O;C;H;N on enamike organismide koostises. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? Mikroelemendid on paljude bioaktiivsete (ensüümid, hormoonid) koostises. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? Anorgaanilisi aineid on kuskil 80% igas organismis ja ülejäänu on seega orgaaniline aine. 7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? Vett (H2O) on kõige rohkem organismides. 8. Reastage protsentuaalse sisalduse alusel järgmised rakkudes esinevad orgaaniliste ühendite rühmad: nukleiinhapped, sahhariidid, lipiidid, valgud. 1. Valgud 2. Lipiidid 3. Sahhariidid 4. Nukleiinhapped Kokkuvõte Orgaanilised ained on iseloomulikud elusale loodusele ja kõik elusorganismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistes ainetest (vesi). Organismide koostisse kuuluvad mikroelemendid (Raud (Fe), Vask (Cu), Koobalt (Co), Tsink (Zn), Jood (I), Seleen (Se))
(H) ja lämmastik (N). 5) MIKS ORGANISM EI SAA LÄBI MIKROELEMENTIDETA? V: Organism ei saa läbi mikroelementideta seetõttu, et mikroelemendid on paljude bioaktiivsete ainete koostises. 6) MILLINE ON ANORGAANILISTE JA ORGAANILISTE AINETE SUHE RAKKUDES? V: Anorgaanilisi aineid on rakkudes rohkem (80%) kui orgaanilisi aineid (20%). 7) MILLIST KEEMILIST ÜHENDIT ON ORGANISMIDES KÕIGE ROHKEM? V: Organismides on kõige rohkem vett (H2O'd). 8) REASTAGE PROTSENTUAALSE SISALDUSE ALUSEL JÄRGMISED RAKKUDES ESINEVAD ORGAANILISTE ÜHENDITE RÜHMAD: NUKLEIINHAPPED, SAHHARIIDID, LIPIIDID, VALGUD. V: Valgud, lipiidid, sahhariidid ja nukleiinhapped.
............... (marginalistid/ J.M.Keynes) 3)(Mikroökonoomilises/ makroökonoomilises)........................ analüüsis tegeldakse majanduse agregaat - ehk kogunäitajate uurimisega 4) Mikroökonoomika ei uuri tavaliselt majanduse ...................... (üksiknäitajaid/ kogunäitajaid) 5) Majanduse kogu - ehk agregaatnäitajateks on näiteks ............... (ettevõtte majanduskasum/ SKP/töötuse määr) 16 6. Reastage ajalises järgnevuses majandusliku peavoolu koolkonnad: ·füsiokratism ·keinsism ·merkantilism ·monetarism ·neoklassitsism ·klassikaline poliitökonoomia 17 6. Reastage ajalises järgnevuses majandusliku peavoolu koolkonnad: 2. füsiokratism 5. keinsism 1. merkantilism 6. monetarism 4. neoklassitsism 3. klassikaline poliitökonoomia 18 7. Viige vastavusse mõiste ja tähendus
Kumb on populatsioon: kas kalad Ähijärves või sookailud Männikjärve rabas. Põhjendage! Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasseliiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Sookailud männikjärve rabas, kuna see on kindel liik kindlas piirkonnas. Kalad Ähijärves ei ole populatsioon, kuna kalad on üldine nimetus ja sinna alla kuulub väga palju erinevaid isendeid. Nt: reastage eluslooduse organiseerituse tasemete järgi kahanevalt: DNA, mitokonder, erütrotsüüt, luukude, närvisüsteem, halljänesed Ruhnu saarel, Emajõe selgrootud, tundra. 1)Tundra 2)Emajõe selgrootud 3) Halljänesed Ruhnu saarel 4)Närvisüsteem 5) Luukude 6) Erütrotsüüt 7)Mitokonder 8) DNA
c) glükoosi jääkidest d) rasvhappejääkidest *Meie organismis on tuhandeid erinevaid valke. Valkude erinevad omadused tulenevad: a) pepsiidsidemete järjestusest ja hulgast b) fosfolipiidide järjestusest ja hulgast c) aminohapete järjestusest ja hulgast d) ensüümide järjestusest ja hulgast *Monosahhariidide hulka ei kuulu : a) fruktoos b) laktoos c) glükoos d) galaktoos *Heksooside hulka ei kuulu: a) fruktoos b) riboos c) glükoos d) galaktoos *Reastage molekulmassi kasvu järjekorras : 1)Vesi 2)Aminohape 3)Tripeptiid 4)Polüpeptiid *Reastage molekulmassi kasvu järjekorras: 1)Vesi 2)Glükoos 3)Sahharoos 4)Tärklis *Lõpetage definitsioon. Biokeemia on teadushari, mis uurib elusorganismide keemilist koostist ja nendes toimuvaid keemilisi protsesse. *Lõpetage definitsioon : Spordibiokeemia on teadusharu, mis uurib organismis kehaliste harjutuste ajal ning nende järgselt kulgevaid keemilisi protsesse ning organismi
lahusest kõrgema konts. lahuse poole. Membraan laseb väikesi lahusti molekule, kuid ei lase läbi suuri aine molekule. 13. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad lahuse osmootset rõhku? Lahuse konts. mida suurem lahuse konts. seda suurem on osmootne rõhk. 14. Mida väljendab isotooniline tegur i? Millest sõltub i väärtus? Näitab, mitu korda on osakeste arv lahuses kasvanud el.lüütilise dissotsiatsiooni tõttu. 15. Reastage järgmised lahused osmootse rõhu kasvu suunas: Üldine keemia. Näidisküsimused. 0,1 M Na3PO4; 0,1 M K2S; 0,1 M NaOH; 0,05 M HNO2; 0,05 M KCl; 0,05 M C2H5OH. 0,4 0,3 0,2 0,1 0,1 0,05 Tasakaalud elektrolüütide lahustes 1. Millistel juhtudel nõrga elektrolüüdi dissotsiatsioonimäär suureneb? Miks? a) lahuse lahjendamine - kasvab.
BIOLOOGIA UURIB ELU KT VASTUSED 1.1 Reastage mõisted loogilisse järjekorda, alustades rakuga. Rakk-kude-elund-isend-populatsioon-kooslus-biosfäär 1.2 Valige järgnevast loetelust tabelis nimetatud elu organiseerituse tasemete kohta seda kirjeldav näide. Märkige tabelisse näite ees olev number. Näiteid on liiaga. 1-ahven, 2-ribosoon, 3-südamelihasrakk, 4-arter, 5-RNA, 6-veri, 7-Võrtsjärve ahvenad, 8-veresooned ja süda, 9-Võrtsjärv Molekul 5 Kude 6 Organsüsteem 8 Organism 1 Populatsioon 7 Ökosüsteem 9 1.3 Bioloogia uurib loodust erinevate tasanditel: A-molekulaarsel tasandil B-raku tasandil C-liigi tasandil D- ökosüsteemi tasandil Märkige järgmiste näidete juurde, millise eluslooduse tasandiga on tegemist. Kirjutage punktiirile sobiv täht. …...
sõjatööstuses või sõidukite tootmisel (aramiidkiud, klaaskiud, süsinikkiud jne). 2. Mis on polümorfism? Kirjeldage nähtust Fe abil. Polümorfism on metalli või mittemetalli erinevate kristallivõrede esinemine. Fe kristallstruktuur kuni temperatuurini 911 kraadi K8 ehk ruumkesendatudkuupvõre ja sealt edasi K12 ehk tahkkesendatudkuupvõre. 3. Mis on tihedus? Kuidas saab selle omaduse järgi metalle liigitada? Reastage tehnikas kasutatavad materjalide grupid selle omaduse järgi. Tihedus on aine mass ruumalaühiku kohta (kg/m3). Kergmetallid <5000kg/m³, raskmetallid >10000kg/m³, keskmetallid =5000...10000kg/m³ 1) Plastid 2) Komposiitmaterjalid 3) Metallid 4. Mis on legeerteras? Kirjeldage ühe legeerelemendi mõju terase omadustele. Legeerterased on terasesulamid, millele on lisatud legeerivaid elemente terase omaduste muutmiseks.
Piimapulber 52 Sepik 51 Laboratoorne töö Tärklise sisalduse määramine toiduainetes Tärklis värvub joodilahuses tumesiniseks. Tilgutades erinevatele toiduainetele joodilahust, saate võrrelda tärklise hulka nendes. 1. Leidke, milliste numbritega (alusel) on tähistatud nisujahu, glükoos, tärklis e. kartulijahu. 2. Reastage tärklise sisalduse järgi kõik kollasel alusel olevad toiduained.
- paberrätikud anduri kuivatamiseks; - 100 ml katseklaasid (plasttopsid või joogiklaasid). Klaaside kogus oleneb sellest, mitu erisugust vedelikku uurimiseks võetakse; - (elektron)kaal, uhmer, filterpaber ja kogumisanumad ekstraheeritud vesilahuste tegemiseks; - (poe)mahlad ja taimeorganitest (lehed, viljad, varred, juured) ekstraheeritud vesilahused. Ülesanne 1. Loetlege valitud taimemahlad ja esitage hüpotees valitud taimemahlade elektrijuhtivuse kohta, selleks reastage uuritavad katselahused (mahlad) sellises järjekorras, kus paremad elektrijuhid on eespool. ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ......................................................................................................
Bioloogia kontrolltöö 1. Reastage mõisted loogilisse järjekorda, alustades rakuga. 1)Rakk 2)kude 3)elund 4)isend 5)populatsioon 6)kooslus 7)biosfäär 2. Valige järgnevast loetelust tabelis nimetatud elu organiseerituse tasemete kohta seda kirjeldav näide. Märkige tabelisse näite ees olev number. Näiteid on liiga. molekul - 5-RNA kude - 2-ribosoom organsüsteem - 8-veresooned ja süda organism - 1-ahven populatsioon - 7-Võrtsjärve ahvenad ökosüsteem - 9-Võrtsjärv 3
Anaeroobsed organismid- võimelised eksisteerima ilma hapnikuta. Kui üldse ei talu hapnikku- obligatoorsed anaeroobid Fakultatiivsed anaeroobid- võimelised kohanema anaeroobsete tingimustega, kasutades siis teisi elektronide aktseptoreid 9. Kataboolsetes reaktsioonides toimub süsiniku aatomite redutseerituse järk-järguline langus (st oksüdatsiooniastme järk-järguline suurenemine). Määrake C aatomite oksüdatsiooniaste toodud ühendites või ühendite fragmentides ja reastage need redutseerituse languse jägi: O H OH || | | a. C -OH b. CH3 c. C=O d. O=C=O e. CH2- f. C- | H a III (5) b III (1) c I (4) d IV (6) e II (2) f 0 (3) 10
paremini vastava sirge võrrandi. Selle sirge võrrandi parameetritest (tõus ja vabaliige) on lihtne leida otsitavad Vmax ja Km. 52. Kuidas on ensüümkatalüüsitava reaktsiooni piirkiirus seotud koguensüümi kontsentratsiooniga (valem)? Vmax = [E]t kcat 53. Ensüüm on võimeline kasutama kolme alternatiivset substraati A, B ja C. Ensüümi kcat/KM väärtused substraatide A, B ja C jaoks on vastavalt 105 M-1s-1, 102 M-1s-1 ja 0,1 M- 1 -1 s . Reastage substraadid alustades ensüümi jaoks kõige parema substraadiga. Mida suurem väärtus, seda spetsiifilisem ensüüm. Seega A B C 54. Ensüümi KM substraatide A, B ja C jaoks on vastavalt 0,1 M, 10 M ja 0,1 mM. Reastage substraadid alustades ensüümiga kõige tugevamini seostuvast substraadist. Mida suurem on, seda tugevamini seostub. 0,1M, 0,1mM, 10 mikroM. 55. Milline väide on õige konkurentse inhibiitori kohta? Konkurentne inhibiitor:
Rakk organ organism kude Vere punalible kopsud Sipelgas veri sperm kõrv võilill tüvi lehetäi Ülesanne 12. Reastage mõisted loogilisse järjekorda! a. Kude, kooslus, biosfäär, elund, isend, populatsioon. b. Harilik luuderohi, taimerakk, Viidumäe luuderohud, DNA leht, lehe põhikude. c. Loomarakk, Eesti halljänes, DNA, karv, karva põhikude, halljänes. 1.5 Kordamiseks. 1. Kolmest esitatud väitest kaks on vääred. Iga väite juures tõmmake oma otsusele joon alla. Parandage väär väide tõeseks ilma eitust kasutamata.
.. Imetajate esijäse ja linnu tiib. Miks oli massiline väljasuremine evolutsioonis Uued liigid saavad võimaluse vanade liikide tähtis? väljasuremise läbi. Näiteks kriidiajastu lõpus toimunud väljasuremine elimineeris dinosaurused ja teistel imetajatel tekkis võimalus esile tõusta. Reastage süstemaatilused ühikus loogilises Riik hõimkond klass selts sugukond järjekorras. perekond liik. Nüüdisinimene pärineb... Aafrikast. Inimesega kõige sarnasemad loomad on... Simpansid. Simpansil on nagu inimeselgi... 48 kromosoomi. Austrialopiteegid on kunagi ......... asustanud Ida- ja Lõuna-Aafrikat. ahvid.
Nad moodustavad kokku 98% raku keemiliste elementide kogumassist. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? Makroelemendid 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? Sest need on hädavajalikud enamiku organismide normaalseks elutegevuseks. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? Anorgaanilisi aineid on üle 80% ja ülejäänud on orgaanilised ained. 7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? O (hapnik) 8. Reastage protsentuaalse sisalduse alusel järgmised rakkudes esinevad orgaaniliste ühendite rühmad. -valgud -lipiidid -sahhariidid -nukleiinhapped KÜSIMUSED LK 28 1. Millised on organismides enamlevinud keemilised elemendid? Milliste keemiliste ühendite koostistesse nad kuuluvad? Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). Nad kuuluvad valkude, lipiidide, nukleiinhapete ja sahhariidide koostistesse. 2. Millises kaalulises vahekorras vajavad organismid mikro- ja makroelemente?
LiCl, e) K2CO3 + NaOH, f) CuSO4 + Na2S, g) FeSO4 + KOH, h) Ca(OH)2 + HCl, i) HNO3 + KCl, j) MgCO3 + HCl, k) KCl + Cu(OH)2. Põhjendage reaktsioonide toimumist või mittetoimumist. Kirjutage vastavate reaktsioonide võrrandid molekulaarsel ja ioonsel kujul. 17. Otsustage lahuse pH väärtuse põhjal, kas lahus on happeline, neutraalne või aluseline: a) pH = 3,1; b) pH = 9,3; c) pH = 11,7; d) pH = 5,5; e) pH = 7,0; f) pH = 0,5. Reastage need lahused happelisuse vähenemise suunas. 18. Milline saadus tekib, kui 0,1 mol H3PO4 reageerib lahuses: a) 0,1 mol NaOH-ga, b) 0,2 mol NaOH-ga, c) 0,3 mol NaOH-ga ? 1. Elektrolüüdid on ained, mis jagunevad vees lahustumisel ioonideks. 2. Elektrolüütide lahused juhivad elektrit, sest nad sisaldavad ioone, mis saavad lahuses vabalt ringi liikuda. 3. a) K2SO4, H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, HCl. b) C2H5OH c) O2, CO, CH4 . 4
Iseloomustage Kuud ( suurus, atmosfäär, pinnavormid, temperatuur). Puudub atmosfäär, veidike on tolmu lendamas;temperatuuri kõikumised väga suured: päeval 20 , öösel 170 0 C.Läbimõõt 3477 km. Kuu külje tumedamaid osasid nim meredeks.Kuul on ka kõrgeid ja väga kõrgeid alasid;väga palju on rõngasmägesid nn tsirgid, kus tasase ala keskel on küngas.Väiksemad rõngasmäed on lihtsalt kraatrid. Alustades Päikesest reastage planeedid. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan,Neptuun.(Pluuto) Iseloomustage üldiselt Maa-tüüpi planeete (5) Maa kuulub nn Maa tüüpi planeetide hulka. Neid iseloomustab:1)väike mass2)suur pöörlemisperiood3)suur tihedus4)hõre atmosfäär5)vähe kuusid Iseloomustage järgmisi planeete: Merkuur, Veenus, Marss (suurus, atmosfäär, pinnavormid, erilisus)Merkuur-Kuust veidi suurem;atmosfäär puudub; Merkuuri maastik on troostitu
r- 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Reastage mdisted loogilisse jiirjekorda, alustades rakuga. 3 punkti KUDE, KOOSLUS, BIOSFAAR, ELUND, ISEND, POPULATSIOON kude elund isend populatsioon biosfäär
30. Vt küsimus 22. 0=8,85x10-12 J-1C2m 31. Kas Na+ ja Cl- liikumisel teineteisele lähemale kulub või eraldub energiat? Kulub, sest nad on erimärgilised. 32. Millest sõltub elektrostaatilise interaktsiooni tugevus? Sõltub nii laengute vahelisest kaugusest kui ka laenguid ümbritsevast keskkonnast. 33. Ligikaudu mitu korda on tüüpilise kovalentse sideme (näiteks C-C side) lõhkumiseks vajalik energia suurem keskmisest soojusliikumise energiast 25ºC juures. 100 korda 34. Reastage interaktsioonid nende toime sõltuvuse alusel interakteeruvate osakeste vahelisest kaugusest. Eraldatuse suhtes kõige vähemtundlik interaktsioon pange esimeseks? a) laeng-laeng interaktsioon 1-1/r b) dipool-dipool interaktsioon 1-1/r2 c) elektronkatete tõukumine 1-1/r12 35. Mida näitab aatomi van der Waalsi raadius? Kaugust aatomi tuumast kus on, kus on van der Waalsi jõud kõige tugevamad. 36
Kumb on populatsioon: kas kalad Ähijärves või sookailud Männikjärve rabas. Põhjendage! Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasseliiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Sookailud männikjärve rabas, kuna see on kindel liik kindlas piirkonnas. Kalad Ähijärves ei ole populatsioon, kuna kalad on üldine nimetus ja sinna alla kuulub väga palju erinevaid isendeid. Nt: reastage eluslooduse organiseerituse tasemete järgi kahanevalt: DNA, mitokonder, erütrotsüüt, luukude, närvisüsteem, halljänesed Ruhnu saarel, Emajõe selgrootud, tundra. 1)Tundra 2)Emajõe selgrootud 3) Halljänesed Ruhnu saarel 4)Närvisüsteem 5) Luukude 6) Erütrotsüüt 7)Mitokonder 8) DNA 1.3. Teadusliku meetodi etapid ja nende rakendamine (Probleemi sõnastamine, taustinfo, hüpotees,...).
kahele poole Dan McKenzie, geofüüsik: maakoor koosneb laamadest Jason Morgan, geoloog: laamad liiguvad Uurimislaev Glomar Chellenger ( 1968- 1981) : ookeanide põhja puurimistööd tõestasid laamtektoonika paikapidavust Globaalökoloogia Vladimir Vernadski ( 1863-1945), geoloog, biokeemia rajaja, biosfääriõpetuse arendaja ( elusaine kui biomassi kasutamine füüsikalise suurusena) Geograafiateaduse arengus võib eristada mitut etappi. Reastage järgnevalt nimetatud etapid ja selgitage, miks ühel või teisel perioodil pöörati tähelepanu just sellele uurimissuunale? Loodus-ja ühiskonnanähtuste kompleksne ehk süsteemne uurimine Eri piirkondade kirjeldamine Looduse komponentide omavaheliste seoste uurimine Looduse üksikelementide uurimine Geograafia eri harud Geograafia jaguneb: Ühiskonnageograafia; Loodusgeograafia. Sõltuvalt Maa sfäärist, mida uuritakse jaotub see omakorda:
koha, viidikas; VII-luts 31. Millised kalaliigid koevad kevadel üleujutatud luhtadel? V: haug ja latikas 32. Millises Eesti piirkonnas elutsevad Eesti punase raamatu liigid säga ja tõugjas? V: Säga-Võrtsjärve-Peipsi vesikond, Emajõgi; Tõugjas- Peipsi järv, Narva jõe vesikond koiva ja gauja vesikond 33. Millises järves ei saa me püüda särge? V: Saaremaa Karujärv 34. Millises Eesti veekogus võib kohata rääbist? V: Saadjärv, Peipsi, Võrtsjärv, Ülemiste, Raku karjäär 35. Reastage kalaliigid inkubatsioonimperioodi pikkuse järgi. V: meriforell-peipsi siig-rääbis-haug+särg-roosärg+linask Sügisel: meriforell, peipsi siig, rääbis, (vara)kevad: haug, särg, suvel: linask, roosärg 36. Eesti sisevetes on enamlevinud kalaliikideks võrgupüükide alusel (7tähtsamat) V: Haug, särg, ahven, kiisk, latikas, viidikas, roosärg 37. Kes antud kaladest elavad avavees, kes aga kaldavööndis e. litoraalis?
Selle sirge võrrandi parameetritest (tõus ja vabaliige) on lihtne leida otsitavad Vmax ja Km. 52. Kuidas on ensüümkatalüüsitava reaktsiooni piirkiirus seotud koguensüümi kontsentratsiooniga (valem)? Vmax = [E]t kcat 53. Ensüüm on võimeline kasutama kolme alternatiivset substraati A, B ja C. Ensüümi kcat/Km väärtused substraatide A, B ja C jaoks on vastavalt 10 5 M-1s-1, 102 M-1s-1 ja 0,1 M-1s-1. Reastage substraadid alustades ensüümi jaoks kõige parema substraadiga. Mida suurem väärtus seda spetsiifilisem ensüüm. Seega: A, B, C 54. Ensüümi KM substraatide A, B ja C jaoks on vastavalt 0,1 M, 10 M ja 0,1 mM. Reastage substraadid alustades ensüümiga kõige tugevamini seostuvast substraadist. 55. Milline väide on õige konkurentse inhibiitori kohta? Konkurentne inhibiitor: a) alandab ensüümi KM väärtust substraadi suhtes
1. ELU OLEMUS 1) Nimetage 4 elusorganismidele iseloomulikku tunnust. Elusorganismidele iseloomulikud tunnused: rakuline ehitus, aine- ja energiavahetus;stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng,paljunemine, reageerimine ärritusele. 2) Reastage eluslooduse organiseerituse tasemed alates lihtsamast. Tärklis, kloroplast, taimerakk, põhikude, leht, kartul. 3) Reastage antud näited vastastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele alates lihtsamast. Glükoos, mitokonder, loomarakk, lihaskude, maks, inimene. 2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1) Nimetage peamised keemilised elemendid, anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed, alused, soolad.
....................................... 47 10. EVOLUTSIOON .................................................................................................................... 57 VASTUSED .................................................................................................................................. 64 3 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. Reastage mõisted loogilisse järjekorda alustades rakuga. 3 punkti KUDE, KOOSLUS, BIOSFÄÄR, ELUND, ISEND, POPULATSIOON RAKK 1.2. Reastage antud näited vastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele lihtsamalt keerukamale. Kasutage reastamisel numbreid. 3 punkti taimerakk Viidumäe lehe
.................................................................. 43 9. ÖKOLOOGIA ja KESKKOND............................................................................................... 47 10. EVOLUTSIOON .................................................................................................................... 57 VASTUSED................................................................................................................................. 64 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. Reastage mõisted loogilisse järjekorda alustades rakuga. 3 punkti KUDE, KOOSLUS, BIOSFÄÄR, ELUND, ISEND, POPULATSIOON 1.2. Reastage antud näited vastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele lihtsamalt keerukamale. Kasutage reastamisel numbreid. 3 punkti taimerakk Viidumäe luuderohud DNA leht lehe põhikude harilik luuderohi Reastage need eluslooduse organiseerituse tasemed loogilisse järjekorda. 1.3. Bioloogia uurib loodust erinevatel tasanditel: 4 punkti A) molekulaarsel tasandil
Hapnik, süsinik ja vesinik. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? Sest mikroelemendid on paljude bioaktiivsete ühendite keemilised komponendid, milleta häirub organismi elutegevus, tekib millegi vaegus. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? Anorgaanilisi 80%, orgaanilisi väiksemas koguses, aga palju esindatud. 7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? Valku. 8. Reastage protsentuaalse sisalduse alusel järgmised rakkudes esinevad orgaaniliste ühendite rühmad: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 9. 10. ANORGAANILISED ained: vesi, soolad, soolhape, oksiidid ORGAANILISED ained: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped, makroenergilised ühendid Anorgaanilised ained. 1. Miks on vesi rakus tähtis? Ta on hea lahusti ja osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada
Laengute vaheline jõud ei ole suunaline, pole oluline kuidas nad paiknevad. 28. Ligikaudu mitu korda on tüüpilise kovalentse sideme (näiteks C-C side) lõhkumiseks vajalik energia suurem keskmisest soojusliikumise energiast 25ºC juures. Ca 100 korda, sest kovalentsed sidemed on toatemperatuuril suhteliselt püsivad ja ei katke soojusliikumise tõttu. Kovalentsed sidemed katkevad keemilistes reaktsioonides. 29. Reastage interaktsioonid nende toime sõltuvuse alusel interakteeruvate osakeste vahelisest kaugusest. Eraldatuse suhtes kõige vähemtundlik interaktsioon pange esimeseks? a) laeng-laeng interaktsioon b) dipool-dipool interaktsioon c) elektronkatete tõukumine Nii jääbki! 30. Mida näitab aatomi van der Waalsi raadius? Van der Waalsi raadius R näitab võimalikult komplekse molekulaarse kokkupakkimise efektiivset raadiust (nimetatakse ka mõjuraadiuseks). 31
aprill 2004.a. NATO tegeleb peamiselt rahuliku kooseksisteerimise probleemiga. Ülesanded Kriipsutage alla õige vastus: 1) Mahtra sõda toimus : 1340, 1208, 1700, 1858, 1856 2) Riia linn rajati : 1210, 1343, 1700, 1201, 1202, 1802 3) Tartu rahuleping kirj alla : 1310, 1922, 1716, 1918, 1920, 1816 4) Reformatsiooni algus Eestis : 1241, 1388, 1906, 1523, 1535 5) Sõlmiti uusikaupungi leping : 1856, 1963, 1721, 1918 Reastage ajaloosündmused õiges järjestuses: 3. Jäälahing (1242) 1. Mõõgavendade ordu moodustamine (1202) 2. Ümera lahing (1210) 6. Pärisorjuse kaotamine (1816) 5. Tartu ülikooli taasavamine(1656) 4. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Nimetage vähemalt 3 eesti heliloojat või koori juhti laulupeolt. Jansen, Ernesaks, Surva Millist ajaloolist tähtpäeva tähistati I laulupeol Tartus? Pärisorjuse kaotuse 50. aastapäeva
laengud tõmbuvad. Nende lahutamiseks ja üksteisest eemale viimiseks tuleb kulutada energiat. 27. Kas elektrostaatiline interaktsioon sõltub? Sõltub nii laengutevahelisest kaugusest kui keskk iseloomust (konstant k sõltub kk dielektrilisest läbitavusest), aga EI sõltu laengute orientatsioonist teineteise suhtes. 28. Mitu korda on tüüpilise kovalentse sideme (näiteks CC side) lõhkumiseks vajalik energia suurem keskmisest soojusliikumise energiast 25ºC juures. a) 100 korda 29. Reastage interaktsioonid nende toime sõltuvuse alusel interakteeruvate osakeste vahelisest kaugusest. Eraldatuse suhtes kõige vähemtundlik interaktsioon pange esimeseks? a) laenglaeng, b) dipooldipool, c) elektronkatete tõukumine Kõik toodud sidemed on mittekovalentsed nõrgad sidemed. Kovalentne side moodustub kahe aatomi vahel, kui nende keskpunktide vaheline kaugus on väiksem kui van der Waalsi raadius. Selleks tuleb ületada jõud, mis väljendub elektronkatete tõukumises
2. Tiivaluud 3. Sulestik 4. Jalaluud Ürglinnu sarnasused loomadega on... 1. Lõualuud hammastega 2. Roided konksjätketega 3. Kolm vaba sõrme küünistega Reastage evolutsioonilises järjekorras: 1. Probintide moodustumine 2. Eukarüootide teke endosümbioosi tulemusel Organismide siirdumine veest maismaale 3. Uute organismitüüpide areng hulkraksuse Uute organismitüüpide areng hulkraksuse baasil baasil Probiontide moodustumine 4. Organismide siirdumine veest maismaale
meenutab osakeste vaba liikumist gaasides, mistõttu seda nimetataksegi "elektrongaasiks". 14. Iseloomusta molekulvõrega aineid / kovalentse sidemega mittemolekulaarseid aineid / ioonseid aineid / metalle (millistest aineosakestest koosnevad, milline on keemis- ja sulamistemperatuur, olek ja selle iseloomustus, vees lahustuvus, elektrijuhtivus jm oluline) lk 64, 65 15. Milliste aatomite vahel on kovalentne side kõige polaarsem / vähem polaarne? Põhjendage. Reastage järgmiste elementide vahelised kovalentsed sidemed polaarsuse suurenemise / vähenemise suunas. Näiteks a) H-Cl; b) H-F; c) H-Br Molekulvõrega ained: koosnevad molekulidest, suhteliselt madala sulamis- ja keemistemperatuuriga, tavatingimustes on ained kas gaasid või kergesti lenduvad vedelikud, võib olla ka tahkes olekus, tahkes olekus pehmed ja peenestatavad, lahustuvus vees sõltub molekulide polaarsusest ja võimest, Kov. sidemega mittemoleku
- Maltoos e. linnasesuhkur (-taimne süsivesik) 3) Polüsahhariidid - Tärklis (-taimne) - Glükogeen (-loomne) - Tselluloos (-taimne) Polüsahhariidid jagunevad omakorda: 1) homopolüoosid (-tärklis, glükogeen, tselluloos) 2) heteropolüoosid (-hüaluroonhape, kondroitiinväävelhape, hepariin) 18. Nimetage inimorganismi jaoks keskne süsivesik: Glükoos 19. Reastage süsivesikud magususe järjekorras (alustades magusaimast): Fruktoos Sahharoos Maltoos 20. Milline on süsivesikute tähtsaim funktsioon? 1) kaitsefunktsioon 2) reguleeriv funktsioon 3) energeetiline funktsioon 4) ehituslik funktsioon 21. Milline roll on insuliinil? Reguleerib veresuhkrusisalduse taset veres, stimuleerib rasvade ja glükogeeni sünteesi 22. Millises seedekanali osas algab valkude seedimine?
Sügoot on viljastatud munarakk, järelikult selle viljastamist ei saa enam toimuda. 7.4. Reduktsioonjagunemine ei eelne regeneratsioonile. Reduktsioon- ehk taandjagunemine on meioosi I jagunemine. Regeneratsioon on kahjustatud kehaosa taastumine, see toimub mitoosi teel. Mitoosis toimub vaid üks nn jagunemine, neljas faasis. Meioosis ehk sugurakkude valmimisel toimub kaks jagunemist, kokku kaheksa faasi. Meioosi ekvatsioonjagunemine järgneb reduktsioonjagunemisele. KÜSIMUS Paljunemine 8. Reastage sündmused õigesse ajalisse järjekorda: a) Toimub ovulatsioon; b) Rebenenud folliikulist tekib kollakeha; c) Moodustub blastotsüst; d) Munajuhas algab sügoodi jagunemine; e) Ovogoonist tekivad muuhulgas ka kolm polotsüüti; f) Rakud diferentseeruvad; g) Embrüo kinnitub emakaseinale; h) Moodustub platsenta; Kommentaar Paljunemine 8. (e a b d c g h f ) Ovogoonist tekivad muuhulgas ka kolm polotsüüti (e) Rebenenud folliikulist tekib kollakeha (b)
Viimase etapina dokumenteeritakse kogu riskihindamine saadud dokumenti nimetatakse töökeskkonna riskianalüüsiks. 1. samm mis on ohud ja keda need ohustavad? Otsige töökohal seda, mis võiks tekitada kahju, ning välja selgitada töötajad, kes võivad ohtudega kokku puutuda. 2. samm riskianalüüs ja riskide reastamine tähtsuse järgi Hinnake olemasolevaid riske (nende raskust, esinemise tõenäosus jne) ning reastage need tähtsuse järgi. Riskide ennetamise ja kõrvaldamisega seotud tegevust tuleb pidada esmatähtsaks. 3. samm ennetusmeetmete otsustamine Määrake kindlaks sobivad meetmed, kuidas kõrvaldada või piirata riske. 4. samm meetmete võtmine Koostage kava, kus on määratletud võetavad ennetus- ja kaitsemeetmed tähtsuse järjekorras (kõiki probleeme ei saa lahendada kohe), samuti kes teeb mida ja millal, millal tegevus lõpetatakse ning mis vahendid on meetmete rakendamiseks eraldatud
iseloomust c) laengute orientatsioonist teineteise suhtes Sõltub nii laengutevahelisest kaugusest kui keskk iseloomust (konstant k sõltub kk dielektrilisest läbitavusest), aga EI sõltu laengute orientatsioonist teineteise suhtes. 28. Mitu korda on tüüpilise kovalentse sideme (näiteks CC side) lõhkumiseks vajalik energia suurem keskmisest soojusliikumise energiast 25ºC juures. a) 100 korda b) 2 korda c) 10 korda 29. Reastage interaktsioonid nende toime sõltuvuse alusel interakteeruvate osakeste vahelisest kaugusest. Eraldatuse suhtes kõige vähemtundlik interaktsioon pange esimeseks? a) laenglaeng interaktsioon b) dipooldipool interaktsioon c) elektronkatete tõukumine Õige järjestus peaks olema a) laenglaeng b) dipooldipool c) elektronkatete tõukumine (Keegi vahetas b ja c omavahel ära. Kõik toodud sidemed on mittekovalentsed nõrgad sidemed.
omavalitsusse), kuid sõltumata valimisviisist peavad valitus isikud kasutama võimu rahva nimel ja andam oma tegevusest rahvale aru. *Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) täiendab esindusdemokraatiat, referendum kui valijaskonna kollektiivne otsustamine mõnes ühiskondlikult olulises küsimuses, kodanikualgatused ja kampaaniad. 3. Mis on eliitdemokraatia? - Ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes. 4. Reastage demokraatia peamised tunnused tähtsuse järjekorras. Põhjenda, miks on kõige olulisem ja vähem oluline just need tunnused. - *Vabad ja õiglased valimised (õigus valida ja olla valitud) *Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine *Alternatiivsed teabeallikad *Seaduste ülimuslikkus *Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutamatus üksteisest *Tsiviilkontroll relvajõudude üle *Konkurents võimu nimel *Vähemuse õigustega arvestav enamuse võim
- O, C, H, N on enamike organismide koostises. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? - Mikroelemendid on paljude bioaktiivsete (ensüümid, hormoonid) koostises. Vajab neid elutegevuseks. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? - Anorgaanilisi aineid on kuskil 80% igas organismis ja ülejäänu on seega orgaaniline aine. 7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? - Vett (H2O) on kõige rohkem organismides. 8. Reastage protsentuaalse sisalduse alusel järgmised rakkudes esinevad orgaaniliste ühendite rühmad: nukleiinhapped, sahhariidid, lipiidid, valgud. - 1. Valgud 2. Lipiidid 3. Sahhariidid 4. Nukleiinhapped. 2.2 1. Millised on organismides enamlevinud keemilised elemendid? Milliste keemiliste ühendite koostistesse nad kuuluvad? - Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). Nad kuuluvad valkude, lipiidide, nukleiinhapete ja sahhariidide koostistesse. 2
00 Flag question Question text Legeertööriistateraste soojuskindlus e soojuspüsivus on alljärgnev ja nad leiavad kasutamist: Select one: a. 1000 oC, karastatud teraste töötlemiseks b. 800 oC, kõvasulamite töötlemiseks c. 250 - 350 oC, lukksepa tööriistadeja puidu lõikeriistade valmistamiseks d. 600 oC, teraste ja malmide töötlemiseks masstootmises Question 32 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Reastage järgnevad lõiketöötlemise viisid detailide mõõtmete täpsuse vähenemise järjekorras (esikoht täpseim) Select one: a. lihvimine hõõritsemine avardamine b. puurimine avardamine kooriv treimine c. puurimine avardamine hõõritsemine d. freesimine hõõritsemine lihvimine puurimine Question 33 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text
vesinikuaatomitega, st ei esine C-C kaksik ega kolmiksidemeid. Küllastamata rasvhape, nende süsivesinikahel sisaldab ühte või mitut kaksiksidet. 64. Millised toodud ühenditest on rasvhapped? (erinevad ühendid). Ainult esimene on rasvhape. 65. Millise molekuli oksüdatsioonist saab organism kõige rohkem energiat (mooli aine kohta)? (erinevad ained). Kolmanda ühendi oksüdatsioonil, sest ta on pika ahelaga rasvhape, mis sisaldab väga palju vesiniksidemetega süsinikke. 66. Reastage ühendid nende sulamistemperatuuri kasvamise järjekorras. (erinevad ühendid). Mida rohkem kaksiksidemeid ahelas on, seda madalam sulamistemperatuur on ja mida pikem on süsinikahel, seda kõrgem sulamistemp on. 1.c 3. a 2.b 4. d 67. Mida nimetatakse rasvade seebistamiseks? Rasvade seebistamiseks nimetatakse rasva hüdrolüüsimist aluselises keskkonnas (nt NaOH või KOH juuresolekul) ja nii moodustub seep. Lipiidid on A. 69. Nimetage kaks rasvade bioloogilist funktsiooni. 1
· Igas reas leida suurim element ja vahetada see kohtadega vastava peadiagonaali elemendi vastu. · Maatriksi elementi loetakse lokaalmiinimumiks, kui ta on rangelt väiksem kõigist naaberelementidest. Lugege, mitu lokaalmiinimumi on antud maatriksis 3. Hollandi rahvuslipu ülesanne (E.Deikstra). N-pikkusega massiivis juhuslikus järjekorras paiknevad elemendid `p' (punane), `v' (valge) ja `s' (sinine). Reastage need ümber Hollandi rahvuslipu värvide järjekorra järgi nii, et esialgu oleksid kõik punased, siis kõik valged ja lõpuks kõik sinised. Lubatud operatsioonid olgu värvi kontroll ja kahe elemendi vahel kohtade vahetamine. (10 punkti) 4. Hoonestamise ülesanne. Ruudukujuline plats mõõtudega N×N ruutmeetrit (N100) on jagatud ruutudeks küljepikkusega 1 m. Ruut on kinni, kui seal kasvab puu. Puid langetada ei tohi. Leida
d. muutub pehmemaks võrreldes ülejäänud materjaliga Küsimus 15 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:43:35 Test 5. Lõiketöötlemine Page 5 Küsimuse tekst Reastage järgnevad lõiketöötlemise viisid detailide mõõtmete täpsuse vähenemise järjekorras (esikoht täpseim) Vali üks: a. puurimine avardamine hõõritsemine b. freesimine hõõritsemine lihvimine puurimine c. puurimine avardamine kooriv treimine d. lihvimine hõõritsemine avardamine Küsimus 16 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst
5. Kuidas vältida sõltuvust uimasteist? Mida soovitad tuttavale, kes usalduslikult teab, et proovis äsja esimest korda mõnuaineid? Sõltuvust saab vältida uimasteid mitte proovides. Soovitaksin tuttavale mõelda tulevikuplaanidele, mis võivad tänu uimastisõltuvusele ära jääda. 6. Kas kontrolltunne on teile oluline? Miks? Jah, sest selle puudumine tekitab ärevust ja/või kurbust. 7. Loetlege olulisemaid eesmärke, mida olete endale püstitanud ning reastage need ajateljel eeldatava saavutamise järjekorras. Kas nende seas on eesmärke, mida suudate saavutada 10 või 20 aasta pärast? Kas mõnda eesmärkidest saaks pidada eneseteostuseks? 1) Õppida mis mulle meeldib 2) Ümbritsed ennast inimestega, kellega ma sobin 3) Õppida ära, kuidas olla endaga täielikult aus 4) Hea füüsilise vormi saavutamine 5) Leida meeldiv töö Eneseteostuseks saab pidada enamus eesmärke. Emotsioonid 1
Peamised põhimõtted, mida tuleks kogu riskihindamise protsessi 4 käigus silmas pidada, võib jagada järjestikusteks sammudeks. 1. samm mis on ohud ja keda need ohustavad? Otsige töökohal seda, mis võiks tekitada kahju, ning välja selgitada töötajad, kes võivad ohtudega kokku puutuda. 2. samm riskianalüüs ja riskide reastamine tähtsuse järgi Hinnake olemasolevaid riske (nende raskust, esinemise tõenäosus jne) ning reastage need tähtsuse järgi. Riskide ennetamise ja kõrvaldamisega seotud tegevust tuleb pidada esmatähtsaks. 3. samm ennetusmeetmete otsustamine Määrake kindlaks sobivad meetmed, kuidas kõrvaldada või piirata riske. 4. samm meetmete võtmine Koostage kava, kus on määratletud võetavad ennetus- ja kaitsemeetmed tähtsuse järjekorras (kõiki probleeme ei saa lahendada kohe), samuti kes teeb mida ja millal, millal tegevus lõpetatakse ning mis vahendid on meetmete rakendamiseks eraldatud
a. Eksotermiline/endotermiline b. Madalam/kõrgem temperatuur c. Kitsam/laiem temperatuuripiirkond d. Väheneb/suureneb struktuuri korratus e. Suureneb/väheneb maht 8. Kumb omadus on iseloomulik viskoelastsusele a. Ühte/erinevat tüüpi deformatsioon b. Aegsõltuv/sõltumatu deformatsioon c. Anelastne/elastne deformatsioon d. Pinge püsivus ajas/relaksatsioon e. Roome/deformatsiooni püsivus ajas 9. Reastage polümeerid tiheduse kasvamise järjekorras. a. PP b. HDPE c. PS d. PC e. POM f. PTFE 10. Moodustage sobivad paarid kasutusvaldkonna alusel. a. Linoleum PPVC b. Lateksvärv polüakrülaat c. Joogipudel PET d. Kõrgsuutlik kiud polüaramiid e. Hammasratas PA f. Telefoniosad POM g. Polster PUR h. Õlivoolik CR i. Test 11 1. Nimetage polümmeerid ja mõisted. a
Raua tüüpi. 2. Kivi tüüpi. 3. Raua-kivi tüüpi Kaali. KORDAMINE 1. Mis on astronoomia? 2. Astronoomiliste vaatluste iseärasuses? 3tk. 3. Selgitada tähistaeva pöörlemist. (kuna Maa pöörleb...lõunas..põhjas..) (Ka Päikese pöörlemist) plus joonised. 3tk. 4. Uus ja vana kalender. Selgita. 5. Iseloomusta Maad. 6. Iseloomusta Kuud. Suurus, mass , temp, nägemine, pinnavormid. 7. Alustades Päikesest reastage planeedid. 8. Maa tüüpi planeetide üldiseloomustus ehk siis sarnasus. 9. Iseloomusta Merkuuri, Marssi ja Veenust. Nende erilisused.. 10. Hiidplaneetide üldiseloomustus ja iga planeedi erilisus. 11. Iseloomusta: 1. Asteroide 2. Komeete(kohustuslik ka joonis) 3. Meteoore, meteoriite PÄIKE Massilt on Maast 330 000 x suurem. Kogu Päikesesüsteemi taevakehade massist on ta 750x suurem. Läbimõõt on 109x suurem. Tohutu energiaallikas. Maani jõuab sellest
Euroopa põhihirmud: läbikukkumine, pankrott,tulu ebakindlus / USA: ebapiisavad finantsid Järgmised Põhitunnused iseloomustavad käsumajandust: (17.02.2010) · Enamiku majanduslikke otsuseid teeb keskvõim · Enamikul kaupadel on riiklikult kehtestatud hinnad · Riiklikel tootmisettevõtetel on kohstuslikud plaaniülesanded · Riiklikus sektoris on fikseeritud palgatasemed Reastage riigid: 1. Põhja-Kore 2. Kuuba 3. Hiina 4. Poola 5. Suurbritannia 6. Prantsusmaa 7. Ameerika Ühendriigid 8. Hongkong Turu mudel · Tänapäevane ökonoomika on suurel määral õpetus turumajandusest · Ökonoomika on teadus,mis tegeleb piiratud ressursside jaotamisega alternatiivsete kasutusalade vahel.
........................ ............................................................................................................................................. ............................................................................................................................................. ............................................................................................................................................. ........................................ 10. Reastage kolm Lähte ÜG-s õpitavat võõrkeelt vajalikkuse alusel (nummerdada tähtsamast vähem tähtsamani). inglise keel vene keel saksa keel 11. Kas sooviksite õppida lisaks praegu koolis õpitavatele võõrkeeltele mõnda muud võõrkeelt? Millist? 1. Jah 2. Ei ............................................... ............................................... ...............................................
d. Nurk meridiaanide vahel vastab tegelikkusele. 57. MILLEST KOOSNEB PROJEKTSIOONI NIMI? a. Pärisnimi (väljatöötaja nimi-> Lambert, Mercator) b. Iseloomulik tunnus (projitseerimise viis -> universaalne) c. Moonutuse järgi (moonutus -> konformne, ekvivalentne) d. Klass (meridiaanide/paralleelide kuju järgi -> silindriline, kooniline jne) e. Aspekt (normaal, põik, kald) f. Vormiline tunnus 58. Reastage järgnevad sõnad õigesse projektsiooni nimetuse süntaksi: silindriline, Mercatori, põikprojektsioon, tsentraalne. a. Mercatori tsentraalne silindriline põikprojektsioon. 59. Millistel põhimõtetel valitakse projektsiooni? a. Äärmised moonutused sama ala kohta väiksemad teistest projektsioonidest. b. Kaardi eesmärk (konformsus (topograafilised kaardid, navigatsioon),
annaabi.ee 
