. Alused ehk hĂŒdroksiidid annavad hĂŒdroksiidio...

Bioloogia - Keskkool
116 allalaadimist
32
doc

ToitumisÔpetus

PeatĂŒkk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. PuudujÀÀgid toitumises viivad varem vĂ”i hiljem jĂ€rgmiste hĂ€ireteni: · nĂ”rgenenud kaitsesĂŒsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jĂ”udluse vĂ€henemine; · vaimse vĂ”imekuse langemine, jne. Maakeral kasv...

Kokandus - Kutsekool
131 allalaadimist
34
doc

KordamiskĂŒsimuste vastused

Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest vÀljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuvÀliseks vedelikuks...

FĂŒsioloogia - Eesti MaaĂŒlikool
302 allalaadimist
2
doc

Elu omadused

· Valgud töötavad selle nimel · Valkude töös seisneb elu · Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. 1)Rakk- vĂ€ikseim ĂŒksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid(kingloom, amööb, pĂ€rmseen, silmviburlane) Hulkraksed-loomad(koer,kass jne.) 2)KĂ”rge organiseerituse tase K...

Bioloogia - Keskkool
70 allalaadimist
7
doc

Kehaline aktiivsus

Kuna kehakaalu kohta on vĂ€ga raske saada ĂŒldist ja tĂ€pset infot, siis pĂ”imisin kehakaalu kehalise aktiivsuse sisse. Keskendusin rohkem kehalisele aktiivsusele ja mitmetele kehalistele tegevustele. Mis on kehaline aktiivsus? Kehaline aktiivsus on tĂ€iesti tavalise pĂ€eva liigutuste hulk, mida mÔÔdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Samas on kehaline aktiivsus vĂ€ga oluline ka siis, kui inimene soovib...

Kehaline kasvatus - Keskkool
93 allalaadimist
9
doc

Eksami kĂŒsimused & vastused

Toiduvaliku pĂ”hikriteeriumid: TĂ€isvÀÀrtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskĂ€tt asendamatuid aminohappeid, esmatĂ€htsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( KĂ”rge energiasisaldusega toit ei pruugi olla tĂ€isvÀÀrtuslik ja vastupidi- coca kĂ”rge en sisald, aga madala toitevÀÀrtusega; tĂ€ismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, sĂŒsiv, lip osakaal pĂ€evases toid...

Toitumise alused - Tallinna Ülikool
174 allalaadimist
13
docx

Histoloogia ja embrĂŒoloogia

Üldhistoloogia ­ kĂ€sitletakse kudesid Erihistoloogia ­ organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli pĂ”hikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · NĂ€rvikude Rakk ­ kude ­ liitkude- organ ­ organsĂŒsteem Biopsia ­ diagnostlilisel eesmĂ€rgil elupuhune vĂ€ikeste koetĂŒkikeste vĂ”tmine Epi...

Arstiteadus - Tartu Ülikool
229 allalaadimist
4
doc

Bioanorgaaniline keemia

tegureid. Organismides u 70- 90 keemilist elementi, millest sugugi mitte kÔigil pole funktsiooni. Kindlate funktsioonidega: 1. makroelemendid : C, H, O, N, S, P 98-99% ( kÔik on mittemetallid, kÔik on vÀikese aatommassiga) C on elukeskne element, sest a) see vÔib moodustada erinevaid keemilisi...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
32 allalaadimist
15
doc

11 klassi konspekt

RAKULINE EHITUS Rakk - KĂ”ige vĂ€iksem ehituslik ja talituslik ĂŒksus, millel on kĂ”ik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sĂŒnteesib toitu vĂ€liskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4...

Bioloogia - Keskkool
763 allalaadimist
10
doc

Anatoomia

Koe mĂ”iste: ĂŒhesuguse ehituse, talitluse ja tekkega rakud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed. 2. Nimeta kudede pĂ”hirĂŒhmad, nende liigid, esinemine inimorganismis: koe pĂ”hirĂŒhmi on 4: I epiteel ehk kattekoed ­ katavad keha vĂ€lis- ja sisepindu. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, nÀÀrmed. II tugi- toitekude ehk sidekude ­ tal on palju rakkudeva...

Anatoomia - Tallinna Ülikool
271 allalaadimist
2
doc

Kordamine tööks

makroelement-organismide koostised kĂ”ige enam esinevad keemilised elemendid ( O, C, H, N) mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks ĂŒlivĂ€ikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe,Cu,Zn,P,S,K) hĂŒdrofiilsus-veelembus-aine vĂ”ime vastastikuliseks mĂ”juks veega. hĂŒdrofoobsus- ainel puudub vastastikune mĂ”ju veega ensĂŒĂŒm- valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioon...

Bioloogia - Keskkool
24 allalaadimist
6
doc

Organismide koostis (orgaanilised ja anorgaanilised ained)+DNA ja RNA vÔrdlus

BIOLOOGIA KONSPEKT Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Orgaanilised ained on omased elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse kĂ€igus. Organismides leiduvad need samad orgaanilised ained, mis eluta looduseski. KĂ”ige enam on rakkudes hapnikku, sĂŒsinikku ja vesinikku (need esinevad kĂ”ikides...

Bioloogia - Keskkool
254 allalaadimist
3
doc

Magneesium

Magneesium on oma nime saanud VanaKreeka linna Magnesia jĂ€rgi. Hiljem nimetatakse selle metalli avastajaks sir Humphry Davy, kel Ă”nnestus 1808 aastal saada seda metalli puhtal kujul. Aatomnumber: 12 Aatommass: 24,305 OksĂŒdatsiooniast(m)e(d) ĂŒhendites: 0, II Kristalli struktuur: heksagonaalne ISOTOOBID...

Keemia - Keskkool
14 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !