Sissejuhatus Kala immuunsüsteemi tugevdamise peamiseks vahendiks on vaktsineerimine. Eestis on seni vaktsineeritud vaid meresumpadesse viidavat kala vibrioosi ja furunkuloosi vastu. Haigustele vastupanuvõimet aitab tõsta ka immuno stimulantide lisamine sööda sisse samuti haiguskindlust püütakse suurendada ka tõuaretuse abil. Suuremas osas pidamistingimuste optimeerimine aitab ära hoida kalade stressi, ebakvaliteetne sööt, hapnikupuudus, liiga suur asustustihedus ja muud ebasoodsad olud suurendavad kala vastuvõtlikkust haigustele, ja neid tuleb vältida, et kalad püsiksid elujõus ning terved. Vaktsineerimine VIIRUSLIKU HEMORRAAGILISE SEPTITSEEMIA (VHS) vastu vastavalt Veeloomataude tõrje eeskirjale § 16 Eestis ei tehta mitte-eksootilise veeloomataudi (VHS) vastast vaktsineerimist, kui Eestil on selle veeloomataudi suhtes taudivaba staatus. Erakorralist vaktsineerimist ei tehta ka kasvanduses või
Kui inimene otsustab hakata suitsetama ja viib korraga oma organismi 4000 mürki peab organism ju midagi ette võtma, kuidagi reageerima. Organ, mis meie kehas tegeleb mürkide eemaldamise ja kahjustamisega on maks, mis peab tööle asuma. Selleks peab ta kulutama energiat. Aga suitsetaja organism peab kulutama palju rohkem energiat. Ja siit tuleneb energiakriis. Ka üksikute keharakkude hapnikuvaegus võib olla vähi põhjustaja. Kui suitsetamist jätkatakse, siis organismide rakkudes tekkiv hapnikupuudus võib muutuda krooniliseks. Vingugaas on vaikne tapja, mida ei ole võimalik kuulda, näha ega haista. Mürgitus võib saabuda näiteks tulekahju ajal, tuuletõmbuseta telgis, kui seal on lahtised söed, liiga vara suletud siibri tõttu või töötava mootoriga autos. Ärkvel olevad inimesed võivad tunda peavalu, nõrkust ja õhupuudust, magavad inimesed aga mitte. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusesse ajurakud ning nii kaotab inimene teadvuse
Kolhitsiin 10 klass Valemid Aine summaarne valem: C22H25NO6 Aine struktuurvalem: Ruumiline: Kolhitsiin (1) Alkaloid ehk taimse päritoluga füsioloogiline toimeaine Mürgine Helekollane kristalliline pulber Lõhnatu Sügav värvimuutus valguse toimel Säilitamise tingimused: Jahe ja kuiv õhk Kasutatakse ravitööstuses (tabletid) Luuvalu vastu Kolhitsiin (2) Sulamistemperatuur: 155 - 157 Molaarmass: 399,437 g/mol Biosaadavus: 45%: Illegaalne (v.a retsept) Huvitavat Kui anda kolhitsiini inimesele, kes ei tohiks kolhitsiini tarbida, võib saada mürgituse Toksiline looduslik toode Harilik sügislill sisaldab palju kolhitsiini, kolhitsiin seostub mikrotuubulitega ja depolümeriseerib (lagundab) neid. Selle tulemusena peatub mitoos metafaasis, samuti inhibeeritakse aksonaalset transporti neuronites. Mürgistuse tagajärjed Pala...
Imikutel oksendamine, isutus, loidus SÜMPTOMID - VIIRUSED Algab hiilivalt vähese köha, süveneva nõrkuse, suurenenud higistamise ja väikese palavikuga Esineda võivad ka liigese- ning lihasevalud SÜMPTOMID - MÜKOPLASMA Haigestuvad igas vanuses Kopsudes küllalt laiahaardeline, kerge kuluga Köha järskude tugevate hoogudena, vähene valkjas nõre, külmavärinad, iiveldus, mõnikord oksendamine, südametegevuse aeglustumine Äärmuslikel juhtudel hingeldus ning hapnikupuudus RAVI Ambulatoorselt, haiglas Kui haigestub imik tuleb kindlasti arst kutsuda HOOLDAJA ÜLESANDED Ravimite manustamise jälgimine Kehatemperatuuri jälgimine Vedeliku tarbimine Inhalatsioon Hingamisvõimlemine Jahe, värske, niiske toaõhk Käte antiseptika TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
· Toksilisus näiteks dinoflagellaat Gyrodinium aureolum põhjustas kalade suremise 1980 aastal Loch Fyne's; mõned dinoflagellaadid pole seotud eutrofeerumisega. Eutrofeerumise mõju Läänemerele: · suurenenud primaarproduktsioon · sagenenud vee õitsengud · suurenenud klorofülli a sisaldus · suurenenud orgaanilise aine sadenemine põhja · suurenenud makrobentose biomass ülalpool halokliini · sagenenud ja tugevnenud hapnikupuudus põhjakihtides · vähenenud vee läbipaistvus · Fucus vesiculosus' vähenenud sissetungisügavus · Vähenenud makrobentose biomass allpool halokliini Muutused Läänemere ökosüsteemis XX sajandil · pelageaali primaarproduktsiooni kasv 30-70% · zooplanktoni produktsiooni suurenemine 25% · orgaanilise süsiniku settimise suurenemine 70-190% · makrobentilise produktsiooni ligikaudu kahekordistumine ülalpool halokliini
Läänemeri Üldinfo Suuruselt teine sisemeri Pindala 373 000 km2 Keskmine sügavus on 54 m Sügavaim koht 459 m Vesi Riimvesi Erinevates osades on erinev soolsus Süvaosa 10-15 promilli Pinnakihid 6-8 promilli Aastas suubub Läänemerre üle 1100 km3 magedat vett Soolsus Suur magevee kogus ning napp ühendus maailmamerega Vesi kihistub Hapnikupuudus Elustik Isenditerohke, kuid liigivaene Tuhat erinevat taime- ja loomaliiki Vetikad Lämmastik, fosfor, valgus, temperatuur Veealused vööndid 1) sinivetikate vöönd 2) rohevetikate vöönd (nt karevetikad) 3) põisadrevöönd (nt põisadru) 4) punavetikate vöönd Vetikad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imetajad Hallhüljes 17 700 Viiger ...
Üleminekuline kliima Eestis mõjutavad seda Atlandi ookeani mereline õhk ja Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk Läänemereäärsed rannikutüübid jagunevad: kulutusrannad kuhjerannad Riimvesi pidev jõgede ja merevee segunemine ehk vähese soolasusega vesi Läänemere keskkonnaprobleemid: 1) Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus, mille tulemusel hakkavad vohama vetikad ning sügavamates kihtides tekib hapnikupuudus 2)Naftareostus Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava Jõgi looduslik vooluveekogu, milles vesi voolab tema enda poolt kujundatud sängis Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti Suurima langevusega jõed: Piusa, Valgejõgi, Võhandu, Ahja, Jägala
organismide elutingimusi. · Vetikate ajutine vohamine veekogus, mida nimetatakse veeõitsenguks, on kahjulik nähtus. · Vetikad, kelle jaoks tekkisid soodsad elutingimused, hakkavad massiliselt paljunema. · Veeõitsengut soodustab inimene, lastes halvasti puhastatud olme- ja reovetel veekogudesse voolata. 4 · Veeõitsenguga kaasneb kalade ja teiste veeloomade hukkumine, sest suure hulga taimede lagunemisel tekib hapnikupuudus. 5 · Hiinas ja Jaapanis kasvatatakse ja tarvitatakse teatuid merevetikaid toiduks. · Neist kõige tuntum on lehtadru. Lehtadru. 6 · Mereäärsetes maades kasutatakse pruun- ja punavetikaid põlluväetiseks. · Põhjamaades söövad lambad nii värskeid kui ka kuivatatud merevetikaid või neist valmistatud silo. 7 · Lehtadru kasutatakse sageli ka ravimtaimena
Võrtsjärv Võrtsjärv on suuri m tervikuna Eesti territooriumil olev järv. Võrtsjärv piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga. Võrtsjärve pindla on 270.7 km, keskmine sügavus on 2.8m, suurim sügavus on 6m, rannajoone pikkus 109 km. Järve kaldad on enamasti madaladlõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline. Idakaldal paljandub mitme kilomeetri pikkusel lõigul keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi. Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks. Mudaga on kaetud umbes 2/3 põhja pindalast. Muda asub järvelubjal. Setete kogupaksus suureneb põhjast lõunasse ja ulatub 7,6 meetrini. Järves elab 35 liiki kalu. Tuntuim Võrtsjärve asukas ...
suurem, kui hapnikul ja ta ei lase hemoglobiini molekule lahti. Side CO ja hemoglobiini vahel on püsiv. Seetõttu ei suuda hemoglobiin enam täita temale määratud ülesannet siduda hapnikku. Ja seda 120 päeva, sest nii pikk on hemoglobiini ja punase verelible eluiga. Mida kauem viibida vingugaasirikkas keskkonnas, seda rohkem läheb funktsioonist välja ikka enam ja enam punaseid vereliblesid ning organismis tekib hapnikupuudus. Hapnikuvaegus kudedes põhjustab omakorda vähki. Vingugaas on vaikne tapja, mida ei ole võimalik kuulda, näha ega haista. Mürgitus võib saabuda näiteks tulekahju ajal, tuuletõmbuseta telgis, kui seal on lahtised söed, liiga vara suletud siibri tõttu või töötava mootoriga autos. Ärkvel olevad inimesed võivad tunda peavalu, nõrkust ja õhupuudust, magavad inimesed aga mitte. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusesse ajurakud ning nii kaotab inimene teadvuse
eesmärki, ilma et mõtleksime hoolega selle tagajärgedele." – Alkeemida, Delfi (Parandatud) 4. "Olen sageli mõelnud, mida me oleksime teinud, kui oleks selgeks saanud, et ta lõplikult minema hõljub ja ta elu pole võimalik päästa," pajatab ameeeriklane oma raamatus. "Võimalik, et me oleksime kuidagi saanud ta pereliikmed kommunikatsioonisüsteemide kaudu ta skafandri raadioga ühendada, et nad saaksid hüvasti jätta. Enne, kui hapnikupuudus ja süsihappegaasi taseme tõus teadvuse kaotuseni viivad." – Forte, Delfi (Vigane) "Olen sageli mõelnud, mida me oleksime teinud, kui oleks selgeks saanud, et ta lõplikult minema hõljub ja ta elu pole võimalik päästa," pajatab ameeriklane oma raamatus. "Võimalik, et me oleksime kuidagi saanud ta pereliikmed kommunikatsioonisüsteemide kaudu ta skafandri raadioga ühendada, et nad saaksid hüvasti jätta. Enne, kui hapnikupuudus ja süsihappegaasi taseme tõus teadvuse kaotuseni viivad
liigutamisel, näiteks hingamisel, tekkivaid nõrku elektriimpulsse. Kui angerjas saagi avastab, saadab ta välja rea elektrilaenguid, mis halvavad või tapavad läheduses asuva kala. Angerjal on vaid üks rida vaevumärgatavaid hambaid, seetõttu võib oletada, et ta neelab saagi tervelt alla. Elektriangerjas on laisk kala. Enamiku ajast veedab ta liikumatult sügavaveeliste ojade ja jõgede põhjas taimede vahel. Kuna neis veekogudes valitseb terav hapnikupuudus, on see tõenäoliselt põhjustanud erilise veresoonerikka koe tekkimise tema suuõõnes, mis võimaldab tal kasutada vahetult õhust saadavat hapnikku. Õhu haaramiseks tõuseb ta vähemalt kord veerandtunni jooksul pinnale. Sogastes vetes, mis on elektriangerja koduks, on väga halb nähtavus, seetõttu kasutab angerjas oma tillikesi silmi harva. Täpset informatsiooni ümbritseva maailma kohta hangib ta elektrielundite abil.
·Väljuva õhu klapp on sauna kasutamise ajal suletud ja avatakse pärast saunatamist kuna sauna puitkonstruktsioonid on iseenesest mädanemist esilekutsuvate seente suhtes tundlikud. Kui aga puitosad kuivavad sauna kasutamiskordade vahel korralikult, ei teki mädanikku, kuigi mädanemist tekitavate seente eoseid on kõikjal. ·Saunatamise mõnu sõltubki väga palju õhuvahetuse tõhususest leiliviskamisel. Siis kui õhuvahetus on halb, ei jaksata pikalt leili võtta, sest hapnikupuudus ja kõrge süsihappegaasi (CO2) sisaldus hakkavad kiiresti väsitama. ·Kokkuvõtteks ongi õhuvahetusel omad ülesanded: hoida tühjas saunas ruumid värsked ja kuivad, tuua kütmise ajal hapnikku puude põlemiseks, tuua kümblusajal saunalistele hapnikku sisaldavat õhku ja viia pärast saunaskäimist välja üleliigne niiskus.
3)Lümfotsüüdid- peavad olema võimelised eristama ja ära tundma sissetungijad, toodab spetsiaalseid valke, antikehasid. Tingitud haigused: 1)Entsefaliit-ajupõletik, peavalu, uimasus, väsimus, oksendamine, mäluhäired. 2)Lastehalvatus-viirushaigus, mõjutab liigutus keskuse neuroneid, vaktsiin olemas. 3)Dementsus- vaimsete võimete vähenemine ja hävimine, põhjus-ajurakkude hävimine. 4)Epilepsia- põhjus geenihäires, nakkushai, trauma, hapnikupuudus. Teadvuskadu, krambid. Haiguslood,mille korral ajurakud üle töötand.
Vetikate tähtsus Looduses · esmase orgaanilise aine tootjad · neist algab enamik toiduahelaid · Eritavad elukeskkonda hapnikku (90 % atmosfääri hapnikust) · 500-600 miljonit a tagasi varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks · sümbioos (samblik=seen+rahevetikas) · veeõitseng (N, P; hapnikupuudus, kiireneb muda settimine) · ränivetikatest võimsad kivimite lademed (CaCO3) Inimese elus · punavetikaliikidest saadakse agarit, mida kasutatakse meditsiinis, mikrobioloogias ja ka maiustuste (marmelaadi ja sefiiri) valmistamisel · Idamaades toiduks · orgaaniline väetis · kilpnäärme raviks (suur joodisisaldus) · aitavad vältida südamehaigusi (võib muuta hormoonide tasakaalu,
Koppvetikas (Chlamydomonas) Koppvetikad on üherakulised mageveeasukad. Neid võib sageli kohata väikestes järvesoppides, tiikides, aga ka päris pisikestes lompides. Koppvetikad on ühed Eesti tavalisemad vetikad, kusjuures neid võib sageli esineda massiliselt. Kui vetikad veekogudes ohtralt paljunema hakkavad, siis öeldakse, et vesi õitseb. Koppvetikas on rohevetikaperekond, kuhu kuulub ligi 500 liiki. Liikide eristamisel on olulised üksiku vetikataime kuju, suurus ja mitmed teised mikroskoobi abil nähtavad tunnused. Ilma mikroskoobita ei ole võimalik koppvetikaliike määrata ja ka siis suudavad neid liigini määrata vähesed spetsialistid. Koppvetika välimuses torkab esmalt silma tema roheline värvus, mis kinnitab kuuluvust taimeriiki. Roheline värvus on tingitud vahetult rakukesta all asetsevast kromatofoorist. Vetikauurijad ütlevad, et tema kromatofoor ...
rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. · Riskifaktorid: suitsetamine, suhkrutõbi, rasvumine, meessugu ja perekondlik eelsoodumus Isheemia · Isheemiatõve korral on tegemist südamelihase verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus. · Riskifaktorid: suitsetamine, vähene kehaline koormus, stress, diabeet, kõrge iga, meessugu Krooniline südamevereringe puudulikkus · Südamepuudulikkus on seisund, kus süda pole võimeline pumpama verd vajalikul hulgal organismi. · Krooniline südamepuudulikkus kujuneb tavaliselt pika aja jooksul. Algselt püüab organism kompenseerida halvenenud vereringet suurema veremahu, südamelihase
Kinnisjaa kihtides; Kahjulike ainete akumuleerumine organismides, nii moodustub jaatalve varases staadiumis ja pusib paigal kuni elustikule kui inimese tervisele ohtlikes kogustes; Intensiivne sulamiseni. Vee liikumist Laanemeres pohjustavad: ·Tuul; laevaliiklus, vette satub 20-70 tuhat tonni naftaprodukte aastas; ·Rohugradiendid: tiheduse erinevusest (temperatuur, soolsus) , Voorliikide sisserandamine; Hapnikupuudus Laanemere veetaseme erinevusest. Veetaset saab maarata: Vaatlustega suvikutes; Uputatud keemiarelvad, lahinguvarustus; Elupaikade veemoodulatilt; Mareograafi abil; Veealuste rohuandurite abil; havimine; Rannajoone muutmine, merre ehitamine; Kiirlaevade Satelliitseire abil; Matemaatilise modelleerimise abil. Laineid lained; Kalastiku ulepuuk. Laanemeri on uks enam uuritud mere pinnal (merelaineid, pinnalaineid) pohjustavad tuul; meresid maailmas
hüljestele, veelindudele. Räime marjast toituvad siig, emakala, ogalik. Noortel räimedel esineb toidukonkurents kiluga. On üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda tarvitatakse värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Püüdmisel on alammõõt 13 cm. Räime ohustab intensiivne väljapüük, aga ka inimtegevuse jääkproduktid, mis satuvad eeskätt rannikuvetesse, kuhu räim koeb ja kus arenevad vastsed. Talvel võib ohustada hapnikupuudus põhjakihtides. Riik : Loomad (Animalia) Hõimkond : Keelikloomad (Chordata) Klass : Kiiruimsed (Actinopterygii) Selts : Heeringalised (Clupeiformes) Sugukond : Heeringalised (Clupeidae) Perekond : Heeringas (Clupea) Liik : Atlandi heeringas (harengus) Alamliik : räim (membras) 22. veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks.
laululuiged, rabahaned, suurlaukhaned) Soo ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejaid ligi 40). Pesitsejatest näiteks,naerukajakad, sinikaelpardid, tuttpütid, kõrkjaroolinnud. Suuremad probleemid on põlevkivi kaevandamine, põllumajanduses kasutatavad väetised ning sellest kõigest tulenev liigtoitelisus ehk eutroofsus. Probleemiks on ka kalade ülepüük. Aastas püütakse Peipsist ligikaudu 10 000 tonni kala. Probleemiks on järves tekkiv hapnikupuudus. Lindude kaitseks on loodud LoodePeipsi linnuala ja Sahmeni loodusala. Luidete ja nende vahele tekkinud sooalade taimekoosluste kaitseks on Järvevälja ja Smolnitsa maastikukaitseala. Et hoida kalade liigirikkust on kalade püügi kogustele peale pandud kvoodid ja kalade kudemisajal ei tohi neid püüda.
ESMAABI 1) Hädaabikutse( kirjelda olukorda- mida teed, kuidas käitud). 1. Helistan hädaabisse, numbril 112 või 003. 2. Tuleb rääkida, mis on juhtunud, kas tegemist on õnnetusega või äkkhaigestumisega. 3. Ütlen, kus õnnetus juhtus või kus äkkhaigestunu asub. 4. Peab vastama hädaabi esitatud küsimustele, näiteks · Mitu inimest on vigastatud? · Millised on kannatanute vigastused? · Kes on autorusude vahele kiilunud, majarusude alla jäänud või kas on olemas varinguoht? · Kus asub õnnetuskoht, selle aadress/asukoha kirjeldus ning juhis, kuidas sinna juurde sõita? · Millal õnnetus juhtus? · Kes sa oled( helistaja nimi) ja kust helistad? 5. Hädaabi kõne ei tohi ennem katkestada, kui on selleks luba antud. Ootan lisajuhiseid. Abi väljub kohe peale õnnetusteate saamist ning seetõttu võib rahulikult anda lisaandmeid. Kindlast...
nr5 3. Keera kannatanu küljele, näoga enda poole. Joonis nr.6 joonis nr.6 4. Pea on piisavalt tahapoole painutatud; pea all olev käsi hoiab pead õiges asendis. Jälgi pidevalt kannatanu hingamist ja pulssi! Joonis nr.7 sokiseisund Peamised põhjused: Tugev valu, hapnikupuudus, verekaotus, vedeliku kaotus. Jälgida kannatanu hingamist! Panna kannatanu lamama, vähendada valu. Peatada verejooks, luumurru korral
• Sellili –kannad, tuharad, ristluu piirkond, abaluud, kukal, küünarnukid • Kõhuli- kõrvalest, silmalaud, otsmik, lõug, rangluud, põlved • Küllili-pahkluud, põlved, küünarnukid, puusad, roided, õlg, kõrvalest • Istudes- tuharad, ristluu piirkond, kannad, küünarnukid LAMATISE TEKKIMIST SOODUSTAVAD TEGURID • KUDEDE KOKKUSURUMINE • KUUMUS • NIISKUS • HÕÕRDUMINE • HALB NAHAHÜGIEEN • HALB ÜLDTOITUMUS • HAPNIKUPUUDUS • VANUS • ISEENSLIKE KEHALIIGUTUSTE PUUDUMINE • VAIMNE TASAKAAL • RAVIMID • DEHÜDRATSIOON • INKKONTINENTSUS LAMATISE ASTMED I ASTE Nahapunetus, mis jääb püsima 30 minutit peale asendi muutust ( haavale vajuades ei lähe see koht valgeks. Nahk on terve Haav võib paista nagu kerge päikesepõletus. 2
Intravasaalne või kirurgiline ravi (alates IIb staadiumist) - Intravasaalne ravi – protseduuri käigus laiendatakse juhtetraadi abil soonde viidud balooniga soont, vajadusel asetatakse stent. - Kirurgiline revaskularisatsioon (aortoiliakaalne või femoropopliteaalne šunteerimine). 2. Kirjelda II, III ja IV staadiumi alajäseme kriitilise kroonilise isheemia sümptomatoloogiat. Alajäsemete kudede puudulik hapnikuga varustatus ka puhkeolekus. Hapnikupuudus jäsemetes avaldub rahulolekuvaluna või isheemilise kahjustusena (alajäseme haavandid või nekroos). Jäseme eluvõime on ohus ja see võib viia jäseme kaotuse või patsiendi surmani. Haigust iseloomustab makroangiopaatia (suurte arterite aterotrombootiline haigus), mille korral paljud arterisegmendid on ummistunud, enamasti kubemest allpool ja mis võib viia koenekroosi väljakujunemisele.
Landsorti süvikus Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Keskkonnaprobleemid Väikese veemassi ja aeglase veevahetuse tõttu on Läänemeri kergesti reostatav veekogu Fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu tekib vetikate vohamine ja hapnikupuudus mere põhjakihtides Merd saastavad ka raskmetallid ja nafta Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Paljud liigid elavad pideva soolsuse ja temperatuuri stressi tingimustes, mistõttu nende tundlikkus keskkonna muutuste suhtes on suurenenud. Mereliste liikide arvukus ja kasvukiirus Läänemeres vähenevad koos soolsuse vähenemisega ida ja põhja suunas.
kasutamine end ära tasuks. Teadlase arvates ei peaks heeliumit kulutama õhupallide täitmiseks. kuid heelium on tähtis aine teaduses, kus teda kasutatakse mitmel erineval otstarbel. Kuidas mõjub heelium? Puhta heeliumi sissehingamisel võib tekkida teadvusekaotus ning see võib ka surmaga lõppeda. 14. novembril 2010 suri Põhja-Iirimaal 13-aastane tüdruk Jordan McDowell. Surma arvatav põhjus: heeliumi sissehingamine, hapnikupuuduse teke, südame seiskumine. Seejuures võib hapnikupuudus tekkida sekunditega. BBC lisas arsti hoiatuse, mille kohaselt lapsed ei tohiks heeliumiga sel viisil mängida. Eriti ohtlik on otse suhu lasta tugeva surve all olevat heeliumi. Internetiotsing lisab sellele hiljutisele õnnetusele analoogseid surmajuhtumeid. 14. detsembril 2009 leiti Riverside'is (USA, Kalifornia) oma toast surnuna 17-aastane Micah David. Poisi isa rääkis, et Micah ostis Walmartist väikse heeliumikanistri. Politseiametniku jutu
Igal aastal veetakse Läänemerel mööda arvukaid ja aktiivselt kasutatavaid laevateid üle 500 miljoni tonni lasti (sh 120 miljonit tonni naftat). Läänemere sadamate vahelistel teedel kurseerib päevas ligi 2000 laeva (sh 200 naftatankerit). Iga kümne aasta jooksul toimub u 3-5 naftareostust. Varsti hakkab paistma, milline on Läänemerre rajatava Nord Streami gaasijuhtme mõju. Kõige suurem oht sellele merele on eutrofeerumine ja sellest tingitud hapnikupuudus merepõhjas. Selle peatamine nõuab rangeid kaitsemeetmeid ja toitainehulga vähendamist. Ka keskkonnamürgid on suureks ohuks, sest nad on väga püsivad ja bioakumuleeruvad. Et kaitsta seda ainulaadset merd, on loodud mitmesuguseid ühendusi ja projekte. Läänemere kaitse koostöö aluseks on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. Konventsioon võeti algselt vastu aastal 1974 ning täiendatuna aastal 1992, mil ka Eesti ühines sellega
Vesi: · Vesi on eluks hädavajalik-materiaalne lähteaine fotosünteesiks · Ilma veeta saavad taimed ja loomad läbi vaid lühikest aega · Kohastumused kõrbes: - Tegutsemine öösiti või harvade vihmade ajal - Lehtede pindala vähenemine, kaetud vahakihiga, karvadega, tihedalt vaheliti asend, vee talletamine jne. Hapnik: · Fotosünteesi põhisaadus, vajalik aeroobseks hingamiseks · Hapnikupuudus võib veeorganismidele olla piirav keskkonnatingimus · Rohketoitelistes veekogudes väheneb lahustunud hapniku hulk , sest seda kulub orgaanilise aine lagundamiseks · Hapnikupuudus muudab veekogu kooslust. Soolasisaldus: · Veekeskkonna soolasisaldus -0%-20-30% · Ookeanides 3,5% · Nii suure kui ka väikese soolasisalduse puhul peavad organismid säilitama rakusisesed tingimused · Suur erinevus rakusisese ja välise keskkonna vahel nõuab energiakulukaid
kus a hapnikusisaldus enne inkubatsiooni b hapnikusisaldus peale inkubatsiooni R - lahjendusfaktor Proov nr. 3 BHT7 on 305 mg O2/l Proov nr. 4 BHT7 on 340 mg O2/l Proovide keskmine tulemus 322,5 mg O2/l LÕPPVASTUS: Antud proovide keskmine hapnikutarve on 322,5 mg O2/l. Reovett ei tohiks looduslikku vette lasta, kuna lagundamist vajav org. aine sisaldus on üle piirmäära. Mikroorganismid kasutavad palju hapnikku reostuse lagundamiseks, ning seetõttu tekib vees hapnikupuudus. Reovee keskkonda juhtimisel tuleb arvestada seadusandlikult kehtestatud BHT7 piirväärtusega: 15mg/l Tabel. Lisa1
TOIME VERERINGLE Väikestes doosides tugevam lõõgastav toime veenidesse ja nõrgem arterioolidesse ja arteritesse. Väheneb südame täitumine ja lõppdiastoolne rõhk. Langevad arteriaalne rõhk, takistus kopsuringes ja südame väljutusmaht. Veenide laienemine vere maht venoosses süstemis südame eelkoormus arteriaalne resistentsus südame järelkoormus südame väljutusmaht langeb RR Stenokardia puhul Stenokardia puhul esineb südamelihases hapnikupuudus. Endokardi verevarustuse paranemises on oluline südame sisese rõhu langus. Vasospasmist tingitud stenokardia puhul on oluline koronaarveresooni laiendav toime Nitraatide krvaltoimed. · Lühiajaline tugev, sageli pulseeriv peavalu (doosist sõltuv ja väheneb mõnepäevase tarvitamise järel) · Näo ja ülakeha kuumav punetus · Tugev vererhu langus, nrkus, peapööritus, minestus, nahk kahvatu, ortostaatiline hüpotensioon; südamekloppimine.
taimedele esineb männas-vesikuuske. 1) Oligotroofsed järved-vees toitaineid vähe,vesi läbipaistev ja hapnikurikas,elustik vaene 2) Düstroofsed ehk huumustoitelised järved-sooveekogud,vesi pruun,pH happeline,elustik väga liigivaene. 3) Eutroofsed ehk rohketoitelised järved-niogeensete elementide (P,N) rohkus, liigirikkad, produktiivsed, vesi rohekaskollane. 4) Hüpertroofsed ehk liigtoitelised järved-toitainete üleküllus,neid ähvardab kinnikasvamine,talvel hapnikupuudus,suvel veeõitseng,vetikate üleküllus,liigiline koosseis vaestunud,üksikute liikide massiline esinemine. Sõltuvalt klimaatilistest tingimustest on seotud ka järvede vee soolsus, näiteks mida rohkem lõuna poole me läheme seda soolasemad on järveveed, näiteks Surnumeri, mis on maailmas üks kõige soolasemaid järvi üldse, see asub Lähis-Idas ja sinna suubub 29 jõge ja oja kuid välja ei voola sealt midagi, tegemist on umbjärvega, suurim jõgi, mis toob vett sinna järve on
Suitsetamine Pärilikkus Hüpertentsiooni sümptomid Sümptomid on: Hommikused peavalud Pearinglus, kohin kõrvades Südamekloppimine, stenokardiline valu Ninaverejooksud Koormushingeldus Nägemise halvenemine muutustest silmapõhjades Isheemiatõbi Isheemiatõve puhul on tegu südamelihase verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulgumise tõttu Selle tõttu tekib südamelihasel hapnikupuudus ja sellega seoses südamelihase kahjustus Kestva isheemiatõve tagajärjeks võib olla kudede kärbumine Isheemiatõve kliinilised väljendused Kliinilised väljendused on: Müokardi infarkt ehk äge südame isheemiatõbi Rinnaangiin ehk stenokardia Krooniline südame isheemiatõbi südamepuudulikkusega Kardiaalne äkksurm Isheemiatõve riskitegurid Kontrollitavad: Hüperkolesteroleemia Suitsetamine
RÜHMALIIMETE NIMED Ülesande pealkiri Muutused metsaelus ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate? Männitaeliku korral tuleb mineraliseerida maapinda. Harvendusraie on puistu koosseisu muutmine puistu väärtuse tõstmiseks. Ühe harvendusraie käigus raiutakse ~5-40% esimese rinde tagavarast. Vaigutamine on kasvavatelt puudelt vaigu võtmine, see kahjustab puud ja seetõttu tehakse seda tavaliselt neile puudele mida on nagunii mõeldud raieks. Tuleb teada mida toob kaasa männitaelik. Milline näeb välja harvendusraie, lageraie, mets peale tulekahjut, puude vaigutamine. Millest sõltub erinevate liikide arvukus (metskastik, männiöölane, vihmauss, puukoristaja, põdrakanep) Kust leidsite taustainfo? http://www.metsaekspert.ee/metsaomanikule/moisted http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0106/urmas.html Erinevad lingid googlest. PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 17/27 Vastuste analüüs Esimene küsimus oli, mis on metsaga pi...
toitu otsida. 20. sajandi esimesel poolel rajati Löwenruh' suvemõisa territooriumile esimene kalakasvandus, mis sel ajal oli Eestimaa Kommunistliku Partei põllumajanduslik abimajand. Hiljem nimetati see ümber Tallinna Kalakombinaadi tiigimajandiks. Mõne aja pärast muudeti majand Tallinna Kalurikolhoosiks. Peamiselt kasvatati forelli, kuid veel ka karpkalu. Suvisel ajal, kui ilmad olid palavad ning vesi tiikides kuumenes, ohustas kalu hapnikupuudus. Vastuabinõuna lisati värsket vett. Ligikaudu 50 aastat tagasi allutati piirkond Tallinna puukoolile. Edasi moodustati Tallinna puukooli asemele Pirita aiandussovhoos. Sovhoosi keskus jäi esialgu Löwenruh' parki, millena sai tegutseda mitu aastat. 1993. aastal võeti valitsuse määrusega ,,Tallinna parkide kaitse alla võtmine ja välispiiride kirjeldused" looduskaitsealla Löwenruh` park ja tiik. Hetkel on kaitstud parke Tallinnas veel 15
STENOKARDIA ISHEEMIATÕBI MÜOKARDIINFARKT Marianne Mägi Sirje Reinumets Õde Tase I Südame veresoonkonna haigustesse surevus on Eestis pidevalt esikohal. 1998a. lõppes see letaalselt 46% naistele 64% meestele Südamehaiguste riskifaktorid jagunevad: Mõjutamatud Mõjutatavad pärilikkus vere kolesterooli- vanus sisalduse tõus meessugu hüpertensioon diabeet suitsetamine liikumisvaegus stress alkoholi ligtarbimine ISHEEMIATÕBI Südamelihase verevarustuse vähenemine või lakkamine koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase Isheemia, raskel juhul nekroos. Isheemiatõve klassifikatsioon Äkksurm esmane südameseiskus Stenokardia Pingutusstenokardia Rahulolekustenokardia Müokardi infarkt ...
inimene. On oluline, et diagnoos pannakse lapsele võimalikult varajases eas (vanuses 45 a.), et viivitamatult alustada lapse ravimist ning kui vaja, lükata edasi esimesse klassi minekut. 56 aastane laps on koostöövõimeline, tehes võimalikuks detailsemate uuringute läbiviimise. Kõige sagedamini diagnoositakse häiret 810 eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega probleemid. PÕHJUSED Närvisüsteemiga seotud põhjused Sünnitraumad Sünniaegne hapnikupuudus Ümbritseva keskkonna mõjutused MUUD PROBLEEMID Spetsiifilised õpiraskused Kõne ja keele areng Psüühilised protsessid Motoorika Uni Meeleolu ja emotsioonid HÜPERAKTIIVNE LAPS KODUS Suhtlemine ja kooselu hüperaktiivse lapsega nõuab lähikondlastelt suurt energiat. Vanematel on vaja toime tulla nii lapse käitumisega kui ka selle käigus tekkivate iseenese tunnetega. Hüperaktiivsete laste vanemad tunnevad sageli, et ei suuda oma
korraldamine. Võrtsjärve ümbruses on moodustatud hoiuala, mis paikneb Tartu, Valga ja Viljandi maakonna piiride lõikumisalal. Hoiuala moodustamise peamine põhjus on lindude, loomade ja nende elupaikade kaitse. Kalaliikide arvukuse säilitamiseks on järvest kalapüük reguleeritud seadustega. Lisaks kalapüügile on probleemiks ka liigtoitelisus ja veepinna taseme kõikumine. Pärast kuiva suve on järve veetase madal ning talvel tekib hapnikupuudus, mis hukutab suure osa kalu. Selleks, et probleeme vältida, hinnatakse järve ökoloogilist seisundit pideva jälgimise teel, ehk teostatakse seiret aastaringselt. Võrtsjärvel tehakse seiret üks kord kuus järve sügavaimas kohas. Hinnatakse vee värvust ja läbipaistvust ning mõõdetakse vee temperatuur ja hapnikusisaldus. Analüüsitakse loomhõljumi ning põhjaloomastiku olukorda. Samuti teostatakse kalastiku ja suurtaimestiku seiret. Tulemusi võrreldakse eelnevatega ja antakse
Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule, magevetes kuni 0,6 m, harva kuni 1 m sügavusele. Marja hulk on 2...170 tuhat, marjatera läbimõõt 2,3...2,5 mm. Marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 10...25 päeva. Maimud lähevad üle röövtoidule juba sama suve lõpuks. Suguküpseks saab 3...4 aasta vanusena. Ohustatus ja kaitse Haugi võib ohustada hapnikupuudus talvel, vähene suurvesi kevadel (ei jätku kudemispaiku) ja ilma järsk külmenemine kevadel. Haug ei kuulu looduskaitse alla, aga püük on keelatud 1. märtsist 15. maini. Kasutamine Haug on meie sisevete tähtasamaid püügikalu, ta liha on rasvavaenene ja sobib hästi dieettoiduks. Haugi lihal on aga eripärane lõhn ja eripärane maitse, mis pole küll liiga tugev, kuid eristab haugiliha selgelt kõikidest teistest kaladest. Sõnadega haugi lõhna ja maitset
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Aleksander Andrejev ÕHU JA VEE REOSTUMINE Iseseisev töö Õppetaja Marlen Tärgla Tartu 2012 Aleksander Andrejev AT112 SISSEJUHATUS Saastamine ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette võipinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist. Aleksander Andrejev AT112 1 VEE REOSTUMINE Veereostus on suur probleem kogu maailmas On oletatud, et see on juhtiv ülemaailmsete surmade ja haiguste põhjus ja et see on päevas ligi 14 000 inimese surma põhjuseks Hinnanguliselt puudub 700-l miljonil indialas...
Kuna närvisüsteem reguleerib kogu keha talitlust, on väga tähtis selle töötav funktsioon. Närvisüsteemihaigusi võivad põhjustada geenirikked, füüsilised (nt traumad)- ja keemilised( nt mürgid) põhjustajad ning ka vananemine ja nakkused. PNS on haiguste ees vähem kaitstud kuid KNSi haigused on tõsisemad ja võivad saada saatuslikuks. Tuntumad KNS haigused on nt puuk entsefaliit, poliomüeliit, epilepsia ning ka dementsus. Samuti kahjustab närvisüsteemi hapnikupuudus (uppumise või lämbumise korral esinevad NS rikked) ning nt insult. Kindlasti üks levinuim PNSi mõjutavaid tegureid on alkoholism ning ka nt vitamiinipuudus või HIviirus. Ühendeid, mis põhjustavad loote väärarengut ning sellest tulenevalt võivad tekkida kaasasündinud NS haigused nim teratogeenideks. Veel reguleerivad organismi talitlust hormoonid (koos närvisüsteemiga). Hormoonid on põhimõtteliselt nagu signaalained (kannavad infot ühelt rakult
Väljuva õhu klapp on sauna kasutamise ajal suletud ja avatakse pärast saunatamist kuna sauna puitkonstruktsioonid on iseenesest mädanemist esilekutsuvate seente suhtes tundlikud. Kui aga puitosad kuivavad sauna kasutamiskordade vahel korralikult, ei teki mädanikku, kuigi mädanemist tekitavate seente eoseid on kõikjal. Saunatamise mõnu sõltubki väga palju õhuvahetuse tõhususest leiliviskamisel. Siis kui õhuvahetus on halb, ei jaksata pikalt leili võtta, sest hapnikupuudus ja kõrge süsihappegaasi sisaldus hakkavad kiiresti väsitama. Kokkuvõtteks ongi õhuvahetusel omad ülesanded: hoida tühjas saunas ruumid värsked ja kuivad, tuua kütmise ajal hapnikku puude põlemiseks, tuua kümblusajal saunalistele hapnikku sisaldavat õhku ja viia pärast saunaskäimist välja üleliigne niiskus. Soojusnähtused saunas Saunas esineb palju erinevaid soojusnähtusi : 1. Konvektsioon
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi Järv Referaat Koostaja: Raili Kivisalu Juhendaja:Aija Kosk Tartu, 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Avaliku keskkonnahüvise kirjeldus.............................................................................................4 Üldandmed.............................................................................................................................4 Geoloogia...............................................................................................................................4 Elustik..................................................................................................................
kehasse umbes 5-6 l minutis. MIS MÕJUTAB SÜDAME TÖÖD? Näiteks füüsilise koormuse, rõõmu, ehmatuse ja raevu korral hakkab süda intensiivsemalt tööle. Südame tööd aga võib aeglustada äkiline ja tugev külmaärritus. MIKS ON TREENIMINE SÜDAMELE KASULIK? Kui inimene treenib siis ka tugevneb tema südamelihas ning südame maht, mille tõttu suudab süda rohkem verd ühekorraga kehasse paisata. Treenitul inimesel ei tekki lihastes hapnikupuudus nii kiiresti kui treenimata inimesel. Oluline on korrapäraselt treenida, ning treening koormust tõsta järkjärgult. Aga kui üle treenida siis koormab see südant, see võib kaasa tuua südame rütmihäired ehk kui südamesse tuleb rohkem verd kui suudab välja pumbata. VERERINGE JA VERESOONED SUUR VERERINGE- Vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse VÄIKE VERERINGE-Vere liikumistee südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse
hingamisteid. Nitraade leidub salatites, kaun-, tera- ja juurviljades, Noortes taimedes on nitraate rohkem kui vanades. Nitraatide ohtlikkus seisneb selles, et nendest võivad kergesti moodustuda nitritid, mis on nitraatidest ligi 10 korda mürgisemad Nitritid võivad tekkida taimedesse neid korduvalt soojendades. Nitritid kahjustavad vere punaliblesid, mille tulemusena viimased ei seo enam hapnikku ning inimesel tekib väsimus, hapnikupuudus, peavalu, halb enesetunne.Nitriteid lisatakse lihale ja kalale teadlikult selleks, et vältida sinna sisse nitrititest veelgi mürgisema surmavalt mürgise aine teket. Nimelt peale lihale roosaka värvuse andmist, takistavad nitritid veel mikroorganismide tegevust, mille tulemusena võiks lihatoodete riknemisel moodustuda sinna surmav mürkaine .Et nitraadid lahustuvad vees hästi ja kõrgemal temperatuuril lahustuvus suureneb, siis läheb suurem osa nitraatidest toidu keeduvette.
tiikides rohke lämmastikusisalduse puhul Sinivetikad põhjustavad õitsemist toiteainerikastes järvedes (harvem aeglase vooluga jõgedes) enamasti väheliikuvas vees pikemal soojaperioodil Veeõitsenguga kaasnevad nähtused - * pH tõus vaba CO2 äratarvitamise tulemusena; * NH3 vabanemine kõrge pH juures (ammoniaak on kaladele mürgine, sageli kaasneb kalade suremine); * ülemise veekihi üleküllastus hapnikuga päeval ja hapnikupuudus öösel, mis omakorda võib kaladele surmavalt mõjuda;* pidev hapnikupuudus hüpolimnionis;* bakterite ja zooplanktoni allasurumine.*mürkide tootmine Mis tingimustel lõpeb veeõitseng, selle tagajärjed - Õitsemine lõpeb*biogeenide ammendumisel *ilma muutumisel, eriti mõjub tugev tuul*vetikate enesemürgistuse (autoinhibitsiooni) tulemusena *vetikate suremine (võib eralduda mürke)*hapnikupuudus vees vetikate lagunemisel (võib
Tavaline vetikas puutüvedel ja vanadel kivimüüridel on üherakuline pleurokokk. Arvatakse, et eestis kasvavate liikide arv on umbes 2500. Vetikate õitsemine Planktonvetikate ajutine vohamine veekogus, tuntud veeõitsenguna on kahjulik nähtus. Veeõitsend tegib tavaliselt inimtegevuse tulemusena kui satub veekogusse palju toitaineterikast reovett ja siis võivadki vetikad vohama hakata. Veeõitsenguga kaasneb kalade ja teiste veeloomade hukkumine. Suure hulga taimede lagunemisel tekib hapnikupuudus sest muutub veekogu gaasireziim, väheneb vee hapnikusisaldus ja läbipaistvus, kiireneb muda settimine. Kasulikkus inimesele Mererohelise kõige tähelepanuväärsemaks omaduseks on selle suur joodisisaldus. Vetikad sisaldavad rohkem joodi kui ükski teine looduslik toiduaine, sellepärast nimetatakse neid vahel ka supertoiduks. Inimese kilpnääre vajab joodi selleks, et toota türoksiini-nimelist hormooni, mis ergutab närvisüsteemi ja mõjutab oksüdeerumisprotsessi rakkudes
20 0 L-ser (-5M) PGF (-8M) 17,20 (-11M) Käitumiskatsed · Hoidumine · Röövlooma ja saaklooma vahelised suhted Saagi ja röövli vahelised suhted · Saakkala satub röövkalale kergemini ohvriks · Röövkala püüdmisedukus langeb · Vesikirbu (saak) ja kala (röövel) vahelised suhted Mõned teemad kalade füsioloogiast · Hingamine ja hapnikupuudus (erinevatel liikidel on erinev tundlikus, kuidas seda määrata) · Kalade meeled (haistmine, nägemine, kuulmine, küljejoon) · Orienteerumine veekogus, koelmute leidmine
õhupuudus mädane või veresegune rögaeritus Objektiivselt näha (silmaga näha) haige punetava näoga palavikuhaige väljanägemine võib erineda ohatis huulel pulsisagedus tõusnud hingamissagedus tõusnud võib esineda hingeldus ja huulte sinakus Põetus Jälgida patsienti komplikatsioonide tekkimise võimalus (hingeldus, hapnikupuudus, temperatuuri kõrgenemine). Tagada patsiendile rahulik keskkond (füüsiline ja psüühiline rahu) Tagada patsiendile trahheobronhiaalpuu hügieen efektiivne köhimine. Jälgida patsiendi vedelikubilanssi Ravitsemine Antibiootikumid Organismi tugevdavad preparaadid Täisväärtuslik toit Aeglaselt väljakujunevad hingamishäired. KOK
Kompleksühendid koosnevad mitmest osast. Põhilüliks on tsentraalioon või tsentraalaatom. On valdavalt doonor-akseptor sidemega seotud mingite teiste molekulide või ioonidega. Biogeenid biogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad b-d on fosfori- ja lämmastikuühendid. Nende ühendite tavalisest suurem kogus põhjustab veekogude eutrofeerumist, selle tagajärjel hakkavad veetaimed vohama, tekib hapnikupuudus, kalad surevad; laguproduktid tekitavad teisest veereostust. B-d satuvad veekogudesse tööstuse heitvetega, asulate heitmeveega ja põllumajandus reoainetega. N ühendid vees toimivad väetisena, rohkus rikub veekogudes loodusliku tasakaalu, sooodustab vetikate ja taimede kasvu põhjustades eutrofeerumist. (inim saastab vett ööpäevas ~12g N) P peamiselt jõgede ja järvede eutrofeerumise põhjustaja. (inim 1,44g) Ca ü muudavad vee karedaks, vees moodustavad rasvhapete rasklahustuvad
sõlmitud suhted. Kui rääkida otseselt pärilikkusest, siis selle otsene näide oleks Hedvigi aina halvenev silmanägemine, mille ta on pärinud oma bioloogiliselt isalt. 3. Pealkirja sümboolika Metspart sümboliseerib elusid ja saatusi, mille suurärimees Werle on hävitanud. Sedasi võrreldakse enamikku keskseid tegelasi selle lennuvõimetu pardiga. Samas väljendab metspardi sümbol ka näidendis valitsevat atmosfääri ja vaimsust. Haavatud metsparti valdab hapnikupuudus, kui ta sukeldub merepõhja, et end uputada. Samuti on ka näidendi tegelastega nii otses kui ka ülekantud tähenduses. 4. Ibseni lavastatum näidend "Metspart on Henrik Ibseni kõige lavastatum näidend. Seda on kriitikute ja teatrisõprade seas peetub kirjaniku kõige täiuslikumaks ning suuremaks teoseks. Selles näidendis paneb Ibsen elama mitmekülge tegelaste galerii ning konstrueerib pingelise süzeeliini, mis suundub vältimatult traagilise lõpplahenduse poole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
