Primaarsoonise külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas rändamisfaas Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Telofaas rekonstrueerimisfaas Kääv kaob Kromosoomid keerduvad lahti Tekivad tuumakesed Sünteesitakse uus tuumamembraan Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine Tsütokinees Loomaraki plasmamembraan nöördub sisse Taimerakkudel kujuneb uus rakuvahesein, mis koosneb vahelamellidest ja sellele ladestuvad mõlemalt poolt rakukestad Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakud on geneetiliselt identsed Suureneb rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv Mitoos on vajalik ka surnud või hukkunud rakkude asendamiseks Haavade paranemisel
Robert Hooke Jüri 2007 Sisukord Sissejuhatus 3 Rakkude aastamine 4 Näide valgusmikroskoobist 6 Väike ülevaade: Robert Hooke 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus Referaat räägib kuidas Robert Hooke nägi esimest korda taimerakku ja ehitas mikroskoobi, et näha teisi kehi, mis muidu on silmaga nähtamatud. Sai teada, et kõikidel taimerakkudel on paksem või õhem kest. See on taimerakkudele eriomaduseks. Samal ajal kui Hooke uuris rakke, oli teiseks meheks uurija Anthony van Leeuwenhoek. Keda samuti huvitas mikroskoopiliste suuruste maailm. Leeuwenhoek valmistas õhtuti oma klaase ning lihvis neid hoolikalt lihvimiskettal. Ja päeval võttis uue, äsjavalmistatud mikroskopiumi, ise istus aga akna juures, vaatas läbi tillukese avause ja kirjutas ning joonistas üles kõik, mis ta nägi. Mikroskopiumid olid vahendid, mille abil ta rajas endale teed elava looduse salakambritesse. H...
moodustub ainult taimerakkudes. Taimerakkudes moodustuvad tsütoplasmavõrgustikust, vee ja toitainete varu, lõhustamisprotsessid. Seene ja loomarakkudes lipiidivakuoolid, varuained, hüdrofoobsete jääkide ladestamine. Algloomades seedevakuoolid, osomregulatoorsed vakuoolid (liigse vee ja ioonide eemaldamine). Rakukest taime ja seenerakkudel on , loomarakkudest ainult munarakkudel. Taimerakkude rakukestad kestad kõigil taimerakkudel, v.a. sugurakkude teatud arengujärgud. Ülesande : kaitse mehaaniliste mõjutuste eest, ainevahetuse tagamine väliskeskkonna naaberrakkudega, rakkudele kuju andmine Tsütoplasmavõrgustik organell, kõigis päristuumsetes rakkudes. Jaguneb kolmeks - siledapinnaline, karedapinnaline ja Golgi kompleks. Karedapinnaline ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide, vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine. Siledapinnaline eeterlike õlide
rakutuum, tuumaümbris,kromosoomid,DNA 4) Mis tähtsus on rakutuumal? V. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust- kõiki rakus toimuvaid protsesse. 5) Missugused organellid paiknevad tsütoplasmas ning millised on nende ülesanded? V. Tsütoplasmas organellides on tsütoplasma võrgustik, mitokondrid- varustavad rakku energiaga, ribosoomid, lüoosoomid ja Golgi kompleks- seal sorteeritakse valke ning suunatakse edasi. 6) Mille poolest erinevad taimerakud loomarakkudest? V. Taimerakkudel on iseloomulik plastiidid. Neil on ka rakukest. Loomrakkudes pole vakuoole ja rakukesta. 7) Kirjelda rakkude suurusi? V. Bakteritrakud on väikesed 1-10 värdjatühikut, munarakud on väga suured 8) Miks ei saa rakud olla väga suured? V.kuna muidu jääb nende varustamine toitainetega ja infoga ümbritsevast keskkonnast kehvaks või olematuks 9) Kuidas rakud paljunevad? V: Rakud paljunevad jagunemise teel. Enne raku jagunemist kahekordistuvad kromosoomid.
Tsütoloogia - teadus mis uurib rakkude ehitust ja talitlust.Tsütoloogia sünniks võib lugeda XVII sajandi keskpaika. Rakuteooria põhiseisukohad on : · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust, selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakke uuritakse: binokulaarse mikroskoobiga-saab vaadelda kahe silmaga stereomikroskoop-võimaldab 5-60 kordset suurendust valgusmikroskoop-ei saa vaadata väga väikeseid rakustruktuure radioaktiivsed isotoobid-uuritakse rakus toimuvaid biokeemilisi protsesse Mikrotoomiga valmistatakse uuritavast objektist üliõhuke lõik. 4 põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude. üherakulised(amööb,kingloom,silmviburlane) ja hulkraksed organismid. Päristuumne rakk eeltuumsed ehk prokarüoodid-bakterid. puudub memraaniga piiritletud tuum ja rakusisemuses on vähem organelle ja mebraanseid struktuure. päristuumsed ...
paikneb pärilikkusaine DNA kujul vabalt tsütoplasmas, eukarüootidel paikneb see rakutuumas. 9. Taimeraku ehitus. Plastiidid. Tsentraalvakuool. Rakukest. Plastiidid on tähtsad taimede ja protistide organellid. Nad on ümbritsetud membraaniga, neil on iseseisev genoom ja nad paljunevad rakus pooldumise teel. Tsentraalvakuool on taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin.
Paarilised kromosoomid on homoloogilised. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandiks on mehe sugukromosoomid (X ja Y), mis on erineva suurusega ja ei ole geenide sisalduselt homoloogilised. Igas muna ja seemnerakus on vaid 23 kromosoomi (enamikul organismidel on sugurakkudes kaks korda vähem kromosoome kui keharakkudes igast paarist üks kromosoom). Plastiidid on ainuomakesed ainult taimerakkudel. Vastavalt pigmentide värvusele eristatakse kolme rühma: 1. Värvusetud ehk leukoplastid; 2. Kollased ja punased ehk kromoplastid; 3. Rohelised ehk kloroplastid. Kloroplast on kaetud kahe membraaniga. Selle ülesanne on fotosüntees(org. aine tootmine). Kromoplastid sarnanevad oma ehituselt kloroplastiga. Põhiline erinevus tukeneb stroomast paiknevate membraanidest ja pigmentide (karotinoidide) sisaldusest. Tsütoplasma peamiseks koostisosaks on vesi
Nad on nähtavad valgusmikroskoobis. 14.) Tsütoskelett ehk rakuskelett on valgulistest fiibritest koosnev võrgustik raku tsütoplasmas, mille otstarve on hoida rakuorganellide paigutust, säilitada raku kuju ning võimaldada raku ning rakujätkete liikumist 15.) Tsentrosoom on rakuorganell, mis etendab olulist osa mikrotuubulitest koosneva tsütoskeleti organiseerimisel ning rakutsükli reguleerimisel. Tsentrosoom on ainult loomarakkudel. Seenerakkudel ja taimerakkudel see puudub. Tsentrosoom koosneb kahest põiki paiknevast tsentrioolist. 16.) Taimerakk erineb loomarakust sest taimerakus sisalduvad ainulaadsed organellid - plastiidid, mida loomarakus pole. Kloroplastid - sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Kloroplastid paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. Kloroplast on ehituselt sarnane mitokondriga. Kromoplastid - sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele punase,
Valguliste ensüümide tootmine--neid on vaja toiduaine- (suhkur), tekstiili- (kanga kudumisomaduste parandamiseks vajalikud ensüümid) ja farmaatsiatööstuses (antibiootikumid, vitamiinid, pesupulbrid). Baktereid kasutatakse ka näiteks vee puhastamiseks jne. 9. Seente kasulikkus inimestele? (2 valdkonda) Toit. Toiduainetööstus toodetakse pärme, loomasööta, juuste. Ravimitööstus toodetakse penitsilliin, tungalterad. Biotehnoloogia. 10. DNA sisaldub taimerakkudel tuumas ja ka organellides, mida nimetatakse kloroplastideks ja mitokondriteks 11. Kirjelda kloroplastide ehitust ja ülesannet Kloroplastid sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti klorofülli, vähem teisi pigmente. Neis toimub fotosüntees. Seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades. Tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi. Kloroplastid on täidetud poolvedela stroomaga. Selles esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid tülakoidid
Vakuoolis säilitatakse mittevajalikud ained, mida võib pärastpoole vaja minna. Näiteks: suhkrud Vakuool on täidetud rakumahlaga. 6 Rakukest Rakukest asub rakumembraaanist väljaspool, ning ta kaitseb rakku. Rakukest esineb peaaegu kõkidel rakkudel seene- ja taimerakkudel. Loomarakkudel paraku aga rakukest puudub. Rakukest koosneb enamasti tselluloosist või kitiinist. Väga paksud rakukestad on näiteks pähklitel ja kirsi seemnetel. Rakukest loob tugeva toese taimele. Golgi kompleks aitab kaasa rakukesta moodustamisele. Läbi rakukesta ained neelduvad ja väljuvad rakust. Rakukestadel on võimalik venida elastselt ja plastiliselt raku siserõhu tõtttu. Kui rakk vananeb, siis rakukest korgistub või puitub. Rakukest aitab rakul säilitada oma kuju.
Vibur Vibur on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide pikk, jäik ja niitjas liikumisorganell. Eristatakse kolme tüüpi vibureid: bakteri-, arhe- ja eukarüoodivibur. Ka inimesel on viburiga rakke, näiteks meeste spermatosoidid. 16 Rakukest Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin. 17 Rakutuum Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes on poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja.Tuumasisene plasma on karüoplasma see sisaldab DNA-d, valke, RNA-d
raku ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge ANAFAAS- rändamisfaas Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) TELOFAAS- rekonstrueerimisfaas Kääviniidid kaovad Kromosoomid keeruvad lahti Tekivad tuumakesed Sünteesitakse uued tuumamembraanid Toimub tsütokinees Loomaraku plasmamembraan pöördub sisse Taimerakkudel kujuneb uus vahesein, mis koosneb vahelamellidest (sellele ladestuvad mõlemalt poolt rakukestad) Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakud geneetiliselt identsed organismi kasvamine (suureneb rakkude arv) Haavade parandamine Surnud rakkude asendamine Embrüonaalne areng 3. Meioos Meioos on rakujagunemise vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda. Meioosil
Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas rändamisfaas Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Telofaas rekonstueerimisfaas Kääviniidid kaovad Kromosoomid keerduvad lahti Tekivad tuumakesed Sünteesitakse uued tuumamembraanid Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine Loomaraku plasmamembraan pöördub sisse Taimerakkudel kujunev uus vahesein, mis koosneb vahelamellidest, millest omakorda ladestuvad mõlemalt poolt rakukestad Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärna jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakud on geneetiliselt identsed Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv Mitoos on vajalik ka surnud või hukkunud rakkude asendamiseks Kudede parandamiseks Kõik organismi rakud peaaegu mitte kunagi ei lähe mitoosi: Loomadel vöötlihaskoe, närvikoe ja silmaläätserakud.
Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (rist...
Taimerakul on plastiidid, need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees) kromoplastid (sisaldavad karotenoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid; Vakuoolid on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin. Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Rakutsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.
Taimerakul on plastiidid, need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees) kromoplastid (sisaldavad karotenoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid; Vakuoolid on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin. Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Rakutsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.
Selle tulemusena muutub rakukest ainetele raskemini läbitavaks ja mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävivad. Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on plastiidid. Lisaks sellele on taimerakkudel tsütoplasmas suured vakuoolid. 7. Loomarakk. Ehitus ja joonis. Loomarakkudel on rida ühiseid omadusi, mille osas nad erinevad taimerakkudest või seenerakkudest. Loomarakul on võime tuua rakumembraanile sattunud ainete osakesi raku sisemusse kasutamiseks. Loomarakk ei sisalda
Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt neelvetikad) Punavetikad Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid. Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Fotosünteesi 4 vaianti ja näited aint 3 leidsin B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodavad org anet anorg. Varal. B.2.1)Fotosünteesivad väävlibakterid (rohelised ja punased)- obligatoorsed anaeroobid. Fotosünteesivad siis, kui hapnikku pole. B.2
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest elementaarlülidest. Tähtsaimad looduslikud polümeeerid on nukleiinhapped ja valgud. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiid on DNA ja RNA molekuli alalüksus, mis koosneb fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhape (DNA ja RNA) on polümeer, mis koosneb korduvatest alaüksustest ehk nukleotiididest. See on pärilikkuse kandja rakus. 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahela antiparalleelsus? Komplementaarsus ehk täiendavus on kaksikheeliksi kahe ahela vastastikune täiendavus, mis põhineb kindlate lämmastikaluste paardumisele tänu vesiniksideme tekkimisele. DNA ahelas vastab ühe ahela tümiin teise ahela adeniinile T-A ja tsütosiin guaniinile C-G. RNA molek...
perioodiliselt ilmub tsütoplasmasse ja täitub vedelikuga. Tekkimise ajal haaratakse väliskeskkonnast toitaineid, mis vakuooli rändamise ajal raku sees imenduvad läbi membraani. Teises suunas, vakuooli sisse toimetatakse organismi elutegevuse jääkaineid. Lõpuks tühjeneb vakuool väliskeskkonda. Vakuoolid on eriti omased taimerakkudele. Bakterites võivad vakuoolid sisaldada gaasi Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin. 2. Punavetikad, näidis liik. Rhodophyta. Liike umbes 400. Nad on levinud troopilistes ja subtroopilistes, harvem parasvöötme meredes, ainult vähesed elavad magevees ja mullas. Nende tallus on paljurakulistest harunevatest niitidest koosnev puhma kujuline, harvem plaatjas või lehtjas, kuni 2m pikk
Kokkuvõte: · koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. · põhiliselt esinevad nad mikrofilamentidena ja mikrotuubulitena. 1.9. Plastiidid 1 Rakubioloogia Plastiidid on olemas kõikidel taimerakkudel, igal taimerakutüübil on oma iseloomulik plastiidide komplekt. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemirakkudes. Proplastiidid arenevad vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Kui näiteks traime leht jätta pimedasse, siis areneb proplastiid etioplastiks, mis sisaldab protoklorofülli (kollast värvi klorofülli eellane).Kui tuleb valgus, siis etioplast areneb kloroplastiks, konverteerides protoklorofülli klorofülliks
Kasv organismi mõõtmete ja biostruktuuride arvu enamasti pöördumatu suurenemine ajas. Kasvuvormid: 1) Anorgaaniline põhineb vee ja soolade kiirel omastamisel. Nt. vetikate mõõtmete kiire suurenemine pärast vajalike toitainete omastamist, inimesel vee lagunemisest tekkinud tursed. 2) Orgaaniline toitainete omastamine ja ümbertöötlus. a. Suurenevad rakkude mõõtmed. Nt. skeleti lihasrakud, närvirakud: aju suurenemine, taimerakkudel venimiskasv, vastsete rakud b. Suureneb rakkude arv. i. Jagunevad kõik rakud ii. Jagunevad vaid teatud rakud ja pooled neist ei spetsialiseeru. Nt. kambiumirakud, punane luuüdi. iii. Üldiselt rakud ei jagune, jagunemine käivitub tänu erandolukorrale, nt. vigastus. Nt. silmakestades leiduvad rakud. Kasvumehhanismid 1) Piiramatu kasv organism kasvab kuni surmani. nt
Kokkuvõte: koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. põhiliselt esinevad nad mikrofilamentidena ja mikrotuubulitena. 1.9. Plastiidid 14 Rakubioloogia Plastiidid on olemas kõikidel taimerakkudel, igal taimerakutüübil on oma iseloomulik plastiidide komplekt. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemirakkudes. Proplastiidid arenevad vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Kui näiteks traime leht jätta pimedasse, siis areneb proplastiid etioplastiks, mis sisaldab protoklorofülli (kollast värvi klorofülli eellane).Kui tuleb valgus, siis etioplast areneb kloroplastiks, konverteerides protoklorofülli klorofülliks
Metafaasis kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. Anafaasis kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele. Telofaasis kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, sünteesitakse uued tuumamembraanid, toimub tsütokinees, loomaraku plasmamembraan pöördub sisse, taimerakkudel kujuneb uus vahesein. 4 MEIOOS. Meioos on rakujagunemise erivorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Interfaas: DNA ja rakuorganellide replikatsioon Profaas: tuumakesed kaovad, tuumamembraan lahustub. Homoloogilised kromosoomid liibuvad, toimub ristsiire. Metafaas: kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile
Leukoplaste on palju viljades ja säilitusorganites. 3) Kromoplastid - sisaldavad värvilisi pigmente. a)karotenoidid - punakad. b)ksantofüllid - kollakad. Ülesandeks on loomade ligimeelitamine. Kromoplaste sisaldavad rohkesti viljad. Õied sisaldavad neid väga vähe. Kromoplastides leiduvad pigmendid on inimese tervisele väga soodsa toimega. a) beeta-karoteen + inimorganism = vitamiin A b) Paljud kromoplastide pigmendid on kasvaja-vastase toimega. 4) Kloroplastid - ainult taimerakkudel. Kindlustavad fotosünteesi. Kloroplastidel on 2 membraani : välimine membraan ja hästi liigendatud sisemembraanistik. Kloroplasti sisemembraanistik on keerulisem kui mitokondril. Ka kloroplastides on 2 ruumi : seest on kloroplast täidetud valgulise vesilahusega, mida nimetatakse STROOMAKS. Kloroplastides on oma DNA(ülesandeks teatud kloroplasti valkude sünteesi määramine. Nagu mitokondriteski on kloroplastides oma ribosoomistik(kindlustab valkude sünteesi). Kloroplastide ülesanded :
ja põletiku põhjustamine, põhjustavad silelihaste lõdvenemist ja kokkutõmbumist, mõjutavad hüpotaalamuse termoregulatsiooni, põhjustades palavikku. Teevad lülisamba neuronid valule tundlikuks, kutsuvad sünnitust esile. 14)Inhibiitor, vähendab. Rakumembraanid. Membraanitransport 1.Rakukest on rakumembraanist väljaspool. Selle põhiline ülesanne on kaitsta rakku väliskeskkonna eest. See esineb bakteritel, taimerakkudel ja seenerakkudel. Selle koostis erineb olenevalt organismist. Rakukestal on kolm kihti : sisemembraan, välismembraan ja periplasm. Põhiline koostis on taimedel: lingiin, tselluloos, pektiin, ksüloglükaan. Seentel : kitiin, beeta-1,3-glükaan, mannoproteiinide kiht. Bakteritel: põhiline koostisaine on peptidoglükaan e. mureliin. On kahte sorti rakuseintega baktereid: gram negatiivsed ja gram positiivsed. Gram positiivsetel on paks sein, mis koosneb peptiidoglükaanist ja teihhoiinhappest
absorbeerimise süsteem, elektrontranspotahel ja ATP süntetaasi kompleks. Tülakoidides toimuvaid reaktsioone nimetatakse ka valgusreaktsioonideks, sest valgus on seal otseseks energiaallikaks (elektroni võtmine vee molekulilt ja hapniku teke). Kloroplasti stroomas toimub süsiniku fikseerimise reaktsioon e. pimeduse reaktsioon (sest seal pole otsest valgusenergiat vaja, seal kasutatakse ATP energiat, mis on saadud valgusreaktsioonist. Plastiidid on olemas kõikidel taimerakkudel, igal taimerakutüübil on oma iseloomulik plastiidide komplekt. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemirakkudes. Kui näiteks traime leht jätta pimedasse, siis areneb proplastiid etioplastiks, mis sisaldab protoklorofülli (kollast värvi klorofülli eellane). Kui tuleb valgus, siis etioplast areneb kloroplastiks. Kromoplastid akumuleerivad karotinoid-pigmente, millest sõltub paljude taimede õite kollane, oranz` või punane värvus
Postembrüoaalne pretsessid??? Kasvamine- on organismi mõõtmete ja biostruktuuride arvu suurenemine ajas, tavaliselt on see pöördumatu, erandik on inimene. 1. anorgaaniline kasv, talletatakse kehasse mineraal ühendeid(H2O, soolad). Näiteks on see taimedes, seentes. 2. orgaaniline kasv, toitainete omastamine ja keha omaseks muutmine. Realiseerub rakutasndil: · suurenevad rakkude mõõtmed, aga rakkude arv jääb samaks. Näiteks taimerakkudel venimiskasv, putukavastsete venimiskasv, inimeses on omane venimiskasv närvirakkudes või siis lihaste treenimine. · Suureneb rakkude arv, milleks on 3 võimalust: a) jagunevad kõik rakud, in.-l epiteel rakus. b) Tüvirakud jagunevad, kui üks rakk jääb tüvirakuks. Näiteks punane luuüdi. c) Rakud jätavad mitoose vahele, jagunevad vaid konkreetsetel juhtudel. Kasvu viisid: 1
Kordamisküsimused 1. Geneetika põhietapid 1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi hüpoteesina. Darwin arendas seda omandatud tunnuste päritavuse põhjendamiseks (gemmulad). · Demokritos (V-IV saj. ema.) - inimeste võimed arenevad peamiselt harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu. Koos Empedokelesega preformatsiooniprintsiibi pooldaja ja propageerija. · Pythagoras (V saj ema.) isaslooma kehas (närvid, aju jne.) tekkiv fluidum koitus...
Iga kromatiidi võib nüüd käsitleda iseseisva kromosoomina. Anafaasi kromosoomid on võrreldes metafaaasi kromosoomidega mõnevõrra pikenenud. Telofaasis on kromosoomid liikumise lõpetanud ja mikrotuubulid jaotuvad laiali. Raku vastaspoolustele liikunud kromosoomide ümber tekib tuumamembraan. Kromosoomid dekondenseeruvad. Seejärel toimub tsütokinees ja rakk jaguneb pooleks. Loomarakkudel toimub see rakumembraani sissesoondumise teel, taimerakkudel moodustub tütarrakkude vahele tselluloosi sisaldav rakuplaat, mille pooled teineteisest eemale tõukuvad. Sõltuvalt organismist ja rakkude keskkonnast võib mitoos kesta mõnest tunnist mitme päevani. Raku jagunemine meioosi teel Neli aastat pärast seda, kui oli esmakirjeldatud mitoosi, märkas Edouard van Beneden, et ümarussi Ascaris munarakkudes on kromosoome võrreldes somaatiliste rakkudega poole vähem. Liigile iselomulik kromosoomide arv taastus pärast munaraku viljastamist
Osa neist ensüümidest toodavad keemiliste reaktsioonidega vesinikperoksiidi, mis on väga tugev oksüdeerija, teised jälle lagundavad seda. Taimerakkudes paiknevad membraaniga ümbritsetud kotikesed, mida nimetatakse vakuoolideks. Nad võivad võtta enda alla kuni 90% kogu rakusisesest ruumalast. Vakuoolid võivad sisaldada erinevaid lahustunud sooli või sahhariide, toksilisi jääkprodukte ja pigmente, mis osalevad taime õite ja lehtede värvuse kujundamisel. Vakuoolid aitavad taimerakkudel tagada kõrget siserõhku. 7 Mitokondrid ja kloroplastid on arenenud prokarüootsetest rakkudest, mis on kunagi sattunud suurema raku sisse. Neil organellidel on oma geneetiline materjal, mis sageli esineb DNA rõngasmolekulina nagu seda on ka bakterite kromosoom. Paljud mitokondrite ja kloroplastide valgud on nende endi poolt kodeeritud.
Osa neist ensüümidest toodavad keemiliste reaktsioonidega vesinikperoksiidi, mis on väga tugev oksüdeerija, teised jälle lagundavad seda. Taimerakkudes paiknevad membraaniga ümbritsetud kotikesed, mida nimetatakse vakuoolideks. Nad võivad võtta enda alla kuni 90% kogu rakusisesest ruumalast. Vakuoolid võivad sisaldada erinevaid lahustunud sooli või sahhariide, toksilisi jääkprodukte ja pigmente, mis osalevad taime õite ja lehtede värvuse kujundamisel. Vakuoolid aitavad taimerakkudel tagada kõrget siserõhku. Mitokondrid ja kloroplastid on arenenud prokarüootsetest rakkudest, mis on kunagi sattunud suurema raku sisse. Neil organellidel on oma geneetiline materjal, mis sageli esineb DNA rõngasmolekulina nagu seda on ka bakterite kromosoom. Paljud mitokondrite ja kloroplastide valgud on nende endi poolt kodeeritud. Mitokondrid on rakkude "jõujaamad", sest neis toimub energia konverteerimine lipiididest ja süsivesikutest adenosiin trifosfaadiks ATP
Väga hästi väljakujunenud putukamunadel. Kolmandased kestad tekivad munaraku liikumisel munajuhas, neid valmistab munajuha. Kanamunal on neid 3tk: valkkest ehk munavalge; lubikesta alune valkkest; lubikest ehk munakoor Kestade ülesanded: Kaitse mehaaniliste mõjutuste eest. Ainevahetus väliskeskkonnaga või naaberrakkudega: nt munaraku lubikestas poorid, kust lähevad läbi gaasid, bakterid, väikse molekulmassiga muud ühendid; ainevahetus taimerakkudel plasmodesmidega Kestad annavad rakkudele kuju. Rakumembraan (plasmamembraan) o Koostis: Fosfolipiidne kaksikkiht Valgud Oligosahhariidid membraani pealispinnal Tsükliline alkohol (loomarakus kolesterool, taimerakus fütosteroolid jne). o Rakumembraan on dünaamiline. o Ülesanded: Transport Ei vaja energiat (ATP) Difusioon. Biosüsteemis näiteks gaaside difusioon kopsudes. Ka lõhnade levimine keskkonnas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
