vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. · Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. · Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on 2. tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Veresuhkur Veresuhkur peale Diagnoosimine söömata sööki Normaalne 6,0 mmol/l < 7,8 mmol/l Glükoosi taluvuse häire < 7,0 mmol/l 7,8-11,0 mmol/l (IGT) Diabeet 7,0 mmol/l 11,1 mmol/l · Veresuhkru taseme jälgimiseks peaks igal diabeetikul olema oma isiklik veresuhkrumõõtja ehk glükomeeter. Nii lihtne see ongi - torkad sõrmeotsa tillukese
Pikamaajooks Mis on pikamaajooks? Pikamaajooks on spordiala, mis peaks sobima kõigile. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist(1609 meetrit) pikemad distantsid. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 meetri jooks, 5000 meetri jooks ja 10000 meetri jooks staadionirajal, mis International Association of Athletics Federations e. rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksu hulka ka 3000 meetri takistusjooks, tänavajooksud, poolmaraton ja ka maratonijooks. Pikamaajooksu ajalugu Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus, 6 miili jooksus ja 10 miili jooksus, mis on vastavalt 8047 kilomeetri, 9656 kilomeetri ja 16 094 kilomeetri. Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudes...
KUIDAS ÄRA TUNDA insuliini eritavate rakkude rasvumine,vale toitumine kahjustu KELLEL ESINEB tavaliselt peenikestel paksudel lastel ja noortel vanematel TUNNUSED vere glükoosisisaldus, on madal, urineerimine ja liigjoomine See tähendab, et hommikune tühja kõhu veresuhkur peaks olema 4-6,5 mmol/l ning peale igat sööki peaks veresuhkur olema 7,5-8,8 mmol/l ja enne uinumist 6,5-8 mmol/l. Umbes 5,0mmol/L 9.KIRJELDA, KUIDAS TOIMUB KOPSUALVEOOLIDES GAASIVAHETUS. 10.KIRJELDA 3 VÕIMALUST, KUIDAS SAAB ORGANISM GLÜKOOSI. Glükoos saadakse toidussisalduvate süsivesikute seedimisel. Maksas lisa ainena glükogeen. Glükoosi on võimalik sünteesida mittesüsivesikutest. 11.KIRJELDA, KUIDAS TOIMUB VERESUHKRUSISALDUSE REGULATSIOON, KUI GLÜKOOSI ON VERE VÄHE/PALJU.
Koostasid: Pamela Puidak ja Kadri Ratas 11A. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Suhkruhaigetel on veresuhkru tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on üle 10 mg/dl siis hakkab suuremal osal suhkruhaigetest suhkur erituma uriiniga. Janu. Sage urineerimine. Kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuv suhkruhaigus tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Nende inimeste kõhunääre on kahjustatud ega erita enam insuliini. Teist tüüpi ehk insuliinsõltumatu diabeet on põhiliselt vanemaealiste
Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda.
Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda. Kõikidel tervetel inimestel oh organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui inimene sööb süsivesikuterikast toitu (näiteks leiba, või saia), siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, see eritab küllaldase koguse
DIABEET Suhkruhaigus on ainevahetushaigus, mille puhul on häiritud süsivesikute omastamine. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Suhkruhaiguse põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks vajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud, valgud ja rasvad. Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks keha rakkudele. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest , inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omista seda.
Sõltub: Toit+jook,füüsiline aktiivsus Glükoos jõuab verre: Süsivesikute seedimisel Glükogeeni lagundamisel Glükoosi sünteesid mittesüsivesikutest- valkude ja rasvade lagundamisel. Toidust saame: tärklis, sahharoos, maltoos Veresuhkru regulatsioon Veresuhkru hulga reguleerimisega veres tegeleb kõhunääre ehk pankreas Pankreas eritab: A. Insuliini, mis vähendab vere glükoosisisaldust. B. Glükagooni, mis tõstab vere glükoosisisaldust. !Kui veresuhkur on liiga kõrge: Kõhunääre eritab insuliini, mis: a)soodustab glükoosi sisenemist rakku b)suunab maksas glükoosi sünteesi glükogeeniks !Kui glükoosi hulk veres on liiga madal: Kõhunääre hakkab eritama glükagooni, mis: a)Aktiveerib omakorda ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama glükoosiks. Diabeet e. Suhkruhaigus on põhjustatud kõhunäärme insuliini tootmise puudulikkusest. Võib
Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda.
toiduained, nagu näiteks leib, sai, piim, suhkur, kartul, puuviljad ja maiustused. Seedimise käigus lagundatakse süsivesikud veres glükoosiks ehk veresuhkruks, mis on rakkudele ,,kütuseks". Et rakud saaksid veres ringlevat glükoosi kütusena kasutada, peab kõhunäärmest erituma küllaldasel tinsuliini. Insuliin aitab glükoosil siseneda rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia allikana. Kui organismis ei ole piisavalt insuliini, tõuseb glükoosi tase veres. Tervel inimesel on veresuhkur tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l ja kaks tundi pärast sööki mitte üle 7,8 mmol/l. Diabeedi puhul on see tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on püsivalt üle 10 mmol/l, hakkab suhkur erituma ka uriiniga. Pikaajaline normist kõrgem veresuhkru tase kahjustab veresooni ja närvikiude kog organismis. Diabeedi vormid Diabeedil eristatakse nelja vormi: · 1. tüüpi diabeet · 2. tüüpi diabeet · sekundaarne diabeet (tingitud nt kõhunäärme kahjustusest)
II tüüpi diabeedi puhul on insuliini tase normis, aga vähenenud on organismi insuliinitundlikkus. Toidust saadud süsivesikud lagundatakse glükoosiks ehk veresuhkruks, mis on energiaallikaks keha rakkudele. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kõikidel tervetel inimestel on organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui seda ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja glükoosi tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib, organism lihtsalt ei omasta toitaineid. Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga kõrgem kui 5,5 mmol/l ja 2 tundi pärast söömist ei ole veresuhkur kõrgem kui 8 mmol/l. Suhkruhaigetel on veresuhkru tase normist kõrgem ning kui veresuhkur on juba üle 10 mmol/l, siis hakkab suuremal osal suhkruhaigetest suhkur erituma uriiniga. 2000
valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Diabeedi avastamine põhineb nii sümptomitel (suurenenud uriinieritus, janu, kehakaalu langus ja korduvad põletikud) kui ka vere suhkrusisalduse mõõtmisel. Eestis on u. 38000 diabeetikut ja u. 10000 diagnoosimata. Eristatakse 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Veresuhkur Veresuhkur peale Diagnoosimine söömata sööki Normaalne 6,0 mmol/l < 7,8 mmol/l Glükoosi taluvuse häire < 7,0 mmol/l 7,8-11,0 mmol/l (IGT) Rakvere Ametikool Diabeet 7,0 mmol/l 11,1 mmol/l 2.2 Diabeedi riskitegurid: · Pärilikkus diabeet vanemail või õdedel ja vendadel
tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda.
DIABEEDI RAVI Tihti peetakse teist tüüpi diabeeti esimese tüübi diabeedist kõrgemaks. See on osaliselt tõsi, sest harilikult piisab enesetunde parandamiseks kehakaalu vähendamisest, igapäevasest mõõdukast füüsilisest koormusest ja õige toidureziimi järgimisest. Diabeedile iseloomulikud kaebused -janu, väsimus, kehakaalu langus ja sage urineerimine võivad ka puududa. Enesetunne võib halveneda pikkamööda ja paljudel juhtudel avastatakse kõrgenenud veresuhkur juhuslikul kontrollimisel. Ravimata või halvasti ravitud teist tüüpi diabeet võib mõju avaldada kogu organismile ja põhjustada hilistüsistusi. Kui kehakaalu vähendamine, mõõdukas kehaline koormus ja vastavad dieetravi soovitused ei anna loodetud tulemusi ning veresuhkur püsib endiselt kõrge, siis on vajalik rakendada tablettravi. Need ravimid ei sisalda insuliini ja toimivad ainult siis, kui diabeetiku kõhunääre toodab veel küllaldaselt oma insuliini. Diabeedi ravi
Mitmeid tüüpe diabeete Tunnused Pidev janu ja suukuivus Sage urineerimine Väsimus/jõuetus Pidev nälg Ootamatu kaalulangus Aeglaselt paranevad haavad Korduvad infektsioonid Ähmane nägemine Diabeedil on kümneid erinevaid vorme I tüübi diabeet II tüübi diabeet Rasedusaegne diabeet LADA MODY Haigestumisvanus I tüübi diabeet: enamasti alla 40 II tüübi diabeet: enamasti üle 40 Kuidas diabeeti diagnoositakse? Tühja kõhu veresuhkur, suhkrukoormus- või HbA1c-test Tühja kõhu veresuhkur-12h söömata Diabeet ja kaasnevad haigused Südame- ja veresoonkonna haigused Diabeetiline nefropaatia Diabeetiline retinopaatia Neuropaatia Kasutatud kirjandus http://www.diabetes.ee/mis-on-diabeet Aitäh tähelepanu eest!
Diabeedi olemus, miks tekib? Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis aitab muuta toitu energiaks. Seedimise käigus muutuvad toidus olevad süsivesikud glükoosiks, mis imendub vereringesse ja kandub laiali üle kogu keha. Glükoos ehk veresuhkur on rakkudele energiaallikaks. Et rakud saaksid kasutada glükoosi, peab see pääsema rakku - selleks on vaja insuliini. Insuliin tagab, et iga rakk saaks pidevalt (nii öösel kui päeval) piisavalt energiat. Ilma insuliinita glükoos rakkudesse ei pääse. Söögi ajal ja pärast sööki vere suhkrusisaldus tõuseb. See on signaaliks kõhunäärmele, mis eritab vajaliku koguse insuliini. Kui kõhunääre töötab normaalselt ning
Diabeed ja millest on see tingitud? Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis aitab muuta toitu energiaks. Seedimise käigus muutuvad toidus olevad süsivesikud glükoosiks, mis imendub vereringesse ja kandub laiali üle kogu keha. Glükoos ehk veresuhkur on rakkudele energiaallikaks. Et rakud saaksid kasutada glükoosi, peab see pääsema rakku - selleks on vaja insuliini. Insuliin tagab, et iga rakk saaks pidevalt (nii öösel kui päeval) piisavalt energiat. Ilma insuliinita glükoos rakkudesse ei pääse. Söögi ajal ja pärast sööki vere suhkrusisaldus tõuseb. See on signaaliks kõhunäärmele, mis eritab vajaliku koguse insuliini. Kui kõhunääre töötab normaalselt ning
testribaga Lihtne kompleksuuring (veresuhkur ja kolesterool kiirmeetodil, EKG). 300 EEK Võimalik juurde osta arsti konsultatsioon Kompleksuuring südamehaiguste riski hindamiseks (veresuhkur, kolestorool ja trigütseriidid kiirmeetodil, EKG, koormus-EKG, riskitegurite 650 EEK test, arsti konsultatsioon) Terviseuuring naistele (EKG, koormus-EKG, TSH, kolesterooli kõik fraktsioonid, triglütseriidid, veresuhkur, kliiniline vereanalüüs, CRP, 1500 EEK maksa- ja neerufunktsiooni näitajad - ALT, AST, kreatiniin, KMI, riskitegurite test, arsti konsultatsioon) Terviseuuring meestele (EKG, koormus-EKG, PSA, kolesterooli kõik fraktsioonid, triglütseriidid, veresuhkur, kliiniline vereanalüüs, CRP, 1500 EEK
Diabeet ehk suhruhaigus on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on sadu miljoneid diabeetikuid. Eestis põeb diabeeti üle mitmekümne tuhande inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud, valgud ja rasvad. Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda.
”Terviseseisundi hindamise skeemile”). 57 aastane meespatsient, 178 cm pikk, 69 kg kaaluv, sattunud erakorralise kirurgia osakonda seoses vasaku jala amputatsiooniga. Patsiendil nekroosi tõttu amputeeritud vasak jalg säärest. Patseint peale amputatsiooni jala peale 2x kukkunud ja haava tulnud õmmelda. . Peale amputatsiooni haavaservad põletikulised, haavast tuleb eritist. Köndi alumine serv tsüanootiline. Vereõhk 136/80, keha temperatuur 36,5 kraadi. Veresuhkur 7,8. Patsiendil kaasuvana diabeet. Patsient suitsetab paki päevas. Patsient rahuldavas seisundis, mäluhäired ajas –kohas, isikus orienteeritud. Nahk puhas. Regulaarselt tarvitab insuliini. Suhtlisaldis ja meeldib nalja teha. Hea isuga. Defekatsioonihäired puuduvad. Allergiad puuduvad 1. OBJEKTIIVSED JA SUBJEKTIIVSED ANDMED Objektiivsed andmed: 57 a. Meespatsient, 178 cm pikkus, 69 kg. Vererõhk 136/80, 36,5 kraadi, veresuhhkur 7,8
Insuliin on hormoon, mida toodetakse organismis ning eritatakse vereringesse kõhunäärme poolt. Kõhunääre on organ, mis asetseb kõhu õõnsuses mao taga. Insuliini põhifunktsioon on reguleerida suhkru taste veres. Lisaks sellele süstib insulin aminohappeid ning teisi toitaineid lihasrakkudesse, hõlbustades valgusünteesi ning stimuleerides anabolismi. Kui organism insuliini ei toodaks, oleks süsivesikute manustamine surmav, sest veresuhkur tõuseks lihtsalt liiga kõrgele, kutsudes esile kooma ning seejärel surma. Krooniliselt kõrge insuliini tase võib samuti viia järk-järgult surmale lähemale, tekitades südamehaigusi, diabeeti ning tõenäoliselt ka vähki. Insuliin rasvakogujana Valgud on palju vähem Insuliini eritust esile kutsuvad kui süsivesikud. Seega kui tahaksime tekitada valke süües samasuguse reaktsiooni kui süsivesikuid süües, peaksime esimesi tarbima oluliselt rohkem
Maksa ülesanded: Vere glükoosisisalduse regulatsioon, aminohapete sisalduse regulatsioon, verevalkude ja vererakkude süntees, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse regulatsioon, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees, hormoonide lagundamine Homöostaas võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Eludid, kes vastutavad hömostaasi tagamise eest- maks, neerud, kõhunääre, hüpotalamus Neerude ülesanded: Tagavad selle, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi; eritavad või hoiavad vett ja soolasid; tagavad kehavedelike koostise stabiilsuse; eemaldavad kehast lahustunud aineid (kaalium,naatrium) nii et vee ja nende ainete sisaldus organismis püsiks vajalikul tasemel osmoregulatsiooniks nim; eemaldada organismist ainevahetusjääke ja mürke; toota hormoone, mis reguleerivad vererõhku, punaste vereliblede arvu ja luuaineva...
Vere koostise eest-maks, neerud, kopsud, seedeelundkond, erituselundkond, aju kontrollib Org. Soolasisalduse eest- neerud, aju Võõrvalkude eemaldamise eest- neerud, aju Haiguse korral tekib palavik- vereringe hakkab intensiivselt tööle, antikehad liiguvad kiiremini CO2 käes inimene sureb- seostub vere punalibledega, takistab hapniku transporti Soolast süües tekib janu-sest neerud vajavad vett liigse soola eemaldamiseks Kõht läheb tühjaks- veresuhkur langeb, nii anatakse elundkondadele märku, et tuleb süüa Kuuma käes nahk õhetab- veresooned laienevad, et temp hoida Ehmatuse korral süda lööb kiiremini- adrenaliin kiirendab südame tööd Inimene kasutab energiat hingamiseks, keha temp hoidmiseks, aju tööks, liikumiseks, rakkude uuendamiseks. Energiavajadus oleneb east, soost, vanusest, tervislikust seisundist. Maks ja ainevahetus Toidus peab olema piisavalt valke, kuna keha ei suuda tootaasendamatuid aminohappeid, toiduga
vältida liigset veresuhkru tõusu peale sööki. 1. tüüpi diabeeti ei ole võimalik ennetada. 2tüüp 2. tüüpi diabeet tekib tavaliselt ülekaalulistel inimestel vanuses 45 ja rohkem. Kuigi järjest kasvav ülekaalulisuse probleem laste ja noorukite seas tõstab riski haigestuda diabeeti juba nooremas eas. Esmane ravi on dieet, kehakaalu kontroll ja füüsilise koormuse suurendamine. Kui vaatamata sellele püsib veresuhkur kõrge, tuleb raviskeemi lisada tabletid või mõnel juhul ka insuliin. Sageli on vaja raviskeemi lisada ka vererõhku ja kolesterooli alandavad ravimid, et vähendada tüsistuste riski. 2. tüüpi diabeedi riskifaktorid · Vanus üle 40 eluaasta · Diabeedi esinemine perekonnas · Ülekaal ja/või kõhupiirkonna rasvumine · Eelnenud veresuhkru omastamise häire · Kõrgenenud vererõhk · Kõrgenenud kolesterool · Eelnevad südame- ja veresoonte haigused
vereplasmavalkude süntees, punaste vererakkude süntees, punaste vererakkude lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varupaik, kolesterooli süntees 8. Seedeelundkonna ül: toidu purustamine, toitainete lagundamine seedeensüümide abil, toitainete lõhustumissaaduste imendumine verre ja lümfi 9. Veres leiduvaid aineid, mille sisaldust reguleerib maks: veresuhkur, aminohapped, rasvad, kolesterool, kahjulikud ained 10. Vereringe elundkonna ül: hingamisgaaside transport hingamiselunditest teistesse elundkondadesse ja tagasi, toitainete transport seedeelundkonnast teistesse elundkondadesse, ainevahetuse jääkide transport kudedest erituselunditesse 11. Tegurid, mis mõjutavad südametööd: adrenaliin, jäsemete liigutamine, vererõhk 12. Hormoone, mis mõjutavad vere glükoosisisaldust: insuliin, glükagoon ja adrenaliin 13
Glükogeen Koosneb glükoosijääkidest. Energiarikas varuaine loomadel. Glükogeeni suudab loomorganism muundada väga kiiresti tagasi glükoosiks. Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes. Süsivesikute tähtsus: Energeetiline tähtsus: Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat s.o. umbes 4 kcal. Normaalne veresuhkur on tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l. Struktuurne: Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad), tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: Tärklis (taimedes), glükogeen (loomades) Toite: Piimasuhkur imetajate piimas Kaitse: Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitseb külmumise eest Ligimeelitav: Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseks Bioregulatoorne: Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse
vanemate lastel on suur soodumus haigestuda samasse haigusesse, kui lapse ja vanema elustiilid kattuvad. II tüüpi suhkruhaigus kahjustab eriti suuri veresooni, soodustades nende lupjumist ning kõrge vererõhu ja südamehaiguste teket. Seda tüüpi diabeedil on kaks ravivõimalust. Üks neist on dieetravi, mis on hea algstaadiumis ja haiguse ennetamiseks ja tablettravi, mis tuleb kasutusele võtta siis kui dieetravi ei aita. Tüsistused Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel. See on võimalik ainult sel juhul, kui haige ise aktiivselt
Puhka regulaarselt. Küllaldane puhkus vähendab stressi ja seega ka kõrge vererõhu tekke ohtu. Peamiste riskifaktorite normväärtused Normaalne vererõhk on <130/<85 mm Hg. VERERÕHK Piiripealne vererõhk on 130139/8589 mm Hg. Kõrge vererõhk on >140/>90 mm Hg. (ÜLD) KOLESTEROOL alla 5,0 mmol/L VERESUHKUR alla 5,5 mmol/l naistel alla 88 cm VÖÖÜMBERMÕÕT meestel alla 102 cm KEHAMASSIINDEKS Kehamassiindeks* 1925 kehakaal (kg)/pikkus (m) x pikkus (m) Liigne stress ja ebatervislikud eluviisid suurendavad südamehaiguste ohtu!ohtu!!! LINGID: 1
Tuulerõuges on (1)__________haigus, mis nakatub väga (2) ___________. Seda haigust Põevadtavaliselt (3)___________. Haigusega tekivad nahale (4)_______, mis jäävad kehale tavaliselt (5)______ päevaks, ning on eriti nakkusohtlikud (6)___ ööpäeva enne. Viirushaigus (5) Bakter (5) Ülesanne 3 Kas lause on õige või väär? Paranda, kui tarvis.' 1) Zika viruse üheks sümptomiks on kõrge veresuhkur. 2) Hepatiit A on liigesepõletik. 3) Hepatiit A levib saastunud joogiveega. 4) B-Hepatiit on väga nakkusohtlik 5) B-Hepatiit levib kehavedelike kontakti kaudu. 6) Hepatiit C vastu saab vaktsineerida. 7) Igal aastal sureb C-Hepatiiti sadu tuhandeid inimesi. 8) Sarlakid ehk mädaplekid nahapinnal. 9) Sarlakeid ei ravita. 10) Linnugrippi haigestutakse saastunud sööda või veega. Ülesanne 4
Diabeet võib tekkida ka mitme muu haiguse tagajärjel. Rohke alkoholitarbimine või sapikivitõbi võivad põhjustada kõhunäärmepõletiku, mis võib viia saarekeserakkude kahjustumisele või insuliiniproduktsiooni vähenemisele või lõppemisele. Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti .Valdav osa diabeetikuist, umbes 85%, põeb insuliinisõltumatut ehk II tüüpi diabeeti. Seda seostataksegi elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Diagnoosimine Veresuhkur söömata Veresuhkur peale sööki Normaalne 6,0 mmol/l < 7,8 mmol/l Glükoosi taluvuse häire (IGT) < 7,0 mmol/l 7,8-11,0 mmol/l Diabeet 7,0 mmol/l 11,1 mmol/l I ja II tüüp diabeedi võrdlustabel I tüüp - insuliinsõltuv II tüüp - insuliinsõltumatu Umbes 15 % diabeetikuis Umbes 85 % diabeetikuist
·rasedusaegne diabeet Diabeeti on krooniline haigus, mida peab ravima kogu elu. Insuliinihäired on suhkruhaiguste põhjuseks. Insuliini näol on tegemist hädavajaliku hormooniga. See tekib kõhunäärmes ning teda on tarvis toitainete omastamiseks. Süsivesikud lagunevad organismis glükoosiks. Glükoos ehk veresuhkur on rakkude energiaallikaks. Et rakud saaksid energiat, on vaja kõhunäärmel eritada piisavas koguses insuliini. Insuliinivähesuse tõttu ei pääse veresuhkur rakkudesse, organismis on toitu piisavalt, kuid organism ei omasta seda. Organismis on kogu ööpäeva vältel. Süsivesikute rikka toidu tarvitamisel veresuhkru tase tõuseb ning see annab kõhunäärmele teada, et insuliini on vaja eritada. Suhkruhaigetel on veresuhkur kõrgem kui normaalsel inimesel.1 1 http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=1748 Tiit Halling, T. Mis on suhkruhaigus e. diabeet Kõrge veresuhkru tase on diabeedi peamisi tunnuseid, kuid diabeedile viitavad ka:
Elu tunnused Bioelemendid- on elusorganismides suurtes kogustes leiduvad keemilised elemendid: H,O,C,N,P,S Iga elusolend: 1.koosneb rakkudest 2.sisaldab biomolekule (DNA.valgud) 3.organism on püsiva sisekeskonnaga kehatemperatuur, vere pH, veresuhkur, vee hulk... 4.omab ainevahetust: toitumine - * heterotroof sööb org. ainet. *autotroof ehitab ise org.ainet. hingamine O2 kasutamine energia saamiseks. eritamine jääkainete väljaviimine. 5.reageerib keskkonnale 6.paljuneb suguliselt või mittesuguliselt 7.kasvab ja areneb 8.vananeb .. sureb küsimused: 1.Miks uuritakse bioloogias molekule, kuigi nad pole elusad? 2
Trombotsüüdid Vere liistakud, mis tagavad vere hüübivuse Veel erinevaid vereanalüüsi variante Erütrotsüütide settekiiruse uuring Kasutatakse põletikuliste haiguste diagnoosimiseks ja haiguskulu jälgimiseks CRV ehk C reaktiivse valgu test. See test on eriline sellepoolest et võimaldab mõne minuti jooksul saada teavet, et eristada bakteriaalset või viiruslikku haigust ja seega ka määrata haigele põhjendatud ravi Veresuhkur näitab veresuhkru taset organismis Miks võetakse vereproove ? Vereproove võetakse selle jaoks, et et teada saada kas inimesega on kõik korras, ja kuna veri kannab edasi organismile vajalike toitaineid, siis selleks et näha kas organismis on millestki puudud, ja ka kontrollimaks, kas organismis on põletikku
● ENERGIAVAJADUS SÕLTUB: ○ vanusest ○ aktiivsusest ○ kehamassist ○ geenidest ● MAGAV INIMENE VAJAB ENERGIAT: ○ südame tööks ○ hingamiseks ○ sooltoru ○ neerude tööks ○ aju tööks ○ soojuse hoidmiseks ○ org. molekulide sünteesiks ○ rakkude mitoos, meioos ● ENERGIAT SAAME RAKUHINGAMISEST ○ esmalt kulutatakse veresuhkur ○ teisalt glükogeen ○ alles nüüd rasvad ● VEEBILANSS ○ keskmine inimene sisaldab 40 kg vett (enamus rakusisene) ○ siseneb: ■ toiduga ■ joogiga ■ metaboolselt ○väljub: ■ uriiniga ■ naha kaudu ■ kopsudest ■ fekaalselt ● NEERUD ON PEAMISED VEEBILANSI REGULEERIJAD
Inimene kui tervikorganism Liina Reiles Lm08 Elundkonnad tagavad omavahelises koostöös organismi homöostaasi. Kuuluvad: energiabilanss, Hingamine, Vereringe Eritamine, termoregulatsioon Mis mõjutab südametööd? hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine Vererõhk Adrenaliin noradrenaliin Veresuhkur Rakud vajavad glükoosiga varustamist Glükoos jõuab verre: -süsivesikute seedimisel -glükogeeni lagundamisel -glükoosi sünteesil mitte süsivesikutest Maksa ülesanne Toodab sappi Toodab verevalke Talletab varuained Lagundab kahjulikke aineid termoregulatsioon Inimese normaalne kehatemperatuur on 37C Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel
KORDAMISKÜSIMUSED SEEDE- ja ERITUSELUNDKOND Vt üle kõik õpiku joonised lk. 48-67 1. Millistest protsessidest koosneb ainevahetus, millised elundkonnad selles osalevad? 2. Nimeta toitained, nende tähtsus organismis ja millistes toiduainetes neid leidub? 3. Millest sõltub ainevahetuse kiirus ja kuidas organism seda reguleerib? 4. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. Tunda tuleb paiknemist, ehitust ja ülesandeid: suuõõs, keel, hambad, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, maks, kõhunääre, jämesool, ussripik (umbsool), pärak 5. Kirjelda hammaste jaotust ja ehitust. 6. Nimeta kõik seedenäärmed. Mida nad toodavad? 7. Millises seedeelundis, mille toimel, millised toitained seedivad, milleks lõhustuvad? 8. Millises elundis toitainete lõhustumissaadused imenduvad ja kuhu? 9. Nimeta maksa ülesanded (4 tk) 10. Tervisliku toitumise r...
suurendamiseks o Näiteks vere hüübimine, oksendamine Energiabilanss Energiavajadus sõltub: · Vanusest · Aktiivsusest · Kehamassist · Geenidest Miks magav inimene vajab energiat? · Südame töö · Hingamine · Seedimine · Neerud eritusprotsess · Ajutegevus · Soojus · Orgaaniliste molekulide süntees Energiat saame rakuhingamisest · Esmalt kulutatakse veresuhkur (glükoos) · Järgneb glükogeen · Ja nüüd alles rasvad (tund aega kestnud pingutuse järel) · Kui oleme toitunud üle vajaduse, muudetakse liigsed süsivesikud, lipiidid kui ka valgud Rasvadeks. Hingamise regulatsioon · Signaaliks on CO2 tõus (mitte 02 langus) ja pH langemine, sest tekib piimhape · Piklikaju hingamiskeskus saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele, suureneb
Homöostaas-sisekeskkonna stabiilsus. Püsiv kehatemperatuur u 37 kraadi. Lindudel 41-42. pH tase.Vere pH 7,4 Enam-vähem püsiv keemiline koostis. Stabiilne keskkond tagatakse neuraalse regulatsiooni ehk närvisüsteemi reguleerimise kaudu. Humoraalse regulatsiooni ehk organite reguleerimisel hormoonide vahendusel. Glükoosi saame toidust. Veres on u 89g/100ml glükoosi, mitokondrites. Glükoosi tuleb verre: Süsivesinikkude seedimisel Glükogeeni lõhustumisel (maksas, lihastes) Glükoosi sünteesil aminohapetest, rasvadest. Glükoosi puudus-ajukahjustus. Pankreases e kõhunäärmes hakatakse tootma hormooni glükagoon, see mõjutab maksa, mille toimel aktiveeritud ensüümid hakkavad lagundama glükogeeni, mille tulemusena vabaneb glükoos. Vabanenud glükoos jõuab verre ja veresisaldus norm. Kõrge veresuhkur-diabeet. Pankreases hakkab vabanema insuliin, maksas muudetakse glükoos varuaineks glükogeeniks. Suureneb valkude ja rasvade süntees. Vere glükoosisisa...
BIOLOOGIA! Ainevahetus Toitumine ja jääkaineid et saada energiat. · [Autotroofid-isetootjad]Klorofül saavad ise fotosünteesida(taimed,vetikad) · [Heterotroofid-ei tooda ise] saavad toidu valmis kujul keskkonnast(loomad, inmesed,bakterid,seened) Paljunemine · Suguline · Mittesuguline Eluslooduse organiseeritus. · Molekulaarne tasand ei ole elusolend(DNA või valgu molekuli uurimine) · Rakuline tasand kõige väiksem eluüksus on rakk. · Kude rakkudest(närvikude,lihaskude,sidekude,epiteekude ehk kattekude(nahk)) · Elund ehk organ kops-gaasivahetus,süda-verevarustus,magu-seedib toitu,maks-teeb mürke kahjutuks,neer-filtreerib verd,aju-juhib keha elutegevust, kõigetähtsam elund. · Elundkond koosneb elunditest mis täidavad ühesugust ülessannet. Vereringeelundkond süda, Seedeelundkond magu ja maks, Erituse...
õigel ajal õiges kohas. Tervislik toitumine saab alguse juba toidupoest. 5 Läbi öö kestval paastuperioodil veresuhkru tase langeb ja võib olla hommikul tõustes vägagi madal. Hommikusöögi söömine on hädavajalik, et sinu sooritusvõime, nii füüsiline kui ka psüühiline, oleks korras juba hommikust alates. Hommikujooks tühja kõhuga on tõhus rasvapõletustrenni reklaamis. Tegelikkuses madal veresuhkur võib põhjustada halba enesetunnet ja vastupidavuse nõrgenemist, mis omakorda põhjustab jooksu lühendamise ja rasvapõletusmõju jääb napiks. Kui treenid hommikul, peab enne seda sööma hommikusööki: nt. täismahl, puuviljad ja jogurt enne jooksu ja puder ja leib peale jooksu. Üheainsa jooksukorra ajal võid kaotada mitu liitrit vedelikku. Võta endale tavaks pidada töölaual veepudelit. Sobivaks koguseks võiks pidada 1-2 liitrit tööpäeva ajal.
(glükoos). Kui ei oleks fotosünteesi, ei oleks sealt saadavat õhuhapniku, ning õhuhapniku on vajalik põlemisprotsessideks. Mitmed meie igapäevase elu tegevusvaldkonnad oleksid ilma selleta mõeldamatud. Glükoos on üks sahhariididest, mida leidub paljudes puuviljades ja marjades, eriti viinamarjades. Ta tekib fotosünteesil ning on vähem magus kui tavaline suhkur. Glükoos on peamine organism energia allikas. Inimeste veresuhkur näitab glükoosi sisaldust veres. Kui ei toimuks fotosünteesi, ei oleks glükoosi, ning siis ei oleks inimesel täisväärtuslikku elu. Keemiliste protsesside roll meie elus on suur- kui ei oleks ained, ainete segusi ning muundumisi ei oleks inimestel sellist elu nagu praegu on. Keemilised protsessid on vaja avastada ja analüüsida, sest läbi selle saame me teada, mis toimub meie ümber ja meis eneses.
korral. Järelikult ilma adrenaliinita, ei saaks me nt nii kiiresti reageerida ohu peale. Käbikeha asub nagu ajuripatski peaajus. Ilma selleta ei oleks meil mingit rütmi magamisel ja ärkvelolekul ning käbikeha mõjutab ka ka naha pigmentide sünteesi. Mao taga asub kõhunääre ehk pankreas. See toodab hormooni insuliin. Insuliinil on kaks tähtsat üleasannet. Esiteks, soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Kui veresuhkur ei pääseks rakkudesse, siis jääksid need energiata. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Viimaseks sugunäärmed, mille hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut vastavalt mehel ja naisel. Naisel toodavad sugurhormoone munasarjad ja mehel munandid. Kui ei oleks neid hormoone, siis võiks nt nii mehel kui naisel kasvada habe, rinnad jne.
2.Ehitus ja talitlus kooskõlas 3.Rakud tekivad üksteisest Rajajad:Baer, Schwann, Schiden DNA-desoksuribonukleiidhape.desoksuriboos,T-tümiin RNA-ribonukleoiidhape,riboos,U-uratiin Sarnane:3st osast koosneb fosfaaatrühm,suhkrud,lämmastikalused, AGC KOmplimentaarsusprintsiip- lämmastikalused omavahel kooskõlas Valgu Ülessanded ja 10 erinevat ainet 1.Amülaas-lagundab tärklist 2.hemoglobiin-transpordib hapniku 3.Insuliin- hormoon, aitab veresuhkrul normis olla 4. Glükogeen-hormoon, kui veresuhkur liiga madal 5. Klorofüll-fotosüntees Süsivesikud: kitiin-kaitse, tselluloos-ehitus, glükoos-energia, Lipiidid: raskude, rakumembraan-ehitus, varasu.energia Denaturatsioon-struktuur DNAs hävib ja keha ei saa toimida Miks tuleb? Ebasobiv temp. Ph tasakaalust väljas, mehhaaniline Evolutsioon: fossiilid, looteline areng(loode teeb väga rutto bioloogilise arengu läbi) ja mandunud elundid-sabakont,tarkusehambad,kõrvalesta liigutaja lihased.
Kui inimene sööb süsivesikurikast toitu (nt leiba, saia, piima, suhkrut, kartulit, puuvilja või maiustusi), siis veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru kõrgenenud tase on signaaliks kõhunäärmele, et see eritaks küllaldase koguse insuliini ja veresuhkru tase normaliseerub. (Täht:1999) Tervel inimesel on veresuhkru tase tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l ja kaks tundi pärast sööki mitte üle 7,8 mmol/l. Diabeedi puhul on see tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on püsivalt üle 10mmol/l, hakkab suhkur erituma ka uriiniga. Pikaajaline normist kõrgem veresuhkru tase kahjustab veresooni ja närvikiude kogu organismis. (Halling: 1994) Eristatakse kahte diabeedi tüüpi - insuliinisõltuv ehk I diabeedi tüüp ja insuliinisõltumatu ehk diabeedi II tüüp. (Täht: 1999) 3 2. DIABEEDI TÜÜBID 2.1. I tüüp ehk insuliinisõltuv diabeet
temperatuurile, mis on vajalik psühhoaktiivsete toimainete eraldumiseks(CBD 206,3 C, CBN 212,7 C, THC 149,3 C) jättes taimse materjali põletamata. Antud tarvitamisviis on tervislikum kui suitsetamine. Sageli tarvitatakse kanepit ka süües, segades kanepivõid koogitaignasse või jogurtisse. Mõju saavutamiseks tarvitatakse kanepit: marihuaana, hašisi või kanepiõli kujul. Kuidas saada aru, et inimene on kanepi joobes? Füüsilised: veresuhkur langeb ning söögiisu suureneb südame löögisagedus kiireneb kehatemperatuur langeb koordinatsioonihäire pupillid on suurenenud ning silmavalged punetavad. Kanepi joobe tuvastamine vol 2 Psüühilised: lõõgastustunne; (kerge) eufooria; muretus; kohatu naermine; suurenenud söögiisu; muutunud ajataju, aja kulg näib tarvitajale aeglustuvat; mälu, keskendumis- ja õpivõime nõrgenemine; kriitikavõime nõrgenemine; meeltesegadus, meelte suurenenud tundlikkus.
Süsivesikute funktsioon organismis: Ehitusmaterjal kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad), tselluloos (taimerakukestad) Energiaallikas ja varuaine tärklis(taimedes), inuliin (taimedes), glükogeen (loomades, seentes) Toiteaine- piimasuhkur imetajate piimas, taimedel tärklis idandamisel Ligimeelitav nektar Kaitse kaitseb külmumise eest Transport sahharoos (taimedel), glükoos e veresuhkur (loomadel) Lähteaine lähteaine teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped, valgud, lipiidid) Ületarbimisohud: rasvumine, risk II tüüpi suhkrutõve tekkeks, suhkur toidus mõjutab käitumist Alatarbimisohud: ajutegevuse häired, organismi glükogeeni tagavarad ammenduvad, suurenevad kulutused glükoosi sünteesiks organismis, kaariese teke
Kõik ei vasta sellele üldvalemile nt. desoksüriboos ja glükoosamiin Jaotus : Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid Monosahhariidid (C arv 3-6) C6H12O6 Glükoos (viinamarjasuhkur) Organismide peamine energiaallikas Taimedes tekib fotosünteesil Taimede glükoosivarud on tärklise kujul. Tselluloosi ja taime rakukesta olulisemaid komponente. Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g (4,1 kkal) Glükoos veres = veresuhkur Fruktoos e puuviljasuhkur C6H12O6 Leidub mees, puuviljades, mahlades Kõige magusam suhkur Energeetiline funktsioon Hea dieeti ja diabeeti korral Riboos C5H10O5 Desoksüriboos C5H10O4 RNA koostisosa, osaleb transkriptsioonis Hüdroksüülrühma asemel on vesinikuaatom ATP komponenet, mis osaleb metabolismis kuulub nukleotiidide
Piirdenärvi süsteem- närvid,ühendavad pea-ja seljaaju kõigi keha piirkondadega 1)Sensoorne ns- retseptoritest kesknärvisüsteemi sinaale toovad tundenävid. 2)Somaatiline-kesknärvisüs-st skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.. 3)Autonoomne- näärmetesse,elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid (sümpaatiline “Põgene ja võitle“, parasümpaatiline-talitleb efektiivselt pukeolekus „Puhka ja seedi“). Närvirakk- närvisüsteemi funktsionaalne üksus, neurohormoonid võtavad vastu, muundavad ja kannavad edasi närviimpulsse. Närv- närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega. Impulss-elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule. Humoraalne regilatsioon-Organismi töö reguleerimine hormoonide abil.Hormoonid moodustatakse sisenõrenäärmetes. Neuraalne reg.- Organismi talitluse reguleerimine närvisüsteemi abil. Peaaju osad- Suuraju: paiknevad keskused- liigutus,mõtlemis,kõnelus,maitsmis,haistmis, kuulmis,nägemis,naja...
küpsiste sees. Joobetunnused Füüsilised Psüühilised lõõgastustunne; (kerge) eufooria; veresuhkur langeb ning söögiisu suureneb; muretus; südame löögisagedus kiireneb; kohatu naermine; kehatemperatuur langeb; suurenenud söögiisu;
Piirdenärvisüsteemi haigused : omandatud traumad, kasvajad, mürgid, ainevahetushäired, HIV, vitamiinipuudus, alkoholism. Kaasasündinud ei ole enamasti ravitavad - geeni v kromosoomi vead, väärareng, nakkus, emakasisene keskkond, mürgid. 6. Lühiajaline treening : (anaeroobne) O2 tase organismis väheneb, CO2 tase suureneb, piimhape suureneb, veresuhkur alaneb ja glükogeen väheneb, Vesi ja soolad vähenevad Pikaajaline treening: (aeroobne) lihasmass suureneb, kopsumaht suureneb, ainevahetus kiireneb, südamelihase ja löögimaht tugevneb, vaimne töö paraneb sest aju verevarustus muutub paremaks 7. POOLELI VEEL 7. Energiakulu organismis, millest sõltub : sõltub: soost, füüsilisest koormusest, kehamassist, pärilikkusest, vanusest 8. POOLELI 8. Vananemisel toimuvad muutused kehas : 9. 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
