Referaat Lepatriinu ' 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................... Põhifaktid....................................................................................................................................... Välimus.......................................................................................................................................... Paljunemine.................................................................................................................................... Tuntusest........................................................................................................................................ Huvitavat........................................................................................................................................ Kasuta...
sookandjad, kes panevad aluse sugulisele põlvkonnale. Peale paarumist, emased munevad munad, munad talvituvad. Kartuli-lehetäi imevad taimedest mahla, eritavad mesinestet millel arenevad nõgiseened. Võrsed känguvad. Sarnastiivalised. Tirdid. Tirt talvitub valmikuna põõsastes põllupeenardel, varjulistes kohtades. Vastsed ja valmikud imevad lehtedest mahla. Tugevad hüppejalad. Kannavad edasi kartuliviirusi. 1 põlvkond. Rohulutikas 2 pk. Esimene pk muneb heinale, 2 pk aedadesse. Talvitub valmikuna kõdus. Vastsed ja valmikud imevad lehtedest mahla. Sugukond: naksurlased Pikliku kehaga mardikad. Valmikud elavad maapinnal rohurindes, kahjustavad taime maapealseid osi. Arengutsükkel 3-5 aastat. Mitmetoidulised mardikad. Vastne on tõuk, sh. ka traatuss. Esimesed kasvujärgud toituvad huumusest, hiljem hakkavad juuri sööma. Vastsed uuristavad juurtesse ja mugulatesse käike, varred närbuvad. Mardikad kahjustavad lehti, varsi, õisi.
mis tekivad küpsenud putuka puidust lahkudes on peaaegu ümargused ja läbilõikes 6-10mm suurused Hiidtüve vaablane muneb oma monad ainult värskesse puitu ja seega kahjustab ta ainult toorest puitmaterjalist rajatud ehitisi. Emas putukas võib kasvada kuni 45mm pikkuseks ja tõugukäigud puidus on ümmargused ja täidetud näripuru ja väljaheidetega. Sinisikk tõugud elavad nine ja maltspuidu välimuse osa vahel,emane putukas muneb oma monad okaspuu koorepragudesse kus need umbes kahenädalaga välja hautaks. Sinisikku arenguaeg munast mardikani kestab 2 aastat. Marimardikas närib varakevadel puidust välja lennu avad on ovaalse kujuga ja läbimõõdus 5-10 mm. Majasikk hoonetes sagetasti esinev suur puidukahjur ja emasputukas muneb oma munad talle sobivasse kohta nt katuseosadesse paari nädala pärast arenevad neist välja tõugud kes närivad ennast puidu sisse.tõugud ei
kasutab ta mitmesugust taimematerjali ning ühendab selle ämblikuvõrguga. Emaslinnud munevad harilikult pessa 2 valge värvusega ning pikliku kujuga muna, mida hauvad ligikaudu 16 päeva. Linnupojad on koorudes sulgedeta ja pimedad. Emaslind toidab neid kolm päeva vahetpidamata nektari ja väikeste putukatega. Väikesed koolibrid kasvavad kiiresti, ent lühikesed jalad ei võimalda neil joosta. Seepärast teevad nad pesast välja saamiseks kohmakaid lennuproove. Kui pojad pesast lahkuvad, muneb emane tavali pesast lahkuvad, muneb emane tavaliselt pesast lahkuvad, muneb emane tavaliselt uued munad, vahel kolmandatki korda.
Emu Välimus Emu on 1,5–1,9 m kõrge ja kaalub kuni 45–55 kg. Emu meenutab väliselt nandut, kuid on suurem. Tal on kohev pruunikashall sulestik, mis meenutab villa, ja kolmevarbalised tugevad jalad nagu teistelgi kaasuarlastel. Pea ja kael on mustad. Nokk on erinevalt kaasuari nokast lamenenud. Pea on sulgedega kaetud. Paljunemine Isalind ehitab maa peale okstest, rohust ja puukortest pesa. Ühte pessa muneb kuni 3 emaslindu,igaüks 5-15 muna.Üks muna kaalub 800 grami. Poegade eest hoolitseb ja haub isaslind. Haudumine kestab 53–60 päeva, mõnedel andmetel aga 66. Vahel muneb emane veel haudumise ajalgi pessa lisaks. Haub ainult isaslind. Ta võib käia pesalt ära toitu otsimas, kuigi sagedamini nälgib lind kogu haudumise aja jooksul. Eluviis Emu on lennuvõimetu, aga ta suudab joosta pikka maad. Lühikest aega suudab ta arendada kiirust kuni 50 km/h. Emu hingab kopsudega
MUNAD Kelle mune me sööme? -Kanamuna -Vutimuna -Jaanalinnumuna -Hanemuna -Pardimuna -Veelindude munad Muna on väärtuslik toiduaine. -Valgud (munavalge) -Mineraalained: Ca, Na, K , Mg, P, S, Mn, Fe, I, Zn -Vitamiinid: A,D,E,K,B - Kõrge toiteväärtusega- Omastatavus 95-97% -Kalorsus suhteliselt madal -Keskmine muna (50-70%) annnab 70-80 kcal energiat -Eestlased söövad kesmiselt 1 muna 2 päeva peale. -Munadele võib anda lisaväärtust MITU MUNA MUNEB KANA PÄEVAS? Kuidas muna tekib? Palju selleks aega kulub? Munemine on privaatne tegevus. -Ökomunad -Eesti kanad munevad 300-320 muna aastas MUNA EHITUS - Koor 11-40% - Munavalge 54- 60% - Munarebu 29-36% KOOR -Paksus 0,3- 0,4 mm -Värvus oleneb kana pigmendist -Mikroskoobilised poorid gaasivahetuseks -Välimine osa on Ca ja Mg soolad, sisemine nahkjas kest - Bakterikindel kiht pinnal munemse järgselt
Saagi alla neelanud, limpsib ta end hoolikalt puhtaks ning tõuseb siis eeesjalgadele, kõverdab aeglaselt keha eesosa, aitab nii toidul paremini edasi liikuda. Kui päike on väga kuum, laskub kivisisalik kõhule, tõstab saba ja jalad üles ning pead nikutades avab ja suleb kiiresti suu. Sellisena mõni sekund, seejärel jookseb kiiresti varju. Öösel varjub urus. Kevadel kaklevad isased sageli, sigimisperioodil moodustavad paare, emane muneb 6..16 muna, kaevab need madalasse auku. Talvituvad urgudes. VASKUSS Noorena pealt hõbedane,vanad pronksjad, küljed tumedamad. Isastel seljal helesinised või sinised laigud.Tihti uuristab endale ise uru, päeval rohkem varjuvad, liiguvad öösel. Toituvad vihmaussidest, tigudest ja teistest aeglastest loomadest. Saaki kombib alul keelega,ajab seejärel suu laiali ja haarab kiirustamata saagist kinni
· Eestis 42 liiki ja 10 sugukonda Välimus · Keha pikk ja sale · Tagakeha tipul kolm pikka lülilist jätket · Tagatiivad on eestiibadest palju väiksemad · Tundlad on peast lühemad · Jalad on pikad · Keha pehme ja õrn Elukoht · Elavad vees · Enamik elab vooluvees · Kivide all ja peal · Põjasettes Sigimine · Toimub hulgisigimine · Isane sureb pärast sigimist · Emane lendab veekogu poole munema · Muneb korraga 5003000 muna · Muneb kividele, lehtedele või veepinnale · Munad võivad arenema hakata kohe või väga külmades elupaikades aasta pärast Vastne · Vastsetel on kolm sarnast tunnust kolm niitjat jätket tagakeha tipus välislõpused tagakeha külgedel või seljal üksik küünis iga jala lõpus · 1cm pikkune · Kestuvad 10-50 korda · Mõndadel on vaheperemehed · Eelmvalmikuks muundumine algab soole tühjenemisega
Lindude sigimine Bioloogia Elise Nassar Tallinna Järveotsa Gümnaasium 7c klass Juhendaja: Heidi Haggi 2005 Pesa: pesa puudub. KÄGU Kurn: 1..3päevaste vahedega u.20muna Haudumine: kägu muneb teiste lindude pesadesse seetõttu ei haudu ta mune ise Koorumine: koorudes on paljas, pesakaaslastest veidi suurem. Poegade edasine elu: Väljaviskamisrefleks avaldub 2.- 5. päevani: kõik välja lükata, mis pesas leidub. Harilikult vabaneb kasuõdedest ja vendadest. Allesjäänud surevad enamasti nälga, sest käopoeg ahnitseb kõik endale. Pesast lahkub 3.nädalaselt. Paabulind Pesa: munetakse pinnasüvendisse Täiskasvanud ööbivad puuoksal.
Arenguperiood: Mitu nädalat (suvine põlvkond) ja 7 kuud (talvine põlvkond). ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Elavad üksikult. Toitumine: Vaglad söövad taimede juuri ja võrseid, täiskasvanud sääriksääsed imevad taimemahlu. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Sääriksääski on 3300 liiki. ESINEMINE Sääriksääski esineb terves maailmas, välja arvatud polaar- ja kõrbealad. ARENGUTSÜKKEL Sääriksääskede kopulatsioon toimub varsti pärast nukkumist. Seejärel muneb emane sääriksääsk pika muneti abil vaklade arenemiseks sobivatesse kohtadesse munad. Suuremal osal levilast sünnib aastas kaks põlvkonda sääriksääski. Esimese põlvkonna suguküps putukas koorub välja aprilli lõpul või maikuus ning otsib endale viivitamatult partneri. Sääriksääski kohtab harilikult varjulistes , niisketes, tiheda taimestikuga kohtades. Siia niiske mulla rohu sisse või taimedele munevad emased 300 muna.
Isane lumekakk viibib kividel või nõlvakutel ja toob kuuldavale rea kumedaid huikeid, nii "märgistab " ta oma territooriumi . Hõredas arktilises õhus on ta pulmalaul kuulda 10 km kaugusele. Nii isased kui emased kaitsevad oma territooriumi ja astuvad isegi võitlusesse. Pesad tehakse maapinnale lohkudesse. Lumekakud saavad suguküpseks 2. eluaastal. Pesitsusaeg on mai kuni septembri keskpaik. Aastas sünnib 1 pesakond. Lumekakk muneb munad mõne päevaste vahedega, seega kooruvad ka pojad erinevatel aegadel. Toidunappusel söövad suuremad lumekaku pojad ära väiksemad. Emane muneb 3-12 muna. Tihti ei õnnestu lindudel pesitseda. 43 - 50 päeva möödudes on linnupojad lennuvõimelised, kahekuuselt hangivad ise toitu. Pojad langevad tihti kiskjate ohvriks. Lumekakk liigub lõunapoole karmides oludes . Nende populatsioon oleneb suuresti lemmingute arvukusest .
Limused Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2004 Limuste klassifikatsioon. L im u s e d Teod K a r b id P e a j a lg s e d Troopilistes meredes elavad teod. Maismaateod. Meres elavad karbid. Kare viinamäetigu. Toitub taimelehtedest Lahksugulised, paarituvad ja emane muneb munad auku, kus need kooruvad. Peetakse paljudes maades delikatesstigude hulka ja kasvatatakse ka kasvandustes. Teetigu.(Arion Ater). Elutseb kogu Euroopa territooriumil. Ööloom, ilmub välja peale vihma. Külma ja kuivaga kaevub maase. Toitub taimedest,
% lipiide, 17% valke ja 2 % mineraalaineid (nt kaltsiumi, fosforit). Letsitiin on hädavajalik rakkude kppstises, normaalseks ainevahetuseks ning aitab vähendada vere kolesteroolisisaldust. Ühe keskmise suurusega kanamuna söömisel saame 60-80 kcal energiat. KANAMUNAD MUNADE KVALITEET Muna kvaliteet ei sõltu tema värvusest. Küll on tumedamad munad paksema koorega. Munakoore värvus oleneb hoopis kana tõust. Enamik valgeid kanu muneb valgeid mune. Noorkana muneb alguses umbes 17 g kergemaid mune kui aasta hiljem. MUNADE SÄILITAMINE Mune ei või üle kahe nädala külmkapis hoida. Kui aga mähkida iga muna eraldi paberisse ja neid nädalas ümber pöörata, seisavad nad hoopis kauem. Mune võib üsna kaua ka toatemperatuuril hoida, kui nad õhukeselt rasva ja taimeõliga üle määrida. Kanamunad seisavad 6–7 kuud värsked, kui umbes
Eestis 40-80 tuhat paari. Euroopas 6,8-10 miljonit paari · Välimus.Kaljutuvi keha on tuhkhall, tiibadel kaks musta tiivavööti. Enamik kodutuvisid on pärinud selle halli põhitooni, kuid kodutuvi salkades on väga eriilmelise mustri ja värvusega linde. Tiibade alaküljed on heledamad, tiivaotsad seevastu tumedamad. · Pereelu.Kodutuvi on võimeline pesitsema aastaringselt ja munema 5-6 kurna. Meie kliimavöötmes pesitseb ta siiski ainult vahemikus märtsist septembrini ja muneb 2-3 kurna. Nagu kõigil tuvidel on neil kurnas ainult 2 muna. Mune hauvad mõlemad vanalinnud 16-19 päeva. Pojad saavutavad lennuvõime tavaliselt kolmenädalastena, kuid mõlemad vanemad toidavad neid kuni viis nädalat. Piiritaja e. piirpääsuke · Kus võib kohata.Kõikjal Eesti,suured Pereelu. Mai lõpus-juuni alguses muneb metsamassiivid.
Lähimad sugulased: lestad, puugid, ämblikud. Kodutolmulesta koht süstemaatikas 0,20,4 mm pikkune ovaalne keha, mille külge kinnituvad karvajätked Tolmulestal on 8 jalga ja 2 paari suiseid Neil ei ole silmi, kuid suudavad eristada valgust Neil on kompimis, haistmis ja maitsmismeel Läbipaistev, veidi kreemjas valge kehapind, mida katab kitiinkate Keha põhiosad Isane tolmulest haakub end emase külge kui emane hakkab sulgi ajama Siginevad väga kiiresti Emane lest muneb elu jooksul 60100 muna Täiskasvanud emane muneb iga kolme nädala tagant Sigimine Sugulisel teel Kõige intensiivsem paljunemisperiood kestab augustist oktoobrini, osalt isegi maikuuni eelistavad paljuneda niiskes kliimas Üle 50% niiskus suurendab kodutolmulestade eoste paljunemist Paljunemine vähendab allergeene Kuidas toimub paljunemine? Areneb vaegmoondena Arenguetapid: Muna (üleminek munast täiskasvanud tolmulesta kestab umbes 1 kuu) Vastne (ainult 6 jalga)
ühinevad pulmatants viljastatud munaraku ümber tekib õhuke nahkkest - muna - kaitsev ümbris ja toitained roomajad munevad maismaale moondeta areng - munast koorunud roomaja on oma vanemate sarnane järglased väljuvad munetud munast kohe kohe otsivad toitu sisalikud on suguküpsed 2, maod 3 - 4 aasta pärast Rästik sünnitab järglased ilma munakestata! Noore rästiku hammustus on mürgine! Kivisisalik muneb munad liiva sisse, kus need päikese toimel arenevad! Nastik muneb lehtedesse, sõnnikusse või pehkinud kändudesse - piisav soojus munade arenemiseks Kasutatud kirjandus: ,,Bioloogia põhikoolile" M. Toom, U. Kokassaar, Avita, 2007 Fotod: www.bio.edu.ee/loomad/Roomajad
puudel ja põõsastel. Toitumine ● Kõik kameeleonid püüavad putukaid. ● Saba kasutavad kameeleonid vahel ka haardeorgina saagi tabamiseks. ● Kameeleon liigub okstel ülimalt aeglaselt. Näpitsakujulised varbad võimaldavad tal hästi oksast kinni hoida. Nad püüavad putukaid kiiresti väljapaiskuva pika kleepuva keele õõnsasse tippu. Keel võib pikeneda kuni kuus korda ja liikuda kiirusega ligi 10 m/s. Munemine Emane muneb 20 kuni 30 päeva pärast paaritumist. ● Munemise algusest saab aru emase rahutuks muutumisest. ● Emane muneb 30 kuni 60 ovaalset muna, mis kaaluvad 1-1.5 grammi. ● Muna jäetakse pinnasesse kraabitud urgu hauduma 3–10 kuuks. ● Kameeleon vabastab end ise munast. ● Kuidas ja miks kameeleonid värvi muudavad? ● Läbi aastasadade on need kavalad roomajad arendanud endas võime värvust ja mustrit muuta – seda just selleks, et ümbrusega kokku
Damaskus. 3. Millal rajati siiditee ja kaua seda kasutati? Siiditee rajati 2. saj. e.m.a. ja kasutati kuni 15. sajandini. Leidke vastused järgmistele küsimustele: 1. Kus toodetakse siidi? Siidi toodetakse Hiinas 2. Kes toodavad siidi (kuidas siidi saadakse)? Siidi tootavad siidiussid. Ja saadakse siidiliblika rööviku - siidiussi - tardunud eritisest. 3. Nimetage siidi tootmise etapid. a.i.1. Siidiliblikas muneb 400-600 muna, mis talvituvad. a.i.2. Munadest arenevad siidiussid, kes toituvad30-35 päeva mooruspuu lehtedest. a.i.3. Enne nukkumist eritavad siidiussid vedelikku, mis tardub ja millest nad enda ümber kookoni kerivad. a.i.4. Kui siidi tahetakse, siis leotatakse kookoneid kuumas vees
Emastel on roheline metalliläikeline keha , nende tiivad on värvitud varajases arengujärgus, hiljem pruunikad ja vikerkaareläikelised, valge tiivatäpiga, mis asub tiiva tipus. Mõlemast soost on vesineitsikud ühe suurused, nad lendavad aeglaselt ja sageli peatuvad taimedel või muudel objektidel. Valmik elab ainult 40- 50 päeva. Isaseid kohtab sageli veekogust eemal, emase tulevad veekogu juurde ainult munemiseks. Emane muneb kuni 300 muna ja need paigutab ta veetaimedele või taimedele mis on veekogu lähedal ,sageli tulikalistele. Vastsed kooruvad kahe nädala pärast ning kaks esimest aastat nad arenevad veealustel objektidel. Hingamiseks on neil keha lõpul sulekujulised lõpused. Tavaliselt talvituvad nad mullas. 2) Sarvikliidrik: Sarvikliidrikul on üsnagi sale keha ja tavaliselt jääb kehapikkus vahemikku 40-50 mm. Tagatiivad ja eestiivad on ühelaiused ning aluselt järsult kitsenevad
üksteist, siis naasevad nad taas kiiresti oma platsile. Emaslindude saabumisel on kuulda ka rivaalide vahelist taplust ja võib näha üleskargavaid isaslinde. Turniir, kus isaslindude visisevad ja klõbisevad mänguhäälitsused kord hoogustuvad ja seejärel vaibuvad, kestab tavaliselt päikeseloojangust päikesetõusuni Pereelu. Rohunepp pesitseb vaid üks kord aastas. Nad paarituvad enda valitud isasega ja see ongi kogu nende paarisuhe; seejärel emane muneb, haub ja hooldab poegi üksinda. Rohunepi mättasse peidetud pesasüvend on üsna sügav ja vooderdatud pehme rohuga. Juunis muneb emaslind 4 kollakas-rohekashalli laigulist muna. Ta haub neid 22-24 päeva, pojad saavad lennuvõimeliseks nelja nädala pärast. Suguküpseks saavad noorlinnud 2 aastaselt. Rohunepil on 1 kurn aastas. Toidulaud. Tarvitab toiduks peamiselt vihmausse ning vähesel määral ka teisi mullaasukaid – mardikate ja kahetiivaliste vastseid, kaane ja hulkharjasusse
omast.Selline areng aitab osal loomadel ka levida. Milline on putukate eluring ? Paljude putukate elutsklis eelneb valmikule mitu arengujrku.Enamusel tiibadega putukatel on oluliselt nii vlimuse kui ka eluviisi poolest ja leminek hest jrgust teise on jrsk, sel juhul on tegu tismoonadega.he plvkonna vltel lbivad need putukad muna,vastse,nuku ja valmiku jrgu.Niteks liblikatel,mardiklastel ja kahetiivalistel. Niteks Liblikas areneb tismoonadega:1)emane liblikas muneb munad taimele , 2)munast koordub vastne ,3)ndala vi kuu prast vastne nukkub, 4)nukust koordub libilka valmik. Aga vaegmoonadega toimuvad muudatused jrk-jrgult:1)emane putukas torkab muneti niiskesse mulda ja muneb mnikmmend muna.talvituvad ja kevadel koorduvad vastsed,2)vastsed tulevad kevadel maapinnale ja alustavad iseseisvat elu,3)vastne kestub mitu korda, 4)viimaks kestub vastsest tiibadega lennuvimeline valmik, kelle elu kestab sgiseni.Niteks:rohutirts.
looduslikes- ja kultuurpuistutes. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind. Pesa asuvad ehitama mõlemad vanemad koos. Pesa ehitatakse tavaliselt sobivatesse puuõõnsustesse või pesakasti. Ära ei põlata ka kuldnoka pesakaste, rähni pesakoopaid ning isegi postkaste, õõnsaid aiaposte jms. Maailmast on teada juhtum kus pesa ehitati isegi kaamelikoljusse. Ehitusmaterjalina kasutavad tihased rohukõrsi, lehti ja sammalt. Pesalohk padjandatakse paksult karvade ja sulgedega. Aprillis muneb emaslind 6...12 valget, hajusate roostepruunide täppidega muna. Seejärel asub emaslind mune hauduma, isaslind toob talle ainult vahel harva toitu. Nädala pärast, kui pojad on munast koorunud, asuvad mõlemad vanalinnud neid usinalt toitma. Pojad jäävad pessa vähem kui kuuks ajaks. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks selgrootud, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil
tasakaaluelund e sumisti, imemis- või pistmissuised Toituvad nektarist, verist Paljunemine munevad toidule jäänustele(vette) arenevad täismoondega 15. Kirjelda kodumesilaste eluviisi (pere koosseis, ülesanded, toit, mee valmistamine, paljunemine, areng, sülemlemine, suhtlemine, orienteerumine, talvitumine). Elupaik mesitarudes. Pere koosseis: 1emamesilane,Isased, töölised(1000-..). Ülesanded: emane muneb, töömesilased: taru puhastamine, vastsete ja ema toitmine, kärgede valmistamine, taru kaitsmine, korjelennud. Toit: mee ja õietolmu segu. Mee valmistamine: nektar segatakse mesilase maomahladega ja aurutatakse välja vesi. Paljunemine: emane muneb kärjekannudesse: 1. Viljastatud munad suutres kannudes, vastseid toidetakse toitepiimaga. 2. Viljastatud munad väikestes kärjekannudes, toidetakse mee ja suira seguga. 3. Viljastamata munad toidetakse tavalise toiduga
Paremale 2. 6. aprillil on... 5. lihavõtted teise nimega 9. pikkade kõrvadega loom 10. kes on tibupoja isa Alla 1. mis kuus on lihavõtted 3. kevadlill 4. kes muneb mune Häid lihavõtteid ! 6. koorub muna seest 7. kevadlill, kasvab märtsis 8. mis päeval on see aasta 1 ülestõusmispüha
Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun [1]. Iga tiiva tipus on valge, sinise ja musta tooniga silmlaik. Tiibade alaküljed on tumehallist mustani. Lennul paistab ta hästi silma tiibade ülakülje kirevuse tõttu. Sigimine Eestis, nagu suures osas Euroopast, on päevapaabusilm kõikjal tavaline. Ta lendab augustist septembri alguseni ja pärast talvitumist aprillist juunini enne munemist. Erinevalt pajudest liblikatest talvitub ta valmikuna. Ta muneb kuni 500 muna korraga. Rõõvik Röövik on kuni 42 mm pikk. Tal on 6 rida jäiku ogasid ja igal kehasegmendil on palju pisikesi valgeid täppe. Ta koorub munast umbes nädal aega pärast munemist ning toitub kõrvenõgestel ja humalatel. Röövikud elavad mitmekaupa. Nukk on nurgeline ja liblika pea on nukus suunatud allapoole. Elukoht ja toitumine Täiskasvanud päevapaabusilmad elavad metsadel, põldudel, aasadel, karjamaadel, parkides ja aedades
PARASITAARSED NAHAHAIGUSED Krete Allik MA16 Sügelised Parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Võib esineda igas vanuses inimestel Põhjustaja ja nakatumine Inimese sügelislest Suurus 0,3 – 0,5 mm Levib kontaktnakkusena Erandjuhtudel levib kätlemisel, lühiajalisel nahakontaktil või voodiriiete kaudu Viljastatud emane lest kaevub epidermisesse ja muneb enda kaevatud käiku Munadest arenevad 2-3 nädalaga suguküpsed täiskasvanud lestad Sümptomid ja leiud Sümptomid tekivad 3-6 nädalat peale nakatumist Tugev sügelus eriti õhtuti Kraapimisjäljed ning koorikud Peenpapuloosne lööve eriti alakõhul, reitel ja kätel Lastel on sügeliste korral kehatüvel punakaspruune paapuleid ja väikeseid pustuleid Sügeliskäike peamiselt peopesadel ja jalataldadel
Puiduvaablane (Sirex juvencus) Silver-Ott Teinveld 8c Tallinna TehnikaGümnaasium Välisehitus Tundlad Pea Jalad Tiivad Muneti Info puiduvaablasest... · Puiduvaablased arenevad nii elavas kui surnud puidus. Oma tugeva munetiga saeb emane puitu kuni 2 cm sügavuse käigu, kuhu muneb munad. Arenguskeem Võrdlus ämblikuga. Kasutatud materjal. · Pildid-http://images.google.ee/images? hl=et&q=Puiduvaablane&lr=&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=wi
Liblikad Robin ja Karel Iseloomulikud tunnused ● laiad soomustega kaetud tiivad ● sale keha ● tiibade pealmine pool kirev ja alumine pool tagasihoidlik Elupaigad ja toitumine Jaotumine Liblikad jaotuvad pisiliblikateks (väiksemad) ja suurliblikateks (suuremad) Suurliblikad jaotuvad päevaliblikateks ja ööliblikateks paljunemine ● Liblikad on täismoondega putukad ● Emane liblikas muneb munad, millest kooruvad röövikud. Röövikud nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud liblikateks. Kaitsekohastumused Tähtsus looduses ja inimese elus Faktid ● Suurim liblikas elab troopikas.Ta tiibade siruulatus küünib kuni 18 sentimeetrini. küsimused Täname kuulamast
Sitasitikas Geotrupes stercorarius Elupaik Ø Igal mandril peale Antarktika Ø Eelistavad märga ning sooja ilma Toitumine Ø Fekaalid Ø Lihasööjad (Deltochilum valgum) Paljunemine Paarituvad maa all Ø Ø Kui pall valmis saab siis muneb emane munad sinna sisse. Arenemine Läbib täieliku Ø Metamorfoosi (moonde) Ø Vastsed elavad sõnniku pallis ning toituvad neid ümbritsevast sõnnikust. Faktid Ø Suudavad lükata kuni 50 korda oma keharaskust. Ø Mõned liigid olid iidses Egiptuses pühad Kasutatakse hiina meditsiinis Ø Ø Raviks 10 haigusele (soovitatavalt) Täname tähelepanu eest !
järglasi. Peres võib olla kuni 75 000 liiget. Mesilaspered kindla korraga jaotuvad kolme eri kasti mesilasemad, lesed, töömesilased. Tuntuim ühis mesilane on kodu mesilane, keda inimesed kasvatavad tarudes. On ka erakmesilased, kes elavad üksinda ja kägumesilased, kes elavad teiste pesades. Ühe mesilaspere moodustavad üks mesilasema, kes on täiskasvanu ja teistest tunduvalt suurem ja elab 50 korda kauem kui teised. Eluiga on neil kuni 5 aastat, mida vanem on ema seda väheb ta muneb. Tavaliselt areneb mesilasema emakuppu munetud viljastatud munast. Ta muneb 1500-2000 muna päevas, neil on hästi arenenud munasarjad. Ema toitub toitepiimast mida valmistavad töömesilased. Ema mesilane on mesilaspere alus, tema hukkamisele võib järgneda kogu pere hukkumine. Ta paaritub kord elus, pulmalennu ajal kõrgel õhus. Muneb seejärel 4-5 aastast pesast lahkumata. Pesast ta lahkub ainult korra paaritumiseks või hiljem koos sülemiga. Tööst ema osa ei võta
Tugevate lihastega Üldpikkus 43 cm Voolujooneline sulestik Jalad on lühikesed Teravad ja pikad tiivad Hallikaspruun Elab kuni 15 aastaseks Avarad rabad Rannikualad Jõeorud Luhad Kaljul Monogaamne liik Muneb 26 tähnilist muna Haudumine kestab 28 päeva Pojad on lennuvõimelised 3540 päevaselt. Sigimisvõime alates 1aastaselt Suuremad linnud tapab õhust Väiksemad viib pessa Enda suurused linnud Näiteks: tuvid,varesed,kajakad Väikesed imetajad Näiteks: jänes Kakulised Jahipistrik Kaljukotkas Kuulub looduskaitses I. kategooriasse Sobivad pesitsuspaigad kaovad Eestis 5paari Euroopas 12000 25000 paari. http://bio.edu
· Liiginimi ladina keeles -Dryocopus martius · On paigalind · tiivad on tal ümaratipulised · Levinuim rahvapärane nimi on vahest ehk nõgikikas. · Pesitsemine algab juba märtsikuus · Algul on pojad väga pisikesed · Põhitoiduks on musträhnil putukad ja nende vastsed · Puidukahjurite hävitajana on metsale üks kasulikemaid linde · Pesakoopa raiub musträhn tavaliselt haava- või männitüvesse · Haudumine kestab 12...14 päeva · Muneb 3-5 muna · Pesitsemisest annab märku isaslinnu vali trummeldamine
Vereringe on neil avatud, süda asub selgmisel poolel. Närvisüsteem on lihtne, koosneb närviväädist. Meeltest on arenenumad maitsmis- ja kompimismeel. Tal ei ole silmi. Nad hingavad mantlihõlmade vahel paiknevate lõpustega. 6. Tee joonis järvekarbi siseehitusest ja kirjuta juurde osad. 7. Mida tead Järvekarpide sigimisest ja kirjelda tema arengut. Järvekarbid on lahksugulised loomad. Nad hakkavad sigima sügisel. Emane järvekarp muneb mantliõõnde kuni 200 000 muna. Ka isaskarbid eritavad seemnerakud mantliõõnde, kust need veevooluga välja emaskarbi juurde liiguvad ja munad viljastavad. Munadest koorunud vastsed kinnituvad karbi võrkjate lõpuste külge ja jäävad sinna kevadet ootama. Kevadel paiskab karp tillukesed vastsed välja. Need peavad kinnituma kalade lõpuste külge ja seal kuu või paar parasiitidena elades edasi arenema. Kui vastne kalani ei jõua, siis ta hukkub. Seejärel
Lennu iseärasused Lendutõusmiseks tuleb tal teha veepinnal pikk ja pladisev hoojooks. Veest lendu tõuseb raskepäraselt ja alati vastutuult. Tegutsemispaik, elupaik Elutseb taimestikurikastel siseveekogudel ja merelahtedel. Eestis järvedel ja merelahtedel, vanajõgede sootides ja settetiikidel, uuemal ajal elutseb ka väikeste meresaarte roostikus. Tegutsemise iseärasused Teda kutsutakse indeteminantseks munejaks, kui täiskurnas mõni muna puruneb või pesast eemaldatakse, siis ta muneb mune juurde. Soodsates tingimustes pesitsevad laugupaarid tülitsevad tihti, eriti öösiti, valge näokilpki näib laugul olevat selleks, et oleks midagi, mille järgi öiste nägeluste ajal orienteeruda. Lauk on riiakas ja võib kimbutada ka parte ja pütte. Hädaohus sööstab vette ja varjub ta metsatihnikusse. Pesa ja munad. Pesa asukoht Pesa on kuivanud taimevartest kokku kuhjatud ja kogukas. Pesa rajab lauk madalasse vette, kaldataimestiku varju või lamanduvale roole
32. Suvel tohin ma alati lühikeste käistega pükse kanda. 33. Magu on väga tähtis, kui magu poleks voolaks kogu toit otse jalgadesse(6a) 34. Ämm on vanematest selle ema, kes abiellub võõra perekonnaga (7a) 35. Vanaema ei päevita enam topless, sest tema topid on natukene lotendama hakanud(6a) 36. Vanaema on selline tädike, kellel enam hambaid pole ja kellel on paksud kintsud. Ta paneb need ööseks öökapi peale (6a) 37. Kana muneb mune, siga muneb vorste (5a) 38. Koduloomad on need, kes roomavad seinte sees (7a) 39. Need lehmad kes rohkem ringi jooksevad ja udarat raputavad, teevad jogurtit (5a) 40. Kui keegi ära sureb, siis riputatakse vardasse pool lippu (4a) 41. Põlvekeder on kauss, mis on põlve all, et kui peaks vesi põlve tulema (5a) 42. Kui teed silmad lahti ja kõik on must, siis oled teadvuseta (7a) 43. Keha lõpeb kingadega (5a) 44. Vanemad inimesed lapsi ei saa
Tihti võib näha ka seda, et kaks või kolm paari on leidnud pesale sobiva koha ühel puul. Pesa ehitatakse nii okas- kui ka lehtpuudele 0...20 meetri kõrgusele, kas tüve ja mõne jämeda oksa vahele või siis rõhtsale oksale tüvest hoopis eemale. Pesa on suur ja raske, selle ehitamisel kasutatakse eelmise aasta kuivanud kõrsi, lehti, oksaraage ja ka sõnnikut ning mulda. Eriti raskeks teeb selle aga savist koosnev tugevdav vooderdus. Aprilli lõpul või mai alguses muneb hallrästas 4...7 muna, millede haudumine vältab 12 päeva. Sama pika aja veedavad ka koorunud pojad pesas. Kui pojad aga pesa maha jätavad, siis ei saa nad veel kohe iseseisvateks vaid peavad kaua vanemate tiiva all õppima, enne kui need teise kurnaga tegelema hakkavad. Sügisel toituvad hallrästad peamiselt marjadest, olles suurimad marjasöödikud inimese aias, kuid kevadise ja suvise putukate ning umbrohuseemnete söömisega toovad nad
Kameeleon Lota Pung Kameeleonide sigimine & areng Toimub kehasisene viljastumine Enamik kameeleone muneb. Muna jäetakse pinnasesse kraabitud urgu hauduma 310 kuuks Vastsündinud on läbipaistva membraaniga ümbritsetud Kameeleonide välimus Kameeleonide kere on külgmiselt lapik. Saba keerdub ümber oksade spiraalselt. Silmad liiguvad teineteisest sõltumatult. Kameeleonidel puudub trummikile. Neil on võime valguse, niiskuse, hirmu, nälja, ärrituse, janu ja muu sellise puhul muuta oma värvust ja mustrit. Kameeleon muudab värvi
Lennuvõimetud linnud Pruunkiivi · Teaduslik nimetus: Apteryx australis · Suurus: kuni 50 cm pikkune · Toit: Putukavastsed, ämblikud ja mitmesugused viljad. · Levik: Uus-Meremaa · Sigimine: Emane muneb ühe muna, kuni 13 cm pikkuse, mida haub11-12 nädalat. Dodo · Väljasurnud · 1m kõrgune, kaal 20kg · Toitus puuviljadest · Pesa tegi maapinnale NANDU · Lõuna Ameerika · Kasv 150cm, kaal 40kg · Võib elada 20 aastat. · Hauduja ja poegade eest hoolitseja on isa. KAASUAR · Austraalia, Uus-Meremaa · 180 cm kõrge · Isane haudub 52 päeva ja kasvatab poegi üksi. · Agressiivne · Hävimisohus
Pesi on leitud isegi metsatalude õuedest põlispuudelt ja põldudevaheliselt alleelt võimsa tamme õõnsusest. Pesitseb nii suurtes õõnsustes, murdunud kõrgetes kändudes kui ka suurte kulliliste ja ronkade risupesades. Meelsasti asustab suureavalisi pesakaste. Asustatud pesa juures on händkakud väga agressiivsed ja ründavad sageli poegade juurde ronivat vaatlejat (rõngastajat)! Aeg-ajalt tuleb ette juhuseid, kus pesitsevaid händkakke on murdnud metsnugised. Emaslind muneb tavaliselt 1-8 muna (Eesti oludes 2-3, harva 4) märtsi lõpul või aprilli alguses. Haudevältus kestab 32-34 päeva. Pojad püsivad pesas 26-30 päeva. Pesa läheduses viibib pesakond veel 2-3 kuud. 5 1.5. Rõngastamine ja eluiga Eestis on aastatel 1922-2007 rõngastatud 417 händkakku (neist 406 aastatel 1970-2007). Taasleide on 12. Üks Kabli linnujaamas
Nende eluiga on umbes 10 aastat. Käitumine Kui nad lendavad võivad nende tiivad teha vilistavad häält. Enamasti söövad nad rohtu , kuid neile maitseb ka vintide või papagoide söögisegud. Veel söövad nad sipelgaid. Pesitsemine Sugu saab neil määrata alles 6 kuuselt. Lõuna-Austraalias pesitsevad nad tavaliselt kevadel vihma ajal. Pesitsemiseks vajavad nad pesa, mille saab osta loomapoest (nt. kanaari linnu pesa) . Pesamaterjaliks sobib kuivanud roht ja võrsed. Emane muneb 1-2 muna , mis peaks kooruma 13-14 päeva pärast. Pojad suudavad lennata umbes 2 nädalaselt. Kui pojad on võõrutatud, siis soovitatakse ettevaatuse pärast pojad vanematest eemaldada, kuna vanemad võivad vägivaldseks muutuda, püüdes neid minema ajada.
mujal kõdunevas orgaanilises aines. Aedades,õitel,metsades,mullas,kõdus TOITUMINE Valmikud toituvad peamiselt taimede lehtedest ja õitest Sitikate valmikud ja vastsed toituvad peamiselt loomade väljaheidetest Teiste põrniklaste valmikute menüüsse kuuluvad ka taimede maapealsed osad - noored võrsed, lehed ja õied. PALJUNEMINE Isane liigub emase ümber ülestõstetud keha ja laialiaetud tundlatega Pärast paaritumist muneb emane kõdupuidu sisse munad ning sureb seejärel Igast munast koorub teatud aja pärast välja valkjashall, tumepruuni pea ning kortsulise kehaga vastne AITÄH, ET TE MIND KUULASITE!
raiesmikud, puisniidud, hõredamad pargid. Laulmise ajal võib ta viibida nii rohttaimedel kui ka põõsastel või isegi puu otsas. Eestis elab harilik lauluritsikas mandriosas, läänesaartel elab neile väga sarnane roheline lauluritsikas. Toitumine Harilik lauluritsikas on loomtoiduline putukas. Tihti söövad nad ka liigikaaslasi. Häda korral võivad toituda ainult taimedest. Paljunemine Emane lauluritsikas muneb munad väikeste kogumikena pinnasesse. Isaste lauluritsikate laulu eesmärk on emaste ligimeelitamine. Harilikud lauluritsikad arenevad vaegmoondega: neil on muna-, vastse- ja valmikujärk. Tähtsus looduses Harilikud lauluritsikad on osa toiduahelast nad söövad endast väiksemaid putukaid ja on ise toiduks teistele liikidele. Tähtsus inimesele Harilikud lauluritsikad ei olegi inimestele tähtsad, küll aga kasutavad kalamehed lauluritsikaid õngesöödana erinevate kalade püügil
Laiad tiivad puhkeasendis keha peal Otsast paksenevad Röövikud elavad rohkem varjus nuiakujulised tundlad Eestis üle 2000 liigi Eestis üle 100 liigi Hästi arenenud närvisüsteem, mille põhiosa moodustab peaaju Kõhtmine närvikett Torujas seedeelundkond läbib kogu keha Puudub eritusava Avatud vereringe Hingamiselunditeks on trahheed Lahksugulised Arenevad täismoondega Emane liblikas muneb munad kooruvad röövikud nukkumine kujuneb täiskasvanud liblikas Üks esimestest liblikatest varakevadel Talvituvad valmikutena Isased sidrunkollased Emased rohekaskollased Röövik toitub paakspuul ja türnpuul
(Psittacula krameri) Linnu kirjeldus Kaeluspapagoi on paigalind, kes on tuntud oma roheka sulestiku ja valju hääle poolest. Kaeluspapagoid on üldjoontes rohekad, ent pea muutub kukla suunas sinakaks. Kurgualune on must, samuti kui nokast silma poole kulgev kitsas riba. Tiiva pikkus on 16 cm, üldpikkus umbes 42 cm. Leviala Elutseb Aafrikas kuni kuni Põhja- Etioopiani. Veel leidub teda lõunaosas(India). Teda on toodud Euroopasse ja USA- sse. Liigi arvukus kasvab. Pesitsus Emane muneb 3-4 muna umbes kolm päeva pärast pesategemist. Isane söödab emast haudumise ajal, mis kestab 22-24 päeva. Suled kasvavad 35 päeva vanuselt ning iseseisvuse saavutavad pojad 65 päeva vanuselt. Toitumine Kaeluspapagoi toitub suuremalt jaolt puuviljadest ja pähklitest. Lendab ka põldudele, kus sööb kultuurtaimede seemneid. Lemmikloomana Kaeluspapagoid on olnud populaarsed lemmikloomad juba sajandeid. Vanas-Kreekas ja Roomas peeti neid kodustatutena. Videod https://www.youtube
Peajalgsed limused Peajalgsetel limustel on pikad kombitsad (8 või 10) ja kombitsatel asuvad iminapad. Nad võivad liikuda ujudes raketi põhimõttel paisates lehtri kaudu välja veejoa. Peale selle võivad nad liikuda kombitsate abil. Elupaik: Nad elavad meredes; osa ujuvad (kolmaarid) ja teised kivide kaljude vahel urgastes (kaheksajalad). Suurus: Erineva suurusega mõnest sentimeetrist kuni 15 meetrini (hiidkalmaar). Toitumine: Nad on lihatoidulised loomad ja toituvad põhiliselt kaladest mida haaravad kombitsatega. Hingavad: Hingamiseks on lõpused. Liikumine: Kalmaarid ja kaheksajalad võtavad mantliõõnde vett täis ja sulevad mantli serva nn. nööbikestega. Liikumiseks paisatakse läbi lehtri välja tekib reaktiivjõud, mis paneb nad kiiresti liikuma. Meeleelundid: Neil on suured silmad, et näha saaki ja vaenlasi. Enesekaitse:1. Neil on varjevärvus ja nad sulavad kokku ümbruskeskkonna värvusega. Ärrituse korral muutuvad nad ...
Raisamatja nimi utlebki sellest, et ta matab oma leitud korjused maa alla, et tulevaseid vastseid toita. Raisamatja tunneb korjuste lõhna mitmesaja meetri kauguselt. Raisamatjal on tugevad lõuad, millega ta purustab toidu. Vastavalt eluviisile on raisamatjal kaevjajalad, millega ka kaevab oma saaki aeglaselt maa alla, et emane saaks sinna lähedale munad muneda ja siis on tulevastel väiksestel kohe süüa. Emane rajab muna ümber kaarja käigu mille seinte väikestesse koobastesse muneb. See järel toitub ise. Vastsed ei söö kohe korjust vaid algul toidab neid nende ema pruunikate toidutilgakestega. Korjuse matmisel töötavad koos nii emane kui ka isane raisamatja. Peale raipe matmist hakkavad emane ja isane putukas "rituaalitsema", mis võtab aega kuni 8 tundi. Nimelt nad eemaldavad raipelt karvad ja suled. See on selleks, et aeglustada mädanemisprotsetuuri. Raisamatja ema hoolitseb eest kuni nad on valmis ise elama hakkama. See võib kesta kuni poolteist nädalat
NUPUTAMISÜLESANDED 5. KLASSILE 1. Kirjuta rooma numbritega arv 46. 2. Poolteist kana muneb poolteise päevaga poolteist muna. Mitu muna munevad kuus kana kuue päevaga? 3. Kasutati salakirja, milles sõna ,,laev" kirjutatakse ,,vale", sõna ,,lamp" kirjutatakse ,,palm". Kuidas tuleb selles salakirjas kirjutada sõna ,,krae"? 4. Nelja klaasi veega saab täita 2 kruusi. Viie kruusi veega saab täita ühe kannu. Mitu klaasi saab täita ühe kannutäie veega? 5. Poeg on 6-aastane. 14 aasta pärast on isa pojast 2 korda vanem. Kui vana on isa praegu? 6
On levinud läänemeremaades Abiootilised tegurid valgus Valgus seda on palju. Kuid puude all on ka varju. Valguslembelised: harilik jalakas ja haab Varjulembelised: sinilill ja jänesekapsas Abiootilised tegurid temperatuur Taimede näited: kaunis kuldking ja sõnajalad. Biootilised tegurid sümbioos Sümbioos vastastikku kasulik kooselu Näide: sipelgas ja lehetäi Biootilised tegurid parasitism Näide: Kägu muneb teise linnu pessa. Biootilised tegurid kisklus Kisklus. rebane sööb väiksemaid närilisi või kahepaiksed Biootilised tegurid konkurents Metsvindid omavahel Põdrad omavahel Tootjad e produtsendid Nt: tamm, saar, kõrrelised ja muud niidutaimed Esmased tarbijad ehk herbivoorid Nt: on lehetäid, ämblikud, maipõrnikas. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid
KÕRVAHARK TEGI: MAARJA-LIIS REILJAN KLASS: 6.C KÕRVAHARK • KÕRVAHARK ON 1,5 CM PIKKUSE ROOSTE VÕI PIGIPRUUNI KEHAGA PUTUKAS. • PIKK TAGAKEHA • KOLLASED JALAD • KATTETIIVAD • NIITJAD LÜLILISED TUNDLAD • TAGAKEHA LÕPUS ASUB HARK KÕRVAHARGI PALJUNEMNE JA SIGINEMINE • PAARITUMINE TOIMUB SUVE LÕPUL VÕI SÜGISE ALGUL • EMANE JÄÄB KOOS MUNADEGA TALVITUMA • TA KAITSEB MUNE NIIKAUA, KUNI NEIST KOORUVAD VASTSED • EMANE MUNEB UMBES 30 MUNA MULLA SISSE. • EMANE HOOLITSEB MUNADE JA POEGADE EEST KUNI NAD ON VÕIMELISED ISESEISVUMA. • ÜKS PESAKOND AASTAS. TOITUMINE KÕRVAHARK TOITUB : SURNUD VÕI ELAVATE ROHELISTE TAIMEDE OSADEST PUUDE KORBA ALL ARENEVATEST SEENTEST JA VETIKATEST VÄIKESTEST PUTUKATEST ELUVIIS JA LIIKUMINE • PÄEVAL PEIDUS KIVIDE,MAHALANGENUD PUUTÜVEDE JA KÄNDUDE KORBA ALL . ÖÖSITI MUUTVAD NAD AGA AKTIIVSEKS ,JOOKSEVAD
• Tugev roosakollane nokk • Lendavad aeglaselt ja hoiavad pikka kaela • Tüüpiline eluiga on 5 aastat Elupaik • Hallhaigrid asuvad Lõuna-, Kesk- ja Ida-Eesti metsades veekogude läheduses.. • Hallhaigur pesitseb parasvötme Aasias ja Aafrikas • Pesitsevad kolooniates. Pesitsemine • Hallhaigur pesitseb parasvötme Aasias ja samuti Aafrikas • Suur pesa asub puuladvas ja koosneb kuivanud okstest. • Emane hallhaigur muneb märtsis- aprillis pessa 3-5 muna. • Noorlinnud saavad lennuvõimelisteks 55 päeva vanuselt ja suguküpseks 2 aastaselt. Toit Sööb peamiselt: • prügikalu • putukaid • vähke ja konni • kulleseid, sisalikke • madusid, närilisi jm. Eluviis • Suurepärane nägemine ja kuulmine • Väga kartlikud linnud • Elavad kolooniates • Võib tundide viisi seista liikumatult ühel jalal, pea õlgade vahel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
