Lokivahendid ja fiksaatorid Juukseviimistlusvahendid Pesemis-ja puhastamisvahendid Taastusvahendid Ravivahendid Hooldusvahendite liigitus juuksetüübist lähtuvalt Normaalsed Rasvastele Segatüüpi habrastele Igapäevaseks kasutamiseks Putukamürgiga Ravitoimelised Keemiliselt töödeldud Kõõmavastased Pikkadele Kuivadele Pesemisvahendite koostis Vedelseep Etüülpiiritus Lõhnained Õlid Tsitruselised eeterlikud õlid Taimede ekstraktid Pantnool Vitmaiinid Proteiinid Aminohapped Lipiidid Lanoliin Glütseriin Lahjendajad Elulgaatorid LIIGITUS TOIME JÄRGI Pesevad Lokkimise eelsed Kõõmavastased Putukamürgiga Kaks ühes Värvieemaldajad Toonivad Ravitomelised Liigitus konsistentsi järgi Pesemisvahendid: Vedelad Puudrid Pulbrilised Tahked Kreemitaolised Mis on juuksevärv? Juuksevärv on toode, mis asendab juuksekarva loomuliku värvi tehislikuga. Värvi püsimine sõltub sellest, kui sügavale karva see on tunginud. Kui kaua värv püsib? Värvi püsimine sõltub värvi tüübist
Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). Tsüklilised lipiidid - steroidid Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Hormoonid Vitamiinid Kolesteriid Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon (naissuguhormoon) neerupealiste hormoonid Dvitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Toidulipiidid
Varuaine rasvad (loomne), õlid (taimne) Ainevahetus metaboolse vee teke Kaitse madala temperatuuri eest (loomadel), märgumise eest (linnud), ära kuivamise ja liigse UV- kiirguse eest (taimed) Lahusti rasvlahustuvate vitamiinide jaoks (K, A, D, E, Q) Energiaallikas lõhustumisel vabaneb palju energiat Signaalmolekul testosteroon, östrogeen Lipiidid/rasvad Fosfolipiid Hormoonid, vitamiinid kolesteriid Lanoliin e villavaha (VAHAD) Steroid Päevalilleõli (ÕLID) Kolesterool kuulub loomade rakumembraani koostisesse, tagab membraani voolavuse ja läbitavuse, vajalik mõndade hormoonide, sapphapete ja D-vitamiini sünteesiks, liigne kolesterool põhjustab ateroskleroosi
Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. · tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. 2)Vahad ()- taimsed ja loomsed. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 3)Liitlipiidid (fosfolipiidid)- üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraan koostisesse. Moodustavad kahekihilise struktuuri- membraani (vt.8 küsimus) 4)Tsüklilised lipiidid (steroidid). Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Nt · kolesterool- on vajalik loomarakkuse mambraanide ehituses: annab tugevuse (vt. 8 küsimus) · hormoonid- i
varuaineks. Oliivi õli Tahked rasvad Süsinikkude vahel on üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Enamus loomseid rasvu on tahked. Hiired Vahad Vahad jagunevad: Taimsed vahad mis on puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed) või siis vill, mis on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). Vastupidav teiste keemiliste ainete toimele. Lihtlipiinide ülesanded: 1)Looma või putuka energiaga varustamine. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 1g = 38,9 kJ = 9,3 kcal 2) Soojuse hoidmine Enamus veeloomi on paksurasvakihga, et hoida soojust kuna näiteks hülgepoeg peab sündides taluma 60 -70 kraadist temperatuuri alanemist.
palju töötavad. Tegemist on siis hiirt liigutava käe tervisehädaga, mis tekib sundasendist ja ühetaolistest liigutustest põhjustatud lihasväsimuse ja haigusnähtudega nii õlavöötmes, küünarnuki- kui randmepiirkonnas. Käte hoolitsemine Kirjutusmasina taha tuleb istuda absoluutselt puhaste kätega. Selles väljendub ka suhtumine oma töösse ja masinasse. Soovitatav on kasutada toitaineterikast ja nahka pehmendavat lanoliin-, vaseliin - kosmeetilist laste- vm seepi. Käte ilu ja korralikkust väljendavad küüned, mis ei tohiks olla väga pikad. Nad võivad sõrmeotste padjakestest õige vähe üle olla. Elektronposti saamisel on tähtis meeles pidada kui kergelt võib tehnoloogiat valesti kasutada. Samuti võib tulla eksimusi raskete tagajärgedega. Nüüd üks näide Ameerikast. Mees läks puhkusele lumisest Chicagost Floridasse. Tema naine oli ärireisil
................................................16 2.4.1. Glütseriin...................................................................................... 16 2.4.2. Naatriumkokoaat..........................................................................16 2.4.3. Naatriumlaktaat...........................................................................17 2.4.4. Nisueoseõli...................................................................................18 2.4.5. Lanoliin........................................................................................ 18 2.4.6. Propüleenglükool..........................................................................19 2.5. Pindaktiivsed ained............................................................................19 2.5.1. Naatriumlauraat...........................................................................19 2.6. Rasvhape........................................................................
Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Hüdrofiilne - pea Hüdrofoobne - saba III Tsüklilised lipiidid - steroidid Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Hormoonid Vitamiinid Kolesteriid Kolesteriid kolesterool + rasvhappe Kuulub loomaraku membraani koostisesse
· Hambapasta koosneb kriidist, kaltsiumfosfaadist ja ränioksiidist. · Desodorandid võivad pidurdada higi eraldumist või takistada higi lagunemist. · Puudrid on mitmest ainest koosnevad segud ( talk, kaoliin, tsinkoksiid, tärklis, diraudtrioksiid, kriit, tsinkstearaat, värvained, parfüümid ).Neist tsinkoksiid ja rasvhappesool on desinfitseeriva toimega ja seovad puudrit nahaga. · Kreemide koostisesse kuuluvad alkoholid, rasvhapped, mandliõli, lanoliin, mesilasvaha.Lanoliin on villa pesemisel saadav villavaha, mis hoiab naha pehme. · Liimid on vedelad materjalid, millel on hea nakkumisvõime.Liimi kuivamisel toimuvad keemilised reaktsioonid ja lahusti aurustumine, mille tulemusena jäänad liimitavad pinnad tugevasti kokku.Liimide põhiaineks on kõrgmolekulaarne ühend. · Tärklis on tselluloosi töötlemissaadus, kummiliimi saadakse kautsuki lahustamisel bensiinis. · Lahusti aurumisel jääb alles õhuke polümeerkile, mis liidab liimitavad osad kokku
Nahka imbuvad taimsed õlid ja klütserooli estrid Kuna looduslikud õlid sisaldavad küllastamata rasvahapetejääke, siis õhu käes nad rääsuvad ÕLID: oliivi-, pähkli-, palmi-, mandliõli ja kakaovõi kasut sp, et on hästi vitamiinirohked (nt nisuõli sisaldab rohkelt E ja K vitamiine) Kasutatakse kilpkonna õli (A, D ja K vitamiinid) Kasutatakse erinevaid vahasid estrite segud (mesilasvaha ; huulepulk, kreemid) Lanoliin saadakse lambavillarasvast Silikoon molekuli suurusest sõltub, kas silikoon on vedel või tahke, kasutatakse pinguldavates kreemides 2. ZELEETAOLISED AINED Enamasti looduslikud, saadakse vetikatest Zelatiin saadakse kondijahust Tärklis kartulist, maisist Zeleetaolistest ainetest tehakse rasvavabu kreeme 3. NIISUTAVAD AINED Alkoholid ja suhkrud (lahustuvad hästi vees, st vesi aurustub väga aeglaselt) 4. PINDAKTIIVSED AINED
kõrbeloomad 7. Sapi sünteesi ergutamine Pidevalt rasvavaese toidu söömine soodustab sapikivide teket, eriti naistel 8. Toidurasvad annavad toidule erilise lõhna, maitse ja pehmuse Vahad On väga paljude eri ühendite segud, looduslikes vahades isegi üle 100 koostisosa. Jagatakse: 1. Taimsed: karnaubavaha; vahalillevaha; puuvilju kattev vaha a) Kaitse veekaotuse eest b) Kaitse bakterite mõju eest c) Peegeldab päiksekiirgust tagasi 2. Loomsed: mesilasvaha, lanoliin ehk villavaha, spermatseet (kaselottide koljus) a) Struktuurne ülesanne, nt meekärjed (kuuenurksed mahutavad kõige rohkem väikese vahahulga korral) b) Kaitseb märgumise eest (nt lindude sulestik) 3. Sünteetilised: tehakse nafta ja kivisöe jääkidest, kasutatakse toiduainete vahatamiseks, nt puuviljade Inimene ei seedi vahasid! Liitlipiidid fosfolipiidide näitel Fosfolipiide isel. molekuli kahesus, molekulis on nii hüdrofiilne kui hüdrofoobne osa. Pea on
Õli viljades oliivid, pähklid 16. Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. 17. Nimeta erinevaid vahasid? Vahad on Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. · Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; · Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 18. Nimeta erinevaid steroide ja too näiteid. · Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), östrogeen (naissuguhormoon), progesteroon (naissuguhormoon), neerupealiste hormoonid, Dvitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. · Vitamiinid · Kolesteriid loomaraku membraani koostises. 19. Mis haigus on ateroskleroos? Ateroskleroos on veresoonte lupjumine. 20
Küllastumata rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikas ja seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep, päevalilleseemned Õli viljades oliivid, pähklid 3. Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt. puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on nt. mesilasvaha (mesilase kärg). Vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin on kreemides) Toidulipiidid asendumatute rasvhapete defitsiir põhjustab dermatiite ja energia defitsiit. Saab kaladest oomega 3 rasvhapped. (Lugema hakkame süsinikuahelat teistpidi). Varuaine funktsioon: loomade varurasv, taimedel seemnetes ja viljades. Ainevahetuslik funktsioon Kaamel ja koi suudavad iseendale vett tekitada. Metaboolse vee teke lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Stimuleerivad sapi talitlust.
Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Neid talletatakse rakkudes ja 3 kasutatakse energiaallikana. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 2. Liitlipiidid e. fosfolipiidid. 3. Tsüklilised lipiidid e. steroidid. Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Esinevad loomkudedes hormoonide, vitamiinide ja kolesteriidina. Kolesteriid koosneb kolesteroolist ja rasvhappest. Kolesteriid kuulub loomaraku membraani koostisesse. Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse
trimetüül dodeküülammooniumkloriid, betaiinid, poletüleenglükoolid, aküülpolüglükosiid jt), mis puhastavad, panevad toote vahutama ja jätavad nahale meeldiva tunde emulgaatoreid (näiteks dietanoolamiin), mis väldivad toote lagunemist erinevateks kemikaalideks niisutajaid, mis taastavad naha rasu ja aitavad hoida niiskust nahas (näiteks glütseriin, taimsed rasvad, lanoliin). Tavaliselt on niisutajate hulk väga väike ja kuiva nahaga inimestel on vajalik täiendav naha niisutus vahetult peale pesemist. Läbipaistvatel seepidel on kõrge glütseriini sisaldus, mis imab vett nahast ja võib potentsiaalselt rohkem nahka ärritada. lõhnaaineid, mis maskeerivad toorainete lõhna. säilitusaineid värvaineid, paksendajaid, lahusteid
Inimese kehatemperatuuril on tema organismi triglütseriidid vedelas olekus. Peale triglütseriidide esinevad inimorganismis ka monoglütseriidid (MG) ja diglütseriidid (DG), mis on organismis lipiidide metaboliidid (ainevahetuse vaheproduktid). Plasmamembraanis tekivad hormonaalse signaali ülekande käigus diglütseriidid, mis töötavad signaalülekande vahendajana. V a h a d kujutavad endast rasvhapete ja üheaatomiliste alkoholide liitestreid. Vahade esindajaks on lanoliin ehk villavaha kolesteriini ja rasvhapete estrite segu. Lanoliin kindlustab naha elastsuse; on kollane pehme mass; soeb vett ülihästi, kuid vees ei lahustu. Kasutatakse salvides ja kosmeetilistes vahendites. Vahad on veel spermatseet (valge mass vaala koljuõõnes= vaalavõidis) ja mesilasvaha kasutatakse meditsiinis. Palju vahasid on tuberkuloositekitaja kapslites. Taimsete vahada esindajaks on karnaubavaha saadakse karnaoba ja andi vahapalmist, funktsioon kaitse veekaotuse eest. 2
,,koos", on oluline tema mõju nahale. Õige, sobiva emulgaatori leidmiseks on tootjad kulutanud palju raha ja nende täpset koostist ei soovi keegi avaldada. Emulgaatorite ülesanne on saada erinevad ained (näiteks vesi ja õli) omavahel segunema ja ka ühtlase emulsioonina püsima. Emulgaatorid on keemiliselt erinevad ained, mis püüavad alandada aine pindpinevust. Pindpinevust alandavate omaduste tõttu on emulgaatoritena kasutusel ka mõned vahad, lanoliin, mesilasvaha, kolesterool ja selle estrid. Lanoliin sobib vesi-õlis (v/õ) emulsioonidesse, kolesterool aga nii vesi-õlis kui ka õli-vees (õ/v) emulsioonides kasutamiseks. Emulgaatoritel on tootele sageli ka teisi mõjusid, näiteks võivad nad toimida pesevate- ja/või säilitusainetena. Emulgaatorid jagunevad järgmiselt: · mitteioonilised (laenguta) - need on sageli etoksüleeritud. · anioonilised(negatiivse laenguga hüdrofoobid)-need on tavaliselt seebid
Hüdrolüüs, metanolüüs 2) Mono-ja diatsüülglütseroolid (MG, DG) Toodetakse tööstuslikult rasva glütserolüüsil Polümorfsed Fosfo-ja glükolipiidid Sisaldavad hüdrofiilsed ja hüdrofoobseid osi. Lagunevad fosfatidüülderivaatideks, glütseroglükolipiidideks ja sfingolipiidideks. Vahad Kõrgemate alkoholide derivaadid. Taimsed vahad ->lehtedes ja seemnetes. Nt. mesilasvaha, spermatseet ja lanoliin. Muutused toidu atsüüllipiidides 1) Ensümaatiline hüdrolüüs Hüdrolaas nii toidus kui ka mikroorganismides a..a) Triatsüülglütserooli hüdrolaasid (lipaasid) Hüdrolüüsivad emulgeeritud atsüüllipiide Lipolüüs juustus, piimas, sokolaadi tootmisel, puu- ja juurviljades 2) Küllastumata atsüüllipiidide peroksüdatsioon
Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep. Õli viljades oliivid, pähklid. 16. Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? Kuuluvad rakumembraani koostisesse. 17. Nimeta erinevaid vahasid? Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 18. Nimeta erinevaid steroide ja too näiteid. Hormoonid -testosteroon (meessuguhormoon), östrogeen (naissuguhormoon D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. 19. Mis haigus on ateroskleroos? Ateroskleroos on veresoonte lupjumine. 20. Lipiidide funktsioonid organismis? Energeetiline funktsioon(kõige energiarikkam), Ehituslik funktsioon(rakumembraani koostises),
rasvhapeteks, nt. oleiinhape (mono), linoolhape, linoleenhape (polü) 31. Lihtlipiidid koosnevad basaalalkoholist ja rasvhappejääkidest Triglütseriidid (triatsüülglütseroolid)= neutraalrasvad = rasvad. Inimorganismi rasvad sisaldavad 65% oleiinhapet. Triglütseriidid tekivad glütserooli esterdamisel rasvhapetega. Vahad- lihtlipiidid (estrid), mille baasalkoholiks on mingi pikemaahelaline (16...34 C) ühealuseline alkohol (nt. spermatseet, lanoliin, mesilasvaha) 32. Liitlipiidid: Fosfolipiidid lipiidid, mis sisaldavad fosforhappejääki. Baasalkoholiks on glütserool.Põhiliseks esindajaks letsitiin. Sfingolipiidid (nt. aju koostises) baasalkoholiks sfingosiin. Tsüklilised lipiidid - nende baasalkoholiks on tsüklilised alkoholid steroolid (nt. kolesterool) 33. Lipiidide biofunktsioonid - Energeetiline funktsioon, struktuurne funktsioon, kaitsefunktsioon, lahusti funktsioon, varuained. 34
energiaallikana. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid).Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on ntmesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). Kolesteriid kolesterool + rasvhappe Kuulub loomaraku membraani koostisesse.Kolesteroolist sünteesitakse: Hormoone Vitamiin D ühendeid Sapi koostisosiLiigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse. Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid. Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon
2) Vahad ainete segud, milles oluline roll on lipiididel. Jagunevad: taimsed ja loomsed vahad. Taimsete vahade näiteks: a) puuviljadele tekkiv vahakiht, taliõunad. Väga õhukene vahakiht, mis on hästi jälgitav näiteks ploomidel. b) taime lehtedel olev vahakiht vahalill. Taimsete vahade ülesanded: a) Vähendada veekadu. Või kaitsta üleliigse märgumise eest. b) Tõkestada mikrobioloogilisi kahjustusi. Loomsetest vahadest klassikaline näide on mesilasvaha. Lanoliin ehk villavaha kasutatakse niisutavates, kosmeetikatootetes, näiteks huuleläigetes ja palsamistes, see on erandtüüpi vaha, sest seob vett ja võimaldab seeläbi niisutamist. Loomsete vahade ülesanded: a) ehituslik: meekärjed. b) Kaitsta aju süvasukeldumisel tekkinud rõhumuutuste eest ja võimendab helivõnkeid vaalavõidis ehk spermatseet. Vaha söömisel ei juhtu midagi, vaha ei seedi. Liitlipiidid:
Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. · Õli seemnetes raps, kanep · Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. · Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; · Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. III Tsüklilised lipiidid - steroidid Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. · Hormoonid · Vitamiinid · Kolesteriid Kolesteriid kolesterool + rasvhappe Kuulub loomaraku membraani koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse:
60 ml aromaatset, mahedat avokaadoõli 5 ml saialilleõli 7,5 ml veevaba lanoliini 1 sojaletsitiinkapsli sisu 1 E-vitamiinikapsli sisu Vees lahustuvad koostisained: 15 ml destilleeritud vett 5 mlg glütseriini näpuotsatäis booraksit sorts sidrunimahla 10 tilka kurereha, lavendli või patsuli eeterlikku õli 14 Valmistamine: 1. Sulatage mesilasvaha õrnalt topeltpõhjaga keedunõus 2. Lisage avokaadoõli, saialilleõli ja lanoliin. Segage pidevalt puulusikaga, kuni koostisained on korralikult segunenud. Tõstke pott tulelt 3. Soojendage eraldi keedunõus destilleeritud vesi, glütseriin, booraks ja sidrunimahl, kuni kõik kuivad koostisosad on lahustunud. Tõstke segu tulelt 4. Kui mesilasvaha ja õlide segu on jahtunud, lisage letsitiinikapsli sisu 5. Lisage pidevalt segades mesilasvaha segule aeglaselt pool veesegust 6. Lisage E vitamiinikapsel 7
Seetõttu tuleks alati läbi lugeda pakendil olev juhend ja teha peanaha tundlikkuse proov. Seda üks päev enne juuste värvimist. Tavaliselt ei esine nahaärritused otse peanahal, vaid lokaliseeruvad juuste piiril, kulmude vahel, otsmikul, meelekohtadel. Kreemid kõik hoolduskreemid, isepäevitavad ja päevitusvastased kreemid. Nahapõletikke võivad tekitada taime- ja loomariigist pärit olevad stimulaatorid, säilitus-, lõhna- ja värvained, ravimtaimede ekstraktid, lanoliin jne. Maskid müügil olevad valmismaskid on põhjustanud tunduvalt enam dermatiite kui kodusel teel tehtud näomaskid. Tavalisteks ärritajateks või allergeenideks võivad olla kõik eelnimetatud toimeained. Ka omavalmistatud maskid võivad mõnikord nahka ärritada. Toiduainetest võivad ülitundlikkust esile kutsuda tsitrusviljad, pärm, maasikad, mesi, munad, tomatid. Põsepunad (ruuzid) igat liiki põsepuna (nii kreemitaoline, kompaktne kui vedel) võib
(õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. · tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. 2)Vahad- taimsed ja loomsed. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 3)Liitlipiidid e fosfolipiidid- üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraan koostisesse. Moodustavad kahekihilise struktuuri- membraani (vt.8 küsimus) 4)Tsüklilised lipiidid e steroidid. Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Nt · kolesterool- on vajalik loomarakkuse mambraanide ehituses: annab tugevuse (vt. 8 küsimus) · hormoonid- i. testosteroon (meessuguhormoon),
Glütserofosfolipiid Vahad on pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga Vaha rasvhapete estrid. On vees lahustumatud. Omavad kaitsefunktsiooni (vaha kihiga on kaetud loomade nahk ja karv, taimede lehed, lindude suled). Karnaubavaha palmilehtedest poleerimisvahad; lanoliin lambavillast kosmeetika ja ravimid). 3. 3. Polaarsed lipiidid kus glütserooli C-1 ja C-2 juurde on estersidemega seotud rasvhapped ja C-3 juurde fosfodiestersidemega polaarne alkohol (aminoalkoholid aminoetanool, trimetüülaminoetanool e koliin jt). Glütserofosfolipiidid. Kui esineb küllastamata rasvhape, siis on see teises asendis. Levinuimad esindajad: fosfatidüületanoolamiin, fosfatidüülseriin, Singosiin
Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad - Vedelad rasvad- taimsed õlid- taimedes energiaallikaks, seemnetes varuaineks; Tahked rasvad -loomsed rasvad - energiaallikas ; Vahad - taimsed ja loomsed - Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid - Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Hüdrofiilne - pea Hüdrofoobne - saba III Tsüklilised lipiidid - steroidid, Hormoonid, Vitamiinid, Kolesteriid Ülesanded: Energeetiline funktsioon - Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid .
b) varuõlid taimede seemnetes, viljades. II Vahad · 1) Taimsed vahad: a) kaitse vee kaotuse eest (taliõunad) b) kaitse mikroobide eest c) valguskiirguse tagasi peegeldamine (kõrbes) · 2) Loomsed vahad: a) ehituslik funktsioon mesilaste kärjed b) villa vaha tugeva vett siduva toimega. Kasutatakse kosmeetikas niisutavates kreemides (lanoliin) NB! Inimene vaha seedida ei suuda! III Fosfolipiidid ·Biomembraani ehituslikud üksused. Tänu sellele me ei lahustu. Annab võimaluse eksisteerida erinevates tingimustes. · Alandavad pindpinevust takistavad membraanide kokkukleepumist. · Isoleerivad närve sellega seoses kindlustavad bioelektriliste signaalide korrektse edastamise. 8 VALGUD lk 33-38
Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. 2)Vahad- taimsed ja loomsed. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 3)Liitlipiidid e fosfolipiidid- üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraan koostisesse. Moodustavad kahekihilise struktuuri- membraani (vt.8 küsimus) 4)Tsüklilised lipiidid e steroidid. Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Nt kolesterool- on vajalik loomarakkuse mambraanide ehituses: annab tugevuse (vt. 8 küsimus)
Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. · tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. 2)Vahad -taimsed ja loomsed. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 3)Liitlipiidid (fosfolipiidid)- üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraan koostisesse. Moodustavad kahekihilise struktuuri- membraani (vt.8 küsimus) 4)Tsüklilised lipiidid (steroidid). Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Nt · kolesterool- on vajalik loomarakkuse membraanide ehituses: annab tugevuse (vt. 8 küsimus) · hormoonid- i. testosteroon (meessuguhormoon),
..34C) ühealuseline alkohol. Loodusvahad on estrite segud(üks ester domineerib). Vahad on hüdrofoobsed ja vesilahustumatud. Neid lahustavad alkohol, atsetoon või eeter. Sõltuvalt temperatuurist ja keemilisest koostisest on vahad enamasti tahked, tunduvalt harvemini vedelad. Loomsed vahad: - spermatseet(vaalavõidis). Evolutsiooniliselt/biokeemiliselt on spermatseedi lipiidikoostis kujunenud selliseks, et tema sulamine/tahkestumine toimub just mereveekihtide temperatuuride vahemikus. - lanoliin ehk villavaha on villas kuni 10 %. Ta laguneb hästi orgaanilistes lahustites, seob ta vett, kuid vees ei lahustu. Esineb ka linnusulgedes. Taimsed vahad: - karnaubavaha on segu tserot-, montaan- ja karnaubahapetest ning nende seostunud 26...34 C-aatomilistest alkoholidest. Vahasid kasutatakse: kreemides, salvides, värvide ja lakkide koostises, korrosioonivastastes segudes, paberi immutamiseks, poleerimiseks jne. 24. Liitlipiidid
On ühendite segud, milles põhiosa moodustavad suure molekulmassiga alkoholid ja rasvhapped + muud ühendid. (näiteks mesilasvahas ligi 200 ühendit). 1.Taimsed vahad Ülesanne: A) püsiva vee sisalduse sõilitamine lehtedes: ei lase veel liigselt auruda ja ei lase lehtedel märguda. B) vahakiht takistab mikroorganismide sissetungi. Näited: vahalill, vahapalm. 2.Loomsed vahad Ülesanne: A) struktuurne ehituslik funktsioon: mesilasvahal on see. B)reguleerib kehakatete vee sisaldust(lanoliin on erand hüdrofiilne, näiteks ka spermatseet kaselottidel). C)väga üksikutel organismidel on vaha toiduks(vahaleedikud ja meenäiturid- >linnud). 3.Kunstlikud vahad Näiteks parafiin, mikrokristallne vaha. Neid kasutatakse vahetamises ( näiteks puuviljade vahatamine). Fosfolipiidid Eristatakse: pea(mis on hüdrofiilne, seal on kõik ülejäänud). saba(mis on hüdrofoobne, seal on 2 rasvhappejääki).
Vahad : Vahad on kuni 20 erinevast keemilisest ühendist koosnevad ainete segud, mis vees ei lahustu. Põhiosas sisaldavad rasvhappeid ja alkohole. Vahade jaotus : a) Taimsed vahad - N: lehed (vahalill vahapalm) puuviljad (õun(tellissaare), ploomid) Biofunktsioonid : kaitse veekaotuse eest, peegeldab kiirgust, kaitse mikroobide eest. b) Loomsed vahad - N: Mesilasvaha, kilptäid. LANOLIIN - villavaha. SPERMATSEET - vaalaliste vaha. Biofunktsioonid : ehituslik(mesilaskärjed), kaitse kehakatte märgumise eest (veelinnud), toit(vahaleedik[liblikas]) Liitlipiidid : Liitlipiidid on mitmetest koostisosadest koosnevad lipiidid N: Fosfolipiidid (glütserool, fosforhappejääk, hüdrofiilne orgaaniline ühend ja 2 rasvhappejääki). Skemaatiline kujutis fosfolipiidist : 0=== : (pea on hüdrofiilne ja saba hüdrofoobne) 1
Lisaks võib mainida pruuni rasvkudet, mis toodab 9 ainult sooja. Pruunis rasvkoes on ATP süntees blokeeritud. Talveunest ärkavatele pisiimetajad. Imikud. Vahad (kuuluvad lihtlipiidide alla). Jaotus: taimsed vahad (taime pindu kattev vahakiht, puuviljad, vahalill). Ülesanded: Kaitsevad veekaotuse eest, takistavad mikroorganismide sissetungi, peegeldavad kiirgust. Loomsed vahad (mesilasvaha, erandina LANOLIIN e villavaha, mis on HÜDROFIILNE, kasutatakse niisutavates kreemides). Ülesanded: struktuuride moodustamine, kehakatete kaitse märgumise eest. Sünteesvahad, mida tehakse naftast ja kivisöest. Loomorganismid vaha ei seedi sh inimene. Loomadest kasutavad vaha meenäiturid, kelle kõhus elavad pseudomonas tüüpi bakterid, kes lagundavad vaha. Liitlipiidid (fosfolipiidid). 2 tüüpi: hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed. Hüdrofiilne pea ja 2 hüdrofoobset saba
annaabi.ee 
