suhtlemine. J.B.Lamarck 1807.a.Vanemate elu jooksul omandatud tunnused ja omadused päranduvad järglastele.nt kaelkirjaks->iga järgnev venitab kaela järjest pikemaks.Ch.Darwin 1859.a.-Iga elusolend erineb oma liigikaaslastest.elusolenditel on omadus kiiresti paljuneda.Populatsiooni arvukus on stabiilne.nt. inimene on arenenud algelistest selgriigstest.Teooria põhineb fossiilidel.. Looduslik valik-oma elukeskkonnas kohasemate organismide eelisatud ellujäämine ja paljunemine.n.kiirem saakloom jääb ellu. Olelusvõitlus-isendi sõltuvus tema ellujäämist takistavatest teguritest.n.kiskjad piiravad saakloomade arvukust. Paleontoloogia.teadusharu, mis uurib muistsete organismide maailma, kasutades selleks fossiile.Fossiilid- ammustel aegadel elanud organismide jäänused.Säilivad kivististena, mõned ka tervikuna.Kõikidel maal elanud organismidel pole fossiile säilinud.Ligikaudset vanust arvestatakse välja nn juhtfossiilide abil.Vanemad kihid all, mooremad ülalpool
Hüdra kinnitub taimedele vm. veealustele esemetele tallaga. Ta võib liikuda aeglaselt ühest kohast teise. Hüdra ei uju kunagi vabalt vees. TOITUMINE Hüdralased toituvad mitmesugustest veeloomadest, kes on piisavalt väikesed selleks, et hüdralased need nahka panna võiksid. Nendeks võivad olla väikesed rõngussid, aerjalalised, putukad ja nende vastsed. Suuremad hüdralaste liigid püüavad ka väikesi kalu. Hüdralase kombitsad liiguvad vaikselt vees hetkeni, mil silmapiirile ilmub saakloom. Sel hetkel tulistavad kombitsad välja kõrveniidi, halvavad saagi ning suruvad suuavasse. Kui ohver on suuremõõtmeline, ajab hüdra suuava pärani. Kui toitu gastraalõõnde jõuab, hakkab hüdralase keha kokku tõmbuma ning seedeensüüme eritama, seetõttu lagundatakse toit mehaanilisel ja keemilisel meetodil. Kui saakloom tervikuna sisemuse ei mahu, neelab hüdralane alla vaid ühe osa. Kui see on seeditud, lükatakse saak sügavamale
mis on ühele osapoolele- kommensiaalile kasulik, teisele kahjulik. · konkurents- sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. · Parasitism- erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. · peremees- organism, kelle arvel parasiit elab. · pesaparasitism- siis, kui võõrvanemad kasvatavad üles teise loomaliigi poja. · röövloom- teistest loomadest toituvad loomad. · saakloom- röövlooma ohvriks langenud loom. · kiskja- üks imetajate selts, kuhu kuuluvad röövloomad. · tootja- toiduahela esimene lüli, taim. · tarbija- II astme loom, toiduahelas. · lagundaja- surnud taimede ja loomade orgaanilise materjali lagundaja. · toiduahel- ahela moodustavad organismid, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine. · toiduvõrk- toiduahelatest koosnev võrk.
• Mõlemale kasulikku kooselu nimetatakse mutualismiks. Mükoriisa, taimtoidulised imetajad ja nende soolestikubakterid jne (liigid võivad ka lahus elada). • Ainult ühele poolele kasulik kooselu on kommensalism. Teist osapoolt ta negatiivselt ei mõjuta. Samblikud puul, imikalad hai küljes (transpordi jaoks), Evolutsiooni mõjutamine • Koevolutsioon – ühe liigiga toimunud muutus mõjutab teist liiki ja mõlema ellujäämisvõimalused suurenevad. • Kiskja-saakloom, parasiit- peremeesorganism. • Võivad olla negatiivsed tagajärjed, kui mõni liik välja sureb.
tähnikestega. Lisaks leidub valgeid triipe tervel kehapinnal, kaasa arvatud jalgadel. Eluviis Must lesk elab maismaal soojemates riikides. Ta koob putukate püüdmiseks öösiti võrke, tänu millele on ta ka putukate arvukuse reguleerija. Toitumine Musta lese saakloomadeks on paljud putukaliigid, kuid aeg-ajalt toituvad nad ka kakandilistest, tuhatjalgsetest, sadajalgsetest ja teistest ämblikulaadsetest. Siis, kui saakloom on võrku kinni jäänud, väljub must leskämblik kiiresti oma pesast, mässib ohvri kindlalt oma tugevasse võrku ja seejärel mürgitab saagi hammustamise läbi. Mürgi mõju avaldumiseks kulub umbes kümme minutit. Kui saagi liikumine on lõppenud, sisestab ämblik eelnevalt tekitatud haava kaudu oma ohvrisse seedeensüümid. Seejärel kannab must lesk oma saagi tagasi pessa, et seal sellest toituda. Huvitav fakt Peale paaritumist tapab emane isase ja imeb ta tühjaks.
[email protected], kirja pealkirjaks pane oma nimi ja klass. Vastused pane kirja allolevatele ridadele: PÜSTITATUD UURIMISKÜSIMUS Kuidas mõjutab röövkalade arvukus lepiskalade arvukust veekogus. VAJALIK TAUSTAINFO Samas ökosüsteemis elavad organismid on omavahel seotud toitumissuhetega. Ühed loomad on taimtoidulised, teised aga loomtoidulised. Kisklus ehk röövtoidulisus on kahe looma vaheline toitumissuhe, milles osalevad röövloom ja saakloom. Röövloom toitub saakloomadest. Kui näiteks saakloomade arvukus mingil põhjusel suureneb, siis hakkab toiduküllusest suurenema ka kiskjate arvukus. PÜSTITATUD HÜPOTEESID Mida rohkem on röövkalu, seda vähem on lepiskalu. LÄBIVIIDUD KATSETE TULEMUSED Röövkalu sai liiga palju ning selle tõttu lepiskalade arvukus vähenes. Kuid kuna röövkaladel oli liiga vähe süüa hakkasid nad surema ja lõpuks jäid alles vaid lepiskalad. KOKKUVÕTE
See vähendab jääkainete hulka kehas ja annab rohkem ruumi varude säilitamiseks saagirohkel perioodil. Ämblike tagakehas on kesksool tugevasti harunenud, mis võimaldab paremat toiduvarude säilitamist kehas. Ämblikel on madal ainevahetuse tase. Lisaks sellele on näidatud, et ainevahetuse taseme languse juures ei pruugi ämblike aktiivsus oluliselt langeda Paljud ämblikud on võimelised püüdma suhteliselt suuri ja ka mürgiseid saakloomi tänu võimele mässida saakloom võrku ilma vahetu kontaktita. Ämblikud ei ole toidu suhtes eriti valivad ja enamus neist toitub väga erinevatest saakloomadest, mis võrku satuvad. Osad ämblikud ehitavad seejuures võrgu risti teda läbivate õhuvooludega. Ämblikuvõrke on palju erinevaid tüüpe. Sagedasemad on ratasvõrgud, mida teevad näiteks võrkurlaste hulka kuuluvad ristämblikud. Lääne-Eestis ja saartel esinevad lehterämblikud koovad omapäraseid lehterjaid võrke
14. Liht-liitsilm- NELITEIST 1. Okasnahksete ehitus- 2. Tähtsus looduses- 3. Inimesteelus- 4. Eluviis- VIISTEIST 1. Organismide ja keskkonnavahelisi seoseid- 2. äited elus ja eluta looduse tegurite mõjust organismidele- 3. Populatsioonidele- 4. Ökosüsteemidele- KUUSTEIST 1. Organismide kooselu vormid- 2. Parasitism- 3. Parasiit- 4. Peremees- 5. Vaheperemees- 6. Sümbioos- 7. Mükoriisa- 8. Kokurents- 9. Koloonia- 10. Taimtoisulisus- 11. Kisklus- 12. Kiskja- 13. Röövloom- 14. Saakloom- SEITSETEIST 1. Toitumissuhted- 2. Näited- 3. Toiduahel- 4. Toiduvõrk- 5. Aineringe- 6. Tootja- 7. Tarbija- 8. Langetaja- KAHEKSATEIST 1. Populatsioon- 2. Kooslus- 3. Ökosüsteem- 4. Biofäär- ÜHEKSATEIST 1. Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus- KAKSKÜMEND 1. Loodus- ja keskkonnakaite põhimõtted- 2. Näited- 3. Keskkonnakaitse- 4. Looduskaitse- 5. Looduskaitseala- 6. Rahvuspark- 7. Igaüheõigus- KAKSKÜMENDÜKS 1. Inimtegevuse mõjust keskkonnale- 2
põhineb kivististe ehk fossiilide uurimisel. Teadlane lembit lõugas 7. atlantiline - kliima soe ja niiske, rabastumise algus. Pehme talved, männi ja kase osatähtsus langes. Antsülusjärvel tekib ühendus maailmamerega taani väinade kohal. levisid: grööni hüljes, pringel, hallhüljes, viiger. Arvukus tõusis poolveelise eluviisiga imetajatel: kobras, saarmas, vesirott, vesimutt. Siia levisid euroopa naarits, sookilpkonn; pardid, rookanad, ikka veel värvulised. Inimese peamine saakloom ikka veel põder. 8. skeleti pneumatiseerumine (luud õhukambritega), lennulihased, eesjäsemete kujunemine tiibadeks, lennuvõime, sulgede ning tiibade areng 9. metsade hooldus, kuivendus, liigne hooldusraie ja õõnes vanade puude raie, võsastumine, reostus, tulekahjud 10. kivisisalik, arusisalik, vaskuss. Liikuvamad kui amfiibid, liikumine kiirem ja väledam. Laud liiguvad, pupil ümar. Peamiselt putuktoidulised. Leidub kõikjal üle eesti. Kivisisaliku levila eestis põhjapiiril
areneda. 1) lai ökoloogiline amplituud (erinev toit ja võib elada mitmes kohas; nt karu) 2) kitsas ökoloogiline amplituud ( kindel toit; nt panda ja kindel elukoht; nt pingviin) Optimum on teguri intensiivsus, mille toime organismi arengule on kõige soodsam. 5. Organismidevahelised suhted, selgitus, näited. 1) + ja = parasitism (parasiit peremees) nt kirp ja kass = kisklus ( kiskja saakloom) nt kass ja hiir = herbivooria e taimetoidulisus (taim herbivoor) nt lehm ja ristikhein 2) + ja + = sümbioos, nt kuusk ja kuuseriisikas 3) ja = konkurents; nt kass ja kass 4) + ja 0 = kommensalism ( üks loob teisele elupaiga); nt kuusk ja jänesekapsas 5) ja 0 = amensalism; nt inimene ja vihmauss 6) 0 ja = neutralism ; nt pingviin ja jääkaru 6. Mis on ökosüsteem, liik, populatsioon?
e tpaljudel liblikatel näiteks on mitmeid tiivakirjalt erinevaid nn. vorme. Teine osa: kohastumused vältimaks ära söödud saamist (kui juba leitud) (post-detection defence) Sellised kohastumused võib jagada käitumuslikeks (nt põgenemine), morfoloogilisteks (nt ogad) ja keemilisteks (kiskjale mürgised või muidu ebameeldivad ained). Sellised kaitsemehhanismid/struktuurid võivad kogu aeg olemas olla (constitutive defence) või tekkida/väljenduda vaid siis, kui saakloom rünnaku ohtu satub või sellist ohtu tajub (induced defence) Viimaste näiteks sobivad spetsiifilised morfoloogilised struktuurid vesikirpudel ja keriloomadel, mis takistavad nende elukate ärasöödud saamist, kuid arenevad välja vaid siis, kui neid loomi kiskjale eksponeerida. Käitumisest me siin kursuses suurt ei räägi ja mehhaanilised kaitsemehhanismid on suhteliselt selged ja igavad, räägime siis keemilisest kaitsest. Väga mitmed loomad sisaldavad
Seda orgaanilise aine lagundamise protsessi nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad. Suure kontsentratsiooni korral nitraadid bioakumuleeruvad ja võivad saada ohtlikuks loomorganismidele. Kisklus - röövlus, epistism, predatsioon.Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, redaator) sööb teisi (saakloom). Kiskja ja saaklooma areng on vastandlikud: Kiskja areng lähendab neid saakloomaga terav nägemine, kuulmine, haistmine, reageerimiskiirus. Saaklooma kohastumine viib kiskja võimalikule vältimisele peitevärv, hoiatav ning ehmatav värv, väledad jalad. Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B + - - 0
Kasu saadakse teise organismi pealt, mis on omamoodi leidlik, ei pea otsima ise toitu või elupaika, tuleb leida lihtsalt üks loom ja siis tema küljes parasiteerida. Mingilmääral parasitismiga on sarnane ka kisklus, kuigi kisklust ei nimetata parasitismiks on ka seal nii, et üks osapool saab kasu ja teine saab kahju nagu parasitismi puhulgi või peaks ütlema, et üks saab kasu ja teine surma. Kiskluse puhul on tõesti mängus tugevamaõigus, eeldusel, et saakloom, ei lollita kiskjat kavalusega. Näiteks on liblikaid, kelle seljal oleks justkui silmad, on putukaid, kes on ümbritsevaga väga sarnased, tänu millele lihtsalt röövloom ei leia saaklooma. Nutikuse alla võib lugeda ka sümbioosi, mis on kasulik mõlemale osapoolele, kõige tuntum näide on ilmselt samblik, kes koosneb samblast ja vetikast või näiteks seenjuur mükoriisa, kus on põimunud taimede juured ja seened
15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel; 19. Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa tüübid; 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; 21. Saakloomade kaitsekohastumused; 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid; 23. Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; 24. Koosluste struktuuri aspektid; 25
männid männinoorendikus. 4. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjulik, parasiit saab kasu ja peremees kahju. Siseparasiidid elavad pidevalt peremehega, nt: paeluss. Välisparasiidid ei ela pidevat peremehega koos, nt: sääsk, puuk. Veel näiteid: ploomipuu ja lehetäi ning kirp ja koer. 5. Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, kasu saab röövloom ja kahju saakloom. Kiskja ehk karnioor loom, kes sööb teisi loomi. Kisklus on hädavajalik, sest see piirab saakloomade arvukust ja parandab nende populatsioonide seisundit. Saakloomade kohastumused: värvus (kaitse-või varjevärvus, segavärvus näiteks zebral), ehituslikud iseärasused (kiired jalad, kilp, hais, elekter, okkad, tint, sarved), elupaik (org), koloniaalne eluviis. Kiskluse näited: toakärbes ja ristämblik, nirk ja uruhiir. 6
-mürkmaod - Toimub organismirühmades põlvkondade vahetumise käigus, viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Käitumiskohastumus -lindude pulmatantsud -kiskjate saagitabamisviis -lindude ränne -järglashool Kohastumused in suhtelised s.t nad on kasulikud vaid teatud tingimustes 1)põdrasarved, varjevärvus 2)kasulikud rühmale kahjulikud üksikisendile nt mesilaspere 3)võidu kohastumine e vastastikune kohastumine nt saakloom –kiskja parasiit – peremees Kohanemine Kohastumine – on bioevolusiooni peamine protsess KOHANEMUS KOHASTUMUS -iseloomulik üksikisendile -iseloomulik populatsioonile -mittepäriliku alusega -päriliku alusega(tuleneb geenidest) Võib olla pöörduv -pöördumatu -ujumine -kirjutamine -lugemine -pupilli lainememine
.......................................5 Pojad..................................................................... ............................6 Vaenlased............................................................... ...........................7 Kokkuvõtte ........................................................................... ............8 Sissejuhatus Metskits on meie metsades sagedasti esinev loom. Ta on väga ilus ja graatsiline. Ta on taimetoitlane. Jahimeeste jaoks on ta hinnatud saakloom. Metskits on vastuvõtik igasugustele haigustele. VÄLIMUS Metskits on meie metsade üks ilusamaid ja graatsilisemaid loomi. Tal on sihvakas keha ja peenikesed jalad. Ta saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Metskitse suvekarv on punakas-pruun, talvel on nende karv hallikas. Metskitse tüvepikkus on 100-150 cm, mass 24-49 kg. Isasloomad kannavad sarvi. Esimese eluaasta oktoobris kasvavad tal sarve algmed. 2. Eluaastamärtsis kasvavad uued, ilma harudeta sarved
-lepatriinu kattetiivad - -mürkmaod Toimub organismirühmades põlvkondade vahetumise käigus, viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Käitumiskohastumus -lindude pulmatantsud -kiskjate saagitabamisviis -lindude ränne -järglashool Kohastumused in suhtelised s.t nad on kasulikud vaid teatud tingimustes 1)põdrasarved, varjevärvus 2)kasulikud rühmale kahjulikud üksikisendile nt mesilaspere 3)võidu kohastumine e vastastikune kohastumine nt saakloom kiskja parasiit peremees Kohanemine Kohastumine on bioevolusiooni peamine protsess KOHANEMUS KOHASTUMUS -iseloomulik üksikisendile -iseloomulik populatsioonile -mittepäriliku alusega -päriliku alusega(tuleneb geenidest) Võib olla pöörduv -pöördumatu -ujumine
Liikide vahelised suhted ehk kooseluvormid 1. Sümbioos - Vastastikku kasulik kooselu eri liiki organismide vahel, näiteks mükoriisa (taimede ja seente vaheline sümbioos), levinud Soomes ja Rootsis, näiteks samblik, sipelgad ja lehetäid 2. Kommersalism - Üks saab kasu, teine mitte midagi, näiteks haikala külge kinnitub imikala, samblik ja puu, linnupesa ja koid 3. Kisklus - Saaklooma ja röövlooma vaheline toitumissuhe, saakloom saab kahju (surm) ja röövloom saab kasu, näiteks kärbes ja ämblik, lehetäi ja lepatriinu 4. Taimtoidulisus - Taime ja (taim)toidulise looma toitumissuhe, on taimele kahjulik (kasvab hästi tagasi) , loomale kasulik - võib taimele ka kasulik olla, näiteks võivad linnud aidata laiali levitada taimede seemneid, mis soodustab viimaste paljunemist - taimedele ei meeldi, et neid ära süüakse (kohastumused: okkad, mürk, näiteks jugapuu) 5
Pojad on pesahoidjad - sünnivad paljaste ja abitutena. 5. kliima soe ja niiske, rabastumise algus. Pehme talved, männi ja kase osatähtsus langes. Antsülusjärvel tekib ühendus maailmamerega taani väinade kohal. levisid: grööni hüljes, pringel, hallhüljes, viiger. Arvukus tõusis poolveelise eluviisiga imetajatel: kobras, saarmas, vesirott, vesimutt. Siia levisid euroopa naarits, sookilpkonn; pardid, rookanad, ikka veel värvulised. Inimese peamine saakloom ikka veel põder. 6. radiosüsiniku meetod mõõdetakse uuritavas objektis süsiniku radioaktiivse isotoobi jääksisaldust. Paleontoloogia - möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. põhineb kivististe ehk fossiilide uurimisel. Teadlane lembit lõugas 7. arktiline kompleks: aul, laukhaned, lagled, väikeluik, jääkajakas, lumekakk jt; Siberi e. taiga faunatüübi linnud, idast siia levinud, okasmetsadega seotud liigid
Parasiidi kandjat nim peremeheks,teise organismi arvel elavat parasiidiks.Osa parasiite elavad teise organismi sees.(paeluss,solkmed).Paljud parasiidid elavad taimede pinnal või loomade kehal.(kirbud,täid,puugid)Sageli on parasiidid seotud kindla loomaliigiga(kassikirp ja inimese kirp, pesaparasiidid-kasutab teise liigi pesa),transpordiparasiidid-kasut.teisi selleks,et liikuda uude elupaika.2)Kisklus-üks loom sööb teise ära.Kiskja see kes sööb,saakloom keda süüakse(lõvi,hunt).Röövloomi on vähem kui saakloomi.3)Konkurents-Võistlus isendite vahel eluks vajalike ressursside pärast.Liikide sisene või väline.Ühe liigi vaheline konkurents:toidu,kasvuruumi,territooriumi pärast. Populatsioon-ühe liigi isendite kogum teatud territooriumil,mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine.(Hiiumaa rebased,Läänemere hallhülged).Populatsiooni arvukust iseloomustab isendite arv populatsioonis.(20 isendit tiigis)
suuremat elektrit elektriangerjas. Kuna magedas vees levib elektrivool halvemini kui soolases merevees, peavad magevee kalade elektrielundid tootma suurema võimsusega elektrit. Elektriangerjal on koguni 3 elektrielundit ning ta suudab toota kuni 550 volti elektrit. Kõiki kolme elundit pole tal saagi halvamiseks vaja, kaks on vajalikud orienteerumiseks ja saaklooma väljapeilimiseks. Relvana kasutatav elektrielund paikneb sabas ja on jaotunud kaheks. Soki saanud saakloom tardub paigale, kuid löögi võimsus on piisav, et tappa parajasti vees olev inimene või hobune. ELEKTER NAVIGATSIOONIKS · Osadel kalaliikidel on elektrielundid navigeerimiseks, kus kala loob enda ümber elektrivälja, mille elektrijuhtivuses tekitavad muutusi kala vahetus läheduses paiknevad esemed. Kala tõlgendab neid võngete muutusi kehal olevate retseptoritega ning seega saab pidevalt muutuva ümbruse elektrilise pildi. See
Saaki varitsev ritsikas istub rohu sees või põõsaste lehtede varjus ülestõstetud eesselja ja eesjalgadega. Sellise poosi tõttu kutsutakse röövritsikaid tihti ka palvetajateks. Ohvri lähenedes ründab palvetaja teda ootamatult. Põgenemiskatsed on mõttetud, kuna ogade abil hoiab ritsikas oma ohvrit kindlalt kinni. Et ohver ei liigutaks, hammustab palvetaja kõigepealt selle pea otsast ning seejärel neelab alla saagi ülejäänud osad. Selleks, et saakloom varitsevat röövritsikat ei märkaks on röövritsikatel evolutsiooni käigus välja kujunenud varjevärvus ja kehakuju, mis nad vastavas keskkonnas märkamatuks teeb. Paljunemine Röövritsikate kurameerimisest on peaaegu kõik kuulnud, muuhulgas seda, et mõnedel liikidel hammustab emane isasel suguakti ajal pea otsast. See komme avastati röövritsikaid vangistuses jälgides ning pikka aega peeti seda putuka sigimisega seotud nähtuseks. Uuemad
Näiteks: noores kuusikus konkureerivad puud toidu ja valguse pärast Mis iseloomustab parasitismi, kisklust, herbivooriat ja omnivooriat? Parasitism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Parasiit toitub ajutiselt või kogu elutsükli vältel kas peremeesorganismi peal või sees. NT: sooleussid, verdimevad putukad Kisklus - on röövlooma ja saaklooma vaheline suhe. NT: rebane ja jänes. Rebane on röövloom ja jänes tema saakloom. Herbivooria - on taimtoidulise looma- ja taimeliigi vaheline suhe. Osa taimetoidulisi loomi üksikutest kindlatest taimeliikidest, teised pole nii nõudlikud ja söövad paljusid erinevaid taimeliike, osad söövad ainult kindlat osa taimest (nt lehed). NT: lehetäi, metskits Omnivooria segatoidulisus. Loomad, kes toituvad nii taimedest kui ka loomadest. NT: karu ja metssiga 3. Ökosüsteemid Igal liigil on oma levik ehk areaal. Populatsioon-Ühisel territooriumil samal ajal elavad 1
inimesed).Obligatoorsed parasiidid-peavad kindlasti teatud eluperioodil peremehest toituma.(sole, paeluss). Fakultatiivsed parasiidid - toituvad võimaluse korral, kui saavad peremehe puudumisel ikka edasi areneda. Kui üht liiki organism teisest toitudes selle hävitab, siis saab rääkda kisklusest või herbivooriast.Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. kiskjad- karnivoorid,on loomad kes söövad teisi loomi. samas saab see kiskja olla kellegi teise saakloom, sel viisil moodustub kiskahel, viimaseks lüliks tippkiskja. Taimetoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nim. herbivooriaks (lehetäi,maipõrnikas,metskits). Segatoidulised - omivoorid ( karu, metssiga). Igal liigil oma levila e. areaal. territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv.
Charles Darwin esitas esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria 1859 aastal. Olelusvõitlus oleste ellujäämise sõltuvus abiootilistest ja biootilistest teguritest Abiootilised tegurid: Isendid peavad toime tulema kliima, kiirguse, soolsuse ja PH tasemega. Biootilised tegurid: Liigisiseselt eemaldab tugevam isend nõrgema (nt. kannibalism), liikidevaheliselt võitlevad liigid elukoha, toidu ja muude tegurite eest. Vastastikused kohastumised Saakloom *Varjevärvus *Tugevad kaitsevahendid (okkad, kilp, sarved, soomused) *Mürgisus Peremees *Aktiivne rünnak antikehadega parasiitide vastu *Parasiidi kapseldamine lubikapslisse *KK kasutamine (palavik, PH tõstmine) parasiidile sobimatuks Taim *Sisaldavad mürkaineid (eeterlikud õlid, alkaloidid (nikotiin, morfiin, oopium) ) *Astlad, karvad, okkad, ogad *Orgaanilised happed Kiskja *Keelepüük (sisalikel, konnadel, rähnil) *Kajalokatsioon (delfiinil) *Rollijaotus rünnakul Parasiit
Konkurent Kahjulik konkurend Taimed, kes võitlevad valguse pärast. Loomade s id puhul, kus tugevamad sunnivad nõrgemaid alistuma. Parasitism Parasiit, Paeluss ja inimene kahjulik peremees- organism Röövlus/ kahjulik Kiskjad, hunt sööb lamba ära kisklus saakloom Herbivoori herbivoori liblikaröövlid söövad taime a kahjulik d Mutualism kasulik Peremeesl taimede suhe seente mükoriisaga, mis varustab iik, bakter taime anorg. ühendite ja mitmete mikroelementidega Kommensa kasulik Peremeesl elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja
Inimene -------> toit, elupaik ---- toitainete puudus, mürgised ühendid (solge, paeluss, laiussid, maksa-kakssuulane e maksakaan, naaskelsaba) 2. SÜMBIOOS (kahe liigi vaheline suhe, mis on mõlemale kasulik - sipelgas - aitab talvituda, kaitseb - annab taimemahla (lehetäi) - seen vesi ja mineraalained annab orgaanilisi aineid (puu) 3. KISKLUS e karnivooria- toitumissuhe, kus üks loom (röövloom) sööb teist (saakloom). - ilves toitub jänesest annab toitaineid (jänes) 4. HERBIVOORIA e taimetoidulisus- toitumissuhe, kus rühm loomi toituvad taimedest - jänes kasutab toiduks toitaineid (porgand) 5. KONKURENTS sama või eri liiki organismide vastastikku piirav 2 kooseluvorm - liigisisene nt rebasekutsikad ühes pesakonnas- toidu pärast või männid
17. Ühe populatsiooni näide: Põhimuutujaks on populatsioon väärtusega 10, mida kontrollib sissevool ,,sünnid"=sündivus*populatsioon*(mahutavus-populatsioon), kus on eksperimendist leitud sündivuse määraks 0.0006 ja populatsiooni mahutavuseks määrame nt. 500. mahutav us POP Sy nnid ly liti sy ndiv us Kahe populatsiooni (rööv-ja saakloom) mudel- Põhimuutujateks on röövlooma ja saaklooma populatsioonid. Olgu saaklooma surma ainsaks põhjuseks ärasöömine röövlooma poolt. Määrame kiskjate arvuks 900 ja saakloomade arvuks 9000. Kiskjate populatsiooni kontrollivaks sissevooluks on ,,kiskjate sünnid" (loomi ajaühikus)=kiskjate sündivus*(kiskjad-kiskjate surmad), kus sündivuse määraks on 0.2. Väljavooluks on ,,kiskjate surmad"=0.1*kiskjad+0.9*(kiskjad-tarbimine/tarbimismäär) (normaalne suremus+alatarbinud kiskjad)
Populatsiooni kasv e populatsioonidünaamika · Populatsioonilained e populatsiooni arvukuse kõikumised võivad olla: 1. Perioodilised (sesoonsed, aastased) 2. Aperioodilised 3. Sujuvad 4. Järsud (hulgipaljunemine) 5. Korrapärased 6. Tsüklilised Tsüklilised arvukus aastad Hüpotees populatsiooni tiheduse suurenemine mõjutab organismide sisesekretsiooni süsteeme Kiskja saakloom arvukus Hüpotees lained on põhjustatud ajalisest nihkest aeg kiskja/saaklooma populatsiooni tiheduse suurenemise vahel Populatsiooni kasvumudelid Eksponentsiaalne kasv · Limiteerimatu kasv · Matemaatiline mudel, mis eeldab, et populatsioonil ei ole vanuselist struktuuri ja ta ei interakteeru teiste populatsioonidega · Mida suuremaks populatsioon saab, seda kiiremini ta kasvab Populatsiooni kasvumudelid Logistiline kasv
Ta muneb oma muna teise linnuliigi pessa. Koorunud käopoeg lükkab peremeeslinnu munad ja juba koorunud pojad pesast välja. Nii jääb ta pessa üksi. Võõrvanemad kasvatavad käopoeg üles. 24) Selgita mida mõistad kiskluse all? Üks loom kasutab teist toiduks e. röövloomad(nt: hunt, rebane, ilves, nirk) 25) Kes on Eesti tavalisemad kiskjad? Kes on nende tavalisemad saakloomad? Kiskja: Karu, Hunt, Rebane ja Ilves, tuhkur, nirk Saakloom: Jänes, metskits, lambad 26) Millist kasu toob kiskjatele saakloomade arvu kiire suurenemine? See tähendab, et kiskjad saavad rohkem süüa ja neil on suurem valik 27) Miks ei saa me kõiki röövloomi kiskjateks nimetada Kuna kiskjatel on iseloomalik kiskhammas 28) Võrdle konkurentsinähtust kutsikate ja potis kasvavate taimede puhul? (sarnasused, erinevused)
Isased hoiavad emast nendega paaritumise ajal kinni. Kopulatsioon ehk paaritumise akt on isastele ämblikele seotud riskiga, sest emased on agressiivsed ja näevad halvem. Hädaohu vähendamiseks kasutatakse trikke. Näiteks hüpikämbliklaste esinevad esinevad pulmatantsuga, mõned krabiämblikud mässivad emase enne paaritumist õrna võrguniidistikku või tuuakse pulmakink ehk võrku mässitud saakloom. VIDEO: http://www.youtube.com/watch?v=mRnCeg‐EWio *Ämblike omapäraks on võrgu‐ ehk nö siidiaparaat, sest kõik ämblikud ei koo traditsioonilist võrku, vaid kasutavad seda muul otstarbel. See toimib neil juba munast koorudes. Mõned beebid teevad endale sündides ise pesa. Pesast lahkuvad väga sageli järelniidi abil õhus liueldes. Nad võivad Nad
muutub ta kergelt rünnatavaks jooksmine võtab palju energiat → söövad selle - Antiloobid: väga kiired → taastamiseks pidevalt → kergem saak jahiloomadele, sest nähtavad - Kohastumustel on väärtus ainult selles kindlas keskkonnas - Valge jänes: talveks pruun karvakasukas asendub valgega → lumevaesel talvel hea saakloom - Organismirühmale kasulik, aga üksikisendile mitte - Putukad, nt mesilased: salvab ründajat → nõel jääb kinni → rebib oma kere puruks → sureb Mikroevolutsioon, selle protsessid ja evolutsiooni tegurid Mikroevolutsiooni põhiprotsessiks on kohastumine, teiseks liigiteke Evolutsiooni tegurid: 1. Mutatsioonid - võimaldavad uute tunnuste tekkimise 2. Geenivool 3. Geenitriiv 4. Olelusvõitlus 5
osaliselt loomtoidulised. Huulheinad püüavad tavaliselt kuni kahe millimeetri pikkuseid pisikesi putukaid, kes rabataimede ümber lendavad. Suuremad on liiga tugevad ja jõuavad end lehepinna limast lahti rabeleda. Kui väike putukas või ämblik satub lehe pinnale, siis annavad lehe pinnal olevad lühikesed karvakesed märku lehe serva pikematele karvakestele, et nood end putukale peale pööraksid. Mõne aja pärast ongi saakloom kaetud ja algab tema seedimine. Kui saak on seeditud, siis sirutuvad karvakesed jälle laiali, tuul viib jäägid minema ja leht ootab uut toitu. KOKKUVÕTE Referaati tehes sain teada, et rabataimed on väga huvitavad. Näiteks turba sammal, mis võib imeda endasse kümme kuni 20 korda rohkem vett kui ta ise kaalub. Ka huulhein osutus põnevaks taimeks, kuna ta püüab oma limaga alla kahe millimeetriseid putukaid.
tema kõrval halastajaõde. Ilvesed võivad rahulikult nälgida kaks päeva nädalas, kuid mitte üle selle. Nälga suremine ei ole talvel kuigi harv nähtus. Talve jooksul vajab üks ilves ellujäämiseks 80 jänest. Normiks võib pidada ka ühte jänest 4 päeva jooksul, sest üle poole jänesest ilves tavaliselt korraga ära süüa ei jõua. Perele kulub üks jänes või pool hirve päevas. Täiskasvanud ilves sööb 12 korda päevas 0,51 kilo korraga. Keskmiselt süüakse 20-kilone saakloom ära umbes 60 tunniga. Ilves ei jälita saaki, kui ta pole seda mõne otsustava hüppega tabada suutnud. 515 meetrit on see maa, kus ilvese rünnak võib kanda vilja, lumisel ajal veelgi vähem. Lumes olevat hiirt või lindu tabab ilves aga eksimatult, startinud 17 meetri kauguselt ning sukeldudes lumme. 120 meetrit on kõige pikem maa, mida nähti ühte suurt ja ilmselt väga näljast ilvest kunagi hüpetega ületamas, ent saak lipsas minema.
o 2 isast hunti emase pärast o hunt ja rebane toidu ja elupäaiga pärast · Parasitism on eri liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele kasulik j ateissele kahjulik. · Kasu saaja on parasiit, teine peremees o Siseparasiidid- elavad pidevalt peremega koos, nt paeluss o Välisparasiidid- ei ela pidevalt peremehega koos, nt sääsk, puuk · Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe · Kasu saaja- röövloom · Kasusaaja- saakloom · Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi · Saakloomade kohastumused o Värvus Kaitse- või varjevärvus Segavvärvus näiteks sebral o Eituslikud iseärasused Kiired jalad Kilp Hais Okkad Tint Elekter Sarved o Elupaik maa-all o Koloonialine eluviis · Röövloomade kohastumused
Kivist kildude välja löömisel kasutati sarveluud. Hilispaleoliitikum: Aurignac'i kultuur (34k - 28k a. tagasi) (kromanjoonlased) Võisid elada püstkoja taolistes elamutes. Gravette'i kultuur (28k - 22k a. tagasi) Soultre kultuur (20k - 16k a. tagasi) Retuseeritud pinnaga tulekivi otsad, mida kasutati noolteotsadena. Kasutasid tõenäoliselt vibu. Oluline saakloom metshobune. Metshobuste karja püüti taga ajades kaljuservadelt alla kukutada. Madeleine'i kultuur (18k - 10k e.m.a.) Kesk- ja Lääne-Euroopa viimane paleoliitiline kultuur. Hõlmas ala Ibeeria ps-st Poolani. Elanikud tegelesid peamiselt põdrajahiga. Iseloomulikeks esemeteks mitmesugused lõiketerad, luuriistad, mikroliidid (hästi
Õnneks on laulusääskede kallaletungid inimestele haruldased, sest nemad armastavad eelkõige kodulinnde imeda. Laulusääskede emasloomad talvituvad keldrites ja koobastes. Möödunud sajandi 80. aastatel hakkas levima laulusääse üks alamliik majasääsk. Välimuselt ei erine majasääsk laulusääsest mitte millegagi. Küll aga on majasääsk väga agressiivne vereimeja, kelle jaoks inimene on põhiline saakloom. Ta eelistab inimest rünnata õhtu ja ka ööpimeduses. Majasääsk elab inimeste poolt ehitatud ehitistes. Ta muneb otsese päikese eest varjatud veeloikudesse mis tahes kohas majas. Keldris lekkivast vee või kanalisatsioonitorust tilkunud loik on majasääske jaoks ideaalne munemiskoht. Ta suudavab areneda isegi veidi saastunud vees, näiteks saunade heitvees. Ka nädalaks lillevaasi ununenud veest võib leida juba majasääse vastseid
liigub peamiselt videvikus ja öösel. Toitumine Eestis murrab ilves toiduks peamiselt valgejäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised, linnud ja teised kiskjad, näiteks kährikud ja rebased. Talvel eelistavad ilvesed jahtida sõralisi. Erinevalt hundist ilves koduloomi ei murra. Aga kodukassile ilves ei halasta. , kui kätte saab, murrab kohe maha. Kodus on kass kiskjana peremees ja nii tunneb ta end ka metsas uidates. Nii et ilvesele on ta hea saakloom . Ilvesed söövad kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib . Inimest ründab ilves üksnes haavatuna. Ilvesed, nagu ka teised kiskjad, ei püüa terveid tugevaid loomi . Ilvesed võivad rahulikult nälgida kaks päeva nädalas, kuid mitte üle selle. Nälga suremine ei ole talvel kuigi harv nähtus. Talve jooksul vajab üks ilves ellujäämiseks 80 jänest. Perele kulub üks jänes või pool hirve päevas. Täiskasvanud ilves sööb 12 korda päevas .
suhted. Liikidevahelised suhted eri eluvormide ja eri liikide isendite vahelised suhted, tsönootiliste suhete peamine rühm. Kommensalism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Konkurents isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Kisklus röövlus, epistism, predatsioon. Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, predaator) sööb teisi (saakloom). Antibioos organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Parasitism e. nugilisus eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit e. nugiline toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Sümbioos, mutualism mõlemale kasulik või vajalik kooselu
Või loomade puhul: kullilised rohkemaarvulise järglaskonna puhul. Esmakoorunu tõukab teised pesast välja. (Samas on ka kohastumusi, mis leevendavad liigisisest olelusvõitlust. Näiteks: taimed levitavad seemneid väga suurele maa-alale. Loomad aga tähistavad territooriume, et vältida kokkupõrkeid. b) Liikidevaheline. Realiseerub läbi suhtlejate paari. i) Otsene olelusvõitlus: saakloom/kiskja, parasiit/peremees, taim/herbivoor ii) Kaudne olelusvõitlus. Realiseerub läbi toiduobjekti või keskkonnamuutuste. Näiteks: rändtirtsud ja rohusööjad imetajad, kopratammid (nende tulemusena tekib liigvesi ja hukuvad nii okas- kui ka lehtpuud) Olelusvõitluse evolutsiooniline tähtsus: 1) Totaalne isendite hukkumine tagab elupaikade vabanemise uutele isenditele
.. 2018b). Loorkaklaste iseloomulikuks tunnuseks on südamekujuline nägu (pilt 3) ning erinevalt kaklastest, kes huikavad, loorkaklased sisistavad (Allas jt, 2007:12). Pilt 3 Loorkakk (Allas jt, 2007:12) 2. KAKULISTE TOITUMINE Kakud on osavad jahipidajad. Neil on kiire ja hääletu lennuviis ja väga hea nägemine, mis aitavad hästi saaki püüda (Allas jt, 2007:12). Tavalisim jahipidamisviis kakkude jaoks on oodata heas varitsemis paigas, kuni mõni sobib saakloom end reedab. Siis tabada teda lühikese sööstlennuga. Avamaastikul jahti pidavad kakud saalivad madallennul toitumiskoha kohal ja ründavad saaki õhust. Kõige rohkem Eestis pesitsevatest kakkudest kasutavad saalimislendu kõrvuk- ja sooräts. Teised kasutavad peaaegu alati ootamistaktikat (Kontkanen jt, 2004:68). Pilt 4 Händkakk saagiga (Savisaar, 2008) Kakud toituvad põhiliselt pisiimetajatest, aga nad kütivad ka linde, kahepaikseid ja roomajaid,
rabataimede ümber lendavaid. Suuremad on liiga tugevad ja jõuavad end lehepinna limast lahti rabeleda. Kui väike putukas või ämblik satub lehe pinnale, siis annavad lehe pinnal olevad lühikesed karvakesed märku lehe serva pikematele karvakestele, et nood end putukale peale pööraksid. Mõne aja pärast ongi saakloom kaetud ja algab tema seedimine. Kui saak on seeditud, siis sirutuvad karvakesed jälle laiali, tuul viib jäägid minema ja Ümaralehine huulhein leht ootab uut toitu. (Drosera rotundifolia) Putukate püüdmiseks on neil lehtede servas kuni 6 mm pikkused karvad. Kui putukas, näiteks mõni väike sääsk või kärbes, lendab
muutub ta kergelt rünntavaks - Antiloobid: väga kiired → jooksmine võtab palju energiat → söövad selle taastamiseks pidevalt → kergem saak jahiloomadele, sest nähtavad - Kohastumustel on väärtus ainult selles kindlas keskkonnas - Valge jänes: talveks pruun karvakasukas asendub valgega → lumevaesel talvel hea saakloom - Organismirühmale kasulik, aga üksikisendile mitte - Putukad, nt mesilased: salvab ründajat → nõel jääb kinni → rebib oma kere sureb puruks → Evolutsiooni geneetilised alused: - Populatsiooni genofond - kõikide geenide ja alleelide kogum populatsioonis: määrab ära tunnuste varieerumise selles populatsioonis
D. Väikese või suure (aga mitte vahepealse) levimiskauguse korral? Liiga väikese vahemaa puhul võib tekkida inbriidingu depressioon (geneetiline degradatsioon tänu ristumisele geneetiliselt liiga lähedaste isendite vahel), liiga suure vahemaa puhul autbriidingu depressioon (geneetiline degradatsioon tänu ristumisele geneetiliselt liiga kaugete isendite vahel). Seega, C on õige. 23. Millised võrrandipaarid moodustavad Lotka-Volterra tüüpi kiskja-saakloom võrrandsüsteemi? A. dN/dt = rN – P; dP/dt = fP – qN; B. dN/dt = rN; dN/dt = rN(1 – N/K); C. dN/dt = logC – 3/2 log N; dP/dt = logC - logN; D. dN/dt = rN – a’NP; dP/dt = fa’NP – qP; D on õige, teised on mingi jama. 24. Millised näited sobivad illustreerima sellist elutsükliga seotud migratsiooni, mille piltlikuks nimetuseks on edasi-tagasi pilet (üks kord elus rännatakse toitumispaika ja üks kord elus paljunemispaika)? A
toitained. Asümmeetriline liigisisene konkurents ühe osapoole väike algedu viib suure võiduni, nt. valgus. 16. Populatsioonide vaheliste interaktsioonide liigitus. 1) Neutralism e. 00 interaktsioon kumbki osapool ei saa kahju ega kasu. 2) Konkurents e. , interaktsioon vastasmõju, kus mõlemad osapooled saavad kahju. 3) Kisklus, parasitism, parasitoid ja (herbivooria) ehk näkitsemine e. +, - interaktsioon (tarbimine) üks kasu, teine kahju. a) kisklus saakloom tapetakse 1. katsel ja temast toitutakse +, - b) näksimine saakorganism sööb taimi +, - c) parasitism tarbija on seotud saakorganismiga intiimsest seotud ja on seotud ühega või kahega +, - d) parasitoid munetakse oma munad teise organismi munasse +, - 4) Mutualism (sümbioos, protokooperatsioon) e. + + interaktsioon mõlemad saavad kasu. a) Mutualism., kui käitumislik kohastumine b) Põllumajandus c) Seemne levik ja tolmendumisega seotud mutualism.
(fakultatiivne parasitism),suvisel ajal on niisketes rabades palju sääski, kes üritavad igal võimalusel imeda rabas elutsevate loomade (nt. põtrade) verd, põder saab sellest suhtest kahju (8.). Kisklus Huulhein on ainuke Eestis leiduv taim, kes toitub ka väiksematest putukatest. Kärbsed, keda leidub rabades palju on huulheinale sobivaks toiduks. Hunt ja jänes Jänes on hundile tavaline saakloom, nii hunt, kui ka jänes külastavad toiduotsingutel rabasi. Karihiired on rabades laialt levinud, kuhu sattub toiduotsinguil ka rebane, kellele sobivaks toiduks nad on. Rabajärvedes leidub nii hauge kui ka ahvenaid, Suurematele haugidele on väiksed ahvenad tavaline toit. Samas konkureerivad haug ja ahven toidu ja elupaikade pärast. Rästik ja rabakonn on tavalised raba elanikud, rabakonnad on rästikute tavaliseks toiduks. konkurents
leopardil, kel on ka kõige laiem geograafiline asuala. Leopard on kõigist kaslastest kõige rohkem levinud. Tavaliselt elutseb ta Lõuna-Aasia metsades ja tihnikutes või Aafrika savannides. Tema kodu võib olla nii dzungel kui ka peaaegu lagedas savannis. Tema mitmekesine toidulaud sisaldab väikesi olevusi, nagu näiteks sõnnikumardikad ning suuri imetajaid, kes ületavad tema enda kaalu mitmekordselt, nagu näiteks antiloobid. Suur saakloom võib anda kaheks nädalaks piisavalt toitu, kuid selline saak murtakse tavaliselt iga kolme päeva tagant, poegadega ema teeb seda veel kakas korda sagedamini. Leopardi pikkus võib ulatuda 2,5 meetrini. Kaal võib ulatuda ilvese kaalust täiskasvanu mehe kaaluni. Savannis elavatel leopartidel on värvuseks kollane nagu liiv. Metsas elutsevatel leopardidel on karv tavaliselt üpris tume. Kõikidel leopardidel on nahal tume ringide muster. Võib olla ka päris musti leoparde
elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 28. Mis on kisklus? Näited. Kisklus ehk röövlus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk röövloomad peavad jahti teistele loomadele (saakloomadele), surmavad nad ning söövad ära. Samas võib kiskja olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt (mõni kiskja võib üheaegselt olla nii kiskja kui ka saakloom, kui ta ise langeb saagiks). Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Kisklus hõlmab ka putuktoiduliste ja lihasööjataimede toitumissuhteid. 29. Mis on taimetoidulisus? Näited. Taimtoidulise looma ja taime omavaheline toitumissuhe. N: rohttaimed, võrsed, oksad ja põder. 30. Mis on konkurents? Näited. Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne
mõõduka häiritusega aladel suur bioloogiline mitmekesisus? Suurem ruumiline heterogeensus-Lokaalses skaalas,Maastiku skaalas.Suktsessioonirea alguses ja lõpus olevate liikide samaaegne kooseksisteerimine.Hoiab ära konkurentsist tuleneva väljalangemise.Produktiivse-stabiilsuse hüpotees-Eeldatakse, et mitmekesisus on suurim stabiilses ja produktiivses keskkonnas, kuna saadaval on rohkesti energeetilisi ressursse.Konkurentsi-röövluse hüpotees-Röövlus suurendab liigirikkust juhul kui saakloom on konkurentsis dominant. Miks on troopikas kõrgeim mitmekesisus?1)Troopikas on liikide väljasuremiskiirus madalam2) Troopiline keskkond on stabiilsem Konkurentide kooselu homogeenses stabiilses keskkonnas on võimalik kui : Tugevamate konkurentide pop. vähendatakse perioodiliselt,Konkurentide väljatõrjumise protsessi aeglustatakse niivõrd, et tasakaal ei teki,Muudetakse keskkonda sedavõrd, et jõu tasakaal konkurentsivõitluses pidevalt muutub
annaabi.ee 
