Tsütoskelett ...valguniitidest koosnev võrgustik, mis on rakkude tugi- ja liikumissüstemiks ÜL: 1) seob raku ühtseks tervikuks 2) Ühendab rakuosad 3) Annab rakudele kuju ja vormi 4) Osaleb rakkude ja organellide liikumises Raku liikumised :(pintsütoos ja fagotsitoos) 1) Organellide asukoha muutused 2) Rakkude ümberpaikemine organismis 3) Rakkude kuju muutused Vastavalt valgusniitidele eristatakse: 1) Mikrofilamendid peened valguniidid 2) Fibrillid keskmise jämedusega valguniidid 3) Mikrotuubulid jämedad valguniidid *Mikrofilamendid- asuvad rakumembraani läheduses. ÜL: 1) moodustavad ruumilise võrgustiku rakus 3) Annavad tugevuse, jäikuse ja kuju 4) Jagunemisel võimaldab membraani sissenöördumise *Fibrillid (nt skeletilihase rakk) *mikrotuubulid seest õõnsad, toru kujulised ÜL: 1)organellide transport 2)kromosoomide liigutamine raku jagunemisel 3) rakuenda liikumine
anorgaanilisest ainetest. säilitada raku kuju. Toimub aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine. Tsütoskelett Selle moodustavad Tsütoskelett seob raku erineva läbimõõduga tervikuks, ühendab valguniidid ehk rakuosad, annab mikrofilamendid, need rakkudele kuju ja omakorda moodustavad vormi ning osaleb ruumilise võrgustiku rakkude ja ning see annab rakule rakuorganellide mehhaanilise tegevuse, liikumises. jäikuse ja kuju. Tuum Tuuma ümbritseb Juhib raku elutegevust Rakus on üks tuum, kahekordne ja säilitab pärilikku aga üks või mitu
kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda ● Osmoos - molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse ● Fagotsütoos - tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel ● Pinotsütoos - vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel ● Tsütoskelett - valguniitidest koosnev võrgustik tsütuplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks ● Mikrofilamendid - peenemad valguniidid tsütoskeletis, mis tagavad rakule mehaanilise tugevuse, jäikuse ning kuju ● Mikrotorukesed - jämedamad, seest õõnsad valguniidid tsütoskeletis, mille ülesandeks on organellide transport tsütoplasmas ja kromosoomide liigutamine raku jagunemisel
22)golgikompleks 1)rakusrakus sünteesitavate ainete vastuvõtmine2)valkude töötlemise lõpuleviimine 23)lüsosoom-on membraaniga ümbritsetudpõiekesed,mis sisaldavad lagundunud ensüüme 24)mitokonder-raku varustamine energiaga lõpule viia glükoosi lagundamine Tsütskelett-on valgulise koostisega võrgustiku tsütplasmas ,mis on rakkude tugi ja likumissüsteemiks.ülesanded seob raku tervikuks,ühend rakuusad,annad kuju ja vormi 1)mikrofilamendid-peened valguniidid-asuvad rakmembbraanis läheduses,ül1)annavad rakule mehaanilise tuge,kuju,jäikuse2)moodutavad ruumilise võrgustiku rakus)jagunemisel võimalbad memb sisse nöördumise 2)fibrillid-keskmise jämeduseda valguniidid,koosneb müofibrillidest 3)mikrotuubulid-jämedad valguniidid ül1)organellide trans,kromosoomide liigutamine rakujagun,raku liikumine 26)tsentrsoom-asub rakutuuma läheduses,kopleks koosnen tsentrioolide
· teisi varjante on ka. ' Tuumade ehitus · Pooride kaudu ained tsütoplasma karüoplasma · Karüplasmas kromosoomid Kromosoom · Üks jupp kogu genoomist · DNA, RNA, Valgud, ioonid · Raku jagunemise ajal kokku pakitud, muul ajal pooleldi lahti pakitult(kromantiin) · Jaotus autosoomid, suguromosoomid · Kromosoomistik - haploidne, diploidne, polüploidne Tsütoskelett · Erinevad niitja kujuga valgud mikrofilamendid (6 nm) , vahepealsed filamendid (10 nm) , mikrotuubulid (23 nm) . · Ei ole päris skelett. Tsütoskeleti funktsioonid. · Paindlik raku siseteos. · Tsütoskeletiga toimuvad muutused tsütoplasma ringliikumine · Võimaldab rakumembraani sisse ja väljasünteesi. · Fikseerib suuremata rakustruktuuride asendi · Seob raku ühtseks terikuks · Vastavalt valkude varu. Anktiin ja müosiin on müofilamentide koostises, mis moodustavad müofibrille, mis
Talitlus: valkude süntees Mitokonder: ovaalse kujuga ümbritsetud kahekordse membraaniga, millest sisemine on sopistunud sisemust täidab maatriks Talitlus: varustab rakku energiaga Tsütoskelett: a) tsentrosoon: koosneb kahest risti paiknevast tsentrioolist Talitlus: tagab raku jagunemisel kromosoomide võrdse jaotuse b) fibrillid, mikrofilamendid, mikrotuublid: erineva läbimõõduga valgulised niidikesed Talitlus: raku väliskuju muutmine; organellide rakusisene ümberpaigutamine; fago- ja pinotsütoos; viburite koostises tagavad raku liikumise; võimaldavad lihasrakkude kuju muutmist. Tsütoplasma: Koostis: vesi, madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid jt.), biopplümeerid, pigmendid jt.
Peamiselt aeroobsed. 9. Millised organellid eukarüootses rakus on ümbritsetud kahekordse membraaniga? Ühekordse membraaniga? Kahekordse membraaniga rakutuum, mitokondrid, plastiidid Ühekordse membraaniga sile ER, kare ER, Goldi kompleks, lüsosoomid, transportpõiekesed, peroksüsoomid, enosoomid, vakuool 10.Millised organellid eukarüootses rakus on membraanita? Ribosoomid, tsentrosoom, tsentrioolid, tsütoskelett: mikrofilamendid ja mikrotuubulid. 11.Joonista rakumembraani ehitus ja iseloomusta seda? 12.Mis on glükokaalüks? Tema funktsioonid? Glükaalüks on suhkrurikas raku välispinna osa. Osaleb rakkudevahelistes kontaktides. Tagab raku struktuurse ühtsuse. Kontrollib ainete rakku ja välja liikumist. Tekitab ioonide kontsentratsioonierinevusi raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Tagab rakkudevahelised kontaktid ja koostöö. Retseptorite abil tunneb ära
Harjakeste vahel on maatriks, milles on DNA, RNA ja ribosoomid (valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides). Funktsioon: mitokondrid varustavad rakku energiaga. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tütoplasmavõrkustiku ja enamiku raku organelle. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi ja liikumissüsteemiks. Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud (fibrillid, mikrofilamendid, mikrotuublid) võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Selleks peavad valgud kas lühenema või pikenema. Mõnedele rakkudele annab tsütoskelett pinotsütoosi ja fagotsütoosivõime. 11. Rakutuuma ehitus ja ülesanded. Tuumakesed. Vastus: Kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel. Rakutuuma ülesandeks on säilitada ja edasi anda geneetilist materjali ning kontrollida raku elutegevust läbi geeniekspressiooni
Harjakeste vahel on maatriks, milles on DNA, RNA ja ribosoomid (valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides). Funktsioon: mitokondrid varustavad rakku energiaga. Tsütoskelett - koosneb niitjatest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tütoplasmavõrkustiku ja enamiku raku organelle. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud (fibrillid, mikrofilamendid, mikrotuublid) võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Selleks peavad valgud kas lühenema või pikenema. Mõnedele rakkudele annab tsütoskelett pinotsütoosi- ja fagotsütoosivõime. 11. Organellidevahelised seosed. 12. Rakutuuma ehitus ja ülesanded. Tuumakesed. Kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel. Rakutuuma ülesandeks on säilitada ja edasi anda geneetilist materjali ning kontrollida raku elutegevust läbi geeniekspressiooni
raku tugi-ja Sile EPR liikumissüsteemiks. varusüsivesikute süntees, Dünaamiline struktuur, mille lipiidide süntees, erinevad osad on pidevas bioaktiivsete ainete süntees, muutuses. Moodustuvad kaltsiumi-ioonide erineva läbimõõduga salvestamine, taimerakkudes valguniidid. Peened esmaste vakuoolide teke. valguniidid on Puuduvad ribosoomid. Hästi mikrofilamendid, on näha rakkudes, mis on moodustavad rakus tuumilise spets lipiidide metabolismile. võrgustiku ja annavd rakule Ribosoomid mehaalinile tegevuse jäikuse molekulaarne kompleks, ja kuju. Asuvad koosneb nukleiinhapetest ja rakumembraani lähedal. valgumolekulidest. Koosneb Keskmisejämedusega niidid kahest subühikust, millest annavad ka mehaanilise väikseb seondub mRNAa ja
laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, aitab säilitada raku kuju, aminohapete sünteees, glükoosi lagundamine, paknevad raku rasvade ja glükoosivaru ning lahustunud ioonid, päristuumsetel pidevas liikumises, eeltuumsetel on liikumatu Tsütoskelett- valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks, ühendab omavahel raku- ja tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja rakuorganelle Mikrofilamendid- peened valguniidid tsütoskeletis, mis tagavad raku mehaanilise tugevuse, jäikuse ning kuju, rakkude jagunemisel Keskmise jämedusega valguniidid- annavad rakule mehaanilise tugevuse ja jäikuse ning aitavad hoida raku kuju Mikrotorukesed- jämedad, seest õõnsad valguniidid tsütoskeletis, mille ülesandeks on organellide transport tsütoplasmas ja kromosoomide liigutamine rakkude jagunemisel, osalevad ka raku liikumisel
Jõuab lõpule valkude töötlemine ja pakkimine sekreedipõitesse ning lüsosoomidesse. Rakumemembraani uuendamine, taimerakus rakukesta moodustamine. · Mitokonder- 2 membraani. Sisemembraan moodustab harjakesi. DNA ja RNA molekulid. Raku varustamine energiaga. Tsütoskelett · Koosneb niitjatest valkudest. Võrk, mis ühendab rakumembraani, tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustikku, organelle. Raku tugi-ja liikumisüsteem. Fibrillid, mikrofilamendid, mikrotuublid- kuju muutmiseks peavad pikenema v lühenema. · Tsentrosoom- koosneb 2-st tsentrioolist mikrotuublist. · Tsütoskeleti valgud võimaldavad muuta kuju. Taimerakk · Plastiidid, vakuoolid, rakukest. · Kest- tselluloosist ja veest. Tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon (juhtukude otsad lagunevad torukesteks, ühendades organeid) · Kloroplast- roheline ja kollane, kromoplast- punane, leukoplast- värvusetu · Kloroplast
13.Erinevate RNA-de ülesanded valgusünteesis. mRNA – valgu koostise onfo tRNA – transpordib aminohappeid rRNA – paneb valgu kokku. Kõik need osalevad valgu sünteesis 14.Endosümbioosi hüpotees( mille kohta, mida väidab, mis seda tõestab-3 fakti). Selle teooria järgi olid mitokondrid varem bakterid, kes asusid elama loomarakku. 1)üksteise sisse läinud membraan, nüüd on topelt 2)oma DNA 3)oma ribosoomid 15.Erinevad valguniidid rakus ja nende ülesanded. Mikrofilamendid – seovad rakumembraani kokku peale fagotsütoosi või raku jagunemist Keskmise jämedusega valguniidid: annavad rakule mehaanilise tugevuse ja püsiva kuju Mikrotorukesed – nendes liiguvad organellid ja need liigutavad kromosoome raku jagunemisel 16.Kirjelda ( joonista), kuidas teevad rakud omavahel koostööd Golgi kompleksi näitel. Õ lk 86 17.Mille poolest erinevad kromosoomid ja kromatiin? Histoonid? Kus nad paiknevad? Nende ülesanded? Kromosoomid koosnevad kromatiinidest
on põhiliselt määratud juba aine enda omadustega ja sõltuvad nõrgalt ergastava kiirguse parameetritest. 6. Millised ensüümid viivad läbi histoonide atsetüleerimist ja deatsetüleerimist ning kuidas mõjutab see transkriptsiooni? HAT ja HDAC kui on atsetüleeritud, pole laengut, histooniga ei seostu, transkriptsioon toimub 7. Nimeta erinevaid tsütoskeletti moodustavaid filamente? Millistest valkudest need koosnevad? Mikrofilamendid - aktiin, mikrotuubulid tubuliin, EB3, intermediaarsed filamendid - olenevalt rakutüübist Praktiline töö IV - Apoptoos ja nekroos 1. Defineeri apoptoos ja nekroos. Apoptoos- raku programmeeritud surm, mis on käivitatud raku enda poolt. Nekroos- raku mitte programmeeritud surm, rakk lendab tükkideks, tekitab põletikke. Apoptootilises rakus toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloogilised muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis
Selle protsessi käigus eraldub süsihappegaas ja saadud energiat kasutatakse makroergiliste ühendite (ATP) sünteesiks. Mitokondrite arv sõltub raku aktiivsusest, tavaliselt on neid rakus tuhat. Tsütoskelett Tsütoskelett osaleb raku kuju püsimises või muutumises, liikumises ja organellide ümberpaiknemises. Missuguse ehitusega on tsütoskelett ja kuidas see talitleb? Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest fibrillid, mikrofilamendid ja mikrotuubulid. Muutused nende valkude struktuuris põhjustab raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi. Et raku kuju muutuks peavad valgud, kas lühenema või pikenema see on keerukas ja vajab lisa energiat. Tsütoskelett moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis on ühendatud rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja organellide vahel. Tsütoskeletti võib lugeda ka raku toe- ja liikumissüsteemiks. Millised organellid seostuvad tsütoskeletiga?
Närvikude koosneb närvirakkudest e. Neuronitest ning neid ümbritsevatest, toestava ja toitefunktsiooniga gliiarakkudest. Närvirakud on närvisüsteemi nii morfoloogilisteks kui funktsionaalseteks üksusteks. Iga neuron koosneb tuuma sisaldavast perikaarüonist ehk soomast ja jätketest-akson ja dendriidid. Neuroni ehitus Raku keha: elu tugi ja informatsiooni integratsioon struktuuridesse -tuum,ribosoomid, kare ja siledapinnaline retiikulum, mitokondrid, lüsosoomid, mikrofilamendid ja mikrotuubulid -valkude süntees(ka neurotransmitterite tootmine) - spetsiifilised struktuurid – nissli substants,neurofibrillid ja pigment. Inklusioonid närvirakud Lipiiditilgad – metaboolne reserv Glükogeen – küpses närvikoes nähtav gliiarakkudes Melaniini sõmerad – närvirakkudes aju teatud osades Lipofustsiin – kollakas-pruunid sõmerad,nende hulk suureneb vananedes Närvirakkude klassifikatsioon Sõltub dendriitide arvust: 1)Unipolaarsed -üheainsa jätkega rakud
Peroksiidi haaratud ained lagundataks(50 erinevad ensüümi), lagundatakse nende ensüümide toimel, vaheetapina tekib see vesiniku peroksiid ja need ühendid lahustatakse edasi veeks ja veemolekulideks. Selliste protesside abil vabaneb rakk talle kahjulikest ühenditest, kuid samast peroksüoomis toimub sapphapete moodustamine. 23. 8. Tsütoskelett moodustub mittememmbrannoosetest organellidest, siia kuuluvad mikrotuubulid ehk mikrofilamendid. Leida võib tsütoplasmas, tuumas, koosneb filamentidest või mikrotuubulisest. Vajalikud on nad raku väliskuju säilitamiseks, organellide paigutuse tagamise raku sees, raku liikumise ja raku struktuuride liikumise tagamiseks. 24. 25. 26. Epiteeli rakud 27. Pildil on näidatud kus kohas filamendid epiteelrakus asuvad. a) Epiteeli rakk oma
II Vakuoolide ülesanded loomarakus: Väikesed, vähem, sisaldavad põhiliselt lipiide. 1. Algselt varuainete säilitamine. 2. Vanemates rakkudes hüdrofoobsete jääkainete isoleerimine. III Algloomade vakuoolid: Kahte tüüpi: 1. Toitelised vakuoolid. 2. Osmoregulatoorsed neerude analoogid, eemaldavad liigse vee. 10. Tsütoskelett 1. Koosneb niitjatest torujatest kokkutõmbumisvõimelistest valkudest. 2. Üles ehitatud järjestikuse kuuluvuse alusel a) mikrofilamendid ~7 nm läbimõõduga b) vahepealsed filamendid, ~10 nm c) mikrotorukesed ( seest õõnes süsteem) ~25nm Tsütoskeleti valgud / fibrillid mikrofilamendid mikrotuubulid Raku kuju muutumine sõltub nende valkude lühenemises või pikenemises. Vajalik ATP! Tsütoskeleti ülesanded: · Tsütoplasma ringiliikumine · Ankurdab suuremaid rakustruktuure. · Võimaldab membraani sopistumist.
mitogeensetest signaalidest S-faasi sisenemisel, nt. kasvufaktoritest), G2 kontrollpunkt, M kontrollpunkt. 7. Rakkude liikumine ja kuju - seotud mikrotuubulite ja mikrofilamentide pikenemise ja lühenemisega neis rakkudes. Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasma niitjate ja torujate elementide süsteem, mis määrab raku väliskuju ja organellide paigutuse. Tsütoskelett koosneb peamiselt valkudest. Niitjaid elemente võib jagada kolmeks: mikrofilamendid, intermediaarfilamendid ja jämedad filamendid. Mikrofilamendid - eukarüootsete rakkude tsütoskeletis leiduvad aktiinist koosnevad kõige peenemad filamendid. Nad on oma funktsioonilt äärmiselt mitmekülgsed, võttes osa raku liikumisest ja kuju muutmisest. Mikrotorukesed - tsütoskeleti osad, õõnsad silindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliini dimeeridest. Mikrotuubulid on põhikomponentideks (koos vahe- ja mikrofilamentidega) tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites
ainevahetusjäägid 3. Seenerakkude vakuoolid - tavaliselt mitu keskmise suurusega vakuooli, peamiselt sisaldavad varulipiide 4. Protistide vakuoolid a) seedevakuoolid ehk lüsosoomid (toidekublikud) b) sekretoorsed vakuoolid ehk tuikekublikud - eemaldab kehast liigset vett ja soolasid. On inimorganimi neerude analoog. Tubulaarne süsteem Koosneb paljudest alaosadest 1. Mikrofilamendid (läbimõõt 7nm), sinna kuuluvad aktiin/müosiin, mis moodustavad kogu rakusisemust täitva imepeenikese võrgustiku 2. Vahepealsed filamendid (läbimõõt 10nm), nt lamiin - esinevad rakutuuma vahetus läheduses. 3. Mikrotuubulid ehk mikrotorukesed (läbimõõt 25nm), koosnevad tubuliinist (mis koosneb kahest ehitusüksusest). Mikrotorukesed on seest õõnsad, selle eelisteks - tugevam; kergem ja läheb vähem materjali; sisetransport. 1. - 3
vananemist ning pärilikke haigusi. Kloroplastid on vaid taimerakkudes (erandina ka osades viburlastes). Kloroplastide sisemuses ehk stroomas paiknevad membraandsed kettad ehk tülakoidid, milles asub valgusenergiat muundav pigment klorofüll. 11. Tsütoskeleti funktsioonid. Eukarüootse raku iseloomuliku kuju annab raku tsütoskelett. Tsütoskeleti komponentideks on kolm erisugust tüüpi filamentide süsteemi: aktiinist koosnevad mikrofilamendid, tubuliinistkoosnevad mikrotuubulid ja intermediaarsed filamendid. Viimasel on selline struktuur, milles osalevad mitmesugused valgud. Teised seostuvad mitmesuguste assotsieerunud molekulid, mis peale raku kuju määramise võimaldavad ka rakkudel läbi teha erisuguseid liikumisi: nii raku sisestruktuuride kui ka raku enda liikumist. Kokkuvõtlikult nimetatakse seda rakuliikumiseks. Ka raku tsütoskeleti defektid on seotud pärilike haigustega..
Tuum Puudub Esineb Rakumembraan Esineb (ei sisalda steroole, Esineb vaid hepanoide) Mitokondrid Puuduvad (oksüdeerumist Esinevad katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga) Esinevad (70S) Ribosoomid Puudub Esinevad (80S) Tsütoskelett Esineb (mikrofilamendid, mikrotorukesed) Mitoos+meioos Puuduvad Rõngas, (kromosoom ja Esinevad DNA struktuur Lineaarne, erinevad kromosoomid, histoonid, plasmiidid) tsütoplasmas paiknevad tuumas RNA ja valk Süntees samas kohas RNA tuumas, valgud tsütosoolis
Teist tüüpi mikrokehi esineb idanevates seemnetes, kus need konverteerivad rasvhapped noore taime kasvuks vajalikeks suhkruteks. Kuna selline lipiididest suhkrute teke käib nn. glüoksülaat-tsükli kaudu, nimetatakse vastavaid mikrokehi glüoksüsoomideks. 1.2. Tsütoskelett Sarnaselt loomsetele rakkudele, on ka kõigis taimerakkudes olemas tsütoskelett. Selle moodustavad kolm valguliste filamentide süsteemi: 1) aktiinifilamendid e. mikrofilamendid (läbimõõt 6-8 µm), monomeeriks on globulaarne valk aktiin. Taimerakkudes esinev aktiin on molekulaarmassilt ja aminohapete järjestuselt sarnane loomarakkude aktiinile. Aktiinifilamentide osalusel leiab aset tsütoplasmaliikumine; 2) mikrotuubulid (läbimõõt 25 nm), monomeeriks on tubuliin, mis on samuti globulaarne valk. Mikrotuubulid on olulised rakkude jagunemisel, sest need moodustavad enamiku kääviniidistikust;
membraaniga. Sisemembraan moodustav ribosoomides arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Leidub DNA ja RNA molekule. Tsütoskelett Koosneb niitjatest valkudest. Moodustab Ührndab rakumembraani, tsütoplasmas võrkja struktuuri. Vastavalt tuumavälismembraani, valkudele on fibrillid, mikrofilamendid ja tsütoplasmavõrgustiku ja mikrotuubulid. Muutused nende struktuurides enamuse rakuorganelle. Raku Bioloogia Page 25 mikrotuubulid. Muutused nende struktuurides enamuse rakuorganelle. Raku põhjustavad väliskuju ja organellide asukoha tugi ja liikumissüsteem. muutumist. Tsentrosoom Koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast Raku jagunemisel lähtuvad
liikumisi sõltub raku tsütoskeletist. Seda võiks nimetada ka raku muskulatuuriks, kuna ta osaleb sellistes protsessides nagu raku liikumine substraadil, lihasraku kontraktsioon, organellide ümberpaigutamine tsütoplasmas, tsütoplasma tsirkulatsioon, tsütokinees jne. Tsütoskelett puudub prokarüootsetel organismidel. Tsütoskeleti moodustavad 3 põhilist valguliste filamentide tüüpi, mis läbivad raku tsütoplasmat: · aktiini filamendid e. mikrofilamendid (6-8 nm) · mikrotuubulid e mikrotorukesed(25 nm) · intermediaarsed filamendid (10 nm) Iga filamendi tüüp on moodustunud erinevatest monomeeridest, ning iga filament võib rakus moodustada erinevaid struktuure, vastavalt sellele, milliste täiendavate valkudega nad on seotud. · Aktiini filamendid moodustavad rakus väga erinevaid struktuure. Nad võivad moodustada suhteliselt jäiku ja püsivaid väljasopistusi rakkudest või ka ajutisi dünaamilisi struktuure. Kõikidel
liikumisi sõltub raku tsütoskeletist. Seda võiks nimetada ka raku muskulatuuriks, kuna ta osaleb sellistes protsessides nagu raku liikumine substraadil, lihasraku kontraktsioon, organellide ümberpaigutamine tsütoplasmas, tsütoplasma tsirkulatsioon, tsütokinees jne. Tsütoskelett puudub prokarüootsetel organismidel. Tsütoskeleti moodustavad 3 põhilist valguliste filamentide tüüpi, mis läbivad raku tsütoplasmat: aktiini filamendid e. mikrofilamendid (6-8 nm) mikrotuubulid e mikrotorukesed(25 nm) intermediaarsed filamendid (10 nm) Iga filamendi tüüp on moodustunud erinevatest monomeeridest, ning iga filament võib rakus moodustada erinevaid struktuure, vastavalt sellele, milliste täiendavate valkudega nad on seotud. Aktiini filamendid moodustavad rakus väga erinevaid struktuure. Nad võivad moodustada suhteliselt jäiku ja püsivaid väljasopistusi rakkudest või ka ajutisi dünaamilisi struktuure. Kõikidel
basophili) värvidega värvuvaid sõmeraid. Atsidofiile on rohkem eessagara eesmistes ja külgmistes, basofiile aga tagumistes, vaheosaga piirnevais, osades. Kromofoobid on kromofiilidest väiksemad. 20. Tsütoskeleti struktuurid Tsütoskeleti struktuurid: 1. Mikrotorukesed. Tubuliinidest mikrotorukesed osalevad rakusiseses transpordis, mitoosis ja rakuliikumises, on tsentriooli, viburtite ja ripsmete põhikomponent. 2. Mikrofilamendid, kus globulaarne aktiini monomeer polümeriseerub dünaamilisteks kuidudeks, eriti raku pinnal. Aktiini dünaamikat kontrollivad aktiiniga soenduvad valgud, nagu näiteks tümosiin, profiliin, gelsoliin ja erütrotsüütides spektriin. 3. Intermediaarsed ehk vahelmised kiud on heterogeenne rakuskeleti osa. Need on kõige stabiilsemad tsütoskeleti komponendid. Identifitseeritud u 50 erinevaid intermediaarsete kiudude tüüpi
Seenerakkude vakuoolid : *Vakuoolid on väikesed, kuid neid on mitmeid. *seenerakkudes on varulipiidid(energeetiline tagavara) Algloomade vakuoolid : 1. Seedevakuoolid(toitekublik) - tekib toiduosakese ja seedeensüümide seostumisel. (toitekublik on membraaniga ümbrtsetud) 2. Osmoregulatoorsed vakuoolid(tuikekublik) - rakus liigse vee ja vees lahustunud ainete kogumine ja eemaldamine. Tubulaarne süsteem eukarüootides : Koostisosad : a)mikrofilamendid(filament - peenike niit) b)vahepealsed filamenid c)mikrotorukesed d)tsütoskelett e)ripsmed f)viburid 1)Mikrofilamendid - niitjad valgumolekulid, mis võivad muuta oma kuju. nende läbimõõt on kuni 7 nm. N: Aktiin, müosiin. Leidub kõigis loomarakkudes. 2)Vahepealsed filamendid - läbimõõdult jämedamad valgumolekulid(10nm). N: lamiinid - hoiavad paigal teatud rakustruktuure. 3)Mikrotorukesed - läbimõõt 25 nm, seest õõnsad. eelised seest õõnsatel struktuuridel :
osi) · Tekib 2 geneetiliselt identset tuuma, moodustuvad tuumakesed ja kromosoomid dekondenseeruvad. · Sellele järgneb tsütokinees: o raku tsütoplasma jagunemine ja kahe tütarraku teke. o loomsetel rakkudel- § toimub sissenöördumise teel § seda protsessi viivad läbi aktiinist mikrofilamendid (pindmine osa tsütoskeletist) o taimsetel rakkudel – § tselluloosse rakukesta tõttu on tsütokinees oluliselt erinev. § telofaasi ajal Golgi kompleksis tekkinud vesiikulid liiguvad raku kesktasapinnale ja liituvad nn rakuplaadiks. § rakuplaat suureneb kuni on moodustunud kaks iseseisva
lameda, kuubilise või prismaatilise kujuga sõltuvalt ülesandest Organellid jaotatakse membraanseteks ja mittemembraanseteks Membraansed: lamellooskompleks e Golgi kompleks, sileda- ja karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum (tsütoplasmavõrgustik), lüsosoomid, peroksüsoomid, endo- ja eksosoomid, mitokondrid Mittemembraansed: fibrillaarsed organellid, mikrofilamendid, mikrotuubulid, granulaarsed organellid, ribosoomid, proteasoomid RAKU SISALDISED E INKLUSIOONID Rakusisaldisteks e inklusioonideks nimetatakse raku tsütoplasmas esinevaid aineid, millised ei ole tingimata vajalikud raku elutegevuseks, tekivad raku metaboolse tegevuse tulemusena, ei esine kõikides rakkudes Rakusisaldiste hulk ja vahekord rakus on muutuv, inklusioonid jagunevad: Troofilisteks – glükogeen või rasv
~20 geeni kodeerivad fsETA valke. Kloroplastides on kodeeritud ka Rubisco suur subühik. Esineb ~40 geeni, mille funktsioon pole teada. Fotosünteesi protsessis vesi oksüdeeritakse ja süsinik (süsihappegaas) redutseeritakse. Kirjutada sisse õige variant. Nimetage kloroplastis funktsioneerivaid subühikutest koosnevaid valke, mille mõned subühikuid on kodeeritud tuuma genoomis, mõned kloroplasti genoomis. Ribosoomi valgud, Rubisco väike subühik, Calvini tsükli ensüümid. Mikrofilamendid Aktiini omadused. Aktiinimolekuli polaarsus ja seotus ATP/ADP-ga, + ja – ots. Aktiin on eukarüootse raku kõige levinum valk. Kodeeritud geenide perekonna poolt (inimesel nt 6 geeni) Konserveerunud geenid Molekulis ~375 aminohappe jääki. Esineb kahel kujul : a) Globulaarne monomeer (G-aktiin) b) Niitjas polümeer G-aktiinist (F-aktiin) Aktiinimolekul ja polümeer on polaarsed, - otsana tähistatakse ATP-d siduva vagumusega otsa ja
suunatud liikumisi sōltub raku tsütoskeletist. Puudub prokarüootsetel organismidel. Liikumist genereeriv mehhanism baseerub aktiini ja müosiini interaktsioonile. Kortikaalses tsütoplasmas paiknevad korrapäraselt orienteeritud aktiinifilamendid, mida mööda liiguvad müosiinimolekulid, vedades kaasa tsütoplasma komponente. Tsütoskeleti moodustavad 3 pōhilist valguliste filamentide tüüpi, mis läbivad raku tsütoplasmat: aktiini filamendid e. mikrofilamendid (6-8 nm) mikrotuubulid (25 nm) 11 intermediaarsed filamendid (10 nm) Iga filamendi tüüp on moodustunud erinevatest monomeeridest, ning iga filament vōib rakus moodustada erinevaid struktuure, vastavalt sellele, milliste täiendavate valkudega nad on seotud. Aktiini filamendid Koosnevad aktiinist, s.o. globulaarne valk. Aktiin on valk, mida eukarüootsetes rakkudes on kōige
Fotosünteesi protsessis vesi oksüdeeritakse ja süsinik (süsihappegaas) redutseeritakse. Kirjutada sisse õige variant. 23 Nimetage kloroplastis funktsioneerivaid subühikutest koosnevaid valke, mille mõned subühikuid on kodeeritud tuuma genoomis, mõned kloroplasti genoomis. Ribosoomi valgud, Rubisco väike subühik, Calvini tsükli ensüümid. Mikrofilamendid Aktiini omadused. Aktiinimolekuli polaarsus ja seotus ATP/ADP-ga, + ja ots. Aktiin on eukarüootse raku kõige levinum valk. Kodeeritud geenide perekonna poolt (inimesel nt 6 geeni) Konserveerunud geenid Molekulis ~375 aminohappe jääki. Esineb kahel kujul : a) Globulaarne monomeer (G-aktiin) b) Niitjas polümeer G-aktiinist (F-aktiin) Aktiinimolekul ja polümeer on polaarsed, - otsana tähistatakse ATP-d siduva vagumusega otsa ja vastaspiirkonda
· Talletus funktsioon noortes rakkudes. · Vanemates rakkudes ladestus funktsioon. Sennerakkudes: · Keskmiste mõõtmetega ja sisaldavad lipiide Vakuoolide ülesnne: · Varu funktsiooni täidavad. Protistides: · Rangelt funktsionaalsed vakuoolid. a) seedevakuoolid on sisuliselt lüsosoom. b) Osmoregulatoorsed vakuoolid. Tubulaarne süsteem Päristuumsetes rakkudes. I. TASAND 1. Mikrofilamendid: peenikesed, läbimõõduga 6-8 cm. Näiteks Aktiin/müosiin on olemas kõikides päristuumsetes rakkudes. 2. Vahepealsed filamendid, nende läbimõõt on 10 nanomeetrit(nm). Näiteks lamiinid/keratiinid. 3. Mikrotorukesed ja mikrotuublid, nende läbimõõt on 25 nm. Näiteks alfa- ja beta- tubuliin ja on seest õõnsad. 4. Tsütoskelett on kõikidest eelmisest 3-st tasemest kokku.
· Vahad koosnevad pikaahelalistest alkaanidest (30-32 süsiniku aatomit), pikaahelalistest rasvhapetest ja alkoholidest (24-26 süsiniku aatomit), samuti rasvhapete estritest. Ka terpenoidsed ja fenoolsed ühendid on kutiikula koostises väga levinud. 59. Nimetage juhtkudede floeemi- ja ksüleemi vett juhtivate rakkude peamised erinevused Floeemis on sõeltorud ja saaterakud.: · Puudub tuum ja tonoplast, Golgi kompeks, ribosoomid, mikrofilamendid , mikrotorukesed · kloroplastid, mitokondrid ning ER on modifitseerunud · Rakuseinad pole puitunud (erinevalt ksüleemist), elusrakud · rakuseintes esinevad sõelpiirkonnas suured poorid -(1-15 µm) · Sõeltoru elementide otstes esinevad sõelplaadid, mille poorid on avatud kanalid · esinevad plasmodesmidega ühendatud, ATP ja metaboliitidega varustavad saaterakud (okaspuudes nn albuminoossed rakud)
rakutuumas ja pärast sünteesi tsütosooli ribosoomidel peavad liikuma kloroplasti. Kui valk koosneb tuuma ja kloroplasti genoomi poolt kodeeritud subühikutest, siis multimeerse valgu õige struktuuri tekkeks on vajalikud toruja struktuuriga chaperonin'id, mille sisemuses on vajalik keskkond valgu õige konformatsiooni tekkeks. Näiteks Hsc60 chaperonin'id võimaldavad Rubisco subühikute (8L8S) kokkukeerdumist gloobuliks ja aktiivse ensüümi teket. Mikrofilamendid 1.) Aktiini omadused. Aktiinimolekuli polaarsus ja seotus ATP/ADP-ga, + ja ots. Aktiin on mittefotosünteesiva eukarüootse raku kõige levinumaks valguks, moodustades 1-5% koguvalgust (~0.5mM), aga lihasrakkudes võib aktiini kontsentratsioon olla kuni 10 korda kõrgem. kodeeritud geenide perekonna poolt (Inimesel on 6 geeni, taimedel võib olla kuni 60 geeni) Selgroogsetes aktiinide geenide produktid erinevad ainult 4-5 aminohappe poolest,
Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogiast: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid. Tsütoskelett. Rakkude kuju põsimises või muutumised, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoplasmas paiknev tsütoskelett. EHITUS JA TALITUS: koosneb niitjatest valkudest. Ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku organelle. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Fibrillid, mikrofilamendid, mikrotuubulid. KES VEEL SEOSTUVAD: tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevatest silindrilistest tsentrioolist. Kääviniidid osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotumises tütarrakkude vahel. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Taimerakk Rakukest. EHITUS: Koosneb peamiselt tselluloosist, nigniinist, pektiinist, samuti veel ka muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid
Ülesanded: Varuaineline Hüdrofoobsete jääkide ladestamine Protistide vakuoolid: eristatakse kaht tüüpi vakuoole: Seedevakuoolid (toitekublik), sisuliselt on tegemist lüsosoomi erivormiga Osmoregulatoorsed vakuoolid (tuikekublik), ülesandeks liigse vee ja selles lahustunud ioonide eemaldamine Tubulaarne süsteem: põhineb erinevatel niitja kujuga valkudel ja neist moodustunud struktuuridel Mikrofilamendid (aktiin/müosiin) (Vahepealsed filamendid) jooniselt aimatavad, juttu neist ei tehta Mikrotorukesed/mikrotuubulid (koosnevad tubuliinist); on seest õõnsad Tsütoskelett (trabekulaarvõrgustik) on erinevatest valkstruktuuridest moodustunud paindlik rakusisetoes, mis täidab kogu rakku. Ei koosne kaltsiumisooladest! Ülesanded Tsütoplasmaga toimuvad muutused päristuumsetes tagavad tsütoplasma ringliikumise Võimaldavad membraani sopistumist sisse-välja
annaabi.ee 
