Viirusosakese kapsiid on jäik, kompaktne ja kindla ülesehitusega struktuur, mis on sarnane Lego klotsodest kokku pandud esemetega. Viiruse kapsiid koosneb kindlast arvust valkudest, mis on omavahel seotud füüsikalise ka keemilise sidemega. -3- Viiruste paljunemine Väljaspool rakku on viirusoaskesed ümbritsetud jäiga kapsiidiga ning neil puudub paljunemiseks vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga. Setõttu ei saa viirused (erinevalt rakkudest) kasvada suuremaks ja paljuneda jagunemise teel. Viiruste paljunemine toimub elusates rekkudes ning sellesks peab viirusosake kõigepealt sisenema rakku. Seda protsessi nimetatakse raku makatamiseks. Raku nakatumisel eristatakse mitut etappi. Esnalt peab viirusosake seonduma raku pinnale, seejärel sisenema rakku ja vabastama oma genoomi kapsiidist. Alles seejärel osutub võimalikiks viiruste genoomi paljunemine.
VIIRUSED KT 30 September · Viirused ei ole rakulise ehitusega · Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli · Neil puudub ainevahetus, nad ei reageri väliskeskkonna muutustele · Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljunemisek panevad tööle enda peremeesrakud, mis seejärel hävib. · Nad on rändavad ,,halvad uudised" Viirused jaotatakse: DNA ja RNA viirusteks Rna viirused: Tubakamosaiigi viirus ja gripiviirus Mõnel viirustüübil on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakus kaasa võtnud VIIRUSTE PALJUNEMINE · On kaks võimalust : a) Lüütiline paljunemine st peremeesrakk hävitatakse b) Lüsogeenne paljunemine PP-esitlus 16sept. NOHU 1) sümptonid 2) Leviku teed 3) levik maailmas 4) ravi, vaktsiin max 3min, 5 slaidi
· Miks ei saa iseseisvalt paljuneda? Nad ei suuda seda oma ehituse eripära tõttu, puudub vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga · Viiruse ehitus Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku · Viiruste seltsid 1. DNA-viirused: herpesviirusete, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond 2. DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskriptaas, Nt. Retroviiruste sugukonna viirused, hepatiit b 3. RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumpsi- ja marutõveviirus 4. Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: satelliitviirused, viroidid · Viiruste paljunemine Kõige pealt toimub nakatumine, mille käigus kinnitub viirus raku pinnale ning liigub raku sisemusse, kus ta vabaneb kapsiidist ning liigub tuuma või tsütoplasmasse. Edasi toimub viiruse paljunemine
9.Viiruste kasutamine. Kasutatakse omadust, et viirustel on võime viia geene ühest organismist teise. Geenitehnoloogias kasutatakse: meditsiin(geeniteraapia, transgeensed organismid); põllumajandus (transgeensed taimed- viljakamad, haigus/külma kindlamad) keskkonna puhastamine(transegeensed organismid- ülireostuse puhastamine). 10. Milles seisnevad taimeviiruste iseärasused? Taimeviiruste ehituses puuduvad kapsiidivalgud, mis suudavad rakukesta lagundada. Seetõttu sisenevad viirused taimerakkudesse üldjuhul vigastuste kaudu. 11.Mis on transduktsioon? Viiruste poolt teostatavat geenide ülekannet nim.transduktsiooniks.Sel teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või organismi.Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. 12. Tooge näiteid inimesele haigusi põhjustavatest DNA viirustest. DNA viirustest on tingitud näiteks rõuged ja tuulerõuged.
Starship Starship loob naka tamisel uue DBR sektori, säilitades endise ja säilitades ka programmikoodi MBR sektoris, kuid muutes MBRis viita nii, et kõigepealt käitatakse viiruse DBR ja alles seejärel algne DBR. Stealthviirus tema tööpõhimõte seisneb BIOSi rutiinide saboteerimises nii, et nad annaksid ketta kohta valeinformatsiooni. Lihtsamad stealth viirused näitavad nakatunud faili suuruse asemel algse faili suurust. Stoned Kui arvuti käivitatakse viirusega nakatunud kettalt, siis installeerib Stoned end süsteemimälu algusesse residentselt. Katkestusvektor 12 liigutatakse ära ja CHKDSK teatab, et arvutil on 2Kb vähem mälu kui installeeritud. Tehes algkäivituse flopikettalt püüab viirus samuti nakatada kõvaketta master boot sectort kui see on veel eelnevalt nakatamata.
Lüütiline tsükkel: Lüsogeenne tsükkel: *Viiruse nukleiinhape replitseerub *Viiruse nukleiinhape seostub rakutuumas või tsütoplasmas peremeesraku kromosoomi *Moodustuvad uued viiruse nukleiinhapped *Viirusenukleiinhape inaktiivne *Rakumembraan ja kest lagunevad *Viiruse geenid kanduvad tütar- *Rakk hukkub ja viirused väljuvad. rakkudesse. *Järgneb lüütiline tsükkel Viirused looduses: Viirust võib pidad rakuparasiidiks, kuna nende paljunemine toob kaasa palju muutusi rakkude talitusse. Tihti nakatunud rakud ka hävivad. Inimesel võib viirus väljenduda näiteks põletikulistes protsesseides või palavikuna. Võime järeldada, et viirused kui
Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped Ei paljune ilma Evolutsioneeruvad peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehitus
toimub põhilislt haige inim.verega või sugulisel teel.Toidugalastehalvatus,mõned hepatiidivormid.Loomad marutaud,ajukelmepõletik(puuk). Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis mood.antikehad.Kasu.Viirusi rakendatakse geenitehnoloogias. Viir us e d ... Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse süstitakse vaktsiini Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused Vaktsiin stimuleerib antikehade teket organismis. Viir Antikehad us e d ... seonduvad viirustega ja LÜSOGEENNE viivad lagundamisele. TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani (ja kesta) Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist
Viirused On bioobjektid (molekulkompleksid, rändavad geenid), mis paiknevad elusa ja eluta looduse piirimail. Ei loeta organismideks! Elusorganismidega seob neid: 1. Valkude ja nukleiinhappe (ainsuses hape!) olemasolu 2. Võime muteeruda, eriti kiiresti mutateeruvad RNA viirused: nt gripp, HIV 3. Viirused evolutsioneeruvad - uute omadustega viirustüvede teke Viimased olid SARS (kokku paarsada surnud üldse), linnugripp (praegu olemas vaid linnult inimesele minev vorm, kui läheb inimeselt inimesele, on jama majas) 4. Ka viirustel endal on parasiidid, ehk viirustel parasiteeruvad viirused. Elutute objektidega sarnasused 1. Puudub rakuline ehitus 2. Puudub iseseisev paljunemine 3. Puudub iseseisev ainevahetus 4. Neil on kriitiliselt väiksed mõõtmed
Viirused 1796-esimene vaktsineerimine. 1880-esitati haiguse ,,Idu teooria". 1885-esimene inimese vaktsineerimine marutõve vastu. Organism toodab viiruse vastu antikehi. Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsiin-surmasud või nõrgestatud viirus. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumitega. Elusorganismi tunnused-ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad, muteeruvad. Eluta objektid-puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus. Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk visioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirus-bioloogiline objekt. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ained elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia-teadus, mis uurib viirusi. Viiruse uurimise tegi võimalikuks mikroskoob. Genoom-nukleiinhapped sõilitavad pärilikku infot. Kapsiid-kaitseb geenomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab ...
olema struktuurigeen (info nimetatakse peremeesraku membraanist. viirusosakese ankurmolekulideks e. Aineliselt koosneb moodustamiseks), Antiretseptoriteks ning mis lipiididest. regulatsioonigeen (määrab võimaldavad viirusosakesel peremeesrakus vajaliku geeni kinnituda peremeesraku avaldumise), membraanile. Viirused on replikatsioonigeen (suunab seetõttu peremeesraku suhtes viiruse genoomi spetsiifilised. kahekordistumisele) Viiruse talitlemine Talitlemine tähendab viiruse genoomi kahekordistumist. See toimub peremeesraku tuumas. Pärast viiruse paljunemist peremeesrakk alati hukkub. Viiruste talitlemine koosneb 2 etapist: 1. Peremeesraku nakatamine- viirusosake kinnitub peremeesraku membraanile ankurmolekulidega
6.4 Viirused 1. Mis kujuga on viirused? Keraja, silinderja, hulktahuka kujuga. 2. Kirjeldage viiruse ehitust. Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga viirusosakese genoomi valguline kapsiid. Kapsiidivalkude korrapärane paigutus annab viirustele iseloomuliku kuju. Mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris. See on enamasti moodustatud peremeesrakku ümbritsevast membraanist, aga võib ka sisaldada viirusele omaseid valke. Enamik kapsiidi ja ümbrise koostises olevaid valke on viiruse genoomi kaitseks. 3. Mis tähtsus on viiruse kapsiidil ja selle ümbrisel? Kapsiid ümbritseb viiruseosakese genoomi, mis annab viirusele iseloomuliku kuju. Enamik kapsiidi ja ümbrise koostises olevaid valke on viiruse genoomi kaitseks, osa neid aitab aga viirusosakesel peremeesrakule kinnituda ja selle ümbriseid lagundada. 4. Milleks on viirusel vaja peremeesrakku? Seal toimub uute viirusosakeste moodustumine. 5. Millised ge...
Viirused Darja Davõdova, 11b klass Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogi lised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. Viiruste esinemine Taimeviirus Loomaviirus Inimeseviirus Putukaviirus Seeneviirus Bakteriviirus Viiruseviirus Viirused kui elus ja eluta looduse vahevormid Elusorganismide Eluta looduse tunnused tunnused Koosnevad valkudest ja Puudub rakuline ehitus nukleiinhapetest Paljunevad peremeesorganismi Puudub rakuline ehitus kaasabil Muteeruvad Evolutsioneeruvad Viiruste suurus ja kuju Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 m m. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag).
paksenemise tõttu. Tekivad koilotsüüdid, kidurate tuumade ja selge haloga suurenenud keratinotsüüdid. Tüüka tekkeks kulub 3-4 kuud. Viirusinfektsioon jääb lokaalseks, tavaliselt taandareneb spontaanselt, kuid võib taastekkida. Viirus saadakse lähikontaktil, infitseeritakse naha ja limaskestade rakke. Koetropism sõltub viiruse tüübist. Viirus persisteerub basaalkihi rakkudes, toodab viirust lõplikult diferentseerunud keratinotsüütides. Viirused põhjustavad healoomulist rakkude kasvu tüügasteks. Teatud tüüpe seostatakse düsplaasiaga, mis võib muutuda kofaktorite toimel kantseroosseks. Teatud HPV tüüpide DNA on integreeritult tuumorirakkude kromosoomides. Vähemalt 85% emakakaela kartsinoomisdest on integreeritud HPV-DNA. E6 ja E7 HPV-16-l ja -18-l on onkogeenid: seostuvad ja inaktiveerivad raku kasvusupressorvalke, p53 ja p105. Ilma nende
Viirused Viirused on: ● Üliväikesed ● Rakulise ehituseta ● Mõned elus, mõned eluta objektid ● Rakusisesed parasiidid Viiruste omadused, mis näitavad, et on elus: ● Sisaldavad pärilikkusainet (DNA; RNA) ● Sisaldavad valke ● On võimelised muutuma ja arenema Viiruste omadused, mis näitavad, et pole elus: ● Puudub iseseisev ainevahetus ● Puudub rakuline ehitus ● Puudub iseseisev paljunemisvõime Viirused koosnevad pärilikkusainest ning pärilikkusainet ümbritsevast valgulisest kattest. Nad vajavad paljunemiseks teiste organismide rakke. Viirushaigused ning nakatumisviis Nakatumisviis Viirus Piisknakkus Gripp, viiruslik nohu, punetised, mumps Viirushaigega otsene kontakt Tuulerõuged, lee...
VIIRUSED DEFINITSIOON Viirus on rakusisesed parasiidid. On elus molekulid või struktuuriüksused, päris elusorganismiks nimetada ei saa. On väga väikesed geneetilised elemendid, mis paljunevad teise organismi rakus. Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid. Puudub rakuline ehitus. Paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Kujutavad endas DNA vei RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest ja lipiididest kest. EHITUS Valkudest koosnev kest ehk nukleiinkapsiid olev DNA või RNA. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidikest. On olemas ka viiruseid mis rake tungimisel vajalikke ensüüme ja ribosomen omavad paljunemiseks. ELUTEGEVUS 2 olulist etappi: Peremeesrakus, mida ta nakatab ja väljaspool peremeesrakku, kus ta eksisteerib sisuliselt koi keemiline ühend. Viiruste eluviisid rakkudes: Produktiivne e lüütiline e tsütolüütiline kas...
Bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub korduv replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees, neist tekivad uued viiruseosakesed ning toimub bakteri surm. LÜSOGEENNE TSÜKKEL Rakku sisenenud GENOOM lülitub peremeesraku koostisesse ja säilib seal mingi aja mitteaktiivses olekus. Peremeesraku jagunemisega kanduvad geenid edasi tütarrakkudesse. Viirused on organismidele kahjulikud, põhjustades haigusi ja tihti ka surma. Nad võivad ka geene ühest organismist teistele üle kanda. LEVINUMAD VIIRUSED tuulerõuged, herpes, soolatüükad, marutaud, mumps, punetised, HIV. INIMENE kaitseb ennast viiruste eest, kui võtta antibiootikume või, kui keha toodab antikehi. TAIMED eritavad lipiide, mis vähendavad vastuvõtlikkust. GEENITEHNOLOOGIA on biotehnoloogia haru, mis tegeleb geenide ülekandmisega ühest organismist teise. GMO-de PLUSSID suurem saagikus, väiksem keskkonna saastatus, uued ravimid.
VIIRUSED Mis on bakterid? Viirused ei ole rakulise ehitusega. Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskkonna muutustele. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. Suurus: 0,01 ... 0,3 µm (3 miljondikku mm-st). Suurimad viirused on rõugeviirused. Mis kaitseb meid viiruste eest? IMMUUNSÜSTEEM, mille moodustavad valged vererakud ehk lümfotsüüdid: B-lümfotsüüdid, mis toodavad antikehasid T-lümfotsüüdid, mis lagundavad valesid valke tootvaid rakke. Makrofaagid ehk õgirakud, mis fagotsütoosi teel toituvad antikehadega märgistatud "vaenlastest". Kui pärilikkusaine on peremeesrakku vallandatud, saab viirus raku juhtimise üle võtta. Nii
Elusobjektidega erinevus-1.viirusel ei ole rakku 2.viirused ei suuda iseseisvalt paljuneda 3.viirustel puudub ainevahetus keskkonnaga. Elusobjektidega sarnasus-mõlemal on pärilikkus, muutlikkus. Ehitus-1.Viiruse genoom-pärilikkuse aine-DNA viirused ja RNA viirused. Vajalikud on geenid. 2.Kapsiid-kaitseb kahjulike kk. tegurite eest. Valgumolekulidest kate. 3.Ümbris-tekib raku membraanist, kui viirus väljub. Paljunemine-vaja peremeesrakku.1)Viirus seondub peremeesraku membraanile. Selleks, et viirus saaks seonduda on tal viirus ankurmolekulid-peavad sobima rakumembraani retseptoriga. 2)Viirus siseneb rakku või siseneb ainult viiruse genoom. 3)Viirus muudab raku elutegevuse endale sobivaks.
Inimene võitleb viirusega antikehi kasutades, taime kaitse viiruste eest vahakiht. 9. Millised on viiruste sarnasused elusorganismidega ja millised elutute objektidega? Elus Ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad ja muteeruvad. Eluta Puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus 10. Miks alles peale 1931 aastat õpiti tundma viiruste ehitust? Siis leiutati elektronmikroskoop 11. Millise kujuga võivad viirused olla, too näiteid! Viiruste suurus on 0.01 0.3 mikromeetrit. Nende kuju võib olla kera, pulk või bakteriofaag. 13. Oska joonistada viiruste ehitust (HIV; bakteriofaag) 14. Ümbrise, kapsiidi, genoomi ülesanded ümbris- peremeesraku membraanist kapsiid- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku genoom- säilitavad pärilikku infot 15. Kuidas klassifitseeritakse viiruseid nukleiinhappe alusel? DNA-viirused: herpes, papilloom
ülesandeks: kaitse, peremeesraku ära tundmine Genoomis olevate geenide ülesanded: *replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise *regulaatorgeenid: mõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) *struktuurigeenid: kindlustavad viirusrakkude sünteesi Viirused jaotatakse: Nukleiinhappe alusel: *DNA viirused( herpes, adeno, papiloom) *RNA viirused(HIV, gripiviirus, punetised, lastehalvatus, puukentsefaliit) peremeesraku järgi: *taime-,looma-,putuka-,seene- jne viirused bakteriofaag-on viirus ,kes parasiteerib bakteritel Viiruste paljunemine: -ainult elusrakkudes!!!! -rakutuumas,tsütoplasmas 1.viirus kinnitub peremeesraku pinnale antiretseptoritega 2.viirusosake vabaneb ümbrisest või kapsiidist tsütoplasmas või rakutuumas 3.genoom on peremeesrakus vabanenud (1-3 raku nakatumine) Algab lüütiline elutsükkel 1.viiruse genoom kordistub rakutuumas/tsütoplasmas 2.toodetakse viirusvalgud 3
krooniliseks maksapõletikuks,mis kaalulangus,piinav võib viia maksasidekoestumise ehk kõhulahtisus,nõrkus) tsürrioosi või maksavähini) VII. Vaktsiin on surmatud või nõrgestatud viirused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta.Ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia on teadus mis uurib viiruseid. Genoom nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonna mõjutuste eest ja aitab viirusi genoomi peremeesrakku Ümbris koosneb tavaliselt peremeesraku membraanist Bakteriofaag on viirus,mille peremeesrakuks on bakter Viirus bioloogiline objekt
valguline kapsiid. Genoomis on kolme sorti geene 1)struktruurigeenid-viiruse geenid, mis kindlustavad uute viirusosakeste moodustamise 2)regulaatorgeenid- viiruse geenid,mis reguleerivad peremeesrakku geenide avaldumist, enamasti lülitavad välja peremeesraku geenid 3)replikatsioongeenid-viiruse geenid, mis kindlustavad geenide paljunemise.Viirused on enamasti spetsiifilised ehk nakatavad vaid kindlat peremeesorganismi Evolutsiooni käigus on viirused tekkinud peaaegu kõikidele organismidele: viirused, mis nakatavad inimest, ahve, baktereid . Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). Bakteriofaag – on viirus, mis nakatab baktereid. DNA on pakitud päisesse. Nakatumise käigus surutakse viiruse DNA ohvrisse läbi „kaela“ ja „saba“. Kasutatakse bakteriaalsete haiguste raviks. Kasutatakse ka geenitehnoloogias, kui tahetakse bakterisse viia kindlat infot sisaldav DNA. Viiruse elutsüklid: Lüütiline elutsükkel: 1)Bakteriofaag kinnitub rakule (nakatumine)
organismide (bakterid, protistid, seened) uurimist. Kolm teadlast, Adolf Mayer, Dimitri Ivanovski ja Martinus Beijerinck uurisid tubaka mosaiik-haigust ja leidsid, et selle taimehaiguse tekitaja on oluliselt väiksem kui bakter, sest ta ei olnud nähtav valgusmikroskoobis. Algul nimetati seda nakkushaiguse tekitajat nakkavaks elusaks vedelikuks. Termin virus (eesti keeles viirus) võeti kasutusele hiljem. Viroloogia on teadusharu, mis uurib viirusi. Kas viirused on elus? Viirused asuvad elusa ja elutu looduse piiril. Viirused kui elusorganismid Omavad pärilikkuseainet. Arenevad aja jooksul. Omavad võimet muutuda. Miks ei saa viirusi lugeda elusorganismideks? Puudub rakuline ehitus. Ei oma iseseisvat ainevahetust. Ei ole suutelised iseseisvalt paljuneda. Viiruse ehitus Kujult sarnanevad viirused kristallide, kerade või pulkadega. Viirustel puudub tuum ja tsütoplasma.
Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused.
Viirustel on järgmised omadused: 1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid. 2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. Kas viirused on elus? Viirusi tuleb käsitleda kui erakordselt lihtsaid mikroobe ja ühtlasi kui äärmiselt keerukaid isereguleeruvaid keemilisi ühendeid. Kui elu defineerida geneetilise info paljunemisena, siis on viirused elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused viirusosakestena ega pole võimelised paljunema. Viiruste elutsükkel Viroloogia uurib viiruste paljunemist rakkudes ja viirusosakeste omadusi väljaspool rakku.
VIIRUSED, BAKTERID 1. Nimeta 4 tunnust, mis tõestavad, et viirused pole organismid. · Ei suuda paljuneda peremeesrakuta · Puudub rakuline ehitus · Puudub ainevahetus · Ei suuda sünteesida rakuväliselt valke 2. Täida lüngad: a) Viiruseid ümbritseb ümbris, mis on tavaliselt peremeesraku genoomist. b) Viiruse sees on genoom (DNA, nt. herpes, tuulerõuged või RNA nt. gripp, marutõbi), mis on ümbritsetud kapsiidiga. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse
hakkab. Maailmas on ligi 170 miljonit viirusega nakatunud inimest ja igal aastal esineb 3 kuni 4 miljonit uut haigusjuhtu.Eestis on 1%haigestunuist ehk ligi 14 000 inimest. KUIDAS NAKATUTAKSE CHEPATIITI? Chepatiit viirus levib peamiselt nakatunud vere kaudu, viiruse ülekandeks piisab isegi ühest veretilgast. Viirus on kuivanud veres püsinud kauem kui palju teised viirused,isegi kuni kolm kuud. Tüüpilised nakatumisteed: *vere ja verekomponentide ülekanded(doonorlus) *ühiste süstlanõelte kasutamine *saastunud või ebapiisavalt steriliseeritud instrumentide ja nõelte kasutamine meditsiiniliste ja stomatoloogiliste protseduuride juures *kõrvade või kehaosade augustamine *tätoveerimine Sugulisel teel levimist esineb harva, samuti nakatunud emalt lapsele
Viirus-rakulise ehituseta bioobjektid, elusa ja eluta looduse piirimail paiknevad objektid, mis koosnevad nukleiin happest ja valkudest. Viroloogia-viirusi uuriv teadusharu. Viirusosake- väljaspool rakku eksisteeriv viirus, millel on iseloomulik kuju, suurus, kindlad füüsikalised- ja keemilised omadused. Viiruse genoom- kõige tähtsam komponent ja kõigi omaduste määraja viirusel, milleks on DNA või RNA molekulid. Viiruse geenid- replikatsioonigeenid, regulaatorgeenid, struktuurgeenid. Viirusvalgud- replikatsioonivalgud: vastutavad viiruse genoomi paljunemise eest. Regulaatorvalgud: kontrollivad raku ainevahetust. Struktuurvalgud: moodustub koos genoomiga viirusosakesi ja kaitsevad neid väljaspool rakke. DNA- viirused-1) herpesviirused (tuulerõuged, ohatis), 2) adenoviirused, 3)bakuloviirused,4) papilloviirused (soolatüükad). RNA- viirused- 1)gripiviirused, 2)paragripiviirused,3) enteroviirused ja rinoviirused,4) leetriviirus,5) mumpsivii...
Viirused 2009 Viirused · Viirused (ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Viirused · Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande). Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda
· ümbritsevad kõiki organisme · toiduainete-, farmaatsia- ja tekstiilitööstuse tarbeks toodetakse mitmesuguseid valgulisi ensüüme (nt. pesupulbrites) Priionid ...on rakutud molekulaarstruktuurid. Nakkuslikud valgumolekulid, mis kahjustavad kesknärvisüsteemi ja põhjustavad surmaga lõppevaid haigusi (nt. Hullulehmatõbi, Greutzfeldt-Jakobi haigus, Kuru haigus) Viirused ...on valgusmikroskoopides nähtamatud mitterakulised bioloogilised objektid, mis paljunevad elusrakkudes. Nad on rändavad parasiitsed geenid. Teadus, mis uurib viirusi on viroloogia. Viiruseid ei saa antibiootikumidega ravida, ravima peab organism ise või vaktsiinid. Ehitus · nukleiinhape (korraga ainult DNA või RNA), ümbritsetud kapsiidiga, mis koosneb valkudest · osade viiruste nukleiinhappe kapslitel olemas ka ümbris, mis koosneb lipiidide kaksikkihist, valkudest ja
KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: Kus ja mis aastal 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Bootsektori viirused................................................................................................................. 4 Failiviirused ehk parasiitviirused.............................................................................................. 4 Kaasfailiviirused (companion virus)......................................................................................... 6 Hübriidviirus (multiple-infector virus, multipartite virus)............................................................ 6
4)väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena Viiruse paljunemise kolm faasi: 1)peiteperiood genoomi paljunemiseks vajalike ensüümida tootmine 2)rakusisese paljunemise periood viirusosakeste tootmine 3)bakteriraku surm ja lagunemine viirusosakeste vabanemine keskkonda Viiruse paljunemise etapid: 1)viirusosakese seondumine raku pinnale antiretseptorite abil 2)viiruse sisenemine rakku ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning selle käigus sisestatakse viiruse kapsiid raku sisemusse 3)viiruse genoomi vabanemine raku tsütoplasmas 4)viiruse genoomi replikatsiooni varane staadium viirusvalkude mRNA süntees 5)viiruse genoomi replikatsiooni hiline staadium genoomi kiire replikatsioon, struktuurvalkude süntees, viirusosakeste moodustumine ja vabanemine DNA genoomiga viiruste paljunemine:
Tallinna gümnaasium ARVUTIVIIRUSED Referaat Heli Kopter 9 klass Juhendaja: Einar Kootiku Arvutiõpetaja Tallinn 2004 2 Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 4 ARVUTIVIIRUSED................................................................................................................................................5 MIS ON ARVUTIVIIRUS?.........................................................................................................................................5 MILLE JÄRGI SAAD ARU, ET SUL ON ARVUTIVIIRUS?............
Tallinna Pelgulinna Gümnaasium VIIRUSED Christer A. Tallinn 2010 PUNETISED Punetised on kerge kuluga viirus-haigus, millega kaasnevad lööve ja palavik. Punetiste kliiniline avaldumisvorm on suhteliselt kerge. Umbes 2 3 nädalat pärast nakatumist ilmnevad sümptomid. Sümptomid: - Õrn roosa lööve, mis tekib alguses näole ja levib kehale. - Suurenenud lümfisõlmed. - Palavik. Harvemini avalduvad sümptomid: - Liigesevalu - Põrna suurenemine - Silma sidekesta põletik - Köha ja punetav kurk Punetisi põhjustab togaviiruse esindaja, mis koosneb üheahelalisest RNA-st. Haigus levib tavaliselt piisknakkusena. Tõenäosus, et vaktsineerimata isik nakatub punetisse, on umbes 60% Punetistesse haigestumise kõige suurema riskigrupi moodustuvad vaktsineerimata lapsed vanuses 4 10 aastat. Punetiste diagnoosimisel seisab arst silmitsi mitme prob...
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne
sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 8. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi 10.Lüütiline elutsükkel- Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne elutsükkel- . Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; Bakterirakk paljuneb; Järgneb lüütiline tsükkel. 13. Virulentsus ehk tõvestusvõimelisus on viiruste ja bakterite tõvestamisvõime; ka nende organismide mürgisus. 14.Vaktsiin on haigustekitaja antigeene sisaldav segu, mis haigestumist ei põhjusta, kuid tekitab immuunsuse antud
Viirused Viirushaigused - Nakatumine viirushaigusse viiruse kinnitumine rakupinnale - Erinevad viirushaiguste levikuviisid 1) Piisknakkused nt. gripp 2) Toidu ja joogiga levivad viirused nt. A hepatiit/kollatõbi 3) Koevedelikuga nt. B/C hepatiit ja AIDS 4) Haigete loomadega levivad viirused nt. ensefaliit ja marutaud - Tuulerõuged Levikuviis piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud sügelus, villid, palavik Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsiin kuid selle kasutamisvajadus on küsitav Mida vanemas eas seda põdeda, seda raskem. - Leetrid Levikuviis piisknakkus, kontakt Haigusnähud nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood 10-15 päeva Vaktsiin plaaniline vaktsineerimine
VIIRUSE EHITUS Genoom on viiruse kõige tähtsam kompone nt ja kõigi omadust e määraja VIIRUSTE PALJUNEMINE ◼Esiteks peab viirus peremees raku leidma, ehk kus ta paljuneda saab ◼Seejärel siseneb ta rakku ja korraldab raku ainevahetuse ümber ◼Siis saab viirus paljuneda ◼Rakk läheb katki ning paljunenud viirus saab oma tööd edasi jätkata VIIRUSTE MUUNDUMINE ◼Viirused on pidevas muutumises. Iga hooag on viirused teistsugused. ◼Haigeks jäädes, toodab keha antikehasid, et viirust välja tõrjuda kehast. Kuid kui uued viirused tungivad kehasse, siis antikehad ei tunne uut viirust ära ja keha haigestub uuesti. ◼Vanemad antikehad, aga võivad pakkuda osalist kaitset uute viiruste vastu. ◼Sellepärast on ka teadlastel raske arendada tõhusat vaktsiini viiruste vastu kui viirused tihti muutuvad. VIIRUSTE LEVIK ◼Loomadel (inimene, koduloomad, imetajad, putukad)
BAKTERID 8. Klass Koostas E.Torv Suurus ja hulk • Väikesed - 0,5 -5 µm • Väikseim bakter (rakk) mükoplasma 0,2-0,3 µm suurim 0,75 µm Ühes piimatilgas u 100 000 bakterit Ühes magevee tilgas 1 mln bakterit Inimese nahal on rohkem baktereid kui kehas rakke – kokku inimesel u 3 kg Bakterid on eeltuumsed • Neil puudub selge tuum (pärilikkus aine on rõngana tsütoplasmas) • Väikseimad organismid • Vastupidavad • Neid on nii aeroobe kui anaeroobe • vajavad hapniku ei vaja hapniku Bakterid on üherakulised erineva kujuga A – kepikesed e. batsillid DBC – kokid e. kerabakterid (streptokokk, stafülokokk ja diplokokk) E- spirillid- spiraalsed veel keeritsbakterid F – punguvad v. jätketega (vibrioon) ja niitjad Bakteriraku ehitus Piilid Limakapsel Kest Membraan Pärilikkusaine Vibur ...
docstxt/13558353266.txt
..........................................................................6 Bakterite kasutamine põllumajanduses.........................................................................................6 ja heitvee puhastamisel ...............................................................................................................6 Bakterhaigused.............................................................................................................................6 Viirused............................................................................................................................................8 Viiruste paljunemine ...................................................................................................................8 Viiruste tähtsus............................................................................................................................9 Mõningad haigused.................................................
Ehituses on valgud ja pärilikkus aine Puudub ainevahetus Paljunevad peremeesraku abiga Ei paljune ilma peremeherakuta Muutuvad Puudub rakuline ehitus Elus: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ning aja jooksul areneda. Eluta: puudub viirustel rakuline ehitus ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema · Viirushaigusi ravitakse antibiootikumiga. Vale · Viirustel puudub pärilikkuse aine. Vale · Viirused ja bakterid on eeltuumsed organismid. Vale · Pastöriseerimisel hävivad bakteri spoorid. Vale · Bakterid paljunevad pooldudes. Õige · Bakterid on kõik rakusisesed parasiidid. Vale · Viirused võivad elada sümbioosis loomaga. Vale · Viirused paljunevad pooldudes. Vale · Bakteritel puudub iseseisev ainevahetus. Vale · Bakterid on väiksemad kui viirused. Vale
Antraksise bakter. Eestis 1962. Louis Pasteur. Yersenia pestis e muhkkatk: närilised, kirbud; must surm; pole vaktsiini · Egiptus 3500a tagasi · 1796 esimene vaktsiin RÕUGETELE- Edward Jenner · Viirushaigused: rõuged, lastehalvatus, ensefaliit, sarlakid, marutaud · 1979- maailmas loetakse rõuged likvideerituks · Robert Koch- Kochi kepike- tuberkoloosibakter, vaktsiini avastaja · Louis Pasteur- marutaudi vaktsiin 1885 · Viirused ei ole rakulise ehitusega · Koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. · Väljaspool rakku: viirusosake e virioon e partikkel · Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väiskeskkonna muutustele · Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. · Nad on ringi rändavad ,,halvad uudised" · Võimalik jagada kuju ja genoomi järgi(organismi geneetiline materjal)
Viirused viirus elus ja eluta piirimail paiknev bioloogiline objekt, mis koosneb nukleiinhapest ja valkudest Viirusel pole rakulist ehitust ega saa iseseisvalt paljuneda. Paljunemiseks kasutab ta peremeesrakku (taime/ looma/ bakterit), seetõttu nimetatakse teda vastavalt kas taime, looma viiruseks või bakteriofaagiks. bakteriofaag viiruse peremeesrakk Viirused sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot. Kuna viirused on väga väikesed, saab neid uurida vaid elektronmikroskoobiga, ning sedagi vaid paljunemise ajal. Viiruste kujud on keraja, silinderja või hulktahuka kujuga. Bakteriofaagid on aga eriskummalised oma kuju poolest. genoom liigiomases ühekordses kromosoomi komplektis sisalduv geneetiline materjal kapsiid viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: 1
BIOLOOGIA: Molekulaargeneetika ja viirused Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Genotüüp- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nimetatakse genoomiks. Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega nimetatakse pärilikkuseks. Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni alguso...
Viirused üliväiksed bioobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Elusorganismi tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime aja jooksul muutuda ja areneda. Eluta: puudub rakuline ehitus ja ainevahetus, pole võimelised iseseisvalt paljunema. Valgusmikroskoobis neid ei näe, sest nad on liiga väiksed. Näeb elektronmikroskoobis. Viirused on korrapärase ehitusega, kujult sarnanevad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees päiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat neil pole. Kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke seega on viirused rakusisesed parasiidid. Inimese rakku tunginud parasiidid võivad toimida kolmel viisil: · viiruse pärilikkusaine püsib peremeesrakkude kromosoomid mitteaktiivsena pikka aega, et siis organismi nõrgenemise puhul (nt külmetus) haigusena avalduda (nt herpesviirus)
ühest elukeskkonnast teise. Bakterid paljunevad pooldudes! Bakterite arenguks on vaja niiskust, soodsat temperatuuri, toitainete olemasolu, väikest jääkainete hulka, hapniku (aeroobidel) ja happelisust teatud bakteritel. Bakterid liiguvad keskkonnas erinevalt, mõned kasutavad viburit, mõned liiguvad endast lima välja surudes, mõni aga keerleb pöörleb taoliselt. Sõna " viirus " tuleneb ladinakeelsest sõnast " virus ", mis tähendab mürki. See on õigustatud, kuna viirused põhjustasid raskeid haiguseid, mis sageli lõppesid surmaga. Viiruste esinemine : · Taimeviirus, · Loomaviirus · Inimeseviirus · Putukaviirus · Seeneviirus · Bakteriviirus Siirutajaks nim. Tõvestaja ( viiruse, bakteri ) edasiandjat teisele organismile. Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatd. Antikehad on organismis moodustuvad erilised kaitsevalgus, mis haigusetekitajatega
- sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot Virioon väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina - tal puuduvad elu tunnused. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Viroid sarnaneb RNA-viirusega, kuid puudub kapsiid ja ümbris - paljunevad taimerakkudes - põhjustavad taimhaigusi - moodustamiseks vaja peremeesraku mõnda valku - viiruseparasiidid Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused. ELUS ELUTA · Ehituses on valgud ja nukleiinhapped · Puudub ainevahetus · Evolutsioneeruvad · Ei paljune ilma peremeesrakuta · muteeruvad · puudub rakuline ehitus · ei kasva ega arene 1.E H I T U S: - enamik keraja, silinderja või hulktahuka kujuga (keerulisem ehitus bakteriofaagil)
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................4 1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID..............................................................................5 1.1 ,,Süütud" viirused...........................................................................................5 1.2 Andmeid hävitavad viirused ..........................................................................5 1.3 Programmifaile nakatavad viirused ...............................................................5 1.4 Spawing-tüüpi viirused ..................................................................................6 1.5 Parasiitviirused...............................................................................................6 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused ...........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
