LIIGITEKE Liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond. Liigiteke tähendab kahe populatsiooni vahelise bioloogilise ristumisbarjääri teket. Geograafiline ehk allopatriline liigiteke Ühe liigi jagunemine kaheks või enamaks geograafilise isolatsiooni tõttu (mäeahelike teke, mandrite triiv). Geograafiline isolatsioon § Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuval üksteisest liiga kaugel. § Tekib uus, olemasolevast eraldatud osa-areaal, mille asustab vaid väike osa algsest populatsioonist. Võib toimuda nt seemnete sattumine kaugele ookeanisaartele, populatsioonilainetest tingitud suured rännakud. Tõenäoliselt on Galapagose saarestiku vindi- ja kilpkonnaliigid tekkinud Lõuna - Ameerika mandrilt saarestikku sattunud üksikute isendite paljunemisel ja
eelispaljunemises. Lõhestava valiku võivad põhjustada ka sesoonsed muutused. (räimed, võililled) LIIGITEKE Darwini ajast valitseb seisukoht, et Maad asustavad liigid on tekkinud varem elanud liikidest. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Liigi isendid ristuvad omavahel vabalt ja annavad viljakaid järglasi. Bioloogiline isolatsioon (punane leeder ja must leeder) Ajaline isoleeritus(erinev paljunemisperiood). Näiteks saaremaal kasvavad must ja punane leeder ei ristu, kuna punane leeder õitseb varem. Põdrad: sugurakkude biokeemiline sobimatus Loomaliikide ristumist aitab vältida nende käitumine paljunemisperioodil. Kutsehüüd, pulmatants, lõhnaained aitavad ära tunda liigikaaslasi ning välistavad ristumise võõrliikidega. Hübriidid Lähedased liigid võivad anda hübriidseid järglasi hübriide
geenide eristumise võimalus. Kombinatiivne muutlikkus:geenide alleelide omavaheline kombineerumine. Geenivool:Mutatsioonide siirdumine vaadeldavasse populatsiooni, sisseränne võib aga muuta ka olemasolevate alleelide sagedust, kui see on doonorpopulatsioonis teistsugune. Geneetiline triiv:puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. Liigi tekke barjäärid, bioloogiline isolatsioon Barjäärid jagunevad kaheks:Geograafiline isolatsioon, logistika ei võimalda kohtuda(poro, haribu). Loodus katastroofid, mis teatud kohas vähendavad liigiarvukust. Bioloogiline isolatsioon. Ökoloogiline:teatud liikidel on ajaliselt erinev tolmnemis aeg(harilik- ja hõbekuusk). Spetsiifilised signaal tunnused:emaste ligi meelitamiseks(tedremäng). Anatoomiline:kehaehitus ei võimalda paarituda(karu ja hiir). Biokeemiline:
mänikord tavalist kasvuhoonekilet. Tähtsaimaks peeti materjali enda tuuletihedus kuna minimaalse läbipuhutavuse saavutamiseks peab materjal olema piisava tihedusega ja väimaldama konstruktsioonil hingata. Vooder Voodri eesmärk on rohkem välimus, üldilme ning ka siis vee ära hoidmine Peamised materjalid on: puit, klaas, vooderplast, krohvitud betoon. Isolatsioon Iidses Egiptsus ehitati maju paksust telliskivist et päikese kuumus ei pääseks sisse.Kreeklased ehitasid aga sel ajal kaks seina et nendevaheline õhk hoiaks aastaajast olenevalt kas külma või sooja.Viikingid aga kasutasid muda puitu ja tahutud seinadega et pragud kinni panna.Keskajal rikkad inimesed riputasid vaipu seinade peale.Kaasajal kasutatakse klaasikiude, vahtpolüsteroollehti, puuvill, tselluloos ja isegi lambavill.
1. Üldised elektri tingmärgid Elektri joonistel kasutatakse DIN normide kohaseid tingmärke Seadme piirjoon Juhtmete ristumine ilma elektri ühenduseta Juhtmete ühendus Autodel kasutatakse ühejuhtmelist elektriseadmestikku. Teiseks juhtmeks on metallosad, mida nimetatakse massiks. Seepärast peavad juhtmed olema nii hästi isoleeritud, et kunagi ei tekiks juhuslikku massiühendust. Kuigi elektriseadmestiku pinge on 12 või 24 V, talub montaazijuhtme isolatsioon vähemalt 220-v vahelduvpinget. Juhtmed valmistatakse ühesoonelistena . Et nad painutamiste tagajärjel ei katkeks, tehakse südamikud paljudest vasktraadikiududest. Juhtme otsa kuju sõltub sellest, kas autol kasutatakse kruviklemme või pistmikke. Juhe valitakse teda läbiva voolu järgi. Juhtme välisläbimõõt mm 3,2 3,6 4,3 4,6 5,7 6,7 Südamiku ristlõige mm² 1,0 1,5 2,5 4,0 6,0 10
tavaliselt vee toime poolt (väline). Kui tekib vajadus hüdroisolatsiooniks olemasolevates hoonetes, kasutatakse sisemist hüdroisolatsiooni. [1] 1.2. Survevaba hüdroisolatsioon Survevaba hüdroisolatsioon paigaldatakse filtreeruva niiskuse, hooaja tulvavete vastu, samuti dreenitavatele põrandatele ja vahelagedele niiskete tehnoloogiaprotsesside puhul. [1] 1.3. Kapillaarse imendumise vastane hüdroisolatsioon Nimetatud isolatsioon tehakse rajatiste osade isoleerimiseks vee kapillaarse tõusu tsoonis ja kaitseks mullavee vastu. Hüdroisolatsiooni konstruktsioon peab vastama ruumide lubatud niiskuse tagamise nõuetele. Teiste sõnadega – hüdroisolatsioon peab vastama veeläbilaskvuse, veekindluse, auruläbilaskvuse ja kestvuse astmele. Tihti avaldab isolatsiooni liigi ja materjali valikule mõju hooaeg, tööde teostamise tähtaeg, ehitusettevõtte võimalused ja muud põhjused. [1]
2013 aasta uuring Uuriti vanema ealiste oskusi kasutada gerotehnoloogiat, kasutamine ja mittekasutamine. Tehti neli rühma aruteluks ja individuaalsed vestlused, 26. Tulemused analüüsiti NVivo tarkvara kasutades. Tulemus näitas, et Hongkongis suhtuvad vanemad inimesed tehnoloogia kasutusse üldiselt positiivselt, eelkõige mugavus. Negatiivne oli seotud tervist kahjustavate ohtudega ja sotsiaalsete probleemidega, sotsiaalne isolatsioon ja sõltuvus.
[2] (Joonis1-4) 1.6. Lisaks Lisaks eelnevatele eristatkse veel kahte liiki niiskust: · Hügroskoopne niiskus ehk niiskus mis tekib materjalide sees olevate soolade niiskustõmbe tõttu. · Kondens vesi mis tekib kiirete temperatuuride muutumiste tõttu ja ka inimeste tõttu. 2. PÕHILISED HÜDROISOLATSIOONI MATERJALID Tehnika põhiselt toimub jaotumine kolmeks: · Membraan isolatsioon e. "Must vann" · Veetihe betoon ehk "Valge vann" · Bentonitisolatsioon ehk "Pruun vann" Lisaks eelnevale jaotatakse hüdroisolatsioon erinevate materjalide liikide järgi viieks: · Tihenduskrohv · Veetihe betoon · Isolatsioonivõõp · Bituumenpaanid ehk maakeeli tõrvapapp ja muud bituumenmaterjalid · Kunstmaterjalist paanid 2.1.Tihenduskrohv
Geograafiline liigiteke - Ühe liigi jagunemine kaheks või enamaks geograafilise isolatsiooni tõttu (mäeahelike teke, mandrite triiv). Pikem: uutesse tingimustesse sattunud popul. Isendid peavad olema kõigepealt võimelised kohanema nende tingimustega ja paljunema. Olemasolev geenifond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Geograafiline isolatsioon: · Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuval üksteisest liiga kaugel. · Tekib uus, olemasolevast eraldatud osa-areaal, mille asustab vaid väike osa algsest populatsioonist. · Võib toimuda nt seemnete sattumine kaugele ookeanisaartele, populatsioonilainetest tingitud suured rännakud. 9. Divergents - Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued, täiustunud omadused) lahknemine paljudeks liikideks
LIIGITEKE I On vaja: a)tegureid, mis põhjustavad päriliku muutlikkuse N: mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, hübriidide suremine b)tegureid, mis fikseerivad neid muutusi: LV, isolatsioon, sümbioos. Eristatakse järgmisi variante: 1) füleetiline liigiteke keskkonna aeglasel muutumisel toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel:
*Adaptsioon organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. *Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. *Erimaine liigiteke (allopatriline e. Geograafiline liigiteke)liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. *Geenivool (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.
eelispaljunemine. Tingimused: püsiv keskkond. Tagajärg: erandite kõrvaldamine. 2. Suunav valik- keskmisest teatud suunas organismide eelispaljunemine, liik muutub kindlas suunas. Tingimused: elutingimuste muutumine. Tagajärg: liik muutub kindlas suunas. 3. Lõhestav valik- keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. 4. Tingimused: erinevate elutingimustega piirkonnad. Tagajärg: ökoloogiline ja geneetiline isolatsioon. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, kohastumine, looduslik valik), mitmekesistumine. Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid. Makroevolutsioon jaotub: 1. Evolutsiooniline täiustumine- uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide teke. 2. Mitmekesistumine- Erinevate elupaikade asustamisega kaasnev uute organismitüüpide
keskkonnast tingitud tunnuste varieerumist nimetatakse modifikatsiooniliseks muutlikkuseks. Sellised tunnuseid ei pärandu vanematelt järglastele Keskkonnast tingituid tunnuseid saab uurida mittesugulisel teel paljunevate taimede abil. Mida erinevam on kasvukeskkond, seda suuremad on taimede erinevused. LIIGITEKE JA MAKROEVOLUTSIOON liik organismirühm, kuhu kuuluvad reaalselt või potentsiaalselt ristuvate loodulike populatsioonide esindajad geograafiline isolatsioon populatsioonide eraldatud, mis tuleneb geograafilistest barjääridest (nt. Mäestik, kõrb, liustik) bioloogiline isolatsioon populatsioonide eraldatus, mis tuleneb ristumisbarjäärist; isolatsioon võib olla ajaline, käitumuslik või mehaaniline ajaline isolatsioon populatsioonide eraldatus, mis tuleneb populatsioonide sugulise aktiivsuse aja erinemisest; nt 2 erinevat Ameerika kärnkonna elavad samal maa-alal, kuid looduses liigid ei
esindajaid. Kehtib tänapäevaste suguliselt sigivatel organismidel Morfoloogiline määratlus, mille kohaselt on liik populatsioonide kogum, mis mingite anatoomiliste tunnuste poolest erinevad teistest populatsioonidest. Kehtib mittesuguliselt sigivate organismide puhul Uute liikide tekkimine Uute liikide tekke eelduseks on, et populatsiooni isendite vahel tekib paljunemisbarjäär, mis takistab geenivoolu Tavaliselt takistab geenivoolu geograafiline isolatsioon, näiteks populatsioone eraldab meri mäestik või kõrb Kui uute liikide teke on tingitud geograafilisest tõkkest populatsioonide vahel, siis on tegemist allopatrilise liigitekkega ja see on kõige sagedamini esinev liigitekke põhjus Lisaks allopatrilisele liigitekkele on veel peripatriline, parapatriline ja sümpatriline liigiteke Liigitekked Allopatriline liigiteke - populatsioonide geograafiline isoleeritus viib uute liikide tekkeni
Nt. talveuni - kasulik org. rühmale, kuid kahjulik üksikisendile. Nt. Mesilased - 1 kohastumus mõjutab teisi (antiloobi kiirus) Liigi tekke tunnused: geenifond, levila, kindel kromosoomide arv, saavad omavahel ristuda, sama füsioloogiline ja biokeemiline koostis, sama ökoloogiline niss, ühtne põlvnemine Liigi geenifondi aitavad säilitada ristumisbarjäär e. bioloogiline isolatsioon ja ruumiline eraldatus e. geograafiline isolatsioon. Biol. Iso. Nt: õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudel sageli pärsitud. Liigitekke etapid: saavad kokku 2 genofondi. Toimub populatsioonide vaheline geenivool. Mutantsete geenide sageduse tõus loodusliku valiku tagajärjel. Tekib uus liik v tuleb ristumisbarjäär Makroevolutsioon Täiustumine uute senisest keerukamate ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ja areng. Hõimkonnad, seltsid, klassid
PPJ PVC isolatsiooniga paigalduskaabel Kasutusala Kohtkindlaks paigalduseks sise- ja välitingimustes, kuid mitte pinnasesse. Sobiv paigaldamiseks krohvi alla. Välipaigaldusel on vajalik kaabel otseste päikesekiirte eest kaitsta. Maksimaalne tõmbetugevus . . . . . . . . . . . . . Ax50 N/mm2 Lubatud temperatuurid Suurim lubatud temperatuur - kestval koormusel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 C - lühise korral (maks. 5 s) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160 C Madalaim lubatav paigaldustemperatuur . . . . . . . . 15 C Lubatud painderaadiused Paigaldusel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10D Ühekordselt lõplikul painutamisel . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3D Ehitus Juhe . . . . . . . . . . . . lõõmutatud vaskjuhe 1,5 4 mm2ühetraadiline, 6 25 mm2 keerutatud Isolatsioon . . . . . . .PVC, sooned eristatavad värvide järgi Vahekiht . . . . . . . . . täitematerj...
aga ristumisbarjäärid Ø Geenide edasikandumine järglastele toimub samasse populatsiooni kuuluvate isendite ristumise tulemusena või sama liigi erinevatest populatsioonidest pärit isendite ristumise tulemusena Geenide ülekannet erinevatesse liikidesse kuuluvate populatsioonidesse üldjuhul ei toimu Ø Presügootilise isolatsiooni mehhanismi teel on takistatud erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite paaritumine ning seega hübriidsete järglaste saamine. Isolatsioon võib toimida erinevatel viisidel: 1) ökoloogiline isolatsioon populatsioonid asustavad erinevaid elukeskkondi ega puutu kokku; 2) ajaline isolatsioon loomade paaritumise või taimede õitsemise ajad on erinevad; 3) käitumuslik isolatsioon erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite vahel puudub külgetõmme, pulmarituaalid on erinevad 4) isolatsioon erinevate tolmuterade edasikandjate tõttu esineb taimedel 5) isolatsioon sugurakkude sobimatuse tõttu Ø
viirusele aga ohutum Vaccina virus ei põhjusta rõugehaigusi. Sümptomid ja kulg Palavik külmavärinatega (39...40°C) Valud nimme piirkonnas Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus 2...3 päeva möödudes eellööve (leetritaoline) 5. haiguspäevast tõeline rõugete lööve (nägu kare, jäsemete sirutuskülgedel; macula - papula- vesicula - pustula) Ravi Ravi puudub Meditsiiniline abi Palju vedelikku ennetamaks dehüdratsiooni Rohtude andmine Isolatsioon Haigete, kontaktsete ja vahetu ümbruse kontroll 1.Informatsioon WHO-le igast haiguskahtlusest ja laborat. uuringu tulemusest 2.Range isolatsioon kuni koorikute kadumiseni 3.Lõppdesinfektsioon 4.Karantiin 17 päeva viimasest kontaktipäevast - 7. päev alates esimesest kontaktist kuni 17 päeva viimasest kontaktist alates - esimese haigestunu puhul individuaalne isolatsioon - maja kontaktid isoleeritakse kohe 6
müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded; · Sotsiaalministri 4.märtsi 2002.a. määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. · EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest · EVS-EN 12354-1:2005 Ehitusakustika Hoonete akustilise toimivuse hindamine elementide akustilise toime põhjal Osa 1: Ruumidevaheline õhuheli isolatsioon · EVS-EN 12354-2:2005 Ehitusakustika Hoonete akustilise toimivuse hindamine elementide akustilise toime põhjal Osa 2: Ruumidevaheline löögiheli isolatsioon · EVS-EN 12354-3:2005 Ehitusakustika Hoonete akustilise toimivuse hindamine elementide akustilise toime põhjal Osa 3: Õhuheli isolatsioon välismüra vastu · EVS-EN 12354-4:2005 Ehitusakustika Hoonete akustilise toimivuse hindamine elementide akustilise toime põhjal Osa 4: Heli kandumine väljapoole ruumi;
Täiendav kaitsevõte Kui kaht sõltumatut kaitsevõtet, ei tohi kumbki teineteist selliselt mõjutada, et ühe tõrge segab teist Tugevtatud kaitsevõtte omadused peavad olema sellised, et see tagaks sama tõhusa kaitse nagu see on ettenähtud kahe sõltumatu kaitsevõtte korral. Põhikaitse Elamute elektripaigaldites kasutatakse peamiselt: · Põhiisolatsiooni · Kaitsekatteid ja ümbriseid · Väikepinget Põhiisolatsioon on määratletud kui ohtlik pingestatud osade isolatsioon mis tagab põhikaitsme. Põhikaitseisolatsioonina võidakse kasutada mitmesuguseid: · Tahkeid isoleermateriale · Vedelaid isoleermateriale · Gaasilisi isoleermateriale Kaitsekate Kaitseb igast harilikust juurdepääsusuunast tuleva ohupuute eest Kaitseümbris on seadme siseosi ümbritsev seadmeosa, mis väldib juurdepääsu ohtlukule pingestatud osadele mistahes suunast. Väikepingena kasutatakse: · Vahelduvpinge kuni 50V · Alalispinge kuni 120V
olulisi juhuslikke muutusi populatsiooni geenifondis. Algselt suur populatsioon taastub pärast samal asustusalal, kuid juhuslikullt muutunud geneetilise struktuuriga. 12. Mis on rajaefekt? Uue populatsiooni asutab väga väike arv isendeid, kes on pärit mõnest suuremast populatsioonist 13. Mis on: Liik- organismirühm, kuhu kuuluvad looduslike populatsioonide esindajad Bioloogiline isolatsioon populatsioonide eraldatus, mis tuleneb ristumisbarjäärist. Isolatsioon võib olla ajaline, käitumuslik või mehaaniline Geograafiline isolatsioon populatsioonide eraldatus, mis tuleneb geograafilistest barjääridest(nt mäestik, kõrb, liustik) Endeem takson, mille levila piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga (nt järv, saar, mäestik) Mikroevolutsioon liigisisesed, populatsiooni tasandil toimuvad
peamiseks protsessiks. Kohastumised avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Nt loomadel varjevärvus või varjekuju, mis muudab nad märkamatuks; kõrbetaimedel sügav juurestik vee hankimiseks, lindudel eesjäsemete arenemine tiibadeks. 15. Miks kohastumised on suhtelised? 16. Selgita liigiteket, mõisted geograafiline isolatsioon, bioloogiline isolatsioon Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Seda võivad põhjustada mitmesugused asjaolud, nt liigi levila piires võivad toimuda geoloogilised või ökoloogilised muutused, mis lõhestavad liigi eraldatud populatsioonideks (joon. 2.38 õp lk 81). Enamasti algab uue liigi teke suhteliselt väikese isendirühma eraldumisest ning arvukuse muutumine arvukuse tõusu perioodil rändab osa isendeist väljapoole
c) Kunagi ei saavuta kohastumus täiuslikkust, kuna keskkond muutub kiiremini kui organismid. d) Kasulikud muutused ühes plaanis, tingivad järelandmisi teises plaanis Näiteks: antiloobid kiire start on kohastumus (kerge kehakaal vastavad lihased), samas vastupidavus aga vilets. LIIGITEKE On vaja: a)tegureid, mis põhjustavad päriliku muutlikkuse N: mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, hübriidide suremine b)tegureid, mis fikseerivad neid muutusi: LV, isolatsioon, sümbioos. Eristatakse järgmisi variante: 1) füleetiline liigiteke keskkonna aeglasel muutumisel toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel:
Etoloogia-loomade käitumist uuriv teadusharu Bioloogiline isolatsioon- ehk ristumisbarjäär. Liikidel on evolutsioonis kujunenud mitmesuguseid omadusi, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist võõra liigi isenditega.seliste omaduste olemasolu nim nii Geograafiline isolatsioon- ehk ruumiline eraldatus. Erinevate liikide levilad on üksteisest sageli eraldatud veekogude, mägede või lihtsalt kauguse tõttu Ristumisbarjäär- ehk bioloogiline isolatsioon Divergents- evolutsiooniline mitmekesistumine Kromanjoonlane- on saanud tuntuks hilisemast rändest, said tuntuks oma koopamaalidega Pärisinimene- 300 000 a tagasi tekkis aafrikas targa inimese liik Mikroevolutsioon- tagajärjeks on kogu maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine Makroevolutsioon- ehk suurevolutsiooniks nim liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut Kohastumine- liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nim kohastumusteks
Lähedusest paarisuhetes. Akadeemia, 4, 747-766 ) (Clinebell & Clinebell): Seksuaalne Emotsionaalne Intellektuaalne Esteetiline Loominguline Rekreatsiooniline Töine Kriisilähedus Kohustustel põhinev Vaimne Takistused läheduse kogemiseks (ibid) - Madal enesehinnang - Kiirustamine - Läbitöötamata vaenulikkus - Mineviku mõju - Manipulatsioonid - Rivaalitsemine Üksindus ja üksildus R. Weiss: Sotsiaalne isolatsioon (puudub sotsiaalne võrgustik) Emotsionaalne isolatsioon Põhjused: kaaslase puudumine, võõras olemise tunne (tunne, et ei mõisteta, ebavajalikuna tundmine), üksi olemine, pealesunnitud isolatsioon Tegevused üksilduse kogemise korral: passiivne: nutmine, magamine, mitte midagi tegemine, ülesöömine, meeleolu parandamine ainete abil aktiivne: õppimine ja töötamine, sport, jalutamine, lugemine, kinos käimine sotsiaalne kontakt: sõpradele helistamine, külastamine jne
Kohanemine-isend kohaneb tingimustega-kohanemus,pöördubprotsess,sõltub organismi reageerimisesrKohastumine-kohastumusi loob,muudab ja säilitab looduslik valik. Uuue liigi teke- on populatsiooni kogu,kus isendid reaalselt ristuvad. Ristumisbarjäär-geograafiline isolatsioon-kaudu uue liigi teke.,ökoloogiline isolatsioon,geneetiline isolatsioon-takistab liikide ristumist Liigiteke-geenitriiv,mutatsioon,kohastumne,bioloogiline isolatsioon. -
valiku täpsus LIIKIDE TEKE e. Evolutsiooniline protsess Liigi tekkeks on vaja: · Muutlikust loovad tegurid (mutagenees) · Muutlikust fikseerivad tegurid (looduslik valik, isolaadid) · Geenisiire Mutlikkust fikseerivad tegurid looduslik valik ja osaliselt isolaadid Käitumisbarjäärid: pulmatants, sugelde värv, tihedus, lõhn Uute liikide tekkele viivad tegurid: · Geograafiline isolatsioon Isolaatide teke: · Geneetilise materjali muutumine Liigivälised tegurid geograadiline barj. · Looduslik valik · Mäestikud orud, jõesäng · Ristumisbarjääri teke · Inimmõjuteke paisud jõgedel EVOLUTSIOON : makro, mikro Muutlikust loovad tegurid: · Mutageenid · Muutlikust kinnistavad tegurid:
jms. Tingimustes talumises. Populatsiooni gennetiline struktuur- alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. Populatsiooni genofond- genofond. Pudelikaelaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. Rajajaefekt (asutajaefekt)- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Ristumisbarjäär- bioloogiline isolatsioon. Stabiliseeriv valik- loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnitab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega. Suunav valik- loodusliku valiku tüüp; tavaliselt vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused.
populatsiooni järjestikustes põlvkondades KONSPEKTIST: - Geenivool (geenisiire) - Geenide või alleelide sattumine populatsiooni, kus neid varem ei esinenud, geenivoolu tekitab ränne - Geneetiline triiv/geenitriiv - Populatsiooni geneetilise struktuuri järsk muutumine populatsioonis, arvukuse järsk langus - Pudelikaelaefekt - Asutaja efekt Liik, geneetiline liigiteke, geograafiline ja bioloogiline isolatsioon, näited Liigi moodustavad sarnaste tunnustega isendid, kes ristumisel annavad viljakaid järglasi - Liigi keskmiseks eksisteerimisajaks loetakse 10. milj. aastat - 90% maal elanud liikidest on väljasurnud - Isolatsioon - tagab liigi säilimise ajas Geograafiline liigiteke - algab geograafilise isolatsiooniga ja lõppeb bioloogilise isolatsiooniga - Rühm isendeid eraldub lähterühmast → geograafiline isolatsioon
Bioloogia kontrolltööks kordamine 1. Mõisted Organism- elusolend. Elav terviklik rakuline süsteem. Jaotatakse: ainuraksed ja hulkraksed. Jotatakse2: prokarüoodid ehk eeltuumsed (bakterid) ja eukarüoodid ehk päristuumsed Populatsioon- Rühm mingeid liiki isendeid/ühte liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja saavad paljunemisvõimelisi järglasi. (ahvenad kuremaa järves) Kohastumine (adapteerumine) ja kohastumus- Kohastumine on organismi elutegevuses ja ehituses toimuvad pöördumatud muutused mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja järglaste saamiseks. Kohastumise tulemuseks on kohastumus ehk tunnus, aitab paremini hakkama saada ja ellu jääda. Kohanemine (aklimatiseerumine)- organismis toimuvad muutused mis aitavad tal paremini ellu jääda. See toimub ühe organismi eluea jooksul. KOHASTUMINE (adapteerumine) KOHANEMINE (aklimatiseerumine) - Toimub paljude põlvkondade - Toimub organismi eluea ...
taustal raskesti nähtavaks. (nt. jänese karvastiku muutumine valgeks, et talvel lumes näha ei oleks) 11. kohastumine protsess, mille tulemuseks on kohastumus. (nt lindude tiibade arenemine) 12. liik populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikidega ning ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. (nt metskits) 13. bioloogiline isolatsioon (ehk ristumisbarjäär) bioloogilised omadused, mis takistavad ristumist ühel alal elavate liikide vahel. (näiteks erinevad sigimisajad. must leeder õitseb tunduvalt hiljem kui punane leeder) 14. geograafiline isolatsioon - Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuvad üksteisest liiga kaugel. (nt põhja tähnikkakk ja mehhiko tähnikkakk ei saa kunagi kokku, sest üks elab põhjamaades ja teine Mehhikos)
Allopatriline liigiteke - kahel pool mäestikku arenevad erinevad hirveliigid. Peripatriline - väike grupp konni lähevad teisse asustamata järve, et seal paremaid sigimispaiku otsida. Areneb uus liik. Parapatriline - tiigikonn + järvekonn = veekonn Sümpatriline - Tihase eellasliigist tekkisid paljud teised liigid nt: sinitihane, rasvatihane jne. (parasiteerimine eriliiki peremeesorganismil) Ül. 3 Nimeta neli viljastumise vältimise viisi 1) ajaline isolatsioon 2) käitumuslik isolatsioon 3) mehhaaniline isolatsioon 4) sugurakkude keemiline sobimatus Ül.4 Miks arenevad geograafiliselt eraldatud populatsioonidest eriliigid? (3tk) 1) keskkonnatingimuste erinevustest tingituna on eelistatud eri genotüübid. 2) populatsioonides toimuvad üksteisest sõltumatult juhuslikud muutused (geenitriiv) 3) populatsioonides levivad erinevad geneetilised mutatsioonid Ül. 5 Mis takistab geenivoolu ja selle kaudu populatsioonides segunemist? Ristumisbarjäär Ül. 6
soodustavad ellujäämist ja paljunemist antud tingimustes Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega Biosfäär – Maa pinnakihtide ruumisosa, mida asustavad elusorganismid Kohastumused – populatsioonile või liigile ühised pärilikud omadused, tunnused või tunnustesüsteemid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist Bioloogiline isolatsioon e. ristumisbarjäär – mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel Geograafiline eraldatus – eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega Divergents – liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist
elamiseks/paljunemiseks hea 4)indiviid kohaneb, populatsioon kohastub Mimikri mittesuguluses olevate loomade kaitsekohastumuse tüüp, mis väljendub nende sarnanemises üksteisele, s.t. ühe looma mingi kohastumus (näiteks mürgise looma hoiatusvärvus) on "üle kandunud" teisele loomale, kes aga tegelikult pole mürgine. Liik populatsioon/populatsioonide rühm, mille isendid on sarnased ja annavad viljakaid järglasi. Bioloogiline isolatsioon ristumisbarjäär. Mistahes bioloogilised omadused takistavad ristumist ühel alal elavate isendite vahel. Geograafiline isolatsioon isendite ristumist takistab ruumiline eraldatus. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass) Divergents mitmekesistumine. Kaasneb uute ja erinevate elupaikade asustamisega. Nt: eukarüoodid > seened, taimed, loomad Imetajad > kohastumine vee, maismaa jm eluks
elutingimused populatsiooni levikualas, kerkib esile kaks või enam keskmisest erinevat tunnuste rühma, antibiootikumide suhtes vastupidavate bakterite kujunemine), selgroogsete kohastumine maismaal kopsuhingamine, jäsemed, keha on kaitstud nahaga, bioloogiline isolatsioon eri liikide isendid tavaliselt omavahel ei ristu; punane ja must leeder õitsevad erineval ajal, et ei toimuks õietolmu kandumist ühelt taimelt teisele, geograafiline isolatsioon ristamine on takistatud ruumilise eraldatuse tõttu; Ameerikas ja Euroopas elavad naaritsad ei saa omavahel ristuda, liigitekke protsessid mutatsioonide teke, geograafiline isolatsioon, suunav looduse valik, ristumisbarjääri teke, mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uute liikide tekkele, alleelisageduste muutumine populatsiooni genofondis makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts,
Adaptsioon- organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine , sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogoline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused , mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisestn geograafilise isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv- (geenitriiv) alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekand...
liigitekke moodused biseksuaalsete liikide puhul: 1) allopatriline – geograafiliselt lahkuviimine [allos – other; patris - fatherland] a. ilmselt põhiline liigitekke moodus 2) parapatriline – külgnev [para – beside] a. tavaliselt eristatav hübriidne tsoon 3) sümpatriline – olemasoleva liigi populatsiooni sisene [sym – with] a. reproduktiivne isolatsioon tänu nt ajalisele barjäärile. või nt host shift –taimpatogeensete putukate peremeesliigi vahetumine anagenees – evolutsioon otseliini pidi, ühe liigi asendumine teisega; kladogenees – mitme liigi põlvnemine ühest liigist, biodiversiteedi suurenemine liigitekkele võib viia veel nt hübridiseerumine, kromosoomide arvu muutus, etc. vikariantne sündmus – liigiteke tänu kontinentide triivile.
toidu hankimisest, toimetulekust konkurentidega jne... Mandunud elund - Evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jääkmoodustis (pimesool, õndraluu, silmhammas) Paleontoloogia - teadus möödunud aegade organismidest, uuritakse fossiile Pseudogeen - geen mis mingi struktuurivea tõttu ei avaldu Ribosüüm - ensümaatilise aktiivsusega RNA- molekul RNA-maailm - elutekke arvatav etapp, kus eksisteerisid vaid ribosüümid Bioloogiline isolatsioon - Ökoloogiline eraldatus (must ja valge toonekurg), ajaline isolatsioon (tolknemisaeg) Geograafiline isolatsioon - Ruumiline eraldumine, ristumisbarjäär Erimaine liigiteke - protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest ja geograafilises isolatsioonis Geenivool - geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel Geneetiline triiv - alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine põlvkondades
6. Mis on kohastumused, too näiteid? Kohastumus on populatsiooni või liigi isendite ühine pärilik omadus või tunnus, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes. 7. Selgita kohastumuste suhtelisust. Looduslik valik loob, muudab ja säilitab kohastumusi 8. Selgita liigi mõistet Liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. 9. Milles seisneb bioloogiline isolatsioon? Ristumisbarjäär e bioloogiline isolatsioon – liigi bioloogilised iseärasused (ökoloogilised, käitumuslikud, biokeemilised, geneetilised), mis takistavad edukat ristamist teiste liikidega. 10. Milles seisneb geograafiline isolatsioon? Geograafiline isolatsioon – kui levilad on üksteisest ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaaga või mingite ökoloogiliste tõketega (mäestik,veekogu,maismaa,kõrb), siis liigid ei satu kokku. 11
kvaliteeti näitavate omaduste alusel. Suguline valik välistab tihti ka ristumise võõra liigi isenditega. Liik-looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. See on bioloogiline liigimääratlus. Geograafiline isolatsioon- kui liikide levialad on üksteisest eraldatud kas suure vahemaaga või ökoloogiliste tõketega(veekogu, mäestik, kõrb), siis nad lihtsalt ei satu kokku. Bioloogiline isolatsioon e. ristumisbarjäär- liigi bioloogilised iseärasused(ökoloogilised,käitumuslikud,biokeemilised,geneetilised), mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega. *Ökoloogiliselt eraldatud-valgetoonekurg pesitseb avamaastikul,musttoonekurg suurtes metsades. *Ajaline isolatsioon-punase ja musta seedri vahel ei saa ristandeid tekkida sest nad õitsevad eri ajal.* Loomadel signaaltunnused ja seksuaalkäitumine. *Sugurakkude biokeemiline sobimatus.* Liikidevahelise ristumise
Lõhestava valik kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. Kohastumine - kohastumuse teke, mille aluseks on organismirühma geneetilise struktuuri pöördumatu muutumine teatud suunas. Kohastumus liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad omadused. Liik sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Geograafiline isolatsioon ruumiline eraldatus näiteks veekogude, mägede või kauguse tõttu. Bioloogiline isolatsioon erinev paljunemisperiood, käitumine paaritumisperioodil, hübriidid hukuvad või jäävad viljatuks. Ristumisbarjäär liigitekke käigus kujunenud bioloogilise mehhanism, mis takistab ristumist teiste liikidega, ka emaliigiga. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. Evolutsiooniline progress uute, senisest
7. Miks on kohastumused on suhtelised? · Keskkond uues keskkonnas ei toimi, toimivad ainult väljakujunenud tingimustes. · Keskkond muutub kiiremini, kui jõutakse kohastuda (alakohastumus). · Kasulik liigile, kuid mitte üksikule isendile. 8. Mis on liik? Populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad ja ristuvad omavahel. 9. Mis takistab liikidevahelist ristumist? · Geograafiline isolatsioon liikide levilad on ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaa või ökoloogilise tõkkega (mäestik, veekogu, maismaa), nad lihtsalt ei kohtu. · Bioloogiline isolatsioon liigi bioloogilised iseärasused (ökoloogilised, käitumuslikud, biokeemilised, geneetilised), mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega, nim ka ristumisbarjääriks. 10. Kuidas toimub erimaine ja samamaine liigiteke?
Euroopa Liidu maades on hakanud eri riikide oma tähistega paralleelset või nende asemel järjest rohkem kasutust leidma. Harmoneeritud (ühtlustatud) standardid on EL uue lähenemisviisi direktiividega liituvad standardid. Tähised algavad harmoneerimistunnusega H, mille asemel võib olla ka täht A, kui juhtmed ja kaablid on kasutamiseks lubatud vaid mõnel maal. Tähistamise järjekord tähises on järgmine: 1) Harmoneerimistunnus NÄIDE 2) Nimipinge 3) Soonte isolatsioon 4) Väliskest 5) Ehituse eripära 6) Soone ehitus 7) Soonte arv 8) Kaitsejuhi olemasolu 9) Ristlõige *Milliseid tähiseid kasutatakse ning mida nad tähendavad. 1) Harmoneerimistunnus: H harmoniseeritud tähis A mitmel maal tunnustatud tähis 2) Nimipinge: 00 100/100 V 01 >100/100 V, kuid <300/300 V 03 300/300 V 05 300/500 V 07 450/750 V 1 0,6/1 KV
Adaptsioon - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise muutumine) sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisidega. Asutajaefekt - ehk rajajaefekt, mis on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uue populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogiline isolatsioon - (ristumisbärjäär), mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elaate isendite vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke - (allopaatiline ehk geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises evulutsioonis. Geenivool - geneetilise materjali vahetus populatsioonide ja populatsioonide allosade vahel, isendite migratsiooni ja ristamise teel.
ränded, karvkate) 3. Kohastumus, mis on kasulik organismi rühmale, on kahjulik üksikisendile (ühiselulised putukad – mesilased, sipelgad, termiidid) Liigi teke* Liigi teke – sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma kindel geenifond ja levila ehk areaal, ühtne põlvnemine ning kes võivad omavahel vabalt ristuda ja anda viljakaid järglasi. Liikide ristumist takistavad tegurid* 1. Geograafiline isolatsioon – ruumiline jaotus. Liigid ei saa ristuda, sest nende areaalid ei kattu. a. Näiteks: India ja Aafrika elevant 2. Bioloogiline isolatsioon – ehk ristumisbarjäär. Liigid ei ristu bioloogiliste iseärasuste tõttu. a. Näiteks: Erinev paljunemisaeg ja koht (kalad), erinev käitumine seoses paaritumisega. Liigi tekke etapid/järjestus* 1. Organismirühma eraldumine lähteliigist – toimub geograafiline isolatsioon. 2
nende levilad võivad osaliselt kattuda. Alamliikide tasemele eristunud populatsioonid ristuvad kokkupuutealal edukalt ja sulanduvad aja jooksul kokku. Osal juhtudel on geograafilise eraldatuse tingimustes välja kujunenud mingi ristumist välistav bioloogilise isolatsiooni tegur ja nad jätkavad eksisteerimist erinevate liikudena ühises koosluses. Sageli on neil organismidel kujunenud üksnes osaline bioloogiline isolatsioon, nt viljastumisjärgne sobimatus. Kui ristuvate isendite geenid lähevad sassi, siis hakkab toimima lõhestav valik, kujundades kummalgi vormil selliseid geneetilisi tunnuseid, mis väldivad eri liikide isendite ristumist. Erimaise liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatus, mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. Liigiline mitmekesistumine võimaldab kasutusele võtta uusi
kohastunud, suurte imetajate seedekulgla jaoks. Kuna nüüdseks on suured imetajad nt. Mammut välja surnud, siis need viljad lihtsalt mädanevad puude all. Liigi teke · Praeguste aegade arusaamade kohaselt on liigiomaste tunnuste püsimise aluseks suhteliselt püsiv geenifond. · Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel · Stabiliseeriv valik · Isolatsiooni mehhanismid · Bioloogiline isolatsioon on ristumisbarjäär eri liikide vahel. · Milles avaldub bioloogiline isolatsioon. · Ökoloogiline isolatsioon tuleneb erinevusest sigimispaikadest või sigimisaegades. 2 · Californias tuntakse näiteks viit küpressiliiki 10 alamliigiga, mille omavahelist ristumist takistab erisugune tolmlemis aeg · Erinevatel kaladel on välja kujunenud erinevad kudemisperioodid. Isolatsiooni mehhanismid
Loomad: sünnijärgne piimaga toitmine, lindudel on kerged toruluud, sulestik ja esijäsemed on arenenud tiibadeks. Varjevärvus ja varjekuju. Taimed: sügav juurestik vee hankimiseks, lihakad lehed või varred veevarude kogumiseks, vee aurumist piiravad kitsad ja nahkjad lehed ning hästi arenenud vahajad kattekoed. Putukad: hoiatusvärvus. 23. Koostage liigiteket kirjeldav tekst, milles näitate seoseid järgmiste mõistet ja protsesside vahel: a) liik, b) isolatsioon, c) looduslikvalik, d) geneetilise materjali muutus, e) ristumisbarjäär Ühest liigist võib areneda teine liik kui looduslikvalik tingib näiteks uute keskkonnatingimuste tõttu algse liigi geneetilise materjali muutumise nii palju, et uus populatsioon erineb algsest oluliste anatoomiliste tunnuste poolest. Geograafiline isolatsioon soodustab ristumist liigikaaslastega ja takistab ristumist võõra liigi isenditega. Samuti on
liigid, kohastumused süvenevadSuunav valik Eelistatud on keskmise suuna valik.Lõhestav valik Eelispaljunevad keskmisest erinevate tunnustega isikud.Kohastumine-organismirühmade pöördumatu sobitumine uute elamistingimustega.sise-ja välisehituses(Voolujooneline kehakuju),Mimikri-sarnasus mõne teise liigiga(nt. Piimamadu-korallmadu),füsioloogias(tühjad toruluud),paljunemises,käitumises ja teistes eluvaldustes(lindude ränne) Geograafiline isolatsioon - kui liikide levilad on üksteiest ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaaga või mingite ökoloogiliste tõketeda (saared, mäed, kõrbed), siis nad ei satu kokku.Bioloogiline isolatsioon liigi bioloogilisi iseärasusi (ökoloogilisi, käitumuslikke, biokeemilisi, geneetilisi), mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega. Liigitekke tegurid:Geograafiline eraldatud,Mutatsioonid,Looduslik valik,Geneetiline
muutumatutena püsinud vastupidavad vormid. tütarliikideks. organisme on hakatud Lõhestava valiku puhul on liigi nimetama "elavateks Suunav valik viib uute kohastumuste, levila kas väga suur või tekib fossiilideks" - näiteks liikide ja organismitüüpide tekkeni: geograafiline isolatsioon hõlmikpuu ja latimeeria). Aju täiustumine selgroogsetel. Näiteks rasside nahavärv. Tööstuslik melanism Lõhestava valiku võivad Tumedavärviliste putukate levik põhjustada ka sesoonsed tööstuspiirkondades. Tahmunud muutused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
