Moodustades linge ja see võimaldab prootonite suunatud liikumist läbi membraani välja. ATP süntaas on mikromootor, mis pöörleb, kui prootonid transporditakse läbi tema tsütoplasmasse. See pöörlemine toob kaasa ATP sünteesi. Bakteritel on ka selliseid ATP süntaase mis kasutavad põhiliselt Na + ioonide gradienti, kuid võivad ümber lülituda ka H+ või Li+ ioonide gradiendile. Ainete transport rakku. Difusioon, vahendatud difusioon, aktiivtransport oska neid lühidalt iseloomustada. Sümport, uniport, antiport. Poriinid välismembraanis, nende osa ainete liikumises rakku. Ainete transport on bakterile oluline 10% E.coli genoomist kodeerib transpordis osalevaid valke. Mikroobid omastavad lahustunud toitaineid raku pinnaga, nad toituvad osmootselt. Pinotsütoosi neil pole kirjeldatud. Mikroobid peavad aineid transportima ka rakust välja. Nt periplasmasse transporditakse peptidoglükaani ehitusblokke
tulenevate ensüümide sünteesiks 7. Kuidas toimub ainete transport läbi membraani? • Passiivtransport- (ei kuluta energiat)-difusioon (aine liigub sinna, kus tema hulk on väiksem; osmoos ( lahusti liikumine selle suunas, kus tema hulk on väiksem; valgukanalid • Aktiivtransport (vajab lisaenergiat)- transportvalgud; Fagotsütoos; (pinotsütoos); ainult läbi valgukanalite 8. Tsütoplasma koostis ja ülesanded • Koosneb veest ( 60-90%); madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid; biopolümeerid, pigmendid, regulaatorained, lahustunud gaasid. • Ülesanne: seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks 9. Mis on tsütoskelett, selle ülesanded. • on raku tugi- ja liikumissüsteem • koosneb niitjatest valkudest
sisemust täidab maatriks Ülesanne: varustab rakku energiaga Vakuooli: erinevate ainetega täidetud ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed Ülesanne: varuainete säilitamiseks, rakule mittevajalike jääkainete ladestamist 7. Kuidas toimub ainete transport läbi membraani? V: -Passiivtransport- (ei kuluta energiat)-difusioon (aine liigub sinna, kus tema hulk on väiksem; osmoos ( lahusti liikumine selle suunas, kus tema hulk on väiksem; valgukanalid -Aktiivtransport (vajab lisaenergiat)- transportvalgud; Fagotsütoos; (pinotsütoos); ainult läbi valgukanalite. 8. Tsütoplasma koostis ja ülesanded. V: Koostis: vesi, madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid jt.), biopplümeerid, pigmendid jt. Ülesanne: osaleb pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks 9. Mis on tsütoskelett, selle ülesanded. -on raku tugi- ja liikumissüsteem
4) Posttranslatsionaalne modifikatsioon: Valgu täiustamine/muutmine sellele funktsionaalsete rühmade lisamisega (fosfaadid, atsetaadid, lipiidid, süsivesikud) Ensüümid võivad ka valgult tükke ära lõigata. 15. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate informatsiooni edastamist närvisüsteemis. Puhkeseisundis on närvirakumembraanil (NRM) puhkepotentsiaal (PP). Sees negatiive, väljas positiivne laeng. Seda kontrollivad ioonkanalid, lastes läbi teatud ioone. Lisaks ioonide aktiivtransport (Na- K pump) Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali (AP) info edastamiseks. AP on suur hetkeline membraanipotentsiaali muutus, levib mööda aksonit. See tekitab NRM'i läbilaskvuse suurenemise, Na-ioonid valguvad massiivselt rakku → PP väheneb → → Sees positiivne, väljas negatiivne → Na-kanalid sulguvad, K-ioonid väljuvad rakust → NR repolariseerub Läbiväärtuse ületanud signaal kutsub esile AP, käitub „kõik või mitte midagi“ põhimõttel
potentsiaaligradiendi suunas 16. Milline järgnevatest ühenditest läbib rakumembraani lipiidset kaksikkihti kõige kiiremini? CO2 17. Transpordiprotsess kahte erinevat ainet ühes suunas transportiva valgu vahendusel on sümport 18. Loomarakke kasvatatakse glükoosi sisaldavas keskkonnas ja glükoosi sisaldus rakkudes on suurem kui väliskeskkonnas. Milline on glükoosi rakkudesse sisenemise mehhanism aktiivtransport 19. Eksperimentaator eemaldas aksoni müeliintupe. Milline on sellise töötluse tagajärg? Neuron juhib impulsse aeglasemalt. 20. Anesteetikumid vähendavad valutunnet blokeerides närviimpulsside edasiliikumist. Milline järgnevalt loetletud keemilistest ühenditest võiks mõjuda anesteetikumina? Aine mis blokeerib signaalmolekuli retseptori sünapsis 21. Kõik järgnevad väited eukarüootide kromosoomi kohta on õiged välja arvatud aktiivne
väliskeskkonna mõjude eest, ühendab rakke omavahel, osaleb mõnede ainete sünteesil, retseptoorne funktsioon, liikumisfunktsioon (liikumine membraani abil - amööb), kindlustab raku laengu (raku välispind + ja sisepind - laenguga). Ainete liikumine läbi membraani toimub passiivselt või aktiivselt E abil. Passiivselt liiguvad vesi, gaasid ja teised väikesed molekulid difusiooni, osmoosi teel või transportvalkude abil. Selleks pole vaja täiendavat energiat. Aktiivtransport toimub ainult läbi transportvalkudes olevate kanalite. Erinevaid aineid transpordivad eri valgud. Energiat saadakse ATP-st. 48. Lipiidiparved. Suure kolesterooli sisaldusega piirkonnad. 49. Membraanivalkude lühiiseloomustus. Valgukompleksid membraanides tagavad suuremate molekulide ja hüdrofoobsete osakeste liigutamise rakku või rakust välja. 50. Suhkrute lühiiseloomustus. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku , vesinikku ja hapnikku
Toitainerühmad: süsivesikud, valgud, lipiidid (rasvad), vesi, vitamiinid, makro-ja mikromineraale. 2) Passiivne ainete transport Passiivselt liiguvad vesi, gaasid ja teised väikesed molekulid difusiooni, osmoosi teel või transportvalkude abil. Selleks pole vaja täiendavat energiat. Difusioon - CO2, O2 kõrgemalt madalama suunas. Osmoos (ka aktiivne)– H2O lahusti molekulid liiguvad madalamalt kontsentratsioonilt kõrgema kontsentratsiooni suunas. Aktiivne transport Aktiivtransport toimub ainult läbi transportvalkudes olevate kanalite. Erinevaid aineid transpordivad eri valgud. Energiat saadakse ATP-st. Hüpertooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem võrreldava lahuse (nt vereplasma) osmootsest rõhust. Hüpotooniline lahus, mille osmootne rõhk on madalam võrreldava lahuse (nt vereplasma) osmootsest rõhust. Isotoonilised lahused on võrdse osmootse rõhuga lahused ja seetõttu ei toimu nende kahe lahuse vahel lahusti (vee) liikumist.
Toitainete sisenemine ning jääkproduktide väljumine ehk ainevahetus 3. Info vahetus ehk väliskeskkonna signaalid ning rakkude omavaheline suhtlemine 4. Seob rakud kudedeks (tänu rakkudele püsib organism koos) Ainete liikumine läbi membraani: a)osmoos- põhimõtteliselt vee välja tulemine ning soolasuse kasv. Sool justkui tirib organismist vee välja, st kahepaik merevees. b) passiivtransport- valkude abil, energiat ei vaja. c)aktiivtransport- valkude abil, vajab lisaenergiat. d) fagotsütoos- tahkete ainete sissehaaramine rakku. 26. Selgita erinevate rakuorganellide ülesandeid rakus. TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK on membranne kanalite süsteem. Toimub ainete transport. Siledapinnalises-valkude sünte Süsivesikute ja lipiidide süntees. RIBOSOOMIDES: toimub valkude süntees, mis on ka nende põhiülesandeks. Valgu sünteesimise ajal nim ribosoome polü
siseneda, molekuli läbi membraani toimetanud muudab uuesti konformatsiooni ja molekul vabaneb. Üsna spetsiifilised. vahendatud difusioon??? Difusioon – molekulide juhuslik, kaootiline, soojusliikumisest põhjustatud ümberpaiknemine ruumis. Difusiooni teel liigub aine väiksema kontsentratsiooniga piirkonda ja seda kuni aine kontsentratsiooni ühtlustumiseni. Ei vaja lisaenergiat; bioloogilistes süsteemides efektiivne vaid väga väikeste vahemaade puhul. Aktiivtransport – lisaenergiat nõudev molekulide ümberpaigutamise süsteem, mida kastutatakse molekulide liigutamiseks vastu kontsentratsiooni gradienti või / ja keemilist gradienti (nt. positiivse laenguga osakeste viimine suhteliselt suure positiivse laenguga piirkonda). Lisaenergiaks tavaliselt ATP hüdrolüüsil vabanev energia. Transport on spetsiifiline. Aktiivtransporti viivad läbi transportvalgud. Integraalne membraanivalk – membraani läbiv valk, st. valgu üks ots ühelpool ja teine
molekulid puuduvad) ära ning toimub peptidüül-tRNA hüdrolüüs. Toimub ribosoomi disassotsieerumine, mille tulemusel vabanevad tRNA ja mRNA molekulid. 15. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate informatsiooni edastamist närvisüsteemis. Närvirakk omab puhkeseisundis membraanipotentsiaali puhkepotentsiaali. Raku sisemembraanil on negatiivne, välismembraanil aga positiivne laeng. Sellist tasakaalu kontrollivad kaks faktorit: ioonkanalid (selektiivsed) ja ioonide aktiivtransport (Na+-K+ pump). Puhkepotentsiaali suurus on -60 kuni -90 mV. Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali (suur lühiajaline mempraanipotentsiaali muutus, mis levib mööda aksoneid) informatsiooni edastamiseks pikema maa taha. Puhkepotentsiaal tekib, sest puhkesesiundis laseb närviraku membraan läbi rohkem K + ioone kui Na+ ja Cl- ioone. Selle tulemusel liiguvad K+ ioonid rakust välja. Kui kanal on avatud, siis määrab ioonide liikumise elektrokeemiline gradient. Tekib
näiteks gaaside difusioon kopsudes või teine näide lõhnade tajumine osmoos-lahuste liikumine lahjemast lahusest kangemasse konsentratsioonide ühtlustumiseni (JOONIS) osmoosil rajaneb veel imamine mullast juurekarvadel, inimestel hõlbustatud difusioon-ainete ülekanne kõrgemalt konsentratsioonist madalemale ilma energiata kandja valkude abil. Nii lähevad organisimi suhkuralkohole, osa ravimeid, osa aminohappeid, (kiirus sõltub vabade kandjate hulk) vajab energiat. Aktiivtransport-ainete liikumine madalamalt konsentratsioonilt kõrgemale valkude ülekandel nt Na viimine rakust välja või K viimine rakku. membraani sopistumine võimaldab haarata rakku tahkeid ja vedelaid osakesi (fago-ja pinotsütoos) võimaldab liikuda laengud + impulsside edastamine nt närvirakud membraanid tagavad õiged rakkude vahelised seosed, tagavad kudede terviklikkuse membraanides on ensüümkompleksid, millega tagatakse aine transport läbi membraani
laseb vabalt läbi vett, O2, CO2, aga mitte ioone, hüdrofiilseid molekule (glükoos) ega makromolekule. ·transpordiviisid difusioon mööda konsentratsioonigradienti ( vesi, gaasid, etanool, glütserool jt. väikse molekuliga polaarsed ained) abistatud difusioon läbi valgumolekulidest moodustunud kanalite konsentratsioonigradiendi suunas. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised. Aktiivtransport transport vastu kontsentratsioonigradienti. Vaja on transportvalku ja ATP energiat. Jaguneb: a) otsene aktiivtransport ATP energia kasutatakse vahetult teatud molekuli transpordiks. b) kaudne aktiivtransport I ühe iooni liikumisel mööda konsentratsioonigradienti transporditakse teist vastu tema konsentratsioonigradienti. Sümport mõlemad molekulid liiguvad samas suunas. c)kaudne aktiivtransport II Antiport juhtioon ja aktiivselt transporditav ioon liiguvad vastassuunas.
Samamoodi sisenevad viirused. Endotsütoos jaguneb pinotsütoosiks ja fagotsütoosiks (selleks võimelised spets rakud, mis „imevad“ bakterid sisse). Eksotsütoosil eralduvad raku organellidest vesiikulid väljutatava ainega. Puutuvad kokku plasmamembraaniga, sulanduvad temaga ja sisu tühjendatakse rakuvälisesse keskkonda. NT: maksas sünteesitud verevalgud, seedeensüümide väljutamine seedekulglasse. 1.4. Ainete aktiivtransport ja selle vormid. Aktiivtransport - aine transport vastu konts. gradienti otsese energia kasutamisega. * primaarne – ensüümne transportsüsteem teostab ATP hüdrolüüsi ja rakendab hüdrolüüsienergia transpordiks vajalikeks konformatsiooni muutusteks (Na-pump, Ca-pump jt). Nt Na/K-pump: esmalt ATP hüdrolüüs, seejärel 3 Na + transporditakse rakust välja ja 2 K + transporditakse rakku sisse. Nt. skeletilihaste Ca2+ pump. *sekundaarne – ioonpumba loodud ühe aine gradiendienergiat kasutatakse teise aine
vabalt läbi vett, O2, CO2, aga mitte ioone, hüdrofiilseid molekule (glükoos) ega makromolekule. ·transpordiviisid difusioon mööda konsentratsioonigradienti ( vesi, gaasid, etanool, glütserool jt. väikse molekuliga polaarsed ained) abistatud difusioon läbi valgumolekulidest moodustunud kanalite konsentratsioonigradiendi suunas. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised. Aktiivtransport transport vastu kontsentratsioonigradienti. Vaja on transportvalku ja ATP energiat. Jaguneb: a) otsene aktiivtransport ATP energia kasutatakse vahetult teatud molekuli transpordiks. b) kaudne aktiivtransport I ühe iooni liikumisel mööda konsentratsioonigradienti transporditakse teist vastu tema konsentratsioonigradienti. Sümport mõlemad molekulid liiguvad samas suunas. c)kaudne aktiivtransport II Antiport juhtioon ja aktiivselt transporditav ioon liiguvad vastassuunas.
strukt. · Tselluloos mitsellides, ferment tsellulaas · Hemitselluloos rühm polüsahhariide · Pektiinaine taimne polüsahhariid · Parkained fenoolse loomusega, kootav toime · Kitiin looma ja seeneriigile iseloomulik Keemilised elemendid taime rakus: Csüsinik Hvesinik Ohapnik Nlämmastik · Osmoos nt vesi · Difusioon nt gaasid · Passiivtransport org. happed, monosahh. · Aktiivtransport vajalik energia, nt K ja Na · Taimeraku kestas olevate avade keskmine läbimõõt on 5nm, siit 20 kDa · Plasmodesmides saavad liikuda molekulid, mis pole suuremad kui 800 Da Jääkained taimedes: 1. Tärklistärklis tekib velgusenergia baasil kloroplastides, ta ei lahustu vees, ta muudetakse suhkruks. Tärkliseterad: 1)lihtterad 2)poolliitterad 3)liitterad 2. Valk, rasvad & õlid
ainete sünteesil, retseptoorne funktsioon (hormoonid jt. bioaktiivsed ained seostuvad oligosahhariididega), liikumisfunktsioon (liikumine membraani abil amööb), kindlustab raku laengu (raku välispind + ja sisepind laenguga). Ainete liikumine läbi membraani toimub passiivselt või aktiivselt E abil. Passiivselt liiguvad vesi, gaasid ja teised väikesed molekulid difusiooni, osmoosi teel või transportvalkude abil. Selleks pole vaja täiendavat energiat. Aktiivtransport toimub ainult läbi transportvalkudes olevate kanalite. Erinevaid aineid transpordivad eri valgud. Energiat saadakse ATP-st. Makromolekule omastatakse fagotsütoosi (tahked osad) või pinotsütoosi (vedelad osad) teel, milles osaleb rakumembraan ja põiekesed tsütoplasmas. 60. Transport läbi membraani. Membraanitransport tagab: · Toitainete imendumise · Raku elutegevuseks vajalike ainete võtmise verest, lümfist
klorokromo viljade küpsemine, lehtede langemine; leukokloro kartulimugulates päikesekiirguse mõjul. 1 Rakubioloogia TRANSPORDIVIISIDE VÕRDLUS Lihtne difusioon Hõlbustatud difusioon Aktiivtransport Piki kontsentratsioonigradienti kõrgemalt Vastu kontsentratsiooni- Osakeste liikumise suund kontsentratsioonilt madalamale gradienti Energia Ei vaja ATP energiat Vajab ATP energiat a) ATP hulk
kangemasse lahusesse ja kangema lahusega toimub lahjenemine). Näited: vee imamine juurtega (eelduseks on see,et juures on kangem lahus). Ookeani vee joomine merehädas (inimese kehas vesi jaguneb vesi rakuväliseks veeks ja rakusiseseks), rakuväline vedelik soolastub, rakkudest tõmmatakse vesi välja. Destilleeritud vee joomisel toimib kõik vastupidine rakud paisuvad lõhkemiseni. b. Vajab energiat - aktiivtransport; ainete transport toimub madalamalt konsentrasioonilt kõrgemalde. Näiteks ioonide (Na ja K) transport. 2. Membraan kindlustab raku liikumise (sopistised) nii liiguvad amööbid, meie kehas liiguvad niimoodi õgirakud, nii liiguvad ka ilma sabata spermid (näiteks puukidel) 3. Membraan kindlustab osakeste haaramise rakki sissesopistumisega tsütoos: a) fagotsütoos tahke, b) pinotsütoos vedelik (nt õlitilk) 4
klorokromo viljade küpsemine, lehtede langemine; leukokloro kartulimugulates päikesekiirguse mõjul. 16 Rakubioloogia TRANSPORDIVIISIDE VÕRDLUS Lihtne difusioon Hõlbustatud difusioon Aktiivtransport Piki kontsentratsioonigradienti kõrgemalt Vastu kontsentratsiooni- Osakeste liikumise suund kontsentratsioonilt madalamale gradienti Energia Ei vaja ATP energiat Vajab ATP energiat a) ATP hulk
Kui eespool, siis toimub eesmaos (ruminadid, kaamlid). Hobusel ja rotil pole eesmagu, neil toimub mingi fermetatiivne seede mao proksimaalses näärmetus osas. Pärast peensoolt toimub fermetatsioon umbsooles ja käärsooles. Imendumine – seedeproduktide liikumine läbi peensoole limaskesta veresoonte süsteemi laialijaotamiseks. Väikeste molekulide (k.a vee, ioonide ja vitamiinide) liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Difusioon ja aktiivtransport (energiakulukas). Imendumata osa väljutatakse roojana. Herbivooridel imendub toidust väiksem osa võrreldes omnivooride ja karnivooridega. 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Sooleseinas on sensoorsed rakud, mis reageerivad sooleseina venimisele, toitainete konts., osmolaarsusele, pH-le, limaskesta ärritusele.
võtmise verest, spetsialiseeritud rakkudes toodetud biomolekulide väljutamise, metaboolsete lõpp-produktide väljutamise rakust. Lihtdifusioon: aine liikumine läbi biomembraani madalama kontsentratsiooni suunas osmootse jõu tõttu. Puudub kandja- ja energiavajadus. H2O, O2, CO2, N, NH4 Passiivtransport jaguneb: kergendatud difusioon ( aine seostumine valktransporteriga), vahendaja abil, ioonkanalite abil. Aktiivtransport: aine transport vastu kontsentratsioonigradienti energia otsese kasutamisega. Jaotub primaarseks ja sekundaarseks. 59. Molekulaardiagnostilised meetodid. PCR olemus ja rakendused. PCR ehk polymerase chain reaction on katsutis läbiviidav menetlus. Ta võimaldab paljundada huvipakkuvat fragmenti DNA-st analüüsimiseks piisavas hulgas (miljonites koopiates) mõne tunniga. PCR tüüptsüklis võib eristada järgmisi etappe:
spetsialiseeritud rakkudes toodetud biomolekulide väljutamise, metaboolsete lõpp-produktide väljutamise rakust. Membraan kontrollib ainevahetust. Lihtdifusioon: aine liikumine läbi biomembraani madalama kontsentratsiooni suunas osmootse jõu tõttu. Puudub kandja- ja energiavajadus. H2O, O2, CO2, N, NH4 Passiivtransport jaguneb: kergendatud difusioon (aine seostumine valktransporteriga), vahendaja abil, ioonkanalite abil. töötab entroopa kasvu seaduse järgi Aktiivtransport: aine transport vastu kontsentratsioonigradienti energia otsese kasutamisega. Jaotub primaarseks ja sekundaarseks. Kulub ATPsid- vajatakse energiat, et pumbata 59. Molekulaardiagnostilised meetodid. PCR olemus ja rakendused. PCR ehk polümeraasi ahelreaktsioon, võimaldab paljundada huvipakkuvat fragmenti DNA-st analüüsimiseks piisavas hulgas (miljonites koopiates) mõne tunniga. PCR tüüptsüklis võib eristada järgmisi etappe:
Membraantransport tagab toitainete imendumise, raku elutegevuseks vajalike ainete võtmise verest, spetsialiseeritud rakkudes toodetud biomolekulide väljutamise, metaboolsete lõpp- produktide väljutamise rakust. Lihtdifusioon: aine liikumine läbi biomembraani madalama kontsentratsiooni suunas osmootse jõu tõttu. Puudub kandja- ja energiavajadus. H2O, O2, CO2, N, NH4 Passiivtransport jaguneb: kergendatud difusioon ( aine seostumine valktransporteriga), vahendaja abil, ioonkanalite abil. Aktiivtransport: aine transport vastu kontsentratsioonigradienti energia otsese kasutamisega. Jaotub primaarseks ja sekundaarseks. 54. Molekulaardiagnostilised meetodid. PCR olemus ja rakendused. PCR ehk polymerase chain reaction on katsutis läbiviidav menetlus. Ta võimaldab paljundada huvipakkuvat fragmenti DNA-st analüüsimiseks piisavas hulgas (miljonites koopiates) mõne tunniga. PCR tüüptsüklis võib eristada järgmisi etappe: 1. DNA ahelade lahutamine lühiajalise denatureeriva kuumutamisega.
hästi peenikeste piiskadega, tõu-seb kohe pihuse (pihustatud töölahuse juga) minemakandumise ja haihtu-mise oht. Ka ei tungi peenikesed piisad tihedasse taimestikku. Suured pii-sad seevastu ei kandu nii kergesti minema ja tungivad hästi ka taimestikku, kuid võivad lehtedelt kergesti maha veereda, ka on nende pihusekatvus väiksem. Pritsimise efektiivsuse tõstmiseks on tänapäeval kasutusel mitmeid õhu kaasabil toimivaid tehnilisi lahendusi: 1 · piiskade aktiivtransport ventilaatori poolt tekitatud õhuvoolu- ga/õhkkardinaga (Damman DAS, Hardi Twin, Rau AirPlus, Degania); 2 · õhuvoolu suunatud töölahuse pneumopihustus (Danfoil-System); 3 · õhu imemine injektoriga pihustisse ja segunemine seal töölahusega (injektorpihustid ID, IDK, AI); 4 · pneumopihustid, milles segunevad töölahus ja suruõhk (AirTec, AirJet, TwinFluid). Kuna need lahendused on tehniliselt keerukamad, on nad ka kallimad
1) Membraantransport: a) Ei ole vaja energiat: · Difusioon Ainete liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale (nt lõhnade tajumine) · Osmoos Lahusti liikumine lahjemast kangemasse lahusesse kontsentratsioonide ühtlustuseni · Hõlbustatud difusioon Kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale kandjavalkude abil b) Vajab energiat: Aktiivtransport Ainete ülekanne madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale valguliste ülekannete teel 2) Membraani sopistumine. Võimaldab: a) Haarata rakul tahkeid ja vedelaid osakesi b) Võimaldab liikuda 3) Laengud ja impulsside edastamine 4) Membraanid tahavad õiged rakkudevahelised seosed 5) Membraanides on ensüümkompleksid. Toimub aine transport ja samaaegne muundamine 6) Membraanides paiknevad pigmendid Sisemembraanistik
fosforüleerimine. 28. Mida mõistetakse sekundaaraktiivse transpordina. Nimetage transportvalgu tüüp, tooge näiteid milliste ainete transpordiks kasutatakse? Sekundaaraktiivne transport ei kasuta otseselt ATP energiat, et aineid transportida, vaid elektrokeemiliste potentsiaalide erinevust. Antipordid ja sümpordid. Nt Glükoosi transporditakse niimoodi rakku koos Na ioonidega. 29.Iseloomustage K/Na-ATPaas-i ja nimetage mõni protsess, mille läbiviimisel on oluline. Aktiivtransport, mille käigus liigutatakse ATP hüdrolüüsi energia arvelt 3 Na iooni välja ja 2 K iooni raku sisse. Oluline membraanipotentsiaali hoidmisel, koos Na ioonidega glükoosi sisseveol rakku sekundaaraktiivtranspordil, osmoosi kontroll. 30. Millise membraanipotentsiaali juures avanevad pingesõltuvad K kanalid närvirakkudes? +40mV juures avanevad lisa K kanalid ja K liigub välja, tekitades kiirelt negatiivse membraanipotentsiaali (repolarisatsioon). Aga jah.
Membraanipotensiaalide väärtused: Rakumembraan -70mV, kloroplastil -30mV, mitokondril -180 mV NERNSTI VÕRRAND VIHIKUST Vee liikumine toimub osmoosi teel. Vesi liigub väiksema lahuse kontsentratsiooniga piirkonnast suuremasse Rakud peavad paiknema isotoonilises lahuses, et rakk ei paisuks või kuivaks osmoosi tõttu. Sise- ja välislahuse võrdse kontsentratsiooni hoidmiseks on olulised membraanides paiknevad transpordisüsteemid (Na+/ K+ - ATPaas) K/Na-ATPaas on aktiivtransport, mille käigus liigutatakse ATP hüdrolüüsi energia arvelt 3 Na iooni välja ja 2 K iooni raku sisse. Oluline membraanipotentsiaali hoidmisel, koos Na ioonidega glükoosi sisseveol rakku sekundaaraktiivtranspordil, osmoosi kontroll. Akvaporiin koosneb kuuest transmembraansest alfaheeliksist, kusjuures nii amino kui karboksü ots jäävad tsütosooli poole. Moodustavad kanali läbi mille liigub kas ainult vesi või ka selles lahustunud ained, sõltuvalt akvaporiinist. Reguleerivad veevoolu
Indeksid s ja v tähistavad aine kontsentratsiooni/elektrilist potentsiaali vastavalt raku sees ja välislahuses. Kokkuleppeliselt elektrokeemilise potentsiaali erinevuse leidmisel rakusiseste parameetrite väärtus antakse rakuväliste suhtes. Konkreetse kindla membraanipotentsiaaliga membraani puhul on keemiline potentsiaal iga iooni suhtes erinev sõltuvalt tema kontsentratsioonist, aga elektriline potentsiaal on kõikide ioonide jaoks ühesugune. . ioonide aktiivtransport tekitab ebavõrdse ioonide kontsentratsioon üle membraani,· see ebavõrdne ioonide kontsentratsioon tekitab üle rakumembraani elektrokeemilise gradiendi mis on potentsiaalse energia allikaks,· spetsiifiliste ioonkanalite avanemine on kontrollitud elektrokeemilise gradiendi poolt. (kiirem on konspekti lugeda) Transort läbi NPC on kas passiivne difusioon (ioonid, väikesed valgumolekulid) või aktiivne transport, mis vajab energiat ning teatud lubava signaali olemasolu
difusioon kopsu alveoolides, lõhnasignaalid. (EI VAJA ENERGIAT) b) Osmoos - lahusti liikumine madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale kontsentratsioonile. Toimiub läbi membraani, kuni kontsentratsioonide tasakaalustumiseni. (EI VAJA ENERGIAT)(N: Vee imamine juurtega, vee imendumine seedekulglast. c) Hõlbustatud difusioon e. passiivtransport. (Rakkudesse lähevad orgaanilised happed, AHd)(EI VAJA ENERGIAT) d) Aktiivtransport - toimub vastukontsentratsioon, madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale. Vajatakse ülekande valke. Kasutatakse ATP energiat. (N: Na/K tarnsport. Na viiakse rakust pidevalt välja ja kaalium liigub sisse.) 2. Piiristamine. - Rakumembraan ei lase tsütoplasmal välja valguda. - Annab loomarakule kuju. 3. Sopistumine. a) sissesopistumine. Toiduosakeste haaramine(haarata võib toiduosakesi - fagotsütoos, ja tilku - pinotsütoos.)
26 isotoonilised spordijoogid); üliaeglane imendumine (kontsentratsioonid; pulbrilistel jookidel eriti oluline (lapsetoidud)). Hõlbustatud difusioon ainete transport kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale spetsiaalsete kandjavalkude vahendusel. Kiiruse määrab vabade kandjavalkude hulk. Rakkudesse lähevad orgaanilised happed, polüalkoholid ja ravimid. Vajab energiat (ATP) Aktiivtransport. Madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale. Na+/K+ transport, naatriumi viiakse pidevalt rakust välja, kaaliumi viiakse pidevalt rakku sisse. Tsütoplasma piiritlemine loomarakkudes. Närvirakkude membraanid tekitavad ja edastavad närviimpulsse. Loomarakkudel saab membraane sopistada Sissesopistamine (endotsütoos) nt amööbi toitumine, fagotsüütide talitlus Väljasopistus (eksotsütoos) nt tahkete jääkide eraldamine amööbil
annaabi.ee 
