NH2CH2COOH aminoetaanhape · reageerib happega NH2CH2COOH + HCl = NH3ClCH2COOH · aminohapped reageerivad omavahel O H O N (sinine peptiidside!) NH2CH2C + NCH2COOH = NH2CH2CNCH2COOH + H2O OH N Peptiid on on molekul, mis koosneb ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Polüpeptiidid koosnevad aminohappejääkidest. Valgud on biopolümeerid, mis koosnevad väga paljudest aminohapete jääkidest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Funktsioonid elusorganismides: · valgud on organismi ülesehitamise materjal · antikehad (nende koostises?) · transpordib hapnikku · ensüümid ja hormoonid · lihaste liikumine Valkude tähtsamad omadused:
Pro – ga peptiidsidemes cis- asendis -C=O ja –NH on peptiidrühmas polaarsed ja võivad anda 2 H-sidet (stabiliseeriv side ahelas) Tavatingimustes stabiilne, mitteensümaatiliselt hüdrolüüsub vaid tugevate hapete või alustega kuumutamisel Molekulid võtavad mitmeid sobivaid konformatsioone (vajalikud füsioloogiliste funktsioonide täitmiseks) Peptiidid –koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappe jääkidest, endorfiin on peptiid, peptiidsed ravimid nagu nt penitsilliin. Oligopeptiidid (2-20 aminohappejääki) Polüpeptiidid (25-50 aminohappejääki) Üle 50 aminohappejäägi sisaldavat polüpeptiidi nimetatakse valguks- Vastavalt aminohappejääkide sisaldusele: Dipeptiid, Tripeptiid, Tetrapeptiid Jne Igas peptiidis on ahela ühes otsas vaba aminorühm (peptiidis N-terminus) ja teises otsas karboksüülrühm (peptiidis C-terminus), nimetuse andmist ja AH-jääkide nummerdamist alustatakse N-
3. Kood ei kattu, iga nukleotiid on vaid ühes tripletis 4. Kood on praktiliselt universaalne; sama kood eri organismidel määrab sama a/h 5. Kood degenereerub 18 a/h 20st kodeeritakse rihkema kui ühe koodoni poolt (v.a. Met ja Trp) paljudel on neli koodonit kolmandas positsioonis 6. Koodil on start koodon (ATGkodeerib metioniini), sellest tavaliselt algab valgu süntees j kolm stop koodonit, mis termineerivad polüpeptiid ahela 7. Nõrk side(Wobble) tRNA antikoodonis, mis tähendab, et kolmas nukleotiid on kõige nõrgem ja paardub vähemspetsiifiliselt Wobble hüpotees: Osutas Francis Crick 1966 a. Esineb 3' otsas koodonil ja 5' otsas antikoodonil Nende vahel nõrk vesinik side Degeneratsioon koodil selline, et nõrk side kolmandas positsioonis alati samal a/h Selle tulemusena on täieliku koodi lugemiseks vaja oluliselt vähem kui 61 tRNAd
Disahhariid - süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. Polüsahhariid - polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena. Glükosiidside - side süsivesiku ja mingi teise struktuuri vahe Kodeeritav aminohape - eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud Asendamatu aminohape - aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Peptiid - bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega Polüpeptiid kui peptiidi moodustavaid aminohappeid on üle kümne.
KONTROLLTÖÖ Organismide keemiline koostis Mõisted: 20 Makroelement organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid (O, C, H, N, P, S) 21 Mikroelement organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As 22 Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jne) 23 bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi 24 monomeer - 25 biopolümeer organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud jt) 26 hüdrofoobne aine aine, mis "kardab" vett 27 hormoon loomorganismide sisesekretsiooninärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. (eristatakse valgulisi ja...
paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. Sisenõrenäärmed Inimese sisenõrenäärmed ja nende eritatud hormoonide toime: Keemiline Nääre Hormoon Toime struktuur Vähendab vee hulka uriinis. Antidiureetiline Ajuripats Peptiid Vähendab veresoonte läbimõõtu ja hormoon tõstab sellega vererõhku. Silelihaste kontraktsioon sünnitusel. Oksütotsiin Peptiid Stimuleerib piima eritumist piimanäärmetest. Stimuleerib neerupealiste
Kordamine kontrolltööks: Elutähtsad orgaanilised ühendid. 1. Selgitada mõisteid: sahhariid, valk, asendamatu aminohape, peptiid, invertsuhkur, proteiinid, rasv, küllastunud rasvhape, küllastumata rasvhape, polüpeptiid, polüsahhariid. Tuua iga mõiste juurde näide kas valemi või kasutusalaga. sahhariid - keemiline aine, mille molekul on biomolekul, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. valk - ehk proteiin (ka valkained) on biopolümeer, mille monomeerideks on aminohappejäägid. asendamatu aminohape - aminohape, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik.
Järglasi kond saadakse naise ja mehe sigimiselundkondade toodetud sugurakkude ühinemisel. Inimese suguelundid ehk genitaalid on lähedalt seotud kuseerituselunditega. Nääre Hormoon Keemiline Toime struktuur Ajuripats antidiureetiline Peptiid Vähendab vee hulka uriinis, hormoon vähendab veresoonte läbimõõtu (seega tõuseb vererõhk). oksütotsiin Peptiid Silelihaste kontraktsioon sünnitusel. Stimuleerib piima eritumist piimanäärmetest.
Disahhariid – sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki Polüsahhariid – monosahhariidi(de) jääkidest koosnev polümeer Glükosiidside – nimetus, millega tähistatakse eetrifuntksiooni (hapniksilda) glükosiidi molekulis Kodeeritav aminohape – üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid Asendamatu aminohape – valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida organism ei suuda ise sünteesida Peptiid – org ühend, milles aminohappejäägid on seotudd peptiidsidemete abil lineaarseks või tsükliliseks ahelaks Polüpeptiid – peptiid, mis mppdustunud enam kui kümnest aminohappe jäägist
2 15. Inimese MHC lookuse üldstruktuur, klassikalised alamlookused ja võimalike MHC variantide arv indiviidis. 2 16. Näiteid mitteklassikaliste alamlookuste kohta inimese MHC lookuses 2 17. MHCde ekspressiooni regulatsioon. MHCI ja MHCII võrdlus. 4 18. Antigeeni esitlemine T-lümfotsüütidele. Üldised põhimõtted. 2 19. Professionaalsed ja mitteprofessionaalsed APCd. Võrdlus. 2 20.Ekstratsellulaarse päritoluga antigeenide töötlemise põhietapid. 4 21. Peptiid-MHCII kompleksi moodustumine rakus. 2 22. Endogeense päritoluga antigeenide töötlemine rakus. 4 23. Peptiid-MHCI kompleksi moodustumine rakus. 2 24. MHC-peptiid kompleksi topoloogia.Võrrelge MHCI- ja MHCII- peptiid komplekse. 2 25. Kuidas määravad MHCd valguliste antigeenide immunogeensuse? 2 26. T-lümfotsüütide antigeensete retseptorite ( TCR ) struktuur. ja retseptorite osakaal ja võrdlus. 2 27. TCR genoomsete lookuste struktuur ( inimene, hiir ) 2 28
8S (on suure subühiku mittekodeeriv RNA komponent) & 28S rRNA (suur), 18S rRNA (väike). Suur subühik : ~ 50 valku. Väikse subühik : ~ 33 valku mida tähendab S nimedes 30S, 50S jne. Näitab, kui kergesti mingi osake tsentrifuugimisel põhja sadestub Valkude ja RNA struktuuri erinevad tasemed primaar- (1’) (aminohappe lineaarne järjestus), sekundaar- (2’) (AH järjestus on seotud vesenik sideme abil ) ja tertsiaarstruktuur (3’) (ühe polüpeptiid ahel ühe v mtme valgu sekundaarse struktuuriga ) valkude sekundaarstruktuuri elemendid (α-heeliks- iga aminogrupp on seotud AH karbonüül rühmaga, mis asub 4 AH varem, β-leht- koosneb beeta ahelast, mis on külgsuunas seotud kahe v kolme vesiniksidemega) RNA sekundaarstruktuuri elemedid (stem-loop, pseudosõlm, A-minoor- ahelate seondumine, kui vähemalt 2 ahelat on omavahel juba alfa-heeliksis ja siis midagi veel
· Intensiivitab trijoodtüroniin aminohapped rakuainevah etust, reguleerib kasvu ja arengut Kõrvalkilpnääre · Parathoormoon · Peptiid · Mõjutab vere kaltsiumisis aldust Kõhunääre · Insuliin · Proteiin · Vähendab · Glükagoon · Peptiid glükoosi sisaldust
mõiste. Molekulide suurus- Valkude suurused on väga varieeruvad. Näiteks insuliini kahes ahaelas kokku on 51 jääki aga glutaminsüntetaasis 468. Molekulmass 5733Da 60000Da. Valkude polüpeptiidide ahelate pikkus on tavaliselt 100-2000 aminohappe jääki kuid on ka väga suuri erandeid näiteks: inimese südame lihase valgus 26926 aminohappe jääki. Makrostruktuur- Monomeerse valgu mõiste- On valgud mis koosnevad ühest polüpeptiid ahelast. Oligomeerse valgu mõiste- On valgud mis koosnevad rohkem kui ühest polüpeptiid ahelast. 2. Valkude arhitektuur - konfiguratsiooni ja konformatsiooni mõisted, kolme(nelja) struktuuritaseme iseloomustus ja kirjeldus. Primaarstruktuuri mõiste ja ise-loomustus. Konfiguratsioon- On valgu struktuuri muutumine lõhkudes olemasolevad kovalentsed sidemed ja luua nendest uued Konformatsiooni - valgu kolmemõõtmelise struktuuri muutumist ilma kovalentsete sidemete
Kontrolltöö Organismide koostis 1) Lõpeta laused a) 4 enamlevinud keemilist elementi rakus on Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). b) Ateroskleroos (veresoonte lupjumine) on sageli põhjustatud kolesterooli piisivast liiast veres. c) Aminohappejäägid valgu molekulist on seotud peptiid sidemetega. d) Nukleotiid koosneb 1) lämmastikualusest 2) viiesüsinikulisest suhkrust 3) ühest fosfaatrühmast. e) Loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. f) Valgu primaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust. g) Valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2) Leia õige vastus a) Valgud koosnevad 1) aminohapete jääkidest
korral Anaeroobse glükolüüsi hormonaalne regulatsioon Insuliin Kahest peptiidahelast koosnev hormoon 5500Da Proinsuliin Sünteesitakse insuliini eelvormina pankrease -rakkudes Koosneb kahest peptiidi vormist: insuliinist ja c-peptiidist Vereringesse eritatakse insuliini ja c-peptiidi ekvivalentsetes kogustes Produktsiooni indutseerib glükoosi kontsentratsiooni tõus Glükagoon Väike, üheahelaline peptiid 3485Da Produktsiooni indutseerib glükoosi kontsentratsiooni langus Anaeroobse glükolüüsi hormonaalne regulatsioon Insuliin Indutseerib: Glükoosi kinaasi Fosfofruktoosi kinaas-1 Püruvaadi kinaasi Glükagoon Inhibeerib: Glükoosi kinaasi Fosfofruktoosi kinaas-1 Püruvaadi kinaasi Anaeroobse glükolüüsi tähtsus Hapniku puudusel on anaeroobne glükolüüs tähtis energia tootja Intensiivselt töötavas lihases
Ehitus Valgud võivad koosneda ühest või mitmest peptiidist. Peptiid on molekul, mis koosneb ridamisi üksteise külge aheldatud aminohapetest (kokku võib aminohappeid olla valgus mitmeid tuhandeid). Kuna aminohapped on erinevas järjestuses ja neid on erinev arv valgumolekulis, saabki olla palju erinevaid valke. Aminohappeline järjestus määrab ära valgu ülesande. Valkude molekulmass on suurem kui polüpeptiididel. Enamik looduslikult esinevatest valkudest sisaldab alla 2000 aminohappejäägi.Suurim teadaolev inimvalk on südamelihases paiknev titin-
kompleksist. Ehitus · Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud vesiikulid. · Keskmine diameeter 0,5 mikromeetrit. Suurimad kuni 1 mikromeeter · Sisaldis on elektrontihe. Primaarsetes struktuurne. · Eristatakse primaarseid ja sekundaarseid · Primaarsed on eraldunud Golgi kompleksist. Sekundaarsed on primaarsed, mis on liitunud ülearuse materjaliga rakus. Ülesanded · Kiirendavad/aeglustavad peptiid-, glükosiid- ja esterseoste hüdrolüüsi · Primaarsed lüsosoomid: 1)võivad raku tsütoplasmas lagundada mõningaid aineid. 2) Liituda rakumembraaniga ja väljutada ensüümid ümbritsevasse keskkonda · Toimivad ka raku enda vananenud osade lagundajana · Lagundavad mittevajalikke jääkkehi rakus (võimelised lagundama valke, rasve, karbohüdraate ning kõiki raku osasid). Muudavad lagundamisel vajalikeks ülesehituslikeks komponentideks rakule.
immuunsus. Immuunsuse passiivset ülekandumist Tlümfotsüütidega nimetatakse adoptiivseks immuunsuseks. Elusvaktsiinid Vaktsiinid, mis sisaldavad atenueeritud või heteroloogilist infektsiooni tekitajat Atenueerimine haigustekitaja virulentsuse nõrgestamine Komponentvaktsiinid Komponentvaktsiinid (subunits) patogeenide puhastatud protektiivsed komponendid nagu proteiinid ja epitoobid. Saadakse biokeemilisel teel Sünteetilised peptiid-vaktsiinid keemilised sünteesitud peptiidid, mis kujutavad endast patogeeni protektiivseid epitoope. Adjuvant Adjuvant - aine, mis stimuleerib organismi immuunvastust manustamisel komleksis antigeeniga. Freund'i täielik adjuvant, mille koostisse kuuluvad mineraalõli ja mükobakterite komponendid. Vaktsineerimisel kasutatakse laialt alumiinium hüdroksüüdi - Al(OH)3 ja mõningaid teisi ühendeid. Rekombinant-vaktsiinid Vaktsiinid, mis on saadud rekombinantse DNA tehnoloogia abil;
Detergent- puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained Seep- pesemisvahend, rasvhapete K(vedel) või Na(tahke) sool Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape Kodeeritav aminohape- üks neist 20-st aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid Asendamatu aminohape- valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida org ei suuda ise sünteesida Peptiid- molekul, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest Polüpeptiid- peptiid, mis on moodustunud enam kui kümnest aminohappe jäägist Peptiidside- nimetus, mis tähistab amiidi rühma alfa-aminohapete jääkidest moodustunud ahelas Polüamiid- polümeer, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-) Polüester- hüdroksühapetest või dihappest ja dioolist kondensatsiooni teel moodustunud polümeer
(valgusünteesi soodustavaks toimeks) -testosterooni tõttu on meestel vere hemoglobiini sisaldus 135-170 g/l, kui naistel on 120-135 g/l, samuti on suuremad erütrotsüütide arv ja hematokrit Seede- -peptiid- -endokriinsed, parakriinsed ja hormoonid hormoonid autokriinsed peptiidid -sekretiin -pankreases karbonaatide ja vedeliku sekretsiooni stimuleerimine -maksas karbonaatide ja vedeliku sekretsiooni stimuleerimine sapi koostisse
· Ehitus ja struktuur · Valemite tuletamine 6) FENOOLID · Molekuli ehitus · Füüsikalised ja keemilised omadused · Fenooli ühendid 7) ALDEHÜÜDID · Homoloogiline rida ja nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused · Molekuli struktuur 8) KARBOKSÜÜLHAPPED · Homoloogiline rida · Nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused 9) AMINOHAPPED · Struktuur ja omadused · Nomenklatuur · Asendamatud aminohapped (8 ) · Peptiid(amiid)side · Füüsikalised ja keemilised omadused 10) VALGUD · Struktuur ja koostis · Valkude omadused · Denaturatsioon · Valkude tähtsus 11) ESTRID JA RASVAD · Struktuur ja omadused · Nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused · Triglitseriidid · Enamlevinud rasvhapped 12) SAHHARIIDID · Mono-,oligo- ja polüsahhariidid · Aldoosid ja ketoosid · Tähtsamad esindajad · Molekuli- ja struktuurivalemid Head õppimist!
Chlorotoxin – klorotoksiin Mis see on? Klorotoksiin on 36 aminohappest koosnev peptiid, millest kaheksa aminohapet on nelja disulfiidsidemega seotud tsüsteiinid. Tegemist on väikesemõõdulise toksiiniga, mis neutraalses keskkonnas (pH=7) on tugevalt positiivse laenguga. Mida see teeb? Klorotoksiin muudab sellega mürgitatud saaklooma liikumisvõimetuks. Paralüüsi kestus oleneb klorotoksiini hulgast. Klorotoksiin on esimene teadaolev kõrge afiinsusega ligand Cl- kanalitele ning blokeerib madala juhtivusega Cl- kanaleid. Ühe kanali sulgemiseks kulub üks ligandmolekul.
vir lüsogen Paljunemin-peremesrakuga seotunud viruse genom koheselt ei avaldu.iselomulik peidetud haiguste puhul Hiv,aids,herpes Genotübi kujunemist mõjutavad keskkond.translatsion-valkude süntes,ribosomides,maatriksiks mrna.info Tõlgitakse nukleotiidide keelest aminohapete kelde,see algab...gen avaldub,kui rakus on vajalikud kompon Dna transkriptsioni alustamiseks.koodon-ühele aminohapele vastav mrna molekuli nukleotiid.aminohaped Toimetatakse ribosomi kohale trna polt ja seotakse peptiid sidemetega.dna ahelg-c a-t replikatsioon mrna c-g a-u transkriptsion trna u-a c-g translatsioon. Viruse sarnasus elusorganismi-sisaldavad päriliku infot evolutsionivõime.võideldakse viirushaiguste vastu-vaktsineerimisega,antibiootikumidega,vaja antikehi viiruste kasulikus-genitehnologias,kasutatakse viruse genomi omadust lülituda peremesraku kromosomi viruse lütiline paljunemine-peremesraku hävinemine
heita (). ( . .) Ülekaalulisuse ravimine sõltub selle tekkimise põhjustest ja sisaldab spetsiaalset dieeti, füüsilist koormust, vajaduse korral ka ravimeid või kirurgilist operatsiooni. ( . .) Ülekaalulisuse ravimine on pikaajaline protsess, mis peab olema hästi läbi arutatud arsti, vanemate ja lapse vahel. ( . .) Dieet ja füüsiline koormus on optimaalsed meetodid liigse kehamassi vähenemiseks. ( . .) 5 C-peptiid moodustub pankrease Langerhansi saarekeste beeta-rakkudes sünteesitud proinsuliinist selle jagunemisel insuliiniks ja C-peptiidiks. Teda sekreteeritakse verre koos insuliiniga ekvimolaarsetes hulkades. C- peptiid bioloogilist aktiivsust ei oma, kuid tema kontsentratsioon vereseerumis on heaks orientiiriks endogeense insuliini sekretsiooni hindamisel. (biomedicum.ut.ee) 6 Leptiin on oluline rasvarakkude poolt toodetav hormoon, mis reguleerib toidu manustamise hulka ja energia
Rasvad ehk Lipiidid Lipiidid- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvad (rasvad, õlid, vahad, stereidid jt.) Liitlipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oküdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapped seotakse omavahel peptiid sidemetega. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks. 1. Järjest 2. Keerdunud, heeliks, volditi 3. Gloobul 4. Kvarternaarstruktuur Valkude struktuuri võib muuta denaturatsiooniga ja renaturatsiooniga. Valkude ülesanded: 1. Ensüümide funktsioon 2. Ehituslik funktsioon, karvad, kabjad,sõrad 3. Kaitsefunktsioon 4. Regulatoorne funktsioon 5. Liikumisfunktsioon 6. Transportfunktsioon 7. Retseptorfunktsioon 8
kontrollivad metaboolseid protsesse Ca/P metabolismi reguleeritavad (kaltsitriool) vee ja mineraalainete metabolismi kontrollivad Endokriinnäärmed · Hüpotalamus · Hüpofüüs · Käbinääre (epifüüs) · Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed · Harknääre (tüümus) · Pankrease (endokriinosa) · Neerupealised · Munasarjad ja seemnesarjad Hormoonide klassifikatsioon · Aminohappehormoonid, peptiid- ja valkhormoonid (nt. angiotensiin II) · Steroidhormoonid (steraantuum), vitamiin D hormoonvormid · Eikosanoidid (prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid), endokannabinoidid (sisuliselt rasvhapete derivaadid) · Retinoidhormoonid (vitamiin A) Aminohappe-, peptiid- ja valkhormoonid · Hüpotalamuse hormoonid o Liberiinid, statiinid (peptiidid) · Hüpofüüsi hormoonid o Somatotropiin, kasvuhormoon (STH, GH) (valk)
Mao kõrge happeses juures tekivad nendest ja nitrititest nitrosoamiinid, mis on ohtlikumaid kantserogeene üldse Valgud Selgita mõisted: Kodeeritav aminohape-Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. Asendamatu aminohape- on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. Peptiid- on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Oligopeptiid- kahest kuni kümnest aminohappejäägist koosnevaid peptiide nim oligopeptiidideks Polüpeptiidid- kui aminohappeid on üle kümne siis räägitakse polüpetiitidest Valk- ehk proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast Millise asendamatu aminohappe defitsiit võib tekkida, kui süüa ainult liha või kala? Fenüülaniin
10) Mis on a) homopolümeer b) kopolümeer? 11) Mis on polüestrid? Nimeta tuntumad esidnajad. 12) Mida tähendab lühend PET? Kus seda ainet kasutatakse? 13) Mis on polüamiid? 14) Iseloomusta nailonit (posit. ja negat.omadused) 15) Mis on silikoonid? Kus kasutatakse? 16) Lahenda lk. 71-72 harjutus 7 A)B)C)D) Valgud (õp. lk. 98-109) 1) Mis on kodeeritavad aminohapped? 2) Kuidas jaotatakse kodeeritavad aminohapped? 3) Mis on peptiid? 4) Mis on oligopeptiid? 5) Millest koosnevad valgud? 6) Mis on a) lihtvalk b) liitvalk? 7) Mis on a) fibrillaarvalk b) globulaarvalk? 8) Mis on valgu denatureerumine? 9) Lahenda lk. 108 harjutus 1; 3
Aminohapete koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Peptiidside tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminorühma karboksüül rühma vahel, eraldub vesi. Valkude struktuurid, selgitus ja näited Esimest järku struktuur primaarstr. on AH-jääkide järjekord molekulis, hoiavad koos peptiidsidemed, lineaarne. Nt insuliin Teist järku struktuur tekib, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku sekundaar. Hoiavad koos peptiid ja vesiniku sidemed. Nt ämblikuniit ja siidiniit Kolmandat järku struktuur tertsiaarstuktuur. Tekib, kui sekunaarstruktuuri molekul kägardub kokku 1) kerajas ehk gloobul, nt ensüümid, vereplasma valgud, munavalge valge 2) niitjas ehk fibriil, nt lihasraku valgud Neljas e. kvartenaarstruktuur, tekib mitmest kolmandat järku struktuuriga molekulist, nt hemoglobiin, hoiab koos raua ioon Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest
· Molekuli edasisel keerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur.enamasti on see keraja kujuga ja kannab gloobuli nimetust. Mitmesugused keemilised sidemed(nõrgad sidemed) · Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpetiidi,moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist. Valkude denaturatsioon-valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine(kuumutamisel; tehnilisel töötlemisel) peptiid sidemed ei katke , säilib valgu esmane struktuur;Denatureeriva tegrui mõju lakates võib valgu sekundaar ja tertsiaarstruktuur taastuda. N: munavalge vahustamine Valkude Renaturatsioon-kõrgemat järku struktuuride taastumine Valkude hüdrolüüs-peptiidsidemete lõhkumine ehk primaarstruktuuri lagunemine(hapetes keetmisel) Valkude ülesanded: · Biokeemilist treaksiooninde kiirust reguleerivad valgud ,mida nim. ensüümideks (N: inimese süljes
maatriksi külge sidumist. Mõlemad tõstavad makromolekulide lahustumatust, hõlbustavadd nende fagotsütoosi ning tõstavad immunogeensust. Mõned väikesed molekulid hapteenid on antigeenid, aga nad ei kutsu esile immuunvastust st neil puudub immunogeensus. Kandjale sidumisel muutuvad immunogeeniks, sageli immunoloogiliselt dominantseks epitoobiks. Paljud bioloogiliselt tähtsad substantsid: ravimid, peptiid-hormoonid ja steroidsed hormoonid funktsioneerivad hapteenidena. Hapteen + kandjamolekul (BSA) abiga saab tekitada hapteen-spetsiifilisi antikehasid. Viimaste abil võib organismis tuvastada vastavate hapteenide olemasolu. Mõned organismis tekkivad (ravim + valk)- konjugaadid võivad tekitada nö ravimi allergiat (vahel eluohtlikud). B- ja T rakud tunnevad ära antigeeni teatud piirkonda, mida nimetakase eipitoobiks, ehk antigeenseteks determinantideks
Keemia 1)ESTRID-org.ühendid,mis tekivad karboksüülhapete ja alkoholide omavahelise reag tulemusena. üldvalem:R-COO-R kasutusalad:estritel esinevate puu-ja lillelõhnade tõttu kasut neid enim puuvilja essentsidena (N:karastusjookides,kondiitritoodetes,seebitööstuses,parfümeerias) 2)PEPTIIDID-molekulid,mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.mõistet peptiid kasu enamasti lühikeste kahest kuni 10-st aminoh-st koosnevate ahelate kohta.Pikemaid peptiide nim POLÜpeptiidideks.Tähtsaimad polüpeptiidid on valgud. 3)MONOMEER-keemiline aine,mis suhteliselt kergesti moodustab polümeerseid molekule.Monomeeri väiksed molekulid võivad omavahel liituda või mõne teise monomeeri molekulidega,seda protsessi nim POLÜMERISATSIOONIKS.DNA monomeer on nukleotiid:lämmastikalus(A,T,C,G),fosf.rühm
Valgu sünteesi geneetiline kontroll 1942: George Beadle ja Edward Tatum Uurisid hallitusseenel, mis on haploidne kas geenid määravad valku. Üks geen üks ensüümOne GeneOne Enzyme Hypothesis Iga geen kontrollib ühe ensüümi aktiivsust Hiljuti: üks geen üks polüpeptiid Praegu: "üks geen palju geeni produkte 1958: George Beadle (Cal. Tech); Edward Tatum (Rockefeller Instituut) Neurospora crassa elutsükkel: 1. Neurospora paljuneb mittesugulisel teel koniidiumite abil (spoorid) 2. Neurospora on haploidne, seega iga mutatsioon avaldub (vastandina diploidne) 3. Lühike elutsükkel, kasvab lihtsal söötmel (N, C, biotin). · Sünteesib praktiliselt kõik eluks vajaliku nendest lihtsatest ühenditest 4
Peptiidside on planaarne, sest seal esineb resonantsstruktuur. N ja C terminus – peptiidahela (valkude primaarstruktuuri) otsas; N-ots tähistab vaba aminorühmaga otsa ning C-ots vaba karboksüülrühmaga otsa. Valgu süntees toimub N- terminusest C-terminuse poole, st. uusi aminohappeid liidetakse eelmise aminohappe karboksüülrühma külge. Üldiselt aminohappe aminorühmapoolne ots ja karboksüülrühmapoolne ots. Polüpeptiid ja oligopeptiid – polüpeptiid tähistab (pikka) polümeeri, mille monomeerideks on aminohapped; oligopeptiid on lühike aminohapete polümeer (5-7? aminohapet). Natiivne ja denatureeritud struktuur – natiivne struktuur on valgu selline konformatsioon, nagu talle on füsioloogiliselt ette nähtud (korrektselt töötava valgu kolmemõõtmeline struktuur); denatureeritud struktuuri korral on valk oma kõrgemat järku struktuurid kaotanud (kõrge temp., denatureerivad ained, jne.)
ORGANISMIDE KOOSTIS 1. a) Hapnik (O), Vesinik (H), Lämmastik (N) b)ateroskleroos (veresoonte lupjumine ) on sageli põhjustatud kolesterooli püsivast liiast veres. c)aminohappejäägid valgu molekulist on seotud peptiid sidemetega. d) mekleotiid koosneb 1) lämmastikualusest 2)viiesüsinikulisest suhkrust 3)ühest fosfaatrühmast e) loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. f)valgu premaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust. g)valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2. a) valgud koosnevad: 1)aminohapete jääkidest
Seejärel nimetan NH 2 rühma (amino). Aminohapped on amfoteersed COOH rühm annab talle happelise tunnuse , ning NH 2 rühm aluselise tunnuse. Amfoteersus on keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena. Sellest tulenevad keemilised omadused: Valgud Kodeeritav aminohape-üks neist 20 aminohappest, millest organismid ehitavad valkusi. Nad jaotatakse asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Peptiid- orgaaniline ühend, ,milles aminohappejäägid on seotud peptiidsidemete abil lineaarseks või tsükliliseks ahelaks. Polüpeptiid-peptiid mis on moodustanud enam kui 10 aminohappe jäägist. Oligopeptiid-peptiid, mis on moodustunud väikesest arvust(2-10) aminohapetest. Valgud e proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalk-valk mis on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes.
kujuline või spiraalne, stabiliseerivad vesiniksidemed) 3)tertsiaarstruktuur (gloobul- globulaarsed valgud lahustuvad vees, tibrill- pikliku kujuga- ei lahustu vees) 4) kvatertaarstruktuur (moodustab mitu polüüeütiid ahelat) Denaturatsioon- valkude iseloomulik protsess, mille tagajärjel kaovad kõrgemat järku struktuurid. Toob kaasa valgu bioloogiliste, füüsikaliste ja keemiliste omaduste muutumise- Valk ei hävi, sest säilivad peptiid sidemed. Valkude ülesanded: 1)ensümaatiline e katalüütiline 2)ehituslik 3)transportfunktsioon 4)retseptorfunktsioon 5)regulatoorne funk 6)kaitse 7) liikumisfunk 8)energeetiline Biomolekul-orgaanilise aine molekul, mille moodustamine on seotud organismide elutegevusega Biopolümeer- organismides moodustuv polümeer Bioaktiivne aine-orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitust
Insuliinist sõltumatud rakud on : · aju · erütrotsüüdid · peensoole limaskesta rakud · neerutorukesed · maks Insuliinist sõltuvad: · skeletilihased · rasvkude · südamelihas · silmalääts · leukotsüüdid · hüpofüüs Insuliini süntesi ja sekretsiooni stimuleerivad peale vere glükoosi taseme ka hormoonid: · Koletsütokiin (CCK) · Peptiid IRP e. GIP · Aminohapped Leu ja Arg · Serotoniin moodustub Trp-st UV-kiirguse toimel, seega stimuleerib suvel insuliini rohkem kui talvel ja suhkruhaigete suvised vajalikud insuliinikogused võivad väiksemad olla. · Adrenaliin intensiivistab glükogeeni lagundamist, pärsib sünteesi. · Somatotroopne hormoon (-) pärsib insuliini sünteesi · Glükagoon soodustab maksas glükogeeni hüdrolüütilist fosforüülumist.
Biokeemia Laboratoorne töö "Protelüütilise ensüümi ehk proteaasi aktiivuse määramine" Nimi Grupp 1. Töö eesmärk: Määrata antud protelüütilise ensüümi aktiivsust ja teha vastavad arvutused. Ensüüm: Alkalaas 2. Teooria Proteoluutilised ensuumid ehk proteaasid (EC 3.4.4., peptiid - peptiidhudrolaasid) on arvukas ruhm ensuume, mis kataluusivad peptiidsidemete hudroluusi valkudes ja peptiidides. Reaktsiooniproduktideks on erineva molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. Proteoluutilise aktiivsuse uhikuks
närvirakud on tundlikud osmootse rõhu muutuse suhtes. Osmootse rühu tüus stimuleerib janutunde teket, langus pidurdab. Ka hormoonidmõjutavad janukeskuse neuroneid. Tugevaim janu stimuleeriv horrmoon angiotensiin II (osa RAAS-süsteemist), põhjustab ka veresoonte ahenemist. Aju puuduliku verevarustuse tunnused on lisaks janule ka haigutamine ja nõrkustunne. Janutunnet pidurdavad südames ja ajus tekkivad kodade natriureetiilised peptiidid (KNP) ja ANP aju natriureetiline peptiid) neid produtseeritakse, kui ringleva vedeliku hulk suureneb. Janu on ka kõrge veresuhkru korral (Osm rõhk tõuseb). 5. hüpotalamus mõjutab vegetatiivse ns-i talitlust (nii sümp kui parasümp). Hüpotalamuse närvirakud võivad vegetatiivset ns-i stimuleerida ja pidurdada. Statiinid hüpotalamuse hormoonid, mis pidurdavad adenohüpofüüsi hormoonide teket. Liiguvad piki hüpofüüsi vart eesmisse sagarasse. Statiivid on nt somatostatiin (soma keha ld
Valgud Valgud on aminohappejääkidest moodustunud polümeerid ehk polüpeptiidid. Polüpeptiidideks nimetatakse valke sellepärast, et aminohappe jääkide vahel tekivad peptiidsidemed. Peptiidsidemed moodustuvad kahe aminohappejäägi ühinemisel ühe karboksüül rühma ja teise amino rühma ühinemisel. (kõikide valkude koostisesse kuulub aminorühm - NH2 ja karboksüülrühm COOH, ülejäänud osad tähistatakse R-ga). Kahe peptiid sideme tekkel eritub molekulist vett. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude molekulmass varieerub väga suures vahemikus, sest eri valkude koostisesse kuuluvate aminohappejääkide arv algab kümnest ja lõpeb tuhandetega. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappe jääkide järjestusest ja nende hulgast valgu molekulis. Valkude struktuur: · Esimest järku struktuur (primaarstruktuur) näitab, kui palju aminohappejääke ja
37. die Klonierung, - en - kloneerimine 38. das Protein- valk 39. abschalten- vigastama 40. die Genome, -en - genoom 41. die Infektionskrankheit, -en - infektsioonihaigus 42. die Hybridisierungsprobe, -en - hübriidproov 43. der Wirkstoff- e - toimeaine 44. die Bioinformatik- bioinformaatika 45. der Stoffwechsel,-e - ainevahetus 46. der Antibiotika, -en - antibiootika 47. der Struktur, -en - struktuur 48. der Wirkungsmechanismus, -en - toimemehhanism 49. der Peptid, -e - peptiid 50. die Mutasynthese,-en - mutasüntees 51. mikrobielle- mikroobiline 52. der Fasertyp,- e - kiud 53. der Kofaktor, -e -kofaktor 54. die Pathologie- patoloogia 55. der Diagnostik- diagnostika 56. der Pseudotumor, -en- pseutotuumor(kasvaja) 57. genetisch- geneetiliselt 58. die Blutzelle, -en -vererakk 59. die Epithelzelle, -en epiteelirakk 60. die Interphase, -en - interfaas (faas raku jagunemistsüklis) 61. der Lymphozyt, -e- lümfotsüüt, vererakk 62. der Chromosom, -e - kromosoom 63
2. Mis on aminohapped? Amino ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast koosnevad molekulid, mis moodustavad peptiidsidemeta abil valkusid 3. Kuidas valgud jagunevad? Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulistest osast, nt kromosoomid ja hemoglobiin 4. Milliste sidemetega on ühendatud aminohappejäägid? Peptiid e kovalentsetesidemetega, hästi tugevad asjad 5. Millised aminohapped on asendamatud? Aminohapped, mida ei saa ise toota, peab saama toidust. Neid on kokku 8, teadma peab neid: • Metioniin(Met) kõik valgud alustavad sünteesi sellest • Lüsiin(Lys) luustiku jaoks ja osaleb antikehade tekkel, kaitsevalk • Fenüülalamiin(Phe) 6. Kirjelda valkude struktuuri • Esmane ehk primaarstruktuur aminohappeline järjestus
Sellel mehhanismil põhineb ka vaktsineerimine. T-rakkude pinnal on samuti antigeeni siduvad retseptorid (TCR), mis sarnanevad antikeha molekulidele, kuid T-rakud ei hakka neid antigeeniretseptoreid eritama. T-raku antigeeni siduv retseptor tunneb antigeeni ära ainult siis, kui see on juba töödeldud lühikesteks peptiidideks näiteks makrofaagide poolt. Tsütotoksilised T- rakud tunnevad ära ja tapavad rakke, mille pinnal on eksponeeritud võõras peptiid. T-abistajarakud tunnevad samuti ära rakkude pinnal eksponeeritud võõraid peptiide, kuid vastuseks sellele nad eritavad lümfokiine, mis aitavad käivitada antikehade sünteesi B-rakkudel ja võimendavad tsütotoksiliste T-rakkude toimet. T-raku retseptor (TCR) ei tunne ära vaba AGi, peab olema ühenduses erilise valguga, koesobivusantigeeniga (MHC1). Th-rakud tunnevad AG ära koos MHC2 valguga. NK rakud ehk natural killers cells mittespets, tsütotoksilised rakud
Reaktsiooni lõpuks tema kogus ja koostis taastuvad. 102)Inhibiitor on reaktsiooni aeglustaja. 103)Nõrk elektrolüüt laguneb vees ioonideks vähesel määral (väävlishape) 104)Tugev elektrolüüt laguneb vees ioonideks suurel määral (väävelhape) 105) Küllastunud ühend- ühend, milles süsiniku aatomite vahel on üksiksidemed 106) Monomeer- ühend, mis esineb polümeeri elementaarlülina 107) Nukleofiil- Negatiivse laenguga osake, millel on vaba elektronpaar 108) Peptiid- aminohappe jääkidest koosneb ühend 109) Piiside- keemiline side, mis tekib p- orbitaalide kattumisel üleval või allpool tuumade näilist tasapinda. 110) Plastmass- tehismaterjal, mille põhikoostisosaks on polümeer 111) Polümerisatsiooniaste- elementaarlülide arv polümeeris 112) Polüsahhariid- paljudest monosahhariidide jääkidest moodustunud polümeer 113) Pürolüüs- ainete muutmine (enamasti lagunemine) kõrgel tempeatuuril 114) Seep rasvhappe sool
ruumi, on sooled liikunud nabanöörist tagasi kõhuõõnde. Arenev närvisüsteem on juba nüüd ühenduses lihastega. (Rasedus sünnitus vastsündinu,Uriko) Kaheksandast nädalast alates hakatakse nimetama embrüod looteks. Hakkavad arenema välised suguelundid. Poisslapse gonaadidest eritub aineid, mis kutsuvad esile maskuliinse fenotüübi. Nendeks aineteks on interstitsiaalrakkude eristatav testosteroon ja Sertoli rakkudest erituv Mülleri juha atrofeeruv peptiid ehk MIS. Mõlemad mõjutavad ka munadite alla laskumist. Lootel on moodustunud kõik peamised siseorganid. Süda lööb korrapäraselt. Loode on umbes 4 sentimeetri pikkune. Üheksanda nädala lõpuks arenevad välja väliskõrvad. Praegu paiknevad kõrvad väga madalal, kuid pea kasvades nihkuvad kõrvad õigele kohale pea külgedel. Lapsel arenevad välja ka silmad. Põhiline optiline struktuur on juba paigas ja silmi, mis paiknevad ikka veel pea külgedel, hakkavad tasapisi katma laud
fragment Retseptori sidumiskoht B-lümfotsüüt ja antikehad Antigeeni esitlevad (presenteerivad) rakud (APC - antigen presenting cells) = makrofaagid ja dentriitrakud bakterid Aktiveeritud makrofaag B-lümfotsüüt B-lümfotsüüt lüsosoom Peptiidide Peptiid-MHC Antikeha IgG lammutusproduktid kompleks Humoraalne immuunvastus Esmane kokkupuude B-lümfotsüüt Helper T- makrofaag antigeen B-lümfotsüüt lümfotsüüt tsütokiinid B-lümfotsüütide proliferatsioon Teine kokkupuude
1. Ldpeta laused: 4p. a) 4 enamlevinud keemilist elementi rakus on hapnik(O), Vesinik(H),Süsinik(C),Lämmast.N 1p. b) ateroskleroos (veresoonte lupjumine) on sageli pOhjustatud kolestorooli ......piisivast liiast vgrss. lp. c) aminohappejiiEgrd valgu molekulist on seotud peptiid .......sidemetega. 3p. d) nukleotiid koosneb 1) lämmastiku alusest .............. ,2) ühest fosfaatrühmast ...,......... viiesüsinikulisest .3).............. suhkrust 2p. e) loomorganismides sailitatakse glükogeeni molekulidena .....
biotehnoloogia (ingl. Biotechnology)- Bioloogiline tehnoloogia, mis kattub valdavas osas rakendusgeneetikaga. Punane (meditsiiniline) Roheline (taimed) Sinine (vesi) Valge (tööstus) Bioinformaatika 5. Mikroobne toit 6. Inimese kasvuhormoon inimese kasvuhormoon (ingl. Human growth hormone)- Inimese normaalseks kasvuks vajalik signaalne polüpeptiid hüpofüüsist. Inimese mõnede kääbuskasvutüüpide korral on vastav geen defektne. 7. Molekulaarsed tšaperonid molekulaarsed tšaperonid (ingl. Molecular chaperones)- Valgud, mis on abiks rakusiseste makromolekulaarsete struktuuride mittekovalentsel assambleerimisel/deassambleerimisel ja voltumisel/mittevoltumisel, kuid mida ei ole enam normaalse bioloogilise funktsiooniga struktuurides, kus voltumine või
Staadiumid: A. Algatamine e initsiatsioon (initiation); B. Pikendamine e elongatsioon (elongation); C. Lõpetamine e terminatsioon e (termination). Algatamine: (1) fMet-tRNA (NB! AUG = start/Met) paigutub ribosoomi P-saiti (site) e tsentrisse. Ribosoomi A-saiti paigutub järgmise koodoniga määratud aminoatsüül-tRNA (siin Val-tRNA). (2) Aminohapped ühendatakse peptiidsidemega, tRNAfMet vabaneb. Pikendamine: (3) Ribosoomi liikumisel järgmise koodoni kohale satub peptiid P-saiti, vabanenud A-saiti transporditakse järgmine aminohape (Gly) ja sellega ühendatakse juba sünteesitud peptiid (siin fMet-Val). tRNAVal vabaneb ja lahkub. Liikudes piki mRNA ahelat jätkab ribosoom aminoatsüül-tRNA komplekside vastuvõtmist, selekteerides neid mRNA koodoni ja tRNA antikoodoni vastavuse järgi. Lõpetamine: (4) Jõudes stoppkoodonini eraldab vabastusfaktor (valk) ribosoomist nii polüpeptiidi kui mRNA. RIBOSOOMID: Molekulaarsed kompleksid,
annaabi.ee 
