Kordamisküsimused: halogeenid 1)Halogeenide üldiseloomustus VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Kõige aktiivsemad mittemetallid, keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema ühenditest välja.Lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. 2)Fluori : Leidumine: Fluor on levinuim halogeen maakoores. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost ja krüoliidist.(mineraal) omadused: Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas Hoidmine: Fluori hoitakse vasest või niklist anumates,( kuna nende pinnale moodustuvad vastavate fluoriidide õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni.) keemilised omadused ja reageerimine veega: Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja rea...
seega on seda vaja kilpnäärme normaalseks talitluseks Hüpotüreoos ja hüpertüreoos Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitlus on haiguslik seisund, kus kilpnääre toodab normist vähem hormoone. (joodi on vähe) Hüpertüreoos ehk kilpnäärme ületalitlus on haiguslik seisund, mis on tingitud veres ringlevate kilpnäärmehormoonide sisalduse suurenemisest ning nende ülemäärasest toimest organismis. (joodi on liiga palju) Struuma Struuma ehk hõõtsik on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Struumat põhjustab: joodipuudus organismis või kilpnäärme stimuleeriva hormooni tõus reaktsioonina normaalse hormoonisünteesi vähesusele kilpnäärmes. Kilpnäärme hormooni moodustamiseks on ainuke väljastpoolt organismi tulev vajalik komponent jood ja selle puuduse korral annab aju näärmele käskluse juurde kasvada. Kilpnäärme suurenemine ehk struuma
· Olek toatemperatuuril: tahke Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järg i: 2,66 · Oksiidi tüüp: tugevhappeline Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, (ICl3)2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Toime organismis · Vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks. · Puudusel tekib kilpnäärme haigus struuma. Jood mõjutab Väikelaste kasvu ja vaimne arengut Juuste, küünte ja naha seisundit. Kasutamine Tööstuses Tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel Katalüsaatorina orgaanilises sünteesis Keemilises analüüsis Jodomeetrias Meditsiinis antitüreoidse vahendi ja antiseptikuna struuma profülaktikas ja diagnostikas Kasutatud kirjandus · PIKK.EE · http://www.pikk
b. Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut. c. Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalike hormoone. 2. Käbikeha ehk käbinääre a. Ööpäevarütmid, nähapigmentide süntees. 3. Kilpnääre a. Toodab hormooni türoksiin. b. Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. c. Kõrvakilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetus. 4. Struuma a. Joodi puudusel tekib kilpnäärme haigus struuma. 5. Neerupealsied a. Toodavad hormooni adneraliin. b. Ergutab südametegevust, kiireneb hingamissagedus, tõstab vererõhku jne. c. Adneraliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. 6. Sugunäärmed a. Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). b
Ajuripats, käbikeha, kilpnääre, neerupealised, sugunääre, kõhunääre. Hormoonid-mis neid iseloomustab? Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, on keemiliselt aktiivsed, neid on organismis väikses koguses, imenduvad otse verre, igal hormoonil on oma ülesanne ja ensüüm, hormoonidel on erinev toimeaeg ( erutus, hirm, kasvamine ) Haigused, mis on seotud sisenõrenäärmete ja hormoonide tootmise/mittetootmisega diabeet, struuma, kääbuskasv. Mis neid haigusi iseloomustab ja millise näärme ja hormooniga seotud? Struuma see tekib joodi puudusel ja siis tekib kilpnäärme haigus. See on seotud kilpnäärmega, mis toodab hormooni türoksiin. Diabeet tekib insuliini mittetootmisest ja siis ei saa kõhunääre töötada õigesti. See on seotud kõhunäärmega, mis toodab insuliini. Kääbuskasv see on kilpnäärme alatalitus. See on seotud kilpnäärmega, mis toodab türoksiini.
Luukoe koostises. Raud Raua aatomid esinevad punaliblede ehk erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Seega on raual oluline roll selgroogsete loomade hingamiseks vajaliku O2 sidumisel. Jood Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Kui inimese toidus jodiidioone Piisavalt pole, siis kilpnääre haigestub ja kujuneb välja struuma. 7. Võrdle orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite sisaldust rakus Anorgaanilised ained Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus soojeneb ja jahtun aeglasemalt võrreldes enamiku teiste looduses esinevate vedelate ja tahkete ainetega aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri.
Käbikeha peaajus melatoniin regul. ööpäevaseid rütme, nt: +retardant ärkvelolekut ja und; pigmendid -akselerant Kilpnääre kõri ees ja külgedel türoksiid mõjutab erutusprotsesse ja +kõhnumine ainevah. kiirust -kretinism, struuma Kõrvalkilpnäär- kõri piirkond parathormoon kontrollib Ca ja P ainevah- +rabedad luud med organismis -erutuvus, krambid Neerupealised neeru peal adrenaliin, kortisool, tõstab veresuhkru taset; regul. +kiire ainevah., ainevah. oldosterool ainevah.; vee ja soolade häired
nahalööbed – Kopsuturse, fataalsed nahalööbed Hüpertüreoosi korral kasutatavad ained Ravi: Valik ravimite, radioaktiivse joodi ja kirurgia vahel sõltub kliinilisest pildist. • Ravi algul esineb paari nädala pikkune latentsusperiood. • Sümptomaatiline ravi • -adrenoblokaatorid • Antiadrenergilised ained • Kaltsiumikanalite blokaatorid • Glükokortikosterodid Pikaajaline farmakoloogiline ravi lootusega remissioonile on edukaim haigetel väikese struuma või kerge hüpertüreoidismiga. • Kirurgiline ravi on eelistatud – noortel patsientidel – tugeva hüpertüreoidismiga – struumaga, mis annab kosmeetilise defekti – lastel – allergia esinemisel ravimite suhtes – patsientidel, kes eelistavad kirurgilist ravi ravimitele või radioaktiivsele joodile -Kilpnäärmehormoonide sünteesi pärssivad ained (karbimasool, metimisool, propüültiouratsiil), nende toimemehhanismid, kõrvaltoimed.
Organismide keemiline koostis Põhibioelemendid e. Makroelemendid organismides on : C,H,N,O,P,S Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes. K, Cl, Ca, Na, Mg , Fe , I , F jt. Süsinik keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide ( valgud, rasvad, süsivesikud) koostisesse. Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik kuulub biomolekulide koostisesse, kindlustab hingamise Lämmastik esineb valkuda aminohapetes, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ja alkoholides. Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Väävel leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. Naatrium / Kaalium Naatrium on rakuväline element, rakus on teda vähe. Kaalium on rakusisene element, väljaspool rakku on teda vähe. Na ja K regulee...
Element Ül organismis Puuduse sümptomid J kilpnäärme hormoonide - türoksiini ja trijodotüroniini - Struuma- suurenenud kilpnääre, kuiv nahk ja koostises, juuksed, reguleerib organismis energia tootmist, aeglased füüsilised ja vaimsed reaktsioonid, aitab põletada liigset rasva ainevahetusprotsessi kaalus juurdevõtmine, kretinism. stimuleerimisega, vajalik normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks, vajalik kõnelemiseks, juustele, nahale ja hammastele. K on rakusisese lahuse peamine katioon, sünteesiprotsessid on reflekside puudulikkus, häired lihaste töös, seotud kaaliumi kasutamisega, lagunemisprotsessid tema närvisüsteemi häired, väljumisega rakuvälisesse keskkonda, ras...
* suur soojusmahutavus(soojeneb ja jahtub aeglaselt tänu vesiniksidemetele) -> rakusisese temperatuuri stabiliseerija *lisaülesanded: tagab stabiilse raku sisekeskkonna, annab rakkudele kuju, kaitseb- pisarad, liigesevõie, loode- areng SOOLAD-vees lahustunud, katioonid, anioonid Element(katioon/anioon) Ül. organismis Puuduse sümptomid Jood Kilpnäärme Struuma kilpnäärme haiglaslik hormoonide(türoksiini) ja valkude suurenemine süntees Raud Hemoglobiini koostises, hapniku Kehvveresus e aneemia sidumine ja transport veres Magneesium Säilitab kudede pinget, klorofülli Südamearütmia, -rabandus,
TüreokaltsitoniinStimuleerib kaltsiumi ladestumist luudes, kaltsitoniinil on kaltsiumi kontsentratsiooni langetab efekt. Türeotoksikoos ehk Basedow´i tõbi Basedow´i tõbi on teiste sõnadega difuusne toksiline struuma s.t. autoimmuunhaigusest põhjustatud kilpnäärme ületalitlus. Kretinism on vaimse arengu peetus joodi defitsiidi tõttu Kõhunäärme hormoonid ja nende toime Insuliindeponeerib glükoosi glükogeeniks GlükagoonLagundab glükogeeni glükoosiks Neerupealsete koorolluse hormoonid ja nende toime Mineralokortikoidid
Hormoone iseloomustab: ülisuur aktiivsus; sünteesi kontrollitakse negatiivse tagasiside meetodil; toime spetsiifiline; toimeaeg. Liigid: Valgud; steroidid- neerupealsete koor, sugunäärmed. Saamine: sisenõrenäärmed; kunstlikult: loomade sisen; biotehnoloogiliselt; keemiline süntees. Näärmed: Hüpofüüs(ajuripats)-teiste näärmete töö kontroll, kasv; hiiglased, kääbused. Käbikeha- melatoniin; pigmentatsioon, ööpäevane rütm. Kilpnääre- oksüdatsiooni protsessid; struuma. Kõrvalkilpnääre Harknääre Kõhunääre- insuliin, glükogeen; glükoos<>glükogeen; suhkruhaigus. Neerupealsed- adrenaliin; kiirendab organismi tervikuna, hirmuhormoon. Neerupealsete koor Sugunäärmed- suguhormoonid; teisesed sootunnused, sugufunktsioon; vale suunitlus soo suhtes. Tarbimise põhjused: organism ei tooda; haiguste ravi; rasestumise vältimine. 3. Vitamiinid 1 Avastamine: 1880.N. Lunini katsed Tartu haiglas(hiirtega). 1911.C.Funk- Termin.
Väävel-leidub kahes aminohappes-moodustab valke stabiliseerivat ühendit. Naatrium-leidub loomorgan.-reguleerib org. veerežiimi. Kaalium-leidub eriti taimorg.-reguleerib org. veerežiimi. Kaltsium-on osa luu- ja kõhrkoest-osaleb vere hüübimisel Magneesium-luukoe koostis-aktiveerib loomadel ensüüme Kloor-sünteesib mao soolhapet-aktiverib amülaasi Mikroelemendid... Fluor-hoiab korras hamba pindmiseid kihte Jood-kilpnäärme koostises. Puudumisel tekib struuma. Boor-oluline taimede normaalseks arenguks Raud-hapniku siduja ja trantsportija Tsink-osaleb maitseaistingute tekkes, soodustab veresuhkru kasutamist Koobalt-vitamiin B12 koostises, vajalik vereloomeks, puudumisel tekidab verevähi vorme Vitamiinid-nt B12-vajalik vereloomeks Hormoonid-nt kilpnäärme hormoon türeksiin, sisaldab joodi. Ensüümid-ME kuuluvad liitensüümide koostisse. Elukeskkond-magevee kalal on org. vähem elemente kui mere kalal
· Tavatingimustel tugeva lõhna, pruunika värvusega vedelik, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Inimorganismile väga toksilise toimega. · Reageerib hästi paljude erinevate ainetega. · Inimese organismile söövitava ja ärritava toimega. · Kasutakse meditsiinitööstuses ja fotograafias. Jood (I) · Normaaltingimustel tahkete kristallidena. · Reguleerib sisenõrenäärmete talitlust ja ainevahetust. · Joodi puudusel tekkib inimestel struuma ehk kilpnäärme haiguslik suurenemine. · Antiseptilise toime tõttu kasutatakse meditsiinis. Halogeeniühendite füüsikalised omadused · Enamjaolt on vedelikud või tahkised. · Vähesed eksisteerivad toatemperatuuril gaasidena. · On hüdrofoobsed (ei lahustu vees). · Lahustuvad hästi orgaanilistes ainetes. · Ei moodusta vesiniksidemeid. · Tihedus on väga suur (veest raskemad). Halogeeniühendite füsioloogilised omadused
organismis. (piim,kapsas) Magneesium Mg 70 kg kohta umbes 19 g Klorofülli,luude,rakukesta koostises,närvisüsteemi talitluseks. (kana,forell,piim) Kloor Cl 70 kg kohta umbes 95g. Närviimpulsside teke ja levik,mao soolhapppe sünteesiks. Mikroelemendid Raud Fe Seob Okahe hemoglobiini koostises,rauaühen heem annab verele punase värvuse. (punane vein,punane liha, maasikad) Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt. türoksiini sünteesiks.Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng,juuste,küünte ja naha seisund. (õun) Vee tähtsus organismis : · On suure soojusmahutavusega(hoiab organismisisest püsivat temeratuuri) · Hoiab ära ülekuumenemise(loomad higistavad,taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu) · Kindlustab organismide ringelundkondade töö(veri,lümf) · Kaitsefunktsioon- nt pisarad,liigesed,sülg,loode areneb vesikeskkonnas. Vee tähtsus rakus :
Kool Eriala Nimi MINERAALAINED Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Linn ja aasta Sisukord Naatriumi tähtsus organismis:.............................................................................................4 Kaalium.......................................................................................................................................5 Kaaliumi tähtsus:.................................................................................................................5 Jood............................................................................................................................................. 6 Joodi tähtsus: ......................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..........................................................................................
tstoplasmas, transpordiprotsessid. kaltsium ca- luu ja khrkoe koostises, vere hbimine, lihastes, reguleerib vee hulka organismis. magneesium mg- kloroflli, luude, rakukesta koostises, nrvissteemi talitluseks. kloor cl- nrviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe snteesiks. raud fe- seob O2 hemoglobiini koostises, raudphend heem annab verele punase vrvuse. jood I- vajalik kilpnrme hormoonide nt troksiini snteesiks. joodi puudusel kujuneb vlja kilpnrme haigus- struuma. *org ainetest on kige rohkem valke. *lipiidid ja sahhariidid on energiaallikateks. *nukleeinhapped dna ja rna. *kikide org ainete koostises on esindatud c, h, o. ***VEE OMADUSED: 1. suur soojusmahtuvus- soojeneb ja jahtub aeglaselt, seal on organismidel stabiilsem elada kui hkkeskonnas. psisoojasus. 2. hea soojusjuhtivus- hoiab kehast kaugemal olevad osad soojana N nina, srmed. 3. vedelas olekus tihedam kui tahkes- j pinnal, hoiab soojust. 4
organismis. Kaltsiumi viib organismist välja kohvi, sokolaad, banaan, tsitrulised (mandariinid, apelsinid). Magneesium Mg Klorofüll, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks. Kloor Cl Närviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe sünteesiks. Leidub soolas. Mikroelemendid Raud Fe Seob 02 Hemoglobiini koostises, rahaühend heem annab verele punase värvuse. Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt. Türoksiini sünteesiks, Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund. Vee tähtsus organismis · Hoiab organismi sisest püsivat temperatuuri · Hoiab ära ülekuumenemise · Kindlustab organismi ringelundkondade töö · Kaitsefunktsioon · On hea lahusti Hüdrofoobsed ained ei lahustu vees. Hüdrofiilsed ained lahustuvad vees. Sahhariidid ehk süsivesikud Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku.
mesilased, madude mürgid C. liikumisfunktsioon algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud D. energeetilist funktsiooni väga madal E. ainevahetuslik funktsioon ensüümid kiirendavad reaktsioone 8. Vali kas väide on õige või väär. Ringista oma vali. Juhul kui väide on väär paranda see õigeks! 1.Väär elemendid, mida organism vajab väga väikestes kogustes on mikroelemendid. 2. Väär Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma 3. Õige 4. Väär Loomad sünteesivad vajalikke süsivesikuid ise orgaanilisest ainest. 5. Väär valkude süntees toimub ribosoomides. 10.Täida tabel. Sahhariidi nimi Vali, kas mono, di või Kus leidub polüsahhariid Laktoos Di Piimas Glükoos Mono Puuviljas Desoksüriboos Mono DNA
Hõbebromiid on valgustundlik, seepärast toodetakse temast fotopaberit. Orgaaniliste broo- miühenditega värvitakse tekstiiliesemeid ( purpur on broomiühend ). Juba I maailmasõjas kasutati orgaanilisi broomiühendeid pisargaasina. Joodi lahusega etanoolis töödeldakse haavu ja limaskesti. Joodi leidub ka meie organismis, ta koguneb kilpnäärmesse. Kui toidu või joogiveega ei saa organism küllaldaselt joodiühendeid, hakkab kilpnääre suurenema ( tekib struuma ). Joodi vaegus kui ka selle paljusus mõjutab oluliselt ainevahetust. Juba tühine kogus joodi avaldab organismidele tugevat biokeemilist mõju, ta suurendab lehmade piimaandi ja lammaste villakasvu. Veel kasutatakse joodi antiseptilisi omadusi õunte säititamiseks. Õunad pakiti joodi või joodiühenditega immutatud paberisse ( õunte maitse ei muutunud ). Näiteks NaOCl ( naatriumhüpoklorit ) kasutatakse paberi, tselluloosi, puuvilla- ja linase riide pleegitamiseks
ORGANISMIDE KOOSTIS Üldine keemiline koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Organismides leiduvad peaaegu kõik keemilised elemendid, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, ja väävel moodustvad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Organismis on avastatud 16 elementi, mida on väga väikestes kogustes, kuid nad on siiski väga olulised ja neid nimetatakse mikroelementideks. Anorgaanilised ained: · Sisaldus enamasti üle 80% · Põhiosa moodustab vesi: - hea lahusti - reaktsioonide lähte-ja lõpp-produkt - hea soojusmahtuvusega( rakkude tasandil säilitab temperatuuri) - energeetiline · enamus anorgaanilisi aineid on rakus lahustunud kujul · katioonidest on olulisel kohal: H, NH4, K, Na, Ca, Mg, Fe Kaalium ja naatrium: ...
........................................................................ F. ensümaatiline funktsioon .............................................................................. 7. Vali kas väide on õige või väär. Ringista oma valik. Juhul kui väide on väär paranda see õigeks! Õige/väär Elemendid, mida organism vajab väga väikestes kogustes on makroelemendid. Väär. Mikro, mitte makroelemendid. Õige/väär Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus skorbuut Väär. Struuma, mitte skorbuut. Õige/väär Vananedes organismi veesisaldus langeb. Õige. Õige/väär Loomad sünteesivad vajalikke süsivesikuid ise anorgaanilistest ainetest. Õige. Õige/väär Valkude süntees toimub rakutuumas. Väär. Ribosoomides, mitte rakutuumas. 9. Süsivesikud on organismi esmaseks energiallikaks. Selgita mida see täendab ning selgita miks valgud ei võiks olla esmaseks energiallikaks? Sest elusorganismid kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis esmasena.
Osalevad närvimpulssi moodustamises. Ca, Luu ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine lihastes, reguleerib vee hulka organismis. Mg. Klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks. Cl närviimpulsside teke ja levik , mao soolhappe sünteesiks.tagab rakkude erutuvuse. Fe. Seob O2 heboglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse. I vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilnäärme haigus struuma. Na tagab rakkude erutuvuse. Vee tähtsus organismis. On suure soojusmahtuvusega(hoiab organismisisest püsivat temp.) hoiab ära ülekuumenemise. Kindlustab organismide ringelundkondade töö(veri,hümf.) Kaitsefunktsioon nt pisarad, loode areneb vesikeskkonnas. Vesi tähtsus rakus. On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis hüdrofiilsed ained glükoos ja keedusool, hüdrofoobsed ained rasvad ja õlid. Osaleb paljudes
ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS Koostas: Kristel Mäekask Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu Makroelemendid Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Makroelemendid Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biom...
kahvatu leukopeenia paranemise metabolism kasvupeetus, häired pekslemine, hammaste arengu nahk, ärritus, (vähe aeglustumine, aeglustub, dementsus, (liikumishäired), kanapimedus, häired pearinglus leukotsüüte), steriilsus (sugurakud ei kuulmishäired depressioon, struuma, aeglane impotentsus? luude funka) peavalud kasv, nõrkus demineralisatsi oon Liigsus Peapööritus, Unetus, laste Kahvatus, iiveldus, Unetus, ärritus, Kilpnäärme ja Alakõhuvalu, Kasvupeetus, Vereloome ja
Elemendid: Makroelemendid: 1,....% Mikroelemendid: Fe (raud) O(hapnik) 65% Hgb(hemoglbiin) C(süsinik) Se (seleen) H(vesinik) N(lämmastik) P(Fosfor) S(väävel) Aine puudus, mis haigused? 1)Joodi puuduses tuleneb struuma. Tuleb süüa rohkem toite kus on joodiioone. Vee omadused: Maailma parim lahusti Vesi on suure soojus mahtuvusega (püsisoojus) Veel on suurim tihedus 4 C juures Kõrge aurustumis soojus (higistamine) Kapillaarsus (veel liikumine toimub juht soontes) Pindpinevus (saavad joosta mööda vee pinda: vesikirp, vesijooksik jt.) bipolaarne Aineline koostis: Anorg.a. orga.a(elusale rohkem omane)
Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO-st vabaneb. 2) Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Seejuures kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse. 3) Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Kui inimese toidus jodiidioone piisavalt ei ole, siis kilpnääre haigestub ja kujuneb välja struuma. (Suur osa sooli joogiveest.) Katioonid positiivselt laetud ioonid on organismides olulisel kohal: H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+ ja Fe3+. 1) Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude tsütoplasmas 2) Valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite lagundamise käigus eraldub ammoniaak [(NH3. H2O)], mis rakus teiseneb ammoniumiooniks (NH4+) või
Säilitab keha temp. Vere ja lümfi koostises. Katioonid H2 Vesinikioon NH4 ammooniumioon tegeleb valkude lagundamisega K kaalium söögisool , vee reguleerimine Na - sama Ca kaltsium luudes , lihastes , verehüübimine Mg magneesium , DNA's ja RNA's Fe Raud veres hemoglobiin Anioonind OH hüdroksiidioon CO3 karbonaat hapniku siduja H PO4 - Fosfaatioon nukleiinhapetes ja fosforlipiidides I jood kilpnääre struuma Orgaanilised ained enamik koosneb makroelementidest . Biomolekulid : süsivesikud sahhariidid Rasvad lipiidid Valgud Nukleiinhapped- DNA , RNA Bioaktiivsed ained Vitamiinid Hormoonid Ensüümid lõhustab aineid seedimiseks , kiirendab keemilisi protsesse . Süsivesikud sahhariidid
1. Raku ehituse seos funktsiooniga a) närvirakk e neuron lühikesed jätked (dendriidid) võtavad ärrituse vastu ning pikk jätke (neuriit) annab ärrituse edasi kas teise närviraku dendriidile või teise neuroni kehale b) lihaskoe rakk funktsioon kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, sisaldab müosiini ja aktiniini c) epiteelkoe rakk rakud asetsevad tihedalt üksteise kõrval, funtsiooniks keha õõnsuste ja keha pinna katmine, on väga hea taastumisvõimega d) luukoe rakk jäik, tugev, ülesandeks moodustada toes 2. Kirjelda sünapsi toimimist. ära unusta seletada, mis on sünaps. Sünaps neuronitevaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele Närviimpluss saabub mediaatoraine liigub sünapstilisse pillu mediaator vabaneb sünaptilisse ilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga ioonkanalid avanevad ja impulss kantakse edasi mediaator laguneb ja ioonkanalid sulguvad. 3. Sidekoe, lihaskoe liigid. ...
Organismide keemiline koostis 1 Anorgaaniline aine( eluta loodusele iseloomulik) · Makroelemendid- ained mida organism vajab suurtes kogustes: Süsinik C- fotosünteesi lähteaine, keemiliste sidemete moodustis Vesinik H- biomolekulide koostises, keemiliste sidemete moodustis, peptiidsidemed Hapnik O- rakuhingamine ...............................-> energia+ Fosfor P- Rakumembraani ehituses, nukleiinhapetes, ATP koostises- energiat salvestav ühend raku ehituses Lämmastik N- aminohapetes ja nukleiinhapetes Väävel S- vitamiinide ja aminohapete koostises · Mesoelemendid: Naatrium, Kaalium NA, K- osalevad närviimpulsi moodustumises, veres, trantspordiprotsess raku tasandil, hoiavad veebilansi. Leidub: soolas, tillis petersellis; õunad, banaanid, punane kala Kaltsium Ca- luu ja kõhrkoe koostises, vere hüübimisel, reguleerib vee hulka, lih...
Mikroelemendid Mikroelemendid Mittemetallid · Fluor: hamba pindmiste kudede terviklikkuise tagamine · Jood: kilpnäärme hormioonide koostises.Joodi puudumisel kilpnääre tursub, ja tekib d i l kil ää b j kib struuma. · Boor: oluline taimede normaalseks arenguks Mikroelemendid Metallid · Raud :hapniku sidumine ja transport. · Tsink: osaleb maitseaistingu tekkes, meestel Tsink: osaleb maitseaistingu tekkes meestel kindlustab normaalse sugufunktsiooni tekke, soodustab veresuhkru kasutamist. soodustab veresuhkru kasutamist. · Koobalt: vitamiin B12 koostises, vajalik vereloomeks. Puudumine põhjustab verevähi vereloomeks. Puudumine põhjustab verevähi
Sisesekretsioon. Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmed. Endokriinnäärmetel puudub sekreedi viimajuha ja nad eritavad sekreeti neist läbivoolavatesse veresoontesse. Endokrin. näärmed toodavad hormoone, mis kanduvad vere, lümfi, seljaaju vedeliku vahedusel laiali kogu organismis. Kuna hormoonid lõhustuvad kiiresti, peavad näärmed koguaeg töötama. Näärmete üle- ja alatalitlus põhjustavad organismis tugevaid häireid. Sisesekretsiooni näärmed on omavahel tihedas seoses. - Glandula Nääre. KILPNÄÄRE ehk TÜREOID NÄÄRE. Paikneb kaelapiirkonnas, kilpkõhrel. Kilpnääret läbib tunnis ligi 5liitrit verd. Kilpnäärmesse koguneb vee ja toiduga organismi tulnud jood ( I ) Jood ühineb näärmed aminohapetega ja moodustab hormoonid TÜROKSIIN ja TRIJOODTÜRONIIN ( need mõjutavad organismi kasvu ja arenemist, ainevahetuse aktiivsust, NS. erutuvust, oksüdatsiooniprotsesside aktiivsust( kehatemp. hoidmine ) j...
Rauapuudusest tingitud aneemia ehk kehvveresus on maailma levinuim vaegushaigus, eriti naistel. Mõõdukas rauapuudus on ohutum kui raualiigsus organismis! Peamiseks rauaallikaks on loomse päritoluga toiduained. b) Co on vitamiin B12 koostises, koobalti puudusel tekib halvaloomuline kehvveresus ehk verevähi teatud vorm. Mittemetallid: I, F, Si, B jne. c) Jood on oluline kilpnäärme sünteesija, joodi puudusel tekib struuma, kael paistetab üles. Joodi saab omastada läbi naha (kõhnumisplaastrid nt) d) Fluori ülesanne on vastutada hambaemaili terviklikkuse eest. Ohtlik on nii fluorivaegus kui liigsus hambad lagunevad. Eestis mõnes piirkonnas, nt lõunas joogivees palju fluori, tekib fluoroos. Mikroelementide liigsus on ohtlikum kui nende mõõdukas puudus. Tegurid, mis mõjutavad organismide elementaarkoostist:
Ülevaade inimorganismi ehitusest. *Rakk-kude-organd-elund-elundkond-organism. *Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude. Epiteelkude ehk kattekude: *Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu. *Piiritleb organeid *Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest *Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *S...
1. Selgita mõisteid: homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. termoneutraalne tsoon (komforttemperatuur) keskkonna tingimusi, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat nimetatakse termoneutraalseks tsooniks (25-30C). ülemine letaalne temperatuur kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad ( kui kehatemperatuur tõuseb 42-44C). alumine letaalne temperatuur kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ja ainevahetud peatub ning inimene sureb. dehüdranteerumine liigne vedelikukadu organismis osteoporoos luude hõrenemine- naiste luud on hõredamad ja muutuvad peale menopausi veelgi hõredamaks. ateroskleroos veresoonte lupjumine- võib põhjustada ajurabandust, sest veresoonte lupjumise t...
Puurmani Gümnaasium Jood (I) Koostaja: Kertu Vahtra Klass: X Õppeaine: Keemia Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani 2009 1 Joodi ajalugu ja kasutus Joodi avastas prantsuse keemik Bernard Courtois, kes elas aastatel 1777 1838. Jood avastati 1811. aastal, Pariisis, Prantsusmaal. Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodipoolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest: jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene. Sellistes piirkondades kasutatakse tavaliselt...
Toodab 3 sorti hormoone: · Türoksiin Reguleerib kehalist ja vaimset kasvu ning kiirendab ainevahetusprotsesse · Trijoodtüroniin Ülesanne sama, mis türoksiinil · Türeokaltsioniin reguleerib Ca ladestumist luuded ning soodustab Ca konstentratsiooni langust veres 8. Kilpnäärme hormoonide puudumisel lapseeas tekib... ... nii vaimne kui kehaline alaareng ehk kretinism 9. Struuma Kilpnäärme suurenemine ja massi kasvamine hüpofüüsi mõjul 10. Kõrvalkilpnäärme hormoon ja selle ülesanded Parathormoon reguleerib Ca ainevahetust,s stimuleerib Ca vabanemist luukoest ning hoiab ja säilitab Ca normaalset sisaldust veres 11. Harknääre, tema ülesanded Harknääre koosneb koorest ja säsist. Ülesandeks on mõjutada aktiivselt organismi kasvu ja arengut lapseeas. 12. Pankrease ehk kõhunäärme hormoonid, ülesanded
reguleerib vee hulka organismis. · Cl-vajalik mao soolhappe synteesiks. Tasakaalustab positiivseid laenguid, loob teatava elektroneutraalsuse. Osaleb ainete transpordis makku. · Fe-selgroogsete punalibledes e. Erytrosyytides oleva valgu hemoglobiini koostises. Seob hemoglobiinis hapnikku. Verele annab punase v2rvuse heem(rauayhend). · JOOD- vajalik kilpn22rme hormooni tyroksiini synteesiks. Joodi puudusel kujuneb v2lja kilpn22rme haigus struuma. · FLUOR- oluline element hamba luukoes. Orgaanilised yhendid · Sysivesikud e. Sahhariidid on orgaanilisedyhendid, mille koostises on sysinik, vesinik ja hapnik. · Sysivesikud on looduse enam levinud orgaanilised yhendid. · Taimedes leidub neid kuivainetest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. MONOSAHHARIIDID e. Lihtsuhkrud · Riboos kuulub RNA ryhma. · Desoksyriboos DNA koostises. · Glykoos e. Viinamarjasuhkur. K6ikide organismide peamine energiaallikas
Piim, kala, kapsas, aga kohvi, sokolaad ei oll kasulikud. Magneesium Mg 19g Klorofülli, luude rakukesta koostis, närvisüsteemi talitus. Mg tähtis südametegevusele, insuldidja infarktid. Kana, austrid, kala ja piim. Kloor Cl 95g- Närviimpulsside teke ja levik, mao soolhappesuse reguleerimine Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt troksiini sünteesiks. Joodi puudumisel kujuneb välja kilpnäärmehaigus struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste oma küünet ja naha seisundid, kaitseb ka radioaktiivsuse vastu. Lestakala, õunad, Raud Fe Seob O2 hemoglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse. Maasikad, punane vein, kuivatatud puuviljad, kala ja punane liha. Keha koosneb 70% veest Veel on suur soojusmahtuvus(Hoiab keha püsivat temperatuuri). Hoiab ära keha ülekuumenemise(loomad higistavad taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu.
jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene. 3 Joodi ja tema elemente kasutatakse tööstuses näiteks tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis. Samuti kasutatakse joodi keemilises analüüsis, näiteks jodomeetrias. Meditsiinis kasutatakse joodi peamiselt antitüreoidse vahendi ja antiseptikuna, ka ateroskleroosi ravis ning struuma profülaktikas ja diagnostikas. Joodi kasutatakse pisikuvastaseainena naha puhastamiseks ning samuti ravitakse joodiga kilpnäärmehaigusi ja veresoonte lupjumist. (3,4) Väikestes kogustes kasutatakse joodi ka erinevatel aladel nagu näiteks orgaaniliste ja anorgaaniliste joodiühendite saamiseks, katalüsaatoritena, looma- ja linnutoidu lisandites, värvainete ja pigmentide koostuses ning ka halogeenlampides.(5) 2. Füüsikalis- keemilised omadused
SISENÕRENÄÄRMED Hormoonid keemilised ained, mis reguleerivad organismi kudede ja elundite taltlust ning ainevahetust. Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad. Ajuripats e. Hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Kilpnääre inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Kõrvakilpnäärmed inimese kõige väiksemad näärmed, nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevhetust. Neerupealised t...
kogustes. raud (Fe), tsink(Zn), vask(Cu), jood(I) ja floori(F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. · Raud kuulub selgroogsete punalibledes oleva valgu hemoglobiini koostisesse. Hemo annab verele punase värvuse. (rauaühend) · Jood osaleb kilpnäärme hormooni türoksiini sünteesis. Joodi puudumisel kujuneb välja kilpnäärme haigus - struuma Anorgaanilised ained Vett on organismis rohkem kui kõiki teisi anorg ja org aineid kokku. · Vesi täidab rakus järgmisi funktsioone: hea lahusti osaleb keemilistes reaktsioonides aitab säilitada püsivat sisetemperatuuri 1. Vesi on universaalne lahusti. Kuna vesi on hea lahusti, on ainuvõimalik reaktsioonide toimumise keskkond. Ühtegi
Asub neerupealistes. TÜROKSIIN ainevahetuse üldine kiirenemine. Normaalne kasv ja areng. Asub kilpnäärmes. Selgita mõisteid: HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsivus, INSULIIN valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust, GLÜKAGOON hormoon, mis töötab vastupidiselt insuliinile, GLÜKOGEEN maksarakkudes gülkoosist moodustuv loomne varuaine, DIABEET haigus, mille puhul vere glükoosisisalduse regulatsioon on häiritud ja vere glükoosisisaldus tõuseb, STRUUMA kilpnäärme haiguslik suurenemine, MAKSATSIRROOS maksarakkude kärbumine ja sisekoelise asendumisega, MAKSAPÕLETIK (KOLLATÕBI) haigus, mille puhul tekib maksas põletik, MELANIIN tume pigment, mis kaitseb UV kiirguse eest ja annab nahale, karvadele ja vikerkestale värvuse, SÜNAPS koht kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku, HUMORAALNE REGULATSIOON hormoonide poolt vahendatud regulatsioonimehhanism, NEURAALNE REGULATSIOON närvirakkude vahendatud
1. Selgita mõisteid: homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. termoneutraalne tsoon (komforttemperatuur) keskkonna tingimused, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat (2530°C). ülemine letaalne temperatuur kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad (kehatemperatuur tõuseb 4244°C). alumine letaalne temperatuur kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ning ainevahetus peatub ja inimene sureb. dehüdranteerumine osteoporoos luuhõrenemine ateroskleroos veresoonte lupjumine diabeet suhkruhaigus struuma kilpnäärme suurenemine maksatsirroos maksa sidekoestumine maksapõletik (kollatõbi) Ahepatiit melaniin rasvlahustuv rakuvärvaine (pigment), mida sünteesitakse naha...
Taimedes annab rohelise pigmendi klorofülli koostisesse. Raud esineb punaliblede e erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises ja hingamiseks vajaliku O2 sidumisel. Olulised anioonid on hüdroksüül (OH-), karbonaat(HCO3- ja CO32-), fosfaat, kloriid- ja jodiidioonid. Tänu karbonaatioonidele vabaneb organist CO2-st. Fosfaadid on kõigi nukleiinhapete ja fosroflipiidide põhi koostisosad. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks, joodi puudusel võib kujuneda struuma. 2.3 ORGAANILISED AINED Biomolekulid ained, mis ei moodustu väljaspool organismi, vaid organismis näiteks ensüümide abil. (Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) Mõjutavad organismi elutalitust ka väikeses konsentratsioonis. (Ensüümid, vitamiinid, hormoonid) Sahhariidid e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik.
luude ja rakukesta koostises, närvisüsteemi ja lihaste talitus, ül klorofüli tagamine, tagajärg häirub fotosüntees ja kaob roheline värvus, kloor närviimpulside teke ja levik, mao soolhappe süntees, mikroelement - raud ül seob hapnikke hemoglobiini koostises, annab verele punase värvuse, osaleb hapniku transpodil veres, tagajärg kehv veresus, jood väike laste kasvuks ja arenguks, ül vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks, tagajärg struuma (kilpnäärme haiglaslik suurenemine), floor ül hamba emaili tugevdamine, tagajärg kaaries, hamba augud. vesi omadused kõrge aurustumis soojus, suur soojus mahutavus, suur pindpinevus, ülesanded osalemine keemilistes reaktsioonides (fotosüntees), säilitab püsivat temp. (suur soojus mahutavus), kindlustab ringelundkondade töö (lümf), lahusti org ja anorg ainetele, ainete transpost rakus ja rakku, elukeskkond paljudele organismidele. sahhariidid
Raskekujulisele hüpotüreoosile on iseloomulik patsiendi üldine aeglus - südame löögisagedus on aeglustunud ning temperatuur alaneb. Kilpnäärmehormoonide vaegus varases lapseeas põhjustab raske kehalise ja vaimse arengu pidurdumise kretinismi [4]. Türeotropiinieritus intensiivistub, kuna kilpnäärmehormoone ei teki vajalikus koguses. Liigsest türeotropiinist tekib kilpnäärme suurenemine struuma. [2] 5. Kõrvalkilpnäärmed Paratüreoidnäärmed ehk kõrvalkilpnäärmed on kõige väiksemad sisesekretoorsed näärmed, mis paiknevad kilpnäärme parema ja vasaku sagara taga. Neid leidub inimesel kaks kuni kaheksa [5], üldjuhul neli [6]. Iga nääre kaalub ligikaudu 0,1 g. Näärme pinda katvast sidekoelisest kihnust tungib elundi sisemusse rohkesti veresoonterikkaid vaheseinu, mis jagavad näärme sagrikeks. Kõrvalkilpnäärmete asetus on esitatud joonisel 4. [1] Joonis
Sisukord 1 Mis on halogeenid? ............................................................................................................................... 3 2 Halogeenide omadused ........................................................................................................................ 4 3 Halogeenide kasutamise valdkonnad ................................................................................................... 5 4 Halogeenid looduses sealhulgas elusorganismis ehk BIOTOIME ........................................................ 6 1 Mis on halogeenid? Fluor, kloor, broom, jood ja astaat on halogeenid, mis on VII A rühma elemendid. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt üles. Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vad ühenditena. Sõna halogeen tuleneb kreeka keelsest (`hals' meresool; `gen' tekitama...
INIMENE 1. Inimese süstemaatiline kuuluvus Inimene kuulub loomariiki - imetajate klassi, primaatide seltsi ja inimlaste sugukonda. 2. Primaatidele iseloomulikud tunnused (8-10) - suur aju - jäsemete viis sõrme ja varvast - hea nägemine - aeglane areng - näokolju lamenemine - elavad sotsiaalsetes gruppides, milles valitsevad keerulised omavahelised suhted - kõigesööja - oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid - sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele 3. Kes on inimeste lähimad sugulased loomariikides ja mis on selle tõendiks? Meie lähimad sugulased on simpansid, kongo simpansid e. bonobod, gorillad ja orangutanid. Suguluse kindlaim tõend on mitmete valkude samasugune aminohappeline järjestus ja DNA struktuur. 4. Ühised jooned * inimahvidele- suur aju, hea nägemine, jäsemete viis sõrme ja varvast * ainult inimestele- kõnevõime 5. Kultuuriline ehk sotsiaalne evolutsioon. Mis on seda kiirendanud ja soodustanud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
