EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Aianduse 2. kursus EESTI MIKRO- VÕI MAKROÖKONOOMILISE NÄITAJA KIRJELDUS Tartu 2016 SISSEJUHATUS Valisin kirjeldatavaks statistikaks lageraie Eestis, nii riigimetsa kui ka erametsa puhul, kuna mulle tundub, et lageraie teostamine Eestis on suurenenud. Samuti võrdlesin lageraiet ja metsa taastamist. Tahtsin kontrollida, kas see on tõesti nii. Kui lageraie suurenemine jätkub, siis üheks hetkeks on suur osa Eesti metsast kadunud (Raidla 2016). MÕISTED Lageraie- Metsaseaduses on lageraie defineeritud järgmiselt: Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20–70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta ja elujõuline järelkasv (Riigiteataja).
1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie Puidu bioloogilised ja ökoloogilised omadused Võra on lai, munajas või ümarovaalne, vahel silinderjas, oksad tugevad, harvad. Puistus hästi laasuv. Koor ning võrsed on rohkekashall või hall, vanas eas tumehall, pikirõmeline. Noored võrsed läikivpruunid. Pungad piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, läikivpruunid. Lehtedest on Vahelduvad lihtlehed,peaaegu ümmargused, läbimõõt on kuni 7 cm jämedalt saagja või lainelise servaga
Aafrika keskkonna probleemid Aafrika keskkonna probleemid on põhjustanud inimtegevus ning nende mõju ulatub inimestest taime-ja loomaliikideni. Probleemid hõlmavad lageraiet ja kõrbestumist, puhta joogivee puudust, õhu saastet, pinnase viljakuse kahanemist, populatsiooni plahvatuslikku kasvu ja fauna kadumist. Need probleemid on kõik seotud ülerahvastumisega nii Aafrikas kui kogu maailmas. Lageraie Aafrika mandri üks suuremaid keskkonnaprobleeme on metsade lageraie. Enamus saadud maast läheb põllumajandusele, asustusele ja kasvava kütuse vajaduse rahuldamiseks. Selle tulemusel väheneb metsa ala igapäevaselt. Näiteks ekvatoriaalsed igihaljad metsad. 90% Aafrika elanikkonnas vajab puitu igapäevases elus – söögitegemiseks ja kütteks. Ebaseaduslik raie, mis on lageraie teine peamine põhjus on riigiti erinev. Näiteks Kamerunis 50% ja 80% Libeerias. Kongo Demokraatlikus Vabariigis on ebaseadusliku raie ja kaevandamise peamiseks põhjuseks vaesus
1990-2000 keskkonnaprobleemid 1990-2000 aastatel ei olnud mingit kindlat keskkonna probleemiga seotud uudist. Mainiti mitmeid teemasid, mis mõjutasid keskkonda sellel ajal. Kõige suurem probleem nendest oli globaalne soojenemine. Selle kõrval esinesid veel happevihmad, lageraie, suur rahvastikukasv ja linnastumine. Happevihmadele on suuremalt jaolt leitud tänapäeval lahendusi ja seda on oluliselt parandatud. Ka lageraie on jäänud väiksemaks. Kuid mis suureneb iga aastaga aina rohkem ja rohkem on temperatuuritõus ja globaalne soojenemine, mis toob kaasa alati mitmeid probleeme. Seda kajastatakse siiani igal pool maailmas, sest see on probleem, millega tuleb tegeleda, kuna see läheb koguaeg hullemaks. Mis on globaalne soojenemine üldse
GL 1.MULDADE EROSIOON (ärakanne) Põhj: vesi- paduvihmad, voolud +inimtegevus mullapinna kaitsva taimkatte hävitamine Metsade lageraie nõlvadel · Lahendused: Mullatöid tehes võimaluse korral teha nõlva kaldega. · Kaitse rajamine küngaste nõlvadel või veekogu kallastel. · Segaviljanduse meetmed rabapõldudes, viljapõldude vahel üheaastaste kultuurtaimede kasutamine terasspõllunduses. · Järskudel nõlvadel kasvatamine 2.TUUL (rohtla ja kõrbevööndis +inimtegevus) · Lahendused: · Ei tohi suuri välju korraga ülesharida , osa tuleb jätta rohukatte alla.
07.02.2014 Hr; John Masina määrimine Hoolduses sain hästi hakkama Masina Deere 770D; määrde pritsiga, mootoriõli vahetuse, mootoriõli hoolduse Kraavikalda John Deere 770. filtri ja kütusefiltrite teostamist 500 lõikus 500 tunni hooldus. paigaldamisega tunni. 17.02.2014 Kv 134; Er 2 Lageraie, vaalude Lageraie; 21tm, vaalude vahe lõigata sobivat Lr; John vahe hoidmine, hoidmine, vaalude tegemine,sortimenti, Deere 770D vaalude tegemine, materjali paigutus, säilik- ja sortimendi materjali paigutus, seemne puudejätmine paigutust, teha säilik- ja seemne korralike vaale,
Intressimäär 3% Hind(kr/ Kulu(kr) Tulu(kr) A Tegevus m3) 10 Lageraie 2526,81 0 142 20 Lageraie 10015,05 0 142 30 Lageraie 19504,80 21719,01 142 40 Lageraie 28209,21 159167,5 142 50 Lageraie 35088,20 209051 142
RAIED KEIRO USIN METSANDUS Käesolev materjal ei ole ammendav ja ei sisalda kõiki metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid. Raiete jagunemine metsaseaduse järgi 1. Hooldusraied a. Valgustusraie b. Harvendusraie c. Sanitaarraie 2. Uuendusraie a. Lageraie b. Turberaie 1) Aegjärkne raie 2) Häilraie 3) Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine Hooldusraied Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks. Hooldusraiete eesmärgid ooldusraiete eesmärgid Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine) Tulu saamine pikas perspektiivis Puidu kvaliteedi parandamine Looduslähedane metsakasvatus Hooldusraietega mõjutame:
lihtsalt mingisugust ühe puu põldu. Lageraiete taastamine tuleks teistmoodi korraldada. Ma tegelikult tean lageraiest päris vähe, aga ma arvan, et tuleks rohkem uuringuid teha selle kohta, kuidas see mõjutab metsa, ökosüsteemi ja looduslikku mitmekesisust. Kuidas ja mis määral tuleks metsa maha võtta, et see ei hävitaks kõike seda, mis hetkel on. Firmad ja riik peaks tegema koostööd, et et tekiks lihtsalt välju, kus ongi puhas lageraie. Kuusepõldude istutamine ei too ka midagi head.” Peeter, (54), vabatahtlik päästja “Osaliselt on lageraie õigustatud, näiteks, kui metsad on haiged, siis hävitatakse ka haigus. Metsa istutamine on aga kohustuslik. Umbes kolme aasta jooksul peale lageraiet. Kui mets on vana, umbes 80. Aastane, siis pole mõistlik seda enam hoida. Puud on iis kergesti vastuvõtlikud haigusteleja murduvad kiiremini.” Tiina, (38), müüja
avaldama. Metsamaa omanikuna on ta lähemalt kokku puutunud metsaostjatega ja viimased on naisterahvast täitsa vihale ajanud. Ta on kindlal seisukohal, et Eestis peab olema metsa, mitte ainult võsa. “Arutut raiet ei ole vaja teha ja peale lageraiet oleks vaja puuud lagendikule istutada,” lausus naine. Lisaks pakkus ta, et võiks olla mingisugune kontroll või järelvalve lageraie juures. Noor üliõpilane sõnas: ” Lageraie, kui selline kontrollitult on taiesti okei, aga kui metsi taastatakse, siis ei saa teha lihtsalt ühe puu põldu. See ei too mingit kasu.” Neiu lisas veel, et teab lageraiest päris vähe, kuid siiski tuleks kontrollida kuidas see ökosüsteemile mõjub. Koeru komando päästja on kunagi metsandust õppinud ja oskab kiirelt vastuseid anda. Tema teadmiste põhjal ei ole mõtet vana või haiget metsa hoida. “Umbes kolme aasta jooksul peale lageraiet peab lagendikule uue metsa istutama.
1.2. Lahenda ülesanded kasutades 2015.aasta metsastatistika andmeid kogu raiest, lageraiest, kogu metsa juurdekasvust ja majandatava metsa juurdekasvust. Arvutus ülesannete puhul on vaja kirja panna tehte käik. Andmete leidmiseks kasuta järgnevat veebilehekülge: https://www.envir.ee/et/metsastatistika või kirjuta otsingusse “metsaraie eestis” →metsastatistika (püstkriips vahel) keskkonnaministeerium 1.2.1. Milline on kogu raie hulk? 10 117 900 tm 1.2.2. Kui suur on lageraie hulk? 8 000 000 tm 1.2.3. Milline on kogu metsa juurdekasvu hulk? 15 875 930 tm 1.2.4. Kui suur on majandatava metsa juurdekasvu hulk? 14 163 920 tm 1.3. Arvuta 1.3.1. Mitu protsenti moodustab 2015. aasta lageraie kogu raiest? Protsenti arvutan nagu võrdekujulist võrrandit. Kirjutan väja kogu raie, mille väärtuseks on 100%. Järgmiseks lisan lageraie, mille väärtus pole teada. Selle märgin x-ga. 10 117 900 tm - 100% 8 000 000 tm - x% x(%) = 8 000 000 tm 10 117 900 tm 100% ~ 79,1% 1.3.2
Energiamajandus teg. Energiavarade hakimisega, nende töötlemisega elektriks, ning kättetoimetamisega tarbijale (mootori või ahjukütuse) Eestis elekter, kivisüsi, maagaas, Alternatiivsed tuule-, päikese-, vee-, maasisene-, loodete-, ja bioenergia. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses Puidu osatähtsus on vähenenud. Tänapäeval kasutatakse enamasti maagaasi. Taastumatuid kasutatakse rohkem, kui taastuvaid, sest lihtsalt on maa seest ammutada. Kütteväärtus on suurem. Lai kasutusala. Taastumatu : nafta, tahked kütused, kivisüsi. OPEC Saudi-Araabia, Kuveit, Katarr, AÜE, Iraan, Iraak, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Gabon, Indoneesia, Venezuela, Ecuador. OPEC-I põhieesmärk kehtestada liikmesriikide nafta toodang ja nafta ekspordimaht, reguleerida toornafta hindu maailmaturul.e Nafta hinna kõikumine ebastabiilne poliitiline olukord, sõjad, maailma maajanduse olukord. Gaasi osatähtsus gaasi tootmine o...
metsageneetiline, zooloogiline, botaanilis-zooloogiline kaitseala ja seda tüüpi reservaadid ja biosfääri jälgimise aladel, ressursikaitsealadega metsad, erosioonikaitse ja muud metsad. Majandustegevuse eesmärk säilitada või taastada metsade ökosüsteeme või ökosüsteemide üksikuid osasid. Loodusõnnetuste läbi või biootiliste tegurite tõttu kahjustatud metsades, halvas sanitaarses seisukorras metsatükkidel võib teostada raiet muus kui lageraie korras või sanitaarse lageraie korras. Looduslikult täiskasvanud metsatükkidel võib teostada lõplikku raiet muus kui lageraie korras; 7 B puhkemetsad. Puhkemetsade hulka kuuluvad metsapargid, linnametsad, looduskaitsealade puhkealade metsad, puhkemetsaalad ja muud puhkealadena määratletud metsad. Majandustegevus eesmärk moodustada ja säilitada puhkealaks sobivat metsakeskkonda. Loodusõnnetuste läbi või biootiliste tegurite tõttu kahjustatud
Bakterid Väheharjasussid KOOSLUSE TEKKIMISE TINGIMUSED Veereziim: parasniiske kuni ajutiselt liigniiske Mullastik: liivane lubjavaene muld Happesus: pH tase on alla 4 pigem happeline muld Muld on küllaltki toitainete vaene (leostunud) Küllaldaselt päikesevalgust KOOSLUSE PÜSIMISEKS VAJALIKUD TINGIMUSED Valgusküllasuse säilimine Palumetsa koosluse püsimiseks ei ole mõistlik korraldada lageraiet, sest endine liigiline kooslus ei pruugi taastuda Lageraie asemel teostada valgustusvõi hooldusraiet TINGIMUSTE MUUTUSTE MÕJU KOOSLUSELE Vähene valgus pärsib okaspuude kasvu Lageraie puhul saavad kasvueelise need liigid, mis kasvavad kiiremini (nt. lehtpuud), ning endine kooslus ei pruugi taastuda KOOSLUSE OSAKAAL EESTI LOODUSES Palumetsad moodustavad umbes 22% Eesti metsadest Vanemad palumetsad on head puhkemetsad. Nad on parajalt kuivad ja valgusrikkad ning sügisel seenerikkad. KOOSLUSE KAITSE
Otsest vajadust mulda ja nende omadust hakati uurima kui inimesed jäid paikseks ja algas agraarajastu 7-8 tuhat aastat tagasi. Teadusharu 18.saj. kuulsaim vene teadlane Dokutsajev. Mullaga puutuvad kokku kõik elusloodusele hädavajalikud ainevood (veeringe, süsinikuringe jne.). Muld on just kui filter sademete ja põhjavee vahel. Kui on muld rikutud siis on ka põhjavesi rikutud. Mullaga seotud globaalsed probleemid: 1) Kõrbestumine (erosioon, lageraie, ülekarjatamine, maa ära kurnamine) 2) Eutrofeerumine ehk üleväetamine (vetikate vohamine ja veekogude kinnikasvamine 3) Nälg (toidu tootmine ja selle ebaõige jagamine) 1994 Kõrbestumis tõrje konventsioon. Eesmärk kaitsta vett ja mulda. Rio de Janeiro. Mulla teke Selleks, et muld hakkaks arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku
Tuleb teha palju tööd, et tõsta teadlikkust keskkonnahoidlikust eluviisist. Eesti metsade suurimateks vaenlasteks saab pidada rööv- ja harvendusraiet. Metsade arvukust vähendab oluliselt sala- ehk röövraie, mille maht on Eestis vähenema hakanud. Kui aastal 2000 oli ebaseaduslikult raiutud puid alla kahesaja tihumeetri , siis nüüd on see arv tunduvalt kahanenud. Harvendusraie, mida praegusel ajal massiliselt kasutatakse, on tegelikult palju ohtlikum kui lageraie. Raidurid langetavad kõige paremad ja tugevamad puud, need mis alles jäävad ei anna piisavalt järglasi ja on tuulehellad, mis omakorda põhjustavad metsahävingu. Ka lageraie ei ole metsale kasulik, kuid kui seda korralikult teha, on võimalik ka viieteistkümne aasta pärast samast kohast uuesti raiuda. Lageraie on suureks probleemiks ka maailma väärtuslikes vihmametsades. See põhjustab pinnase erosiooni, mille tõttu tekivad
ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate? Männitaeliku korral tuleb mineraliseerida maapinda. Harvendusraie on puistu koosseisu muutmine puistu väärtuse tõstmiseks. Ühe harvendusraie käigus raiutakse ~5-40% esimese rinde tagavarast. Vaigutamine on kasvavatelt puudelt vaigu võtmine, see kahjustab puud ja seetõttu tehakse seda tavaliselt neile puudele mida on nagunii mõeldud raieks. Tuleb teada mida toob kaasa männitaelik. Milline näeb välja harvendusraie, lageraie, mets peale tulekahjut, puude vaigutamine. Millest sõltub erinevate liikide arvukus (metskastik, männiöölane, vihmauss, puukoristaja, põdrakanep) Kust leidsite taustainfo? http://www.metsaekspert.ee/metsaomanikule/moisted http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0106/urmas.html Erinevad lingid googlest. PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 17/27 Vastuste analüüs Esimene küsimus oli, mis on metsaga pildil juhtunud. Valisime
Kooskõlastused ja kava kehtestamise korraldamine jääb koostaja hooleks Selle alusel kohe võimalik esitada metsateatis Kui omanik teeb taotluse, kompenseerib riik talle kuni 70% metsamajanduskava koostamise kuludest Metsaomanik peab kahe aasta jooksul pärast lageraiet vastutama, et oleks mets uuenenud viie aastaga Mänd vähemalt 0.5m Puid olenevalt puuliigist 1000-1500tk/ha Kohustus maksta tagatisraha tekib metsaomanikul suurema, kui 2ha lageraie puhul Tagatisraha tuleb tasuda enne lageraie tegemist Metsas raiet tegeval isikul peab kaasas olema raiet lubava märkega metsateatise koopia ja isikut tõendav dokument Metsanduse suunamiseks koostatakse iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava Metsanduse arengukava koostamist korraldab Keskkonnaministeerium Eesmärk saada andmeid metsa seisundi ja varude suuruse kohta, nõustada metsaomanikku ja kavandada pikaajalisi metsamajanduslikke tegevusi Metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse
keskealistes puistudes olema ühtlene. Mänd on ka tugeva juurestikuga s.t kujundab oma juurestiku vastavalt kasvukoha tingimustele. Viljakatel värsketel muldadel kujuneb sügavale ulatuv sammasjuurestik, äärmuslikel kasvukohatüüpidel, nagu nõmme-, loo- ja soometsades, aga pinna lähedane juurestik. Männikuid võib julgemalt harvendada kui kuusikud, sest tormikahjustuste oht on seal väiksem (olenevalt kasvukohast). Tänu tormikindlusele jäetakse lageraie raiesmikele männiseemne puid. 4 Puistu omadused ja kasutamine Hariliku männi puit on heade mehaaniliste omaduste tõttu väärtuslik tarbepuit. Maltspuit on kollakasvalge, lülipuit punakaspruun ja hakkab intensiivsemalt tekkima pärast 40. eluaastat. Puitu kasutatakse laialdaselt kergetes ja rasketes ehituskonstruktsioonides,
nõud raiet teostama ainult talvlisel ajal. 14)Küpse metsa raiumisega kujunevad eeldused uue metsapõlve arenguks, seetõttu nimetatakse kõiki küpse metsa raieviise kokku uuendusraieteks. Uuendusraiet võib teha lageraiena- raiudes küpset metsa korraga või turberaiena- raiudes metsa aastakümnete jooksul. Lageraiel jäetakse kasvama seemnepuud, säilikpuud (elu- ja kasvupaigad metsaloomastikule) ja järelkasvupuud. Nimeta lageraie eeliseid ja puuduseid. Lageraie eelised Lageraie puudused Lageraie puhul on lihtne kasutada suurt Suured masinad rikuvad aluspinda, tehnikat, tänu millele on võimalik odava alusmetsa, tapab taimede ja seente omahinnaga toota suur kogus puitu. juurestikku, noored kõrvalolevad taimed, Lisaks ei ole ohtu kahjustada kõrvalolevat sambla, lindude pesad. Tugevalt
See tuleneb asjaolust, et taimkatte valdkonnad said Ameerikas viimaste jääaegade ajal kaunis vabalt lõuna poole liikuda, et soojematel perioodidel taas põhja rännata. Euroopas on ALpid ja teised mäeahelikud takistuseks teel lõunasse, kuna PÕhja-Ameerika peamiselt põhja-lõunasuunalised mäeahelikud jätavad tee vabaks. Euroopas jäi jääaegadest alles vaesem liikide kogum. (tsitaat Ökoloogia raamatust - Katrin) 21) Miks ei sobi taigas kasutatav lageraie troopilises vihmametsas? Miks Aafrika kõrbestub? Taigas kasutatav lageraie ei sobi troopilistes vihmametsades õhukese huumushorisondi (ainult mõni cm) tõttu, mis hoogsa erosiooni tulemusena uhutakse minema ning pinnas vaesub. Kuna liigid on vihmametsades ekstreemselt spetsialiseerunud ja seetõttu tihti endeemsed, siis lageraie tulemusena hävitatud isendid võisid olla antud liigi ainukesed esindajad maailmas. Kui
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sade...
tõttu Sooldumine vaesumine Kõrbestumine Hapestumine Kaevandamine Kõrghooned www.valgateed.ee/pildid/kaevandamine_s.jpg y.delfi.ee/norm/contest/29/3466331_NcspEg.jpeg Muldade erosioon vee tõttu Erosioon ehk ärakanne Põhjused: 1. Vesi- paduvihmad, vooluveed 2. Inimtegevus- taimkatte hävitamine (nt. põldude harimine, lageraie nõlvadel) world.mongabay.com/.../deforestation10.html Erosioon tuule tõttu Rohtla- ja kõrbevööndis Põhjus: Väga suurte alade üles harimine www.vaderstad.com/web_page.aspx?translation =2103 Kõrbestumine Põhjused: 1. Kliima muutumine (globaalne soojenemine) 2. Suurenev rahvastiku arv 3. Puidu ja põõsastiku hävitamine kõrbestumisele tundlikel servaaladel 4. Liigkarjatamine 5
7 noorendiku hooldus 200 -200 15 noorendiku hooldus 200 -200 30 harvendus 649 921 272 40 harvendus 883 1922 1039 50 harvendus 897 2066 1169 80 lageraie 3110 12434 9324 kokku IRR ülesanne 2 aasta kulud intress 6% 0 265 6 375.9075647478 20.8837535971 kogu juurdekasv
Okasmets Loodusvööndid Asend Okasmets asub nii Euraasias kui ka Põhja- Ameerikas. Kliima Mandriline kliima. Jahe ja niiske suvi ning külm talv. Temperatuuri ja sademete kõikumine suur. Mullastik Okasmetsas on leedemullad. Need on keskmise viljakusega, sest sajab rohkem, kui jõuab ära aurta ja üleliigne vesi kannab taimedele vajalikke toitaineid. Taimestik Heletaiga Tumetaiga Tüüpilised puud lehised ja Tüüpilised puud kuused ja männid. nulud. Liivastel ja soistel aladel. Mets on tihe ja varjuküllane. Mets on hõre ning Põõsa-ja rohurinne on valgusküllane ja seal nõrgalt arenenud ning liigivaene. kasvab hulgaliselt Seal kasvavad seened, puhmaid ja samblikke. saprofüüdid ja puhmad (nt. pohlad, mustikad, kanarbikud) Klõps...
pindala Eestis suurenenud peaaegu 2,5 korda (Eesti metsasus 20 50%). 35. Mis on metsaraieviisid, mis probleemid seostuvad erinevate raieviisidega? Turberaie uuendusraieliik, mille peamine eesmärk on uue metsapõlvkonna kasvatamine vana metsa turbe all st loodusliku uuenduse tekkele luuakse soodsad tingimused vana metsa järk- 7 järguline raiumise teel. Oluline, et metsakooslus ei vahetuks. Tehakse seal, kus on lageraie keelatud. Tagatakse valgus valgusnõudlikele liikidele nt. Eelised: esineb pidevalt mets, ei teki raiesmikke, metsale antakse võimalus ise uueneda. Puudused: raietöödel vigastatakse puid tahtmatult, keeruline (tehnika kasutamine raskendatud), raiekiirus aeglane, harvendamine võib muuta tormitundlikumaks ja mets võib hävida. Lageraie uuendusraieviis, mille tulemusena tekib metsa asemele raiesmik. Alles jäetakse seemnepuud, eeluuendus, säilikpuud.
metsaosa hukkumisest või metsa raiest arvates. § 26. Metsa uuendamise tagatisraha (1) Metsa uuendamise kohustuse täitmise tagamiseks on lageraiet kavandav metsaomanik kohustatud tasuma metsa uuendamise tagatisraha, kui: 1) tema suhtes on kohaldatud väärteo või kriminaalkaristust puude või põõsaste ebaseadusliku raie eest või metsa uuendamise nõuete rikkumise eest ja andmed selle kohta ei ole karistusregistrist kustutatud; 2) ta on esitanud metsateatise lageraie tegemiseks langil pindalaga üle kahe hektari ja uuendatav mets kuulub metsatüüpi, mille puhul tagatisraha tasumine on kohustuslik; 3) ta on esitanud metsateatise lageraie tegemiseks langil, mis piirneb samal kinnisasjal asuva uuenemata raiesmikuga, mille puhul on metsa uuendamise võtete rakendamine kohustuslik, ning kavandatava lageraielangi ja raiesmiku kogupindala on suurem kui kaks hektarit ja uuendatav mets kuulub metsatüüpi, mille puhul tagatisraha tasumine on kohustuslik.
1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie 1) Hariliku Männi bioloogilised ja ökoloogilised omadused. Harilik mänd kasvab kuni 50 meetri kõrguseks ja tüve läbimõõt ulatuda kuni 1,5 meetrini. Mänd on ka väga laia levialaga. Võra: noorelt tavaliselt koonusjas, üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhkjas, metsas kitsas. Koor, võrsed: tüve ülemises osas koor oranzikaspruun ja kestendav, vanemas eas tekib hallikaspruun paks korp. Noored võrsed helepruunid, pungad munajad, pruunid ja vaigused.
puudulik lagunemine). Turv/glei muldi leidub ka teistes liigniisketes vööndites. Okasmets- leetmuld(hallikas-valge) Lehtmets- pruunmuld Rohtla- mustmuld Kõrb/poolkõrb- kuivad,heledad mullad Troopika- puna-või kollamuld Erosioon- mullaosakesed paigutuvad maapinna kõrgematelt osadelt madalamatele. Pindmised, viljakad kihid kantakse veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Erosiooni põhjused- nt mullapinda suurte paduvihmade eest kaitsva taimkatte hävitamine, lageraie nõllav(pindmine kiht hakkab liikuma, mulla elustik muutub) Muldade sooldumine- tingitud põldude niisutamisest (liigsoolane muld muutub viljatuks)
rähnid, kassikakud ja käbilinnud PõhjaAmeerikas elutsevad ka grislid Pilte loomadest Hunt Karu Jänes Rebane Ilves Orav Pilte lindudest Tutttihane Metsvint Laanepüü Käbilind Rähn Kassikakk Inimtegevus Inimtegevus üha suureneb, tegeletakse metsandusega, jahindusega, maavarade kaevandamisega ning kalandusega Inimtegevus toob kaasa keskkonna probleeme, milleks on veekogude reostus, õhusaaste, lageraie ning maavarade kaevandamisel tekkivad tööstusjäätmed. Koostajad: Johannes Soobik, Johannes Taaniel Jürjo
Eluviis. Pasknäär eelistab elukohana tiheda alusmetsaga okas-, sega- ja lehtmetsi. Pesitseb reeglina kuuse-segametsades. Metsade lageraie vähendab talle sobivaid pesitsus- ja elukohti ning vähendab arvukust. Talvisel perioodil tuleb ka lagedamatesse piirkondadesse ja inimasustuse lähedusse. Pesitsusperioodil elab paaridena. Sügise poole koguneb parvedesse, kus siis ühiselt toitu otsitakse ja varutakse. Vanasti otsis pasknäär sageli putukaid hobusepabulatest, mis pole tänapäeval kahjuks enam võimalik. Taoline sita sees sonkimine ongi talle nime näol oma jälje külge jätnud
uuendus. Kui valgustingimused on piisavad, areneb tekkinud kuuse looduslikust uuendusest kuuse teine rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60-70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub, kuused aga kasvavad edasi, moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu. Kuusik viljakas kasvukohas on püsivam kooslus nn. kliimakskooslus. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades (jänesekapsa, mustika kasvukohatüübid). Ekstreemsetes kasvukohtades ei suuda lehtpuud uueneda ja seal puuliikide vaheldust ei saa ka toimuda. Männi asendumisel lehtpuudega viljakamates tüüpides ei ole põhjuseks mitte hiliskülmad ja päikesepõletus, vaid erinev kasvukiirus noores eas ja konkurentsivõime rohttaimede suhtes. Lehtpuud on
samuti tingitud ka maaasulate rajamisest, areneva loomakasvatusest, maavarade kaevandamisest ning teede ja hüdroelektrijaamade rajamisest. Sellest on hakanud tulenema hullumeelne vihmametsade hävitamine Amazonases, mille tagajärjel hävib tuhandete inimeste elukeskkond, surevad välja tuhanded taime ja loomaliigid ning muutuvad ka sademetemustrid. Kõige hullem selle asja juures on see, et lageraie või metsa maha põletamise korral ei ole vihmamets võimeline taastuma ning sellest saab kuiv ning kõle savann. Puudest puhastatud pinnas on aga suhteliselt vilets, sest vihametsades on enamik toite ning mineraalained puudes ning elusorganismides endas. Seega, kui need maha põletada või minema vedada, ei jää endisest lopsakast metsast alles mitte midagi. Amazonase metsas on toimunud ka järsem muutus. Nimelt on terved seni laamadena paiknenud
Kaunis kuldking kuulub III kategooria kaitsealustesse liikidesse. III kategooriasse kuuluvad üldiselt laia levikuga liigid, mida kaitstakse selleks, et vältida nende hääbumist."Hävimisohtu sattunud liikide kasvukohti ja elupaiku hoitakse kaitse all. Samal ajal püütakse uurida, kuidas nende liikide paljunemist soodustada. Ohud Peamiselt ohustab seda liiki ennekõike inimene õite noppimine, taimede väljakaevamine, metsade raiumine, võsastumine ja lageraie tulemusena kuldkinga populatsioon hävib Samuti kuldkinga vaenlasteks on metssead, kes tuhnivad kuldkinga resoome üles
...................................... · Küpse metsa raiumisega kujunevad eeldused uue metsapõlve arenguks, seetõttu nimetatakse kõiki küpse metsa raieviise kokku uuendusraieteks. Uuendusraiet võib teha lageraiena- raiudes küpset metsa korraga või turberaiena- raiudes metsa aastakümnete jooksul. Lageraiel jäetakse kasvama seemnepuud, säilikpuud (elu- ja kasvupaigad metsaloomastikule) ja järelkasvupuud. Nimeta lageraie eeliseid ja puuduseid. Lageraie eelised Lageraie puudused
Biokütused Biokütus on kütus, mida saadakse biomassist - hiljuti elanud organismidest või nende ainevahetuse kõrvaltoodetest, näiteks lehmasõnnikust. Erinevalt kivisüsist, naftast ja tuumakütusest on biokütus taastuv. Biokütuseks loetakse ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütuste alla kuuluvad butanool, metanool, etanool ja teised. "Lageraie kütus" Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest biomass valmistada. Selleks kasutatakse maisi ja sojauba peamiselt Ameerika Ühendriikides, lina ja rapsi peamiselt Euroopas, ning suhkruroogu ja palmiõli peamiselt Kagu - Aasias. Biomassi saab toota ka kõrtest, aganatest, sõnnikust, toidujääkidest ja paljust muust. Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk CO2-te, kui taim oma eluaja jooksul fotosünteesides endasse sidus - sell...
mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Brasiilias paiknevad suuremad metsamassiivid Amazonase dzunglis, mis on Brasiilia põhjaosas. Samuti asub soor osa Brasiilia keskosas asuvates mägedes. Amazonase vihmamets 5. Nimeta mõned peamised puuliigid? Peamised puuliigid on okaspuud, kõvad lehtpuud ja väärispuud. 6. Kas metsade pindala on suurenenud või vähenenud? Metsade pindala on vähenenud. Alates 80. aastatest on igaaastane Amazonase vihmametsa lageraie maht olnud keskmiselt 20 000 km² aastas. 7. Iseloomusta metsatööstuse toodangut (ümarpalgid, saematerjal, vineer, paber ja papp, kas nende tootmine on kasvanud, kahanenud, stabiilne olnud?). 8. Milliseid tooteid viiakse maailmaturule? Mida ostetakse sisse? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? 9. Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid selles riigis? Brasiilia loomaliha kogutoodang on pea 10 000 000 tonni aastas ning see avaldab
Keskonna ja looduskaitsealane olukord minu kodukohas Keskonnd minu kodukohas on ikka üle keskmise puhas ja korralik võrreldes seda näiteks tallinna kesklinnaga, seal ei vedele prügi maas laiali ja õhk on värske, loodukskaitsajad aga ei tee selle koha ilu säilitamiseks erilist midagi viimase 5 aasta jooksul on välja antud minu kodu ümbrusest ~2km vähemalt 5 või isegi kuus väga suurt lageraie luba teeäärsed metsad on muidu ilusad ja üsna hooldatud aga kohati on lihtsalt suured augud ja lagedad alad seal metsade sees. Kuna tegu on suhtleiselt rahuliku kohaga kus politsei veriti kimbutamas ei käi siis sõidetakse seal metsades palju vanage logude mõne tuhane eest ostetud põlluralli autodega mis suitsevad ja tahmavad mis kole, atv-de ja krossitsikklitega rikutakse metsa aluskihti päris korralikult kuigi see on suht kiiresti taastuv näeb see ikkagi päris kole välja algul.
elektrienergiast toodetakse täna Põlevkivist. Roheline energia(21 hüdrojaama, 5 elektrituulikut) valmib Eestimaa tuulest ja veest. Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine tegeleb metsa väetamisega, kuivendamisega, metsaistutusega jne. Kasutamise eesmärgi järgi jaotatakse metsad 3 rühma: tulundusmetsad, hoiumetsad, kaitsemetsad. Eestis on u. 50% riigipindalast mets. Eesti metsade puiduvorm on 295. milj. tihumeetrit. Metsa kasutamine: puidu varumine: lageraie, hooldusraie, muude materiaalsete väärtuste varumine: kõrvalkasutus(marjad, seened), jahipidamine, metsa kasutamine keskkonna kaitseks. Metsatööstus=> puidu varumine, saetööstus, puitesemete valmistamine, mööblitööstus, tselluloosi- ja paberitööstus. Meie töötlemata puit läheb Rootsi, Soome, Norra.
niiskeid sega- või lehtmetsi, kasvades tüvede põhja-, kirde- või idaküljel. Eestis kasvab enamasti tammedel. Liigile on oluline suhteliselt valgusküllane, kuid kõrge õhuniiskusega metsakooslus. Levik Eestis Ohustatus Eestis on ta alates 1994. a. II kaitsekategoorias. Alates 2008. aastast kuulub ta Eesti ohustatud liikide punase nimestiku ohulähedaste liikide kategooriasse. Liiki ohustavad tegurid Suurte vanade puude väljasaagimine Lageraie Metsade kuivendustööd Õhusaaste Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Atlandi_tuur http://www.delfi.ee/teemalehed/atlandi-tuur http:// maaleht.delfi.ee/news/uudised/eestiuudise d/eesti-meres-ujuvad-taas-tuurad.d?id=669 19990 http://et.wikipedia.org/wiki/Roheline_kaksi khammas http://www.eestiloodus.ee/artikkel465_454.h tml http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,46,1102 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eest TÄNAME TEID
kasvades poolvarjulistes paraja niiskusega paikades, kus põõsad ja suured rohttaimed liialt ei varjuta. Nagu liigne vari, ei sobi talle ka päris lage niit. Traditsiooniline mõõdukas inimmõju, nagu see on omane meie pärandkooslustele -- näiteks puisniitudele ja lookadastikele -- on kuldkinga kasvuks soodne. Loodussõbralik valikraie ja võsa-puhastus ning mõõdukas karjatamine jätavad talle just parasjagu valgust ning ei piira ta risoomi toiduga varustavaid võsusid igal aastal. Lageraie ja ülekarjatamine aga hävitavad kuldkinga. Samuti on kahjulik kuldkingale hooldus-ja valikraie, kui seda tehakse talvel külmunud maaga. Oksi ei või sellises paigas põletada, sest kui lõkkease satub kuldkinga puhmiku kohale, saab risoom, mis asub maapinna lähedal, suure tõenäosusega hukka. Mõõdukas raie võib muidugi kuldkingale valgustingimuste parandamise tõttu isegi kasulik olla, kuid ka siin esinem probleeme.Nimelt probleemiks on raiejärgne põõsarinde pealetung, mis võib
o Tüvede järkamine o Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu Lisaks peaeesmärgile lisanduvad mitmedki kõrvaleesmärgid o Metsa püsikindluse suurendamine o Puhkemajandusliku tähtsuse suurendamine Puid raiutakse o Üksikpuudena o Gruppidena o Lankidena Hooldusraie o Valgustusraie o Harvendamisraie o Sanitaarraie Uuendusraie o Lageraie o Turberaie Aegjärkne riae Häilraie Veeraie Valikraie Trassiraie Raadamine Hooldusraied – raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesanne on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit. Uuendusraied – nim koondnimetusega raieviise küpsusest metsast puidu varumisel
Okasmets Parasvööde Parasvöötme Leetmullad Pruunkaru, hunt, põder, Mänd, kuusk, lehis, Üha suurenev inimtegevus, Veekogude reostus, jahedam osa kobras, soobel, saarmas arukask, nulg, metsandus, jahindus, õhusaaste, lageraie, pohl, mustikas, samblikud maavarade kaevandamine, maavarade kaevandamisel kalandus tekkivad tööstusjääkmed
array rivi, rida ballad ballaad ban keelustama budget eelarve can´t help ei saa midagi parata can´t stand ei talu car pool auto ühiskasutus centipede sajajalgne circumference ümbermõõt clad kaetud, riietatud clover ristikhein coal kivisüsi community kogukond, ühiskond consequence tagajärg conservation looduskaitse crimson veripunane, tulipunane daisy tree karikakra puu deceive tüssama, petma, eksiteele viima deforestation metsa lageraie demand nõudma diameter diameeter drawback puudus, tagasilöök drift triivima, hulkuma emit eraldama, kiirgama endangered species ohustatud/hävimisohus liigid energy use energia kasutus epic eepiline, kangelaslik face vastu astuma, silmitsi olema fairy land muinasjutumaa filter filter, sõel fluorescent helendav fossil fuel fossiilkütus (põlevkivi, kivisüsi, nafta vms) fragile habras, õrn frozen külmutatud, jäätunud, tardunud
kahjustab loodust Okasmets Parasvööde Parasvöötme Leetmullad Pruunkaru, hunt, Mänd, kuusk, lehis, Üha suurenev Veekogude reostus, jahedam osa põder, kobras, soobel, arukask, nulg, inimtegevus, õhusaaste, lageraie, saarmas pohl, mustikas, metsandus, jahindus, maavarade samblikud maavarade kaevandamisel kaevandamine, tekkivad
Lehtpuud kohastunud lagedal valitsevate keskkonnatingimustele. Kiirekasvulised lehtpuud tõrjuvad kuuse lagedal alal välja. Pärast lehtpuu metsa teket tingimused soodsamad kuuse jaoks: metsa all puudub otsene päiksekiirgus, varjus väheneb rohttaimede osakaal. Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida looduslik uuendus. Kuused pikemaealised, lehtpuud ei talu varju, mistõttu langevad välja. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Puistu arengut võimalik suunata hooldusraiete abil. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades. Ekstreemsetes kasvukohtades ei suuda lehtpuud uueneda. Lehtpuud noorena kiiremad kasvama kui männid. Mänd võibki välja surra, kuna ei suuda kasvada vana metsa turbe all. Männi vaheldumine kuusega Vaheldumise põhjused on nende liikide bioloogilised erinevused: mänd valgusnõudlik,
aladele, põhjustades sellega erosiooni. Paduvihmad, vooluveed, tuul põhjustavad erosiooni. 2.Viljakate muldade hävimine. Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine. Veekogude kuivamine. Sooldumine, mis ohustab inimtervist. 3.Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terass- ja ribapõllundus). Tõkete rajamine põldude äärde. Puude istutamine. LOODUSVARADE KASUTAMINE 1. Metsade kasutamine tooraine saamiseks- nt. puit paberi saamiseks. Jahipidamine. Lageraie. Soode kuivendamine . 2.Metsade hävimine- taime- ja loomaliikide hõrenemine- erinevad kliimaprobleemid. Keskkonna muutmine, hävitamine ning saastamine. Kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on ülioluline materjal sordiaretuses. Üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes. Looduslik tasakaal on häiritud. 3. Kaitsealade rajamine. Loodusvarade säästlik tarbimine. Võitlus röövkaubandusega. Haruldaste liikide elupaikade säilitamine. HAPPEVIHMAD 1.Kütuste põletamine.
Maa siseehitus Maakoor Vahevöö Välistuum Sisetuum Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad aeglaselt, moodustades juurde maakoort mereline maakoor koosneb basaldist ehk vulkaanilisest kivimist, mis tardub kui magma ookeanide keskahelike kohal välja voolab mandriline maakoor moodustab maismaa ning koosneb vanematest kergematest kivimitest nagu graniit, gneiss ja liivakivi kivimite tüübid; tardkivimid tekivad vahevöö kivimite ülessulamisel, magma kristalliseerumisel tekib basalt, graniit settekivimid maapinnal murenenud kivimitest tekib lubjakivi ja liivakivi moondekivimid kõrgetel tempraturidel kristalliseeruvad tardkivimid ja settekivimid mineraalide koosluseks. Tekib gneiss laamade liikumine; maismaa laamade põrkumine; laamade nihkumine, moodustavad pikki sirgeid murrangujooni. Kogunenud pingete äkiline vabanemine tekitab maavärinaid. oo...
ÖKOLOOGILISED TEGURID : * Optimum = 22 kraadi * Alumine taluvus lävi 25 kraadi * Ülemine taluvus lävi +45 kraadi. Elutalooduse tegurid e. ABIOOTILISED TEGURID = keskkond, kliima KESKONNA TEGURID : * Veetase * Rõhk * Tuli (metsa tulekahju) * pH (happeline, aluseline keskkond) * toitainete sisaldus * õhustatus (abiatsioon) KLIIMA TEGURID : * valguskiirgus * temperatuur * sademed * tuul * soojuskiirgus (kõigusoojased loomad = keha temp. On seotud õhutemp. Nad ei suuda ise keha temp. Säilitada) FOTOSÜNTEES toimub NÄHTAVA VALGUSED toimel FOTOPERODISM e. pimeduse valguseperioodi muutumine mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet) LÜHIPÄEVA TAIMED : riis. Kanep, päevalill, tubakas * õide moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAPÄEVA TAIMED : hernes kartul, teravili, lina * et õied moodustuksid peab päeva pikkus ületama 12 tundi UV- KIIRGUS : väikestes kogustes aitab inimese nagal sünteesida D- vitamiin...
raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. 4.) muldade kaitse eesmärk- tagada muldade hea seisund nii mullaviljakuse kui teiste füüsikalis - keemiliste näitajate osas. Mille eest? Eelkõige inimtegevuse eest- vihmametsade lageraie, ohtlike jäätmete matmine mulda. See võib lõppeda katastroofiliselt kogu ökosüsteemile. Kuidas? Tuleb arvestada nii looduslike kui kultuurmaade kasutamisel kliima, reljeefi ja mulla iseärasustega Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
