(põllud) ja veekogude vahel jätta puhvertsoonid - mets, võsa. Seega eutrofeerumise vältimiseks tuleks säilitada taimestik veekallastel, mis aitaksid ära kasutada liigseid toitained. Eutrofeerumise vastu tuleks veekogude põhjast eemaldada muda, mis aitaks kaasa veeseisundi paranemisele ja elustik vees taastuks. Veekogude ääres olevatel taludel ja tööstusettevõtetel peab olema kindlasti kontroll peal, et sealt tulev reostus ei satuks veekogudesse. Bioinvasioon on kiire elusolendiliikide sissetung aladele, kus nad looduslikult pole elanud. Inimese abil saavad organismid levida oma algsest kodukohast sinna, kuhu nad looduslikult poleks eales jõudnud. Kõige rohkem loomi, kes kaotavad oma kodud on selgrootud, kes tahtmatult satuvad nt. puuviljakastidesse ja neis satuvad uutesse kohtadesse, seega alati tuleks vaadata import puuviljadelt ega neil ei ole peal ämblikke ega putukaid. Varem oli see
VÕÕRLIIIKIDE SISSETOOMINE Indrek Tõkke 12. klass Bioinvasioon ehk võõrliikide sissetoomine On nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala Algas maadeavastajate uurimisretkedega 15. sajandil Protsess 1. Introdutseerimine ehk sissetoomine. Liik satub inimese kaasabil uude regiooni, enamasti juhuslikult, kuid mõnikord ka tahtlikult. 2. Naturaliseerumine on etapp, kus liik hakkab moodustama püsivaid populatsioone. 3
kasutamise korral. - alkaloidid, glükosiidid ja eeterliud õlid. Alkaloidid: kõige ohtlikumad taimemürgid, mis kahjustavad närvisüsteemi. N: harilik maavits, sinine käoking, harilik jugapuu, täpiline surmaputk. Glükosiidid: kahjustavad südant. N: näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk, võsaülane. Eeterlikud õlid: ärritavad nahka, tekitavad põletikku või ville. N: harilik jugapuu, koirohi, sookail. Bioinvasioon Bioinvasioon- võõrliikide laialdane sissetung mingile alale. See on seotud piiride tähtsuse vähenemise ja suurenenud liiklemisega. Pärismaisteks-ehk looduslikeks liikideks nimetatakse liike, mis on antud alale asunud inimese otsese kaasabita ja kasvavad ses paigas juba ammu. Näiteks: Sambalaliigid. Sissetoodud liigid- kultuurtaimed, tulnukad, metsistunud ja naturaliseerunud liigid. · Kultuurtaimed- kasvatamise eesmärgil tahtlikult sisse toodud liigid ja sordid. Näiteks
45.biotehnoloogia- elusorganismide abil inimesele vajalike ainete tootmine 46.liik- organismirühm, kes omavahel ristuvad ja annavad sigimisvõimelisi järglasi 47.kloon- ühe raku järglaskond 48.partenogenees- järglase areng viljastumata munarakust 49.tropism- liikumine välisärritaja(valgus) suunas 50.fotosüntees- protsess rohelistes taimedes ja vetikates, CO2 ja H2O toodetakse glükoosi, vabaneb O2 51. üheidulehelised- seemnes üks leht, idu; kaheidulehelised-seemnes 2 idulehte 52.bioinvasioon- võõrliikide sissetung 53. bioloogiline mitmekesisus- liikide elupaikade ja geenide rohkus 54.neoteenia- noorjärkude omaduste säilimine täiskasvanueas, aeglustunud areng 55.osteoporoos- luude hõrenemine, seotud Ca puudusega 56.bioloogiline kell- rütmiliselt toimuvad bioloogilised protsessid 57. viirus- bioobjektid, mis koosnevad pärilikkusainest ja valkkestast 58.Lüütiline- viirusnakkus- viirus tungides rakku surub alla raku ainevahetuse ja paneb raku
Eutrofeerumise ära hoidmiseks on oluline reostusallikate (põllud) ja veekogude vahel jätta puhvertsoonid - mets, võsa. Kuivenduskraavid, eriti kui need on sirged ja hästi puhastatud, on reostavatele toitainetele kiireteks transporditeedeks suurematesse veekogudesse ja kiirendavad veekogude eutrofeerumist. Kui vesi voolab läbi käänulise jõe, läbi paljude väiksete järvede ja tiikide, siis on isepuhastumise võime suurim. Bioinvasioon ehk sissetungivate likide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik ulatuslikult levib ja naturaliseerub. Võõrliigid tulevad siis laevadega (rändrott), laevade küljes, ballastveega (vetikad) maismaatransprodiga, viljaseemnetega koos (umbrohud). Ja kahjulikud on nad sellepäras, et nad hävitavad kohalikke, muudavad kohalikke toiduahelaid, võivad olla mürgised, toovad haigusi ja sellega nad nõrgendavad kohalikke populatsioone. Võõrliikide tõrjes on väga oluline ennetustöö
Võõrliigid Eestis Võõrliik on mittepärismaine liik, kes on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sisse toodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega. Võõrliigid võivad naturaliseeruda, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Naturalisatsioon on võõrliikide kodunemine. Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala looduslikes või poollooduslikes elupaikades. Eestis on enne 19. sajandit sisse toodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab Eestis kasvavate taimede võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt.
Võõrliikide sissetoomine Külliki Tolmusk ja Car ina Claudia Paas BIOINVASIOON · Sai alguse 15. sajandil suurtemate maadeavastajate uurimisretkedega(kitsed, kassid) · 40% liikide väljasuremistest viimase 400 a. jooksul tuleneb võõrliikidest Võõrliikide sissetoomise põhjused: · jahiloomadeks · juhuslikult laevadega, nagu rändrott · laevade küljes nagu rändkarp · viljaseemnetega koos umbrohud VÕÕRLIIKIDE KAHJUD KOHALIKELE LIIKIDELE
1. allergeen allergiat tekitav aine 2. allergia ülitundlikkus mingi aine suhtes, millega kaasnevad haigusnähud 3. assimilatsioon kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen
Kui avastatakse poegadega pesa, raiutakse puu, suurem osa poegi hukkub näljast, nokad teibitakse, tiivad seotakse, ruumid on kitsad jne. ühe Euroopasse elusalt kohale jõudnud linnu arv... 7. MOOD Kasukad, jääkarunahksed kotid, gorilla labakäest valmistatud tuhatoosid, elevandi jäsemetest vihmavarjuhoidjad jpt. on olnud väga moekaubad. Krokodillinahast kingad, kotid, kilpkonna kilbist meened on endiselt väga sagedased ostud. 8. BIOINVASIOON Algas maadeavastajate uurimisretkedega 15. sajandist, mil tehti juba tõelisi ookeanilaevu. Kitsed viidi kõigile ookeani saartele, kuhu eurooplased seilasid, et oleks tagasi tulles liha võtta. Paljunesid hästi, sest puudusid vaenlased ja parasiidid. Hävitasid hulgaliselt kohalikke taimeliike, sest söövad kõike nii põõsaid kui rohttaimi. Galapagos muutus 10 aastaga rohumaaks, põõsad söödi ära.
keemilise keskkonna. · Ökosfäär globaalne mõiste, maakera kõik ökosüsteemid kokku. · Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal: o Autökoloogia isendite tasand (organism) o Demökoloogia populatsiooni tasand o sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid Termiline kasvuperiood iseloomustab taimse orgaanilise aine tootmise võimet · Võõrliikide sissetoomine (bioinvasioon) · Biodiversiteet on taastumatu loodusvara tema kaitsmine oluline nii ökoloogiliselt, majanduslikult kui ka esteetiliselt · Mürgiresistentsus(Kohastumus taluda kahjurite ja umbrohtude tõrjeks kasutatavaid mürke) üle 500 putuka- ja puugiliigi, rotid Umbrohud herbitside suhtes · Ökoloogiline defitsiit ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik.
c) Inimeste keskkonnateadlikus ja keskkonnahoidlik tehnoloogia b) Energiatootmise negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine d) Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse a) Õhu kvaliteedi parandamine e) Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korraldamine 17. Bioloogiline mitmekesisus e. biodiversiteet kui loodusrikkus, selle NEG. mõjutajad: 1) Elupaikade v kasvukohtade hävinemine 8) Võõrliikide sissetoomine või ka bioinvasioon 2) Elupaikade killustumine 9) Kultuurtaimede ulatuslik kasv. suurtel pindadel 3) Vee reostus 10) Eluslooduse ressursside piiramatu kasutamine 4) Mürgid põllumajandusest 11) Inimeste poolt röövpüük, röövjaht 5) Kliima soojenemine 12) Haiguste levik 6) Osoonikihi hõrenemine 7) Happesademed 18. Kaitsealadel on 3 vööndit: a) Reservaat: Kõik keelatud b) Sihtkaitsevöönd: Keelatud kõik, mis pole lubatud
Darwin- 19.saj, sama teooria, tõestatud, alustalad-olelusvõitlus ja looduslik valik Loodusliku valiku vormid: stabiliseeriv-keskkond ühesugune, olemasolevad liigid jäävad alles, suunav-loodus suunad, lõhestav- populatsioon Suur, suunatakse kahte leeri, keskm. Surutakse välja Kohastumised: 1)varjevärvus ja tiivakuju nt Parasitism-üks elab teise arvelt, Kisklus-süüakse teineteist, Taimetoidulisus- taim ei saa ennast kaitsta, Konkurents- konkureeritakse toidu v millegi muu üle Bioinvasioon-toodi võõrliik sisse ja ta hakkas teisi liike hävitama, kährik ja mink ja unimudin Keda tahtekse alles jätta: lendorav,kotkad,naarits Homostaasi liigid vms Veresuhkur-glükoos rakku viia, selleks vaja insuliini, sai liiga palju, glükogeenläks makku, lihastesse ,rasvaks, insuliini toodab pankreas, kui insuliini on vaja glükoosiks toota, tuleb appi pankreas Temp. Hoidmine- kui külm tuleb värin, kananahk, veresooned ahenevad, Kui palav, higi, veresooned laienevad
3) Antopogeenne. Inimene tekitab isolaate näiteks luues tehiskeskkondasid nagu suurlinnade pargid. Ka infrastruktuur on loomi mõjutanud, mitmerealised kiirteed ristuvad loomade liikumisteedega. Inimtegevuse alla läheb ka uute liikide sissetoomine. Tahtlik sissetoomine e. introduktsioon. (hõbekoger, Sovsnevski karuputk). Juhuslik introduktsioon (uued liigid on pääsenud vabadusse inimese hooletuse tõttu) N: karpkala, ida unimudilane. Tahtmatu liikide sissetoomine e. bioinvasioon. N: vaaraosipelgad, kammloom, jalakasurm, vähikatk. ISOLAATIDE SAATUS: · Isolaadid surevad välja (kõige levinum variant). Põhjuseks ebasoodne keskkond, teiste liikide mõju või isendite vähesus. · Taasühinemine lähtepopulatsiooniga · Püsiv isolaat annab aluse uute isendite tekkeks, mis tagab uue liigi kujunemise LIIK ja LIIGI PÜSIVUS Liigi kriteeriumid:
2. põllumajandus karja-, heinamaad, põllud 3. energiaallikaks fossiilsed kütused, puit, kütteõlid. 4. materjalitööstuses paberi-, mööblitööstus jne 5. ravimtaimedena meditsiinis Mürktaimed-~10000 liiki Mürkainete põhirühmad: 1. alkaloidid- kahjustavad närvisüsteemi ( sinine käoking, surmaputk) 2. glükosiidid kahjustavad südant (näsiniin, maikelluke) 3. eeterlikud õlid ärritavad nahka (jugapuu, sookail) BIOINVASIOON võõrliikide sissetung mingile alale. 1. Pärismaised e looduslikud liigid kasvavad antud alal inimese abita. 2. Sissetoodud liigid: a) Kultuurtaimed kasvatamise eesmärgil sissetoodud (mägimänd) b) Tulnukad tahtmatult sissetoodud liigid (lõhnav kummel, sosnovski karuputk) c) Metsistunud kultuurtaimed kasvavad vahel metsikult, kuid ei paljune looduslikes kooslustes (sirel, lehis) d) Naturaliseerunud liigid levinud looduslikesse kooslustesse ja paljunevad iseseisvalt
kandevõime, siis ei ole inimkond enam jätkusuutlik. Eesti inimese keskmine on 7,9 globlbaalhektarit, aga peaks olema 1,8gha/in a. Endeem- on liik kes esineb üksnes teatud piiratud alal nt Saaremaa robirohi on ainult Saaremaal ka saaremaa sõrmkäpp. Põhjus kas noorus või vanadus. Võõrliik- väljaspool oma looduslikku levilat, on inimese poolt sisse toodud. Võib olla nii hea (ilutaim, metsakultuur) kui halb. Karpkala, vikerforell, vaaraosipelgas, liiva-uurikkarp, mink, kährik Bioinvasioon- ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning omale seal elupaiga leiab Invasiivne võõrliik on võõrliik, kes ohustab ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitab maj või kkkahju. Siseneb kohalikku toiduahelasse, konkureerib kodumaistega, toksiline, kannab parasiite, hübridiseerub kohalikega, nõrgestab kohalikke jne. ameerika naarits, rakvere raibe, hiid-ja sosnnovski karuputk,
katusliik - ohustatud või haruldane liik, kes vajab elamiseks suurt puutumatut ala. Nende jaoks moodustatud kaitsealal leiavad eluvõimalusi teised, väiksema ruuminõudlusega liigid. Meil: must-toonekurg, kotkad, metsis, lendorav. Geen tugiliik - liik, mis vajab oma elutegevuseks suurt piirkonda ning mille kaitsmiseks tuleb seetõttu paratamatult kaitse alla võtta ka suur hulk teisi, sama elupaika asustavaid liike. Suurkiskjad ja suured rohusööjad. Bioinvasioon - inimese poolt võimalikuks tehtud protsess, mille käigus organismid* paljunevad ja levivad piirkonnas, kuhu nad looduslikul moel levida poleks suutnud. Introduktsioon – sissetoomine (tahtlik või tahtmatu) „Vaenlasest vabanemise“ hüpotees (Enemy Release Hypothesis) – võõrliigil on uues kasvukohas vähem vaenlasi võrreldes keskkonnaga, kust liik pärineb Kui invasiivsel liigil uues kasvukohas vaenlasi ei ole, siis ta ei pea kulutama nii palju ressurssi
Sisendandmed – on olemasolev looduskaitsealade süsteem, tegelik liikide ja elupaikade jaotumine looduses ning esmatähtsate (ohustatud ja haruldaste) liikide ja koosluste paiknemine looduses Sidusus kaitsealade vahel, miks vajalik? Kuidas seda maastikus tekitada? Sidusust kaitsealade vahel on vaja selleks, et erinevad liigid liikuda saaksid (nt lendorav). Maastikus saab seda tekitada näiteks nn metsakoridoridega, mis viivad teiste samade liikide leiukohtadeni. 10.04.2018 Võõrliigid Bioinvasioon – inimese poolt võimalikuks tehtud protsess, mille käigus organismid (liigid, alamliigid, varieteedid, sordid jms) paljunevad ja levivad piirkonnas, kuhu nad looduslikul moel levida poleks suutnud. Juhuslik võõrliik – võib uues piirkonnas ellu jääda ja mõnikord isegi paljuneda, kuid ei moodusta püsivaid populatsioone (esinevad lühiajaliselt). Nende püsimine sõltub korduvatest inimese abil sissetoomistest.
Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondes. Ökoloogiline jalajälg - mõõdab inimtegevuse mõju Maa ökosüsteemile. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas. Endeem – liik, mis esineb üksnes teatud piiratud alal. Endeemse liigi levila ei pruugi olla väga väike. Võõrliik - liik, alamliik või madalam taksonoomiline üksus, mis on introdutseeritud väljapoole tema harilikku levikuala, kus liik on elutsenud minevikus või kaasajal. Bioinvasioon - nähtus, kus mingi võõrliik ulatuslikult levib ja naturaliseerub. Invasiivne võõrliik - selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku või keskkonnakahju. Introdutseerimine - inimese tahtlikul või tahtamatul kaasabil satub liik uude regiooni. On liikide teadlik sissetoomine antud alale. Punane nimestik - koondandmestik liikide ohustatuse kohta. Must nimekiri - koondab ohtlikke võõrliike. Liigikaitsebioloogia. Koosluste kaitse
Sisendandmed on olemasolev looduskaitsealade süsteem, tegelik liikide ja elupaikade jaotumine looduses ning esmatähtsate (ohustatud ja haruldaste) liikide ja koosluste paiknemine looduses Sidusus kaitsealade vahel, miks vajalik? Kuidas seda maastikus tekitada? Sidusust kaitsealade vahel on vaja selleks, et erinevad liigid liikuda saaksid (nt lendorav). Maastikus saab seda tekitada näiteks nn metsakoridoridega, mis viivad teiste samade liikide leiukohtadeni. 10.04.2018 Võõrliigid Bioinvasioon inimese poolt võimalikuks tehtud protsess, mille käigus organismid(liigid, alamliigid, varieteedid, sordid jms) paljunevad ja levivad piirkonnas, kuhu nad looduslikul moel levida poleks suutnud. Juhuslik võõrliik võib uues piirkonnas ellu jääda ja mõnikord isegi paljuneda, kuid ei moodusta püsivaid populatsioone (esinevad lühiajaliselt). Nende püsimine sõltub korduvatest inimese abil sissetoomistest.
......................................................................6 2.2 Invasiivsed võõrliigid maailmas.................................................................9 3. RAHVUSVAHELISED LEPPED JA EESTI SEADUSANDLUS.................................12 4. LAHENDUSED............................................................................................... 14 KASUTATUD MATERJALID...................................................................................16 SISSEJUHATUS Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide levik on viimasel sajandil tunduvalt hoogustunud inimtegevuse tõttu. Eri liiki kaubanduse ja transpordi, põllumajandus- ja tööstusettevõtete tegevuse ning turismi kiire leviku tõttu suudavad elusolendid end sisse seada paikades, kuhu nad looduslike levimisviisidega poleks iial jõudnud. (Kangur jt 2005:4) Bioinvasiooni peetakse võrdväärseks elustiku ohuteguriks elusvarade üleekspluateerimise,
....................................................................................................................................... .................................................................................................................................................. 9.20. Ajakiri Eesti Loodus kirjutab: Viimasel paaril aastakümnel on vallandunud kiire uute liikide (tulnukliikide) sissetung aladele, kus nad looduslikult pole elanud. See nähtus on saanud nimeks bioinvasioon ning seda vaadeldakse ühena globaalprobleemidest. Miks on bioinvasioon kohalikule ökosüsteemile vahel kahjulik? 4 punkti .................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................. ..........................................................................
......... ................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. 9.20. Ajakiri Eesti Loodus kirjutab: Viimasel paaril aastakümnel on vallandunud kiire uute liikide (tulnukliikide) sissetung aladele, kus nad looduslikult pole elanud. See nähtus on saanud nimeks bioinvasioon ning seda vaadeldakse ühena globaalprobleemidest. Miks on bioinvasioon kohalikule ökosüsteemile vahel kahjulik? 4 punkti ................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. ...................................................................................
on suurem. Võõrliiki pääsemine looduslikesse kooslustesse tagatakse sellega, kui soodustatakse nende levikut ning lastakse neil kohaneda uutes looduslikes kooslustes. 139. Kust saab teavet võõrliikide kohta? Eesti võõrliikide andmebaas on kekskonnaministeeriumi kodulehel. Võõrliigid, mis ohustavad pärismaiseid kooslusi ja liike, on kantud nn musta raamatusse. 140. Millised ohud kaasnevad võõrliikidega looduses? Võõrliikide bioinvasioon on ohuks kohalike liikide ja koosluste püsimisele. Võõrliigiga kaasnev mõju ökosüsteemile uues paigas on ettearvamatu. 141. Kuidas tõrjuda Sosnovski karuputke? Millised ohud kaasnevad selle karuputkega? Tõrjet tuleks teha süstemaatiliselt igal aastal kuni karuputkede kadumiseni. Lihtsam on taimi tõrjuda haritaval maal künniga. Niitmisega püsivad karuputked aastaid elusana, kuid nii hoitakse ära seemnete levimine. Kui taimi on vähe (10 kui 200), siis on tõhus
on suurem. Võõrliiki pääsemine looduslikesse kooslustesse tagatakse sellega, kui soodustatakse nende levikut ning lastakse neil kohaneda uutes looduslikes kooslustes. 138. Kust saab teavet võõrliikide kohta? Eesti võõrliikide andmebaas on kekskonnaministeeriumi kodulehel. Võõrliigid, mis ohustavad pärismaiseid kooslusi ja liike, on kantud nn musta raamatusse. 139. Millised ohud kaasnevad võõrliikidega looduses? Võõrliikide bioinvasioon on ohuks kohalike liikide ja koosluste püsimisele. Võõrliigiga kaasnev mõju ökosüsteemile uues paigas on ettearvamatu. 140. Kuidas tõrjuda Sosnovski karuputke? Millised ohud kaasnevad selle karuputkega? Tõrjet tuleks teha süstemaatiliselt igal aastal kuni karuputkede kadumiseni. Lihtsam on taimi tõrjuda haritaval maal künniga. Niitmisega püsivad karuputked aastaid elusana, kuid nii hoitakse ära seemnete levimine. Kui taimi on vähe (10 kui 200), siis on tõhus
suurem. Võõrliiki pääsemine looduslikesse kooslustesse tagatakse sellega, kui soodustatakse nende levikut ning lastakse neil kohaneda uutes looduslikes kooslustes. 139. Kust saab teavet võõrliikide kohta? Eesti võõrliikide andmebaas on kekskonnaministeeriumi kodulehel. Võõrliigid, mis ohustavad pärismaiseid kooslusi ja liike, on kantud nn musta raamatusse. 140. Millised ohud kaasnevad võõrliikidega looduses? Võõrliikide bioinvasioon on ohuks kohalike liikide ja koosluste püsimisele. Võõrliigiga kaasnev mõju ökosüsteemile uues paigas on ettearvamatu. 141. Kuidas tõrjuda Sosnovski karuputke? Millised ohud kaasnevad selle karuputkega? Tõrjet tuleks teha süstemaatiliselt igal aastal kuni karuputkede kadumiseni. Lihtsam on taimi tõrjuda haritaval maal künniga. Niitmisega püsivad karuputked aastaid elusana, kuid nii hoitakse ära seemnete levimine. Kui taimi on vähe (10 kui 200), siis on
kehamõõdud suuremad kui soojas kliimas... karud Glogeri reegel - soojas kliimas elavad püsisoojased on tumedamad Kohastumused: Ülemised reeglid Mürgiresistentsus Tööstusmelanism Taimede saastetolerantsus Bioindikatsioon - keskkonnaseisundi jälgimine taime- ja loomaliikide abil. Eeldab elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmist. (samblikud jms) Tuntuim rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil ja õhu saastamuse hindamisel. Bioinvasioon - ökosüsteeme vms kahjustavad liigid. Invasiivsed liigid. Võõrliikidel on negatiivnemõju, nt karuputk Sisenevad kohalikku toiduahelasse Võivad olla toksilised Hübridiseeruvad lähedaste liikidega ja nõrgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastust. Väljasuremine toimub kui liigid ei suuda kohastuda/kohaneda keskkonnamuutustega, ega suuda saada piisavalt kiiresti ja piisava arvu järglasi, et liiki säilitada. Keskkonnareostus
2.) Põlvkonnast-põlvkonda toimub teatud isendite ristumine- geneetiliste isolaatide teke. Bioloogilised isolaadid kujunevad ka suunatud väljarändel- üleasustuse korral sunnitakse territooriumilt lahkuma noormloomad, kes siis võivad rännata kas väga kaugele või väga omapärastesse levila piirkondadesse (nt Eestis koprad). D.) antropogeensed isolaadid ehk inim- mõjul tekkinud: 1.) suurlinna keskmes olevate parkide loomastik; 2.) bioinvasioon- inimese kaasabil on uutesse piirkondadesse levinud uued liigid (taimedest harilik tõlkjas; kanada vesikatk; vaarao sipelgad; kaladest erinevad mudilad. Biointroduktsioon- inimene on tahtlikult sisse toonud, aga siis on tuksi läinud. (sosnovski karuputk; elupuu), loomad puhul mingid, karpkalad, kährikud. Riigieksamiküsimused: pudelikaela efekt jooniselt ja sõnaliselt; geograafiliste ja bioloogiliste isolaatide kohta, tulnukliikide kohta. Liik. Liigi kriteeriumid: 1
annaabi.ee 
