vedelik külmub, kui tema aururõhk saab võrdseks tahke faasi aururõhuga lahuse külmumistemperatuur on alati madalam ja keemistemperatuur kõrgem puhta lahusti omast. Ke ebullioskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (molaarmass, keemistemperatuur, aurustumissoojus) Kk krüoskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (molaarmass, sulamissoojus, külmumistemperatuur) OSMOOS difusioon aineosakeste soojusliikumiset tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis (S > 0). poolläbilaskev membraan õhuke vedel või tahke kile, mis laseb läbi vaid teatud molekule ja ioone. osmoos lahusti molekulide ühesuunaline liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. osmootne rõhk lahusele avadlatav rõhk, et lahusti liikumist läbi membraani (osmoosi toimumist) peatada.
BIOLOOGIA KT Rakuõpetus Mikroskoope leiutati 17. saj. algul. Esimese mikroskoobi (liitmikroskoobi) tegid Hans ja Zacharas Janssen. Robert Hook leiutas e simese valgusmikroskoobi. (uuris korgilõike, võttis kasutusele raku mõiste.) A nton van Leeuwenhoek uuris 17. saj teisel poolel ainurakseid, baktereid. Leiutas mikroskoope. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku. (Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust.) a) Matthias Schleiden ja b) T heodor Schwann tulid järeldusele et a) kõik taimed ja b) kõik loomorganismid on rakulise ehitusega. (hiljem sõnastasid nad, et kõik organismid on rakulise ehitusega.) Rudolf Virchof avastas, et Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Edasised uurimised sõnastasid, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria seisukohad: `'Kõik organismid on rakulise ehitusega.'' `'Iga uus rakk saab...
Nende tihedus on väiksem. 24. Miks jaheda vea soojendamisel ülestõusvad mullid tõmbuvad kokku? Sest üleval on jahedam vesi ja veeaur kondenseerub. 25. Miks kokkusurutud peeglite korral on tunda kohesioonijõud, aga kokkusurutud paberilehtede vahel pole? (Molekulide vahene jõud = kohesioonijõud) Peeglid hästi siledad (tasapinnalised),aga paberilehtedel on kokkupuutepunkte vähe. 26. Miks kurkide soolamisel kurk kaotab kaalust? Toimub osmoos, väljas on lahuse kontsentratsioon suurem ja vesi läheb kurgist iseenesest kurgist välja. 27. Miks kuuma vee korral mullid tõusmisel suurenevad? Sest pidevalt vesi aurub sinna sisse. Mida kõrgemale mull tõuseb, seda rohkem vett sinna sisse aurub. 28. Miks käenaha niisutamisel piiritusega on see koht jahe? Piiritus aurustub kergemini, aurustumiseks kulub energiat. Soojus võetakse nahapinnalt, see pärast tunnemegi jahedust. 29
Raku ehitus ja talitus 1665 Robert Hook valgusmikroskoop. 1826 Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku 1858 Rudolf Virchowil sõnastas rakuteooria. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus. Üherakulised organismid amööb, kingloom, bakterid(piimhape ja muud sõbrad) Hulkrakulised organismid inimesed, kutsud, kiisud, lilled... Päristuumne rakk Eeltuumsed e prokarüoodid(bakterid ja teema), päristuumsed ehk eukarüoodid. Viimased jagunevad: protistid, taimed, seened, loomad. Viirused pole miski neist. Raku ümber on rakumembraan. Eukarüootse raku sees on tsütoplasma ja organellid. TUUM nagu päristuumne. Tsütoplasma peamiseks koostaineks on vesi, millest on lahustunud anorgaanilisi ja organaanilisi aineid. Anorgaanilised dissotsieerunud olekus, osalevad ...
Bioloogia 123 Rakk- organismi väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Leiutajad: Jannsenid- 1580.a panid kokku esimese mikroskoobi. Hook- circa 1660 panid kokku korrapärase valgusmikroskoobi. Van Levenhoek- 17.saj teisel pooolel vaatles baktereid Von Baer- 1826 avastas imetajate munaraku (see sama vend oli kahe kroonise peal) Schleiden- 1838 avastas, et taimed koosnevad rakkudest Schwann- 1839 avastas, etka loomad on rakulise ehiutsega. Virchow- 1858 pani kirja teesi, et rakud saavad alguse olemasolevatest rakkudest. Rakuteooria seisukohad: - Kõik organismid on rakulise ehitusega - Rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel - Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (Närviraku näide) Rakkude uurimine * valgusmikroskoop- vaadeldav ese peab olema õhuke * elektromikroskoop- pommitatakse elektronidega, ekraanile joonistatakse kujutis Prokar...
Rakukest:esineb:taimerakkul(tseluloos)loomarakkul ei ole kesta;seenerakkul(peptiin)Ül:annab kuju,kaitseb siserõhu mõju eest(taime rakk),kaitseb välismõjueest8kahjurid).Rakumembraan:koostis:fosfolipiidne kaksikkiht,valgud,süsivesikud,steroidid.Ül:transport:difusioon-lahustunud aine liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamal(gaasivahetus kopsudes),osmoos- lahusti molekulide liikumine madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale.(vee liikumine mulast taimedesse),passiivtrantsp.:kandjavalkude vahendusel-ained viiakse kandjavalkude abil läbi membraani suunaga kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale(aminohape trantsport läbi rakumembraani),aktiivtransp,:toimib kandjavalkude vahendusel madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale ning täiendavad energiat(Na/K transport).Piiritleb rakku,võimaldab omastada rakukestas suuremaid osakesi(fagotsütoos)liikumine((amööbidel).Tsütoplasma-poolvedel erinevaid aineid sisaldav raku sisekeskkond.Sisaldab:ano...
BIOKEEMIA KONSPEKT I ATP (adenosiintrifosfaat) ja NADPH (taandatud nikotiinmiidadeniindinukleotiid- fosfaat) on energiarikkad e. makroergilised ühendid. Makroergiliste molekulide reageerimisel teiste biomolekulidega vabaneb energia, mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul väikseim iseseisev osake Makromolekul kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. Organell re...
Loomaraku ehitus Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid 2 rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). Prokarüootid- bakterid. Eukarüoodid- protistid, taime- ja loomariigis. Viirus ei kuulu kumbagi rühma. Tsütoplasma Raku sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga, mille peamiseks koostiseks on vesi, lahustunud orgaanilised ained (aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid, happed jt.) ja anorgaanilised ained (katioonid, anioonid). Tähtsus: seob rakuorganellid ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente. Rakutuum Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, juhib raku elutegevust, sisaldab ja säilitab pärilikkusinformatsiooni. Koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub liikumine tuuma ja tuumast välja. Karüoplasma- tuuma sisene plasma, ...
4.Tsentrioolid - +/- + 6.Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof 7.Plastiidid + - - 10.Toitumisviis raku Fago- ja pinotsütoos Osmoos Osmoos tasandil osmoos Bakterid rakendusbios: toiduainete töötlemine ja alkoholi saamine (piima, kurgi,kapsa hapendamine, juust), biotõrje(ohutum inimestele), seenhaiguste tõrje, metallide tootmine, meditsiinis (insuliin, vitamiinid, aminohapped) Seened rakendusbioloogias: koos bakteritega ühed peamised surnud organismide, keemiliste ühendite ja tarbe puidu lagundajad. Põhjustavad seenhaigusi
ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s) Joule-Lenzi seadus Joule-Lenz'i seadus Vooluga juhtmes eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhtme takistuse ja ajaga 4. Keha kaal ja raskusjõud Paljud arvavad, et raskusjõud on keha raskusest põhjustatud jõud. Tegelikult aga pole raskusjõud midagi muud, kui Maa külgetõmbejõud, st gravitatsiooniline tõmbejõud, mida Maa avaldab sellele kehale. Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha tuge mõjutab. 5. osmoos Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal). Osmoosi kulgemissuunda arvestades eristatakse hüpo- ja hüpertoonset keskkonda (lahust). Hüpotoonses keskkonnas on lahustunud aine kontsentratsioon madalam ja vesi tungib sellest keskkonnast
f. defektide suurenemine põhjustab rõhu suurenemist g. keemilised reaktsioonid vee ja maatriksi vahel Type:MR Tagasiside Õiged vastused on järgmised: defektide suurenemine suureneva rõhu toimel, rõhu suurenemine defektides vee sisenemise tulemusena, keemilised reaktsioonid vee ja maatriksi vahel Type:MR Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Miks on osmoos komposiitmaterjlides kahjulik? Valige üks: a. osmoosi tulemusena suurenevad defektid b. osmoos põhjustab delaminatsiooni teket c. osmoos põhjustab ville materjali pinnal d. osmoos parandab komposiitmaterjali omadusi Tagasiside Õige vastus on: osmoosi tulemusena suurenevad defektid Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
vit. toidu Väga hea Hea sünteesivõime koostises) 9.Rakkude jagunemisvõime Piiramatu Piiramatu Piiratud(v.a. kasvajarakud) tehistingimustes 10.Toitumisviis raku Fago- ja pinotsütoos Osmoos Osmoos tasandil osmoos TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAKK 1. Varusüsivesik Tärklis, insuliin Glükogeen Glükogeen + + - 2
molekulidest. · Lisaks transportvalkudele on rakumebraani ehituses retseptorvalke. Nende üleasnne on osaleda infovahetuses raku ja väliskeskkonna vahel. Retseptorvalgud (nt: hormoonid ) seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseid biokeemilisi reaktsioone. Selle tulemusena muutub raku sisetalitus vastavalt väliskeskkonna muutustele. · Passiivseks transpordiks: osmoos ja difusioon. · Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani kaudu, kus lahusti liigub madalama kontsentratsiooni keskkonnast kõrgema lahusti poole. Selliselt saavad läbida vesi, gaasid, etanool. · Difusioon on ainete iseeneslik segunemine. Aine liigub sealt kus teda on palju, sinna kus teda on vähem. · Membraan on permeaabel (vett läbilaskev) ainult vee-, mitte aga glükoosi molekulidele. See lahus, mis omab kõrgemat glükoosi kontsentratsiooni, on hüpertooniline
11. kl KONTROLLTÖÖ nr 3 Rakk 1. Milles seisneb rakuteooria? Kõik organismide elundid ja osad koosnevad rakkudest 2. Seleta mõisted: karüoplasma, osmoos. Karüoplasma – tuumasisene plasma, mis sisaldab DNA’d, RNA’d, valkecja erinevaid madalmolekulaarseid ühendeid. Osmoos – mehhanism, mis kontrollib vee jagunemist keha erinevate vedelikuruumide vahel. 3. Mis vahe on fagotsütoosil ja pinotsütoosil? Fagotsütoos – tahkete ainete rakku viimine (amööbi toitmine) Pinotsütoos – vedelate ainete rakku viimine 4. Kummal joonisel on kujutatud a) kloroplasti ja b) mitokondrit? Kloroplast – 1. joonis Mitokonder – 2. joonis
KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1.Rakuteooria( teadlased, teke, väited). Tekkis 19. sajandil 1. poolel. Selle sõnastasid Schleiden ja Schwann. Schleiden tuli järeldusele, et kõik taimed koosevad rakkudest, Schwann avastas sama loomarakkude kohta. Põhiväited: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Uus rakk tekib olemasolevast 3. Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud. 2.Mõisted eu/prokarüoot, arhed, organell, protistid, mikromeeter, preparaat, kude, sünaps, osmoos, difusioon, aktiivne/passiivne transport, fagotsütoos, füsioloogiline lahus, geen, poorid, DNA replikatsioon. Eukarüoot – päristuumne rakk, rakkudes on rakutuum, mida ümbritseb membraan. Prokarüoot – eeltuumne rakk, rakkudes rakutuuma pole, nende pärilikkusaine asub tsütoplasma Arhed – ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millesse kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed Organell – kindlat ülesannet täitev e...
Vedelik keeb tingimustes, kus tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga; vedelik külmub tingimustes, kus tema aururõhk saab võrdseks tahke faasi aururõhuga. Lahus keeb kõrgemal ja külmub madalamal temperatuuril kui puhas lahusti; Te lahuse keemistemperatuuri tõus: Te = Kecm , Tk lahuse külmumistemperatuuri langus: Tk = Kkcm , Ke ebullioskoopiline konstant, Kk krüoskoopiline konstant, cm lahuse molaalsus. · Osmoos, osmootne rõhk Osmoos lahusti ühesuunaline liikumine puhtast lahustist lahusesse (või lahjemast lahusest kontsentreeritumasse) läbi poolläbilaskva membraani. Osmootne rõhk () lahusele avaldatav lisarõhk, mis väldib osmoosi toimumist. van't Hoffi seadus (mitteelektrolüütide lahuste korral): = cRT , c lahuse molaarsus, T absoluutne temperatuur. Isotoonilised (ehk isoosmootsed) lahused: 1 = 2 4. Elektrolüütide lahjendatud lahuste omadused
membraani, mis tekitab selles siserõhu. See võimaldab rakkudel olla pingul, taim kaotaks ilma selleta kuju. 9. Millest koosneb rakukest, tema omadused ja ülesanded? Vastus: Peamiselt tselluloosist (tugev, sitke, valgusmikroskoobiga hästi nähtav). Noor rakukest on elastne, vananedes muutub jäigemaks. Tähtsus: katab, kaitsev, teostab, ühendab naaberrakke ja laseb pooride kaudu välja vajalikke aineid. 10. Mis on osmoos, tähtsus taime elus? Vastus: Osmoos on vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani väiksema kontsertatsiooniga lahusest suurema kontretatsiooniga lahusesse. Rakku tunginud vesi tekitab siserõhu, see annab taimedele tugevuse ja kuju. 11. Mis on kude? Vastus: Kude on ühetaolise ehituse ja talitlusega rakkude rühm. 12. Iseloomusta tähtsamaid taimekudesid (algkude, põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude), nimeta nende ülesanded. Vastus: Algkude Väikesed, väljakujunemata, kiiresti paljunevad rakud
RAKU EHITUS Kordamine 1. Teada mõisteid: Eukarüoot ehk päristuumsed on organismid, kelle rakud on päristuumset tüüpi. Prokarüoot- on eeltuumne rakk. Organell- on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga Kude -ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ja rakuvaheaine kogum fagotsüntoos- on õgirakkude toimimine organismi kaitsjana pinotsütoos- Vedelike aktiivne omandamine ümbritsevast keskkonnast teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. osmoos- on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda[ kromosoom-koosneb DNA-s ja valkudest geen- kromosoonis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks turgor- on taimeraku siserõhk hüüf ehk seeneniit- on seene tallust mo...
Mitokonder: ovaalse kujuga ümbritsetud kahekordse membraaniga, millest sisemine on sopistunud sisemust täidab maatriks Ülesanne: varustab rakku energiaga Vakuooli: erinevate ainetega täidetud ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed Ülesanne: varuainete säilitamiseks, rakule mittevajalike jääkainete ladestamist 7. Kuidas toimub ainete transport läbi membraani? V: -Passiivtransport- (ei kuluta energiat)-difusioon (aine liigub sinna, kus tema hulk on väiksem; osmoos ( lahusti liikumine selle suunas, kus tema hulk on väiksem; valgukanalid -Aktiivtransport (vajab lisaenergiat)- transportvalgud; Fagotsütoos; (pinotsütoos); ainult läbi valgukanalite. 8. Tsütoplasma koostis ja ülesanded. V: Koostis: vesi, madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid jt.), biopplümeerid, pigmendid jt. Ülesanne: osaleb pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks 9
Rakumembraan koosneb fosfolipiidide põhimassist ja valkudest. Ümbritseb kõiki rakke. Difusioon- molekulide liikumine kõrgema kontsentratsiooniga lahusest madalama kontsertatsiooniga lahusesse kuni nende võrdsustumiseni. Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani sinnapoole, kus ainete kontsentratsioon on kõrgem. Passiivne transport- ei vaja energiat, toimub madalama kontsentratsiooni suunas, toimub valkude abita, difusioon, osmoos. Aktiivne transport- vajab energiat, toimub vastu kontsentratsioonigradienti, toimub kandevalkude abil, Na/K-pump. Endotsütoos- osakeste rakku transportimine põiekestes. Eksotsütoos- osakeste rakust välja transportimine põiekestes. Fagotsütoos- transporditakse rakku väga suuri osi. Pinotsütoos- transporditakse rakku väiksemaid osi. 3. Raku organellide ehitus ja ülesanded. Mõisted tsütoplasma, tsütosool, prokarüootne ja eukarüootne rakk. RAKUORGANELLID:
Hea. Puudulik. (vajavad sünteesivõime teat. vit. toidu koostises) 9. Rakkude Piiramatu. Piiramatu. Piiratud (v.a jagunemisvõime kasvajarakud). tehistingimustes 10. Toitumisviis Osmoos. Osmoos. Fago- ja pinotsütoos, raku taandil osmoos. 3. Mitokondrite ja kloroplastide sarnasused (3) ja erinevused. SARNASUSED ERINEVUSED (Tuumakromosoomist) iseseisev DNA Mitokondrites energiaallikaks (rõngas). suhkur/rasvhapped, kloroplastil
8. Vitamiinide Puudulik (vajavad teat. vit. Väga hea Hea sünteesivõime toidu koostises) 9. Rakkude jagunemisvõime Piiramatu Piiramatu Piiratud (v.a. kasvajarakud) tehistingimustes 10. Toitumisviis Fago- ja pinotsütoos Osmoos Osmoos raku tasandil osmoos 10.Fotosünteesi olemus ja tähtsus. Fotosüntees klorofülli sisaldavates taimerakkudes (ka mõnedes bakterites ja protistides) toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, ühtlasi eraldub O2. Fotosünteesi tähtsus:
Töötab rütmiliselt. Rakud on väiksemad, hargnenud ja moodustavad võrgustiku. 8. Sidekudede liigitus. Tunnused. Vastus: Rasvkude- rakud koguvad endasse rasva. Moodustab nahaaluse kihi. Luu- ja kõhrkude- rakuvaheaines on suurel hulgal mineraalsoolasid. Haaralise kujuga. Täidavad tugi-ja kaitsefunktsiooni. Veri- vedel, rakuvaheaineks on vereplasma 9. Rakumembraani ehitus. Ülesanded. • Passiivne transport. Osmoos. Difusioon. • Aktiivne transport. • Fagotsütoos. • Infovahetus väliskeskkonnaga. Vastus: Rakumembraan on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annavad tugevust kolesterooli molekulid. Passiivne transport- valgumolekulide vahel on kanalid, millest läbi pääsevad vaid väikesed molekulid. Liikumine toimub difusiooni teel. Aktiivne transport- toimub transport rakkude abil, vajab energiat. Transportvalgu
Rakuteooria – iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevatest rakust selle jagunemise teel. Rakumembraan: Ümbritseb rakku, andes rakule kuju Ühendab rakke kudedes Kaitseb rakke Selle kaudu toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel Ainete transpordi viisid: 1. aktiivne transport – rakk kulutab energiat 2. passiivne ainete transport – energiat ei ole vaja (difusioon, osmoos) Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsenratsioon. Rakutuum: sisaldab ja säilitab pärilikkusainet juhib raku elutegevust reguleerib rakus toimuvaid protsesse tuumakeses toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees kromosoomides sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid nukleosoomne fibrill on lahtikeerdunud kromosoom, esineb päristuumse raku inte...
7. Lihaskudede liigitus. Tunnused. Silelihaskude; vöötlihaskude; südamelihaskude. 8. Sidekudede liigitus. Tunnused. Veri, lümf, mesenhüüm, sültjas sidekude, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude, tihe sidekude, kõhrkoed, luukude. 9. Rakumembraani ehitus. Ülesanded. Fosfolipiididest (2 kihti), valgud, süsivesikud, kolestorool. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest. • Passiivne transport. Osmoos. Difusioon. Passiivne transport - toimub valkude kaasabil, ei vaja täiendavat energiat. Osmoos - selle teel läbivad membraani vedelikud. Vee molekulid läbivad rakumembraani madalama sisaldusega lahusest kõrgema sisaldusega lahusesse. Difusioon – ainete kandumine raku ühest otsast teise toimub difusiooni teel. • Aktiivne transport. Aktiivne transport – osalevad transportvalgud, protsess vajab täiendavat energiat. • Fagotsütoos.
Juur, vars, leht Juur Juurestik jaguneb kaheks: sammasjuurestik ja narmasjuurestik. Osmoos on vee liikumine madalama kontsentratsiooniga alast suurema kontsentratsiooniga suunas. Osmoosu abil saavad taimed aineid ja vett. Sümbioos on kahe erineva liigi kooselu. Vars · toetab ja viib taime valguse poole (fotosüntees) · ühendab taimeorganeid tervikuks ja toimub ainete liikuime Osad: · kambrium- uute rakkude teke · korkkude- katabkaitseb · säsikiiredvaruainete transport · säsivaruained · korp- surnud rakud · niineosa- laskuv vool (vesi+ orgaanilised ained) · puiduosa- tõusev vool (vesi+ mineraalained) Leht Lehtedes toimub fotosüntees, mis on taime elutegevuse põhialus. Läbi lehtede aurub vesi, mis paneb taimes vee ülespoole liikuma. Leheroots- hoiab lehte päikese suhtes sobivas asendis. Lehelaba- taim saaks võimalikult palju valgust. Leherood- lehti läb...
Päristuumne rakk Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas Prokarüootne ehk eeltuumsed, millel puudub rakutuum Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime, seene ja loomariigiks. Enamikel eukarüootsetel rakkudel esineb üks raku keskosas paiknev tuum. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. Nii näiteks puudub rakutuum inimese erütrotsüütides. Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud. Vaatamata sellele, et enamike organellide suhtes on taime ja loomarakud sarnased, leiame nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb rakukest, tal on veel ka tsentruaalvakuool ja kloroplast. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, t...
Eukarüootne loomarakk Eukarüootn e päristuumne Raku- ehk plasmamembraan *Moodustub fosfolipiidsest kaksikkihist. *Fofolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ülesandeid täitvad valgud. *Süsivesikud (oligosahhariidid) membraani välispinnal Rakumembraani funkstioonid *Ümbritseb, piiristab rakku => Säilitab raku kuju, hoiab ära tsütoplasma laialivalgumise *Kaitseb rakku välismutuste eest. *Välispinnal olevad retseptorid (valgud või oligosahhariidid) seovad väliskeskkonnast hormoone, tõvestavaid baktereid, viirusi. *Liikumisfunktsioon amööb kulenditega *Tagab kudedes rakkudevahelised ühendused kurdude ja sopistuste abil. *Fago- ja pinotsütoos membraan sopistub sisse ja ümbritseb tahked või vedelad aineosakesed. Moodustub põieke. Iseloomulik amööbidele, leukotsüütidele. *Tagab raku ja väliskeskkonnavahelise aine- ning energiavahetuse Difusioon- Gaasiliste aineosakeste liikumine läbi me...
väljuvad vesi ja soolad Osmoos lahusti difusioon poolläbilaskva membraani kaudu väiksema lahustunud aine konsentratsiooniga lahusest suurema lahustunud aine konsentratsiooniga lahusesse. Osmoos on organismide veekasutuse olulisemaid tegureid. Osmoosi teel rakkudesse tungiv vesi tekitab neis pingeoleku. Loomade keharakkudes säilitavad osmootse rõhu (rõhk mis peab mõjuma suurema kontsentratsiooniga lahusele, et osmoos katkeks) erituselundid. Ajus, hüpotaalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmoodne kontsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotaalamus reageerib sellele kahel viisil: - stimuleerib ajus asuvat janukeskust - stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi.
Taimerakk Taimeraku põhiline iseärasus: plastiidid ja vakuoolid-arenevad tsütoplasmas. Taimerakku ümbritseb rakukest: põhiline koostisaine tselluloos. Noor taimerakk: suur veesisaldus, kest õhuke ja elastne, palju poore (osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete l...
Taimerakk Taimeraku põhiline iseärasus: plastiidid ja vakuoolid-arenevad tsütoplasmas. Taimerakku ümbritseb rakukest: põhiline koostisaine tselluloos. Noor taimerakk: suur veesisaldus, kest õhuke ja elastne, palju poore (osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete liikumist....
Kordamine bioloogia tööks 1. Rakutooria! · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas 2. Bakteri, loomaraku ja taimeraku organellid joonisel! BAKTERIRAKK LOOMARAKK 3. Kirjelda järgmisi organelle! · Rakumenbraan- koostisesse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid, valgud. Rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise. · Rakutuum sisaldab pärilikku informatsiooni ning ta juhib raku elutegevust. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. · Kloroplast- rohelist värvi, taime fotosüntees · Mitokonder- välismembraan, sisemebraan, harjakesed, maatriks 4. Kõigi rakuorganelli ülesanded! · Rakumenbraan- kaitseb ja ...
7.Plastiidid + - - 8.Vitamiinide sünteesivõime Väga hea Hea Puudulik (vajavad teat. vit. toidu koostises) 9.Rakkude jagunemisvõime Piiramatu Piiramatu Piiratud(v.a. kasvajarakud) tehistingimustes 10.Toitumisviis raku tasandil Osmoos Osmoos Fago- ja pinotsütoos osmoos Rakkude eluavaldused ehitus, ainevahetud, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine, kohanemisvõime Organismi areng põhineb rakkde kasvus, jagunemises ja diferentseerumises Ealise arengu varajastes faasides jagunevad kõik rakud kiiresti Enamik dif. rakke ei jagune vaid asendatakse tüvirakkude abil
element sama aatomnumbriga aatomite kogum. 4. Organismi koostis Vesi moodustab 60% inimorganismi massist. Ülejäänu: valgud (20%), rasvad (15%), anorgaanil. ühendid Peam. organogeenid: O, C, H (massi järjestuses). Inimorganismile peetakse möödapääsmatult vajalikuks elemente: F, Si, V, Cr,Mn;Fe, Co,Ni,Cu, Zn,As,Se, Mo, Sn,I. sImorganismile möödapääsmatult vajalikuks peetakse 15 mikroelementi. Koostises 70-80 elementi. Hädavajalikud 27 elementi ehk bioelemendid. 5. Osmoos ja osmootne rõhk Osmoos - aine iseeneslik kandumine läbi poolläbilaskva membraani, mis eraldab kaht erineva kontsentratsiooniga lahust. Osmoosi kasutatakse laboritehnikas, väga oluline eluslooduses, meditsiinis. Kui on kaks vedelikukihti: lahus ja lahusti kontaktis ja nad eraldada poolläbilaskva membraaniga, mis ei lase lahustunud aine molekule, siis see aine lahusesse ei difundeeru. Sellisel juhul toimub osmoos.
RAKENDUSBIOLOOGIA ON TEADUS, MIS SEISNEB BIOLOOGIA PÕHIHARUDE AVASTATUD SEADUSTE JA LOODUSE TEOORIATE PRAKTILISE KASUTAMISE VÕIMALUSTE JA LAHENDUSTE UURIMISES JA TEOSTAMISES, LUUES VASTAVATE JUHISTE, MEETODITE JA VÕTETE SÜSTEEMI. Bioloogi seos teiste teadus harudega: *Biofüüsika-käsitleb organismides toimuvaid füüsikalisi protsesse(osmoos)*Biokeemia-uurib organismide keemilist koostist, ainevahetus protsesse, muundumis reaktsoone ja muud säärast(valgud, rasvad, nukleiinhapped) * Biomeetria -Maatemaatiliste meetodite kompleks organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimist ja katsete planeerimiseks. *Looduskaitse-Loodus varude ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. *Taime-ja loomageograafia-Taimede ja loomade levik maal. *Küberneetika-teadus juhtimisest ja seosest(eeskujuks elus organismid) Bioonika-Bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja parema...
Fosfoli- kaitseb seda kahjulike mõju- piidide ja valkude massi suhe on enamast ühe- tuste eest ja ühendab rakke oma- sugune. vahel. Ainete transport läbi raku- membraani. Aktiivne ja passiivne transport, difusioon, osmoos, fagotsüto os, pinotsütoos. Tsütoplas- Eristatakse sileda-ja karedapinnalist tsütoplas- Mööda kanalikesi toimub ainete mavõrgustik mavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad val- rakusisene liikumine. Lisaks trans- ke sünteesivad organellid-ribosoomid. Sileda- pordile on võrgustik seotud mitmete pinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad
1. Rakuteooria põhi seisukohad : *) kõik organismid on rakulise ehitusega *) iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust jagunemisel. *) rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 2. Loomsed koed: Epiteelkude- tihedalt, naha pindmine osa. Sidekude- hajusalt, ümbritseb rakuvaheaine, ühendab org. Koed ühtseks tervikuks. Lihaskude- pilikud, müofibrillid, rakud muudavad mõõtmeid Närvikude- pikad jätked, pea- ja seljaaju moodustajad. 3. Tsütoplasma koostis: Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. Ülesanne: liidab kõik organellid ühtseks 4. Tuuma koostis: tuumake (tuumas) , poorid, kromosoomid,kromatiin (niidikesed), 5. Tuumakese tähtsus: toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. 6. Kromosoomid- puhkeolekus ei näe, (siis nim neid kromatiinideks) enne jagunemist muutuvad nad nähtavaks. Nukleosoomne fibril...
Rakuteooria: -Kõik organismid koosnevad rakkudest -Iga uus elu saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel -Ainuraksed -Hulkraksed -Ainuraksed on mikroskoopiliste mõõtmetega, aine- ja energiavahetus rakumembraani kaudu -Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Loomarakk -Rakumembraan: -Koosneb fosfolipiididest ja valkudest -ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke, annab rakule kuju -Ainete transport läbi rakumembraani: -Passiivne transport .- difusioon(kõrgemalt konsetratsioonilt madalamale, kuni tasakaalustub -gaasid) ja osmoos (lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalama konsetratsioonilt kõrgema suunas tasakaalustumiseni) (membraani läbivad vesi, gaasid, etanool väiksed molekulid), ei vaja lisaenergiat -Aktiivne transport transportvalgud juhivad läbi membraani ainult vajalike aineid, vajatakse energiat -Retseptorvalgud osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga, seovad rakku ümbritsevast keskkonnast ...
Plastiidid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell(kloro,kromo,leuko) Vakuoolid-membraaniga ümbritsetud põiekesed,sisaldavad varu ja jääkaineid Lipiidid-org ühendite rühm,ei lahustu vees(rasv,õli,vaha) Rakukest-rakumembraanist väljapoole jääv ümbris,koosneb tselluloosist v kitiinist Tselluloos-taimne süsivesik,taimerakkude seinte kiudaine Poorid-nendest läbivad vesi,gaasid ja madalmolekulaarsed ühendid Biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped) Ligniin-puidu põhistruktuuri kuuluv jäikust andev looduslik polümeer, puitaine Pektiin-taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid Difusioon-vahetus kokkupuutes olevate ainete aeglane segunemine aineosakeste soojusliikumise tõttu Osmoos-lahusti imbumine poolläbilaskva vaheseina kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem Kattekude-taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude Ksüleem- taime juhtkimbu pu...
RAKUTEOORIA 1. Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop 2. Robert Hooke - esimene valgusmikroskoop 3. Karl Ernst von Baer - avastas imetaja munaraku 4. Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - rakuteooria põhitees 5. Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoht Prokarüoodid e. eeltuumsed - ainult bakterid, puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Eukarüoodid e. päristuumsed - on tuum, kõik teised elusorganismid. LOOMARAKK Rakumembraan - kaitseb rakke - Ainevahetus Aktiivne ainevahetus(difusioon) - madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale (vajab energiat) Passiivne ainevahetus(osmoos) - kõrgemalt madalamale (ei vaja energiat) Rakutuum - DNA säilitamine - juhib raku elutegevust ja selles toimivaid protsesse Tuumake - toodab ribosoome ja RNA süntees Tsütoplasma - seob rakuorganellid tervikuks - tagab toitainete laialikandmise rakus Tsütoplasmavõrgustik (ER) Siledapinnaline ER - va...
BIOLOOGIA RAKK KONTROLLTÖÖ Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia - rakubioloogia Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop Robert Hook - esimene valgusmikroskoop Karl Ernst von Baer - avastas munaraku Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoha sõnastaja Prokarüoodid ehk eeltuumsed Eukarüoodid ehk päristuumsed Loomaraku ehitus ja talitus Rakumembraan: ümbritseb rakke andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke Difusioon - gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas Tuum: sisaldab ja säilitab pärilikku infot, juhib raku elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse Tuumake: ribosoomide moodustumine ja RNA süntees Tsütoplasma: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks n...
RAKUÕPETUS Mõisted: tsütoloogia, ainurakne, hulkrakne, prokarüoot, eukarüoot, karüoplasma, homoloogilised kromosoomid,, histoonid, nukleosoomne fibrill, aktiivne transport, transportvalgud, osmoos, difusioon, plastiidid, klorofüll, karotinoid, tsentraalvakuool, turgor, heterotroof, hüüf, mütseel, viljakeha, mükoriisa,, plasmiid, gaasivakuool,, piilid 1.Rakuteooria põhiseisukohad. 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? 3.Millega on võimalik uurida rakke? 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 5. Milline on väikseim ja suurim rakk? 6.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. 7.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. 8.Tuumakese ülesanded. 9
molekulid, mis on rakumembraanide peamiseks koostisosaks. Molekuli üks ots on seostuv vee molekulidega ehk hüdrofiilne, teine ots on vett tõrjuv ehk hüdrofoobne. ● Passiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani mis ei vaja lisaenergiat ● Aktiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani, mis vajab lisaenergiat ● Difusioon - gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda ● Osmoos - molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse ● Fagotsütoos - tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel ● Pinotsütoos - vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel ● Tsütoskelett - valguniitidest koosnev võrgustik tsütuplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks ● Mikrofilamendid - peenemad valguniidid tsütoskeletis, mis tagavad
1)rakk-organismi kõige väiksem koostisosa millel on kõik elutunnused 2)rakuteooria-bioloogia aluspõhimõte 3)rakuteooria peamised seisukohad 1)kõik organismid koosnevad rakkudest 2)uued rakud tekivad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3)kõiki elutunnused 4)organismid jaotuvad 1)1rakulised-organism kelle kehakoosneb 1rakust nt protistid 2)hulkraksed 5)rakud jaotuvad eeltuumsed ja päristuumsed 6)tsütoloogia-rakuõpe,uurib rakkude ehitust,talitust 7)rakk koosneb teda ümbisevast rakumembraanist tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest 8)tsütplasma-poolvedelrakusisu,milles paiknevad organellid. 9)tsüttähtusus 1)aitab säilitada raku kuju 2)seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks,kindlustab nende koostööd 3)tagab toitainete laialikandumist rakus 10)Organell-eri talitlusega rakuosa,mis on ümbritsetud membraaniga, organellid-arvatavasti endosümbiootilisepäritoluga organoidid-raku tsütoplasmas olevad spetsialisee...
rakusisaldis ei avalda enam rakuseinale survet (piirplasmolüüs) ja P=0. Leidke turgorrõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on – .... MPa ja osmootne rõhk .....atm. Ψ =P−π ⇒ P=Ψ + π Φ−veepotentsiaal P-turgorrõhk π −osmootne r õ h k Leidke osmootse rõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on –...... atm ja turgorrõhk ...... MPa. Ψ =P−π ⇒ π =P−Ψ 1 atm=0.1 MPa Φ−veepotentsiaal P-turgorrõhk π −osmootne r õ h k Defineerige osmoos ja esitage konkreetne näide osmoosi kohta taimerakus Vee liikumine diffusiooni teel läbi poolläbilaskva membraani. Osmoos on vee rakkudesse sisenemise põhiline mehhanism. Taimerakk on osmomeetriga analoogiline süsteem. Rakumembraan on poolläbilaskev (läbitav põhiliselt vee molekulidele, mitte rakumahlas lahustunud ainetele). Vakuoolis lahustunud ained (sahhariidid, orgaanilised happed, ioonid), samuti ainevahetuse vaheproduktid tsütoplasmas osalevad osmootse potentsiaali ()
Membraani ülesanded: * eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast * kaitseb kahjulike mõjude eest * toimub aine- ja energiavahetus läbi rakumembraani * toimub infovahetus Rakud on omavahel liitunud kudedeks desmosoomide ehk plasmodesmide abil. Ainete transpordiviisid aine liigub rakust sisse ja välja: *passiivne ei vajata lisaenergiat (ehk ATP energiat) Nt + difusioon difunteerub läbi lipiidikihi vesi, hapnik, co2 + osmoos (teised lahustunud ained läbi fosfolipiidi kihi) * aktiivne toimub läbi kanalite ja vajab lisaenergiat. Suuremate molekulide sisse viimiseks ja ka spetsiifiliste molekulise sisse viimiseks läbi kinniste kanalite. Toimub valgukanali konfiguratsiooni muutus ehk valgukanali avamine, mis vajab lisaenergiat, allikaks ATP. Ainete sisse toomine kandjate abil. Fagotsütoos osadele loomsetele rakkudele omane ja toimub tahkete aine transport rakku.
Esmauriin sisaldab algul kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad, ainult suuremad valgud ja vererakud ei mahu läbi pooride. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivselt kõik need ained, mida organism vajab. Kehast eemdaldatakse need ained mida tagasi ei imeta. Inimese veebilanss- Sisse 1/3 söögiga ja 2/3 joogiga, tekib keha oksüdatsiooniprotsessides. Välja- ained lahustunud kujul uriini koostises, väljahingamisel, naha kaudu väljuvad vesi ja soolad. Osmoos lahusti difusioon poolläbilaskva membraani kaudu väiksema lahustunud aine konsentratsiooniga lahusest suurema lahustunud aine konsentratsiooniga lahusesse. Osmoos on organismi veekasutuses üks olulisemaid protsesse. Osmoosi teel rakkudsesse tungiv vesi tekitab neis pingeoleku. Ajus, hüpotaalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmoodne kontsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine
tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud) tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomide kokkupakkimine Talitlus: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Rakumembraan: ümbritseb igat rakku Talitlus: Aine- ja energiavahetus Ained läbivad rakumembraani: a)passiivse transpordi teel: osmoos lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani Passiivseks transpordiks ei kuluta rakk energiat. difusioon ainete iseeneslik segunemine N: vesi, gaasid, etanool b)aktiivse transpordi teel Rakud vajavad täiendavat energiat, mis saadakse ATP molekulidest. Tsütoplasmavõrgustik: koosneb kanalikestest ja tsisternikestest. Kareda tsütoplasmavõrgustiku külge kinnituvad ribosoomid (sünteesivad
kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks 7. Kuidas toimub ainete transport läbi membraani? • Passiivtransport- (ei kuluta energiat)-difusioon (aine liigub sinna, kus tema hulk on väiksem; osmoos ( lahusti liikumine selle suunas, kus tema hulk on väiksem; valgukanalid • Aktiivtransport (vajab lisaenergiat)- transportvalgud; Fagotsütoos; (pinotsütoos); ainult läbi valgukanalite 8. Tsütoplasma koostis ja ülesanded • Koosneb veest ( 60-90%); madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid; biopolümeerid, pigmendid, regulaatorained, lahustunud gaasid. • Ülesanne: seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks 9
Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elussüsteemi elemntaarüksus. 3. Kõikide organismide rakud on sarnasedehituse,keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. 4. Tütarrakude moodustamine toimub emarakus jagunemise(mitoosi) teel. 5. Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. 6. Hulkrakuses organismis sarnase ehituse ja talitusga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Tuumsed: 1. Prokarüroodid ehk eeltummsed- puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle, memraanseid struktuure(baktereid). 2. Eukarüoodid ehk päristuumsed tuum on olemas, ainu-ja hulkraksed. Rakkude kuju on väga erinev(looma,taime,seenerakud) Mõisted loomarakk Golgi kompleks- toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb rakumembraani moodustamisel. Rakumembraan- ümbritseb, piiritseb rakku. Säilitab raku kuju.hoiab ära tsütoplasma ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
