Lipiidid: rasvad, õlid, vahad, steroidid (vees mitte lahustuvad/raskesti lahustuvad) Lihtlipiidid: Rasvad Õlid (glütserooli ja rasvhapete estrid) Energiaks (38,9 kj/g), soojusisolaatoriks, voolujooneline keha, amortisaatoriks Liitlipiidid: Fosfolipiidid Rakumembraanide kaksikkiht, väline kiht armastab vett, sisemine kardab vett Ehituslik funktsioon Steroidid: suguhormoonid (doping) neerupealiste hormoonid (adrenaliin) vitamiin D (luudele) kolesterool (rakumembraanidele) ( - kolesterooli on vaja, et toota kõiki eelmisi )
epiteelkude katab ja kaitseb. Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe. On väga hea regeneratsiooni võime e taastumisvõime. 2)erütrotsüüt- ülesanne on hapniku transport. On kaksiknõgusa ehitusega, et raku membraanipind oleks suurem. 3)närvirakk- ül. on üleerutuse vastuvõtmine ja edasi andmine. EHITUSE JA ÜLESANNETE KIRJELDUSED: Rakumembraan: on õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Rakumembraani välisküljel on mitmesugused retseptorid. ülesanded: 1)ümbritseb rakku, 2)kaitseb rakku, 3)tagab ühenduse rakkude vahel, 4)täidab ainuraksetel liikumis funktsiooni, 5)ainete transport. Tuum: on raku tsütoplasmas asuv organell. Kui rakul pole tuuma, siis ta on kaotanud jagunemisvõime. Ülesanded: 1)sisaldab ja säilitab raku
Oluline on tähele panna, et uurime ainult adheseeruvat pinda. Faasil kui tervikul võib säilida pindpinevus õhu suhtes nendel pindadel, mis ei ole adheseerunud Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 24. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal. Elektroodide mudelid Elektroodid võib idealiseerituna jaotada MITTEPOLARISEERITAVATEKS ja POLARISEERITAVATEKS. Mittepolariseeritava elektroodi ja lahuse vahael toimub takistamatu ioonide vahetus. Toimuvad elektrokeemilised reaktsioonid, kasutada saab Nernsti võrrandit Polariseeritava elektroodi ja lahuse vahel on ioonide vahetus piiratud. Ei toimu elektrokeemilised reaktsioonid,
Rasvad ehk lipiidid Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Lipiidid jagunevad kolmeks: lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid jagunevad omakorda: vedelad rasvad ehk õlid, tahked rasvad ehk loomsed rasvad ning vahad. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid - üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid on steroidid, kolesteriidid, hormoonid ja toidulipiidid. Ra...
Piirpind kaob. Adhesiooni mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta (Wa). Seda mõõdetakse samades ühikutes kui pindpinevust ( J/m2). Viies (t) ja (v) kokku, tekib faasidevaheline pindpinevus tv. Faasidevaheline pindpinevus muutub võrdseks nulliga, kui kaob faasidevaheline piirpind. See toimub siis, kui faasid lahustuvad teineteises täielikult. Eristatakse adhesiooni kahe vedeliku, vedeliku ja tahke aine ning kahe tahke aine vahel. 20. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal Kolloidkeemia seisukohalt on elektriline kaksikkiht oluline, kuna elektrilise kaksikkihi tugevus kolloidosakese pinnal tagab kolloidosakesele tema püsivuse. Elektriline kaksikkiht mittepolariseeritaval elektroodil. Paigutame metalli tema enda soola lahusesse, näiteks (Zn/Zn2+ või Cu/Cu2+). Metalli ioonide keemiline potentsiaal metalli- ja lahuse faasis on erinev
9) Miks me valgusmikroskoobis rakumembraani ei näe? Kuna rakumembraani paksus on keskmiselt 0,01µm, siis valgusmikroskoobis me seda ei näe. 10) Kirjeldage rakumembraani ehitust. Rakumembraani paksus on väga õhuke. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti. Fosfolipiidide ja valkude massi suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune. Rakusisesed membraanid onoma ehituselt sarnased raku välismembraaniga. Kaksikkiht, millega on seostunud mitmesuguseid ülesandeid täitvad valglud. 11)Mis funktsioone täidab rakumembraan? Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. 12)Mis tähtsus on rakumembraani ehituses olevatel valkudel? Membraani ehitsuses olevad transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis. Need
Rakukest:esineb:taimerakkul(tseluloos)loomarakkul ei ole kesta;seenerakkul(peptiin)Ül:annab kuju,kaitseb siserõhu mõju eest(taime rakk),kaitseb välismõjueest8kahjurid).Rakumembraan:koostis:fosfolipiidne kaksikkiht,valgud,süsivesikud,steroidid.Ül:transport:difusioon-lahustunud aine liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamal(gaasivahetus kopsudes),osmoos- lahusti molekulide liikumine madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale.(vee liikumine mulast taimedesse),passiivtrantsp.:kandjavalkude vahendusel-ained viiakse kandjavalkude abil läbi membraani suunaga kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale(aminohape trantsport läbi rakumembraani),aktiivtransp,:toimib kandjavalkude vahendusel madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale ning täiendavad energiat(Na/K transport).Piiritleb rakku,võimaldab omastada rakukestas suuremaid osakesi(fagotsütoos)liikumine((amööbidel).Tsütoplasma-poolvedel erinevaid aineid sisaldav raku sisekeskkond.Sisaldab:ano...
Sisaldavad varuaineid (tärklis) PLASTIIDIDE ÜLEMINEK Kloroplast Kromoplast Viljade valmimisel, enne lahtede langemist ( karotinoidid taluvad madalamat temp. kui klorofüll) Kromoplast Kloroplast Porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast laukoplast Kui roheline taim satub pimedusse LOOMARAKK RAKUMEBRAAN: ümbritseb rakku, andes rakule kuju · Ühendab rake kudedeks · Kautseb rake Ehitus : fosfolipiidne kaksikkiht, mille sisse sukelduvad valud ja kolesterool Läbi selle toimub ainete trantsport : Aktiivne: enamik molecule on nii suured, et sellleks on vaja lisaenergiat või ainet muuta Passiivne : ained saavad ilma lisapingutuseta liikuda, läbi poori ( O2 ; CO2; H2O ) Difusioon läbimine (gaasiliste aineosakseste liikumine) Osmoos lahusti liigub (lahjemalt kangema lahuse suunas) RAKUTUUM : tavaliselt raku keskel ; seal asuvad kromosoomid, mis kannavad
Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest, mis on kõik vajalikud organismi normaalseks arenguks. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi, pooled neist on pärit ema munarakust, pooled isa seemnerakust. Kokku moodustavad nad 23 kindla kuju ja suurusega paari. 6. Rakumembraan, ehitus, ülesanded. Rakumembraan on õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakkuteda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Ta kaitseb raku sisekeskkonda. 7. Rakuorganellid: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, lüsosoomid, tsentrosoom, Golgi kompleks, tsütoskelett. Tsütoplasmavõrgustik on rakumembraanist sissesopistunud ning arvukate lamedate põiekeste ja kanalikeste keerukas süsteem. Tsütoplasmavõrgustik moodustab raku ruumalast
Varustab rakku ATP molekulidega Vakuool- taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeorgani ülesandeid. Plastiidid- tähtsad taimede ja protistide organellid. Nad on ümbritsetud membraaniga, neil on iseseisev genoom ja nad paljunevad rakus pooldumise teel. Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks Membraan- õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Rakukest- rakumembraanist väljapool olev kest. Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel
16. Freundlichi adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse tahke adsorbendi ja orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal. (tuletust ei tule) 17. Adsorptsiooni isotermi leidmine (KK1 labori põhjal, kui tegite). 18. Elektrolüütide adsorptsioon. 19. Vahetusadsorptsioon. Ioonvahetus muldades. 20. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon. 21. Kohesioonitöö ja aurustumissoojus vaheline seos.(tuletust ei tule) 22. Dupre võrrandi tuletamine. (tuleb kindlasti) 23. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal. 24. Elektrokineetilised nähtused. 25. -potentsiaal ja lisandite mõju -potentsiaalile. 26. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 27. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. 28. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. 29. Koagulatsiooni ebakorrapärased read. 30. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel. 31
Elektrilise kaksikkihi kujunemine: Paigutame metallelektroodi tema enda soola lahusesse. Metalli ioonide keemiline potentsiaalmetalli- ja lahusefaasis on üldjuhul erisugune, mille tagajärjel metalli ioonid hakkavad läbi piirpinna minema üle sellesse faasi, kus nende keemiline potentsiaal on madalam. Kunaioonid on elektriliselt laetud, siis see ioonide üleminek põhjustab faaside laadumise. Kui selletagajärjel metallifaas omandab positiivse laengu, siis kuloniliste tõmbejõudude tõttu tõmmatakse lahusest faaside piirpinnale anioone, mis püüavad neutraliseerida metalli positiivset laengut. Need negatiivse laenguga anioonid omakorda põhjustavad ka metallielektroodi sisemusest positiivsete laengute kandumise metall-lahuse piirpinnale, kus tekib plaatkondensaatoriga sarnane erimärgiliste laengute vastasseis. On tekkinud elektriline kaksikkiht. Elektrilise kaksikkihi poolt tekitatud potentsiaalihüpe tasakaalustab metalli ioonide keemiliste pote...
Kui sellises tahke omast iseloomulik valguse hajumine kõikides suundades küllastunud aururõhk antud temperatuuril, seda suurem on surutakse läbi väikeste avade. Vedeliku tilk venitatakse pikkadeks ainega sarnanevas lahuses solubiliseerub vähesel määral mingit visuaalne helendus ehk opalents. Hajunud valgus on seda entroopiamuut ja samuti kohesioonitöö.Elektriline kaksikkiht: torudeks. Need torud jagunevad edasi väikesteks tilkadeks. Niiviisi mittepolaarset ainet, näiteks süsivesinik dodekaani, siis muutuvad intensiivsem, mida suurem on dispergeeritud faasi osakeste selle tugevus kolloidosakeste pinnal tagab kolloidosakesele tema homogeniseeritakse näiteks piima. Dispersiooniaste sõltub: seebi kihikujulised mitsellid uuesti ümarstruktuurideks ja viskoossus kontsentratsioon
Kah vedeliku, vedeliku ja tahke aine ja kahe tahke aine vahel. . Kohesioonitöö on määratud aurustumise entalpiaga, kus Haur = Gaur + TSaur. Tasakaalus, kui p,T=const, siis G=0 ja Haur =TSaur. Saur=S0-Rln(p/patm). S0-aurustumise entroopiamuut keemit-il, patm atmosfäärirõhk keemisel qaur=TkeemS0 ehk qaur/Tkeem=S+. Qaur aurustumissoojus keemist-il.Mida väiksem on aine küllastunud aururõhk antud temperatuuril, seda suurem on entroopiamuut ja samuti kohesioonitöö.Elektriline kaksikkiht: selle tugevus kolloidosakeste pinnal tagab kolloidosakesele tema püsivuse. Elektriline kaksikkiht polariseeritaval elektroodil. Polariseeritaval elektroodil toimub laetudosakeste adsorptsioon tahke faasi pinnale. Vaatleme, kuidas toimub laengu tekkimine ioonse AgI kristalli pinnal. Kristalli pinnale toimuvat adsorptsiooni võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb
Elektroodpotentsiaalid I. Protsessid elektroodil: · positiivsel elektroodil- lahuses olevate metalli ioonide keemiline potentsiaal on kõrgem, kui metallelektroodil. Seepärast toimub metallioonide taandamine metall elektroodi pinnal, ehk üldisemalt tasakaal metalli ja tema lahuses olevate ioonide vahel on Siin on oksüdeerunud vorm ja on redutseerunud vorm. · negatiivsel elektroodil - metalli kristallvõrest eralduvad metalli positiivselt laetud ioonid ja lähevad lahusesse. Metalliioonide tekkimisel eraldunud elektronid jäävad metallifaasi ja annavad metallile negatiivse laengu. II. Elektrilise kaksikkihi kujunemine: Paigutame metallelektroodi tema enda soola lahusesse. Metalli ioonide keemiline potentsiaal metalli- ja lahusefaasis on üldjuhul erisugune, mille tagajärjel metalli ioonid hakkavad läbi piirpinna minema üle sellesse faasi, kus nende keemiline potentsiaal on madalam. Kuna ioonid on...
membraanidevaheline ruum. Sisemembraaniga ümbritsetud piirkonda nimetatakse maatriksiks. Kõik need neli osa: välismembraan, sisemembraan, membraanidevaheline ruum ja maatriks sisaldavad ainulaadset valkude kogumikku. Mitokonder Välismembraan Sisemembraan Sisemembraani lipiidne kaksikkiht koosneb 20% Mitokondri välismembraan koosneb lipiididest ja lipiididest ja 80% valkudest. Sisaldab suures hulgas valkudest suhtes 1:1. Sisaldab mitu poriini molekuli, kardiolipiidi, mis teeb temast üsna läbimatu mis on multimeerne transpordivalk. membraani, lisaks puuduvad selles poriinid.
Elektrilise kaksikkihi teke faaside eralduspinnal - Elektroforees on meetod, kus laetud osakesed liiguvad elektrijuhtivust omavas vedelas keskkonnas elektrivälja mõjul. Vt alates lk 444 , 2. Elektrilise kaksikkihi ehitus. Lahuses olevad laetud pinnad mõjutavad seal leiduvaid ioone. Vastasmärgilise laenguga ioonidele (vastasioonidele) mõjuvad elektrostaatilised jõud, mis tõmbavad neid pinna suunas; samanimelise laenguga ioonid (ko-ioonid) tõugatakse pinnast eemale. Nii tekib elektriline kaksikkiht, mis koosneb laetud pinnast ja seda neutraliseerivast vastasioonide liiast lahuse pinnalähedases kihis. Üks osa kaksikkihti moodustavatest ioonidest on elektriliste ja adsorptsiooniliste jõudude tõttu tugevasti seotud tahke aine pinnaga: seda osa nimetatakse adsorbseks kihiks. Ülejäänud vastasioonid hajuvad soojusliikumise tõttu suuremal või vähemal määral lahuse sisemusse ning moodustavad difuusse kihi
Membraan Rakumembraan eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Üks rakumembraani tähtsamaid funktsioone on isolatsioon raku sisekeskonna eraldamine väliskeskkonnast. Kuigi eri organismid või koed on samas väliskeskonnas, peavad nad täitma eriomaseid funktsioone, mistõttu neid tuleb kaitsta ainete vaba liikumise eest. Seda funktsiooni täidavad fosfolipiidid. Lipiidide kaksikkiht kaitseb rakku vajalike ainete väljavoolamise ja ebavajalike ainete sissevoolamise eest. Rakule on hädavajalik ainevahetus raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Keemilised reaktsioonid vajavad aineid raku väliskeskkonnast. Mitmesuguste protsesside jääkproduktid tuleb rakust eemaldada, kui nad on ebavajalikud või koguni rakule kahjulikud. Ainete transport rakku võib olla kas passiivne (see ei vaja energiat) või aktiivne (selleks tuleb kasutada energiavarusid).
membraantasakaal: [R+]1 = c1 | [Na+]2 = c2 - x [Cl-]1 = c1 + x | [Cl-]2 = c2 - x [Na+]1 = x | [Na+]1[Cl-]1 = [Na+]2[Cl-]2 Asendades sellesse võrrandisse tasakaalulise süsteemi kontsentratsioonide väärtused, saame: x(c1 +x) = (c2 - x)2, millest c22 x = —————— (difundeeruvate ioonide kontsentratsiooni muutus) c1 + 2c2 ! 2. Elektriline kaksikkiht, z-potentsiaal, elektrokineetilised nähtused. Valkude elektroforeetilise liikuvuse sõltuvus pH-st. ! Elektriline kaksikkiht koosneb laetud pinnast ja seda neutraliseerivast vastasioonide liiast lahuse pinnalähedases kihis. Üks osa kaksikkihti moodustavatest ioonidest on elektriliste ja adsorptsiooniliste jõudude tõttu tugevasti seotud tahke aine pinnaga: seda osa nimetatakse adsorbseks kihiks. Ülejäänud vastasioonid hajuvad soojusliikumise tõttu suuremal või vähemal
- Vakuoolid on erinevate ainetega täidetud ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Nende ülesandeks on varuainete säilitamine ja rakule mittevajalike jääkainete ladestamine. - Tsütoplasma on vesilahus rakuruumis, mis seob rakuorganellid ühtseks tervikuks ja on pidevas liikumises. - Rakutuum sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni ning kontrollib raku elutegevust. Tuuma sees on DNA, karüoplasma ja tuumake. - Rakumembraan on õhuke lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. 9.Seene-, taime ja loomaraku võrdlus ( TABEL ). 2011 PTG Loomarakk Taimerakk Seenerakk
helivõnkeid vaalavõidis ehk spermatseet. Vaha söömisel ei juhtu midagi, vaha ei seedi. Liitlipiidid: Fosfolipiidid tema molekulis on üheaegselt esindatud kahte tüüpi piirkonnad- hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed. Pea- Glütserool, fosforhape ja madalomolekulaarne hüdrofiilne ühend Sabad on hüdrofoobsed kaks rasvhapet Fosfolipiidide biofunktsioonid : a) võime kaksikkihistuda biomembraani ehituslik alus. Fosfolipiidne kaksikkiht tagab membraani vastupidavuse eritoimega lahustitele. Kui membraan oleks ainult hüdrofiilne siis veega kokkupuutes lahustuksime ära. Kui membraan oleks ainult hüdrofoobne siis lahstuksime ära kui õliga kokku puutuksime. b) kopsukoes kopsusompudes väldivad fosfolipiidid membraanide kokkukeerdumist. 8. elukuul, neid fosfolipiide, mis väldivad fosfolipiide kokkukleepumist kopsus on suht vähe, sellepärast väiksem võimalus ellu jääda.
lahusesse - seetõttu on ioonide adsorptsioonist tingitult osakeste pinnalaeng vesilahuses sagedamini negatiivne kui positiivne. Ionisatsiooni või ioonide erineva lahustuvuse tõttu juba laetud osakestele adsorbeeruvad eelistatult vastasmärgilise laenguga ioonid (vastasioonid). Ioonide laengu suurenedes suureneb ka nende tendents adsorbeeruda: nii võib ioonide adsorptsiooni tõttu muutuda osakese laengu märk. Elektriline kaksikkiht Lahuses olevad laetud pinnad mõjutavad seal leiduvaid ioone. *Vastasmärgilise laenguga ioonidele (vastasioonidele) mõjuvad elektrostaatilised jõud, mis tõmbavad neid pinna suunas; samanimelise laenguga ioonid (ko-ioonid) tõugatakse pinnast eemale. Nii tekib elektriline kaksikkiht, mis koosneb laetud pinnast ja seda neutraliseerivast vastasioonide liiast lahuse pinnalähedases kihis. *Üks osa kaksikkihti moodustavatest ioonidest on elektriliste ja adsorptsiooniliste jõudude tõttu
lahusesse - seetõttu on ioonide adsorptsioonist tingitult osakeste pinnalaeng vesilahuses sagedamini negatiivne kui positiivne. Ionisatsiooni või ioonide erineva lahustuvuse tõttu juba laetud osakestele adsorbeeruvad eelistatult vastasmärgilise laenguga ioonid (vastasioonid). Ioonide laengu suurenedes suureneb ka nende tendents adsorbeeruda: nii võib ioonide adsorptsiooni tõttu muutuda osakese laengu märk. Elektriline kaksikkiht Lahuses olevad laetud pinnad mõjutavad seal leiduvaid ioone. *Vastasmärgilise laenguga ioonidele (vastasioonidele) mõjuvad elektrostaatilised jõud, mis tõmbavad neid pinna suunas; samanimelise laenguga ioonid (ko-ioonid) tõugatakse pinnast eemale. Nii tekib elektriline kaksikkiht, mis koosneb laetud pinnast ja seda neutraliseerivast vastasioonide liiast lahuse pinnalähedases kihis.
Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted Kolloid- osakesed mille läbimõõt on 1-100 nm, jagunevad mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilised- mineraalsed kolloidideks Hüdrofiilne- on mullas savimineraalid ja orgaanilised ained, mis imavad palju vett ja hoiavad seda tugevasti kinni. Veega kokkupuutel paisuvad kõvasti Hüdrofoobne- kaoliniidid ja raudhüdroksiidid, mille veesidumisvõime on väike ehk kalgendumine - nähtus kus soolidena esinevad kolloidid kaotavad laengu ja sadenevad - moodustades geeli Neelamisvõime- mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid gaasilisi ja vedelaid aineid. mehaaniline neelamisvõime- omadus pidada kinni t...
Kuna ioonid on elektriliselt laetud, siis see üleminek põhjustab faaside laadumise. Selle tagajärjel omandab metallifaas positiivse laengu, seega tõmmatakse lahusest faaside piirpinnale anioone, mis püüavad neutraliseerida laengut. Anioonid omakorda põhjustavad metallielektroodi sisemusest positiivsete laengute kandumise metall-lahuse piirpinnale, kus tegib erimärgiliste laengute vastasseis. On tekkinud elektriline kaksikkiht. Elektroni poolt tehtav ja termodünaamiliselt maksimaalne kasulik töö Elektroodpotentsiaali teke, Nernsti võrrand: Metalli asetamisel elektrolüüdi lahuses esineb kaks faasi ( ja ). Metalli kristallvõrest eralduvad positiivselt laetud ioonid ja lähevad lahusesse, metall ise jääb negatiivselt laetuks. Toimub laetud osakeste ülekandel ühest faasist teise nii keemiline- kui ka elektriline töö. Laetud osakeste elektrilist olekut antud faasis iseloomustatakse
Kromosoomi sisaldavad organellid on kõik millel on vähemalt kaks membraani. (mitokonder, plastiid) Bakteri rakk toitub nagu seen. Seedib raku ümbrust ja võtab valikuliselt raku sisse aineid. On kaitsev rakukest millest suured osad läbi ei saa, pole vajagi. Pole membraanseid organelle.On ribosoomid.On üldjuhul raku kest ja limakapsel. 7.Biomembraanid - Ehitus: lipiidid, valgud. keemiline koostis Ruumiline ehitus: Membraanil lipiidide kaksikkiht. Membraan koosneb kolmest kihist fosfolipiididest-gl¸tserool, kaks rasvhapet-mis loovad hüdrofoobse osa. ülesanded: Kaitse välismõjude eest, teiste eest ja eristamine sise kk. eristamine väli kk. et oleks homo^. Väga tugev struktuur, poolvedel. Juhtimine: trantsportvalgud, mis on membraani läbivad. Passiivne juhtimine Energeetika: elektrokeemia on seotud suure energia liikumisega. On vaja juhtivat materjali ja isoleerivat. Vee kk on see võimatu aga hüdrofoobses kk saab
pärmide rakuseinas; koosneb (14) seotud N-atsetüül-D- glükoosamiini monomeeridest. Risseotud dekstraanid on kasutusel geelidena kolonnkromatograafias. Need geelid sisaldavad 50-98% vett. Geelide mehaaniline tugevus ja vee sidumise võime sõltub ristsidemete arvust. 6. Gram-positiivne bakter. Rakuseinas on palju peptidoglükaanikihte. Gram-positiivne bakter Gram-negatiivne bakter. bakteri rakuseinas on valine lipiidne kaksikkiht (membraan), sisemine lipiidne kaksikkiht (membraan) ja nende vahel peptidoglukaani kiht (enamasti uks); raku pinnal paiknevad lipopolusahhariidid. Rakuseina peptidoglükogaane tuntakse ka mreiinide nime all. Gram-negatiivne bakter 7. Rakupinna süsivesikud kannavad endas olulist
(Elektrivool tekib vooluringis siis kui kahe punkti vahel on pinge ehk potentsiaalide vahe.) Voolu pinget mõõdetakse voltides ning kui süsteemi, mille potentsiaal on 1 volt (V), läbib laeng 1 kulon (1C), siis vabaneb 1 džaul 1(J) energiat :1V × C = 1J. Pinge, voolu tugevus ja takistus on seotud järgmisel moel Ohmi seaduse kaudu: V = I×R c Kaksikkiht metalli pinnal. (Oksüdeerumine on elektronide loovutamise protsess (oksüdatsiooniaste suureneb).Redutseerumine on elektronide liitmise protsess (oksüdatsiooniaste väheneb).Oksüdeerija on element, mis liidab elektrone (oksüdatsiooniaste väheneb).Redutseerija on element, mis loovutab elektrone (oksüdatsiooniaste suureneb). Lahusel moodustub positiivne laeng ja metallil
Retseptor- vahendatud endotsütoos tähendab, et mingi molekul, mis on rakku ümbritsevas keskkonnas, seostub kõigepealt plasmamembraanis oleva temale spetsiifilise retseptormolekuliga, seejärel käivitub endotsütoos ning see molekul satub klatriiniga kaetud vesiikulisse kompleksis oma retseptoriga. Viiruste sisenemine rakku. Paljud viirused sisenevad rakku retseptor- vahendatud endotsütoosi abil. Paljudel loomaviirustel on fosfolipiidne kaksikkiht, mis ümbritseb viiruse geneetilist materjali ja valgulist katet. See fosfolipiidne kaksikkiht pärineb eelmise peremeesraku membraanist, kust viirus on pungunud. Viiruspartikkel läheneb plasmamembraanile väljastpoolt ning ühineb sellega. Sel moel pääseb viiruslik nukleiinhape tsütoplasmasse. Transtsütoos. Ainete ja võõrkehade liikumine läbi plasmamembraani kindla retseptori abil. Fagotsütoos. Neutrofiilid ja makofaagid. Algloomadel on fagotsütoos toitumisviis
Retseptor-vahendatud endotsütoos tähendab, et mingi molekul, mis on rakku ümbritsevas keskkonnas, seostub kõigepealt plasmamembraanis oleva temale spetsiifilise retseptormolekuliga, seejärel käivitub endotsütoos ning see molekul satub klatriiniga kaetud vesiikulisse kompleksis oma retseptoriga. Viiruste sisenemine rakku. Paljud viirused sisenevad rakku retseptor-vahendatud endotsütoosi abil. Paljudel loomaviirustel on fosfolipiidne kaksikkiht, mis ümbritseb viiruse geneetilist materjali ja valgulist katet. See fosfolipiidne kaksikkiht pärineb eelmise peremeesraku membraanist, kust viirus on pungunud. Viiruspartikkel läheneb plasmamembraanile väljastpoolt ning ühineb sellega. Sel moel pääseb viiruslik nukleiinhape tsütoplasmasse. Transtsütoos. Ainete ja võõrkehade liikumine läbi plasmamembraani kindla retseptori abil. Fagotsütoos. Neutrofiilid ja makofaagid. Algloomadel on fagotsütoos toitumisviis. Hulkraksetel pole
sünteesima, asendamatu rasvane kala, õlid, mais (1/3) Transrasvhapped - mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad (nt. hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad), mida kasutatakse pagaritoodetes: küpsistes, tortides, pirukates 3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis? · Energeetiline roll, lagundamine energia saamise eesmärgil ja energiavarudeks talletumine rasvkoes. · Ehituslik roll: biomembraanide kaksikkiht nt. rakumembraan ja rakutuuma membraan. · Mehhaaniline kaitsefunktsioon: rasvad moodustavad siseorganite ümber amortiseeriva kihi · Transpordifunktsioon: lipoproteiinid kannavad veres ringi rasvhappeid ja rasvlahustuvaid vitamiine · Termoisolatsioon: nahaalune rasvakiht kaitseb kehatemperatuuri kõikumiste eest · Lipiidid on eelühendid nt. Prostaglandiinide (meessuguhormoonid) sünteesil · Lahustid: rasvkoes ladestuvad kehavõõrad ained (nt. raskemetallid)
Vastasmärgilised ioonid kogunevad selliselt laetud pinna lähedusse ja kujuneb välja ioonatmosfäär, milles eristub kaks iseloomulikku laenguregiooni. Täiesti kolloidosakese pinna vastas asub liikumatu kiht. Teine osa kolloidosakese laengut kompenseerivatest ioonidest ei ole seotud osakesega ja osaleb soojusliikumises. Sellist laetud kihti mis tekib tahke ja vedela faasi vahelisel piirpinnal nimetatakse elektriliseks kaksikkihiks. Elektriline kaksikkiht mittepolariseeritaval elektroodil. Paigutades metalli tema enda soola lahusesse hakkavad metalliioonid läbi piirpinna minema sellesse faasi, milles nende keemiline potentsiaal on madalam. Ioonide elektrilise laetuse tõttu faasid laaduvad. (Zn/Zn2+) Elektriline kaksikkiht polariseeritavad elektroodil. Laetud osakeste adsorptsioon tahke faasi pinnale. Lisades KI lahust AgNO3 lahusele toimub vahetusreaktsioon (vihik). Elektri tekkimine ioonse AgI
2)Kolloidide jaotamine ja ehitus, kolloidide olek. Kolloid = kolloidid on mulla kõige väiksemad osakesed, mille keskmine läbimõõt on väiksem kui 0,0002 mm. Kolloidid sisaldavad mõningal määral orgaanilist ainet ning puhast savi. Tahke faas koosneb mitsellidest. Mitsell koosneb tuumast ja elektrilisest kaksikkihits. Tuum moodustab kollioidi põhimassi ja koosneb molekulidega agregaatidest ning võib olla nii kristalse kui ka amorfse ehitusega. Elektriline kaksikkiht paikneb tuuma pinnal ja koosneb kahest vastasmärgiliselt laetud ioonide kihist. Vahetult tuuma pinnal paikneb elektrilaengut määravate ioonide kiht, mis sültuvalt kolloidist võib olla kas positiivne või negatiivne. Ioonide kihi peal paikneb vastasioonide kiht. Suurem osa vasasioone moodustab liikumatute vastasioonide kihi, mida koos määravate ioonide kihiga nim adsorbseks kihiks. ,itselli tuuma koo laengut määravate ioonide kihiga nim graanuliks, graanulit koos liikumatute
Ehitus: • Mulla kolloidsüsteemi tahke faas koosneb mitsellidest, mida märjas mullas ümbritseb lahus. Olenemata kolloidi keemilisest koostisest mitsell tuumast ja elektrilisest kaksikkihist. Tuum moodustab kolloidi põhimassi ja koosneb molekulide agregaatide ning võib olla nii kristalse kui ka amorfse ehitusega. • Kolloid koosneb tuum, elektrilaengut määravate ioonide kihist, liikumatute vastasioonide kihist, adsorbne kiht, difuusne kiht, elektriline kaksikkiht, graanul, osake, mitsil, vastasioonide kiht Kolloidide olek: • Esinevad kas sooli või geelina. • Sooli: kolloidi veeümbrisest ja elektrilisest laengust tingituna lahuses hajutatult, sest samanimelise laenguga kolloidi tõukavad üksteist eemale. Mulla neelamisvõime ja selle jaotus, neelamismahutavus, küllastusaste. Mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda mitmesuguseid vedelaid, gaasilisi, tahkeid aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga.
alkaloidid) voi anioonaktiivsed (nt pesemisvahendid). 50. Pindaktiivsed ained. Vähendavad pindpinevust, näiteks seep, parkained ja värvained. Need on ained, millel on poolkolloid omadused. 51. Kolloidsüsteemide stabiilsus. Termodünaamiliselt ebastabiilne. Püsivus seisneb kineetilistel iseärasustel e kineetiliselt stabiilne. Stabiilsuse põhjustab kolloidosakese elektriliselt laetud pind. => elektriline kaksikkiht. Kolloidlahused on stabiilsed kui on eemaldatud elektrolüüdid, mis vähendavad lahuse püsivust ja segavad uurimist. 52. Agregatiivne püsivus, koagulatsioon, koagulatsioonilävi ja selle arvutamine, Shultze-Hardy reegel. Agregatiivne püsivus – aine võime mitte muuta enda agregaatolekut. Koagulatsioon – kalgendumine, on kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks, pöördumatu. Schultze-Hardy reegel - The sensitivity of lyophobic colloids to coagulating
lisamisel, lahuse pH muutmisel, temperatuuri muutumisel. Indiferentsed elektrolüüdid on elektrolüüdid, millistel ei ole ioone, millised võiksid asetuda kolloidosakese tuuma kristallvõresse. Eelteatena tuleb öelda, et kolloidsüsteemide koaguleerimiseks kasutatakse praktikas just indiferentseid elektrolüüte. Indiferentsed elektrolüüdid ei muuda oluliselt kolloidosakeste potentsiaalihüpet . Kuna aga vastasioonide kontsentratsioon elektrolüüdi lisamisel suureneb, siis elektriline kaksikkiht surutakse kokku ja selle tagajärjel -potentsiaal alaneb. Indiferentse elektrolüüdi lisamisel võib esineda kaks juhust: 1) Lisataval elektrolüüdil üks ioonidest on sama kui olemasolev vastasioon. Antud juhul (näiteks NO3-) elektrolüüdi lisamisel õheneb elektrilise kaksikkihi paksus kuni adsorptsioonikihi paksuseni difusioonikihi kokkusurumise tõttu. -potentsiaal võib väheneda kuni nullini. Sellist -potentsiaali 0-olekut nimetatakse süsteemi isoelektriliseks olekuks.
• Ürgraku membraan võis koosneda peptiididest. Mikrobioloogia I 2017 Kuidas võis membraaniga ürgrakkk liposoom moodustuda? • Liposoomid (lipiidsed kerakesed) moodustuvad lipiidide (rasvhapped, fosfolipiidid) segamisel veega. Lipiidid moodustavad vees spontaanselt kaksikkihi, kus hüdrofoobsed molekuli osad on suunatud sissepoole. • Liposoomi ümbritseb lipiidne kaksikkiht. • Vaata animatsiooni lipiidide organiseerumisest vees kaksikkihiks. • http://www.youtube.com/watch?v=lm-dAvbl330&featur Rasvhape e=related Rasvhapped assambleeruvad vees hõlpsasti mitsellideks ja mitsellidest moodustub esmalt kahekihiline leht ja sellest kerake, mis kasvab, kui rasvhappeid juurde lisada. Kerake jaguneb Fosfolipiid mehhaanilise jõu (nt loksutamise) toimel. Mikrobioloogia I 2017 https://
Seentel : kitiin, beeta-1,3-glükaan, mannoproteiinide kiht. Bakteritel: põhiline koostisaine on peptidoglükaan e. mureliin. On kahte sorti rakuseintega baktereid: gram negatiivsed ja gram positiivsed. Gram positiivsetel on paks sein, mis koosneb peptiidoglükaanist ja teihhoiinhappest.Gram negatiivne bakterikest on õhem ja koosneb poriinidest. Rakumembraan on õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Fosfolipiidid osalevad isolatiivses funktsioonis e. eraldavad rakke väliskeskkonnas. Tänu membraanile saavad osad ained siseneda otse rakku (vesi, hapnik) ja osad ei saa(valgud, süsivesikud). Glükolipiidid kaitsevad rakku ph kõikumise eest. Rakumembraanis on ka kolesterooli, valke, sahhariide. 2. 3. Selgitage a) miks sobib vedelmosaiik-mudel biomembraanide struktuuri
Taime rakud (tsentrosoom puudub, varusüsivesikuks tärklis, piiramatu jagunemisvõime, autotroofne ainevahetus). Vakuool (vee varu, jääkained, toitained, hapu maitse kaitseks ja magus seemnete levitamiseks). Rakukest (tselluloosist, tugi, kaitse). Plastiidid (2 membraani, kloroplastid fotosünteesiks, kromoplastid ligimeelitavad ja ainevahetuseks, leukoplastid tärklise ja varuainetega). Biomembraanid (rakumembraanil on fosfolipiidne kaksikkiht mille vahel on valgud ja välispinnal oligosahhariidid). Ülesanneteks kaitse, eristamine, juhtimine, energeetika, välised retseptorid seovad hormoone, baktereid ja viiruseid. Sümbiogenees ehk endosümbioositeooria selgitab, et mitokondrid on kujunenud alla neelatud proteobakteritest ja kloroplastid sinivetikatest. Hulkraksus Koloonia (vetikatel kaitse, loomadel pool-seenestumine, suurte objektide tarbimine ja koostöö osutusid edukaks). Alternatiiv suur olla-suuri objekte süüa!
vahe, mida nimetame voolamispotentsiaaliks. Indiferentsed elektrolüüdid on elektrolüüdid, millistel ei ole ioone, millised võiksid asetuda kolloidosakese tuuma kristallvõresse. Kolloidsüsteemide koaguleerimiseks kasutatakse praktikas just indiferentseid elektrolüüte. Indiferentsed elektrolüüdid ei muuda oluliselt kolloidosakeste potentsiaalihüpet. Kuna aga vastasioonide kontsentratsioon elektrolüüdi lisamisel suureneb, siis elektriline kaksikkiht surutakse kokku ja selle tagajärjel -potentsiaal alaneb. Mitteindiferentsed elektrolüüdid sisaldavad kolloidosakeses sisalduvaid ioone. Kui selleks iooniks on potentsiaali määrav ioon, siis sellise elektrolüüdi kontsentratsiooni tõstmine võib tõsta kolloidosakese potentsiaali. Mikroheterogeensete süsteemide üldiseloomustus Kui kolloidosakestel serva mõõde l on vahemikus ~1 100 nm, siis mikroheterogeensed osakesed on suuremad: peenestusastmega
Liht – neutraalrasvad ja vahad. Liit – fosfo- ja glükolipiidid. Hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees, orgaanilistes lahustites. Ehituslikus plaanid on biomembraanid. Varuaine. Kaitsefunktsioon- temperatuuri mõju. Lahusti – rasvlahustuvatele vitamiinidele (K,A, D,E,Q). jms 27. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Rakumembraan ehk tsütoplasmamembraan e plasmamembraan on õhuke fosofotiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht. Eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Taimeraku rakumembraani nim sageli plasmalemmiks v plasmalemmaks. Kaitseb raku sisekeskkonda. Plasmamembraan kuulub biomembraanide hulka. Rakku ümbritsev õhuke rakumembraan koosne kahes kihis paiknevatest fosfolipiidide molekulidest. Ehkki rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise. Rakumembraanil omadus aineid valikuliselt läbi lasta
Glükogeen loomne varuaine, säilitatakse peamiselt maksas ja lihastes. Tärklis taimne varuaine, esineb amüloosi ja amülopektiinina. Tselluloos taimede struktuurne polüsahhariid, rakuseina osa. Kitiin ja mannaan monomeerideks muud suhkrud 6. Bakterite rakuseina ehitus ja peptidoglükaanid. Erinevused Gram-positiivsete ja Gram-negatiivsete bakterite rakuseina ehituses. Gram-Positiivne bakter: üks lipiidne kaksikkiht, mille peal paks peptidoglükaani kiht. Gram-Negatiivne bakter: kaks lipiididest kaksikkihti, mille vahel õhuke peptidoglükaani kiht. 7. Rakupinna süsivesikute bioloogiline roll ja tähtsamad esindajad: glükoproteiinid (O- või Nglükosüleeritud valgud) ja proteoglükaanid, nende põhimõttelised struktuurid. ' Glükoproteiin süsivesikud on seotud kovalentselt valgule. Glükoproteiinid valk moodustab suurema massiosa, rakumembraanide koostises, vereseerumi algud, jm.
ehk munavalge) 4. Protistid kestasid ei ole amööbidel ja limaseentel. Kingloomal, silmviburlasel on olemas. Rakukestade ülesanded 1. Kaitse väliste mehhaaniliste mõjutuste eest. 2. ainevahetuses osalemine nt mõlemapoolne gaasivahetus, tahkete ainete vahetus. 3. annab rakule kuju 4. kaitseb siserõhu eest (vist oli) Membraanide süsteem Rakumembraan Päristuumse rakumembraanis saame eristada nelja koostisosa: 1. fosfolipiidne kaksikkiht membraani alus, fosfolipiidsel kaksikihil on üheaegsel hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed omaduses, see kaitseb membraani nii vee kui õli toime eest. 2. valgud 3. süsivesikud on ainult ühel pool, pealmisel pool 4. tüklilised alkoholid - näiteks kolesterool loomarakkude kõikides membraanides; taimerakkudes fütosterool. Rakumembraani ülesanded 1. Transport a. Ei vaja energiat difusioon (gaaside difusioon kopsudes, lõhnade levik
- ammoniagenees. Rakusisene NH4+ läheb toru valendikku sek. akt. transpordiga (Na+/H+ vahetaja). Bikarbonaat transporditakse läbi basolatraalse plasmamembraani. Neeru ammoniagenees on võimendatud atsidoosi ajal ja on oluline neeru vastus happe liigsusele. Ülenevas jämedas osas valendiku NH4+ transporditakse rakuvaheruumi, samal ajal K+ läheb valendikku asemele – Na+K+2Cl- kotransporter apikaalis. Tekib rakuvaheruumis kõrge NH3/NH4+ tase. NH3 on polaarne molekul, lipiidne kaksikkiht on talle läbimatu. Esinevad ammooniumi NH4+ jaoks spetsiifilised transporterid – Rh glükoproteiinid. Need asuvad kogumisjuha rakkudes. Atsidoos mõjutab transporterite rohkust ja rakusisest jaotust. Lisaks toimub transport ka, terminal inner medullary collecting duct – NH4+ transporditakse K+ vastu läbi basolateraalse Na+K+ATPaasi. Üldiselt – enamik sekreteeritud NH3 tiitritakse sekreteeritud H+ga, et moodustada
Isotoonilises lahuses osmootsed rõhud on võrdsed, raku ruumala ei muutu, ioonide liikumine kahe keskkonna vahel on võrdne. 26) Membraaniga seotud bioelektrilised protsessid. Membraani aktiivsed ja passiivsed elektrilised omadused. Membraani elektriline skeem. Ioonid kui bioloogilise elektri materiaalsed kandjad. Elusat rakku iseloomustab polariseeritud plasmamembraan, mille sisepind on välispinna suhtes negatiivselt laetud. Lipiidne kaksikkiht on dielektriliste omadustega, mis tähendab, et teda saab välise välja mõjul polariseerida. Membraanis esineb elektrivool ja takistus. Ioonkanaleid läbivad ioonid genereerivad elektrivoolu. Takistus muutub vastavalt kanalite avatusele- mida rohkem avatud , seda väiksem Maali-Liina, jaanuar 2012 takistus.
Rakumembraan koosneb: fosfolipiidid (2 kihti) ja nende vahel on valgud, välispinnal paiknevad süsivesikud, membraanid sisaldavad ka kolesterooli. Päristuumsete rakkude sisemuses on samuti membraanseid struktuure. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalikeste süsteem. Neid mööda liiguvad ained raku ühest osast teise. Membraanidega on ümbritsetud ka rakutuum ja mitmed rakuorganellid. Rakusisesed membraanid on sarnased välismembraaniga: fosfolipiidne kaksikkiht, millega on seostunud mitmesugused ülesandeid täitvad valgud. Membraani funktsioonid: *kaitsefunktsioon välismõjude eest *ümbritseb rakku ja säilitab raku kuju *väliskeskkonna ja sisekeskkonna eristamine *osa loomarakkude membraanid täidavad liikumisfunktsiooni *fagotsütoos selle käigus satuvad tahked ained organismi *pinotsütoos vedelad ained satuvad organismi (raku sisse) *ainete transport passiivne transport: toimub valkude kaasabil, ei vaja täiendavat
Süsivesikud esinevad oligosahhariidjääkidena valkudes või lipiidides ja reeglina plasmamembraani välispinnal. Biomembraanide üldomadusi: 1. Asümmeetrilisus (sise- ja välispind pole identsed). 2. Voolavus (membraanid on dünaamilised struktuurid, st kaksikkihi stabiilsuse juures võivad üksiklipiidid ja valgud membraanis migreeruda). 3. Valikuline läbitavus ja transport (valikulise läbitavuse määrab sisuliselt lipiidne kaksikkiht, transpordi aga membraanivalgud). Membraantransport tagab toitainete imendumise, raku elutegevuseks vajalike ainete võtmise verest, spetsialiseeritud rakkudes toodetud biomolekulide väljutamise, metaboolsete lõpp-produktide väljutamise rakust. Lihtdifusioon: aine liikumine läbi biomembraani madalama kontsentratsiooni suunas osmootse jõu tõttu. Puudub kandja- ja energiavajadus. H2O, O2, CO2, N, NH4
Biomembraanide üldomadusi: 15 1. Asümmeetrilisus (sise- ja välispind pole identsed- membraan kontrollib läbilaskvust). 2. Voolavus (membraanid on dünaamilised struktuurid, st kaksikkihi stabiilsuse juures võivad üksiklipiidid ja valgud membraanis migreeruda). 3. Valikuline läbitavus ja transport (valikulise läbitavuse määrab sisuliselt lipiidne kaksikkiht, transpordi aga membraanivalgud). Membraantransport tagab toitainete imendumise, raku elutegevuseks vajalike ainete võtmise verest, spetsialiseeritud rakkudes toodetud biomolekulide väljutamise, metaboolsete lõpp-produktide väljutamise rakust. Membraan kontrollib ainevahetust. Lihtdifusioon: aine liikumine läbi biomembraani madalama kontsentratsiooni suunas osmootse jõu tõttu. Puudub kandja- ja energiavajadus. H2O, O2, CO2, N, NH4
BIOKEEMIA KONSPEKT I ATP (adenosiintrifosfaat) ja NADPH (taandatud nikotiinmiidadeniindinukleotiid- fosfaat) on energiarikkad e. makroergilised ühendid. Makroergiliste molekulide reageerimisel teiste biomolekulidega vabaneb energia, mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul väikseim iseseisev osake Makromolekul kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. Organell re...
või läbivad membraani. Süsivesikud esinevad oligosahhariidjääkidena valkudes või lipiidides ja reeglina plasmamembraani välispinnal. Biomembraanide üldomadusi: 1. Asümmeetrilisus (sise- ja välispind pole identsed). 2. Voolavus (membraanid on dünaamilised struktuurid, st kaksikkihi stabiilsuse juures võivad üksiklipiidid ja valgud membraanis migreeruda). 3. Valikuline läbitavus ja transport (valikulise läbitavuse määrab sisuliselt lipiidne kaksikkiht, transpordi aga membraanivalgud). Membraantransport tagab toitainete imendumise, raku elutegevuseks vajalike ainete võtmise verest, spetsialiseeritud rakkudes toodetud biomolekulide väljutamise, metaboolsete lõpp- produktide väljutamise rakust. Lihtdifusioon: aine liikumine läbi biomembraani madalama kontsentratsiooni suunas osmootse jõu tõttu. Puudub kandja- ja energiavajadus. H2O, O2, CO2, N, NH4 Passiivtransport jaguneb: kergendatud difusioon ( aine seostumine valktransporteriga),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
