Miks treenitud inimene ei tunne lihasvalu pärast suuremat pingutust? Lihasvalu tekkimist mõjutab kõige rohkem harjutamise intensiivsus. Lihaseid treenides tekib lihastes laktaat ehk piimhape. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Intensiivsel lihastööl, 70% maksimaalsest hapnikutarbimisest, tekib lihastes laktaat, mis seejärel imendub verre. Lihastes on laktaadi kontsentratsioon alati suurem kui veres. Kui lühiaegsel koormusel laktaat akumuleerub lihasrakus, siis kestval vastupidavuskoormusel on laktaadi produktsioon ja laktaadi lagunemine tasakaalus. Tippsportlasel laguneb laktaati minuti jooksul 0,5 mmooli/l, treenimatul 0,3 mmooli/l. Laktaati määratakse enamasti kapillaarverest, kõrvalestast või näpuotsast. Arvestada
profisspordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport.. Sport Tippsport sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. Tervisesport liikumisharrastuse alaliik, mida tehakse eesmärgiga parandada tervist Laktaat Laktaat on piimhappe sool ja anaeroobse ainevahetuse lõppproduktina treeningu juhtimises suure tähtsusega. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Organismis toimub alati minimaalne laktaadi produktsioon, mida tuntakse puhkeoleku laktaadina 0,8 mmooli/l (0,5 1,5). Laktaat Intensiivsel lihastööl, 70% maksimaalsest
Organismis säilitatakse kindel glükoosi tase (B-Glükoos 3,3...5,5mmol/L) Vereglükoosi taseme säilitamisel on keskne roll maksal: Salvestab (liigse) glükoosi glükogeenina Lõhustab glükoosi puudusel glükogeeni glükoosiks (glükogenolüüs) Sünteesib glükoosi (glükoneogenees) Glükoosi metabolism Glükogeen LDH ADP ATP G-1-P Laktaat Glükoos G-6-P Püruvaat TKT H2O, CO2 Pentoosfosfaaditsükkel Riboos-5-P; NADPH ATP, NADH ATP Joon 2. Glükoosi metabolism Glükoosi metabolism Glükoosi suunamine kataboolsetele radadele Glükoosi fosforüülimine Glükoos-6-fosfaat Glükoosi aktiveeritud vorm (fosforüülitud ATP-ga)
mitte glükolüüsi käigus). Kokku toodab eukarüootne rakk aeroobse hingamise käigus 34 ATP molekuli ühe glükoosi kohta. Anaeroobsetes rakkudes on glükolüüs ainus ATP-d produtseeriv rada. Aeroobsetes rakkudes on see esimeseks etapiks süsivesikute oksüdatsioonil. Tingimustest sõltuvalt võib glukoosi lagunemine olla: 1) Osaline anaeroobne glükolüüs. Glükoos Püruvaat 2 laktaat (piimhappe käärimine aktiivselt kontrakteeruvas lihases, erütrotsüütides (punane verelible), mõningates mikroorganismides). Glükoos püruvaat 2 etanool + 2 CO2 (alkoholkäärimine pärmirakus). 2) Lõplik aeroobne glükolüüs. Glükoos püruvaat 2 Atsetüül-CoA 4 CO2 + 4 H2O (Loomad, taimed, paljud aeroobsed mikroorganismid). d) Millises vormis ja kui palju vajab protsessi käivitamine energiat kasutatakse ATP, NADH ja
eksisteerima ilma hapnikuta. Kui üldse ei talu hapnikku- obligatoorsed anaeroobid'Fakultatiivsed anaeroobid- võimelised kohanema anaeroobsete tingimustega, kasutades siis teisi elektronide aktseptoreid. Sidustatud reaktsioon- reaktsioon, kus ühe reaktsiooni käivitumisel käivitub ka teine reaktsioon ( ühe reaktsiooni energiaga on võimalik läbi viia ka järgmine reaktsioon).Anaeroobne glükolüüs- ensüümreaktsioonide ahel, mille käigus glükoosist tekib laktaat. Glüpkolüüs toimub tsütoplasmas.Glükolüüs lõpp-produktiks anaeroobsetes rakkudes on laktaat 2mol. 2 ATP ja 2 NADH molekuli. Fotosüntees: valgusreaktsioonid -ülesandeks produtseerida energiat (ATP) ja redutseerijat (NADH) Pimereaktsioonid - ülesandeks fikseerida CO2 vee lagunemisel valgusreaktsioonide käigu vabaneb O2.Glükoneogenees: uute glükoosi molekulide süntees metaboliitidest, mis pole süsivesikud.Lähteained: lpürüvaat,laktaat,glütserool, enamik aminohappeid
· Stabiilne struktuur ( keemiliselt inertne, ensüümse muundumise kontroll) · Organismi energia põhiallikas (ajukoe, erütrotsüütide, neerupealiste, reetina, testiste ainus kütus) Glükoosi difundeerumine 1) Na-sõltuv ko-transport 2) Kergendatud difusioon valktransporterite (GLUT) kaudu. Glükoosi aktiveerimine Keemiliselt inertse Glc fosforüülimine Glc-6-P-iks Glükoosi põhimetaboolsed rajad Anaeroobse glükolüüsi põhiskeem ( Glc+2 ADP+2 Pi -> 2 laktaat+ 2 ATP+ 2H++ 2 H2O) Anaeroobse glükolüüsi protsess I osa (võtmeensüüm allosteeriline fosfofruktoosi kinaas-1) Glc-i aktiveerimine Glc-6-P-iks (Mg2+- heksoosi kinaas) Glc-6-P-i muundumine Fru-6-P-iks ( Mg2+-fosfoglükoosi kinaas) Fru-6-P muundumine Fru-1,6-P-iks (Mg2+ -fosfofruktoosi kinaas, ATP defosforüleerimine ADP-diks) Fru-1,6-P-i lõhkumine GAP- iks ja DAP-ks ( aldolaas A) DAP-i muundumine GAP-iks (trioosfosfaadi isomeraas) II osa ( metaboolse energia salvestamise faas)
· Glükoos siseneb rakku soodustatud difusiooni teel membraanis olevate transporterite (GLUT-de) abil · Metaboliseeruma hakkab vaid aktiveeritud glükoos - glükoos-6-P TINGIMUSTEST SÕLTUVALT VÕIB GLÜKOOSI LAGUNEMINE OLLA OSALINE LÕPLIK Anaeroobne glükolüüs Aeroobne glükolüüs Glükoos -> laktaat Glükoos -> CO2 + H2O OLIGO- JA POLUSAHHARIIDIDE SÜNTEES Glükogeeni süntees 1. Glükoos + ATP (Heksokinaas) Glükoos-6-P + ADP 2. Glükoos -6-P (Isomeraas) Glükoos-1-P 3. Glükoos-1-P + UTP UDP-Glükoos + Ppi 2Pi UDP-aktiveeritud glükoos 4
Vereproovid Vereproovide kogumine Patsiendi ettevalmistamine · 10-12 h MITTE TOITA · Lipeemiline seerum · Rahulik loom, ei tohi eelneda füüsilist koormust Muutused kolesterool triglütseriidid glükoos TLI amülaas ALT AST bilirubiin sapphapped kaltsium · Punktsioon kiirelt muutused: CK laktaat kortisool tsirkuleerivad lümfotsüüdid kassidel glükoos Hemolüüsi vältimine- · Koheselt vereproov peale zguti asetamist. · Vältida negatiivset rõhku süstlaserütrotsüütide muutused. · Mitte tõmmata survega verd süstlasse. · Lasta valguda mööda katsuti seina alla. · Antikoagulandiga katsuti- mitte raputada keerata paar korda rahulikult ümber. Antikoagulandid · EDTA- etüleendiamiintetraatsetaat · Hepariin · Tsitraat-koagulatsiooni parameetrid
disahharidaasid. Amülaaside tekitatud produktid ja toidu disahhariidid (sahharoos, laktoos, maltoos) lõhustatakse monoosideks. Monoosid (peamiselt glükoos) on võimelised imenduma. 4 - 7 g seedekulglasse sattuvatest polüoosidest ja oligosahhariididest jääb seedimata. Need metaboliseeritakse jämesoole bakterite poolt. Tekivad lühikesed orgaanilised happed (sh ka laktaat) ja gaasid. Need produktid kiirendavad soole motoorikat ja tingivad soolespasme. NB! Inimese seedekulglas ei produtseerita ega sekreteerida ensüüme, mis aitaksid seeduda tselluloosil, hemitselluloosil, pektiinidel. Jämesoole mikrofloora lõhustab 30-50% nendest süsivesikutest lühikese ahelaga hapeteks (atsetaat, laktaat, suksinaat, võihape jt) ja gaasideks. See lõhustamine on oluline: 1. Need ühendid stimuleerivad soole peristaltikat ja seedenõrede eritumist. 2
1) - metaanhape e. sipelghape - metanaat e. formiaat 2) - etaanhape e. äädikhape - etanaat e. atsetaat 3) - etaandihape e. oblikhape - etaandiaat e. oksalaat 4) - benseenkarboksüülhape - benseenkarboksüüloaat e. bensoehape e. bensoaat 5) - kloroetaanhape - kloroetanaat 6) - piimhape e. - laktaat 2-hüdroksüpropaanhape 7) - õunhape e. - malaat e. hüdroksübutaandihape hüdroksübutaandiaat 8) - viinhape e. 2,3- - tratraat e. 2,3- dihüdroksübutaandihape dihüdroksübutaandiaat 9) - sidrunhape e. 2-hüdroksü- - tsitraat 1,2,3-propaantrikarboksüülhape
ATP, aeroobsel hingamisel - 36 ATP-d eesmärk – kulutada püruvaati, samas toota NAD+ miks – hapniku puudumisel on see ianuke võimalus toota NAD+ ja ATPd Alkoholi fermentatsioon – esineb pärmis ja erinevates bakterites Fermentatsiooni produkt – alkohol – on organismile toksiline Piimhappeline fermentatsioon – esineb inimeses, teistel imetajatel ja ka nt. piimhappebakteritel Piimahappelise fermentatsiooni produkt – laktaat – on toksiline nii imetajatele kui ka bakteritele Glükolüüsil moodustuv NADH tuleb reoksüdeerida tagasi NAD -ks + 1. Anaeroobsetes tingimustes redutseerib NADH lihastes püruvaadi laktaadiks (homolaktaalne fermentatsioon) 2. Pärmis püruvaat dekarboksüleeritakse, moodustavad CO2 ja atseetaldehüüd, viimane redutseeritakse NADH poolt etanooliks (alkohoolne fermentatsioon) 3
Substraatide kättesaadavuse muutmisega ensüümimolekulidele nt rakumembraani läbitavuse muutmise kaudu. Hormoonide toimemehhanismid. Õp 103-108 Ainevahetusrajad Glükolüüs Glükolüüs on glükoosi anaeroobse lagundamise protsess, mille tulemusel ühest glükoosi molekulist tekib kaks molekule laktaati. Iga glükoosi lagundamise käigus vabaneb energia, mille arvelt toodetakse 2 molekuli ATP-d. Kokkuvõtlikult: GLÜKOOS + 2ADP + 2P ->2 LAKTAAT + 2H + + 2ATP Glükolüüsi käigus vabaneb vaid 7% energiast ning sellest 60% kasutatakse vaid ATP sünteesiks. Glükolüüsi protsessis võib eristada üldistatult peamiselt kahte staadiumit. Esiteks glükoosi fosforüülimine glükoos-6 fosfaadiks ning jagunemine kaheks nii et tekib kaks molekuli glütseeraldehüüd-3-fosfaati. Selle käigus kasutatakse ATP-d ning 2ATP-d muundatakse 2ADP-ks. Teises staadiumis toimub glütseeraldehüüd-3-
rauamaagi kvaliteeti. Rauaprepaparaadid Rauapreparaadid on rauda sisaldavad ravimid, kehvveresusevastased ained. Rauapreparaadid muutuvad mao soolhappe toimel raud(II)kloriidiks; viimane salvestub soole limaskesta rakkudes ning seostub valguga ferritiiniks. Veres tekib ferritiini ja valgu kompleks. Sellisel kujul kannab veri rauda kõigisse elunditesse ja luuüdisse. Raud on vajalik noorte punaliblede hingamispigmendi hemoglobiini tekkeks. Tuntumaid rauapreparaate on taandatud raud, raud(II)laktaat, Blaud' tabletid. õunarauatinktuur, ferrobioon ja raudaskorbiinhape. Rauasulamid Rauasulamid (vaata lähemalt sulamid) on sulamid, mille põhikomponent on raud ja tavalisim lisand süsinik (sisaldus harilikult kuni 4,5%). Eristatakse puhtaid (harilikult uurimisotstarbelisi) ning tehnilisi rauasulameid - terast ja malmi. Viimased sisaldavad peale süsiniku mangaani, räni, fosforit, väävlit, hapnikku, lämmastikku, vesinikku ja
Keemia - Orgaanilised ühendid ja nende omadused 1) Selgita mõisted: alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkaloidid, küllastumata ühendid, alkeen, alküünid, aldehüüd, ketoon, karboksüülhapped, areenid, vesinikside. · Alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid süsinik-halogeen sidet sisaldav orgaaniline ühend. · Alkohol lämmastikaluste hulka kuuluvad keerulise struktuuriga looduslikud ühendid. · Eetrid orgaaniline ühend üldnimega R - O - R. · Amiinid ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. · Alkaloidid lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud aluseliste omadustega ained. · Küllastumata ühendid süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. · Alkeen süsivesinik, mille molekulis esineb kaksiksidemeid. · Alküünid süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid. · Aldehüüd süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma CHO. · Ke...
mis ongi põhiliseks söödamasside kogumise kohaks, kus toimub ka söödamasside segamine. Tervel loomal on vatsas tasakaalus kiudu seedivad ning süsivesikuid seedivad bakterid. Kui ratsioon järsku muutub ning vatsas on normaalsest rohkem kiiresti seeduvaid süsivesikuid, muutub normaalse fermentatsiooni kord ja vatsa mikroobide tasakaal häirub. Piimhapet toovad ja tarbivad bakterid, milleks on peamiselt streptokokid, hakkavad kiiresti paljunema. Streptokokkide poolt toodetud laktaat alandab kiiresti vatsa pH ning vatsa gramnegatiivne mikrofloora ja algloomad surevad. Piimhappe produktsioon suurendab vatsas osmootset rõhku ning vatsa koguneb teistest kudedest vedelikku. Areneb organismi dehüdratatsioon. Lisaks piimhappele tekib vatsa ka teisi tugevaid orgaanilisi happeid. Liigne tugevate hapete osakaal põhjustab vatsa limaskesta põletiku ja vatsaseina haavandeid. Seda haiguslikku seisundit nimetatakse atsidoosiks. Vatsa atsidoosi
Maksas, neerudes. Protsess algab mitokondris, põhiprotsess toimub tsütoplasmas. 2. Tasakaalustatud dieedi puhul on imetajate organismis glükoneogeneesi aktiivsus väga madal. Mille poolest peab imetajate dieet olema tasakaalustamata, et suureneks glükoneogeneesi aktiivsus? Süsivesikute vaene dieet peaks siis olema. 3. Milliseid a) lähteaineid b) energiakandjaid kasutavad imetajate rakud glükoneogeneesi toimumiseks? a) püruvaat, laktaat, glütserool, valdav osa aminohappeid, kõik tsitraaditsükli intermediaadid b) makroergilised ühendid 4. Kuidas põhjendate väidet: glükoneogenees ei ole glükolüüsi pöördprotsess? Kolm glükolüüsi etappi (1,3,10) on glükoneogeneesis asendatud 4 unikaalse reaktsiooniga: nende kaudu toimub regulatsioon; uued reaktsioonid toovad spontaansuse. 5. Iseloomustage glükogeeni järgmistest aspektidest: a) Molekuli monomeerne koostis ja molekuli ehitus?
ulatuda mõnedest minutitest mitme tunnini. Jooksutempo edasine suurendamine nõuab niivõrd kiiret energiaproduktsiooni, mida oksüdatsiooniprotsessid ei suuda kindlustada. Appi peab tulema anaeroobne energiatootmine. See on kiire võimalus tagada lihastele suures koguses energiat. Samas on need võimalused üpris piiratud, sest anaeroobselt lagunevad energiarikkad ühendid kasutatakse ruttu ära. Pealegi tekib lihastes oleva glükogeeni anaeroobsel kasutamisel laktaat, mille kuhjumine põhjustab lihaste paikse väsimuse, võtab ära võimaluse sooritada kestvat lihastööd ja säilitada pikka aega kõrget tempot. Tervise tugevdamise ja säilitamise kohapealt anaeroobseid harjutusi ei soovitata. Seda intensiivsuse piiri, millest alates aeroobne ainevahetus ei suuda enam lihastööd kindlustada ja järjest enam rakendub töösse anaeroobne ainevahetus, nimetatakse anaeroobseks läveks. Tervise ja kehalise vormi kohapealt on aeroobne ainevahetus oluliselt
tagasi. • See muudab uriini pH happeliseks. • Uriini pH= 4-4.5 • Päevas saab väljutada maksimaalselt 0,1 – 0,15 mmol/L vaba vesinikiooni • Ülejäänud happe eritamine toimub fosfaadi ja ammooniumi kaudu Ainevahetuse produktid •• Toitaineteks on valgud, rasvad, süsivesikud • Need lagundatakse erinevateks aineteks mis mõjutavad organismi happe-leelis seisundit. • Süsivesikud→CO2 ja H2O (aeroobsetes tingimustes), laktaat (anaeroobsetes tingimustes) • lahustuna kehavedelikus toob kaasa ioonide tõusu ehk happelisemaks muutumise • Gaas väljutatakse kopsudega • Valgud metaboliseeritakse põhiliselt glutamaadiks , millest töödeldakse neerudes ning maksas ammoniaagiks ja uureaks. Anaeroobne rakuhingamine • Hapniku puuduses katavad lühiajaliselt koe energiavajadusi ATP-sse ja kreatiinfosfaati salvestatud energia ning anaeroobne glükolüüs.
· Organismi taastumiskiiruse hindamine pärast võistlust- või treeningkoormusi. · 1. Kehalise töövõime hindamine biokeemiliste meetoditega vastupidavusala sportlastel Biokeemiline materjal - *lihas *Veri *Uriin *Sülg *Higi * Juuksed * Mikrodialüüs Vere parameetrid - *Hemoglobiin (Hgb) *Hematokrit (Hct) *Vereplasma maht* Erütrotsüütide hulk * Lümfotsüüdid ja immunoglobuliinid * Leukotsüütide hulk * Antikehad jt. meditsiinilised näitajad Metaboliidid - * Laktaat (piimhappe)* Uurea * 3-metüülhistidiin (3-MeHis) * Ammoonium * Kusihape * Kreatiin ja kreatiniin Substraadid - * Glükoos * Vabad rasvhapped ja glütserool * Kolesterool (VLDL, LDL, HDL) * Kreatiinfosfaat * ATP, ADP, AMP, IMP * Vabad aminohapped (türosiin, alaniin, glutamiin)* Hargnenud ahelaga aminohapped (leutsiin) Hormoonid - *Adrenaliin ja noradrenaliin * Testosteroon * Lutropiin * Kasvuhormoon e. Somatotropiin * IGF-1, IGF-2
2. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui saate glükolüüsi. Glükolüüs on glükoosi osaline või lõplik oksüdatiivse lõhustumine, mille jooksul organism konverteerib glükoosis oleva energia endlae sobivasse vormi: ATP või NADH. Glükolüüs on üksikreaktsioonide jada. Glükoosi osaline lõhustumine toimub hapniku defitsiidi tingimustes nt. intensiivselt töötavates lihasrakkudes, erütrotsüütides. See toimub tsütoplasmas ja tekib laktaat. Glükoosi lõplik lõhustumine toimub hapniku juuresolekul. Tekivad CO 2 ja H2O ning see toimub mitokondrites tsitraaditsükli vahendusel. Glükoosi lõhustumise etapid: I Glükoosi aktiveerimine fosforüleerimise teel. Süneesitakse glükoos-6-fosfaat ensüümi heksoosi kinaas vahendusel. Reaktsioon on sisuliselt pöördumatu ja vajab 1 molekuli ATP-d. II Glükoos-6-fosfaat isomeriseerub fruktoos-6-fosfaadiks ensüümi fosfoglükoosi isomeraasi vahendusel. Reaktsioon on
Biokeemia MLK6008 eksami küsimused 1/2 Ühe glükoosi molekuli täielik aeroobne lõhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli sünteesi. Kirjeldage, millistes metaboolsetes radades ja mil viisil sünteesitakse glükoosi täielikul lõhustumisel ATP-d. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate glükolüüsi. Glükoosi esmane õhustumine., mille käigus saadakse glükoosisolev energia salvestada sobivasse vormi( ATP, NADH) *Osaline lõhustumine toimub anaeroobselt. Tekib laktaat( piimhape), intensiivselt töötavates ihastes, toimub tsütoplasmas. Kui on aga hapnik olemas tekib kohe püruvaat mis läheb tsitraadi tsüklisse. *Lõplik lõhustumine toimub hapniku juuresolekul. Toimub mitokondrites tsitraaditsükli vahendusel. Tekib Co2 ja H2O. See ei ole spetsiifiline ainult glükoosile. 1 glükoosi molekulist saab 2 püruvaadi molekuli. Hapniku juures olekul saab sellest CO2 ja H2O. Hapniku puudumisel laktaat. Laktaadist lahti saamiseks on vaja see transportida maksa,
Jooksutempo edasine suurendamine nõuab niivõrd kiiret energiaproduktsiooni, mida oksüdatsiooniprotsessid ei suuda kindlustada. Appi peab tulema anaeroobne energiatootmine. See on kiire võimalus tagada lihastele suures koguses energiat. Samas on need võimalused üpris piiratud, sest anaeroobselt lagunevad energiarikkad ühendid kasutatakse ruttu ära. Pealegi tekib lihastes oleva glükogeeni anaeroobsel kasutamisel laktaat, mille kuhjumine põhjustab lihaste paikse väsimuse, võtab ära võimaluse sooritada kestvat lihastööd ja säilitada pikka aega kõrget tempot. Tervise tugevdamise ja säilitamise kohapealt anaeroobseid harjutusi ei soovitata. Seda intensiivsuse piiri, millest alates aeroobne ainevahetus ei suuda enam lihastööd kindlustada ja järjest enam rakendub töösse anaeroobne ainevahetus, nimetatakse anaeroobseks läveks. Tervise ja
aeroobne glükolüüs - glükoosi osaline lõhustumine. anaeroobne glükolüüs - anaeroobses keskkonnas toimuv biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat. metabolism - organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. assimilatsioon - sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme) dissimilatsioon - lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust) ATP - energia talletaja ja ülekandja (koosneb lämmastikalusest (adeniin), riboosijäägist ja 3-st fosfaatrühmast) ADP molekul, mille koostises on 2 fosfaatrühma
NADH NADH NAD+ NAD+ Etanool Laktaat AcCoA alkohoolne lihaskoe aeroobne fermentatsioon
Teisena aeroobne treening, ehk hapniku juuresolul, lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadud rasvade ja süsivesikute oksüdatsiooniprotsessidest, mille käigus vabaneb energia. Jooksutempo kiirendamine nõuab energiatootmist, mida aeroobsed protsessid ei suuda kindlustada, hakkab anaeroobne energiatootmine, anaeroobselt lagunevad energiarikkad ühendid kasutatakse ruttu ära, lihastes tekib glükogeeni anaeroobsel kasutamisel laktaat, mille kuhjumine põhjustab lihaste lokaalse väsimuse. 3 km ATP-KrP 5% Anaeroobne 15% Aeroobne 80% Energeetiline pidevus- organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. 3. Kuidas tekib suhkruhaigus ja milles see seisneb? I-tüübi puhul hakkab organism seniteadmata põhjusel insuliinitootvaid beeta-rakke hävitama. Inimene vajab sellisel juhul eluaegselt insuliini süste. Haigestutakse valdavalt lapse-noorukieas. II-tüübi puhul organism muutub tundetuks toodetava insuliini suhtes
Anaeroobne glükolüüs glükoneogenees Aeroobne glükolüüs glükogeeni süntees Pentoosfosfaaditsükkel Anaeroobne glükolüüs ..... on glükoosi osaline lõhustamine, mis toimub ilma hapnikuta ja mille tagajärjeks on erinevad käärimisproduktid: mikroorganismides etanool, butanool ja võihape seentes etanool taimedes etanool loomades püruvaat (laktaat) Glükoosimolekuliga toimub väga väike muutus: 6 C 2 (3 C). Kuna muutus on väike, siis on ka energia muutus väike. Saagis on 2 ATP. Inimesele on anaeroobne glükolüüs oluline, ta võimaldab hapniku defitsiidis täita organitel eluliselt vajalikke funktsioone. Võimaldab energiat kasutada neil rakkudel, kus mitokondrid puuduvad (nt erütrotsüüdid). Aeroobne glükolüüs Algsed reaktsioonid kuni püruvaadi tekkeni on kattuvad anaeroobse lõhustumisega. Siis lisandub
Oksudatiivne fosforuleerimine (mitokondrites): 2 NADH: glukoluus +6 2 NADH: puruvaat → atsetuul-CoA +6 6 NADH: tsitraaditsukkel +18 2 FADH2: tsitraaditsukkel +4 Kokku +38 2. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate glükolüüsi. Glükolüüs on osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustumine, mille jooksul organism muudab glükoosis olevava energia ATP või NADH Anaeroobne: Laktaat, puuduvad mitokondrid, tsütoplasmas Aeroobne: süsihappegaas+vesi, mitokondrites Glukoos Glukoos-6-fosfaat (läbi Heksoosi kinaasi) Fruktoos-6-fosfaat Fruktoos-1,6-bisfosfaat (läbi Fosfofruktoosi kinaasi) Glutseraldehuud-3-fosfaat (GAP) või Dihudroksuatsetoonfosfaat (DAP) 1,3-Bisfosfoglutseraat 3-Fosfoglutseraat 2-Fosfoglutseraat Fosfoenoolpuruvaat (PEP) Puruvaat 3. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate tsitraaditsüklit. 4. Millises vormis säilitatakse organismis rasvhappeid?
polümeseerimist, ning ettevaatlikult panime paika kammi. Jätsime geel polümeriseeruma. Vlaguproovide valmistamine: 1. Segasime omavahel valgulahus ja 2x laadimispuhver, mille komponendiks on broomfenoolsinine – värv, mis aitab jälgida proovide migreerumist (15 µl valgulahus + 15 µl laadimispuhvri) eppendorfis. 1. Trüpsin 23,8 kDa 2. EPGluC 29 kDa 3. Laktaat dehüdrogenaas 35 kDa 4. HRP 44 kDa 5. Ovalbumiin 44,3 kDa 6. BSA 66,3 kDa 7. Tundmatu valk X kDa 2. Inkubeerisime denatureerimiseks 95oC juures 5 minutit. 3. Jahutasime valguproovid jäävannis. 4. Raputasime eppendorvid, et saada valgutilgad põhjale. Foreesiaparati asetamine: Proovide jahutamise ajal asetsime geel foreesiaparaati
produktide spekter veelgi laiem (tabel 3). Fermentatsioon on suhteliselt ebaefektiivne energia genereerimiseks, mistõttu vajaliku energiahulga saamiseks fermenteeritakse suures koguses suhkruid. Tabel 3 Erinevate mikroobide poolt keskkonda eritatavad lõpp-produktid. Mikroob Produktid Pärmid Etanool, CO2 Streptococcus, Lactobacillus Laktaat Enterobacter Etanool, atsetoiin, laktaat, CO2 Aeromonas 2,3-butüleenglükool, atsetaat Clostridium propionicum, Propionibacterium, Propionaat, atsetaat, suktsinaat, CO2 Corynebacterium diphteriae, Neisseria Escherichia, Salmonella, Shigella, Proteus Laktaat, atsetaat, suktsinaat, etanool, H2, CO2 Clostridium, Neisseria Butanool, butüraat, atsetoon, isopropanool,
Ensüümi nimetus tuleneb tema poolt lõhustatava substraadi nimetusest (laktoos laktaas). Ensüümile viitab substraadi nimetuse lõpp "aas" (lipaas katalüüsib lipiid triglütseriidi hüdrolüüsi ja sahharaas katalüüsib sahharoosi hüdrolüüsi glükoosiks ja fruktoosiks). Peale substraadi nimetuse märgitakse ensüümi nimetuses tavaliselt ära katalüüsitava reaktsiooni nimetus/tüüp (laktaadi dehüdrogenaas tähistab seda, et substraadiks on laktaat ja toimub selle dehüdrogeenimine). Multiensüümkomplekside puhul kasutatakse lisandit "kompleks" (Püruvaadi dehüdrogenaasne kompleks). Tihti kasutatakse ka ajaloolisi nimetusi, näiteks Trüpsiin ja pepsin. Vastavalt katalüüsitavatele reaktsioonidele jaotatakse ensüümid kuude klassi. Iga klass jaotub alaklassideks (subclass) ja need omakorda alaalaklassideks (subsubclass). Ensüümi klassid: a) Oksüdoreduktaasid (Oxidoreductases) b) Transferaasid (Transferases)
Tiohemiatsetaal oksüdeeritakse elektronide ülekandega NAD+ koosseisu, tekib NADH. NADH eraldub ja asendatakse NAD+ poolt. Tioestrit atakeerib Pi, tekib 1,3 BPG. c. Püruvaadi kinaas- keto- enoolne tasakaal Teise ATP moodustumine. GLÜKONEOGENEES 1. Selgitage mis on glükoneogeneesi raja füsioloogiline tähtsus. Loetlege glükoneogeneesi prekursormolekulid. Glükoneogenees protsess, milles mitmesugused eellasmolekulid (laktaat, püruvaat, glütserool, aminohapped) muudetakse glükoosiks. Vajalik nälgimise korral kui glükoosi tase langeb. Glükoos on ainukeseks energia allikaks ajule, testistele, erütrotsüütidele ja neeru säsile. Prekursormolekulid: Laktaat, glükogeensed aminohapped (mitte ainult leutsiin ja lüsiin), glütserool, püruvaat. 2. Loetlege glükolüüsi pöördumatud reaktsioonid ja kirjeldage reaktsioonid, mille abil toimuvad vastavad pöördprotsessid glükonepgeneesi rajas.
3. Fruktoos-6-fosfaat → Fruktoos-1,6-bisfosfaat (-1ATP) 4. Fruktoos-1,6-bifosfaat → Dihüdroksüatsetoonfosfaat (DAP) ja Glütseeraldehüüd-3-fosfaat (GAP) 5. DAP↔GAP 6. Glütseeraldehüüd-3-fosfaat (GAP) → 1,3bisfosfoglütseraat (2tk) 7. 1,3-bisfosfoglütseraat → 3-fosfoglütseraat (ADP →ATP) 8. 3-fosfoglütseraat → 2-fosfoglütseraat 9. 2-fosfoglütseraat → Fosfoenoolpüruvaat (PEP) 10. Fosfoenoolpüruvaat (PEP) → Püruvaat (ADP → ATP) 11. Püruvaat → Laktaat Anaeroobsel glükolüüsil vajalikud ensüümid 1. Heksoosi kinaas (Mg2+), Glc – 6 – P pärsib aktiivsust, INS indutseerib ensüümi sünteesi 2. Fosfoglükoosi isomeraas (Mg2+) 3. Fosfofruktoosi kinaas, FFK1 (Mg2+) – allosteeriline ATP/AMP suhtele; AMP ja Fru-2,6-bisP aktiveerivad, tsitraat ja ATP pärsivad 1. Fru-2,6-bisP teket kontrollivad INS ja glükagoon 4. Aldolaas A 5. Trioosfosfaadi isomeraas 6. GAP dehüdrogenaas 7. Fosfoglütseraadi kinaas (Mg2+) 8
· Toksiinid · Antibiootikumid Ei ole läbiminevate ainete suhtes spetsiifilised Moodustavad peremeesraku membraanidesse auke, mille kaudu toimub ainete valimatu liikumine läbi membraani Tulemus kaob ainete õige jaotus membraanil ja rakk sureb Staphylococcus aureuse -toksiin (-hemolüsiin) Kandjate vahendatud passiivne transport Antibiootikumide hulgas esineb spetsiifilisi ionofoore Streptomyces sp valinomütsiin Järjestus - (D-valiin)-(L-laktaat)-(L-valiin)-(D-hüdroksü- isovaleraat) - kolmes korduses Kera välispind hüdrofoobne soodustab liikumist membraani sisekeskkonnas Kera sisemus hüdrofiilne loob soodsa keskkonna K+ ioonile On K+ suhtes 20 000 korda afiinsem, kui Na+ suhtes Rikub membraanil valitseva K+ ioonide gradiendi Difusioonimehhanismide eristamine Kas passiivne difusioon või vahendatud passiivne difusioon? Vahendatud difusioon on:
ORGANISMI AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1.MÕISTED 1)Aeroobne glükolüüs-Hapniku piisaval juuresolekul toimub aeroobne glükolüüs, kui hapniku ei ole piisavalt, siis toimub anaeroobne glükolüüs. 2)Ainevahetus- organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsessid 3)Energiavahetus- protsess, mille kaigus organismid hangivad valiskeskkonnast energiat 4)Anaeroobne glükolüüs- biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat(käärimine) 5)assimilatsioon-- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum 6)autotroofid- organism, kes toodab endale toidu ise 7) Calvini tsükkel- protsesside kogum, kus süsinikdioksiidist tehakse glükoosi 8)ATP- universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. 9)dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum 10)etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites O2 puudumisel toimuv
raku hapnikuga varustatusest: 6. Glükolüüsi raja võtmeensüümid - heksokinaas, fosforülaas, fosfofruktokinaas, püruvaadi kinaas. Nende aktiivsust mõjutavad faktorid - hormoonid, Mg2+: 7. Laktaadi dehüdrogenaasi funktsioon: Laktaadi dehüdrogenaasi poolt katalüüsitav reaktsioon on ainus, mille tulemusena inimese keha rakkudes produtseeritakse laktaati. Veelgi enam, tegemist on ka ainsa reaktsiooniga, mille kaudu tekkinud laktaat utiliseeritakse. See on võimalik, kuna kõne all oleva reaktsiooni suund on kergesti pöörduv. Nii ei kujuta laktaat endast veel kaugeltki mitte ainevahetuse lõpp-produkti, mis kuuluks üksnes keha väljutamisele. Vastupidi, laktaati kasutatakse mitmetel ainevahetusradadel nii energeetilise substraadina osküdatisooniprotsessides kui ka näiteks lähteühendina glükoosi või glükogeeni sünteesiks. 8. Glükogeeni süntees: 9
ebastabiilne enoolvorm, mis tautomeriseerub spontaanselt stabiilsemaks püruvaadi ketovormiks. Selle reaktsiooni arvele langeb oluline osa PEP hüdrolüüsi vabaenergiast. Anaeroobne glükolüüs, fermentatiivsed reaktsioonid Aeroobsetes tingimustes metaboliseeritakse püruvaat enamikes rakkudes edasi TCA tsükli vahendusel. Anaeroobsetes tingimustes konverteeritakse püruvaat erütrotsüütides ja lihaskoes püruvaat laktaadiks. Reaktsiooni katalüüsib laktaadi dehüdrogenaas (LDH), tekkiv laktaat transporditakse rakust välja. Anaeroobsetes tingimustes võimaldab püruvaadi konverteerimine laktaadiks samaaegselt tagasi oksüdeerida G3PH reaktsioonis tekkiva NADH. See reaktsioon on vajalik, sest NAD+ on glükolüüsi rajas G3PDH reaktsiooni üheks substraadiks, ning ilma selleta glükolüüs seiskub. Aeroobsetes tingimustes kulgeva glükolüüsi korral kantakse elektronid NADH koosseisust mitokondriaalse hingamisahela kandjatele,
Glükolüüsi tulemusena tekkinud püruvaadi edasine metaboolne saatus sôltuvalt raku hapnikuga varustatusest. Glükolüüsi raja vôtmeensüümid - heksokinaas, fosforülaas, fosfofruktokinaas, püruvaadi kinaas. Nende aktiivsust môjutavad faktorid - hormoonid, Mg2+. Laktaadi dehüdrogenaasi funktsioon. Glükogeeni süntees. Glükogeeni süntaas - glükogeeni sünteesi vôtmeensüüm, glükogeeni "juuretise" olemasolu tähtsus rakus. Glükoneogeneesi môiste. Glütserool, aminohapped, laktaat kui glükoneogeneesi peamised substraadid. 1 9. Süsivesikute aeroobne oksüdatsioon. Atsetüül-CoA olemus ja teke püruvaadist (laktaadist), tsitraadi (Krebsi) tsükkel, elektronide transport hingamisahela ensüümide vahendusel. Hapnik kui elektronide lôppaktseptor, vee tekkimine. Süsivesikute aeroobse oksüdatsiooni energeetiline efekt.
magnessium-L-pidolaat, magneesiumkaaliumtsitraat, magneesiumpüruvaat, magneesiumsuktsinaat, magneesiumsulfaat, magneesiumtauraat, magneesiumatsetüültauraat; 3) raud – raud(II)karbonaat, raud(II)tsitraat, raud(III)ammooniumtsitraat, raud(II)glükonaat, raud(II)fumaraat, raud(III)naatriumdifosfaat, raud(II)laktaat, raud(II)sulfaat, raud(III)difosfaat (raud(III)pürofosfaat), raud(III)sahharaat, raud elemendina (karbonüülselt, elektrolüütiliselt või vesinikuga taandatud), raud(II)diglütsinaat, raud(II)-L-pidolaat, raud(II)fosfaat, raud(II)tauraat; 4) vask – vaskkarbonaat, vasktsitraat, vaskglükonaat, vasksulfaat, vask-L-aspartaat, vaskdiglütsinaat, vase-lüsiini kompleks, vask(II)oksiid;
Laktaadi teke lihastes puhkeseisundis ja kehalisel tööl ja selle kasutamine erinevates kudedes. Tervetel inimestel glükoositase töö ajal muutub vähekauakestval tööl arteriaalne glükoosi kontsentratsioon langeb, on kurnatuse märgiks. Seevastu laktaadi konsentratsioon veres, olenevalt pingutusest ja selle kestusest väga erinev (9,10). See sõltub laktaadi produktsiooni ulatusest anaeroobselt töötavates lihastes ja tema eliminatsiooni kiirusest. Laktaat lammutatakse või töötatakse ümber mittetöötavas skeletilihases, rasvkoes, maksas, neerus ja südamelihases. Puhkeolekus on lac 1 mmol/l, raskel tööl 15 mmol/ (max väärtused). Pika kestusega raskel tööl langeb laktaadi kontsentratsioon peale esialgset tõusu uuesti. SV AV regulatsioon NS kaudu: Bernard ”suhkrutorge”; vere glükoositaseme tõus stressisituatsioonis (stardieelne seisund)
proteiinide seedet – seostuvad pektiini ja tselluloosiga. Hobusel mood. vajaminev energia 75% jämesooles toodetud VFA-st. Siiski, kui väga palju VFA-d toodetakse, pole see ka hea. See on vaja neutraliseerida bikarbonaatidega (tuleb pankreaselt, niudesoolelt, jämesoolelt), kuid kui väga palju VFA-d on, siis see ka ei aita – pH langeb ja mikroorganismid surevad, aga laktaati sünteesivad bakterid jäävad ellu – laktaat kahjustab epiteeli. Bakterite N vajadus: verest transporditakse uurea jämesoole valendikku ja proteiinid, mis jäid peensooles seedumata – vaja proteiini sünteesivatele bakteritele. See proteiin ei imendu. Koprofaagia esineb jänestel, rottidel – söövad väljaheiteid, saab mikroorganismidelt proteiine ja vitamiine. Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad rasvhapped, piimhape. Bakterid sünteesivad vitamiin K ja B, tiamiin ja riboflaviin
Nad erinevad ka mõningate biokeemiliste omaduste poolest nagu näiteks elektroforeetiline liikuvus (seda kasutatakse ensüümide määramisel kliinilises praktikas). Erinevad organid ja koed sisaldavad ühe ja sama ensüümi erinevaid isoensüüme nii saab eristada, milline organ on kahjustatud, kui ensüümi üldaktiivsus on tõusnud. Kliinilises praktikas on isoensüümide määramine oluline eeskätt kreatiinkinaasi, laktaat- dehüdrogenaasi ja aluselise fosfataasi puhul. 20. Süsivesikud (sahhariidid): üldiseloomustus, loomorganismi mono-, di- ja polüsahhariidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede
kahekordistub. PÜRUVAADI KATABOLISMI KOLM RADA PÜRUVAADI KONVERSIOON ANAEROOBSETES TINGIMUSTES KÄÄRIMINE - Bioloogilise oksüdatsiooni protsess, kus elektronide aktseptorina toimivad oksüdatsiooni vaheproduktid. Käärimine GLÜKOOS -> PRODUKTID 1-4 ADP 1-4 ATP * etanool * laktaat * propionaat * atsetaat jt. TRIKARBOKSÜÜLHAPETE TSÜKKEL (TCC) EHK TSITRAADITSÜKKEL EHK KREBSI TSÜKKEL · Süsivesikute, lipiidide ja valkude täieliku oksüdatsiooni keskne ahel. · Tsükli iga ringiga siseneb kaks süsinikku KoA-ga seotud atsetüülrühma (CH3C0-) koostises ja lahkub kaks süsinikku - CO2-na.
Taastumine, seda mõjutavad tegurid. Kasutatud treeningmeetod, sportlase treenitus, väsimusaste, vanus, taastumise kiirus, tervislik seisund. Ületreeningu esmased tunnused. Saavutusvõime langus, väsimus, vähene treeninghuvi, unehäired, isutus, kaalu kaotus, sagedane haigestumine, pulsi kiirenemine puhkes ja koormusel, veres kõrgem uurea ja kreatiinkinaasi tase. Ületreeningu füsioloogilis-meditsiinilised tunnused. Kehakaalu langus, vererõhk tõusnud, puhkeoleku pulss kõrge, madal laktaat peale koormust, kontsentratsioonihäired, depressioon, menstr.häired, nutmine, kõhulahtisus, madal veresuhkur. Ületreeningu põhjused. Vead treeningprotsessis-maht liiga suur, koormus ja taastumine pole tasakaalus, vähene tähelepanu kehalistele võimetele, kestev samade harjutuste sooritamine, liialt intensiivne vastupidavuskoormus, liialt kiire vigastuse või haigusjärgne taasalustamine. Ületreening ja võistlused.
paakumisvastane aine Kaaliumalumiiniumsilikaat E 555 Kaltsiumalumiiniumsilikaat E 556 Bentoniit E 558 Alumiiniumsilikaat, kaoliin E 559 Rasvhapped E 570 D(-)glükoonhape E 574 Glükoondeltalaktoon E 575 Naatriumglükonaat E 576 Kaaliumglükonaat E 577 Kaltsiumglükonaat E 578 Raud(II)glükonaat E 579 Raud(II)laktaat E 585 4-heksüülresortsinool E 586 L(+)glutamiinhape E 620 Naatriumvesinikglutamaat E 621 Kaaliumvesinikglutamaat E 622 Kaltsiumglutamaat E 623 Ammooniumvesinikglutamaat E 624 Magneesiumglutamaat E 625 Guanüülhape E 626 Dinaatrium-5'-guanülaat E 627 Dikaalium-5'-guanülaat E 628 Kaltsium-5'-guanülaat E 629
b) hapnikuta – anaeroobne glükolüüs Neil kahel on energeetiliselt suur erienevus. Anaeroobsel tekib ainult kaks adenosiintrifosfaati (2ATP molekuli), millest saadakse energiat. Aeroobsel tekib 32 ATP molekuli. Aeroobne on 19 korda efektiivsem. Aeroobne on tavaliselt energia vabastamise viis kestva töö puhul. Anaeroobne on ainult intensiivse ja lühiajalise töö korral kasutatav. Anaeroobselt ei lähe glükoosi oksüdatsioon lõpuni: piimhappe laktaadini. Piimhappe laktaat tekitab väsimust, töövõime langeb. (Trepist üles minnes tekib väsimus, peab tempot aeglustama. Tekib hapnikupuudus. Hapniku võlga likvideeritakse hiljem hingamise intensiivistumisega – lõõtsutamine.) Aeroobsetes tingimutes ja mitte väga suurt pingutust nõudev võib kesta väga kaua järjest. Täielik glükoosi lõhustumine: C6H12O6 + (6)O2 -----> (6)CO2 + (6)H2O + energia Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused
ja bronhodilataator) on ülaltoodud biogeensete amii- nide üks olulisemaid adrenomimeetilisi derivaate. Hüdroksühapped Need ühendid sisaldavad nii hüdroksüül- kui ka karboksüülrühma. NB! Organismis on karboksüül- rühm reeglina ioniseeritud st karboksülaatanioonina. Seetõttu kasutatakse karboksüülrühma omavate ühen- dite nimetuses biokeemilises kirjanduses anioonile viitavat suffiksit "-aat" (laktaat, tsitraat jne). Sõltuvalt hüdroksüülrühma asukohast karboksüül- Joon. 31 rühma suhtes jagunevad hüdroksühapped α-, β- jne OH OH hüdroksühapeteks (joon. 31). O O CH 2 CH C CH CH 2 C
Staatiline koormus, näiteks raskuste tõstmine, võib üldvereringe mahtu suurendada. Ideomotoorne tegevus ka kiirendab aju lokaalset verevarustust. Füüsiliste koormuste mõju peaajule Aju glükoosivahetus liikumise ajal ei kiirene, pigem aeglustub. Kui liikumine kutsub esile väsimusseisundi, aeglustub ajutegevus vastavalt veresuhkru sisalduse langusele. Väsimustundele eelneb ajuvereringe kiirenemine, et rahuldada aju energiavajadust. Kui koormus muutub anaeroobseks, suurendab laktaat β-endorfiini ja ACTH sisaldust. β-endorfiini stimuleerivad glükogenolüüsi ja glükoneogeneesi. Pikem treeningupaus võib sportlastel tekitada võõrutussündroomitaolise seisundit sest endogeensete opiaatide produktsioon väheneb ärrituse lakkamisel . Füüsiliste koormuste mõju närvisüsteemile Akuutsel kehalisel pingutusel juhib närvisüsteem lihaste tööd, aktiveerides vajalikke lihaseid vajalikul määral ja optimaalse kestusega, tagades erinevate lihste ja
· tihti ka katalõsitava reaktsiooni nimetus/tüüp (laktaadi dehüreogenaas substraadiks on laktaas ja toimub selle dehüdrogeenimine) · multienssüümkomplekside puhu ksutatakse lisandit ,,kompleks" (põrivaadi dehüdrogenaasne ompleks, PyrDH) · tüünimetusena kasutatakse ajaloolisi nimetusei : pepsiin, trüpsiin, kümotrüpsiin Igale ensüümile on ka süstemaatiline nimetus. Näiteks laktaadi dehüdrogenaasi (LDH) puhul on see L-laktaat:NAD-oksüreduktaas. See tähendab, et L-laktaat on substraadiks, NAD on koensüümiks ning oksüdoreduktaas viitab redoksreaktsioonile. Klassifikatsioon ensüümide l on oma neljanumbriline kood , nt pepsiini jaoks on EC 3.4.4.1. Esimene number viitab kolmandale klassile (hüdrolaasid), teine number kuulumisele neljandasse alaklassi (hüdrolüüsib vakude peptiidsidemeid), kolmas näitab neljandat ala-alaklassi (lõhub neid peptiidsidemeid, mille moodustavad eromaatsed aminohapperd),
kinaasiga Glükoneogenees Glükoos on oluline või lausa ainus energiaallikas näiteks ajule ja erütrotsüütidele. Keskmine aju vajab glükoosi 120 g/ööpäev, kogu keha 160 g /ööp. Kehas varudena 20 g kehavedelikes ja 190 g glükogeenina ehk ööpäeva jagu varusid. Glükoneogenees ehk glükoosi süntees lähteainetest, mis pole süsivesikud, toimub maksas ja neerudes ning aitab säilitada glükoosi varusid veres, mis viivad selle ajju ja lihastesse. Peamised lähteained on laktaat, aminohapped ja glütserool. Rasvhapetest loomad ei saa glükoosi sünteesida. Rasvadest suhkruid ei tehta (küll aga vastupidi). Ühe glükoosi sünteesiks kulub 6 NTPd (4 ATP + 2 GTP). Glükolüüs: glükoos muundub püruvaadiks. Glükoneogenees: püruvaat muundub glükoosiks. Kuid glükoneogenees ei ole glükolüüsi täielik pöördprotsess! Erinevad on glükolüüsis olevad pöördumatud reaktsioonid (3 reaktsiooni). Glükoneogeneesis on need asendatud. 1
energiseerida nt elektriline gradient membraanil. Nt K + uniport E.coli rakku. · Sümport kahte ainet transporditakse samas suunas. Üks aine liigub piki gradienti, teine pumbatakse vastu gradienti. (nt fosfaat koos prootonitega, AH koos prootonitega, galaktoos koos Na-iooniga jne). LacY valk loktoos-prooton sümporter · Antipordid on transporterid mis transpordivad ühe aine välja ja teise sisse. Nt Lactococcus lactis esineb malaat/laktaat antiporter. Seega käärimisprodukti välja transportides pumbatakse substraat sisse. Antiport prootonitega prootonid suunatakse läbi membraani välja. Prootonid sisenevad rakku piki prootongradienti läbi transporterite. Sama transporter transpordib prooton rakku ja samal ajal rakust välja mõne teise aine. Bakteritel on levinud nt sedatüüpi antibiootikume rakust välja transportivad prmeaasid. Rakumembraanis paiknevad permeaasid
annaabi.ee 
