siis kolmnurka, kus kere läheb üle jalgadeks e. häbemekingule. Esialgu ilmuvad mõned üksikud karvad, mida on lihtne eristada lapsepõlveaegsetest - uued on enamasti tumedamad, pikemad ja pisut krussis. Aja jooksul karvastik tiheneb ja katab kolmnurgakujuliselt kogu häbemekingu. Karvadega kattuvad ka suured häbememokad ja kaenlaalused. Enamasti on uus karvastik pisut tumedam loomulikust juuksevärvist. Ka sirgete juustega tüdrukutel on need karvad lokkis. Tumedamaks võivad muutuda ka karvad kätel , jalgadel ning tumedaverelistel ka ülahuulel. Mõned karvad võivad ilmuda ka kõhu keskjoonele nabast allpool ja rinnal. 4 Arenev uus ja tumedam karvkate ei pruugi sugugi igaühele meeltmööda olla ning võib tekitada tahtmist tüütud karvad maha ajada. Kas seda teha või mitte, on sügavalt isiklik asi. Arvestama
ebaühtlaselt saagja servaga, lehe alus sirge võib olla nii karvane kui ka paljas alt küljelt · Punane sõstar · (Ribes rubrum) 3-52 hõlma, jämesaagja servaga, lehe all küljel paiknevad kollased näärmetäpid (kuldselt läikivad), südaja alusega · Must sõstar · Ribes nigrum Kolme hõlmaline Kitsad sisselõiked hõlmade vahel, leht servast ripsmeline, peal küljel mõned üksikud karvad, alt paljad · Mage sõstar · Ribes alpinum 3 või 5 hõlma, madala sisselõikega, laimunaja kujuga, ümardunud alusega. Keskmine hõlm teistest pikem, serv kahelisaagjas. Alt küljelt roodude juurest karvane · Harilik põisenelas · Physocarpus opulifolius Munajas, piklikmunajas Ümara alusega kahelisaagjas serv Paljas · Taraenelas · Spiraea chamaedryfolia Elliptiline või munajas, teravneva tipuga, kiilja
ümara võraga põõsas. Lehed pealt tumerohelised hõredalt karvased, alt heledamad ja roodude kohalt tihedalt karvased. Õied rohekasvalged, hiljem roosakad, pikkades laikuhikjates pööristes juulis septembris. Põõsast noorendatakse tagasilõikamisega. Niisked, huumusrikas ja rammus muld. Päike kuni poolvari. Noored taimed ei talu lubjarikast mulda Magesõstar (Ribes) Kuni 1,5m kõrgune peenikeste okstega põõsas. Vanemad oksad on tuhkjashallid. Lehe peal üksikud kõverad karvad, alt paljad. Leheroots on pikkade näärmekarvadega. Õied on rohekad, väikestes püstistes kobarates mais. Viljad on punased, mitte maitsvad. Varjutaluv ja vähenõudlik mullastiku suhtes. Hekiks. niisked hea drenaaziga mullad. Taluvad varju. Kuldsõstar(Ribes) Kuni 2m kõrgune püstine põõsas. Lehed on pealt nõrgalt läikivad, helerohelised, ripsmelise servaga. Kollased õied mais. Viljad on mustad, punakaspruunid, meeldiva maitsega ja valmivad augustis. Talub hästi põuda.
Patside tegemine (punumine) Alustamine Lakka peaks enne patsitamist eelnevalt kitkutuma ja kammima , et patside tegemine lihtsam oleks. Mida lühem on lakk seda kergem on patsi tegemine, sest liiga pikk lakk on patside tegemise jaoks raske vöitu .Lakka vöiks enne patsitamist ka natukene niisutada,kuna siis püsivad karvad tihedamalt koos. Patside tegemine 1)Köige esimesena tuleb lakk vöimalikult palju läbi kammida ,et jöhvid ei jääks kokku. 2)See järel tuleks lakka hakkata kitkuma,Kitkumine toimub nii ,et vötad kammi jagu jöhve kätte ja seejärel hakkad neid kammiga läbi tupeerima,karvad mis jäävad pihku tuleb keerata ümber kammi ja seejärel tuleb tömmata otse alla nii ,et karvad on järgi. 3)Lakk tuleks niisutada märja käsnaga.See muudab laka paremini töödeldavaks.Lakk tuleb
Keha pinnalt eraldub niiskust. See aitab vältida ülekuumenemist. Lisaks sellele me vabaneme ka jääkainetest. Naha ehitus Nahk koosneb kihtidest: sarvkiht, marrasnahk, pärisnahk ja nahaaluskude Sarvkihis toimub kiire rakkude uuenemine, sinna tuleb pidevalt juurde marrasnaharakke ning suur osa sureb sarvkihirakkudest. Nahaaluskude Ülesandeks anda kehale kuju ning kaitsta (külma ja põrutuste eest). Pärisnahk Pärinahah rakud annavad nahale elastsuse. Selles on rasu- ja higinäärmed, karvad, retseptorid, närvid ja veresooned. Juusteja teiste karvade juured (karvasibulad) paiknevad pärisnahas asuvates karvanääpsudes. Naha sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedatest surnud rakkudest. Ööpäevas eraldub neid umbes 10-15 grammi. Marranahk sarvkihi all Marrasnaha rakud paljunevad kiiresti ja toodavad sarvkihi jaoks uusi rakke. Siis rakud sarvestuvad. Karvad Jaheda korral tõusevad karvad püsti, seda teevad karvapüstitajalihased. Juuksed
4) Ribes rubrum punane sõstar Lehed hõlmised. Serv ebaühtlaselt saagjas. Karvane. Sirge alusega. 5) Ribes nigrum must sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv jämesaagjas. Allküljel kollased näärmetäpid. Südaja alusega. 6) Ribes alpinum mage sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv ripsmeline, sügavtäkiline. Pikkus sageli suurem laiusest. 7) Physocarpus opulifolius harilik põisenelas (sarnane lodjapuuga!) Lehe alus kergelt südajas. Karvad lehelaba allküljel roodudel. Suurus varieeruv. 8) Spiraea chamaedryfolia taraenelas Lehed munajad/piklikmunajad. Serv kahelisaagjas. Paljas. Sügisel kollased. 9) Pyrus communis harlik pirinipuu Lehed ovaalsed. Tipp lühike ja teritunud. Serv terve/madalalt peensaagjas. Paljas. Roots pikk. Külgrood peenikesed, moodustavad võrgustiku. 10) Malus domestica aedõunapuu Lehed varieeruvad erinevatel sortidel. Elliptilised
Tekitajad: M. canis M. audouinii Kliiniline leid: Peanahal üksikud ümarovaalsed teravapiirilised,2-6 cm Ø kolded, milles juuksed murduvad ühtlaselt 4-5 mm kõrguselt, neid ümbritseb hallikas puudritaoline tupp; põletikutunnused in vähesed, esineb peenehelmeline ketendus. Woodi lambi all erkroheline helendus Suurespooriline ektotriks Tekitajad: T. verrucosum M. gypseum Kliiniline pilt: Abstsedeeruv põletik karvafolliiklites (kerion), haigestunud karvad langevad välja, peanahale vajutamisel eritub mäda (sõelatunnus), kaasnevad regionaalne lümfadenopaatia ja temperatuuri tõus; Woodi lambi all helendus puudub Endotriks Tekitajad: T. tonsurans, T. violaceum, T. soudanence Kliiniline pilt: Arvukalt erineva suuruse ja ebakorrapärase kujuga, tagasihoidliku ketendusega koldeid, milles karvad on murdunud erineval kõrgusel, ka peanaha lähedal (mustad punktid); vähesed põletikunähud; Woodi lambi all helenduseta Faavus
erksam roheline, pungad on küljes, käbil on kattesoomused, käbi on piklik ja heledam pruun ) Tsuga canadensis kanada tsuuga (väga õhuke meenutab sõnajalga, eest roheline tagant paks valge triip, lame, käbi on mingi 1cm pikkune) Praktikum2 Nulud Abies alba euroopa nulg( võrse sile, okkad samas tasapinnas kui võrse, pole okka näsasid, ehk kinnitub otse võrsele ümardunud alusega, võrsel mustad täpid e karvad, okka tipus sisselõige, 2 õhulõhe triipu on all, alumised okkad on pikemad kui ülemised) Käbid (püstised) Pungad (vaiguta, helepruunid munajad) Abies balsamea palsaminulg( heledam kui euroopa nulg, ka võrse on heledam, okkad on eri suurusega, pealmised lühemad alumised pikemad, vaik on väärtuslik , lõhnab hästi, okkad kammitud, kinnituvad otse võrsele, 2 õhulõhe triipu on all, pung on tumepruun/punane ja vaigune)
keratinotsüüte, toodab üks melanotsüüt melanosoome mitmele keratinotsüüdile. Melanosoomid kaitsevad tuuma DNA-d kahjulike UV kiirguse eest. Tumedal ja heledal nahal on suhtelislet võrdselt melanotsüüte, kuid tumeda naha korral toimivad need effektiivsemalt ja melanosoomid on suuremad, millest tuleneb suurem pigmendi kogus. 3 Naha pealiskihi juurde kuuluvad ka tekised e. derivaadid, nagu näärmed, karvad ja küüned. Just vesi ja vesilahustuvad ained (alkohol, salvid) imenduvad väga aeglaselt läbi naha organismi. Samavõrd aeglaselt imbub vesi ka teistpidi läbi naha ka teises suunas (higi). Higi on naatriumkloriidi ja mõningate teiste ainete nõrk vesilahus. Enim leidub inimesel merokriinseid higinäärmeid, mis paiknevad üle kogu keha ja avanevad naha pinnal pooridena. Nad osalevad soojusregulatsioonis eritades higi. Kõige rohkem esineb merokriinseid higinäärmeid kätes ja jalgades
Higinääre koosneb pärisnahas asuvast tihedalt kokkukeerdunud torukesest ja viimajuhast, mis avaneb naha pinnal. Sarvkiht Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedatest surnud rakkudest. Sarvkihi rakud eralduvad pidevalt (ööpäevas eraldub 10-15g surnud naharakke). Marrasnahk Marrasknahk asub sarvkihi all. Marrasknaha rakud on võimelised kiiresti paljunema ja tootma uusi rakke. Marrasknahast moodustuvad mitmesugused nahatekised. Inimesel on nendeks karvad, küüned ja juuksed. Karvad Jaheda ja külma ilmaga tõusevad kehal karvad püsti, selleks on karvapüstitajalihased. Imetajatel aitab tihe ja turris karvastik säilitada vajalikku kehatemperatuuri. Juuksed Ühest karvasibulast väljakasvav juuksekarv kasvab mitu aastat. Seejärel karvasibul katkestab oma tegevuse ja karv langeb paari päeva pärast välja. Alles mõne kuu möödudes hakkab kasvama uus juuksekarv. Inimese peas on umbes
Elund ja nahk Ühiseid ül. täitvad koed moodustavad elundi. Seedeelundkond toitainete lõhustamine ja imendumine. Jääkainest vabanemine. Hingamiselundkond tagab gaasivahetuse. Tugi ja liikumiselundkond toetab keha ja kaitseb organeid. Erituselundkond tagab jääkainete kõrvaldamist organismist. Vereringeelundkond tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ning jääkainete kõrval damise. Sigimiselundkond tagab sugurakkude tootmise ning järglaste arengu. Närvisüsteem juhib ja kontrollib elundite tööd. Sisenõrenäärmed toodab hormoone, mis kuhivad eludnkondade tööd. Nahk on inimese suurim elund. Naha ül: kaitseb(vigastuste jms eest) sünteesib erinevaid ühendeid säilitab kehatemperatuuri meeleelund eritusorgan Nahk kaitseb UV k iirguse eest Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti. Melaniin annab nahale värvuse. Nahas sünteesitakse D vitamiini. D vitamiin ...
Näiteks kui tüdrukud on juba küpsed neiud, poisid aga veel lapse välimusega. Ka võib juhtuda, et neiud on siis poistest pikemad. Murdeiga algab poistel 9.-14.eluaatal.Nad koguvad kasvu juurde hiljem. Mehed on keskmiselt 12 cm naistest pikemad. Nende õlad muutuvad laiemaks ja suguelundid muutuvad suuremaks. Häälemuure algab kesmiselt 13 aasta vanuselt ja mehehääl kujuneb välja kahe aasta jooksul. Kätele, jalgadele, näole ja kehale kasvavad karvad. Vuntsid tekivad umbes aastaga.Näole, kaelale, rinnale ja seljale võivad tekkida vistrikud. Tekivad uued tunded, seletamatu ärevus ja erutus. Mõtted ja käitumine võivad olla väga vastuolulised. Poistel vastutavad soolise arengu eest peamiselt androgeenid, millest olulisemad on testosteroon ja selle vahehormoon. Hormoonid aitavad tasakaalustada keha kasvamist, arengut ja kogu suguelundite süsteemi. Murdeeas hakatakse tootma muuhulgas suguhormoone, mis aitavad suguelunditel küpseda
Väga erinevad on ka keha mõõtmed, näiteks alates kääbus-ripskariliku 3,8 cm ja 1,5 grammi kuni sinivaalani, kes ulatub üle 30 meetri ja 150 tonnini. Katteelundkond Imetajate katteelundkond võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna negatiivse mõjude eest. Nahk koosneb imetajatel, nagu ka selgroogsetel kahest kihis, välimisest marrasnahast ja sisemisest ehk pärisnahast. Nahk on kaetud karvadega. Karvad sisaldavad pigmenti, mis määravad ära välise värvuse. Pikemad ja tugevamad pealiskarvad kaitsevad nahka ja pehmemaid aluskarvu ehk villkarvu mis kaitsevad külma ja sooja eest. Nahas on palju näärmeid: higinääre, rasunääre, mille eritis hoiab karvad märgumatutena ning naha elastnsena. Paljudel liikidel on rasunäärmetest kujunenud ka erilised lõhna- või haisunäärmed. Higinäärmetest on tekkinud ka piimanääre
Erinevad varjundid Helevõik Tumevõik Võik Helevõik Tumevõik HIIRJAS Naha pigment must Keha karvkate hiirekarva Lakk, saba ja jalad tumedamad Ulukmärgised kehal Hiirjas KOLLANE Naha pigment must Karvkate kuldkollade või kollane Lakk ja saba valkjad Kollane CREMELLO Nahk väga vähese pigmendiga (roosakas) Karvkate on kahvatukollane, kreemikas, peaaegu valge Cremello KIMMEL Naha pigment must Kehal põhivärvusega karvad segunenud valgete karvadega Nägu ja jalad on põhivärvuse värvusega Erinevad varjundid: mustjaskimmel raudjaskimmel kõrbkimmel Raudjaskimmel Kõrbkimmel Mustjaskimmel HALL Naha pigment must Erinevad värvused võivad üle minna halliks – nt varss sünnib mustana ja vananedes läheb helehalliks Kattekarvas on hallid, valged, mustad või pruunid karvad segamini, oleneb mis värvi hobune oli varsana Vananedes läheb halliks kuni lõpuks valgeks
Hingamine Kopsuhingamine ja rakuhingamine : O2 + toitained -> energia +CO2 ja jääkained 1. ninaõõs (karvad) - õhk puhastub ja soojeneb 2. neel - toit võib kinni jääda 3. kõri häälepaelad 4. hingetoru 15-20 cm 5. 2 bronhi kopsude juures läheb hingetoru kaheks 6. 2 kopsu vasak kops(2 sagarit), parem kops(3 sagarit) 7. alveoolid kopsusombud (S=100 m2), 12-20 x/min, 0,5 l õhku sissehingates 02 21% , CO2 0,03% väljahingates 02 16 %, CO2 3,6% Inimene hingab minutis 16-18 korda, kopsudesse mahub 5-6 liitrit õhku. Hormoonid ja sisenõrenäärmed Hormoonid keemilised ained, mis juhivad elundite tööd (veres väga vähe, kindel ülesanne, erinev toimeaeg) Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs kontrollib teisi hormoone, kasv 2. käbikeha ajus ärkveloleku ja une määramine, pigment 3. kilpnääre 40 g, suurim, reaktsiooniaeg, erutusprotsessid, ainevahetus, vajalik ...
Naistel (tütarlastel) annab sellest tunnistust esimene menstruatsioon, millega heidetakse organismist välja viljastamata munarakk koos lisanditega. Meestel (noormeestel) annab sellest tunnistust esimene sperma, mis võib erituda pollutsiooniga või tahtlikult stimuleerituna, onaneerides või seksuaal-vahekorra käigus. Koos füsioloogilise suguküpsuse saabumisega toimuvad organismis ka muud muudatused. Tütarlastel arenevad rinnad, kasvavad häbemekarvad ja karvad kaenlaalustel Noormeestel kasvavad häbemekarvad peenise ümbruses ja skrootumil; toimub häälemurre, karvad hakkavad kasvama ka kaenlaalustel ning näo piirkonnas. Sotsiaalsed aspektid Paljudes kaasaegsetes ühiskondades ei tunnustata füsioloogilise suguküpsuse saabumist veel sotsiaalselt aktsepteeritavaks suguküpsuseks Seetõttu piiratakse seadusandlikult puberteediealiste seksuaalset aktiivsust jm sellega seonduvat. Vastuolu füsioloogiliste ja sotsiaalsete aspektide vahel võib esile
Soomusloomad Imetajate rühmatöö. Materjalid : Pildimaterjal + tekst ja internet + võrdluseks õpik lk. 68-71. Organiseerige rühma peale tööd, jagage rühma peale , kes otsib pilti, kes mis küsimusele vastust. Ainult nii jõuate ühe variandi valmis. ( Sinivaal, koaala, nokkloom, sipelgasiil, kukkurkurat, suur- sipelgaõgija) 1. Kes see loom on? See on teie rühma ja ka töö pealkiri. 2.Kopeerige antud leht arvutisse. Leia 4 põhjendust, miks ta kuulub imetajate hulka. Ja samas leia põhjendusi kuid miks ta siiski erineb sest On imetaja sest…. Erineb pärisimetajatest nt. Eesti tavalistest imetajatest ( Vali ise kellega võrdled)! nt. metsseast, koprast) kuna … 1. Ta on püsisoojane 1.Tema nahka katavad soomused(m...
Sõstralised * Ribes nigrum Must sõstar - lehe alus südajas - enamasti 3 hõlmaline - lehe rootsul kollased näärmed (alt rootsu juurest suur sisselõige, hõlmine, tuhm) * Ribes rubrum Punane sõstar - lehed hõlmised 3-5 - servad ebaühtlaselt saagjas - lehe alus täiesti sirge! - alt võib karvane olla (kortsune, tumeroheline) * Ribes alpinum Mage sõstar - lehed hõlmised (tavaliselt 3) - pealt leht tumeroheline, alt valkjas - lehe peal ümarad karvad (liibuvad) - leht suht väike - ripsmelised servad (suht väike leheke, alt suht sile, rood pealt välja ulatuv) Roosõielised * Physocarpus opulifolius Harilik põisenelas - enamasti kolme hõlmaline - lehe suurus väga varieeruv (enamasti väike) - karvad võivad esineda - põhivärv roheline (alt v-kujuline, hõlmad võivad olla vaid väge väiksed, tuhm tumeroheline) * Spiraea chamaedryfolia - Taraenelas - lehed munajad või piklik munajad - kahelisaagja servaga
Täites lihastevahelised vaod ja lohud, annab ta kehale tema iseloomuliku ilu (Peep Pree). 9 Naha tekised ehk DERIVAADID Küüned UNGUES * koosnevad keratiini sisaldavatest sarvestunud kettudest * küünekeha, küünejuur, kasvamispiirkond nende vahel * sarvkiht ja kasvukiht, mille rakud paljunevad - kasv 4 mm kuus Karvad PILI * niitjad jäigad sarvmoodustised, katavad suurt osa kehast * puuduvad peopesal, jalatallal, huulepunal, sugutilukul, eesnaha sisepinnal, rinnanibudel, väikestel häbememokkadel 1.PIKAD KARVAD: juuksed, habemed, vurrud, kaenlaaugu, suguelundite, Inimesel on 3 häbemekingu karvad karvkatet: 2.LÜHIKESED HARJASKARVAD: kulmud, ripsmed, ninasõõrmete, välise 1.LOOTEKARVAD kuulmekäigu karvad 2
ehk ventraalne) epidermi. Enamikul liikidest jääb epiderm ühekihiliseks, kuid esineb ka kahe-, kolme- ja enamakihilist epidermi. Epidermi lahutamatuks komponendiks on karvad (trihhoomid) ja õhulõhed Enamasti jäävad epidermirakkude kestad tselluloosseteks ja rakud ise läbipaistvateks. *Kloroplastid esinevad sõnajalgtaimede ja mõnede varjuliste kasvukohtade õistaimede epidermis ning enamusel taimedest õhulõhede sulgrakkudes. Viimastes võib leida ka värvituid
Kahe aminohappe reageerimisel moodustub ühend, mida nim dipeptiidiks. Ensüüum on valk , mille tunnusteks on spetsiifilisus ja keskkkonna tundlikus, nt seedib tärklist. (biokatalüsaator) VALGUD koosnevad aminohapetest, e proteiinid. *Primaarstruktuur(määrab ära valgu ülejäänud omadused) amonihapete järjestus. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. *Sekundaarstruktuur seotus vesiniksidemetega.(juuksed, küüned, karvad, soomused) * Tertsiaarstruktuur Keraja kujuga ja gloobuli ( ensüümid, antikehad, vereplasma valgud) nimetust. Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud. *Kvaternaarstruktuur kuulub paarikaupa kaks erinevat polüpeptiidi. Nt hemoglobiin, ühendatud vesiniksi. ÜLESANDED ensümaatiline kiirendavad reaktsioone. Ehituslik rakumembraanide ehitus, küüned, karvad, suled, sarved. Transport hemoglobiin transpordib hapnikku,
Terve inimene ei tunne oma mao, oma südame jne. olemasolugi. Sisikonnast saabuvad erutused kaasnevad tavaliselt ebamääraste lokaliseerimata aistingutega. Patoloogilistes tingimustes omandavad sisikonna meelerakud kõrgendatud tundlikkuse. Siis on tuntav ka valu. KATTEELUND NAHK cutis Nahk on inimese keha väliskate. Tal on keeruline mikroskoopiline ehitus, retseptoorsed, kaitse-, eritus- ja termoregulatsioonifunktsioonid. Naha tekisteks on karvad, küüned, higi- ja rasunäärmed ning rinnanääre. Täiskasvanu naha üldpindala on ~1,6 m 2. Naha paksus on keha eri piirkondades erinev ja kõigub 0,5 - 4 mm piires tingituna ehituslikest iseärasustest. Kaitsva kattena on nahk üsna tihe: ta ei lase läbi gaase, lahuseid ja mikroorganisme. Nahk on küllaltki elastne - ta annab järele venitusele ja omandab seejärel esialgse seisundi. Mõningates kohtades läheb nahk pikkamisi, ilma Koostanud M
ja tumeraudjas. Kõrb Värvus varieerub punakast mustjaspruunini, saba, lakk, jalad on üldiselt mustad. Rahvapäraseid nimetusi võib olla mitmeid, näiteks erkpunast võib kutsuda verevaks kõrviks. Eestis nimetatakse: kõrb, tumekõrb ja mustjaskõrb. Kõrvi hobuse tekkimisel on aluseks must hobune kelle tumedat pigmenti on nn rikutud. Hall - hallinemise käigus kaotab hobuse karvkate aja jooksul pigmendi. Enamasti kutsutakse halliks hobuseid, kellel on valged ja mustad karvad kehal läbisegi. Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad. Tegelikkuses võivad nn halli geeni olemasolul halliks minna mistahes värvi hobused, kes oma elu jooksul muudavad värvi pidevalt, kuni on lõpuks täiesti valged. Kollane - kollase värvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni pruunid, enamasti kollased. Jõhvkarvad on valkjad. Kollane hobune tekib raudja hobuse baasil, kui tema punakat karvkatet ja jõhve nn. lahjendatakse
Iga karva juures on rasunääre. Tänu sellele karvad on elastsed ega märgu Lahksugulisus Higi aurumisel Poegimine kehapinnalt keha jahtub Haisu n. Sigimine Piima n. Higi n. Rasu n. Kaksteist sõrmiksool
Sebrad Loomad savannis Jaanika Jänes Elukoht Sebrad on Aafrika loomad. Elavad peale savannide ka veel rohumaadel, mägedes ja mujal. Keenia, Etioopia, Lõuna-Aafrika Kiired loomad Võivad galopeerida kuni 65km/h Pääsevad lõvide eest Karvad ja nahk Igal sebral unikaalsed Arvatakse, et triibud peletavad putukaid ja on kamoflaaziks. Hoiab liigse soojuse eest Sotsiaalsus Sotsiaalsed loomad Kari võib ulatuda tuhandete liikmeteni Hoolitsevad üksteise eest Suhtlevad üksteisega kehakeele ja häälitsustega Tänan kuulamast!
* Kaitse - temp, siseelundid, ärakuivamine, märgumine*Varuenergia - varurasvad, seemnetes viljades *Lahusti vitamiinidele *Energia *Ehitus - rakumembraani koostises, fosfolipiidid*Suguhormoonid Valgud - biopolümeerid, tähtsaim ehitusmaterjal, aminohapetest, 8 vajalikku mida rakud ei sünteesi, peptiidside. Omaduste erinevused tulenevad aminohapetejärjestusest *Ensümaatiline - amülaas, pepsiin *Ehituslik - karvad, suled jne keratiin kollageen *Transport - hemoglobiin *Regulatoorne - hormoonid - insuliin ja glükagoon suhkru sisaldus *Energeetiline *Kaitse - antikehad lümfotsüüdid, hüübimisvalgud - fibriin fibrinogeen Nukleiinhapped - biopolümeerid, monomeeriks nukleotiidid Adenosiinfosfaat, tümidiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, guanosiinfosfaat, uridiinfosfaat
Mustus Pinnale Ohtlikkus Keemiline koostis Vees kinnitavus lahustuvus Hallitus kinnitunud vahel keemiline lahustub ohtlik Tolm ei ole kinni ei ole ei ole lahustub ohtlik Toidujäätmed vahel on vahel on keemiline lahustub Bakterid kinnitunud ohtlikud keemiline lahustub Liiv ei ole kinni ei ole keemiline lahustub ohtlik Karvad ei ole kinni ei ole ei ole lahustub ohtlik Rasv kinnitunud ei ole keemiline lahustub ohtlik Katlakivi kinnitunud ei ole keemiline ei lahustu ohtlik Rooste kinnitunud ei ol...
Ehituselt ja põlvnemiselt on nad sarnased roomajatega. Erinevalt roomajatest on linnud püsisoojased ja lennuvõimelised. Esimestel lindudel olid tiibade küljes küünised. 130- 65 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed katteseemnetaimed (puud) Katteseemnetaimedel olid õied ja viljad (eelnevatel taimedel neid ei olnud). Tekkis putuktolmlemine. Ürgimetajad tekkisid keskaegkonna alguses. Nende tunnused: · Imetajate tunnustest on neil ainult piimanäärmed ja karvad. · Luustiku poolest on nad pigem roomajad. · Väliskõrv puudub. · Kehatemperatuur 25- 30 kraadi. · Tänapäeval on elus 5 esindajat (liiki). Uusaegkond (65 miljonit aastat tagasi- tänapäev) Linnud mitmekesistusid uusaja alguses. Nende tunnused: · Lubikestaga muna; nad hoolitsesid oma järglaste eest · Püsisoojasus, sest arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud · Kahekordne hingamine · Kehasisene viljastumine · Õhulised luud
on sul olemas juba sündides, tööle hakkavad need aga alles murdeeas hormoonide toimel. Murdeea esimesed märgid Esimeseks muredeea alguse tunnuseks on rindade kasv ja see algab keskmiselt 11- aastaselt: nibud ja nibuväli muutuvad tumedamaks ja kummuvad ettepoole, rind hakkab kasvama ning koos sellega arenevad rinna sees piimanäärmed. Rindade kasvule järgneb häbemekarvade kasv, mis algab keskmiselt 11-aastaselt, ja seejärel kaenlaaluste karvade kasv. Esialgu ilmuvad mõned üksikud karvad, aja jooksul karvastik tiheneb ja katab kolmnurgakujuliselt kogu häbemekingu. Kasvuspurt algab tüdrukutel umbes kaks aastat varem kui poistel, keskmiselt 12- aastaselt. Kasv ei ole aga alati ühtlane, mis tähedab, et jalad ja käed võivad venida palju kiiremini kui ülejäänud keha. Murdeeas on väga loomulik võtta kaalus juurde, sest keha peab võtma naiselikumad kehavormid puusadele, reitele, kõhule ja rindadele koguneva rasvkoe arvelt.
Albiinomelaniinipuudega indiviid, kelle nahk on roosa ja karvad valged. Albinism retsessiivne pigmentatsioonipuue, mille tõttu karvad on valged ja nahk ülimalt UVkiirhuse tundlik. Alleel mis tahes geneetilise lookuse teisendvorm. Antibiootikumid peamiselt hallitusseente ja bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad valdavalt bakterite elutegevust. Seetõttu kasutatakse antibiotse ka bakteriaalsete haiguste ravimisel. Toodetakse ka sünteetilisi antibiootikume. Antidiureetiline hormoon ajuripatsi poolt eristatav hormoon, mis vähendab vee hulka uriinis
Mehaanilisel teel i. Kõrge temperatuuriga ii. Keemilisel teel iii. Kiirguse toimel II. renaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuri taastamine. Valgu süntees toimub rübosoomides (Translation). Valkude ülesanned: · ensümaatiline - ensüümid kiirendavad reaktsioone. Ensüümi tööks on vaja kindla vitamiini juuresolek. · struktuurne - rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. · transport- hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. · regulatoorne- hormoonid- bioaktiivsed ained, mis vere kaudu reguleerivad elundite tegevust. (nt.insuliin). · retseptoorne- rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. · liikumise- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid .
· Mehhaanilisel teel · Kõrge temperatuuriga · Keemilisel teel · Kiirguse toimel Renaturatsioon: · Kõrgemat järku struktuurid taatuvad · Nt juuste struktuuri taastumine peale lokki, vahustatud munavalge vedelaks muutumine. Valkude tähtsus (ainult valkudel)*ensümaatlie- ensüümid kiirendavad reaktsioone(ensüümide tööd kiirendavad vitamiinid9 *struktuurne e ehituslik- rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid Kerantiin. *transport- Hemglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulied transportijad *regulatoorne-Hormoonid(insulin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse reaktsioonis *retseptoorne- Rakumembraani pinnaretseptorid ennavad välissignaali edasi *liikumise- Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud,(aktiin, müosiin), mitoosi kääviniinid
Kellelt saab? Kuidas levib? Kuidas Kus väljendub? Kaua elujõuline? Desinfit. väljendub? linnugripp Vesi, liha, Ägedalt kulgev Seedetrakt või Isiklik muna, hingamisteed hügjeeen, otsene desinfit- kokkupuude seerimine kaitse- rõivad Sib...
paranevad naha vigastused kiiresti. Selles nahaosas toodetakse melaniini. Pärisnahas on rohkesti vere- ja lümfisooni, väliskeskkonnast ärritusi vastu võtvaid retseptoreid (närvilõpmeid), samuti asuvad seal higi- ja rasunäärmed ning karvade juured. Nahaaluskude ühendab pärisnahka lihaste või luudega ja kaitseb nahaaluseid elundeid. Rasvkude kaitseb külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ning on ka rasva tagavaraks. 11. Marrasknaha moodustised karvad ja küüned. Vastus: Karvad ja küüned on moodustunud sarvainest. Küüned kaitsevad meie sõrme- ja varbaotsi. Juuksed kaitsevad peanahka liigse UV-kiirguse eest. 12. Nahal elutsevad bakterid. Vastus: Nahal leidub alati baktereid. Nende hulk ja arvukus sõltub inimese vanusest, soost, naha puhtusest, niiskusest ja sellest, kas nahk on vigastatud või kas on mingeid nahahaigusi.Osa mikroobe elab meie nahal alaliselt, osa satub sinna juhuslikult ümbritsevatelt esemetelt ja keskkonnast
Rahvapäraseid nimetusi võib olla mitmeid, näiteks erkpunast võib kutsuda verevaks kõrviks. Eestis nimetatakse: kõrb, tumekõrb, mustjaskõrb. Kõrvi hobuse tekkimisel on aluseks must hobune, kelle tumedat pigmenti on nn rikutud. Kõrb hobune on paljude teiste värvuste aluseks. hall – hallinemise käigus kaotab hobuse karvkate aja jooksul pigmendi. Enamasti kutsutakse halliks hobuseid, kellel on valged ja mustad karvad kehal läbisegi. Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad. Tegelikkuses võivad nn halli geeni olemasolul halliks minna mistahes värvi hobused, kes oma elu jooksul muudavad värvi pidevalt, kuni on lõpuks täiesti valged. kollane – kollase värvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni pruunid, enamasti kollased. Jõhvkarvad on valkjad. Kollane hobune tekib raudja hobuse baasil, kui tema punakat
huuled lõug õlg õlavars rind küünarnukk kõht küünarvars ranne kämmal puus sõrmed reis põlv säär sääremari kand pöid varbad NAHK karvad marrasnahk pärisnahk veresooned närvid rasvakiht higinäärmed karvanääps INIMESE MEELED nägemine kuulmine haistmine maitsmine kompimine
Katteelundkond Nahk,nahamoodustised(küüned, Organismi kaitsmine,kekkonna karvad,juuksed)limaskestad,nah ebasootsate mõjude a moodustavad epiteel ja eest,dermolegaratsioon,võta sidekoed,koos vabade vastu informatsiooni närvilõpmetega ja keskkonnast. retreptorrakkudega. Tugielundkond Luustik,kõõluste abil sellele Annab kehale kuju,võimaldab toetuvast liikuda,kaitseb siseelundeid
mesodermiga. Selle põhjaks on karvajuur. Selle külgedel on vähem kondenseerunud mesenhüüm, mis varem oli karvajuure osa. Anageenis epidermaalsed maatriksi rakud liiguvad karvasibulas ülesse poole. Nende rakkude saatus määrab ära nende asetus. Folliikuli keskel olevatest rakkudest saab medulla ehk säsi. Äärel asetsevatest rakkudest saavad koor ehk cortex ning kutiikula, mis katab karva karvatupes. 7.2 Karva asetus ja kasv Teatud kehapiirkondades on karvad ja teatud piirkondades mitte. Samas pole teada miks nii on ning miks inimese karvad näol, ja juuksed kasvavad pidevalt, samas teised karvad, näiteks kätel ja kulmud kasvavad vaid teatud pikkusteni. See võib olla seotud pärisnaha asetusega, kuid mis roll sel täpselt on, pole teada. 7.3 Hüpertrihhoos Leidub inimesi, kel karvakasv on geneetiliselt muudetud. Heaks näiteks on kaasasündinud mutatsioon mida nimetatakse hüpertrihhoosiks ehk liigkarvasuseks. See on väga harva
muneda ja siis on tulevastel väiksestel kohe süüa. Emane rajab muna ümber kaarja käigu mille seinte väikestesse koobastesse muneb. See järel toitub ise. Vastsed ei söö kohe korjust vaid algul toidab neid nende ema pruunikate toidutilgakestega. Korjuse matmisel töötavad koos nii emane kui ka isane raisamatja. Peale raipe matmist hakkavad emane ja isane putukas "rituaalitsema", mis võtab aega kuni 8 tundi. Nimelt nad eemaldavad raipelt karvad ja suled. See on selleks, et aeglustada mädanemisprotsetuuri. Raisamatja ema hoolitseb eest kuni nad on valmis ise elama hakkama. See võib kesta kuni poolteist nädalat. See on mardikate puhul suhteliselt haruldane, et mardikas hoolitseb poegade eest.
peptiidsidemetega ) 2. Sekundaarstruktuur- moodustub polüpeptiidi keerdumisel alfa heeliksiks. Näiteks küünte ja juuste valgud on sekundaarstruktuuri valgud 3. Tertsiaarstruktuur- moodustub valgu kokku keerdumisel ümaraks gloobuliks 4. Kvaternaarstruktuur- tekib mitme madalamat järku valgu ühinemisel. Näiteks hemoglobiin on IV järk Valkude ülesanne: · Ensüümiline funktsioon · Struktuurne funktsioon ( küüned, karvad, kõõlused, suled ) · Kaitsefunktsioon ( antikehad, verehüübimisvalgud ) · Varuaine funktsioon ( munavalge ) · Energeetiline funktsioon · Transpordi funktsioon ( hemoglobiin transpordib hapnikku )
Ovulatsioon küpse munaraku eraldumine munasarjast, Menstruatsioon emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga, Menstruatsioonitsükkel aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni, Viljastumine seemne- ja munaraku ühinemine. Looteline areng e. embrüogenees. Etapid inimesel: moorula e. kobarloode, blastotsiit e. põisloode, gartreela e. kariloode. Eksodermis kujunevad: närvisüsteem, Meeleelundid, Nahk, küüned, karvad, hammaste vaap. Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond. Mesodermis kujunevad: luud ja lihased, Vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond. EMBRÜOAALSE INDUKTSIOONI PRINTSIIP: Ühtede rakkude eristumine tingib teiste rakkude eristumise, kudede teke teiste kudede tekke jne. Teratogeenid erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi. a) Bioloogilised: viirused (punetised ja gripp), toksoplasma, süüfilise bakter, hallitusseened,toitainete vaegused
*Mida rohkem ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam sünteesib nahk melaiini ja seda pruunim on nahk. *Nahk koosneb kahest kihist. *Täiskasvanu nahk on ligi 1-2millimeetri paksune, kaalub 4-5kilo ja katab umbes 1,5m2 suuruse pinna. *Naha välimise kihi moodustab marrasnahk, selle pindmist osa nim. Sarvkihiks,mis koosneb tihedasti kokku surutud surnud rakkudest. *Marrasnaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. *Marrasnahast moodustuvad ka karvad, juuksed ja küüned. *Pärisnahk sisaldab rohkesti elastseid kuide, on seetõttu veniv,paiduv ja sitke. Selles on rohkesti vere ja lümfisooni,välis- Keskonnast ärritusi vastu võtvaid retseptoreid. *Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude. *Nahal elutsevad mitmesuguseid baktereid.
Teiega võib kõike jagada. Klass peab lugu vaid õpetajast, kes hoolib oma õpilastest. Teie ei toppinud meisse kunagi tühipaljaid, kuivi fakte, vaid olite nagu avastusretkel koos meiega. Teie veensite mind, et võin saavutada enamat. Suur tänu, et õpetasite meid õppima vigadest. On õpetajaid, kes näevad õppimise eesmärki vaid heades hinnetes. Tänu Teile sain aru, et teadmised on väärtuslikud. Teadmised avavad uksi minu ümber ja minus eneses. Sõnad, mis õpetajal karvad püsti ajavad: "Mu isa ütleb küll, et ..." "Õpetaja, Emma neelas nööbi alla..." Õpetaja, mul on käe peal mingid punnid." "Mu vanaema tahab teid eilse kahe pärast külastada." "Õpetaja, ma ei saa vastata, mul jäi vihik koju." Õpetajaid ei ärata öösel unenägu, milles nad meeleheitlikult metsikute huntidega võitlevad. Nemad näevad und, et on kõik õpilaste tööd bussi unustanud.
· Marrasknaha pealmine ehk sarvkiht koosneb surnud rakkudest, see kaitseb liigse veekao ja mikroobide eest, selle rakud kooruvad pidevalt nahalt maha · Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest rakkudest, mis jagunevad pidevalt, uued rakud liiguvad üles asendama eraldunud surnud rakke, seal nad lamenevad ja surevad, selles nahaosas toodetakse melaniini ja moodustavad karvad, juuksed, küüned · Pärisnaha moodustavad elusad rakud, selles on rohkesti veresooni, seal asuvad ka närvilõpmed, lümfisooned, higi- ja rasunäärmed, karvade juured. Rasunäärmed eritavad nahale rasu, mis muudab naha pehmeks ja elastseks, higinäärmed eritavad higi, mis jõuab naha pinnale läbi pooride · Nahaaluskude on rasvkoerikas ja kaitseb siseelundeid, kaitseb ka külma ja põrutuste eest,
Põletus Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põhjused Tule hooletu käsitlemine Päikese UV jt kiirgused Kõrge temperatuur Kuumad vedelikud aur, vahad, õli Liigid Termiline Keemiline Elektripõlemine Tunnused Valget või musta värvi kärbunud kude Suured vedelikuga täietud villid Põletav kuiv nahk Põlenud karvad Põletused Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke. Tagajärjed Kudedes valkude lagunemise Veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku.
lõuad millega ta purustab toidu.Vastavalt eluviisile on raisamatjal kaevejalad millega ta kaevab oma saaki aeglaselt maa alla,et emane saaks sinna lähedale munad muneda ja siis oleks väikestel süüa kohe.Vastsed ei söö kohe korjust vaid algul toidab neid nende ema pruunikate toidutilgakestega.Korjuse matmisel töötavad koos nii emane kui ka isane raisamatja.Peale raipe matmist hakkavad emane ja isane putukas ''rituaalitsema'' mis võtab aega kuni 8 tundi.Nimelt nad eemaldavad raipelt karvad ja suled.See on selleks et aeglustada mädanemisprotseduuri.Raisamatja ema hoolitseb oma poegade eest kuni nad on valmis ise elama hakkama.See võib kesta kuni poolteist nädalat maksimum.See on mardikate puhul suheliselt haruldane,et mardikas hoolitseb poegade eest.Raisamatja on mardikaline ja tal on ees-ja tagakeha,tiivad,läikiv kitiinist keha ja väike pea.Raisamatjal on väga hea kollase-ja mustavärviline hoiatusvärvus.Raisamatja areng on muna-tõuk-nukk- valmik
Pruuni kurgualusega laisik (Brown-throated sloth) (Bradypus variegatus) Kadri Laube Nõo Reaalgümnaasium Juhendaja: Epp Vinne 2013 Süstemaatika Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Napihambulised Sugukond: Laisiklased Perekond: Kolmvarvaslaisik Liik: Pruuni kurgualusega laisik Tutvustus Levinud Kesk-ja Lõuna-Ameerikas Elupaik troopilised vihmametsad Toiduks värsked lehed, õrnad võrsed, pungad Öine eluviis Pikatoimelised Eluiga 20-30 aastat Välimus Pikkus 41-70 cm (lisaks 6,5-7 cm saba) Täiskasvanu kaal 2,3-5,5 kg Pikkadel tugevatel jäsemetel võimsate küünistega varbad Eesjäsemed on tagumistest pikemad ja väga paindlikud Karvad kasvavad kõhult selja suunas Pojad Võivad sündida mistahes aastaajal Poegi tiinuse kohta on üks Tiinus 5-6 kuud Ema kannab poega rinnal endaga kaasas Sünnikaal 20...
ALBINISM Koostanud: Tunnused väga hele nahk valged juuksed ning karvad ( kulmud, ripsmed jne) Helesinised või helehallid silmad ( esineb ka punast) Esinemissagedus USAs esineb albinismi ühel inimesel 17 000 kohta Okulokutaanse albinismi geeni kannab USAs umbes üks inimene 70st. Albinismi esineb kõikidel rassidel. Sagedamini sünnib albinismiga lapsi peredes, kus mõlemad vanemad on etnilise päritolu tõttu juba ise ka heledanahalised, mistõttu jääb sageli lapse albinism märkamata Tekkepõhjused
Põletus Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põhjused Tule hooletu käsitlemine Päikese UV jt kiirgused Kõrge temperatuur Kuumad vedelikud aur, vahad, õli Liigid Termiline Keemiline Elektripõlemine Tunnused Valget või musta värvi kärbunud kude Suured vedelikuga täietud villid Põletav kuiv nahk Põlenud karvad Põletused Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke. Tagajärjed Kudedes valkude lagunemise Veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku.
· Rasu Näonahale hakkab kogunema rasu ja näonahale võivad tekkida vistrikud ja akne. Abiks: Tuleb hoolitseda näonaha puhtuse eest. Pesta nägu hoolikalt ja selleks mõeldud vahenditega. · Higi Inimese keha hakkab rohkem higi eritama ja rohkem ebameeldivat lõhna tekitama. Abiks: Tuleb tihedalt pesemas käia ja võib ka deodoranti ja higistamisvastaseid ning lõhnaained kasutada. · Karvad Näole, kaenlaalustele ja suguelundite piirkonda hakkavad tekkima karvad, mis võivad haiseda kui neisse higi jääb. Abiks: Võib neid ära raseerida. · Kiire kasv Murdeeas inimene kasvab kiirelt, seegi on täiesti normaalne. Toimuvad paljud muutused su kehaga. Poistel laienevad õlad ja lihaskond tugevneb. Tüdrukutel suurenevad rinnad ja laienevad puusad. Abiks: Tuleb lihtsalt sellega ennast harjutada. See kõik on täiesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
