Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Bioloogia gümnaasiumile 1osa (7)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
BIOLOOGIA EKSAMIKS

1. BIOLOOGIA UURIB ELU

Biomolekulid -Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid , lipiidid , valgud , nukleiinhapped , vitamiinid .
Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil.
Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng
Viirus pole elusorganism!
Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused.
Üherakulised: - eeltuumsed - bakterid ( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad)
päristuumsed- protistid (ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad , eosloomad, kingloom )
Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat
Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid
Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel.
Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eostega (seene-, taimeriigis)
suguliselt- moodustuvad emas- ja isasrakud, uus organism areneb välja viljastunud munarakust ( loomariik , taimeriik)
Elu organiseerituse tasemed:
- Molekulaarne tase ( sahhariidid, lipiidid, valgud)
-Rakk- esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused (tsütoloogia)
-Kude- sarnaste ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad koe( histoloogia )
-Organ
- Elundkond (organsüsteem)- organid koonduvad ühiste talitluste alusel.
-Organism, (Koloonia)
- Populatsioon ( liik jaguneb populatsioonigeks)
-Liik (iseloomulik sise-välisehitus,talitluste eripära, kromosoomides spetsiifiline geenide kogum)
-Ökosüsteem-Ühisel territooriumil, omavahel toitumissuhetes olevad organismid moodustavad koos ümritseva eluta keskonnaga ökosüsteemi, see on isereguleeruv
- Biosfäär-kogu Maad ümbritsevat kihti (kõige kõrgem organiseerituse tase)
Teaduslik uurimismeetod -
*probleemi püstitamine (ei oska veel vastata)
* muutuja - tegur, mille mõju uuritakse
* taustinfo kogumine
* hüpotees- oletatav vastus püstitatud probleemile
*hüpoteesi kontrollimine(katsed, vaatlused)
*tulemuste analüüs
*järelduste tegemine
Füsioloogia- käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni
Anatoomia- uurib organismi ehitust
Etoloogia- uurib loomade käitumist
Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda
Bioloogias eristatakse evolutsiooniteooriat , rakuteooriat, geeniteooriat

ORGANISMIDE KOOSTIS
Keemilised elemendid organismi rakus:
Makroelemendid rakkudes- hapnikku O, süsinikku C, vesinikku H.(lämmastik N, fosfor P, väävel S) - moodustavad 98% raku keemiliste elementide kogumassist.
Mikroelemendid- Fe(raud), Cu(vask), Zn( tsink ), M(mangaan), Co( koobalt ), I(jood)
Anorgaanilised ained: Vesi 70-95% enamus organismides
Keemilised ühendid rakkudes:
Anorgaanilised ained: Vesi 80%
Soolad 1,5%
Orgaanilised ained: Valgud( 14%
Lipiidid( 2% rasvad , steroidid , õlid, vahad)
Sahhariidid( 1% riboos , desoksüriboos, glükoos, tärklis, tselluloos , glükogeen)
Nukleiinhapped DNA 0,4%, RNA 0,7%
Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid 0,4 %
(aminohapped, nukleotiidid , vitamiinid jt)
Vee tähtsus organismidel (rakkudes):
*Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis(rakus) lahustunud olekus.
* Vee molekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides
*Aitab säilitada organismisisest temperatuuri(suur soojusmahtuvus )
Katioonid(pos laetud ioon)- Organismides on olulisel kohal H, NH4(ammooniumioon), K, Na, Ca, Mg, Fe
Kaaliumi (K) ja Naatriumioonid (NA) osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja ja kõigi rakkude tsütoplasmas.
Valkude lagundamise käigus tekib ammoniaak ( NH3xH2O) mis teiseneb rakus ammooniumiooniks (NH4).
Magneesium on seotud organismides DNA ja RNA-ga, taimedes kuulub magneesium rohelise pigmendi klorofülli koostisesse.
Raua aatomid esinevad punaliblede ehk erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Raual on oluline roll selgroogsete loomade hingamiseks vajaliku O sidumisel.
Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse
Anioonide tähtsus organismis: (neg laetud ioon)
Anioonidest on olulisel kohal Hüdroksüül( OH), Karbonaat ( HCO., CO.'), fosfaat (H.PO., HPO.), Kloriid (Cl), Jodiidioonid(I)
! Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas(Co.). See lahustub vees ja tulemusena tekivad karbonaatioonid ( HCO. ja CO.). Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO. vabaneb.
Erütrotsüüdid on olulised O. sidumisel
Fosfaatrühmad ( H2PO4 , HPO4) on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad, kuuluvad rakumembraani ehitusse
Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks( kui inimese toidus pole piisavalt jodiidioone, siis kilpnääre haigestub ja kujuneb välja struuma
Inimene saab oma organismile vajalikud anorgaanilised ühendeid toidust.
Mida suurem on vesinik (H)-ioonide konsentratsioon lahuses, seda happelisem on keskkond(alla 7 pH). Mida kõrgem on OH-ioonide konsentratsioon, seda aluselisem on lahus ( üle 7 pH)
Orgaanilised ained- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped
Biomolekulide ülesanded: kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd, osalevad organismide aine ja informatsiooni vahetuses ümbritseva keskkonnaga.
Bioaktiivsed ained-ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid
Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik
Monosahhariidid -ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Viiesüsinikulistest monosahhariididest on olulisemad riboos ja desoksüriboos(nukleiinhapete koostises).
Riboosijäägid esinevad ribonukleiinhappe ehituses- RNA
Desoksüriboosijäägid esinevad desoksüribonukleiinhappe ehituses- DNA
Kuuesüsinikulistest suhkrutest on glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur
Põhilised energiaallikad !( taimedel moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, organismid saavad glükoosi toidust). Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil süsihappegaasi ja vee molekulideni vabaneb energia mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse.
Oligosahhariidid-madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on moodustunud kahe kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Nt glükoos+ fruktoos -> sahharoos (peedisuhkur)
glükoos+glükoos-> maltoos (linnasesuhkur)
glükoos+galaktoos-> laktoos (piimasuhkur)
Polüsahhariidid- kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Põhilised polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen.
(Fotosünteesi tulemusena tekkinud glükoosivarud säilitatakse tärklisena(tärklise molekulid sisaldavad erineval arvul monumeere. Kui fotosüntees pidurdub, siis kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. Lagundavad tärklise glükoosi molekulideks.)
Puudel( puitunud vars)-tselluloos. Loomadel säilitatakse glükoosivarud põhiliselt lihastes ja maksas loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena.
Lipiidid-
orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid (vees mittelahustuvad ühendid) organismide energiaallikaks.
Rasvakiht on kasulik loomadel- talveunes pruunkaru kasutab nahaalust rasvakudet energia saamiseks, veelise eluviisiga loomadel kaitseb rasvakiht liigse jahtumise eest, annab voolujoonelise kuju. Rasvkude ümbritseb ka kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike mõjude eest.
Steroidid-madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid ( kolesterool , mitmed hormoonid(bioaktiivsed ained), vitamiin D)
Kolesterool(steroid)- seda tekib hulgaliselt organismi , kui toit sisaldab liiga palju rasva ja suhkrut.
Kolesterool võib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse. See põhjustab veresoonte lupjumist ehk arteroskleroosi. Sellised veresooned on väheelastsed, verevool on raskendunud. Arteroskleroosi soodustab ebaõige toitumine.
Steroidid- meessuguhormoon (testosteroon), naissuguhormoon (östrogeen), hormoonid- insuliin , kasvuhormoon , aminohapped- Reguleerivad mitmete elundkondade talitlusi-


Valgud( proteiinid)
Aminohapetest moodustunud polümeerid
Biopolümeerid- polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped
Aminohapped
Kõigi aminohapete koostisesse kuulub: aluseliste omadustega amonirühm( -NH2)
happeliste omadustega karboksüülrühm(-COOH)
Kahe amonihappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side- peptiidside.(Valgu molekulis) Aminohapped: alaniin - Ala (A), Seriin -Ser (S), Valiin - Val (V)
Valgu struktuur
Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks)
(insuliini molekuli algusosa ) Ülevaade palju animohappejääke ja mis järjekorras on polppeptiidahelasse nad lülitunud, ei näita ruumilist kuju,määrab ära valgu ülejäänud omadused.
Teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. (struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed)
Kolmandat järku struktuur( tertsiaarstruktuur )- kera-gloobul.
Neljandat järku struktuur(kvarternaarstruktuur)- kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi
Inimese veri - vereplasma valgud-globuliinid on kerajad, Trombotsüütide valk- fibrinogeen -niitja struktuuriga, vere hüübimisel- fibriiniks. Erütrotsüütides esineval hemoglobiinil on neljandat järku struktuur(2 või enam polüpeptiidi)
Valgu denaturatsioon - valgu kuumutamisel(soojusenergia) katkevad nõrgad keemilised sidemed, nii kaob alguses 3 järku struktuur ja siis 2 järku struktuur.
Valke võin denatureerida- mehaanilised tegurid(munavalge vahustamine ), happed ( konsentreeritud lämmastikhape), raskemetallid(elavhõbe), UVkiirgus
Renaturatsioon- denaturatsiooni pöördprotsess, struktuuri taastumine
Valgu ülesanded:
Ensümaatiline funktsioon Ensüümid- Valgud- Reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust ja protsesse(iga reaktsiooni jubib kindel ensüüm)(inimese süljes amülaas)
Emsüümid vajavad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Bioloogia gümnaasiumile 1osa #1 Bioloogia gümnaasiumile 1osa #2 Bioloogia gümnaasiumile 1osa #3 Bioloogia gümnaasiumile 1osa #4 Bioloogia gümnaasiumile 1osa #5 Bioloogia gümnaasiumile 1osa #6 Bioloogia gümnaasiumile 1osa #7 Bioloogia gümnaasiumile 1osa #8 Bioloogia gümnaasiumile 1osa #9 Bioloogia gümnaasiumile 1osa #10 Bioloogia gümnaasiumile 1osa #11 Bioloogia gümnaasiumile 1osa #12 Bioloogia gümnaasiumile 1osa #13 Bioloogia gümnaasiumile 1osa #14 Bioloogia gümnaasiumile 1osa #15 Bioloogia gümnaasiumile 1osa #16 Bioloogia gümnaasiumile 1osa #17 Bioloogia gümnaasiumile 1osa #18 Bioloogia gümnaasiumile 1osa #19 Bioloogia gümnaasiumile 1osa #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-06-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 545 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sirley5 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

biomolekulid, rakk, päristuumsed, teaduslik uurimismeetod, etoloogia, makroelemendid rakkudes, mikroelemendid, magneesium, erütrotsüüdid, monosahhariidid, kuuesüsinikulistest suhkrutest, oligosahhariidid, põhilised polüsahhariidid, lipiidid, steroidid, veresoonte lupjumist, steroidid, biopolümeerid, inimese veri, valgu denaturatsioon, renaturatsioon, rakumembraanis, retseptorfunktsioon, regulatoorne funktsioon, kaitsefunktsioon, liikumisfunktsioon, nukleiinhapped, sekundaarstruktuur, tertsiaarstruktuur, komplementaarsusprintsiip, friedrich miescher, rna, primaarstruktuur, sekundaarstruktuur, informatsiooni rna, hook, miescher, rakuteadus, hulkrakulised, tsütoplasma, tsütoplasma, rakutuum, tuumake, 8kaitsevad dna, fagosütoosivõimelised loomarakud, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, tsentrosoom, rakukest, taimeraku täühtsus, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon, plastiidid, kromoplastides, leukoplastid, kloroplasti ehitus, vakuoolid, kaitsefunktsioon, tugifunktsioon, läbipõimunud seeneniidistik, kandseened, kottseened, hallitus, pärmseened, seene ehitus, seente tähtsus, väliselt, bakteriorganellid, gaasivakuoolid, biotehnoloogia alane, genoom, fenotüüp, transkriptsioon, matriitsüntees, struktuurgeenid, koodon, põhiaminohappeid, ühetähenduslikus, mittekattuv, stoppkoodonid, protsessi toimumiseks, antikoodon, viirused, kapsiil, ümbris, viiruse tähtsus, transduktsioon, viirushaigused, rna, monohübriid, homosügoot, heterosügoot, retsesiivne tunnus, intermediaarsus, polüalleelsus, polügeensus, dihübriidne ristamine, sugukromosoomid, kombinatiivne, mutatsioon, genoommutatsioon, polüploidsus, mutageen, mittepärilik, geenifond, variatsioonirida, erimunakaksikud, autotroofid, selleks vajavad, heterotroofid, metabolism, dissimilatsioon, assimilatsioon, 1etapp, anaeroobne glükolüüs, tsitraaditsükkel, hingamisahel, fotosüntees, fotosüntees, fotosünteesi valgusstaadium, pimedusstaadium, valgusstaadium, fotosüsteemii, pimedusstaadium, lõpptulemus, biosfäär, vegetatiivne paljunemine, mitoos, tsütoplasmajagunemine, ainevahetuse põhiprotsessid, profaas, metafaas, telofaas, tsütokinees, keharakk, interfaas, profaas, metafaas, anafaas, tsütokinees, profaas, metafaas, anafaas, telofaas, partenogenees, platsenta, 2 lootekesta, välimine looteleht, moondeline, täismoondeline, vaegmoondeline, georges cuvier, lamarck, 2 tendentsi, darwin, tugevneb olelusvõitlus, paleontoloogia, hõimkond, hõimkond, suur pauk, keemiline evolutsioon, stanley miller, ürgeoon, esimesed hulkraksed, kambrium, orduviitsium, silur, devon, karbon, juuras, uusaegkond, geneetiline triiv, pudelikaelaefekt, rajajaefekt, abiootilistest teguritest, hübriididega, kohastumine, kohastumine, kohastumine, bioloogiline isolatsioon, liigiteke, makroevolutsioon, divergents, täiustumine

Kommentaarid (7)

Mariliis1206 profiilipilt
Mariliis1206: Minuarust kah päris kasulik...
16:41 06-02-2011
oskar_ profiilipilt
oskar_: Väga kasulik materjal
17:52 14-10-2018
belladonnakillz profiilipilt
belladonnakillz: väga kuus materjal
21:34 20-01-2010


Sarnased materjalid

150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
40
doc
Bioloogia gümnaasiumile
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
83
pdf
Esimese nelja kursuse materjal
15
pdf
Bioloogia eksamiks
22
pdf
BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED
12
doc
Bioloogia mõisted gümnaasiumis
15
docx
Bioloogia eksam



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun