E ESTI VABARIIK R ÄPINA AIANDUSKOOL V AARIKAS ISESEISEV TÖÖ K OOSTAS: LEA VARTSUN 1AK2 R ETSENSEERIS: R ÄPINA 2009 SISSEJUHATUS Arvatakse, et vaarikas on üks vanemaid marjakultuure. Esmased kirjalikud andmed vaarika kultuuristamise kohta pärinevad 16. saj keskpaigast Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Esimesed vaarikasordid hakkasid levima 18. sajandi lõpul. Eestlaste esivanemad korjasid metsast vaarikaid tõenäoliselt ammu enne seda, kui hakkasid neid koduaedades kasvatama. Rahvameditsiinis kasutatakse vaarika vilju, lehti, õisi ja varsi. Marjad on väga maitsvad. Süüakse värskelt ja tehakse keediseid, kompotte, mahla, siirupit
VAARIKAS Andu115 VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUM Hariliku vaarika rahvapärased nimed · Vabarn · Vaargad · Oamarjad · vaarmarjad VAARIKAS VAJAB ELUKS · VALGUST · SOOJUST · TOITESOOLASID · VETT · ÕHKU Õis · Mõlemasugulised väiksed & tagasihoidlikud longus õied. Vili · Helepunane koguluuvili, mis eraldub kergesti õiepõhjast, söödav mahlane & väga maitsev. VAARIKATEST TEHAKSE: · HOIDISEID · TEED · KOMMI · NÄTSU · JÄÄTIST · KOOKI · RAVIMEID
Kalamaja Põhikool Nora Maria Floren VAARIKAS Referaat Juhendaja: Liis Lindma 2015 Vaarikas Vaarikas tuleb murakast, kasvab peamiselt Lääne-, Kesk- ja Ida- Euroopas. Looduslikult kasvab ta lagendikkudel ja metsades. Tavaliselt istutatakse ta septembris - oktoobris. Vaarikas valmib tavaliselt juulis – augustis. Üks taim elab umbes 15a. Vaarikas eelistab kasvamiseks varjulist kohta ja niisket mulda. Harilik vaarika mari on punast värvi ja taim is umbes 1m kõrge. Valged õied on umbes 1 cm läbimõõduga.Ta levib väga kiiresti ja on sellepärast väga tülikas aga maitsev. Peamiselt kasvatatakse vaarikaid oma aedades. Kasulikkus Vaarikas on väga palju vitamiine, mineraale ja toitaineid. Neil on ravaiv toime, nad
Vaarikas on narmasjuurestiku ning ühe- ja kaheaastaste vartega puitunud poolpõõsas. Kevadel kerkivad maapinnale asendusvõrsed. Teisel aastal kannavad vaarika oksad [?] ja peale seda [?]. Vaarikas õitseb juuni teisel poolel. Õitsemine kestab [?]. Vaarika vili on [?]. Vaarika lehed on liitlehed. Vaarikas vajab päikeselist kasvukohta jahuumusrikast mulda. Enne istanduse rajamist on vajalik maa korralikult puhastada umbrohtudest. Korralikku saaki on loota tervetelt istikutelt. Pärast istutamist tuleks taimeread multsida. Multsitud istandikus peab harima ainult vahekäike. Sobivaim aeg vaarikaistanduse rajamiseks on kevadel või sügisel. Sobivaim kasvutihedus on 5-6tugevat vart jooksva meetri kohta. Istandusest tuleb välja lõigata katkised, haiged ja saaki kandnud varred. Vaarika istandikku
Harilik vaarikas Vaarikas on kõigile tuntud taim. Põhjuseks on tema maitsvad marjad. Ilmselt ei leidu inimest, kellele need vastumeelsed oleksid. Kuid vaarikamarjad pole vaid hea suutäis, need on ka väga kasulikud. Marjades on leitud palju erinevaid happeid, suhkruid, vitamiine, kauni vaarikapunase värvi annavad kokku mitmed erinevad värvained. Vaarikaid on juba väga ammusest ajast kasutatud ravimina. Kõige kasulikumad on vaarikad kohe värskelt süües, kuid neid saab tarbida kogu aasta jooksul. Selleks tuleb korjatud vaarikad laotada paariks päevaks päikse kätte närbuma. Seejärel kuivatatakse nad 40...45 °C juures. Samuti on ju laialt tuntud vaarikatest valmistatud hoidised. Ka kõigil keedistel, mahladel, kompottidel ja siirupitel on raviv ja tervist tugevdav toime.Kuid ravimina ei kasutata ainult vaarikapõõsa marju. Nii marjadest kui ka vaarika lehtedest ja vartest saab ravimtee. See on muide hea...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Laura Freivald VAARIKAS JA MAASIKAS Referaat Tallinn 2014 Laura Freivald SISUKORD Laura Freivald Töö eesmärk on õppida referaadi õiget vormistamist, mida kasutada lõputöö koostamisel. Samuti arendada oma oskuseid WordOffice'i kasutuses. 1 Vaarikas Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv
Kohupiima-vaarikarull · Mis meil vaja on? · Rull: 4 muna 1 dl nisujahu 1 dl kartulijahu 2 dl suhkrut 1 tl küpsetuspulbrit Täidis: 400 g kohupiimapastat 2 dl (1 pakk) vahukoort 0,5 dl suhkrut 1 tl vanillisuhkrut 3-5 dl vaarikaid Retsept Kuumuta ahi 200 kraadini. Vahusta munad suhkruga heledaks vahuks. Sõelu hulka eelnevalt segatud kuivained (jahu,kartulijahu, küpsetuspulber) Määri tainas ahjuplaadile (küpsetuspaberiga kaetud) ja küpseta kuni 10 min, Kummuta biskviit teisele, suhkruga kaetud küpsetspaberile. Koori ahjus olnud paber ettevaatlikult maha. Keera tainas koos uue paberiga rulli ja jäta jahtuma. Täidise tegemiseks vahusta vahukoor suhkruga ning sega kohupiima ja vaarikatega. Määri täidis jahtunud põhjale j...
......................4 2. Marjade liigid....................................................................................................4 2.1 Aedmaasikas................................................................................................4-5 2.1.1 Kuumaasikad ja taasviljuvad maasikad..................................................................6 2.2 Metsmaasikas..................................................................................................6 2.3 Harilik vaarikas............................................................................................7-8 2.4 Mustikas.......................................................................................................8-9 2.5 Mesimurakas..............................................................................................9-10 2.5.1 Põldmurakas...................................................................................................10 2.5.2 Rabamurakas...............................
kõige loomulikumal kujul. Täismahl on üks paremaid looduslikke energiaallikaid mahlas sisalduvad vitamiinid reguleerivad eluprotsesse, soodustavad rakkude kasvu, paljunemist ja sigimist. Mahl sisaldab ka mitmeid mineraalained: Kaaliumi, mis soodustab vee eemaldumist organismist ja on seega oluline kõrgvererõhktõve ja südamehaiguste korral. Kaaliumirikkad on ploomid ja kirsid, eriti aga marjad. Kaltsiumi, mis aktiveerib biokeemilisi protsesse. Rohkem on kaltsiumi tsitrusviljades, vaarikas ja maasikas. Fosforit ja magneesiumi on rohkem sõstardes, vaarikates ja kirssides. Rauda on puuviljades ja marjades vähe, rohkem on teda ploomides, apelsinides, aed- ja metsmaasikates, vaarikates, karusmarjades, mustikates ja kibuvitsamarjades. Joodi sisalduselt on rikkamad arooniamarjad, õunad, eriti õunaseemned, punased sõstrad, maasikad ja vaarikad. Nendes paikades, kus maapinnas on rohkem joodi, on seda ka puuviljades meil kindlasti rannikupiirkonnas kasvanud puuviljades.
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_02.lst --Leidke tabelist kandidaadid need tütarlapsed (töödeldes isikukoodi) , kelle emakeeleeksami tulemus on üle 60 punkti. SQL> SELECT * FROM kandidaadid WHERE id LIKE '4%' AND EMAKEEL > 60; ID --------------------------------- EESNIMI ------------------------------------------------------------ PERENIMI -------------------------------------------------------------------------------- MATEMAATIKA VOORKEEL EMAKEEL ----------- ---------- ---------- 48612104788 Pirjo Kask 55 67 90 ID --------------------------------- EESNIMI ------------------------------------------------------------ PERENIMI -------------------------------------------------------------------------------- MATEMAATIKA VOORKEEL EMAKEEL ----------- ---------- ---------- 48606160001 Mari Maasikas 85 89 94 ID --------------------------------- EESNIMI ------------------...
L Rahvatantsu Inspektsioon Vello Vaarikas 15. oktoober 2008 nr 5-7/428 Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15098 TALLINN Rahvatantsukollektiivide tarifitseerimise komisjoni moodustamine Lugupeetud härra Vaarikas Toimub rahvatantsukollektiivide tarifitseerimise komisjoni moodustamine ja Teid on kaasatud komisjoni tegevusse. Palume teil osaleda esimesel koosolekul, mis toimub 15.oktoobril 2008 inspektsiooni osakonna ruumides. Lugupidamisega Maarja Maasik Juhataja : 626 9301 Faks: 69 9 2209 Registrikood: 00734 E-Post: info|ä| sm.ee Kati Kask 837 9116
L Rahvatantsu Inspektsioon Vello Vaarikas 15. oktoober 2008 nr 5-7/428 Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15098 TALLINN Rahvatantsukollektiivide tarifitseerimise komisjoni moodustamine Lugupeetud härra Vaarikas Toimub rahvatantsukollektiivide tarifitseerimise komisjoni moodustamine ja Teid on kaasatud komisjoni tegevusse. Palume teil osaleda esimesel koosolekul, mis toimub 15.oktoobril 2008 inspektsiooni osakonna ruumides. Lugupidamisega Maarja Maasik Juhataja : 626 9301 Faks: 69 9 2209 Registrikood: 00734 E-Post: info|ä| sm.ee Kati Kask 837 9116
kuivatatud ploom, lagrits, põlenud kumm. Tempranillo Hispaania Riojast Küpsed maasikad, suitsune Ribera del Duerost mustsõstar, ploom, vanill. Pinot Noir Prantsusmaa Burgundia Maasikas, vaarikas, suits, küpsed kirsid, mustikas, ploom, vürtsikus. Gamay Prantsusmaa Burgundia Vaarikas, jõhvikas, pohl, punasõstar, küpsed maasikad
Aiaplaan Juuli Maalin Perekond Sportlastest noorpere äärelinnas Isa, ema ja poeg 5. aastane. Perele meeldib vabalajal tegeleda spordiga Pere jaoks on väga tähtis füüsiline vorm ja terve keha. Selleks ka on aeda kujundatud tervisele kasulikud taimed. Asukoht Krunt asub Ülenurmes, uuselamu piirkonnas. Krundi suurus on 1908 m² Pinnas Muld on seal kahkjalt leetunud või gleistunud kahkjad leetmullad Need on põuakartlikud ja toitainete vaesed mullad Ülenurme alevikus on pinnasevee tase 1,53,7 m sügavusel maapinnast põhjavee staatiline tase 20,026,6 m maapinnast Paigutus Õunapuude vahekaugus on 45 m Kirsipuude vahekaugus on 2 2,5 m Ploomipuude kaugus on 22,5 m Marjapõõsad 1,52 m Vaarikas 50 cm Maasikas 3545 cm Astelpaju 7 m Mustikas 0,51m Sortide valik Vitamiinide olemasolu: Soodustavad paremat seedmist Vähendavad haiguste olemasolu Eelistasime Eesti maiseid sorte Ploomipuu "Ave" Hapukasmagus ploom ...
Mesilased külastavad nende taimede õisi varakevadel või intensiivsel haudmekasvatamise ajal, kui nektarit eritavatelt taimedelt ei saa õietolmu piisavalt. Ühed tähtsamad õietolmutaimed on sarapuu, lepp, paiseleht, tamm jt. Suviti külastavad mesilased õietolmutaimedest vahel ka kibuvitsa, lupiini, ja vägiheina õisi. Suurem osa taimi annab nii nektarit kui ka õietolmu. Sellised taimed on näiteks pajud, võilill, vaarikas, valge mesikas, valge ristik, põdrakanep, viljapuud, marjapõõsad jt. Ainult nektarit andvaid taimi on Eestis väga vähe. (Rohtla, 2001) Õitsemisaja järgi jaotatakse meetaimed kevadisteks, suvisteks ning sügisesteks taimedeks. Kevadised meetaimed õitsevad varakevadest kuni juuni keskpaigani. Sellised taimed on näiteks vaher, paiseleht, pajud, võilill, marjapõõsad, viljapuud, mustikas, pohl. Suvised meetaimed õitsevad peamiselt juuni keskpaigast kuni juuli lõpuni
tavaliselt 7-9 kuud. Harilik kuusk Puurinne Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Arukask Harilik mänd Harilik kadakas Põõsarinne Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne Harilik pihlakas on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Harilik vaarikas Pohl Puhmarinne Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Kanarbik Harilik mustikas Leseleht Harilik Rohurinne jänese- kapsas Rohurinne on kidur, Palu-härghein liigivaene. Hajusalt kasvavad seal
lülideks Liitvili tekkinud ühe õie mitmest emakast, emakad ei ole kokku kasvanud ANANASS Kogukukkurvili apokarpsest emakkonnast kukkurvili KUREKELL Kogupähklike apokarpsest emakkonnast tekkinud pähklike TULIKAS, MAASIKAS Kogu-luuvili apokarpsest emakkonnast luuvili VAARIKAS Liigitus tekkimise põhjal · Paljasvili - PLOOM Rüüsvili - alumise sigimikuga, vilja moodustamisel osaleb ka õiepõhi SÕSTAR · Koguvili tekkinud ühe õie mitmest emakast, emakad ei ole kokku kasvanud VAARIKAS, RUKKILILL Liigitus viljatüübi põhjal VILJAKESTA KONSTISTENTS kuiv lihakas SEEMNETE ARV üks
Marjad 1. Tõelised marjad e. Lihtmarjad · valge viinamari · punane viinamari · sinikad · mustikad · jõhvikad · pohlad · punane sõstar · mustsõstar · karusmari e. Tikker · astelpaju 2. Liitmarjad · vaarikad · mampel (must vaarikas) · põldmari (põldmurakas) · murakas (rabamurakas) 3. Ebamarjad · aedmaasikad · metsmaasikad
b) liighapra ravimi c) mittetoimiva ravimi NB! Kui vastad selle küsimuse õigesti liigud trepist alla otse kümnendale ruudule ja vastad sellele küsimusele. 5. Kui oled jõudnud viiendale ruudule, siis tee kõigi oma sõpradega kivi, paber, käärid ning võitja liigub automaatselt seitsmendale ruudule. 6. Harilik saialill Calendula officinalis Harilik saialill pärineb.. a) Aasiast b) Ameerikast c) Lõuna-Euroopast 7. Harilik vaarikas ehk vabarn Rubus idaeus Vaarikas on põõsastaim, mis kasvab kuni.. a) 2 m kõrguseks b) 3 m kõrguseks c) 1 m kõrguseks 8. Harilik võilill Taraxacum officinale Võilille piimmahlaga määritakse.. a) keha ja nägu b) konnasilmi ja soolatüükaid c) käsi ja tallaaluseid 9. Kanarbik Calluna vulgaris Ravimina kasutatakse kanarbikul.. a) lehti ja õisi b) juuri c) vart 10. Kõrvenõges Urtica dioica
Bakterid, algloomad Ribosoomiga Pungumine Pärmseened, korallid, hüdra Sibulatega Sibul, tulp, liilia Võsunditega Hanijalg, maasikas Mugulatega Kartul Juurevõsuga Lepp, vaarikas Juurega Ohakas, võilill Võrsikutega Karusmari, mustsõstar Lehega Varjukannikene Hulgijagunemisega Okasnahksed, meritäht Oksaga Suguline
menziesii poolvari Harilik sarapuu Corylus avellana 2 1,5 Täisvalgus/ ´Red Majestic´ ´Red Majestic´ poolvari Võsund-kontpuu Cornus sericea 3 2 Poolvari/ vari Harilik Parthenocissus 15-20 4 Täisvalgus/ metsviinapuu quinquefolia poolvari Harilik vaarikas Rubus idaeus ´Glen 1,5 Täisvalgus/ ´Glen Ample´ Ample´ poolvari Harilik vaarikas Rubus idaeus 1,5 Täisvalgus/ ´Polka´ ´Polka´ poolvari Tikker ´Spinefree´ Ribes uva-crispa 1 1,5 Täisvalgus/ ´Spinefree´ poolvari
Aed-ploomipuu - Prunus domestica Alõtsa(haraline ploomipuu) - Prunus cerasifera Laukapuu - Prunus spinosa Maguskirsipuu - Cerasus avium Stepp-kirsipuu - Cerasus fruticosa Lõhnav kirsipuu - Cerasus mahaleb Hapukirsipuu - Cerasus vulgaris Aed-õunapuu - Malus domestica Mets-õunapuu - Malus sylvestris Aed-pirnipuu - Pyrus communis Harilik küdoonia - Cydonia oblonga Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica Must aroonia - Aronia melanocarpa Harilik vaarikas - Rubus idaeus pampel - Rubus fruticosus Must sõstar Ribes nigrum Punane sõstar Ribes rubrum Karusmari - Grossularia Harilik astelpaju - Hippophae rhamnoides Harilik jõhvikas - Oxycoccus Mustikas - Vaccinium Viinapuu - Vitis Sinine kuslapuu Lonicera caerulea
soodne, puistute koosseis väga mitmekesine, peamiselt segapuistud Ia-II boniteet. Naadi kasvukohatüüp tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel, põhjavesi ulatub mullaprofiili-taimed veega hästi varustatud. Gleistunud leetjad või gleistunud leostunud mullad. Kõdukiht puudub. Eesti viljakaim kasvukohatüüp. Puistutest üle poole kaasikud, kõrge tootlikkusega, alusmetsa tihedus sõltub puurinnete tihedusest: sarapuu, toomingas, kuslapuu, vaarikas. Alustaimestik väga liigirikas: kopsurohi, naat, metspipar. Eesti ida ja keskosa. Sõnajala kasvukohatüüp madalama reljeefi osadel, peamiselt orgudes, põhjavesi pinnalähedane, leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad, turvastunud mullad. Puistutest sagedasemad kaasikud, sanglepikud. Alusmets hõre kuid liigirikas: toomingas, kuslapuu, vaarikas. Alustaimestikus sõnajalad. Rohttaimestikus angervaks, kõrvenõges jne. Esineb väikeste aladena. 1
kaugusest tarust. Mesilaste korjemaa peab asuma tarust umbes 2 kilomeetri raadiuses. Meetaimede jaotus Meetaimed võib jaotada: 1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis- septembris). 2. Mee produktiivsuse järgi: a) peameetaimed pajud, vahtrad, valge ja roosa ristik, vaarikas, raps, pärn, valge mesikas, pajulill, ahtalehine põdrakanep. Nendelt taimedelt saab mett koguda ka monofloorsena (ühelt taimeliigilt). Eestis saadakse headel aastatel monofloorset mett pärnalt, ristikult, rapsilt ja mesikalt. Enamik Eesti meest on segamesi. Peameetaimede mee produktiivsus on üle 100 kg mett hektarilt; b) kõrvalmeetaimed, mille seas on palju ravim- ja mürgiseid taimi, mida ka mesinik peaks tundma. Mesilastele on vajalik meetaimede mitmekesisus. 3
kaasikud (15,7 %) ja haavikud (3,6 %). Iseloomustus: Kuivad Valgusrikkad Parasniisked Liivased lubjavaesed mullad Laialdaselt mustikaid ja pohli Sügiseti palju seeni Kuidas on nimi tulnud? Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Puurinne:Kõige rohkem mändi, leidub ka harilikku kuuski ja arukaski Põõsarinne:Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne:Lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne:Kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu- härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised. Samblarinne:Pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Allikad: http://bio.edu.ee/taimed/general/palumets .htm http://et.wikipedia.org/wiki/Palumetsad
Valgust palju, viljakas, lubjarikas kamarmuld, suvel hämar Hämar, niiske, liigirikas (alustaimestik) Jõgede ääres, võib olla läbimatu, tihe mets Märg, tiheda rohttaimestikuga, soo hästi lagunenud maal Niiske, kindel maapind, kõrge pH tase, väga valgusrikas Turbakiht, toitevaene, palju väikseid veekogusid Toitainete rohkus vees, liikide mitmekesisus Olulisemad organismid Männid, karukell, orav, rähn, hallrästas, kanarbik, kadakas, kukemari Mustikas, kadakas, vaarikas, pihlakas, kukeseen, karu, hunt, rebane Näsiniin, metssiga, lapsuliblikas, sinitihane, kopsurohi, sinilill, sarapuu Jänesekapsas, kuusk, orav, raudkull, hunt, kolmissõnajalg Saared, tammed, jalakad, koprad, rebased Soopihl, paju, pääsusilm, sookurg, kuuskjalg Madal kask, jõhvikas, sootäpik, rabakonn, põder, hundi- ja lapipaju Sookail, rabamurakas, hanevits, kaljukotkas, rabasilmik Latikas, kiisk, haug, särg, linask
Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal.
Loomarakkudel need puuduvad. 6. Kus asuvad õhulõhed? Õhulõhed asuvad epidermis ja asuvad õitel. Varrel, leherootsul ja õie kroonlehel. 7. Mis kude on kambium? Kus paikneb? Laseb taimel paksuks kavada. Külgmine algkude. Kambium paikneb taimedel juurtes ja vartes juhtkudede läheduses (floeemi, ksüleemi vahel). 8. Mis on emergentsid? Epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Roos, vaarikas. 9. Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Lihakvilja tüüp, viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, tüse mahlane väliskest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. Ploomid, kirsid. 10. Millest koosneb juhtkimp? Juhtkimp koosneb ksüleemist ehk puiduosast ja floeemist ehk niineosast. 11. Kus asub juurekübar? Ülesanne Juurekübar asub juure tipus, juurekübar kaitseb ja katab kasvukuhikut. 12. Lehe põhitunnused
18:30 06.02.2013 Uus tase toiduainete tehnoloogia vallas. Laupäeval, 9.veebruaril kella kaheteistkümnest üheni tutvustavad Tartu Kommertsgümnaasiumi õpilased Tartu Ülikooli aulas oma leiutist ,,toidukvaliteedi testija". Hiljem on võimalik leiutist ise kohapeal järgi proovida. ,,Leiutis, mida mulle tutvustati, annab tõesti tarbijatele vajalikku informatsiooni toiduainetest, mida kasutatakse ka igapäevaselt. Toodet on lihtne kasutada ja idee on geniaalne." hindas leiutist dr.Villu Vaarikas. Lisaks Kommertsgümnaasiumi õpilasrühmale ning Bremeni Teaduskeskuse esindajatele osalevad pressikonverentsil ka Eesti Tudengileiutajate meeskonna koostööpartnerite esindajad Lätist ja Leedust ning Soome Teaduste Akadeemia peadirektor. Toidukvaliteedi testija leiutati Tartu Kommertsgümnaasiumis 2013. Aastal. See võimaldab testida igapäevases kasutuses oleva toidu kvaliteeti kiirelt ja lihtsalt. Toode näitab, kas toiduaine on värske või halvaks läinud
kadakas, raudrohi, pune, naistepuna, angervaks, raudrohi,nurmenukk, liivatee HAMBAVALU-meliss, liivatee, aedtill, saialill kortsleht, maajalg, soopihl KÖHA-liivatee, sibul, kartul, aedvaak, must sõstar,mets-kassinaeris, nurmenukk, paiseleht, islandi käökõrv, mänd, maajalg, pihlakas KÜLMETUS-astelpaju, kirss, must leeder, must sõstar,iisop, basiilik, haab, kadakas, kask, kuusk, mänd, lepp, paju, nurmenukk, pune, angervaks, vaarikas, kõrvenõges, pärn, murakas, sirel NOHU-saialill, küüslauk, liivatee, aedvaak, paiseleht PALAVIK-kirss, basiilik, iisop, meliss, angervaks, paju, vaarikas, pune, haab PEAVALU-basiilik, meliss, piparrohi, piparmünt, valgeristik, suur teeleht, sirel UNETUS-aedtill, viirpuu, liivatee, kurgiirohi, piparmünt, kalmus, humal, palderjan, nurmenukk, pune VALUVAIGISTI-meliss aedtill, liivatee, köömen, saialill, suur teeleht, hanijalg, varemerohi, kadakas, soopihl, tedremaran, palderjan
23 Prúnus salicína hiina ploomipuu 24 Prúnus spinósa laukapuu 25 Prus commúnis aed-pirnipuu (harilik pirnipuu) 26 Prus pyráster mets-pirnipuu 27 Prus ussuriénsis ussuuri pirnipuu 28 Ríbes nígrum must sõstar 29 Ríbes rúbrum punane sõstar 30 Rúbus fruticósus pampel (aedmurakas) 31 Rúbus idáeus harilik vaarikas 32 Vaccínium angustifólium ahtalehine mustikas 33 Vaccínium corymbósum kännasmustikas 34 Vítis amurénsis amuuri viinapuu 35 Vítis labrúsca põhja-viinapuu 36 Vítis ripária kallas-viinapuu 37 Vítis vinífera ssp. satíva euroopa viinapuu
http://www.abiks.pri.ee Mitoospäristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ainult neli faasi: pro, meta, ana ja telofaas Meioospäristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Jagunemine=4faasi: profaastuumamembraani lagundamine ja tuumakeste kaotamine; metafaas homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest täielikult eraldunud; anafaaskääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele; telofaasmoodustub kaks tütarrakku. Org. paljunemisviisid Suguline toimub kahe r...
Mittesuguline paljunemine- pärilik inf ühelt vanemalt Eoseline eoste e. Spooride kaudu (seened, samblad, sõnajalad) Vegetatiivne pooldumine - bakterid, ainuraksed pungumine - pämseened, hüdra sibulatega - tulp, sibul, liilia võrsikutega - mustsõstar, tikker võsunditega - maasikas juurevõsud - lepp, vaarikas mugulatega - kartul risoomidega - orashein, piparmünt pistoksad - mustsõstar, paju Tähtsus: võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühesuguseid järglasi Suguline paljunemine Munarakk e. Ovolüüt (haploidne kromosoomistik) seemenrakk e.spermatosoid (haploidne kromosoomistik) Sügoot e. Viljastatud munarakk (diploidne kromosoomistik) Kehaväline viljastamine -kala, kahepaikne, küpseb vähe sugurakke
Kartul Seemne 2-4°C 92...95% 3...15% 0,06...10% Toidu 3-6°C Viinamari -1...0°C 90...95% 2...3% 10% Sidrun 7...15°C 85...90% 5...10% 0...10% Õun +1°C ±0,5°C 92% 1,5% 1,5% Paprika 7...10°C 95...98% 2...5% 2...5% Kurk 10..12°C 85...90% 3...5% 0...5% Avokaado 5...13°C 85...90% 2...3% 3...10% Küüslauk -1...0°C 60...75% 1...2% 0...15% Mustikas -0,5...2°C 90...95% 2...5% 10...20% Kõrvits 10°C 60% 5% 3% Roheline sibul 0°C 95...100% 2...4% 10...20% Lillkapsas 0...1°C 95...98% 2...3% 3...5% Redis 0°C 95...100% 1...2% 0...5% Kookospähkel 0...2°C 80...
kukkurvili seemnis jaguvili luuvili kaunvili teris lülivili õunvili kõder, pähkel kõdrake tõru kupar Lihtvili tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest Koguvili mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud vaarikas Vilikond mitmest õiest maisi tõlvik , ananass Liitvilikond eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku viigimari Lihakad viljad pomerantsvili Õunvili (mari) Kujuneb alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks vilja moodustamisest Pihlaka ja õuna viljad on võtab osa ka õiepõhi ühesuguse ehitusega MARI
juurest, varrest või lehest. See on üks mittesugulise paljunemise viise, kuna uus taim pärib ainult ühe emataime tunnused. Vegetatiivsel paljunemisel annab emastaim järglastele edasi oma sordi tunnused. Vegetatiivselt paljunevad taimed hakkavad rutem õitsema ja viljuma, kui seemnetega paljunevad taimed. Paljuneda saab juurevõsudega, risoomiga, sibulatega, võsunditega, lehtedega jms. Juurevõsudega paljunevad näiteks: põldohakas, lepp, haab, ploomipuu, vaarikas. Risoomiga paljunevad näiteks naat, maikelluke, orashein ja kõrvenõges. Sibulatega paljunevad näiteks harilik sibul, tulp, nartsiss. Võsunditega paljunevad maasikas, hanijalg (võsunditeks nimetatakse varrest või juurekarvast kasvavaid külgharusid, mis juurduvad). Lehtedega paljunevad näiteks aas-jürilill, varjukannike, havisaba, begoonia. Iga taimeliik suudab taastuda vaid teatud kasvuorganist. Põldohaka uus taim areneb juurtest, kuid tema Lehtedest ei kasva kunagi mingit võsu
Toompea loss Pikk Hermann Tallinna rajamine Tallinn 2018 Tallinn enne kirjalikke allikaid Härjapea jõgi, Keldrimägi Iru Lindanise linnus Tallinna esmamainimine 1154 Al-Idrisi Väike, suure kindluse taoline linn Koluvan - qlwry Tallinn Taani võimu all Läti Henriku kroonika 1219.a kuningas Valdemar II Valge ristiga punane lipp Mõõgavendade ordu Stensby leping Lübecki õigus 13.saj lõpp Hansa Liit Tallinn Saksa Ordu võimu all 1364.a müüs Taani valdused Saksa Ordule 1347.a valduste valitsemisõigus Liivimaa harul Ordulinn Oluline kaubanduslinn Toompea Loss Toompea pangal paiknev mägi Fedoaalide ülemvõimu tugipunkt Vanim asustatud piirkond Ehitamine 1219. aastal Puitrajatis Valitsusajad Mõõgavendade ordu (kivilinnus) Taani valitsusaeg Liivimaa ordu valitsusaeg Rootsi valitsusaeg Vene aeg ja kubermangu valitsus Eesti aeg Lossi välimus ...
1. (3) Taime- ja loomaraku põhilised erinevused 2. (3) Kus asuva õhulõhed (kude, organ)? Epidermis, või vahel epidermist sügavamal. 3. (2) Kõrvekarva ehitus Kõrvekarv on kaitseülesandega. Üherakuline ja rakuseinas on ca ja si ning kõrvevedelik. 4. (2) Mis on emergentsid? Näide on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Kibuvits, roos, vaarikas, hobukastan, ogaõuna kupral jne. 5. (2) Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Kivisrakk koosneb paksenenud puitunud osast, raku valendikust ja kanalitest. asetsevad rühmadena (nt pirni viljali-has) või üksikult (nt kummipuu ja tee- põõsa lehtedes). 1. (2) Kambium on üks algkudedest, asendilt on külgmine ehk lateraalne. Puittaimedel asub kambium 2. (2) Mis on risoom? Kellel esineb? Risoom e. Maaalune vars, on peenike või jäme, harunev või harunemata, maa-alune või
I Palj-üldine eluvaldus, mille eesm. on järg. taastoot.,liigi säilitamine. Eostega-toimub II Mittesug.palj-toimub eoseliselt(seened,sammasltaimed,vetikad), spooridega,mis levivad tuule või veega.seened,sammaltaimed,vetikad.Veg.-võimaldab vegetatiivselt(seened,algloomad,protistid,taimed). Risoomidega-paljunemine saada lühikese ajaga arvuka geneetiliselt ühtlase j.konna.rakutsükkel-raku eluring taimeosadega-mugulad,sibulad(tulp,sibul,vaarikas). ühest mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Interfaas-kahe mitoosi Tsentreomeer-päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu vahele jääv raku eluperiood. Mitoos-päristuumsete rakkude jag.viis,millega tagatakse raku jag.ajal kinnituvad kääviniidid. Kromatiid-1st DNA mol-ist koosnev päristuumse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.Viljastumine-protsess,kus ühinevad muna raku kromosoom.Karükinees-raku tuuma jagunemi...
1) Paljunemise viisid: >Suguline paljunemine: Sipelgas, ahven. >vegetatiivne paljunemine: vaarikas, piimhappebakter, pesukäsn, hüdra, kingloom. >Eoseline paljunemine: karusamma, kaseriisikas. 2) Organismid nende paljunemisviiside päriliku muutlikkuse astmest lähtuvalt: karu, kukeseen, kingloom 3) Kartulite paljundamisel mugulatega toimub vegetatiivne paljunemine, vegetatiivsed paljunemisel säilivad paremini pärilikkuse tunnused. Kartulite paljundamisel seemnetega toimub suguline paljunemine, säilivad pärilikkuse tunnused.
2. Leia paarid, kirjuta iga tunnuse juurde ühe või mitme taime nr, millistele taimedele see on iseloomulik : ...4... juurte asemel on risoidid 1. toomingas ...2... eosest areneb eelleht 2. lehviksammal ...5... lehtedeks on okkad 3. laanesõnajalg ...1... tolmleb putukate abil 4. karusammal ...3... eosest areneb eelniit 5. Jugapuu 3. Tõmba joon alla taimele, kes ei sobi loetellu. Põhjenda, miks ? vaarikas, pihlakas, hernes, karukold, võilill 4. Kuidas tekib turvas ? Nad kasvavad tipust ning surevad alumises osas nagu teisedki samblad. Kuid liigniiskuse ja happelise keskkonna tõttu lagunevad nad osaliselt ja muuutuvad ajajooksul turbaks. Miks peetakse turvast taastumatuks loodusvaraks ? Kuna ta kasvab väga aeglaselt Kirjuta 3 turba kasutamisviisi: keemiatööstuse tooraine, loomadele allapanekuks, õlisid, tõrva, meditsiin, põllumajanduses, küttematerjal(brikett) 5
Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. 1. Taimestik Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas.Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust.Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk- kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein).Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal
Palumets Alice Heleen Ainsalu Elis Heidemann Marija Panifilova Rauno Kaldmaa Antud kooslus koosneb järgmistest liikidest.. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas , harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik,karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Palumets on liigirikas ökosüsteem.
loomine, tehispesad; · Veekogude taastamine; · Põõsastike, metsatukkade, põllupeenarde säilitamine/ kujundamine. Metskitsehoole · Eelkõige talvine lisasöötmine ning metsateede ja sihtide lumest puhastamine; · Lisasööt peab sisaldama nii koresööta, mahlakat sööta kui jõusööta; · Koresööt: hein (ristik, lutsern, leherikas metsahein) ja lehisvihad (nõges, paju, vaarikas, pihlakas); · Mahlakas sööt: söödakapsas, -peet, kartul, maapirn, õunad; · Jõusööt: kaer, muu teravili, tammetõrud; · 1 sõimsöödahoidla ja 5...10 söödasõime 1000 ha kohta. Metsseahoole · Sobib igasugune teravili (mais), kartul, tammetõrud; · Valguvajaduse rahuldamiseks kala- ja lihajäätmed; · Sööt jaotada 150...200 m2 suurusele alale;
SÜNNIPÄEVA VIKTORIIN Koostas: Raine Siimuste 2016 1. Millisel peal ei kasva juukseid? 2. Milline kõrv ei kuule? 3.Miks on inimesel käed ? 4. Millised on 3 kolmetähelist kodunärilist? 5. Mitu hernest läheb hernesupi sisse? 6.Mida mõtleb elevant, kui püherdab 7.Mis on Heimar Lengil lühike, Arnold Schwarzeneggeril pikk, paavstil on ka,aga ta ei kasuta ? 8. Mis laul on ja kes laulab Vali üks aastaaeg neljast ja kirjuta selle kohta samamoodi nagu on näide TALV KEVAD SUVI SÜGIS Näide TALV ILM Lumi,vihm , tuul,tuisk, päike jne MIDA Lumemem SAAB me,lumesõ TEHA. ...
PALUMET S EMÜ 2014 ÜLDISELOOMUSTUS Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud Nimetus tuleneb paluka e. pohla nimest Levinud parasniisketel liivastel lubjavaesetel muldadel Levinud peamiselt Kagu ja LõunaEestis Ideaalsed metsad matkamiseks ja loodusturismiks TAIME D Puurinne: harilik mänd, harilik kuusk, arukask Põõsarinne: peaaegu et puudub. Võivad kasvada harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, kanarbik Rohurinne: kidur ja liigivaene. Harilik jänesekapsas, palu härghein, leseleht, kilpjalg, mitmed kõrrelised Samblarinne: pidev ja tihe. Harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. LOOMA D Ilves Kodukakk Pruunkaru Valgejänes Kaelushiir Rebane Siil Käbilind Musträhn Orav Rästik PUTUKA D Männikärsakas Männivaablane Tigu
Parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Võnk-kastevars Kanarbik
puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele. Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 1...4 hästi arenenud poega. Pojad suudavad juba paari päeva vanuselt ujuda. Iseseisvuvad noored teisel eluaastal ja suguküpseteks saavad kolmandal aastal. Maksimaalne eluiga on neil 15...
SÜNNIPÄEVA VIKTORIIN Koostas: Raine Siimuste 2016 1. Millisel peal ei kasva juukseid? 2. Milline kõrv ei kuule? 3.Miks on inimesel käed ? 4. Millised on 3 kolmetähelist kodunärilist? 5. Mitu hernest läheb hernesupi sisse? 6.Mida mõtleb elevant, kui püherdab jahus? 7.Mis on Heimar Lengil lühike, Arnold Schwarzeneggeril pikk, paavstil on ka,aga ta ei kasuta seda? ? 8. Mis laul on ja kes laulab Vali üks aastaaeg neljast ja kirjuta selle kohta samamoodi nagu on näide TALV KEVAD SUVI SÜGIS Näide TALV ILM Lumi,vihm , tuul,tuisk, päike jne MIDA Lumemem SAAB me...
Palumets 1. Millistest liikidest antud kooslus koosneb? a. Taimed a.i. Puurinne a.i.1. Harilik mänd a.i.2. Harilik kuusk a.i.3. Arukask a.ii. Põõsarinne a.ii.1. Harilik kadakas a.ii.2. Harilik vaarikas a.ii.3. Harilik pihlakas a.iii. Puhmarinne a.iii.1. Pohl a.iii.2. Harilik mustikas a.iii.3. Kanarbik a.iv. Rohurinne a.iv.1. Harilik jänesekapsas a.iv.2. Palu-härghein a.iv.3. Leseleht a.iv.4. Kilpjalg a.iv.5. Võnk-kastevars
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
