Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna etapid on ürgkari (jahipidamine, korilus), sugukond (kindel struktuur ja liikmete arv), hõim (koosneb sugukondadest, on valitsejad ja oma sümboolika), hõimuliit (tekib paikse eluviisiga rahvas, põlluharimine, karjakasvatus, metalli kasutamine) ning riik (tekivad seadused, jaguneb orjanduslikuks ühiskonnaks, feodaalseks ühiskonnaks, agraarühiskonnaks, kapitalistlikuks ühiskonnaks, tarbimis- e. heaoluühiskonnaks, modernismiks, postmodernismiks ning infoühiskonnaks). Ühiskonna kolm sektorit on avalik e...
LIAANID Ronitaimi vajatakse a) dekoratiivsel eesmärgil (eksponeeritakse mõnd ilusat taime või tema läbi ka objekti, millele ronitaim on paigutatud) b) funktsionaalsel eesmärgil (varjatakse, kaetakse või eraldatakse midagi) Ronitaimede abil saavutatavat haljastust nimetatakse vertikaalhaljastuseks. Haljastuses, sh. vertikaalhaljastuses on põhimõtteks, et inetute või laokil objektide või pindade varjamiseks ei ole õige kasutada silmatorkavaid taimi, kuna efekt, mis saavutatakse, on vastupidine soovitule. Seega sobivad rikkalikult õitsvad suursugused taimed pergolate kujundamiseks või ideaalsele (aga ka stiilsele!) taustale ning rohkelt ühetaolist rohelist massi andvad taimed robustsemate pindade katmiseks. Ühtlasi tuleb jälgida taustpindade ja vertikaalhaljstuse vahelist proportsiooni ning taimede visuaalse mõju sobivust ning kooskõla haljastatava objektiga. Nii näiteks ei ole heaks proportsiooniks 50% taimi : 50% sein...
Eluslooduse süsteem Süstemaatika tegeleb elusolendite rühmitamisega. Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm. Taksonite hierarhia iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik EVOLUTSIOONI VORMID (ETAPID) Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon I Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon: Ca 15 -4,5 miljardit aastat tagasi II etapp-tekkisid molekulid aatomite ühinemisel III etapp on bioloogiline evolutsioon- elu on tekkinud umbes 4 miljardit aastat tagasi IV etapp See on inimühiskonna areng ja algas 2 miljonit aastat tagasi ja kestab...
Homo habilist peetakse inimese perekonna evolutsiooni vanimaks liigiks ning teda võib õigusega nimetada mitte inimahviks, vaid inimeseks. Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Esikloomlased Sugukond: Inimlased Perekond: Homo Liik: Homo Habilis Homo habilis oli lühikest kasvu (keskmiselt 127 cm) ja kerge kaaluline (u. 45 kg). Erinevalt tänapäeva inimesest olid tal ebapropotsionaalselt pikad käed. Võrreldes praeguse inimese ajuga oli tal see ligi poole väiksem, aga kujult oli see sama.(600-675 cm³) Samal ajal Homo habilis'ega elasid mitmed inimesesarnased kahejalgsed primaadid, näiteks Paranthropus boisei (Australopithecus boisei). Ent homo habilis'est, kes hakkas varakult leiutama uusi tööriistu ja oli toidu suhtes vähem valiv, sai terve rea uute liikide eellane, sellel kui Paranthropus bois...
sugulased olla * perekond abielupaar koos järglaste (ja lähisugulastega); perekonnasuhteid reguleerivad seadused ja tavad * ülalpeetav see, kes ei saa palka; pensionär, laps, puudega inimene * tööjõud ühiskonna töövõimelised inimesed Ühiskonna vanus: 5-6 miljonit aastat Algsed kooselu põhjused: toiduhange, turvalisus, järglaste saamine Kooselu vormid: 1) inimkari koosseis polnud püsiv, ühine töö ja vara 2) sugukond koos elasid sugulased ehk püsiv kollektiiv, ühine töö ja vara 3) külakogukond augulaste kõrvale asus elama ka võõraid, kujunes välja eraomand, oma perekonnas tööriistad ja vara 4) riik organiseeritud kogukond, oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga Millised on kodanikuühiskonna tegevuse eesmärgid? - kohaliku elu edendamine - inimeste ühtekuuluvustunde tugevdamine Mida annab inimestele kodanikuühiskond?...
Arvatakse, et neandertallased olid arenenud, sest nad matsid surnuid ja panid neile haudadesse kaasa materiaalseid asju. Samuti ollakse arvamusel, et neandertallastel oli oma ühiskonnakorraldus, religioon ja kunst. Homo sapiens sapiens kujunes välja u 200 000 a. tagasi. Teda kutsutakse kromanjoonlaseks, kuna tema luustik leiti Prantsusmaalt Cro-Magnonist. 3. Iseloomusta kromanjoonlast (korilus, sugukond , hõim, perekond, uskumused, Altamira, totemism, animism) Cro-Magnoni inimesed ehk kromanjoonlased olid eluviisilt korilased, kütid ja kalastajad. Peamine loom, keda kütiti oli põhjapõder. Relvadeks olid kivist pihukirves, õng, ahing, luust oda. Elati koos 50-75 liikmelistes gruppides. Ühte gruppi kuuluvad inimesed olid tavaliselt suguluses, elasid sugukondades (ühest esivanemast põlvnev püsivalt koos elav inimrühm)...
Eluslooduses elavad organismid grupeeritakse sarnaste omaduste alusel. Süstemaatika on selline teadus, mis tegeleb organismide ühendamisega rühmadesse nende ühiste tunnuste alusel. Süstemaatika põhiüksused: liik, perekond, sugukond , selts, klass, hõimkond, riik. 1. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Ühe liigi isendid saavad omavahel ristuda ja anda järglasi. 2. Perekond sarnaste tunnustega liikide rühm. 3. Sugukond sarnaste tunnustega perekondade rühm. 4. Selts sarnaste tunnustega sugukondade rühm 5. Klass sarnaste tunnustega seltside rühm 6. Hõimkond sarnaste tunnustega klasside rühm 7...
Karl von Linné (18. saj) nimetas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Liigid tuli koondada taksonitesse kategooriates. · Takson ühte süstemaatika kategooriasse kuuluv rühm. Hierarhiline süsteem (iga takson kuulub ühte temast vahetult kõrgemasse taksonisse. Iga taksoniga organismidevaheline sarnasus väheneb. Kehtestas 5 kategooriat, millele hiljem on lisatud 2, tänepäeval: LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS KLASS HÕIMKOND RIIK. Tänapäeval: Vajadusel vahekategooriad (alamselts, ülemsugukond jne). Sellisel juhul kasutatakse trinaarset ehk kolmesõnalist nomenklatuuri. Nt: Motacilla flava flava (lambahänilane) ja Motacilla flava thunbergi (põhjahänilane) Liigist kõrgemate taksonite teket nimetatakse makroevolutsiooniks (mitmekesistumine, täiustumine, väljasuremine)...
Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem...
Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutele...
Poilased Koostas: Jako Ploom MMOP II Juhendaja: Erle Tüür Luua metsanduskool Kes on poilased? poilased (Chrysomelidae) on sugukond väikesi värvilisi mardikaid, kes sarnanevad pisut lepatriinulastega. enamik poilasi on pikliku kehaga. Nad pole poolkerajad nagu lepatriinulased. Poilaste kõht on kumer, nende jalad ja tundlad on pikemad. Millest toituvad? poilased on taimetoidulised toituvad põhiliselt taimede lehtedest kui poilasi on palju,võivad nad taimede lehed rootsudeni paljaks närida Poilaste vastsed...
Tagasi toimusid nüüdisinimeste elus olulised muutused: · Ehitati püsivaid eluasemeid · Õpiti looma kauneid kunstiteoseid · Tööriistad muutusid täiuslikumaks. Elati gruppidena, mille liikmed olid omavahel suguluses (korilus, küttimine, kalapüük). Sugukond on omavahel suguluses olemate perekondade ühendus. Sugukonna elu juhtisid vanemad ja auväärsemad liikmed. Arenesid tööriistad: Kivist oda, nooleotsad loomaluudest nõelad, harpuunid. Esimene koduloom oli koer. Muistsete inimeste uskumused, kunstiteosed...
Putukad Mardikalised Liblikalised Kahetiivalised Kiletiivalised Sihiktiivalised Lepatriinu Lepatriinu Lepatriinud on eredavärvilised, tavaliselt punase mustakirjud. See värvus on neile kaitsevärvuseks. Omavad kaks paari tiibu lennutiivad ja kattetiivad. Parm Sugukond parmlased kuuluvad putukate klassi kahetiivaliste seltsi. Parmud on levinud kogu maailmas ja neid tuntakse verdimevate putukatena. Emane ja isane parm Kõik isased parmud toituvad Emane parm munemas. eranditult taimsest toidust. Parm Isased isendid toituvad õietolmust ja nektarist, mõned liigid ka kõdunenud taimejäänustest. Keha võimas, lapiku kujuga,...
§ Võsundkontpuu § Rukkilill § Harilik toomingas § Pääsusilm § Harilik pärn § Nõmmliivatee § Harilik kellukas § Harilik ussikeel § Harilik varsakabi Harilik kuusk (Picea abies) Sugukond : männilised (Pinaceae) Igihaljas okaspuu, mille kõrgus kuni 30m. Eluiga 400500 aastat. Üks levinumaid Eesti metsapuid. Oksad kasvavad noores eas horisontaalselt, vanemas eas rippuvalt. Tumerohelised 1,52,5cm pikkused okkad. Pruunid 812cm pikkused käbid. Valmivad oktoobri lõpuks. Pakasekindel. Eelistab parasniiskeid viljakaid muldasid. Varjutaluv. Võib esineda hiliskülma ja tormikahjustusi. Hea hekitaim talub hästi kärpimist. Haljastuses kasutatakse erinevaid võravorme....
Huntämbliklased Huntämbliklased (Lycosidae) on ämblikuliste seltsi kuuluv sugukond , mis jaguneb perekondadesse Pardosa ja Lycosa. Tuntakse umbes 1200 huntämbliklaste (Lycosidae) sugukonda kuuluvat liiki. Jahtimine Oma nimetuse on nad saanud tänu sellele, et ajavad pidevalt saaki taga ja ei püüa saaki võrgu abil. Toituvad peamiselt putukatest ja teistest ämblikest. Ämblik valvab saaki liikumatult, sobival momendil ründab kiiresti ja haarab sellest tugevate esijalgadega kinni. Lõugtundlate abil...
EESTI MAGEVEEKALAD. Klass SÕÕRSUUD Selts silmulised Sugukond silmlased. ( ussitaolised, t täppi) MERISUTT. Ühevärvilised, mustrita. JÕESILM Jõesilm on maolaadse kehakujuga, esmapilgul angerjat meenutav kala. Suu asemel on tal sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Suurem sõrmejämedune. OJASILM. Väiksem pliiatsijämedune mageveeline....
Osata elu tunnuseid loetleda ning tuua näiteid kuidas see avaldub/välja paistab. Rakuline ehitus ( ainukraksed ja hulkraksed ) Pärilikkus ( järglased sarnanevad vanematele) Näiteks inimene, laps sarnaneb vanematele. Neegril sünnib neeger. Aine- ja energiavahetus ehk metabolism. (Autotroofid ja haterotroofid) Siia alla kuuluvad ka olulised protsessid nagu fotospntees,toitumine ja hingamine. Autotroofid- Organismid, kes sünteesivad vajalikke orgaanilisi aineid väliskeskkonnas saadvatest anorgaanilistest ainetest – Nt taimed ja mõned bakterid. Heterotroofid – organismid, kes saavad energiat ja aineid toidust. Nt – Loomad, inimesed, seened ja mõned bakterid. Paljunemisvõime - suguline ja mittesuguline paljunemine [vegetatiivne] Arenemisvõime – otsene ja moondeline areng Biomolekulide esinem...
elupäeval - Suguküpsus saabub tavaliselt 1 aasta vanuselt rongal 2 a - Sulgivad 1 kord aastas - Paljude liikide ere kevadsulestik ei teki sulgimise tulemusel vaid tuhmide suleservade kulumise tõttu- need variavad sule eredamat osa Värvuliste 4 alamseltsi 1. Lainokalised (Eurylaimi) 2. Türannilised (Tyranni) 3. Lüürasabalised (Menurae) 4. Laululised (Oscines) Lainokalised (Eurylaimi) - 1 sugukond ja 14 liiki - Alakõri lihtsa ehitusega- 1 paar lihaseid - Levinud peamiselt Kagu-Aasias Himaalaja jalamilt Filipiinideni - Varblaste kuni harakate suurused - Enamasti putuktoidulised, Kollalainokk- (Eurylaimus ochromalus) Ebasarvnokk- (Pseudocalyptomena graueri) - 2 sugukonda ja ~1100 liiki Türannilised (Tyranni)vihmametsades - Lõuna- ja Kesk-Ameerika - Alakõri lihtsaehitusega- kuni 2 paari häälelihaseid Kastanrähnik(Hylexetastes perrotii)...
Idanemine saab alguse, kui seemnest väljub idujuur. Arenevad hüpokotüül ehk juurekael, idulehed ja esilehed. Idanemiseks on vaja soodsaid olusid – piisavalt hapnikku, vett ja optimaalset temperatuuri. SÜSTEMAATIKA Üksused e taksonid RIIK > HÕIMKOND (-taimed) > KLASS > SELTS (-laadsed) > SUGUKOND (-lised) > (TRIIBUS) > PEREKOND > (SEKTSIOON) e LIIK Liigist suuremad ja väiksemad taksonid Liigist suuremad taksonid: perekond (üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki), sugukond (lähedasi perekondi ühendav üksus), selts (lähedasi sugukondi ühendav üksus), klass, hõimkond, riik Liigist väiksemad taksonid: alamliik (liigi geograafiliselt või ökoloogiliselt eraldatud osa, mille isendid on evolutsiooni käigus omandanud pärilikke...
) Günodiöötsilistel liikidel on emasisendid sageli “edukamad vanemad” kui hermafrodiidid - toodavad rohkem ja/või paremaid seemneid. 9. Hierarhiline süsteem, binaarne nomenklatuur Hierarhiline süsteem ja binaarne nomenklatuur Iga liik kuulub ainult ühte perekonda Iga perekond ainult ühte sugukonda Iga sugukond ainult ühte seltsi jne Binaarne ehk binominaalne nomenklatuur on liigi nimetamine kahe sõnaga Teaduslik ladinakeelne liiginimetus on binaarne, s.t. koosneb kahest sõnast: perekonna nimest ja liigiepiteedist. Nimetuse esimene sõna näitab, millisesse perekonda liik kuulub ja epiteet ütleb, millise liigiga antud perekonnast on tegemist. Liigiepiteeti ei kasutata kunagi eraldi. Perekonna nimi ladina keeles alati suure tähega...