Lipiidid: rasvad, õlid, vahad, steroidid (vees mitte lahustuvad/raskesti lahustuvad) Lihtlipiidid: Rasvad Õlid (glütserooli ja rasvhapete estrid) Energiaks (38,9 kj/g), soojusisolaatoriks, voolujooneline keha, amortisaatoriks Liitlipiidid: Fosfolipiidid Rakumembraanide kaksikkiht, väline kiht armastab vett, sisemine kardab vett Ehituslik funktsioon Steroidid: suguhormoonid (doping) neerupealiste hormoonid (adrenaliin) vitamiin D (luudele) kolesterool (rakumembraanidele) ( - kolesterooli on vaja, et toota kõiki eelmisi ) ...
Ettevalmistus bioloogia riigieksamiks- spikker lipiididest, sisaldab palju vajalikku infot nede koostisest ja ülesannetest organismis.
SÜSIVESIKUD 1. Mis on süsivesikud(sahhariidid) ja kuidas nad jagunevad? Süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid lihtsa ehitusega süsivesikud, sisaldavad 27 süsinikuaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust 2. Milleks on glükoos vajalik? Rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine. 3. Mis on riboos ja desoksüriboos? Lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse. 4. Kirjelda oligosahhariite. • sahharoos kasutatakse toiduvalmistamisel, roo või peedisuhkrust, tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes • laktoos leidub piimas, kõikide imetajate piimas • polüsahhariidid moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku molekulidest, ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud • tärklis taimne varuaine, m...
; * aktseptoriks või reageerivad hüdroperoksiidradikaaliga ROO-. (askorbiinhape, -tokoferool, BHT - butüülhüdroksütolueen). FOSFATIIDID e fosfoglütseriidid- muitikomponentsed ehk liitlipiidid, mille koostisse alkoholina kuulub glütserool, mis tingib ka nimetuse fosfoglütseriidid. Fosfoglütseriidid on glütserooli estrid, milles kaks OH-rühma on esterdatud rasvhapetega ja üks fosforhappega. Fosfolipiidid on rakumembraanide olulised ehitusmaterjalid, moodustavad - 90% membraani lipiididest. Membraan on lipiididest ja valkudest koosnev vedel "mosaiik", kusjuures lipiidsed ja valgulised komponendid on pidevas liikumises. SFINGOLIPIIDID - liitlipiidid, mis põhikomponendina sisaldavad kahealuselist aminoalkoholi sfingosiini. Rasvhappe seostumisel sfingosiiniga aminorühma kaudu tekib tseramiid. Tseramiidid on sfingolipiidide ehitusiikuks aluseks. Täiendava komponendi (X) liitumisel tseramiidiga sfingosiini C1 asendis paikneva Ohrühma kaudu formeeruvad idividuaalsed sfingolipiidid
imendumine verre ja lümfi · Peensool on kuni 5 m pikk · Peensoole sisepind on hattudega kaetud ja nii tekib 200 - 300 m² suurune toimepind JÄMESOOL · Seedimisjääkidest imendub tagasi vesi, sapi koostisosad ja mõned vitamiinid PÄRASOOL JA PÄRAK · Pärasooles kogunevad tahked seedimisjäägid, mis väljutatakse päraku kaudu · Toit, mis koosneb valkudest, lipiididest ja süsivesikutest · Valgud · Lipiidid · Süsivesikud · Toit, mis koosneb valkudest, lipiididest ja süsivesikutest · Valgud · Lipiidid · Süsivesikud · Suus lõhustab süsivesikuid ensüüm AMÜLAAS · Toit, mis koosneb valkudest, lipiididest ja süsivesikutest · Valgud · Lipiidid · Süsivesikud · Suus lõhustab süsivesikuid ensüüm
(koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks. 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi. Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel. 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Vedelad rasvad on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Rasvad on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida. 7. Mis on hormoonide funktsioon? Hormoonide funktsioon on ainevahetuse reguleerimine, organismi talitlusi ja protsesse. 8. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? Liigne suhkur ja rasv soodustavad tekitada kolesterooli, mis võib ladestuda veresoonte seintele
esineb mitokondrites. Peroksüsoomid Peroksüsoomidel on eriti tähtis roll teatud taimekudedes, kus esineb 2 väga erinevat tüüpi peroksüsoomi. Üks tüüp esineb lehtedes, kus ta viib läbi fotorespiratsiooni. Teist tüüpi peroksüsoom esineb idanevates seemnetes, kus ta konverteerib seemnete lipiidide koostises olevaid rasvhappeid suhkruteks, mida on noore taime kasvuks vaja. Kuna selline lipiididest suhkrute tegemine käib nn. glüoksülaat-tsükli kaudu, siis vastavaid peroksüsoome nimetatakse glüoksüsoomideks. Uued peroksüsoomid tekivad vanadest lihtsa jagunemise teel. Nad on ise- replitseeruvad organellid. Peroksüsoomid Peroksüsoomide funktsionaalsete defektidega on seotud teatud haigused. Zellwegeri sündroom on tingitud ensüümide peroksüsoomidesse impordi häirest. Neil X-liiteline adrenoleukodüstroofia. Selle haiguse puhul puudub
prokarüootide rühma. 2. Väliskuju alusel eristatakse 6 rühma baktereid A. batsill (bacillus) – pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) – kerakujulised C. kerakujulised – parv D. kerakujulised – paaris E. spirill (spirillum) – nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) – komajad 3. Bakterid on üherakulised organismid. Bakterite pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm) Nende rakumembraan koosneb valkudest ja lipiididest. Bakterite kest koosneb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest. 4. Kas lause on tõene või väär? Kui lause on väär, kirjuta õige lause punktiirile. a) Bakterid elavad üksikult. Saavad elada üksikult. Kuid tihti jäävad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. b) Mõnede bakterite kest on kaetud karvakestega, mis on analoogsed imetajate karvadega VÄÄR
prokarüootide rühma. Väliskuju alusel eristatakse kuut rühma baktereid: kerabakterid e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Nad on üherakulised organismid, kes küll tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Sellest väljapoole jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni. Osadel bakteritel on see kaetud valgulise ehitusega karvakestega (kinnituvad kasvuks sobilikele pindadele ja seostuvad üksteisega), teistel varustatud ühe või mitme viburiga (liikumiseks). Osadel bakteritel on kestast eritunud limakapsel (kaitseks ja liikumise hõlbustamiseks). Patogeenseteks nimetatakse neid baktereid, mis on teistele organismidele ohtlikud
Rakutuum - Ainuraksed, hulkraksed Ainuraksed Palju organelle Vähe organelle Meioos, mitoos Pooldumine Rakutuuma ehitus ja ülesanded Rakutuum juhib raku elutegevust. Koosneb pooridest (ainete transport), tuuma membraanist (kaitseb), kromatiin (DNA ahelad). Rakumembraani ehitus ja ülesanded Rakumembraan kaitseb rakku, koosneb lipiididest. Mitokonderi ehitus ja ülesanded Sisaldab DNA'd ja tal on 2 rakumembraani. Ülesandeks on energiaga varustamine. Kloroplasti(de) ehitus ja ülesanded Kloroplastides toimub fotosüntees, mille tulemusena annavad kloroplastid taimele värvuse. Ülesanne Ribosoomid Valkude süntees Golgi kompleks Lüsosoom Ainete lagundamine, rakusisene seedimine,
lüsosoomist, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist. Loomarakk Taimerakk Taimerakul on rakukest, mis koosneb peamiselt tselluloosist, pektiinist, ligniinist ja mõningatest teistest keeruka ehitusega orgaanilistest ühenditest. Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Raku membraanid koosnevad lipiididest, mis paiknevad kahekihilisena, ning valgu molekulidest. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike välismõjutuste eest. Samuti teostub rakumembraan vahendusel aine ja energia ning infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Raku sisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga: sisemembraanidest on üles ehitatud lipiididest kaksikkihist, millega on seotud erinevad
SISSEJUHATUS Referaadi teema valik oli juhuslik. Töö tarbeks on läbi vaadatud hulgaliselt materjale, kuid kirjutamise käigus said kasutatavateks vaid mõned. Algne soov oli kirjutada eraldi peatükk iga põllumajanduslooma liigi kohta, kuid ajaline piirang ja lipiidide seede kohta käivate kättesaadavate materjalide pea-aegu olematus iga loomaliigi kohta eraldi ei võimaldanud seda. Referaat jaguneb kolme ossa. Esimeses antakse lühike ülevaade lipiididest, mis need on ja milleks neid vaja on. Teises osas käsitletakse lipiidide seedet ja imendumist lihtmaolistel loomadel ning kolmandas osas liitmaoliste oma. 3 1. LIPIIDID Lipiidideks nimetatakse vees lahustumatuid ja vähemalt kahest komponendist, alkoholist ja rasvhappest, koosnevaid biomolekule [http://www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc]. 1.1. Lipiidide jaotus Lipiide võib liigitada mitmeti
ainevahetuse iseärasusi. Bakterite hulgas eristusid selgelt eraldi harudena arhed. Arhed e. ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistest bakteritest. Neil on teistest bakteritest erinev rakumembraan ja –kest. Enamikul bakteritel on kromosoomile veel lisaks täiendavaid väiksemaid DNA rõngasmolekule – plasmiide. Bakterid koosnevad 75–85% ulatuses veest ning samadest süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodidki. Kõigis elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetusereaktsioonid (metabolism). Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: 1) Kerabakterid e. kokid 2) Pulkbakterid e. batsillid 3) Spiraalsed bakterid e. sprillid 4) Keeritsbakterid e. spiroheedid 5) Jätketega bakterid 6) Niitjad bakterid Bakterid paljunevad väga kiiresti. Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nim. generatsiooniajaks.
nukleiinhapped. Eluta looduse hulka Pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega arene. 3 ISELOOMUSTA VIIRUSTE SUURUST, KUJU. OSKA ÄRA TUNDA Mõõt 20-300nm (valgusmikroskoobis nähtamatud) 4 KIRJELDA VIIRUSE EHITUST Viiruse südamiku moodustab pärilikkuseaine, nukleiinhape, DNA või RNA. Seda ümbritsevad valgud, mis moodustavad pärilikkusainet kaitsva kapsiidi. Mõnel viirusel on ka kapsiidide peal lipiididest ja valkudest koosnev ümbris. 5 KUIDAS TUNNEB VIIRUS ÄRA PEREMEESRAKU? Viiruse pinnal on retseptorvalgud, mis tunnevad peremeesraku ära. 6 MILLINE OSA VIIRUSEST SISENEB PEREMEESRAKKU? Peremeesrakku siseneb ainult genoom. 7 NIMETA VIIRUSE 2 ELUTSÜKLIT. KIRJELDA LÜHIDALT. Lüütiline tsükkel viirus sisestab peremeesrakku oma genoomi, peremeesrakk hävib, rakus pannakse kokku uued viirusosakesed. Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab peremeesrakku oma
molekulist. Ribosoomid: valgusüntees. Plasmiid: sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitab lagundada ümbritsevas keskonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Vajalik toitumiseks. Viburid: nende abil liiguvad. Karvakesed: nende abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Rakumembraan: koosned valkudest ja lipiididest. Kaitseb rakku ja transpordib aineid. Rakukest: koosneb polüsahhariididest, kuid on ka valke ja liitlipiide. Täidab kaitsefunktsiooni. 2) Bakteriraku paljunemine – Paljunevad pooldudes. Rakk pikeneb ja toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine. Rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma. Moodustavad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad. Tütarrakud eralduvad. 3) Miks ei saa bakterid lõputult paljuneda? – Ruum ja ressurssid saavad otsa.
mitmekesisus inimorganismis u 15 % kehakaalust Iga valgu koostises on: teatud hulk aminohappe jääke aminohape on paiguatud ranges järjestuses amonohape on ühendatud peptiidsidemetega üheks ahelaks. Füüsikalised omadused: Enamik valke lahustub kergesti vees. Valkudel on nii happelised kui ka aluselised omadused, osalevad organismi sisekeskkonna happe-alus-tasakaalu säilitamises Valkudest ja lipiididest koosnevad membraanid katavad kogu tsütoplasmat rakumembraanina Ei läbi biomembraane Transpordivad eirnevaid aineid vere vahendusel kudedesse Lihtvalgud (proteiinid) Liitvalgus (proteiidid) Päritolu Loomsed Taimsed Bakteriaalsed Viiruste valgud Valkude biofunktsioonid Ensümaatiline funktsioon- ensüümid algatavad ja hoiavad käigus mis tahes ainevahetusprotsesse.
6.4 Viirused 1. Mis kujuga on viirused? Keraja, silinderja, hulktahuka kujuga. 2. Kirjeldage viiruse ehitust. Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga viirusosakese genoomi valguline kapsiid. Kapsiidivalkude korrapärane paigutus annab viirustele iseloomuliku kuju. Mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris. See on enamasti moodustatud peremeesrakku ümbritsevast membraanist, aga võib ka sisaldada viirusele omaseid valke. Enamik kapsiidi ja ümbrise koostises olevaid valke on viiruse genoomi kaitseks. 3. Mis tähtsus on viiruse kapsiidil ja selle ümbrisel? Kapsiid ümbritseb viiruseosakese genoomi, mis annab viirusele iseloomuliku kuju. Enamik kapsiidi ja ümbrise koostises olevaid valke on viiruse genoomi kaitseks, osa neid aitab aga
kolmiksideme tunnus. Küllastumata ühendid on omega3 rasvhapped (alkeenid) Kui nimetuses on ees di, tri.. siis ei ole üüni/eeni ees heks vaid heksA. Küllastumata ühendite isomeerid: Alkeenidel eristatakse Cis- ja transisomeere. Cisisomeeridel on asendusrühmad ühelpool tasapinda. Transisomeeridel on asendusrühmad erinevatel pooltel tasanditel. Trans- kasulikud rasvad, rakumembraanid on ülesehitatud lipiididest ja nendes peab olema transrasvad. Cisrasvad on halvad. Alkeen ja tsükloalkaan on isomeerid, kui on süsinike arv sama. Alküünid ja tsükloalkeenid ka. Küllastumata ühendite keemilised omadused: Reaktsioonitsentris on kordsesideme juures olevad süsinikud, küllastumata ühenditega toimub liitumis reaktsioon, see tähendab, et lähtaineid on kaks ja saadusi on üks. Hüdrogeenimine (vesiniku liitumise reaktsioon) see on margariini tootmis reaktsioon nt. [+H2] Vastand
Plantaarne - taldmine Abduktsioon - eemaldamine Aduktsioon - lähendamine Ekstensioon - sirutamine Fleksioon - painutamine Rotatsioon - pöörlemine Supinatsioon - väljapööramine Pronatsioon - sissepööramine Tsirkumduktsioon - koonusliikumine 1. Nimeta 2 raku peamist osa! rakutuum (reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse) ja tsütoplasma (võimaldab hormoonidel liikuda) 2. Mis on rakumembraani põhilised osad? Rakumembraan koosneb peamiselt valkudest ja lipiididest. 3. Nimeta 3 rakumembraani põhifunktsiooni! Kaitseb tsütoplasmal rakust välja voolamist. Hoiab raku kuju. Aine -ja energiavahetus. 4. Mis asjad on organellid? Organellid on rakustruktuurid kindla ehituse ja talitlusega. 5. Nimeta tsütoskeleti 2 põhifunktsiooni! Annab rakule kuju ja võimaldab sellel liikuda 6. Millest koosneb tsütoskelett? Niitjatest valkudest. 7. Millised alaliigid on tsütoplasma võrgustikul (endoplasmaatilisel retiikulumil)?
Selle mudeli järgi liigivad lipiidid ja valgud piki membraani monokihti ning lipiidi ahelatel on võimalik painduda ja pöörelda. Membraanide asümmeetrilisus ühe kihi piires(lateraalne asümmetria):valgud ja lipiidid võivad moodustada klastreid ehk koonduda gruppidesse. Membraanide asümmeetrilisus kihtide piires väljendub selles, et valgud ei paikne membraani kaksikkihis sümmeetriliselt ning lipiidikaksikkihi väliskiht ei koosne samadest lipiididest kui sisekihi lipiidid. Membraani omadusi om võimalik muuta temperatuuri muutmisega. Kui alandada temperatuuri siis muutuvad membraanilipiidid jäigaks ning nad pakitakse omavahel tihedalt kokku. Liiga kõrgel temperatuuril väheneb membraani paksus ning suureneb selle pind kuna lipiidid muutuvad elastsemaks ja liikuvamaks. Membraani faaside ülemineku temperatuur sõltub täiesti membraani koosseisu kuuluvatest lipiididest
1) Miks nim. baktereid eeltuumseteks e. Prokarüootideks? Bakteritel puudub membraaniga piiritletud rakutuum. Puudub rakutuum. 2) Millise kujuga on bakterid? - niitjad bakterid - punguvad ja jätketega bakterid - keeritsbakterid e. spiroheedid - spiraalsed e batsillid - kerabakterid e kokid 3) millest koosneb bakteri rakumembraan? Valkudest ja lipiididest 4) Kirjelda bakteri rakukest ja mis ülesanne sellel on? Koosneb polüsahhariididest, kuid selles on ka valke ja lipiide.bakteri kest ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab kasvada. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. 5) Mis on kesta peal ja mis otstarve neil on? Karvakesed aitavad kinnituda ja viburid liikumiseks 6) Mis on limakapsli ülesanne? Kaitseks ja hõlbustavad liikumist 7) Kuidas nim haigusi tekitavaid baktereid? Batogensed bakterid 8) Mis on bak. toksiinid
täpina. Tuuma ümbritseb sültjas mass - tsütoplasma. Elektronmikroskoobi abil, mis võimaldab saada tunduvalt suuremaid suurendusi kui valgusmikroskoop, võib tsütoplasmas näha mitmesuguseid organelle e. organoide (eri talitlusega rakuosad või kehakesed rakus). Kõikidel organoididel on rakus täita mingi kindel ülesanne. Tuum kontrollib raku kuju, suurust ja talitlusi, ta sisaldab ka pärilikkuseainet. Rakku ümbritseb õhuke kest - plasmamembraan, mis koosneb valkudest ja lipiididest (rasvad, õlid, vahad ja teised taolised ained). Plasmamembraan talitleb filtrina, mis ühtesid aineid laseb läbi, teistel aga takistab rakku sisenemist. Raku sees on keerukas membraanidest ümbritsetud kanalikeste süsteem - tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum, mis talitleb filtrina ja transpordivahendina ainete liikumisel tsütoplasmas. Teine membraanidest koosnev kompleks on Golgi aparaat, milles toimub mitmesuguste ainete kogumine ja rakust eemaldamine.
kosmosest (panspermia), teise arusaama järgi aga on elu Maal tekkinud abiogeneesi teel ehk eluta ainest moodustunud. Üldiselt on pooldatud pigem abiogeneesi teooriat. Kirjelda elu tekke kolme etappi. 1.On toimunud elu algne loomine 2.Elu alged maale saabunud teistelt taevakehadelt 3.Elu on maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Kuidas moodustuvad fosfolipiididest membraanid? Bioloogilised membraanid on lehelaadsed struktuurid, mis koosnevad valdavalt lipiididest (lihtsamalt öeldes rasvadest) ja valkudest. Kõikidel membraanidel on sarnane ehitus. Peamine lipiidide rühm, millest membraanid koosnevad, on fosfolipiidid ehk kahest rasvhappeahelast, glütseroolist ja fosfaatrühmast koosnev molekul. Kuna rasvad on hüdrofoobsed, siis moodustavad fosfolipiidid kahekihilise struktuuri nii, et hüdrofoobsed rasvhapped on üksteise suunas seespool ja hüdrofiilne fosfaatosa on suunatud väljapoole
oksüdeerimisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. 6. Aminohape on valgu monomeer. 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. 8. DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam vett. 10. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on Mg. 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest. 12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 14. Valgu monomeerid on aminohapped. 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ansüümid. 16. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks. 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisesse. 19
sisu voolab teise rakku. Kasutamine ja vajalikkus · Või ja juustu valmistamine · Piimasaadused: hapupiim, keefir, jogurt · Alkohol · Antibiootikumid · Veiniäädikas · Vitamiinid · Mügarbakter bakterväetisena · Naha parkimine, linaleotamine, reovete puhastamine · Aitavad jõgedel ja järvedel puhtana seista Toitumine ja ainevahetustüübid · Bakterid koosnevad 75-80% ulatuses veest, süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest. · Energiaallikatena valgusenergia ja keemiline energia. · Omastavad vees lahustunud toitaineid. · Eritavad rakust ainevahetuse jääkprodukte. Elukeskkond · Parasiitidena taimedes ja loomades. · Põhjustades haiguseid. · Selliseid baktereid nimetatakse patogeenseteks bakteriteks, samuti tõvestavateks pisikuteks. · Paljude bakterid elavad saprobiontidena toituvad surnud orgaanilisest ainest.
VIIRUSED DEFINITSIOON Viirus on rakusisesed parasiidid. On elus molekulid või struktuuriüksused, päris elusorganismiks nimetada ei saa. On väga väikesed geneetilised elemendid, mis paljunevad teise organismi rakus. Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid. Puudub rakuline ehitus. Paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Kujutavad endas DNA vei RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest ja lipiididest kest. EHITUS Valkudest koosnev kest ehk nukleiinkapsiid olev DNA või RNA. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidikest. On olemas ka viiruseid mis rake tungimisel vajalikke ensüüme ja ribosomen omavad paljunemiseks. ELUTEGEVUS 2 olulist etappi: Peremeesrakus, mida ta nakatab ja väljaspool peremeesrakku, kus ta eksisteerib sisuliselt koi keemiline ühend. Viiruste eluviisid rakkudes:
lihases, … Katabolism? dissimilatsioon …,….,…,… Kus produtseeritakse sappi? Maksas, sapipõies, maoseinas, … Mis eristab esmasuriini vereplasmast? Puuduvad valgud, …, …, … Esmasuriini produtseeritakse päevas? 2L, 20L, 200L, 160l… Positiivne Lämmastiku bilanss on? Omistatakse rohkem, kui eritatakse Organismi veest moodustab ekstratsellulaarne vesi? 40%, 50%, 60%, 70% Valkude ainevahetuse lõppprodukti eristab lipiididest ja süsivesikutest? Lämmastiku olamasolu, C, O2, … Kus valmib munarakk? Munasarjas, emakas, seemnesarjas, … Iood stimuleerib millise hormooni produktsiooni?türoksiin ja trijoodtüroniin…,….,…,… Milline neist pole füüsikaline ärritaja? Valgus, temperatuur, hormoonid, heli Mis on ganglionid? närvirakkude kehade kogumid Seljaaju valge osa? aksonid Suus olevad ensüümid? Amülaas, … Aferentne juhtetee?
Klorofüll- taimede pigment, mis annab neile rohelise värvuse Pigment- organismides leiduv looduslik värvaine Karotinoid- rasvades lahustuv pigment Fotosüntees- klorofülli sisaldavates taimerakkudes valgusenergia toimel kulgev anorgaaniliste ühendite orgaanilisteks aineteks muundumine Õis- dekoratiivseim erksavärviline osa, tema sugulise paljunemise organ Mitokonder- raku organoid, milles toimub ainete lagundamine energia saamiseks Membraan- rakku, organoide ümbritsev lipiididest ja valkudest kile Lamellid- õhuke liistak, õhik, naast Ribosoomid- raku väikseim sõmerjas organell, mis sisaldab ribonukleiinhapet ja valke Lüsosoomid-ühekordse membraaniga ümritsetud põieke Turgor- raku siserõhk Lihtleht- ühe tervikliku lehelabaga leht Liitleht- leht, mille leherootsule kinnitub sõrmjalt v. sulgjalt mitu lehelaba osa Tsütoplasma- rakutuuma ümbritsev protoplasma, rakuplasma
*nad koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest *muutuvad ajas *arenevad ajas ELUTA ORGANISMI TUNNUSED *puudub rakuline ehitus *puudub iseseisev paljunemisvõime *puudub ainevahetus Väljaspool rakku esineb viirus virioonina ehk viirusosakesena. Kuju: kerajad, kristallilised, kuupjad, silindrilised Suurus: 0,01...0,3µm Viiruste ehitus: *genoom ehk geenide komplekt (DNA või RNA) *kapsiid (valguline kate)-kaitseb genoomi *ümbris (pole kõikidel viirustel) koosneb valkudest, lipiididest, peremeesrakust. ülesandeks: kaitse, peremeesraku ära tundmine Genoomis olevate geenide ülesanded: *replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise *regulaatorgeenid: mõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) *struktuurigeenid: kindlustavad viirusrakkude sünteesi Viirused jaotatakse: Nukleiinhappe alusel: *DNA viirused( herpes, adeno, papiloom) *RNA viirused(HIV, gripiviirus, punetised, lastehalvatus, puukentsefaliit) peremeesraku järgi:
rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on eeltuumsed e. Prokarüoodid. Bakterid Kohastuvad kiiresti muutuvate keskkonnatingimustega. Ehitus: 1. Bakteriraku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid 2. Puudub membraanidega piiritletud rakutuum, seda asendab tuumapiirkond 3. Bakter on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest 4. Väljapoole membraani jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni 5. Osadel bakteritel on kest kaetud valgulise ehitusega piilidega (mille abil bakterid kinnituvad substraadile või üksteisega), piilide vahendusel toimub plasmiidide vahetus 6. Osadel bakteritel on kestast eritunud limakapsel (kaitseks ja liikumise hõlbustamiseks) 7. Tsütoplasma on liikumatu, sisaldab org. ja anorg. ühendeid
mille koostises on u 3000 tagab viiruse püsiva kuju. väljudes peremeesrakust, nukleotiidi. Kindlasti peavad Sisaldab valke, mida haarab kaasa tüki olema struktuurigeen (info nimetatakse peremeesraku membraanist. viirusosakese ankurmolekulideks e. Aineliselt koosneb moodustamiseks), Antiretseptoriteks ning mis lipiididest. regulatsioonigeen (määrab võimaldavad viirusosakesel peremeesrakus vajaliku geeni kinnituda peremeesraku avaldumise), membraanile. Viirused on replikatsioonigeen (suunab seetõttu peremeesraku suhtes viiruse genoomi spetsiifilised. kahekordistumisele) Viiruse talitlemine Talitlemine tähendab viiruse genoomi kahekordistumist. See toimub peremeesraku tuumas.
Tunnused, mille poolest viirused on elusorganismid: 1. viirustes on erinevad valgud ja osades ka lipiidid, süsivesikud. 2. viiruste koostises alati nukleiinhape: DNA või RNA. 3. evolutsioneeruvad. 4. omane suur muutlikus. Viirusosakese ehitus : * keskel on nukleiinhape (RNA või DNA) * siis tuleb valguline kate e. kapsiid, mis kaitseb nukleiinhapet. * mõnedel viirustel on ka superkapsiid (annab viirustele täiendava kaitse), mis koosneb kas valkudest, lipiididest, vähesel määral ka süsivesikuid Nakatumise viisid.Inimese organid ja neid kahjustavad viirused Organismi kaitse viirushaiguste eest. Bakteri raku ehitus. Bakterite ehitustüübid.Bakterite elutegevus.Bakterite paljunemiseks vajalikud tingimused.Spooride eripära Nakatumise viisid : 1) piisknakkus(aerosoolid) gripp levib läbi õhu. 2) kontaktnakkus - herpes 3) kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS). 4) siirutajad - puugid (puukentsefaliit), 5) toit ja vesi
Bakterid kuuluvad üherakuliste organismide hulka. Bakteriraku ehitus ja ülesanded: Täidab kaitsefunktsiooni. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal ka kaks. Membraan koosneb valkudest ja lipiididest. Nad on eeltuumsed. Sisadavad DNA spiraali. Bakterite patogeensus tuleneb väliskeskkonda eritatavatest bakteritoksiinidest (põhjustab botulismi, teetanust, koolerat jne). Plasmiidide tähtsus: Nad on vajalikud kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Bakterid paljunevad pooldumise teel ; Rakk pikeneb ja toimub rõngaskromosoomide kahekordistumine Rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma Moodutavad kahte tütarrakku, eralduvad
valkudest.Pole rakulist ehitust.Uute viirusosakeste moodustumine toimub peremeesrakus(kui bakter bakteriofaag). Ehitus.Vastavalt pärilikkuse kandjale eristatakse DNAja RNAviirusi.DNAviiruste koostises 1 DNA molekul.RNAviiruste ehituses 1 või mitu RNA molekuli.Kapsiidviiruse genoomi ümbritsev valguline kate.Mõnedel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris. Viiruse genoom.Iga viiruse genoomis on 3 tüüpi geene:replikatsiooni,regulaatorja struktuurgeenid.Strukt.sisaldavad infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. Replik.põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise ja regul.saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse.Viroidtaimehaigusi
b)Assimilatsiooni protsesside üheks põhieesm'rgiks on ATP lagunemine. 3.Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool 5.Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2 6.Hingamisahela reaktsioonide lõpp-produkt 7.Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides. 8.Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9.Kõige enam ATP molecule saab sünteesida 1g lipiididest. 10.Aeroobse glükoosi toimumiseks peab rakus piisavalt olema hapniku. 11.Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. 12.Anaeroobsel glükoosil moodustub piimhape. 13.Ühe glükoosimolekuli lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks saadakse ATP molecule maksimaalsel 38 14.Süsihappegaas seostatakse Calvini tsükli reaktsioonides. 15.Glükoosi lagundamise põhieesmärgiks on ATP süntees. 16.Molekulaarset hapniku on vaja hingamisahela reaktsioonides. 17
VIIRUSED Õp. Riina Mändla Viirused - on eluta ja eluslooduse vahepealsed objektid. Miks? HIV Ehitus Rakk puudub. Genoom- pärilikkusaine (DNA või RNA) Kapsiid- koosneb valkudest. Ümbris- koosneb valkudest ja lipiididest. Puudub ainevahetus, ei kasva ega paljune iseseisvalt. Paljunemine - elusates rakkudes Levimine Õhu kaudu Mustade kätega Sugulisel teel ja verega Saastunud esemetega: toidunõud, töövahendid, käterätikud jne. Saastunud toiduga Loomade vahendusel Gripi-, paragripi-, rino-, RS- ja adenoviirused Tekitavad hingamisteede infektsioone. Tunnused: nohu, valus kurk, köha, külmavärinad, palavik, lihasvalu, peavalu. Peiteaeg tavaliselt 1
ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks. 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi. Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel. 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Vedelad rasvad on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Rasvad on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida. 7. Mis on hormoonide funktsioon? Hormoonide funktsioon on ainevahetuse reguleerimine, organismi talitlusi ja protsesse. 8. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? Liigne suhkur ja rasv soodustavad tekitada kolesterooli, mis võib ladestuda veresoonte seintele
T A · Univers.- vastavus koodonite, amonohap. Vahel G C kehtib kogu eluslooduses C G koos oma aminoh. ribosoomi. · Lõp. Stoppkoodoniga VIIRUSED On rakutu moodustis. Obligatoorne rakusisene parasiit. Tema koostises vähemalt genoom(nulk.hape-DNA,RNA), kapsiid(valgud). Nendele võib lisanduda ümbris(koosn. Lipiididest, valkudest), mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. Bakteriofaag-viirus, kui peremeesrakuks bakter Replikatsioonig.- kindlustavad viiruse genoomi paljunemise, s.t DNA 2x Regulaatorg.-tagab uute viirusosakeste paljunemise. Korraldavad ümber peremeesraku ainev. Struktuurg.- kindlustavad viirusosakese moodustamise(määravad kapsiidvalke) PALJUNEMINE- nii rakutuumas kui tsütoplasmas 1. Kinnitub rakule, raku retseptormol. Ja viiruse antiretseptorid sobituvad. 2
Bakterid 1. Miks kuuluvad bakterid prokarüootide rühma? Sest nad on üherakulised eeltuumsed organismid. 2. Väliskuju alusel eristatakse 6 rühma baktereid a. Kokk b. Batsill c. Niitjad bakterid d. Vibrioon e. Jätketega bakterid f. Sprill 3. Bakterid on üherakulised organismid. Bakterite suurus võib mõnest mikromeetrist variueerida umebes 100 mikromeetrini. Nende rakumembraan koosneb lipiididest ja valkudest. Bakterite kest koosneb peptiidoglükaanist. 4. Kas lause on tõene või väär? Kui lause on väär, kirjuta õige lause punktiirile. • Bakterid elavad üksikult - Bakterid elavad gruppidena • Mõnede bakterite kest on kaetud karvakestega, mis on analoogsed imetajate karvadega - õige • Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest
PALJUNEMINE (spetsiifilised, võivad olla rakus pikalt paljunemiseta: 1) viirus kjinnitub, 2) siseneb rakku 3)kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad raku tsütoplasmasse, 4)viiruse genoomi replikatsioon ja viirusvalkude süntees 5)uued viirusosakesed pannakse kokku 6)väljuvad rakust)) EHITUS: väga erineva kujuga, kuid ühised jooned on : sisaldavad pärilikkusainet DNA v RNA, seda ümbritsevad valgud mis moodustavad kapsiidi, mõnel viirusel on kapsiidi peal lipiididest ja valkudest ümbris, mis koosneb peremeesraku membraani osadest ja ka viiruse valkudest, Kapsiidi või ümbrise peal on Valgud mis seostuvad peremeesrakuga 3 tüüpi geene: struktuurgeenid, mis kodeerivad viirspartikli valke Geenid, mis sünteesivad DNA/RNA paljundamiseks vajalikke ensüüme Regulaatorgeenid, mis suunavad peremeesrakku uusi viirusosakesi tootma Pärilikkusaine on erinev: Kaheahelaline DNA v RNA Üheahelaline DNA v RNA
ATP sünteesiks vaid lastakse nö tuulde ehk toodetakse soojust. 70. joonistage rasvamolekuli üldine struktuur. VIHIKUS 71.Miks ühinevad vette segatud taimeõli tilgad suuremateks tilkadeks? Siin toimub hüdrofoobne efekt õlimolekulide hüdrofoobsed süsivesinikahelad pakkuvad omavahel tihedalt kokku. A) suureneb kaksiksidemete hulk rasvades. 73. Millises toodud toiduainetest on küllastamata rasvade osakaal kõige suurem? Oliiviõlis. 16 75. Millised toodud lipiididest on glütserofosfolipiidid? (erinevad lipiidid) · · A ja C 76. Millised toodud lipiididest on fosfolipiidid? (erinevad lipiidid). Fosfolipiidid on A ja B, sest C-l puudub fosfaatrühm. 77. Millised toodud lipiididest on sfingolipiidid? (erinevad lipiidid). B on sfingolipiid, sest selle alkoholiks on aminoalkohol. 78. Millisel rasvhappel põhinevate fosfolipiidide poolest rikas membraan oleks kõige madalama faasiülemineku temperatuuriga? (erinevad rasvhapped).
vesinikust. Rasvade monomeerideks on rasvhapped, mis võivad olla küllastunud või küllastumatta. Rasvhapped on seotudglütserooliga. Hädavajalikud on küllastumata rasvhapped e. oomega rasvhapped. Selliseid rasvhappeid saab kalast ja kanamunast. Küllastunud rasvhapped mis ei ole hästi omastatavad ja on sageli varjatud kujul. Nt viinerid, keeduvorst, juust. Rasvad võivad olla ka vedelal kujul. Energeetiline väärtus on 1g rasva kohta umbes 14 kcal. Inimesel vaja u 2500kcal. Lipiididest koosnevad mõningad hormoonid ja vitamiinid. Tüdrukutel östrogeen ja poistel testosteroon, D-vitamiini. Kahjulik on kolesterool.
· Etanoolamiin O H2C O C R2 · Glütserool R1 C O CH O · Inositool H2C O P O X O glycerophospholipid Näited "protoplasmaatilistest*" lipiididest · *Membraanide koosseisu O O H2 C O C R2 kuuluvad lipiidid R1 C O CH O · Fosfatidüülinositool osaleb lisaks H2 C O P O rakkude vahelises infovahetuses O H
1. Milline on viirusosakeste ehitus? Eri viiruspartiklid on erineva kujuga. Siiski on neil ühiseid jooni. Südamiku moodustab pärilikkusaine, nukleiinhape, DNA võ RNA. Seda ümbritsevad valgud, mis moodustavad pärilikkusainet kaitsva kapsiidi. Mõnel viirusel on kapsiidi peal ka lipiididest ja valkudest ümbris. 1)pärilikkusaine (genoom) DNA- 2 ahelat, 1 ahel, rõngas RNA- 1 ahel, 2 ahelat Plussahelaline toimib kohe mRNA-na ---valk Miinuahelaline- teha uus RNA, mis on mRNA RNA---Mrna---valk On olemas kolme tüüpi geene: 1)struktuuri süntees 2)paljundavad genoomi 3)mõjutavad peremeesraku ainevahetust 1. Kas viirused on elusorganismid? Viirustel puudub iseseisev ainevahetus ja ilma elusrakkude abita nad paljuneda ei suuda
Enimtuntud üherakuline seen on pärmseen. Ainevahetuse üks osa on käärimine, toimub hapnikuta keskkonnas, lõpp-produktid on piimhape, etanool. Pärmseene ehitus, ainevahetus ja paljunemine Pärmseen paljuneb pungumise teel BAKTERID Bakter on üherakuline organism. Nad saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid koosnevad süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, sellest väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Bakterite kest ei ole nii jäik kui on see taimerakul, mis võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kestal on kaitsefunktsioon ja osadel bakteritel on kaetud kest karvakestega, mille abil kinnituvad nad eluks sobivale pinnale. Liikumiseks kasutavad bakterid vibureid
elusaid puid. BAKTERID Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokaürootide rühma. Väliskujult kerajad või niitjad, ka kruvikujulised. Saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad pärast pooldumist seotuks ja moodustavad kogumikke või ahelaid. Vaatamata sellele on nad siiski üherakulised organismid. Bakteriraku ümbrise ehitus: Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Membraanist väljapoole jääb kest, mis koosneb polüsahhariididest. Kest täidab kaitsefunktsiooni. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivale pinnale ja seostuvad üksteisega- Viburid on liikumiseks. Mõned kestad eritavad limakapsleid, mis on nii kaitseks kui liikumise hõlbustamiseks. Mitmed bakterid on organismidele ohtlikud, sest põhjustavad mitmesuguseid tervisehäireid, mis võivad lõppeda surmaga. Sellised bakterid on patogeensed. Nende tõvestav toime tuleneb
ja plasmamebraanita. Tsütoplasmas puuduvad mitokondrid, kloroplastid ja Golgi aparaat. Tähtsaimad organellid on seal ribosoomid, kus toimub valkude süntees. Tsütoplasmas leidub veel mitmeid lahustunuid ensüüme, aminohappeid, suhkruid ja vitamiine. Lisaks nendele on veel ka reservmaterjali terad ehk inklusioonkehad. Siia alla kuuluvad nt tärklis ja glükogeen. Tsütoplasma membraan − ümbritseb kõikide rakkude tsütoplasmasid. Ta koosneb 50% ulatuses lipiididest ja 50% ulatuses proteiinidest. Tsütoplasmal on järgnevad funktsioonid: laseb läbi vajalikke toitaineid; eritab ensüüme; vajalik raku hingamiseks ja energia tootmiseks. Mesosoomid− võtavad osa DNA replikatsioonist ning bakteri pooldumisest kaheks tütarrakuks. Jagunemise lõppemisel need struktuurid eemaldatakse bakterist ja tekivad uuesti enne tuumaaine ja bakteri uut jagunemist. Rakusein Rakusein (ehk rakukest) − asetseb
eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult on bakterid niitjad, kerajad või kruvi kujulised. Bakterid saavad ka üksi elada, kui tihti peale pooldumist jäävad nad omavahel seotuks ja moodustavad nii raku kogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Vaatamata sellele on nad ikkagi üherakulised organismid. Missuguse ehitusega on bakteriraku ümbrised? Enamus baktereid on ümbritsetud ühe membraaniga, mõned ka kahega. Membraan koosneb valkudest ja lipiididest ning on päristuumsete organismide membraaniga sarnane. Membraanist väljapoole jääb bakterikest, mis koosneb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest. Kest ei ole nii jäik, kui taimedel ja laseb bakteritel vabalt kasvada. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni, mis on eriti oluline ühemembraaniliste bakterite puhul. Mõnel bakteril on kest kaetud karvakeste, mõnel aga viburitega. Bakterite viburid ja karvad on
ioniseeriv ja uvkiirgus. Denaturatsioonil ei hävine ainult peptiidsidemed sp. säilitab ka oma esmase struktuuri. Organismides lagundatakse valgu molekulid aminohapeteks vastavate ensüümide toimel. Renaturatsioon – pöördprotsess. Valkude funktsioonid *Kõik biokeemilised reaktsioonid on juhitud valguliste ensüümide abil *Ensüümide toime on väga spetsiifiline – pea iga reaktsiooni jaoks on oma ensüüm Ehituslik funktsioon *Kõik raku membraansed struktuurid koosnevad lipiididest ja valkudest *Fibrillaarsed valgud on ka küüned, karvad, sidemed skeletis, kollageenikiud nahas jne. *Transportvalgud viivad aineid läbi rakumembraani Kaitsefunktsioon *Avaldub immuunsüsteemis, kus valgulised antikehad teevad kahjutuks võõrkehi (viirused, bakterid, võõrvalgud) *Ka antikehad on väga spetsiifilised – ainult kindla antigeeni (võõra) vastu Retseptorfunktsioon *Valgud rakkude membraanides nö tunnevad ära viirusi, hormoone jt ning vastavalt
ühendite moodustamises. Hüdrogeenimine ja trans-rasvhapped: Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelust taimeõlist sobiva konsistentsi ja muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Lipiidide biofunktsioonid: Energeetiline funktsioon *varulipiidid *peaksid katma mõõduka ja keskmine kehalise koormuse korral katma 25-30% Varuaine funktsioon *talletatakse organismis varuks(nahaalune rasvkude) *depoorasv *organismis 10-20% kehakaalust *Toiduga saadud lipiididest omastab umbes 95% Struktuurne funktsioon *rakumembraanide struktuurikomponent tugevdab rakumembraani Kaitsefunktsioon *termoregulatsioon nahaalune rasvkude *mehhaaniline kaitse amortiseeriv kiht *Organite ümber moodustuv rasvkoekiht kaitseb organeid põrutuse eest Transpordifunktsioon *vere lipoproteiidid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportijad Lahusti Muud funktsioonid *endogeense vee potentsiaali reserv organis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
