Tugielundkonna moodustavad luud ja liigesed. LUUSTIK Inimese luustiku olulisemad osad on: -kolju, -selgroog, -rinnakorv, -ülajäsemete luud, -õlavöötme luud, -alajäsemete luud -vaagnavöötme luud. Inimese luustik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TORULUUD Seest õõnsad. Muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. OLLUSED Plinkollus tihe ja tugev välimine luukude. Asub luuümbrise all. Käsnollus käsnjas plinkollusest pehmem luukude. Asub plinkollusest seespool. Käsnolluses asub luuüdi. LUUÜDI Luuüdi asub käsnolluses Punane luuüdi vereloome Kollane luuüdi rasvade talletamine LUUÜMBRIS -katab luud -moodustab uusi luurakke
- Lameluu (koljulaeluu, rinnak) - Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud) - Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud (patella, ja randmes hernesluu) - Sega luud (abaluu, roided, selgroolülid) 2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid ja mitu neid on? - Randmeluud (8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. - Kämblaluud (5) - toruluud - Sõrmeluud (14) toruluud, pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (proksimaalne (lähimine)-, keskmine- ja distaalne (kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? - Sidemed, sünoviaalpaunad, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad - Kõigis liigestes on sidemed 4. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad (3) ja luud 1. Kand - kannaluud (7) 2. Pöid - pöialuud (5) 3. Varbad varbalülid (14) 5
Retsessiivsed tunnused külgekasvanud kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine. 4. Soo määramine. Temperatuur, kromosoomid 5. Esmased sootunnused sünnihetkeks on need juba olemas. Sugunäärmed, suguelundid. Teisesed sootunnused elukäigus arenevad. Meestel kitsad puusad, laiad õlad, madal hääletoon. Naistel kõrgem hääletoon, kitsad õlad, laiad puusad 6. Naissportlased meessuguhormoonidega. Siis on nendel tugevam lihastik , pikemad toruluud. 7. Mehed naissuguhormoonidega. Nahaalune rasvkude, lühemad toruluud, laiad puusad. 8. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele. Muutused on toimunud kas geenides või kromosoomides. Mittepärilik elujooksul toimunud muutused ei pärandu järglastele. 9. MUTAGEENID. Bioloogilised viirused, bakterite ja hallitusseente mürgid. Keemilised tugevatoimelised alused ja happed, olmekeemia tooted, paljud ravimid. Füüsikalised kiirgused, radioaktiivne kiirgus, UV 10
Inimesel määratakse sugu viljastumise hetkel. Soo määrab, millise sugukromosoomiga ( kas X või Y- kromosoomiga ) sperm munarakku viljastas. Esmased sugutunnused (sugunäärmed ja suguelundid) on välja kujunenud sünnihetkeks. Teised sugutunnused arenevad välja suguküpsuse saabudes. Meestel on nendeks karvkasv näol (vurrud, habe), madalam hääletoon, tugevam lihastik, laiad õlad, pikemad toruluud jne. Naistel on teisesed sugutunnuseks rinnad, kõrgem hääletoon, nahaalune rasvkude, kitsad õlad, laiemad puusad, lühemad toruluud.
kaitseks, vaagnal osalt seedeelundite kaitseks aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks, lülisambal seljaaju kaitseks) 3. Bioloogiline funktsioon seisneb sellest,et luud osalevad ja mineraalide ainevahetuses. Eriti kaltsiumi ainevahetus. luud on kaltsiumi depooks. Ja kaltsiumi taset veres üritab organism hoida stabiilsena. 4. Vereloome funktsioon luudes on luuüdi mis tootab vereliblesid Kuju poolest jagunevad luud nelja rühma - toruluud kaks ümarat otsa mida nimetatakse epifüüsiks nende vahel on torujas moodustis mida nimetatakse diafüüsiks . Nende vahel on kasvueas kõhrerakkudest ehk kondrotsüüdid. Nad on pehmed ja neis ei ole kaltsiumit. Kõhrerakkude ja epifüüsi piiril tekitatakse uut luukudet(ladestuvad kaltsiumisoolad). Ja ühtlasi lükkavad epifüüsi edasi ning luu kasvab. Kasvamine saab toimuda niikaua kuni kõhreplaadid luustuvad. Lõplik luustumine toimub siis
LUUD jalaluud- OSSA PEDIS , need jagunevad: -kannaluud OSSA TARSI- 7 tk, mis omakorda jagunevad: 1. OS NAVICULARE- lodiluu 2. CALCANEUS- kandluu 3. TALUS- kontsluu 4. OS CUBOIDEUM- kuupluu 5. – 7. OSSA CUNEIFORMIA- talbluud -pöialuud OSSA METATARSALIA; kokku 5 lühikest toruluud -varvaste lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM PEDIS, neid on kokku 28. Mõlemal suurel varbal on kaks lüli, ülejäänud varvastel kõigil on 3 lüli, seega kahe jala peale on kokku 28 tk käeluud OSSA MANUS, need jagunenevad: -randmeluud OSSA CARPI/ CARPALIA, kokku 8 tk -kämblaluud OSSA METACARPALIA, kokku 5 tk sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS, mõlema käe peale peaks olema kokku 28 sõrmelüli peaskelett ehk kolju CRANIUM
alleelina. Soole omaste tunnuste kujunemist määravad keharakkudes asuvad sugukromosoomid. Lootelise arengu käigus arenevad välja sugunäärmed ja suguelundid. Hilisema arengu käigus algab organismis suguhormoonide süntees. Viimaste toimel kujunevad teisesed sootunnused, milleks meestel on nt. karvakasv näol, tugevam lihastik, laiad õlad, kitsad puusad ja pikemad toruluud ning naistel rinnad, kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvkude, kõrgem hääletoon ja lühemad toruluud. 2.Rühmita loetelus antud paljunemise näited (pealkirjasta tabeli lahtrid) abiks TV lk 51 ül 2 Vegetatiivne paljunemine Eoseline paljunemine Suguline paljunemine * metsmaasikas * tulp * maarjasõnajalg * kodukass * hüdra * harilik naat * kartul * kuuseriisikas * meritäht * vihmauss
Neuraalne Humoraalne NEURON = närvirakk HORMONES - Sisenõrenäärmete eritatavad (närvisüsteemi abil) keemilised signaalained, mis koos 1.Peaaju närvisüsteemiga reguleerivad organismi 2.Seljaaju talitlust. 3.Närvid (mõjuvad vere kaudu) Toime on kiire (>400km/h) Hormoonid sisenõrenäärmed Toime on lühiajaline 1.Adrenaliin 3.Ajuripats 2.Insuliin 4.Sugunäärmed 3.kasvuhormoon 2.kõhunääre 4.suguhormoonid 1.neerupealised Toime on aeglasem. ...
suhtes kasulike tunnuste teke, kohastumused on pärilikud; n: varje-ja hoiatusvärvus Kohanemine- individuaalne ja mittepärilik muutus, võib olla pöörduv, suhteliselt kiire; n: inimese silmapupilli avardumine ja ahenemine minnes pimedast valguse kätte ning vastupidi Kõrbetaimede kohastumused- sügav juurestik, lihakad lehed/varred vee kogumiseks, või vastupidi kitsad ja nahkjad lehed ning hästi arenenud vahajad kattekoed auramise piiramiseks Lindude kohastumused- tiivad, kerged toruluud, suled Varjevärvus/kuju-muudab isendi keskkonna taustal märkamatuks Mimikri- mingi isendi sarnasus teise liigiga
INIMESE LUUSTIK Luustik on inimese toes Luustik toetab keha ning kaitseb õrnu siseelundeid, nt peaaju. Tähtsamad luud : toruluud, lühiluud ja lamedad luud. Kolju koosneb paljudest erinevatest luudest mida ühendavad õmblused. Lülisamba (e selgroo) moodustavad kaela, rinna ja nimmelülid ning kokku kasvanud ristluu ja õndralülid. Luud koosnevad luurakkudest ja vaheainest Luu on elus kude, mis pidevalt uueneb. Luurakke on kolme põhitüüpi: osteblastid, osteotsüüdid ja osteklastid. Osteblastid toodavad uut rakuvaheainet. Vähehaaval arenevad nad päris luurakkudeks,
Kohastumine e.adaptatsioon-populatsiooni ja liigi isenditele ühised pärilikud omadused,tunnused,mis soodustavad nende eluvõimet,paljunemist.Loob,muuda,säilitab looduslik valik.toimub org.rühmade põlvkondade vahetumise käigusN:nahapruunistub.Kohastumused avalduvadorganismide sise- väliehituses,füsioloogias,käitumises,paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes.biootiline/abiooitiline tegur. kõrbetaimed:sügav juurestik,lihakad,kitsad,nahkjad lehed. linnud:eesjäsemed tiivad,toruluud,suled. imetaja:loote org.sisene areng inimene:püstikäimine kohastumused:varjevärvuskuju,hoiatusvärvus, mimikri-sarnasus teise liigiga kasulik:juhuslik mutatsioon,ökoloogilised tegurid,keskkonnatingimused Liik-looduslike populatsioonide rühm,mille isendid kas tegelikultvõi potensiaalselt ristuvad omavahel.seeon biol.liigimääratlus-ernst mayr morfoloogiline määratlus:populatsioon või populatsioonide rühm,mis olulisete anatoomiliste tunnuste poolest...
Lapsed muutuvad aktiivseks ja asjalikuks,suureneb vajadus tõsise tegevuse järele. 3)murdeiga-algab sugukypsuse saaabumisega,kujunevad hrmoonide mõjul ka teisesed sugutunnused.Hormonaalsed häired,enesevalitsemisraskused,on väga hella tundelised ja ärrituvad kergesti. Mees-karvakasv,madal hääl,tugev lihastik,laiad õlad,kitsad puusad,pikemad toruluud,pollutsioon. Naine-rindade kasvamine,kitsad õlad,laiad puusad,rasvkude,kõrgem hääletoon,lyhemad toruluud,menstruatsioon. 4)noorukiiga-jätkub kehaline areng,kasvamine aeglustub,lõpuks on organism välja kujunenud. Käitumine muutub tasakaalukamaks,tundumused sygavamaks ja pysivamaks. 5)täiskasvanuiga- a)varajane kypsusiga-organism ei muutu,võimed arenevad maksimumini,luuakse prekond,kohanetakse tööga.b)hiline kysusiga-ollakse töös tasemel,lõpuks hakkavad kehalised ja vaimsed võimed aeglaselt taandarenema. C)elatanuiga-kahaneb
Luud võivad olla ühendatud: · Jäigalt luud on kokku kasvanud. Näiteks: koljuluud · Luude vahel on painduv ühendus. Näiteks selgroolülide vahel. · Liikuv ühendus - Liiges 1. Keraliiges Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi 2. Plokkliiges Põlveliiges. Võimaldab teha liikumist ühes tasapinnas. 3. Silinderliiges Võimaldab teha pöörlevaid liigutusi. Luud jaotatakse ehituse alusel: · Pikad ehk toruluud. Näiteks reieluu. · Lameluud. Näiteks koljuluud · Pisiluud. Näiteks sõrmeluud Inimese luustiku olulisemad osad: · Kolju · Selgroog · Rinnakorv · Ülajäsemete luud · Õlavõõtme luud · Alajäsemete luud · Vaagnavöötme luud Selgroog Inimese selgroog koosneb 33-34 omavahel paindunud ühendatud selgroolülist. · 7 kaelalüli · 12 rinnalülii · 5 nimmelüli · 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli
Tsivilisatsiooni teke (spikker) 1)Austrolopiteekus-(5milj.) väike aju(300-350cm), lai nägu, lühike kasv <1.5m, küttis väikseid loomi, kõndis püsti,ei valmistanud tööriistu, töötlemata kivid, puukepid, toruluud(nuiana),Aafrikas. ||| Homo habilis-(2.5milj.)Ajumaht(600-700cm), hakkas 1-na tööriistu tegema, põhitegevus küttimine ja korilus, otsast teritatud pihukirves,Ida-Aasia ||| Homo erektus-(2milj.)Ajumaht(800- 900cm),põhitegevus jahtimine ja korilus,elas koobastes ja okstest onnides,pihukirves,Aafrikast- >Euroopa ja Aasia ||| Neandertaallane-(250K)(30K),ajumaht(1200-1750cm),lühikest jässakat kasvu,laiaõlgsed,külm kliima,matsid surnuid,religiooni alged,pikk kuklaosa,massiivne alalõug,Euroopa ja Lähis-Ida ||| Homo sapiens(200K) 2)Anastav maj.-Põhitegevus küttimine,kalastamine,korilus.Kõik eluksvajav võeti ümbritsevast loodusest(rändav eluviis) 3)Viljele...
Luu koostisosad: plinkaine ja käsnaine.Luu väliskate: luuümbris.(liigesepindadel puudub). Liigesepinnad on kaetud kõhrega. Luud on varustatud lümfi-ja veresoonte ning närvidega.Luu sisaldus: 50 % vesi, 16% rasv, 12% orgaanilised ained, 22% anorgaanilised ained. Orgaanilised ained annavad luudele vetruvuse ja painduvuse. Noorukis rohkem, kui vanas.Anorgaanilised ained Ca 2+ soolad annavad kõvaduse. Vananedes väheneb. 4.Nimeta luude liigid.Igale näide. Pikad luud ehk toruluud Näide: õlavarreluud, reieluu ja sõrmelülid. Lühikesed luud ehk käsnluud Näide: randme ja kanna luud. Lameluud ehk plaatluud Näide: rinnak, abaluu ja puusaluu Segaluud- ülejäänud luud. Nt lülisambalüli keha ehituselt on lühike luu, kaared ja jätked kuuluvad lameluude/pikkade luude hulka. 5.Pidevühenduste liigid,alaliigid,näited esinemise kohta. Luudevahelised ühendused Skeleti luud on omavahel seostatud 2 viisil: pidevate ühenduste(liiduste) ja
Luud, liigesed ja lihased Keha toese ehk tugielundkonna moodustavad luud ja luude ühendid- liigesed ja liidused. Toese osadele kinnituvad lihased, võimaldades seega keha liikumist. Skelett- liikumiselundkonna passiivne osa. Lihased- liikumielundkonna aktiivne osa. Luud on kõvad, veidi elastsed elundid, moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu koostismaterjalik on peamiselt luukude (kõva sidekude) Luud jagunevad kujult ja struktuurilt: · Pikad luud- on kaks jämendunud otsaosa ja silindrist keskosa (toruluud) · Lühikesed luud- kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed (randmeluud) · Lameluud- õhukesed ja laiad luud (abaluu) · Segaluud- ei sarnane eespool nimetatutega (näo luud) · Seesamluud- väikesed luud lihaste või kõõluste sees (põlvekeder, keeleluu) Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Punane luuüdi- on vereloome elundkond. Kollane luuüdi- toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Loote luustik koosneb...
luuüdi. Täiskasvanul paikneb luuüdi põhiliselt toruluude õõntes ja punane luuüdi paikneb käsnolluses. Luude keemiline koostis. ligikaudu 50 % vett ligikaudu 16 % rasva 12 % teisi orgaanilisi aineid ( valgud, süsivesikud ) ligikaudu 21 % mineraalaineid, tänu rasva ja vee sisaldumisele on luu kollakas/valge, roosa varjundiga. Mineraalained. ja orgaanilised ained koos annavad luule tugevuse ja elastsuse. Luude liigitus. Pikad luud ehk toruluud reieluu, sõrmelülid Lühikesed luud randmeluud, kannaluud Lameluud ehk käsnluud roided, niudeluu, kolju, rinnak, abaluu. Segaluud selgroolülid, koljupõhimikuluud. Kereluud. Lülisammas ja rindkere. Lülisammas koosneb lülidest, lülil eristatakse lülikeha, lülikaar ja lülijätkeid. Lülikeha on lüli eesmine, silindrit meenutav osa. Lülikaar on lüli tagumine osa ( hobuseraua kujuline ) piirab koos lülikehaga lülimulku. Kõik
Sünnihetkeks on need juba olemas. Nende järgi saab määrata lapse soo ja ka juba enne sündi. Hilisema arengu vältel võimendub organismis sooole omaste suguhormoonide süntees. Poiste organismis sünteesitakse eelistatult meessuguhormoone, tüdrukutel naissuguhormoone. Lisaks sugulisele küpsemisele arenevad suguhormoonide mõjul suguküpsuse saabudes teised sugutunnnused. Meestel on nendeks habe, madalam hääletoon, tugevam lihastik,laiad õlad, kitsad puusad, pikemad toruluud. Naistel : rinnad, kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvvkude,kõrgem hääletoon, lühemad toruluud. Erinevuse aluseks on muutlikkus. Muutlikkus on organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erinevad. Kõige üldisemalt võib seda jagada kaheks : pärilikuks ja mittepärilikuks. Pärilikus, nagu nimetuski ütleb, pärandub järglastele. Muutused on seljuhul toimunud ka geenides v kromosoomides. Mittepäriliku muutlikkuse korral ei
ja sealt tulevad. ejakulatsioon- peenise juure võõtlihaste kokkutõmbed tõukavad kusitist sperma välja. spermatogenees ja spermiogenees . spermiogenees algab 2. Meioosist. Spermiogenees on spermatogeneesi üks etapp Spermiogenees - Spermatiidid küpsevad, moodustub 4 küpset spermi e. spermatosoidi Puberteedi füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse arengu tunnused poisil. Kehaline areng ( pikkus, kaal ), enamasti ebaproportsionaalne, poistel anaboolse efekti tõttu pikemad toruluud, pikem, kitsam vaagen, enam väljendunud kõrisõlme kasv:" adama õun", hääle muutused, anaboolse toime tõttu poistel lihastik enam arenenud Psüühika muutused: sooline identiteet, isiksus, psüühiline labiilsus Sotsiaalselt iseseisvamaks, kujuneb oma sõprade ring, sotsiaalsete rollide teadvustamine, seksuaalne identiteet prepuberteet ja puberteet Prepuberteedis jätkub sugurakkude areng, sellest tingituna tekivad teisesed ehk
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide? Pikad luud e. toruluud (N: sääreluu), lühikesed luud (N: kontsluu), lamedad luud( kiiruluu), segaluud (rinnalüli) 2. Jalalaba luud ja nimeta jalalaba osad(neid on kolm)? 1. Kand, kannaluud 7tk 2. Pöid pöialuud 5tk , varbad varbalülid 14 tk 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet) Pikad: eesmine pikiside, Tagumine pikiside, Ogadeülineside Lühikesed: ogajätketevahelised sidemed, ristijätkete vahelised sidemed, kollasidemed 4
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide? Pikad luud e. toruluud (N: sääreluu), lühikesed luud (N: kontsluu), lamedad luud( kiiruluu), segaluud (rinnalüli) 2. Jalalaba luud ja nimeta jalalaba osad(neid on kolm)? 1. Kand, kannaluud 7tk 2. Pöid pöialuud 5tk , varbad varbalülid 14 tk 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet) Pikad: eesmine pikiside, Tagumine pikiside, Ogadeülineside Lühikesed: ogajätketevahelised sidemed, ristijätkete vahelised sidemed, kollasidemed 4
Elutekke 3 põhiseisukohta:On toimunud elu algne loomine,Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehdadelt,Elu on tekkis elutu aine arengu tulemusena. Füüsikaline evolutsioon:Elementaarosakesteks tekkisid aatomid.U 5 miljardit at tagasi tekkis Päike ja 4,5 at tagasi Maa.Keemiline evolutsioonLihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid).Bioloogiline evolutsioonDarwini teooria:Elu ajalooline areng planeet Maal, liikide üksteisest põlvnemise kaudu.Sotsiaalne evolutsioonInimühiskonna areng, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng.Bioloogiline evolutsoon:.4 miljardit 3,5 miljardit aastat tagasi esimesed elusolendid,3.5 miljardit aastat tagasi bakterid ehk eeltuumsed.2 miljardit aastat esimesed eukarüoodid(taimed, loomad, seened).esimesed hulkraksed 700 miljonit aastat tagasi.Taimede evolutsioon:Ainuraksed vetikad,Hul...
luudel eri kiirusega. Luu Ca-soolad on ladestunud epifüüsi, epif ja diaf vahel on kõhred epifüüsiplaat. Diaf piirkonnas on luukude olemas. Luu pikikasv kondotsüütide(?) paljunemise teel, diafüüsi otsa ladestub Ca sool, mis lükkab kõhreplaati edasi. Kasv lõpeb kui kõhreplaadid lõplikult luustuvad suguhormooni mõjul, kui nende produktsioon suureneb algab puberteedieas ja selle lõppedes on toruluud kinni kasvanud, naistel 16.-18 ea, meestel 18.-23 ea, tavaliselt varem. Naistel stimuleerib luustumist östrogeen, meestel testosteroon. Luude kasv külgedel toimub luuümbrise kõhrkudedesse Ca-soolade ladestumise teel, veresoonte ja närvide jaoks jäävad kanalid. Surve närvidele võib tekitada kasvuvalusid. Osa luid kasvavad kokku erinevate osade liitumise teel, nt vaagnaluu, kolju. Vaagnaluu liitumine toimub 14 16 eluaastaks.
Luude ehitus Luud jagunevad üldiselt- Kaele, kere ja saba luud Osteloogia- õpetus luudest Epifüüs- luu otsad Luud jagunevad oma ehituse järgi, Pikk- ehk toruluud Lühiluud Lameluud Helmes- ehk seesamluud Õhkluud Välis ehitus jaguneb: Keskosa Otsosa Füüsikõhr Luu siseehitus jaguneb: Luuümbris Kompaktaine Käsnaine Luuüdi Verevarustus Lümfi äravool Närvivarustus Luude seostumis vormid Luud seostuvad Lihastega, Liigestega ja Kudedega
Lamellaarne koosneb lamellidest, osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. Osteoon = osteoonikanal (Harversi kanal) + seda ümbritsevad osteoonilamellid. Osteoonide vahel on ebakorrapärase kujuga vahelamellid. Kanalites kulgevad veresooned ja närvid. · Joonis lk 19 8. Luu kui organi ehitus (toruluu 9. Nimeta luude liigid, igale näide. näitel). · Pikad luud ehk toruluud reieluu, sõrmelülid, Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne õlavarreluu osa on epifüüs. Diafüüsipoolne osa on · Lühikesed luud ehk käsnluud kanna luud, metafüüs. Silindrist keskosa nim. diafüüsiks. randme luud Diafüüs on seest õõnes ja täidetud luuüdiga. (punane luuüdi säsiaines (valmist
Lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku; liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses. Küünarluu on paigal, kodarluu liigub. Küünarnukk ei lase küünarluul pöörelda. 31. Käe piirkonnad Ranne 8 väikest kahes reas paiknevat luud. Proksimaalne ja distaalne rida Kämmal 5 lühikest toruluud Sõrmelülid 14 lühikest toruluud pöidlal proksimaalne ja distaalne, teistel proksimaalne, keskne, distaalne. 32. Käeliiges koosneb: proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest 33. Kodarluu randmeliiges (proksimaalne käeliiges) moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges 34. Kesk randmeliiges (distaalne käeliiges)
Kohastumusi loob, säilitab ja muudab looduslik valik. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumused avalduvad organismide sise ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises jm organismidele omastes eluvaldustes. Toimub pidev alakohastumus-kõigepealt muutuvad keskkonna tingimused. Seejärel ilmneb, kas tunnus annab eeliseid. Nt: Kõrbekohastumine-loomadel suured kõrvad, kaamlil küürud, suviuinak, taimedel vahakiht, lihakad varred jne Lendamine:kerged toruluud, õhukambrid luudes, tugevad rinnalihased, kiire ainevahetus Värvus vastavalt keskkonnale:varjevärvus aitab sulanduda keskkonda. Hoiatusvärvus annab signaali, et ma olen mürgine. Mimikri-sarnasus teise isendiga, kes on mürgine.nt kimalased ja mesilased. Liigiteke Liik on süstemaatiline organismide rühm, mis koosneb populatsioonidest ja neisse kuuluvatest isenditest. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Kui
Luustik e skelett · Luud koosnevad luukoest. · Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa. · Inimesel on enam kui 200 luud ( täiskasvanu ) Luude koostis · Mineraalained 55 - annavad luudele kõvaduse ( Ca , Mg , soolad ) · Orgaanilised ained 25 - annavad luudele elastsuse ( valgud, rasvad ) · Luurakkud ja rakuvaheaine ( peamiselt vesi ) Vananedes mineraalainete sisaldus luudes suureneb ning luude tugevus väheneb. Osteoporoos - luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. Luukoe vähenemist põhjustavad tavaliselt hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või vitamiin D defitsiit. Loote luustik - Koosneb peamiselt kõhredest. Luustumine · Kõhrede järk-järguline luustumine. · Kõik kõhred ei luustu. · Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas. ( 21 a ) · Luude rakud uuenevad kogu elu . Luude kasvuvõõnd - Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus...
looma liigist, tõust, vanusest jt. teguritest · Kõige rohkem rasva leidub seaorganismis · Suurem osa rasvast ladestub naha alla, kõhuõõnde ja lihaste vahel. · Liha, milles on palju lihastevahelist rasva, on mahlane, õrn ja hea maitsega · Rasva väärtus sõltub looma liigist ja vanusest · Nii on noortel veistel rasv valge, vanadel aga kollane · Searasv on valge, roosaka varjundiga, lambarasv valge Luukude: Luud jagunevad kuju järgi: 1. Toruluud · Jäsemete luud, mis on seest täidetud üdiga (noorloomade üdi punane, vanadel kollane) 2. Lameluud · ribi-, laba- ja vaagnaluud 3. käsnjadluud · pealuu Luude hulk sõltub looma liigist, tõust, soost, vanusest ja rammususest Luude osakaal: · veistel 7-32% · sigadel 7-13% · lammastel 8-17% Liha liigid: · veiseliha · vasikaliha · sealiha · lambaliha · ulukiliha · küüliku/jäneseliha · linnuliha (kodu ja metslinnud) Veiseliha
Loeng 3 Luid on 4 tüüpi: 1. Toruluud 2. Lamedad luud (vaagna-, kolju-, abaluu) 3. Lühikesed luud (lülisamba lülid, labakäe- ja jalaluud) 4. Segatüüpi luud (nt oimuluu) luu os ld k Luude kasvu mõjutavad: 1. Hormoonid: a) kasvuhormoon STH (somatotropiinhormoon); b) kõrvalkilpnäärme hormoon PTH (paratüreoidhormoon); c) 2 kilpnäärme hormooni trijoodtüroniin (T3) ja kaltsitoniin; d) sugunäärmete hormoonid östrogeen ja testosteroon; e) vitamin D3- hormoon e kaltsitriool
millisele liigesele toimib puusaliiges (ette viia). 10) Millise lihase toimel me tõuseme varvastele ( sääre kolmpealihas triceps surae), millistest osadest koosneb ( lestlihas m. soleus, sääre kaksikpealihas m. gastrocnemius), millistelt luudelt algavad (sääre/reieluult), millisele luule kinnitub (kandluule calcaneus) ja kuidas nimetatakse lõppkõõlust (Achilleuse kand) 1) Luude jaotus : nim. millist tüüpi luid esineb ja too iga kohta näide. a) toruluud reieluu, pindluu, b) lameluud roided, c) lühikesed luud kanna / randmeluud d) segaluud abaluu, selgroolüli. 2) Käelaba luud: nim. käe osad, märgi kuidas nim. seal olevaid luid ja mitu neid on. a) ranne randmeluud (8), b) kämmal kämblaluud (5), c) sõrmed sõrmelülid (14). 2a) Jalg : a) kand kannaluud (7), b) pöid pöialuud (5), c) varbad varbalülid ( 14). 3) Kuidas nim
Seda läbivad mitmed veresooned, see toidab luud ja parandab luud vigastuse korral. Noortel on periost paks rohked verekapillaarid, vananedes kahaneb. Kõik liigespinnad on kaetud liigeskõhrega. Liigeskõhres pole versooni, seetõttu on nende koormamine hädavajalik, et säilitada paksu kõhre. Noortel on see paks, kohev, sisaldab palju vett, vananedes kuivab. (Atrioos on liigeste kulumine). 89. Nimeta luude liigid. Igale näide. Lk 25 õpikus. 1. Pikad luud ehk toruluud nt. õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid. 2. Lühikesed luud ehk käsnluud nt. randme-ja kannaluud. 3. Lameluud ehk plaatluud ümbritsevad kehaõõsi koljulae luud, nad on ulatuslikeks kinnituskohtadeks lihastele rinnak, abaluu, puusaluu. 4. Segaluud nt. lülisambalüli. 5. Pneumaatilised luud ehk õhku sisaldavad luud koljus, nt otsmikuluu, oimuluu, ülalõualuu. 90. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, näited esinemise kohta.
millisele liigesele toimib puusaliiges (ette viia). 10) Millise lihase toimel me tõuseme varvastele ( sääre kolmpealihas triceps surae), millistest osadest koosneb ( lestlihas m. soleus, sääre kaksikpealihas m. gastrocnemius), millistelt luudelt algavad (sääre/reieluult), millisele luule kinnitub (kandluule calcaneus) ja kuidas nimetatakse lõppkõõlust (Achilleuse kand) 1) Luude jaotus : nim. millist tüüpi luid esineb ja too iga kohta näide. a) toruluud reieluu, pindluu, b) lameluud roided, c) lühikesed luud kanna / randmeluud d) segaluud abaluu, selgroolüli. 2) Käelaba luud: nim. käe osad, märgi kuidas nim. seal olevaid luid ja mitu neid on. a) ranne randmeluud (8), b) kämmal kämblaluud (5), c) sõrmed sõrmelülid (14). 2a) Jalg : a) kand kannaluud (7), b) pöid pöialuud (5), c) varbad varbalülid ( 14). 3) Kuidas nim
jämedamaks . Luude rakud uuenevad kogu elu , vanad rakud lagunevad ja asendavad luuübrises toodetud uutega . Luuümbrises on palju veresooni ja närve , osa neist tungib luupinna avade kaudu luukoe sisse . Luuümbrise all asub plinkollus , sellest seespool pehme käsnjas luukude käsnollus Luukude läbivad kanalid milles kulgevad veresooned. Veri varustav luukoe rakke hapniku ja toitainetega ning viib ära jääkained . Osa luid on seest õõnsad näit: jäsemete pikad toruluud . Toruluude otsas on õõnsuse asemel käsnollus . Enamiku luude keskosas on luuüdi .Puusaluudes ,selgroolülides , roietes , toruluude käsnolluses on punane luuüdi , toruluude õõnsuses , aga kollane luuüdi . Kollane luuüdi on toitainete eriti rasvade varupaik . Punane luuüdi on vereloomeelund . Osa punastest luuüdist asendub vanades kollase luuüdiga. Luud on lihaste kinnitumiskohad . Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil .
Evolutsioon-on mingi kinda suunaline muutumine,tavaliselt lihtsamalt keerulise suunas.Evolut alguses on areng suhteliselt kiire,hiljem aeglustub.neli evolutsooni tüüpi. 1.Füüsikaline-suurpauk-aatomite teke.2.Keemiline-molekulid-org.aine molekulid(valk,lipid,polüsahhariid),3.Bioloogiline-eeltuumsedorg-Homo sapiens.4.sotsiaalne-homosapiens. Evolutsiooni idee kujunemine. G.Cuvier-uuris kivistike,liigid muutuvad,katastroofi teooria,selletõttu osad liiggid paleontoloogia välja surnud. E.Darwin-poeetiliselt faktilised,mörkas üleproduktsiooni. J.B.Lamarck-zoloogia filosoofia,esimene evolut õpetus,1.elu on ise tärganud-isetärkamise teel,mis on kordumatu,2.muutused on tingitud.Tegurid:1.Täiustumisetund(sisemine tung)2.Keskkonnategurite muutused.3.Tunnuste pärandumine järglastele. C.Darwin- elu on maapeal tekkinud ise tärkamise järgi (loodusliku valiku õpetus).Looduslikvalik:1.liigi üleproduktsioon.2.olelusvõitlus-paremini kohastunu.3.pärilik muu...
Võivad põhjustada ka sessoonsed muutused. Kohastumused e adaptsioonid- organismide ehituse ja talitluse muutumine, sobitumaks keskkonna tingimuste ja eluviisiga. Kohastumised on kõige väiksemad evolutsioonilised muutused. Looduslik valik loob, muudab ja säilitab kohastumisi. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. (Kõrbetaimedel sügav juurestik vee hankimiseks, lihakad lehed või varred vee kogumiseks. Lindudel eesjäsemete arenemine tiibadeks, kerged toruluud, sulestik- veelindudel on nö ''veekindel'' sulestik. Paljudel loomadel on varjevärvus, või varjekuju- muudavad keskkonna taustal märkamatuks- näiteks valgejänes, rabakana) Kohanemine- kui indiviid oma elu jooksul sobitub elutingimuste muutustega. Kohastumine- Organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Liigiteke
kohastumused on pärilikud; n: varje-ja hoiatusvärvus Kohanemine- individuaalne ja mittepärilik muutus, võib olla pöörduv, suhteliselt kiire; n: inimese silmapupilli avardumine ja ahenemine minnes pimedast valguse kätte ning vastupidi Kõrbetaimede kohastumused- sügav juurestik, lihakad lehed/varred vee kogumiseks, või vastupidi kitsad ja nahkjad lehed ning hästi arenenud vahajad kattekoed auramise piiramiseks Lindude kohastumused- tiivad, kerged toruluud, suled. Varjevärvus/kuju-muudab isendi keskkonna taustal märkamatuks Mimikri- mingi isendi sarnasus teise liigiga Liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevoluts. - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass).
Kaht luud ühendab kaks liigest: 1) lähim kodar-küünarluu liiges 2) kaugem kodar-küünarluu Need kaks liigest moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. Liikuvus: liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180 0 ulatuses. Kodarluu liigub umber küünarluu. 12. Käe skelett, luudevahelised ühendused, liikuvus. Käe skelett: selle moodustavad: • randme luud (8 väikest luud kahes reas) • kämbla luud (5 lühikest toruluud) • sõrmelülid (5 lühikest toruluud – pöial 2-e ja teised sõrmed 3-e lüliga) Luudevahelised ühendused, liikuvus: • randme-kämblaliigesed – lameliigesed, liikuvus väike • pöidla randme-kämblaliiges – on hästi liikuv sadulliiges – võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. • kämbla-lüliliigesed – on keraliigesed. Liikumine ümber 3 telje, mis võimaldab sõrmedel hästi liikuda. • lülivaheliigesed – on plokkliigesed, painutus ja sirutus . 13
Liikumine: Toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon), väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon). 31. Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud Käe luud jagunevad: randmeluud, kämbla luud ja sõrmelülid Randme luustik kaheksa väikest kahes reas paiknevat luud Kämbla luustik viis lühikest toruluud Sõrmelülid lühikesed toruluud 32. Käeliiges koosneb Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest 33. Kodarluu-randmeliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalse käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Liikumine ümber kahe telje: Frontaaltelje sirutus-painutus Sagitaaltelje eemaldamine-lähendamine 34
Mardikad 22. Mis on kohastumine ehk adaptsioon? On populatsiooni ja liigi isendite ühised pärilikud omadused ja tunnused, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist. Kui organismide kasulikud tunnused püsima jäävad. Võrdle kohastumist ja kohanemist? Kohanemine on erinevalt kohastumisest mittepäriliku alusega ja võib olla pöörduv. Milliseid kohastumisi esineb erinevatel organismidel, täida tabel. Loomad: sünnijärgne piimaga toitmine, lindudel on kerged toruluud, sulestik ja esijäsemed on arenenud tiibadeks. Varjevärvus ja varjekuju. Taimed: sügav juurestik vee hankimiseks, lihakad lehed või varred veevarude kogumiseks, vee aurumist piiravad kitsad ja nahkjad lehed ning hästi arenenud vahajad kattekoed. Putukad: hoiatusvärvus. 23. Koostage liigiteket kirjeldav tekst, milles näitate seoseid järgmiste mõistet ja protsesside vahel: a) liik, b) isolatsioon, c) looduslikvalik, d) geneetilise materjali muutus, e) ristumisbarjäär
3) Küünarluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline side. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad ühtse terviku, liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje. Sissepööramisel ristuvad küünarvarreluud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarreluud paralleelselt ja peopesa suunatud ette ülesse. 12. Käe skelett: Käe sekeleti moodustavad: -randme luud: 8 väikest luud kahes reas -kämbla luud: 5 lühikest toruluud -sõrmelülid: 5 lühikest toruluud – pöial kahe ja teised sõrmed kolme lüliga - luudevahelised ühendused, liikumisvõimalused: 1) randme-kämblaliigesed – randmeluude distaalne rida ja 2.-5. kämblaluude põhimikud; lameliigsed; liikuvus väike (amfiartroosid – annab stabiilsuse) 2) Pöidla-randme-kämblaliiges – trapetsluu ja 1. kämblaluu põhimik; hästi liikuv sadulliiges = võimalik pöidla suur liikumisulatus (eemaldamine ja lähedamine, vastandamine teistele sõrmedele).
II. LUUD JA LIHASED 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luud koosnevad luukoest. Luukude on selline kude, kus selle koe moodustumine toimub luukõhre muutumise teel kaltsiumisoolade lisandumise luukoeks. Kõhrekude on pehme, luukude jäik. Luukoe moodustumine algab juba embrüonaaltasemes, siis on suurem osa kõhreline, seda produtseerivad kõhrerakud ehk kondrotsüüt. Looteea algul koosneb täielikult kõhrkoest, esimesed luustikuosad tekivad 7-8 rasedusnädalal. Toruluudel eristatakse epifüüsi ja diafüüsi. Vastsündinul on diafüüsid juba luustunud. Luu kasv tikuti toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhreplaadi kaudu. Epifüüsi ossa ladestuvad kaltsiumsoolad, lükkavad edasi mõlemast otsast, nii pikeneb kuni kõhreplaadid ei ole täielikult luustunud. Suguhormoonide mõjul puberteedieas, siis jääb kasv seisma. Selleks ajaks loetakse suguküpsuse saamist. Naistel 19, meestel 21-22. Kui pikikasvu enam ei toimu, toimub kuukoe uuenemine kah...
ANATOOMIA 1) Millega tegeleb anatoomia? Anatoomia on teadus, mis uurib inimese ehitust.(väliskuju, siseehitus, arenemine, põlvnemine) 2) Millega tegeleb füsioloogia? Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. 3) Nimeta inimese keha põhiosad. (4) Pea, kael, kere, jäsemed. 4) Missuguses raku osas asuvad kromosoomid? Kromosoomid asuvad raku tuumas. 5) Kirjelda luude ehitust. Luud on kõvad, aga veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid. (50% vett, 15,7% rasva, 12,5% muud orgaanilised ained, 21,8% mineraalained) 6) Luud jaotatakse kuju järgi. Toruluud(pikkluud), lühiluud, lameluud. 7) Millised on tugielundkonna põhifunktsioonid? Nimeta 5. *Luustikule toetuvad lihased, mis võimaldavad keha liigutamist. *Luustik kaitseb organisi tähtsaid elundeid 8) Nimeta vere koostisosad ja nende põhifunktsioonid. Erütrotsüüdid(punased verelibled)- hapniku sidumine (hemoglobiin) Leukotsüüdid...
Bioloogia Evolutsiooni tõendid · Paleontoloogia andmed · Võrdlusmeetodid: a)võrdlev anatoomia- mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. b)molekulaargeneetiline võrdlus- mida sarnasem nukleotiidjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleaotiidjärjestuse muutumise kiirus. Inimesel on ühiseid geene (mida määravaid geene?): sisalikuga- rakuhingamist määravad geenid rohukonnaga- rakuhingamist määravad geenid räimega- rakuhingamist määravad geenid vihmaussiga- rakuhingamist määravad geenid toomingaga- rakuhingamist määravad geenid bakteriga- rakuhingamist määravad geenid kärbseseenega- rakuhingamist määravad geenid Pseudogeenid on organismides vanad geenid, mis on tekkinud am...
-Moodustab uusi luurakke -Ühendab luid ümbritsevate kudedega -Sisaldab palju veresooni ja närve Plinkollus on tihe ja tugev välimine luukude, mis asub luuümbrise all. Käsnollus on käsnjas plinkollusest pehmem luukude, mis asub plinkollusest seespool ja selles asub luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse. Kollane luuüdi on toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Toruluud on seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. Kõõlus on valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude. Selgroog koosneb 33-34st lülist: -7 kaelalüli -12 rinnalüli -5 nimmelüli -5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli -4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks. Rinnakorvi moodustavad 12 selgroo rinnalüli, 12 paari roideid ja rinnak. Liidused on liikumatud luudevahelised ühendused.
Liikumiselundkond 91. Liikumiselundkonna struktuur Inimese keha ja selle osade liikumist võimaldab tugi-liikumiselundkonna, mis hõlmab luustikku ja listikku.Luustik on tugi-liikumselundkonna passivne, lihastik aktiivne osa. 92. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 93.Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. On üks mõõde oluliselt suurem kui kaks ülejäänut. Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsiapoolne osa metafüüs. 94. Nimeta luude liigid. Igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid, Lühikesed (randme ja kannaluud), Lameluud (rinnak...
Jämenenud otsad koosnevad käsnainest, mis pealt on kaetud õhukese plinkaine kihiga. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. Kasvavas luus eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. Diafüüs kujutab endst tihedast luuainest (plinkainest) toru. Seest õõnes diafüüs on täidetud luuüdiga. 9. luude liigid: a) Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu). b) Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud). c) Lameluud e. plaatluud (rinnak, abaluu, puusaluu). d) Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõikide eelpool nimetatud luude tunnuseid. e) Pneumaatilised luud e. õhku sisaldavad luud (otsmikuluu, oimuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid: a) Fibroossed ühendused: Sideliidused (sidemed, luudevahekiled). Õmblused (koljuluude vahel).
ka luude enneaegset hõrenemist ja aitab luudel areneda--füüsiline aktiivsus). Luude tihendust vähendab neerupealise koore glükortikoidid. 3. Bioloogiline funktioon. Seisneb selles, et luud osalevad ka mineraalide ainevahetuses (eriti kaltsiumi). Luud on kaltsiumi depooks ja kaltsiumitaset veres püüab organism hoida üsna stabiilselt. Luudes paikneb ka luuüdi (vereloome funktioon). Luud jagunevad rühmadesse: 1. Toruluud. Kaks ümaramat otsa, mida kutsutakse epifüüsiks. Nende vahel on torujas moodustis diafüüs. Osteplastid töötavad nende kõhrerakkude ja epifüüsi piiril ja nende tegevuse tulemusena kaltsiumisoolad lagestuvad otsa ja tekitavad sinna uut luukudet. Lükkavad ka seda epifüüsiplaati edasi ja toruluu pikeneb. Selline pikikasv saab toimuda niikaua kuni need kõhreplaadid lõplikult luustuvad, kasvavad kinni. Toimub aga siis kui
Kaktustel on varred vee tagavarade hoidmiseks. Kohastumine kuivusega: Hästi väljaarenenud kattekude, Sügav juurestik, Kitsa või lihaka lehelabaga lehed. Vee säilituskude, Lehed taandarenenud, Õhulõhed avatud öösel ja fotosünteesiks vajalik CO2 varutakse öösel. Loomadel vees liikumiseks Süstjas kehakuju, Ujumiseks uimed või loivad. Lindudel kujunenud Lendamiseks tiivad, Tühjad toruluud, Veelindudel ujulestad, Mittemärguv sulestik. Paljudel organismidel on varjekuju või värvus. Aastaajalised muutused karvastikus või sulestikus, Liivakarva värvus kõrbeloomadel, Tume selgmine ja hele kõhtmine pool kaladel, Sarnasus keskkonna fooniga. Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris.
Anatoomia konspekt 1. Koe mõiste: Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus: Epiteelkudedele on iseloomulik kiire regeneratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel, side- ehk tugikudedele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus, lihaskudedele on iseloomulik ehituslik element kontraktiilne müofibrillid, närvikudedele on iseloomulik et kude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Katteepiteelkude (nahk), Näärmeepiteelkude(kehanäärmed on selle päritoluga), Sensoorne epiteelkude (haistmisepiteel nina limaskestal), Toite sidekoed (veri,lümf), retikulaarne sidekude(luuüdi), rasvkude( ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
