töötlemine); toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega, sapp, soolhape (füs-kem töötlemine). Toiduainete org. ühenditelagundamine lihtsamateks; energia hankimine - energeetiline ainevahetus; valkude biosüntees- plastiline ainevahetus; ainevahetuse kasutamata jääkide eraldamine väliskeskkonda 10. Seedimine suuõõnes Toimub toidu aprobeerimine maitseomaduste ja söödavuse määramine; toidu peenestamine ja süljega niisutamine. Sülje koostises olevad amülaas ja maltaas lagundavad süsivesikuid. Amülaas lõhustab polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas omakorda disahhariidid monosahhariidideks. Süljes olevad fermendid (amülaas, maltaas) saavad toimida ainult leeliselises keskkonnas. 11. Mao limaskesta sekreedid Epiteelkihi pindmine osa - lima eritus (kaitseb mao seina seedefermentide eest) Mao põhimiku pearakud - maomahla eritus (seedefermendid: pepsiin lõhustab valke, kümosiin piima kalgerdumiseks, lipaas rasvade lõhustamineks)
Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes.- Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaas polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas disahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja söödavuse määramine. 2. Toidu peenestamine - lihtsam seedida. 3. Toidu süljega niisutamine( limaiane mutsiini abil) - muudab peenestatud toidu libedamaks; niiskus vajalik kõnelemisel. 4. Toidu seedimine süljefermentide (ensüümide amülaasi ja maltaasi) toimel
11. Sapp koosneb veest, sapphapetest ja nende sooladest, sapipigment bilirubiinist, kolesteroolist ja elektrolüütidest. ja on vajalik toidurasvade emulgeerimiseks, mõjutab sooleseina seisundit(mudab rasvadele ja rasvhapetele hästi läbitavaks), eelneva tulemusena soodustab rasvas lahustuvate vitamiinide omastamist, selgesti väljendunud soolemotoorikat stimuleeriv toime jne 12. Pankreasenõre koostises on ensüümid rasvade lagundamiseks. 13. Soolenõre ensüümid on maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid ja need on vajalikud imendumiseks. 14. Süsivesikud imenduvad glükoosi kujul 15. Valgud imenduvad aminohapete kujul 16. Rasvad imenduvad rasvhapetena ja glütserooli kujul 17. Külomikronid on monoatsüülglütserool, kolesterool, valk seotuna kompleksi. 18. Jämesooles toimuvad järgmised protsessid: kui toidu korrast on 8 tundi möödunud, on peaaegu kõik imendumatu kogunenud jämesoolde. Seejärel
lõppdekstriinid Dekstrinaas ,, Glükoos Toimivad (14) glükosiidsidemetele Toimib (16) Glükosiidsidemetele OLIGOSAHHARIIDIDE HÜDROLÜÜS SAHHAROOS (Invertaas) GLÜKOOS + FRUKTOOS LAKTOOS (Laktaas e. -galaktosidaas) GALAKTOOS + GLÜKOOS MALTOOS (Maltaas) 2 GLÜKOOS Oligosahhariidide hüdrolüüs leiab aset peensooles. Vastavaid ensüüme produtseerivad soolte seintes olevad näärmed. GLÜKOLÜÜS (glycus- magus, lysis- lõhustumine, kr.k) Süsivesikutega kaetakse 50...60 % inimese energiavajadusest. Süsivesikute metabolism glükoosi metabolism · Glükoos on põhiline "kütus" enamike organismide jaoks · Glükoos on mitmetele kudedele ainus energiaallikas (aju, erütrotsüüdid, neerupealised jt)
Ööpäevas mäletseb veis 7-10 tundi. Rohkem mäletsetakse toorkiurikkaid ratsioone. Kui aga ratsioonis on rohkesti jõusööta, kestab mäletsemine lühemat aega. Mäletsemine on tahteline akt. Loom võib selle järsku lõpetada ja soovikohaselt uuesti alustada. Sööda mälumisel eritub sülge. Vee ja limaainete leidumine süljes soodustab söödapalade formeerimist ja neelamist. Sülje keemiline mõju söödale on väike ja avaldub sülje ensüümide amülaas ja maltaas kaudu. Esimene kiirendab tärklise hüdrolüüsi maltoosiks, teine maltoosi hüdrolüüsi glükoosiks. Suus toimubki peamiselt sööda ettevalmistamine tõeliseks seedimiseks maos ning soolekanalis. Mäletsejatel satub sööt peale teistkordset mäletsemist söögitoru kaudu uuesti vatsa ja võrkmikku, mis ongi põhiliseks söödamasside kogumise kohaks, kus toimub ka söödamasside segamine. Tervel loomal on vatsas tasakaalus kiudu seedivad ning süsivesikuid seedivad bakterid
moodustades kiude. Lahustuvus vees Pundub soojas vees Ei lahustus Bioloogiline roll Toitainete varu taimedes Ehituslik (taimedes) a) Tärklise hüdrolüüs amülaas b) Tselluloosi hüdrolüüs tsellulaas c) Glükogeeni lõhustamine koos fosforüleerimisega glükogeeni fosforülaas d) Laktoosi hüdrolüüs laktaas e) Maltoosi hüdrolüüs maltaas . Kuna tselluloos ja muud kiudained muudavad soolte sisu (lõhustatud süsivesikud) pooltahkeks. . glükogeen Energiavaru rakkudes (loomad, bakterid) Peptidoglükaan Bakteri rakuseinte komponent Glükoosaminoglükaan Rakkudevaheline sideaine loomsetes kudedes; sidemete määre selgroogsetel
eeldusel, et denaturatsioonifaktorid peavad olema kõrvaldatud. Selle tulemusena taastub primaarstruktuurist kõrgemat järku struktuur. 4) ENSÜÜMID -globulaarsed valgud, mis koosnevad, valdavas enamikus, temperatuuritundlikest aminohappejääkidest. Ensüümid jagatakse lihtensüümideks ja liitensüümideks. Lõhustavad toitaineid. Ensüümide töö sõltub keskkonna pH'st. Nt: amülaas, pepsiin, trüpsiin, maltaas, laktaas, sahharaas, lipaas. Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat. Substraat on keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib. Aktivatsioonienergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks. Mida väiksem on aktivatsioonienergia, seda kiiremini toimub reaktsioon. Liitensüümid koosnevad valkosast (apoensüüm) ja mitte valkosast. Kofaktor liitensüümides vajalik ehitusosa.
Süsivesikute seedimine Valkude seedimine · Sülje amülaas · Algab maos · 10 minutit pärast 12 · Pepsiin (grupp ensüüme) sõrmiksoolde jõudmist lõhub peptiidsidemeid lõhutakse tärklis oligosahhariidideks (maltoos) ja · Renniin koaguleerib seejärel monosahariidideks piimavalgu · Pankrease amülaas, dekstrinaas, · Peensooles: maltaas, sukraas ja laktaas Trüpsiin (pankreasest) · Seedimine lõpeb peensooles lõhub pikemad peptiidahelad väikesteks (väljaarvatud bakterite "toitmine" jämesooles) Amiinopeptidaas eemaldab amiinohapped · Laktoosi intolerantsus ükshaaval Lipiidide seedimine Imendumine
kättesaadavad 16. Seedimise membraanifaas ja soolenõre osa selles. Soolenõre koostis. Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega
GLÜKOLÜÜS 1. Mõisted. Glükolüüs on ensümaatiliste reaktsioonide ahel, mille käigus glükoos muudetakse püruvaadiks. a) Lähtesubstraat/substraadid - glükoos. Toidust saadavad süsivesinikud: - Tärklis ja glükogeen: hüdrolüüsitakse glükoosiks amüloosi abil suus. - Disahhariidid (maltoos, sahharoos, laktoos): hüdrolüüsitakse monosahhariidideks. Maltoos + H2O 2 glükoos (maltaas) Sahharoos + H2O glükoos + fruktoos (sahharaas invertaas) Laktoos + H2O galaktoos + glükoos (laktaas) b) Reaktsioonide toimumise koht rakus punased verelibled, rasvkoes, närvikoes, lihaskoes, maks. Toimub raku tsütoplasmas. c) Protsessi aeroobsus/anaeroobsus hapnikut tarbiv / mitte tarbiv. Anaeroobsetes rakkudes on glükolüüs ainus ATPd tootev rada. Aeroobsetes rakkudes esimene etapp süsivesikute oksüdatsioonil.
Veega segunemisel esineb kontraktsioon - ruumala vähenemine. Destileerimisel ei saa veevaba piiritust vaid ~96% nn aseotroobi . Aseotroop keeb 780 ja tema tihedus on 0,800 g/cm3. Toidupiiritust ( kasutatakse ka meditsiinis tinktuuride valmistamiseks ja parfümeerias) valmistatakse toiduainetest. Lühidalt võib toidupiirituse tootmise kokku võtta järgmise skeemi abil Vees lahustuvad Maltaas suhkrud Pärm Meski destilleerimine Tärklis Maltoos ~14% (kartul, C12H22O11 ja piiritust teravili) (linnased) Glükoos Käärimine C6H12O6 Glükoosi käärimist kirjeldab järgmine võrrand 0 +IV -II
http://waynesword.palomar.edu/images/enzyme5.gif Igal ensüümil on ainult üks ülesanne. Ensüüm ise ei muutu. Töö sõltub temperatuurist, pH-st. Näiteks amülaas, pepsiin, laktaas, lipaas. 1 3 2 Mis on tähistatud numbritega 1? 2? 3? Miks on kujutiste servad erikujulised? Lisalugemiseks • Amülaas on seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks, mille maltaas lõhustab glükoosiks. • Amülaasi sisaldab inimesel pankrease nõre ja sülg. • Taimedes toodetakse amülaasi viljade küpsemisel ja terade idanemisel. • Ka mõned mikroorganismid toodavad amülaasi tärklise lagundamiseks. 2. Kaitseülesanne Näiteks: valgud on antikehade koostises. Lümfotsüüdid (teatud valged verelibled) toodavad antikehasid: Vaata antikehade teket:
10 4. VALKUDE FUNKTSIOONID INIMORGANISMIS Valkude mitmesugused funktsioonid inimorganismis tulenevad nende mitmekesisusest. 4.1. Ensümaatiline/ katalüütiline: kõik ensümaatilise funktsiooniga biomolekulid on valgud. Ensüümid katalüüsivad valke. Joonisel n.1. on kujutatud ensüümi skeemmudelit. Ensümaatilise toime näidiseks on valk amülaas. Amülaas on seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks, mille maltaas lõhustab glükoosiks. Amülaasi sisaldab inimesel pankrease nõre ja sülg. (Zilmer jt 2001). Joonis 4.1. 4.2. Regulatoorne: ainevahetuse regulatsioon valguliste hormoonide poolt. Seda nimetatakse hormonaalseks regulatsiooniks. Valgud võivad esineda ka geenide regulatsioonis. Näiteks insuliin on pankreases toodetud valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Joonisel 4.2. on kujutatud insuliini mudelit. (Zilmer jt 2001). Joonis 4.2.
Kasutusel ka kombinatsioon metformiiniga Kõrvaltoimed – sageli esinevad ülemiste hingamisteede infektsioonid (nohu) ja nasofarüngiit (nina-neelupõletik). – diarröa -Alfa-glükosidaasi inhibiitorid (akarboos) • Vähendavad süsivesikute seedimist ja langetavad söögijärgse glükoosi taseme. • Struktuur sarnaneb oligosahhariidide struktuuriga (võimelised konkureerima oligosahhariididega pankrease ensüümide suhtes). • Inhibeerivad pöörduvalt α-amülaasi ja αglükosidaase (maltaas, glükoamülaas, sukraas, dekstranaas). • Kasutatakse koos teiste ainetega, monoteraapiana vanematel inimestel söögijärgse hüperglükeemiaga Kõrvaltoimed: – diarröa, kõhupuhitus (süsivesikute seedimine on häiritud, selle tulemusel tekivad düspeptilised nähud. Pidada süsivesikutevaest dieeti!) - SLGT-2 inhibiitorid (dapagliflosiin) • SGLT vahendatud transport on aktiivne protsess, glükoos liigub konts. gradiendi vastu (Na+/K+ ATP-aas)
toimel. Imendumiseks lagundatakse laktoos ensüüm laktaasi toimel. Laktoos on oluline galaktoosi allikas. Maltoos (linnasesuhkur) - on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärlklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Teatud kogus maltoosi tekib ka glükogeeni (loomne polüoos) lõhustumise vaheproduktina. Maltoos koosneb kahest glükoosi jäägist. Tärklisest eraldub maltoos sülje -amülaasi toimel. Ensüüm maltaas hüdrolüüsib maltoosi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 3 Koostas M. Kolga Biokeemia 3. P o l ü s a h h a r i i d i d ehk polüoosid On kõrgmolekulaarsed süsivesikud, koosnevad suurest hulgast omavahel ühinenud monosahhariidide jääkidest; täidavad varuaine ja ehituslikke ülesandeid. Polüooside ahelad
seejärel toimub imendumine. Seedeeludnkonna põhifunktsioonideks on toidu peenestamine, toidu edasiliikumine seedetraktis toidu imendumine, toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega. Seedimine suuôônes. · Toidu maitseomaduste ja söödavuse määramine. · Toidu peenestamine · Toidu süljega niisutamine · Toidu seedimine süljefermentide toimel(amülaas, maltaas) Mao limaskesta sekreedid · Epiteelkihi pindmine osa- lima eritus · Mao põhimiku pearakud- maomahla eritus · Mao põhimiku katterakud- soolhappe eritus Milliste toitainete seedimist ei toimu maos? Miks? Maos ei toimu süsivesikute seedimist, sest maos on happeline keskkond, milles süsivesikud ei lahustu, lõhustu. Mis on isumahl? EHK REFLEKTOORNE FAAS ON MAOMAHLA SEKRETSIOONI ESIMESEKS FAASIKS, MILLELE JÄRGNEB KEEMILINE FAAS
Päritolu: parotiid- ja submandibulaarnääre Roll: kaitsefunktsioon · Müeloperoksüdaas Päritolu: igemevao leukotsüüt Roll: kaitsefunktsioon · Laktoperoksüdaas Päritolu: süljenäärmed, (hambapasta, suuloputusvedelik) Roll: antimikrobiaalne toime (gingiviit ja parodontiit) · Superoksiiddismutaas (SOD) Päritolu: SOD1- tsütoplasma, SOD2- mitokonder, SOD3- ekstratsellulaarne Roll: antioksüdantne toime · Katalaas Roll: kaitsefunktsioon · Maltaas Roll: disahhariidide lõhustumine monosahharidideks (glükoosiks) · Karboanhüdraas II Päritolu: parotiid- ja submandibulaarnääre Roll: bikarbonaatide tootmine pH tasakaalu hoidmiseks · Karboanhüdraas VI Roll: kaariese-vastane kaitse, keemiliste reaktsioonide katalüüs (H HCO3) · Immunoglobuliinid (sIgA, IgG, IgM) Roll: mikroobide kinnitumise ja tungimise takistamine suu mikrofloora homeostaasi hoidmiseks · Prolaktiin
*Tähtsuselt kõrgel positsioonil on veel proteaasid, mis valke lõhustavad. Juustutööstus, leivatööstus, varia. *Pektinaasid. Toote omaduste mõjutamine. Mahlatööstus, varia *Lipaasid - toote lõhna parandamiseks Tärklis. Toit läheb suhu, suus on alfa-amülaas, mis teeb sellest dekstriinid ja maltoosi, kõik see segu läheb makku. Maos on happeline keskkond, teatud määral jätkub tärkilise lõhustumine. Jätkub, kui tuleb pankreases juha. Seal on maltaas, glükoamülaas jne, mis neid dekstriine ja maltoosi edasi lõhendab. Imendub glükoos. Imendumine toimub ainult monosahharoosidena. 20. Füüsikalised ja keemilised muutused toiduvalmistamisel.
On piima peamine süsivesik. Sisaldus rinnapiimas 6-8 %, lehmapiimas 3,8-5%. Imendumiseks lagundatakse laktoos ensüüm laktaasi toimel. Maltoos (linnasesuhkur) - on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärlklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Teatud kogus maltoosi tekib ka glükogeeni (loomne polüoos) lõhustumise vaheproduktina. Maltoos koosneb kahest glükoosi jäägist. Tärklisest eraldub maltoos sülje α-amülaasi toimel. Ensüüm maltaas hüdrolüüsib maltoosi. POLÜSAHHARIIDID EHK POLÜOOSID on kõrgmolekulaarsed süsivesikud, koosnevad suurest hulgast omavahel ühinenud monosahhariidide jääkidest; täidavad varuaine ja ehituslikke ülesandeid. Polüooside ahelad võivad olla hargnenud või hargnemata. POLÜSAHHARIIDID EHK POLÜOOSID Homopolüoosid ehk homopolüsahhariidid. Sisaldavad oma koostises on ainult ühte tüüpi monooosijääki
eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaaspolüsahhariididdisahhariidideks ja maltaasdisahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja söödavuse määramine. 2. Toidu peenestamine - lihtsam seedida. 3. Toidu süljega niisutamine(limaianemutsiini abil) - muudab peenestatud toidu libedamaks; niiskus vajalik kõnelemisel. 4. Toidu seedimine süljefermentide (ensüümide amülaasi ja maltaasi) toimel
Hüpo- ja hüperglükeemia mõiste ja põhjused. Süsivesikute lõhustamine ja ainevahetus Süsivesikute lõhustamine algab juba suus sülje alfa-amülaasi mõjul. Jätkub maos nii kaua, kuni toit (sh ka sülg) maomahlaga seguneb. Siis langeb pH kindlasti alla viie ja alfa-amülaas enam ei toimi. Süsivesikute lõhustamine jätkub peensooles kõhunäärme alfa-amülaasi mõju. Alfa-amülaas suudab lõhustada kuni di- sahharaa... peensoole ensüümide mõjul ..... Maltaas lõhustab maltoosi kaheks glükoosiks. Laktaas lõhustab laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks. Sahharaas lõhustab sahharoosi üheks glükoosiks js üheks fruktoosiks. Need on kõik monosahhariidid, imenduvad peensoolest verre. Organism kasutab monosahhariide vahetult energia saamiseks. Osa glükoosi aga deponeeritakse maksas ja lihastes glükogeenina, mida võidakse taas vajadusel glükoosiks muuta. Osa glükoosi aga muudetakse rasvhapeteks ja need omakorda muudetakse triglütseriidideks
8.1. Peensool Peensoole sisekest 600x suurem kui väliskest – sisemus kaetud hattudega. Peensooles toimub toitainete akiivne (kulutatakse energiat) ja passiivne toitainete imendumine. Epiteelirakud uuenevad 2-3 päevaga – kui hatud on peensoolepõletiku tõttu kahjustatud, tasub üks päev koer söömata hoida ja siis anda midagi kergesti seeditavat. Süsivesikute seede – erinevate sidemete seedeks on vaja erinevaid ensüüme (alfa-amüloos, sahharaas, laktaas, maltaas, isomaltaas), imenduvad ainult monosahhariidid. Valkude seede – aminopeptidaasid ja dipeptidaasid, imenduvad ainult aminohapped. Mitmete erinevate valkude allergia puhul saab kasutada toitu, kus valgud on lõhutud aminohapeteks ja organism ei tunnista seda kui valgusisaldust, samas aminohapped imenduvad ja vajalikud ained saadakse kätte. Rasvade seede – lipaasid, imenduvad ainult glütserool, RH ja monoglütseriidid. 3.8.2. Jämesool
Laktoos (piimasuhkur) - on loomne disahhariid. Koosneb glükoosist ja galaktoosist. On piima peamine süsivesik. Sisaldus rinnapiimas 6-8 %, lehmapiimas 3,8-5 %. Maltoos (linnasesuhkur) - on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Teatud kogus maltoosi tekib ka glükogeeni (loomne polüoos) lõhustumise vaheproduktina. Maltoos koosneb kahest glükoosi jäägist. Tärklisest eraldub maltoos sülje -amülaasi toimel. Ensüüm maltaas hüdrolüüsib maltoosi. Polüsahhariidid - On kõrgmolekulaarsed süsivesikud, koosnevad suurest hulgast omavahel ühinenud monosahhariidide jääkidest, nt tselluloos, tärklis, kitiin. Tärklis - taimede polüsahhariid, koosneb glükoosijääkidest. Ei lahustu külmas vees, kuumas vees tekib kolloidne lahus - kliister. On ülekaalukalt meie toidu peamine süsivesik. Süües tärkliserikkaid produkte, toimub inimese seedetraktis selle
pepsiine, mille isoensüümide 1-5 (ka isoensüüm A) pH toime optimum on 1,5...2,2 ja isoensüümide 6-7 (ka isoensüüm C) toime optimum on 3,0...3,2). Maos sünteesitakse ka lipaasi pH optimumiga 7,0...8,8, mis lõhustab imikul piimarasvu (täiskasvanul vähetähtis). Peensooles, enterotsüüdi membraanil tekib tärklise, glükogeeni ja maltoosi lõhustamiseks vajalik - amülaas, pH optimum ~6,8...7,2. Samas tekivad ka süsivesikuid lõhustavad isomaltaas, maltaas (pH optimum 5,5...6,5), sahharaas (pH optimum 5,5...6,0), laktaas (pH optimum 5,0...5,5). Peensoole limaskestas tekib ka enteropeptidaas (vajalik trüpsiini aktivatsiooniks, pH optimum 6...9), tripeptidaas, dipeptidaas ja endopeptidaas (lõhustavad peptiidsidemeid). Peensooles ja kõhunäärme aatsinusrakkudes tekib ka fosfolipaase ja aminopeptidaase. Pankrease eksokriinses osas tekib trüpsiin (pH optimum 7,5...8,5, toimib
Seedimisprotsessid seedetrakti eri osades ja seedenäärmete talitlus on omavahel tihedalt seotud. 27. Seedimine suuõõnes. Suuõõnes ei viibi toit rohkem kui 15-18 sekundit. Sellele vaatamata algab juba siin tema mehaaniline (süljega niisutamine, peenestamine) ja keemiline (süljefermentide toime liitsuhkrutele) töötlemine. Suuõõnes toimub ka toidu absorbeerimine, s.t. määratakse ära tema maitseomadus ja söödavus. Algab ka toidu seedimine süljefermentide toimel- amülaas, maltaas. Sülg on esimene seedemahl, millega toit kokku puutub peale organismi sattumist. Sülge nõristavad süljenäärmed. Inimesel on 3 paari suuri süljenäärmeid kõrva-, keelealused ja lõuaalused süljenäärmed. Peale selle on suuõõnes limaskestas laialipillatuna veel hulk väikesi süljenäärmeid. Süljes on fermendid amülaas (polüsahhariidid disahhariidideks) ja maltaas (disahhariidid monosahhariidideks). Süsivesikuid lagundavad fermendid
Süsivesinike lõhustamine ja ainevahetus. · Algab suuõõnes sülje alfa amülaasi mõjul. Kuna toit ei ole suus kaua, siis jätkub alfa amülaasi mõju maos seni, kuni toit ei ole maomahlaga segunenud- maos katkeb alfa amülaasi mõju happelises keskkonnas. · Edasi jätkub lõhustumine peensooles kõhunäärme alfa amülaasi mõjul disahhariid maltoosiks, monosahhariidideks lõhustatakse peensooles soole enda ensüümide- maltaas, laktaas- (lõhustsuproduktideks on galaktoos ja glükoos). · Sahharoos lõhustatakse fruktoosiks ja glükoosiks, ensüümiks on sahharaas. · Lõhustumine disahhariidideks ja monosahhariidideks (peensoole ensüümide poolt). · Monosahhariidid imenduvad peensoolest verre. · Osa monosahhariididest läheb kohe kudedesse, kasutatakse ära energia saamiseks, glükoos oksüdeeritakse, vabaneb energia. · Osa muudetakse maksas ja lihastes glükogeeniks
Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega, sapp, soolhape 2. Seedimine suuõõnes. Toidu aprobeerimine – maitseomaduste ja söödavuse määramine. Toidu peenestamine – mida peenem, seda kergem ja efektiivsem seedimine Toidu süljega niisutamine – mida tahkem/kuivem, seda vedelam sülg; hävitab toidus olevad baketrid Toidu seedimine süljefermentide toimel – sülg sisaldab esimesi seedeensüüme (amülaas – lõhustab polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas – lõhustab disahhariidid monosahhariidideks). Sahhariidide lõhustumine saab toimuda ainult leeliselises keskkonnas. 3. Seedimine maos. Maos võib olla toit kuni 10 tundi. Mao sisetemperatuur on 40 oC. Happeline keskkond. Mao limaskesta sekretoorsed elemedid: 1) Epiteelkihi pindmine osa – lima eritus. Limal on kaitsefunktsioon, et mao sein ei kahjustuks 2) Mao põhimiku pearakud – maomahla eritus. Toidu töötlemine. 3) Mao põhimiku katterakud –soolhappe eritus
Kõhunäärme nõre. Välimine ja sisemine. Toodab hormoone. Soolenõre toodab sool ise, peensool. Sapp mida toodetakse maksas. Sapihapped on vajalikud rasvade lõhustamisel. Kõhunäärmenõre. Trüpasiin-valgud, amülaas-süsivesikud, lipaas-rasv. Sapp soodustab rasvade seedmist. Sapi tähtsus. Sapihapped reguleerivad rasvhappeid ja muudavad ned lõhustatavaks. Soolenõre. Kuuluvad peptidaasid-grupp lõhustab valke, lipaas- rasvad, maltaas- lõhustab disahhariide. Peensooles toimub imendumis protsess. Peensoole sein on kaetud hattudega. Kui toit satub soolestikku, hatud hakkavad liikuma, liiguvad erinevatel aegadel. Inimpumba efekt. Süsivesikud monosahhariidide kujul verre, rasvad-glütseoriin lahustub ise, rasvhapped imenduvad lümfi. Valgud, rasvad, süsivesikud jõuavad maksa. Vitamiinid, mineraalained. Kõik mis üle jääb, lähevad üle jämesoolde. Võib imenduda vett, süsivesikud. Ainevahetus.
Tekkivad oligopeptiidid lagundab di- ja tri-peptiidideks, mis viiakse rakkudesse. Aminohapped vereringe kaudu jõuavad teistesse kudedesse. Süsivesikute lagundamine: Polüsahhariidid tärklis, glükogeen; lihtsamad nagu disahhariid, sahharoos jm. Tärklis hüdrolüüsitakse pankreasest pärit alfa-amülaasi poolt di- ja tri-sahhariidideks lagundades alfa-1,4-sidemeid. Jäänukdekstriine, kus on alfa-1,6-sidemed, lagundab alfa-dekstrinaas; maltoosi aga maltaas. Tekib glükoos. Sahharoosi lagundab invertaas. Laktoosi lagundab laktaas. Monosahhariidid viiakse vereringe kaudu kudedesse. Lipiidide seedimine: Toidurasv triatsüülglütserool (TAG) ei lahustu vees. Maos emulgeeritakse toidurasv. Peensooles emulgeerivad ka sapisoolad need kinnituvad rasvatilgale ja muudavad TAGid kergemini lagundatavaks. Pankreas eristab lipaase, mis kinnituvad rasvatilgale ja hüdrolüüsivad vabadeks rasvhapeteks ja monoatsüülglütserooliks.
1.1.5. Valkude funktsioonid inimorganismis Valkude mitmesugused funktsioonid inimorganismis tulenevad nende mitmekesisusest. Ensümaatiline/katalüütiline: kõik ensümaatilise funktsiooniga biomolekulid on valgud. Ensüümid katalüüsivad valke. Ensümaatilise toime näidiseks on valk amülaas. 6 Amülaas on seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks, mille maltaas lõhustab glükoosiks. Regulatoorne: ainevahetuse regulatsioon valguliste hormoonide poolt. Seda nimetatakse hormonaalseks regulatsiooniks. Valgud võivad esineda ka geenide regulatsioonis. Transpordifunktsioon jaguneb humoraalseks transpordifunktsiooniks (ainete transport biovedelike kaudu rakkude ja kudede vahel) ja transpordiks läbi biomembraanide valkude-kandjate abil. Transpordifunktsiooni näiteks võib tuua hemoglobiini.
tasakaal — surm. | ∆G1>0 | < | ∆G2<0 | 5. bioenergeetika ja ATP roll: Põhilised energeetilised toitained on rasvad, valgud ja süsivesikud. Süsivesikud: CmH2nOn; Cm(H2O)n monosahhariidid (4…10 C aatomit) oligosahhariidid (2…10 monosahhariidijääki) polüsahhariidid (palju monosahhariidide jääke) Neis on aldehüüdrühm (-CHO); ketorühm ( =C=O). Nende dissimilatsioon ehk omastamine toimub ensüümide ja hormoonide abil (nt. Cu-sahharaas, maltaas, laktaas; adrenaliin, insuliin), mille abil hüdrolüüsitakse PS ja OS monosahhariidideks. Glükoos oksüdeeritakse rakusiseselt, produktideks CO2 ja H2O. Rasvad: Glütserooli ja rasvhapete estrid. Lipaas hüdrolüüsib rasva, tekivad glütserool ja rasvhapped. Need oksüdeeritakse rakusiseselt. Produktideks CO2 ja H2O. Valgud: Polümeersed ained, mis koosnevad α-aminohapete jääkidest, mis on seotud peptiidsidemega. Valgud
põhihulk. Amülaaside tekitatud produktid ja toidu disahhariidid (sahharoos, laktoos, maltoos) lõhustatakse monoosideks. Lõplik hüdrolüüs toimub hariäärise pinnal, kus asuvate ensüümide aktiivtsentrid on suunatud soolevalendikku. b) Isomaltaas lõhustab isomaltoosi ja piirdekstriinide (1,6) sideme ning tekivad vastavalt glükoos ja maltoos. c) Glükoamülaas lõhustab amüloosi maltoosiks ja glükoosiks. Selle ja toidus oleva maltoosi lõhustab maltaas glükoosiks. d) Sahharaas lõhustab sahharoosi glükoosiks ja fruktoosiks. e)Laktaas lammutab laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks. Sahhariidide imendumine: Glükoos, galaktoos ja mannoos resorbeeritakse aktiivselt, sümpordis naatriumiga. Fruktoos resorbeeritakse kergendatud difusiooni teel. Monooside imendumine toimub suhteliselt kiiresti ja on peensoole algusosas praktiliselt lõppenud. Imendunud monoosid satuvad värativeeni kaudu maksa. 35. Glükolüüs ja glükogenolüüs
letsitiin. Sapphappe ringlus-Sapphapete koguhulk kehas on 3g, sellest ei piisa ühe toidukorra lagundamiseks. Rasvarikka toidu puhul on vaja 5korda suuremat kogust. Sellepärast ringlevad olemasolevad sapphapped päevas mitu korda läbi soole ja maksa.Sapphappe ringlemise sagedus sõltub söömisest ning kõigub vahemikus 4-12ringi ööpäevas. 64.Seedekanal Peamiste toitainete lõhustamine ja imendumine-Disahhariide lagundavad ensüümid on laktaas, maltaas ning sahharaas. Valke lõhustavaid ensüüme leidub maonõres, kõhunäärmenõres. Triglütseriidid lõhustatakse soolevalendikus lipaasi toimel rasvhapeteks ning lahustatakse mitsellaarselt ja mitsellidest võetakse rasvhapped enterotsüütidesse. Rakkudes pikaahelaga rasvhapetest sünteesitakse taas triglütseriidid ja kaetakse valgukihiga ning need liiguvad lümfi. Lühikese ja keskmise ahelaga RH liiguvad pärast resorptsiooni verre. Rasvatranspordi peamine partikkel-lipaas ja kolipaas?
(polüpeptiidid) (tärklis) maomahlas pepsiin süljes ptüaliin sapis sapisoolad Väiksemad polüpeptiidid Disahhariidid (suhkur) Emulgeerunud rasvad trüpsiin maltaas, laktaas, sukraas lipaas pankrease mahlas pankrease mahlas soole mikrohattudes ja soole mikrohattudes Väikesed peptiidid monosahhariidid(glükoos) rasvhapped ja
Histamiin(tekib organismi kudedes ja sisaldub ka toidus),valgu seedimisproduktid ning lihas ja juurviljal leiduvad ekstraktiivained võtavad osa maonäärmete keemilisest stimuleerimisest. Mao motoorse talitluse regulatsioon- autonoomse närvisüsteemi, mao limaskesta kemo-ja mehhanoretseptorite ning gastriini ja katehoolamiinide roll selles. Seedimine peensooles - Kõhunäärme nõrel on leeliseline reaktsioon, ph 7,8-8,4. Sisaldab fermente, mis lõhustavad valke ja süsivesikuid(amülaas, maltaas). Kõhunäärme nõre sisaldab HCO ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks. Kõhunäärme nõret produtseeritakse ööpäevas ca 1,5l. Kõhunäärme nõres leiduvad peamised ensüümid ja nende tähtsus seedimises. LIPAASID-toidurasvade lagundamine glütserooliks ja rasvhapeteks, toimivad efektiivselt sapi juuresolekul. AMÜLAAS, MALTAAS; LAKTAAS; SAHHARAAS-süsivesikute toimimine NUKLEAASID -nukleiinhapete lammutamine
Ta on toiduaine(toidusuhkur) ja magustaja. Teda lõhustab seedekulga sahharaas ehk invertaas ja vabained Glc ning Fru imenduvad. Maltoos. Maltoos sisaldab kahte glükoosijääki. Ta on tärklise ja glükogeeni struktuuriühik. Maltoos(linnasesuhkur) on tärklise hüdrolüüsiprodukt taimedes. Sülje amülaas suudab toidu törklist osaliselt lõhustada tootes maltoosi jt produkte. Pankrease amülaas hüdrolüüsib toidutärklise maltoosiks. Seedeensüüm maltaas lõhustab maltoosi glükoosiks. Biofunktsioonid: *energeetiline funktsioon glükoosi täielik oksüdatsioon süsihappegaasiks ja veeks katab 55-60% inimorganismi energiavajadustest, energeetiliseks varuaineks on maksa ja lihaste glükogeen. *varuaine funktsioon glükogeen *Biosünteetiline funktsioon kasutatakse rasvhapete, aminohapete jt ühendite süsinikskeleti loomiste aluseks *struktuurne funktsioon monoosid ja nende derivaadid on polüooside monomeerid
seedimisproduktid ning lihas ja juurviljal leiduvad ekstraktiivained võtavad osa maonäärmete keemilisest stimuleerimisest. Mao motoorse talitluse regulatsioon- autonoomse närvisüsteemi, mao limaskesta kemo-ja mehhanoretseptorite ning gastriini ja katehoolamiinide roll selles. · Seedimine peensooles. Kõhunäärme nõrel on leeliseline reaktsioon, ph 7,8-8,4. Sisaldab fermente, mis lõhustavad valke(trüpsiin jt.), polüpeptiide, rasvu(lipaas) ja süsivesikuid(amülaas, maltaas jt.). Kõhunäärme nõre sisaldab HCO ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks. Kõhunäärme nõret produtseeritakse ööpäevas ca 1,5 liitrit. Kõhunäärme nõres leiduvad peamised ensüümid ja nende tähtsus seedimises. LIPAASID- toidurasvade lagundamine glütserooliks ja rasvhapeteks(ph-le soodne keskkond), toimivad efektiivselt sapi juuresolekul. AMÜLAAS, MALTAAS; LAKTAAS; SAHHARAAS-süsivesikute toimimine
"viinapiiritus" Iseloomuliku lõhnaga veega igas vahekorras segunev vedelik. Joovastava toimega Veega segunemisel esineb kontraktsioon - ruumala vähenemine. Destileerimisel ei saa veevaba piiritust vaid ~96% nn aseotroobi . Aseotroop keeb 780 ja tema tihedus on 0,800 g/cm3. Toidupiiritust ( kasutatakse ka meditsiinis tinktuuride valmistamiseks ja parfümeerias) valmistatakse toiduainetest. Lühidalt võib toidupiirituse tootmise kokku võtta järgmise skeemi abil Tärklis Maltaas Vees lahustuvad suhkrud Pärm Meski (kartul, teravili) (linnased) Maltoos C12H22O11 Käärimine ~14% piiritust destilleerimine (C6H10O5)n ja glükoos C6H12O6 Glükoosi käärimist kirjeldab järgmine võrrand 0 +IV -II C6 H12 O6 à 2 C O2 + 2 CH3-CH2OH seega käärimisel süsinik osaliselt oksüdeerub (süsinikdioksiidiks) ja osaliselt redutseerub (piirituseks)
Arhedel ei esine tüüpilist glükolüüsi. Neil on modifitseeritud glükolüüs, milles heksokinaasi- ja fosfofruktokinaasireaktsioonis osaleb fosforüüli doonorina mitte ATP vaid kas ADP või pürofosfaat. Erinevad suhkrud lülituvad glükolüüsi erinevalt: Laktoos laktoos glükoos + galaktoos (beeta-galaktosidaas) Galaktoos galaktoos + ATP galaktoos-1-P + ADP (galaktokinaas) Gal-1-P Glc-1-P Glc-1-P Glc-6-P (fosfoglükomutaas) Maltoos maltoos 2Glc (maltaas) Sahharoos sahharoos Glc + Fru (invertaas) Sahharoos on üks oluline suhkur etanooli tootmisel bakterite vahendusel. Ka pärmis kääritavad sahharoosi etanooliks. Oksüdatiivne pentoosfosfaaditsükkel (PPC) PPC rajas toimub heksooside oksüdatsioon pentoosfosfaatide moodustumisega. Pentoosid on väga olulised nukleotiidide sünteesil. Enamusel heterotroofsetel oranismidel töötab rakkudes kõrvuti nii glükolüüsirada kui ka PPC. Osa glükolüüsi laguneb ühes, osa teises rajas
"viinapiiritus" Iseloomuliku lõhnaga veega igas vahekorras segunev vedelik. Joovastava toimega Veega segunemisel esineb kontraktsioon - ruumala vähenemine. Destileerimisel ei saa veevaba piiritust vaid ~96% nn aseotroobi . Aseotroop keeb 780 ja tema tihedus on 0,800 g/cm3. Toidupiiritust ( kasutatakse ka meditsiinis tinktuuride valmistamiseks ja parfümeerias) valmistatakse toiduainetest. Lühidalt võib toidupiirituse tootmise kokku võtta järgmise skeemi abil Tärklis Maltaas Vees lahustuvad suhkrud Pärm Meski (kartul, teravili) (linnased) Maltoos C12H22O11 Käärimine ~14% piiritust destilleerimine (C6H10O5)n ja glükoos C6H12O6 Glükoosi käärimist kirjeldab järgmine võrrand 0 +IV -II C6 H12 O6 2 C O2 + 2 CH3-CH2OH seega käärimisel süsinik osaliselt oksüdeerub (süsinikdioksiidiks) ja osaliselt redutseerub (piirituseks)
Süsivesikud imenduvad monosahhariididena. Kiudained lõhustatakse osaliselt alles jämesoole bakterite poolt. Kiudained seovad rohkesti vett, stimuleerivad soole motoorikat. Sülje ja kõhunäärme - amülaas lõhustab polüsahhariidid kuni disahhariidi maltoosini. Amülaas inaktiveeritakse maos soolhappe toimel, disahhariidid jõuavad lõhustamatult peensoolde. Süsivesikute lõhustamise lõpetavad peensoole limaskesta epiteelirakkudes tekkivad ensüümid disahharidaasid: maltaas, sahhraas, laktaas. Aineid transporditakse läbi raku, s.o transtsellulaarselt. Enterotsüüdi plasmamembraani apikaalsetes ja basolateraalsetes piirkondades on erinevad kandurid e transporterid. Monosahhariidide kergendatud difusioonis osalevad kandurid kuuluvad GLUT perekonda. Valkude lõhustamine ja imendumine: valku lõhustavaid ensüüme võib jaotada proteaasideks ja peptidaasideks. Proteaasid lõhustavad valkusid väiksemateks peptiidideks, mida
mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega
ii. Sünteesib uusi lipoproteiide, kolesterooli ja fosvolipiide iii. Kolesteroolist sünteesib sapphappeid - Valkude ainevahetus i. Süpnteesitakse vereplasma rakkusid ii. Asendatavate a/h süntees( transmeerimine) iii. Deaimneerimine- aminorühma eraldamine iv. Toksilise NH3 muutmine vähetoksiliseks uuraks. 4. Detoksikatsioon -Alkohol -Ravimid- penitsilliin, erütromütsiin, suldoonamiid SÜSIVESIKUTE SEEDMINE JA IMENDUMINE Disahhariide lõhustavaid ensüüme( maltaas, sahharidaas, laktaas) nimetatakse disahharidaasideks. Nad on väga olulised, sest disahhariidide molekulid on imendumisks liiga suured, kuid monosahhariidid imenduvad passivselt. VALKUDE SEEDMINE Soolde tuleb pidevalt proteiine nii koos soolemahlaga kui ka epiteelrakkudest, mida iga päev hävi ainuüksi peensooles umbes veerand kg jagu. Makku ja soolde eritub ka verevalke. Organismist pärinevaid valke ongi rohkem kui toiduga saaduid. Mõlemad lõhustuvad samal moel
mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega
Neelus- ja söögitorus 90 lühiajaliselt amülaasi toime jätkub (umbes 10 sekundit). Maos toimub: 1.) amülaasi toime peatub, happeline keskkond lõpetab amülaasi toime; 2.) maos toimub happeline glükosiidsidemete hüdrolüüs. Põhiline süsivesikute seedimise koht on peensool, milles eristatakse 1.) õõneseedumine ja 2.) membraanseedumine. Õõneseedumine on tagatud 1.) kõhunäärme nõres olevate seedeensüümidega (sahharaas, maltaas, amülaas, laktaas); 2.) soolenõre (glükosidaasid). Membraanseedumine toimub peensoole epiteeli hariäärises (glükogaaluks) (inimesel imenduda saavad ainult monosahhariidid). Imendumine: süsivesikute põhiliseks imendumiskohaks on peensool, suur imendumispind on umbes 200 ruutmeetrit, mis tagatakse kolme võttega: 1.) peensoole pikkusega; 2.) soolekurdudega; 3.) hatulise struktuuriga (valdav osa). Monosahhariidid imenduvad glükoosina erinevate transport süsteemidena verre
annaabi.ee 
