Ontogenees ehk isendi areng Jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks Embrügenees jaguneb: 1. lõigustumine 2. blastula, gastrula 3. organogenees Üleminek postembrüogeneesi: a) sündimisega b) munast koorumisega Postembrüogenees 1. Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni 2. Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks
kahest rakukihist. Neid rakukihte nimetatakse ka lootelehtedeks. Varase karikloote staadiumis on eristatavad välimine looteleht ehk ektoderm ja sisemine looteleht ehk entodrem. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjutiks. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning moodustab keskmise lootelehe. Organogenees- lootelehtedest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap. Keskmine looteleht moodustab tugi- ja liikumiselundkonna (luud ja lihased), vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkonna. Sisemise lootelehe rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond. Biogeneetiline reegel: seega läbitakse ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) liigi
Embrüogeneesiks nimetatakse organismi lootelist arengut. Embrüogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või eo moodustumisega seemnes. Embrüogeneesis võib inimesel nagu kõigil selgroogsetel organismidel eristada kolme perioodi: 1)lõigustumine, kus toimub sügoodi järkjärguline jagunemine hulkrakuliseks looteks, kusjuures loode ise ei suurene; 2) gastrulatsioon, kus kujunevad idulehed ja telgorganid; 3) histo- ja organogenees, kus toimub kudede ja definitiivsete elundite kujunemine. 36 tundi peale munaraku viljastamist hakkab munarakk poolduma. Rakkude jagunemist, mis toimub korduvalt ning mille käigus tekib hulk rakke, nimetatakse lõigustumiseks. Uued rakud,mida nimetatakse blastomeerideks muutuvad jagunedes järjest väiksemaks. Peale implanteerumist emaka limaskesta algab nende kiire kasv. Lõigustumise tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. Moorulat ümbritseb veel
Mis moodustub lõigustumise tulemusena? Kobarrakk ehk moorula 6. Kus toimub sügoodi lõigustumine inimesel? Munajuha laiemas osas 7. Nimetada embrüo arenguetapid. 1)viljastumine, sügoot 2) lõigustuminemoorula 3) blastulatsioon blastotsüst 4) gastrulatsioon gastrula 5) Histo- ja organogenees 6)sünd, koorumine, seemne küpsemine 8. Kirjeldada blastotsüsti ehitust. Blastotsüstil on kestad õõs- blastotsööl ja blastoterm (see koosneb sisemisest rakkude kihist embrüoplastist ja välimisest rakkude kihist trofoplastist. 9. Millisest blastotsüsti osast areneb loode
11. Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni käigus? Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm. Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode! See on embrüo-idulane. 12. Selgita, mis toimub järgmistel loote arenguetappidel: rakkude diferentseerumine, histogenees, organogenees kõigepealt toimub uues organismis rakkude diferentseerumine ehk rakkude täiustumine. Seejärel kudede teke ehk histogenees. Lõpuks toimub organogenees – tekivad organid. 13. Millal võib embrüot nimetada looteks? Embrüot võib nimetada looteks, kui ta hakkab välja nägema oma liigi moodi, teise lootekuu lõpus 14. Millised organid ja organsüsteemid arenevad välja: entodermist, ektodermist, mesodermist?
Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda.
Saab alguse emasorganismi suguteedes Saab alguse vees Juhuse osa väiksem järglasi saada Üsna juhuslik järglasi saada, ohtlik Sugurakke on vähem Sugurakke on palju Järglasi vähem Järglasi palju Lülijalgsed, roomajad, imetajad, linnud Kalad, kahepaiksed 6. Lootearengu etapid õiges järjekorras. ( Embrüogenees ) *Sügoot *Moorula *Põisloode *Gastrula *histogenees *organogenees 7. Biogeneetiline reegel: Selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. 8. Võrdle orgnismi erituvaid arengu tüüpe. Organismide Areng jaguneb kaheks. MOONDEGA OTSENE *Erineb täiskasvanud organismiga *Sarnaneb kohe täiskasvanuga
9. Viljastumine (Biol roll: taastatakse diploidsus, määratakse sugu). Kehaväline ja kehasisene viljastumine (+näited). 10.Lõigustumine, moorula (kobarloode), blastula/blastotsüst (põisloode). 11.Gastrulatsioon, gastrula (karikloode). Lootelehed (entoderm, mesoderm, ektoderm) ja lootekestad (amnion ehk vesikest, allantois ehk kusekott, koorin ehk kõldkest) ning nende ülesanded. Embrüonaalne induktsioon. Biogeneetiline reegel. 12.Histogenees ja organogenees, st kudede ja organite teke (mida pikemalt siin polegi!). 13.Platsenta, selle moodustumine ning ülesanded ja ainete (toit, O 2; jäägid, CO2) liikumine loote ja ema vahel. Sünnitus. 14.Lootejärgne areng: otsene areng, moondeline areng (sh selgroogsetel), täis- ja vaegmoondeline areng ning näited vastavatest organismirühmadest. (*Taime nn looteline areng lõpeb seemne idanemisega). 15.Otsene ja moondeline areng (nt kellel!?)
Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. Elujärgud *Esimene järk on IMIKUIGA(organismi kiire kasvamine ja arenemine) *LAPSEIGA kestab jäävhammaste tulekuni ja sugulise küpsuse saavutamiseni. Lapseea
· Vähendab raskusjõu mõju 9. Platsenta tähtsus: · Aine- ja gaasivahetus · Toodab naissuguhormoone, mis tagavad normaalse raseduse · Püüab kinni kehavõõrad ained 10.Emrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena nim kariklooteks eh gastrulaks. 11. Lootelehed: · Ektoderm välimine · Entoderm sisemine · Mesoderm - keskmine 12. Rakkude diferentseerumine arenevad erinevad rakutüübid Histogenees kudede teke Organogenees organite teke 13. Embrüot võib nimetada looteks kuskil 3. lootearengu kuul, hetkel, mis loode hakkab sarnanema sündiva imikuga. 14. Ektoterm paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap Mesoderm moodustab tugi- ja liikumiselundkonna, vereringeelundkonna, eritus ja sigimiselundkonna. Entoderm kujunevad seede- ja hingamiseludnkond. 15
kõld või irdkest: Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootvee ül. - kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond. Platsenta ül. - Ainevahetuslik; Platsentaarbarjäär; Loote varustamine antikehadega; Toodab hormoone. 23) Selgita, mis toimub järgnevatel loote arenguetappidel: rakkude diferentseerumine, histogenees, organogenees. Rakkude diferentseerumine - geenide valikulisest avaldumisest tulenev rakkude areng, mille käigus nad omandavad kindlale koetüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Histogenees ehk kudede teke; Organogenees tekivad organid. 24) Millal võib embrüot nimetada looteks? Millest see tuleneb? Alates 2. trimestrist, kuna päev päevalt näeb ta üha enam välja nagu inimbeebi. 25) Sõnasta biogeneetiline reegel, selgita selle tähtsust
Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. Viiruste tähtsus (Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline)
tõenäolisem, siis on sugurakkude arv väiksem Ontogenees Embrüogenees Looteline areng, mis algab viljastumisega ja lõpeb sünni või koorumisega Võib toimuda muna sees või emakas Postembrüogenees Pärastlooteline areng, mis algab sünni või koorumisega ja lõpeb surmaga Embrüogeneesi etapid Lõigustumine – tekib kobarloode ehk moorula Põisloote ehk blastula teke Karikloote ehk gastrula teke Organite teke - organogenees Postembrüogenees: Moondeta areng Koorunud või sündinud järglane on vanemate moodi Imetajad, linnud Moondega areng Koorunud või sündinud järglane erineb oluliselt täiskasvanust Putukad, kahepaiksed Kordamine 1. Kas esitatud lause on tõene või väär? ✗ Generatiivse paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. ÕIGE ✗ Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. VALE Parandus: Tsütokinees on raku jagunemine. ✗ Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. ÕIGE
LOOTEVESI: kaitse, maitseb LV-see rinnapiima maitsega, vedeliku hoidmine-pissimine Geneetilised haiguse: Trisoomia 21-Down sündroom,füüs/vaimnepuue Trisoomia 18- Edwardsi- hulgiväärareng, surnult sünd 5.näd tunderetseptorid Trisoomia 13- Batau- kurtus, vaimse arengu peetus 12.näd lõppeb organite moodustumine=organogenees 16.näd lapse liigutused aina keerulisemad, imemine, APGARi hindamissüsteem 1959 7-10p kõik on hästi grimassid, haaramine 20näl platsenta hakkab last kaitsma, platsentabarjäär Füsioloogilised näitajad 1min-5min-... 24.näd õrn nahk, rasvkudet väga vähe, kuuleb, tajub 0-2p = südamelöögid, nahavärv, hingamine,
Embrüogenees Postembrüogenees · Looteline areng, mis · Pärastlooteline areng, mis algab sünni või algab viljastumisega ja koorumisega ja lõpeb lõpeb sünni või surmaga koorumisega · Võib toimuda muna sees või emakas Embrüogeneesi etapid · Lõigustumine tekib kobarloode ehk moorula · Põisloote ehk blastula teke · Karikloote ehk gastrula teke · Organite teke - organogenees Postembrüogenees Moondeta areng Moondega areng · Koorunud või · Koorunud või sündinud järglane on sündinud järglane vanemate moodi erineb oluliselt · Imetajad, linnud täiskasvanust · Putukad, kahepaiksed vaegmoone täismoone muna muna
Embrüogenees Postembrüogenees · Looteline areng, mis · Pärastlooteline areng, mis algab sünni või algab viljastumisega ja koorumisega ja lõpeb lõpeb sünni või surmaga koorumisega · Võib toimuda muna sees või emakas Embrüogeneesi etapid · Lõigustumine tekib kobarloode ehk moorula · Põisloote ehk blastula teke · Karikloote ehk gastrula teke · Organite teke - organogenees Postembrüogenees Moondeta areng Moondega areng · Koorunud või · Koorunud või sündinud järglane on sündinud järglane vanemate moodi erineb oluliselt · Imetajad, linnud täiskasvanust · Putukad, kahepaiksed vaegmoone täismoone muna muna
EMBRÜOGENEES POSTEMBRÜOGENEES • Viljastumine, sügoot • Koorumine, sünd, idanemine • Lõigustumine, moorula • Areng erinevate tüüpide järgi • Blastulatsioon, blastotsüst (otsene, moondega) ja neil erinevad • Gastrulatsioon, gastrula etapid noorukieas ehk juveniilses • Histo- ja organogenees; koed ja eas organid • Suguküpsus ehk fertiilsus ehk • Koorumine, sünd, seemne generatiivne etapp küpsemine • Vananemine ehk raukumine ehk seniilsus • surm EMBRÜOGENEES • Viljastumine
Ainevahetuslik, platsenta barjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone. 35) Kuidas nim. embrüot, mis kujuneb gastrualatsiooni tulemusena? Karikloode e. gastrula. 36) Millised 3 tähtsat rakukihti e. lootelehte kujunevad gastrualatsiooni tulemusena? Entoderm, ektoderm, mesoderm. 37) Selgita mis toimub järgnevatel loote arenguetappidel. Rakkude diferentseerumine- tekivad närvirakud, maksarakud, lihasrakud ja leokotsüüdid. Histogenees- kudede tekkimine. Organogenees- organite välja kujunemine. 38) Millal võib embrüot nim. looteks? Peale munaraku pooldumist mitoosi teel e. lõigustumist. 39) Millised organis ja organsüsteemid arenevad välja lootelehtedest? Välimine looteleht on ektoderm(närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude), sisemine looteleht on entoderm(seede-ja hingamiselundkond), keskmine looteleht on mesoderm(luud, lihased, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundid) 40) Sõnasta biogeneetiline reegel ja selgita selle tähtsus
taimede vees püstipüsimise. Koetüübid on seotud üksteiseks üleminekutega, enamasti täidavad koed samaaegselt mitut ülesannet. Sageli muutuvad kudede funktsioonid taime ontogeneesi käigus. Algkoed ehk meristeemid Tipmine meristeem Külgmine meristeem e kambium Vahemeristeem Haavameristeem e kallus Algkude koosneb pidevalt jagunevatest, piiramatu jagunemisvõimega initsiaalrakkudest Histogenees - initsiaalrakkudest püsikudede moodustumine Organogenees - uute organite teke diferentseerumata algkoest ehk meristeemist Osad pooldunud algkoe rakud jäävad meristeemi, osad diferentseeruvad teisteks kudedeks Rakud on väikesed ja õhukese kestaga, asuvad tihedasti üksteise kõrval · Tipmine meristeem pungades, varte ja juurte tipus, paiknevad kasvukuhikutena, mille ümber on lehealged (pikkuskasv) · Külgmine meristeem e kambium varte ja juurte jämenemine, ühes suunas
→ hingamisteede epiteel ja kopsud entoderm (välimine looteleht) → kesknärvisüsteem ja meeleelundid → epidermis: marrasnahk mesoderm (keskmine looteleht) → skelett → lihased → sidekoed → kuse- ja suguelundkond → ringelundkond Rakkude diferentseerumine näiteks: närvirakud, maksarakud, lihasrakud, leukotsüüdid → kõik rakud on genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud → seejärel kudede teke ehk histogenees → lõpuks toimub organogenees (tekivad organid) Loote väärarengu põhjused: → teratogeenid 1. bioloohilised teratogeenid → pärilikud haigused → haigusetekitajad → toitumisega seotud 2. keemilised teratogeenid → ravimid → alkohol ja narkootikumid → olmekemikaalid 3. füüsikalised teratogeenid → mehhaanilised traumad → alajahtumine ja kuumarabandus → kiirgused Sünnitus lõppeb looteline areng algab emakakaela avamisega ja seejärel emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega
4. Toodab hormoone Gastrulatsioon Kujuneb karikloode ehk gastrula. Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm. Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode. See on embrüo idulane. Rakkude diferentseerumine Kuigi loomorganismis on 100-250 rakutüüpi on kõik rakud genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud. Seejärel kudede teke ehk histogenees. Lõpuks toimub organogenees tekivad organid. Sisemine looteleht ehk entoderm Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud; Keskmine looteleht ehk mesoderm Skelett; Lihased; Kõik sidekoetüübid; Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond Välimine looteleht ehk ektoderm Kesknärvisüsteem ja meeleelundid. Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. Loote väärarengud
pärmseentel jm) ja eoseline paljunemine (vetikatel, sõnajalgtaimedel). 14.Tüviraku mõiste. Rakkude diferentseerumine. Tüvirakk - diferentseerumata algrakk, millest on võimalik kasvatada kudesid, elundeid ja organisme. Rakkude diferentseerumine- on organismide arengus (ontogeneesis) protsess, mille käigus rakk kujuneb ümber teistsuguse funktsiooniga rakuks. Rakkude diferentseerumine on aluseks sellistele protsessidele nagu embrüogenees, organogenees. Raku diferentseerumine on pöördumatu: vererakust ei saa arendada lihasrakku jne. 15.Lootelise arengu etapid. Rasedusnädal Keskmised mõõtmed Areng ja kaal 1 100-rakuline kobar Sügoot lõgustub ja areneb blastotsüst, mis kinnitub emakaseinale. Moodustub platsenta. 3 3 mm, 0,4 g Arenevad närvisüsteem, vereringe,
- 11. Rasedusnädal ta neelab juba vett. Lootevesi on sama maitsega, kui rinnapiim. Imemahakkamine ongi seotud sellega, et lõhn ja maitse on samad. - 12. rasedusnädal - organsüsteemid on välja arenema. Keha hakkab küpsema ja süsteemid arendavad tööd. Naise soovil enam aborti teha ei saa. Platsenta kaitse on praktiliselt olematu. Peaksid olema välja kujunenud põhilised organsüsteemid/struktuur paigas. Organogenees e. elundite süsteemide areng lõppenud. - 16 rasedusnädal - loote liigutused muutuvad keerukamaks, õpib haarama, imema, grimasse tegema - 20 rasedusnädal - platsenta küps, maksimaalne kaitsevõime, - 24 rasedusnädal - laps kuuleb ja tajub valgust. Välja arenenud tasakaaluelund, tunneb puudutust ja reageerib erinevatele lõhnadele. Platsenta formeerub -> elutegevuse vahendaja-> toitainete rikas veri sisse. jääkaineterikas veri välja.
PTG - Rakkude diferentseerumine - on organismide arengu protsess (ontogeneesis), mille käigus rakk või kude kujuneb ümber teistsuguse funktsiooniga rakuks või koeks. See on uute ning erinevat tüüpi rakkude produtseerimine õiges kohas, õigel ajal ja õiges hulgas. Rakkude diferentseerumine on aluseks sellistele protsessidele nagu embrüogenees, organogenees, samuti täiskasvanud organismis status quo säilitamine. Näiteks meristeemi rakkude või tüvirakkude diferentseerumisel kujunevad mitmesugused spetsialiseerunud koed. 15.Lootelise arengu etapid. - Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos). 2. Järgnevate jagunemiste käigus tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib
Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. Sünnijärgse arengu võimalused looduses 1. Moondega areng järglane sünnib või koorub erinevana täiskasvanud isendist. On olemas: a. Täismoone vastne (röövik) > nukk > valmik b
lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-produ. erinevad orgaanilised happed(nt oblik hape). Neutra. Ca ioonide abil. Rakukest- pektiinist , hemitselluloosist, ja tsellulosist, on algselt elastne. Teiste ainete ladestumine teeb kesta tugevaks(lignifitseerumine). Rakke liidab rakuvaheaine vahelamell. Kude- liht(kollenhüüm) ja liit(epiderm, floeem). Algkude ehk meristeem sellest areng on organogenees. Sellele eesneb initsiaal rakkude moodustumine- e- histogenees. Histo ja orano koos- morfogenees. Algkoe jaotus- Esmased see osa koest, mis on alati olnud ja teisesed mingist muu kude on muutunud tagasi algkoeks (lihtsustamine) Algkude koosneb initsiaal rakkudest. Rakud on väikesed ja kiire paljunemisega. Esimesed algkoed on primaarsed meristeemid. Neist võib areneda püsimeristeem nt kambium. Mitmeaastastel taimedel võib püsikoe rakkudest tekkida uus algkude ehk sekundaarnemeristeem.
c. Sugurakkude ühinemisele järgnev kromosoomistike ühinemine sügoodis 6) Sugulisel paljunemisel on kõik samade vanemate järglased erineva pärilikkusega. Ontogenees isendi areng Seda vaatleme vaid suguliselt paljunevate loomade näitel. Jagatakse kaheks: 1) Embrüogenees, lõpeb väljumisega muna või lootekestadest. a. Algab viljastamisega b. Lõigustumine c. Blastulatsioon d. Gastrulatsioon e. Histogenees f. Organogenees 2) Postembrüogenees a. Kasvamine b. Arenemine c. Suguline küpsemine d. Vananemine e. Suremine Lõigustumine Lõigustumisele allub sügoot e. viljastatud munarakk. Lõigustumine on eriline mitootiline rakkude jagunemise viis. Lõigustumise erandiks on see, et mitoosid järgnevad väga kiiresti üksteisele, rakud ei jõua kasvada. Toimub 2 protsessi: 1) Suureneb rakkude arv 2) Rakkude mõõtmed vähenevad
Kattekoed(protodermist), juhtkoed (prokambiumist) ja põhikoed(põhimeristeemist) Nimetage peamised embrüogeneesi etapid Viljastatud munarakk jaguneb ebavõrdselt apikaalseks ja basaalseks rakuks, mis on ebavõrdse suuruse ja erineva saatusega. Viimasest saab suspensor, mis seob embrüo endospermiga ja tagab toitainete liikumise endospermist embrüosse. Apikaalsest rakust areneb embrüo: Etapid: 1) globulaarne embrüo 2)südamekujuline embrüo – siin algab organogenees 3)torpeedokujuline embrüo 4)täissuuruses embrüo Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine, kui tolmutera jõuab emaka suudmele, transpordib mööda moodustunud tolmutoru kaks seemnerakku emakas paikneva seemnealgmeni. Üks seemnerakk viljastab munaraku --> diploidne embrüo Teine seemnerakk liitub lootekoti tsentraalrakuga --> triploidne endosperm Mis on kallus
Vitamiinide Väga hea seened sünteesib Puudulik sünteesivõime ise) Rakkude Piiratud arv kordi ja jagunemine Piiramatult, sobivatel organogeneesi ei teki. koekultuuris tingimustel tekib ka Piiramatult Ainsana jagunevad kunstlikes organogenees piiramatult halvaloomuliste tingimustes kasvajate rakud. Eel- ja päristuumsete rakkude võrdlus Ehituslik Tunnus Eeltuumne Päristuumne Teatud elujärgus esineb Rakutuum Selgelt eristunud tuuma pole
Viljastunud munarakk sügoot 1) lõigustumine hulkraksuse tagamine, munajuhas, tsütokinees ja DNA replikatsioon, tulemuseks moorula, (kobar moodustunud) 2) blastuatsioon munajuhas/emakas, rakud kahte kihti embrüoplast ( sisemine), trofoblast ( välimine) blastotsüst (kokku) 3) gastrulatsioon trofoblastist kujunevad lootekestad ja embrüoblastist lootelehed, loote kinnitumine, pesastumine gastrula 4) histo- ja organogenees organite kujunemine, 20. nädalaks lootekestad (tulid trofoblastist) seest väljapoole: 1) vesikest ehk amnion, kaitse sünnini, täitub looteveega 2) kusekott ehk allantois, kasvavad kokku emaka limaskestaga ja kujuneb platsenta 3) kõldkest ehk koorion, -,,- (sama) lootelehed 1) ektoderm (välimine) 2) Entoderm (sisemine), moodustub ürgjutist, närvitoru 3) Mesoderm ( keskmine) esineb kõrgmistel liikidel)
vaheline vorm, interterritoriaalne substants koosneb kollageenstete kiudude kimpudest, kondrotsüüdid paiknevad ühe-kahekaupa. Kõhre arenemine Eristatakse tsüto-, histo- ja organogeneesi Tsütogenees toimub mesenhüümist kahes suunas: Mesenhüüm Kondroblasogeenne rakk Kondroblast (nendest osa kondrotsüütideks) Mesenhüüm Kondroklast e. makrofaag Histogenees: kondroblastid toodavad põhiainet ja kiude, jätkub kondroblastide diferentseerumine kondrotsüütideks Organogenees: mesenhüümist tekib perikonder, tekib noor kõhr kondroblastidega ja tsentraalne kõhr kondrotsüütide ja neist tekkivate kondronitega. Kõhrkoe kasv 1. Apositsiooniline kasv toimub kõhre välispinnal perikondri sisemine kihi rakkude diferentseerumisel kondroblastideks 2. Interstitsiaalne e. kõhresisene kasv toimub rakkude jagunemise teel kõhrkoe sees Kõhre regeneratsioon Toimub perikondri ja seda ümbritseva sidekoe arvel. Defekti täitva sidekoe muutumine
11 VILJASTUMINE INIMESEL.................................................................................................. 11 Rakukobara kujunemine........................................................................................................... 12 RAKKUDE ERISTUMINE EMBRÜOS..................................................................................14 KUDEDE KUJUNEMINE e. HISTOGENEES........................................................................15 ORGANITE KUJUNEMINE e. ORGANOGENEES.............................................................. 15 LOOTEKESTAD Inimese näitel.............................................................................................. 15 POSTEMBRÜONAALNE ARENG:....................................................................................... 16 KASV........................................................................................................................................17 ARENG..............................................
Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. 2. Keskkonnaprobleemid Eestis Põlevkivi kaevandamine ning põletamine Liigne metsade raie Õhusaastumine Jäätmete teke ja nende ebaseaduslik ladustamine
fraktsioone. III. Radioautograafia Radioaktiivsete isotoopide kasutamine eesmärgiga kindlaks teha teatud ainete sünteesi koht ja aktiivsus. Radioaktiivne isotoop viiakse elupuhusesse koekultuuri, võetakse proov, see fikseeritakse radioaktiivne isotoop tuvastatakse (kasutatakse kas fotoemulsioonmeetodit (AgCl) või spetsiaalseid radioaktiivseid loendureid. IV. Rakkude kasvatamine koekultuuris On kaks tasandit: · Taimerakkude puhul ilmneb organogenees, mis lõpeb taime väljakujunemisega; · Loomarakkude puhul rakkude biomassi saamisega. Eesmärk: rakkude saamine, uurimine muutuvates tingimustes. Oluline, et oleks kasvunõuetele vastav sööde (loomarakkudel keerulisem) ja kasvutingimused (tº, gaas, valgus jne). Funktsionaalsed ja struktuurilised tunnused Kõiki rakke saab jaotada lähtudes nendest tunnustest: · Funktsionaalsed. Neid jaotatakse: 1
· Nende bioloogiline staatus pole veel lõplikult määratud. Võivad vabalt üle minna ühest koest teise. b) Spetsiifilises etapis: · Enamus geene blokeeritakse · Algab koetüübile omaste valkude süntees · Kujuneb kindel raku kuju. Inimekehas ~200 erinevat raku tüüpi · Kujuneb välja kindel rakkude ja rakuvaheaine paigutus. · Välistatakse üleminek teiste kudede koostisesse. Organogenees ... organite teke (kudede eristumine) N: labakäe kujunemine jäsemepungast Toimub 3 mehhanismi: i. rakkude valikuline jagunemine ii. rakkude valikuline ränne iii. rakkude hukkumine tänu mitoosi blokeerimisele Lähteülesanne peavad kujunema sõrmed ja sõrmevahed. Kuidas see toimub? Rakud paiknevad tulevaste sõrmede aladel Jagunevad normaalse sagedusega (mitte lõputult) Sõrmevahede kujunemisel 2 mehhanismi:
fraktsioone. III. Radioautograafia Radioaktiivsete isotoopide kasutamine eesmärgiga kindlaks teha teatud ainete sünteesi koht ja aktiivsus. Radioaktiivne isotoop viiakse elupuhusesse koekultuuri, võetakse proov, see fikseeritakse radioaktiivne isotoop tuvastatakse (kasutatakse kas fotoemulsioonmeetodit (AgCl) või spetsiaalseid radioaktiivseid loendureid. IV. Rakkude kasvatamine koekultuuris On kaks tasandit: Taimerakkude puhul ilmneb organogenees, mis lõpeb taime väljakujunemisega; Loomarakkude puhul rakkude biomassi saamisega. Eesmärk: rakkude saamine, uurimine muutuvates tingimustes. Oluline, et oleks kasvunõuetele vastav sööde (loomarakkudel keerulisem) ja kasvutingimused (tº, gaas, valgus jne). Funktsionaalsed ja struktuurilised tunnused Kõiki rakke saab jaotada lähtudes nendest tunnustest: Funktsionaalsed. Neid jaotatakse: 1
Sissejuhatus Arengubioloogia on teadus mis uurib organite kasvu ja arenemist, nende geneetilist kontrolli. Ambrüogenees ja loote areng viljastamisest sünnini. Embüro varase staadiumid: sügoot, blastuda ja gastrula), loode (põhiorganite olemus). Ontogeneesorganismi kogu eluiga hõlmav protsess. Embrüogeneesi põhietappid.Viljastamine, blastulatsioon (kiire jagunemine, moodustub blastuda), neurulatsioon (närvitoru moodustumine, keha põhitelgede moodustumine), organogenees (organite kujunemine). Arengu rakulised põhiprotsessid. Rakkude jagunemine, proliferatsioon ja kasv. Rakkude spetsialiseerumine (determinatsioon - rakkude arengupotentside järk-järguline ahenemine; diferentseerumine - erinevuste tekkimine rakkude vahel). Rakkudevahelised interaktsioonid, rakkude liikumine ja migratsioon, rakkude programeeritud surm. Kigi nende protsesside koosmõjul: morfogenees (kudede, organite, kehaosade kuju ja
(umbes kümnendaks eluaastaks). Järelikult – keskkond ühendab keerulisema funktsiooniga piirkondi (1, 2, 4, 5) ja on oluline ajupoolkeradevahelise funktsionaalse asümmeetria väljakujunemisel (3). Sobib integreeritud fülogeneesi teooriaga. Aju ontogenees Üsasiseses arengus järgib aju areng üldjoontes fülogeneesi – s.o biogeneetilist reeglit järgiv rekapitulatsioon. Aju areng: * Enne 20- rasedusnädalat – organogenees, neuronite tege ja migratsioon. * 20. – 40. rasedusnädal – neuronite küpsemine, dendriitide ja sünapside areng, osaline neuronite elimineerimine. Üsasisese kahjustava teguri toime aeg on seotud erinevate tagajärgedega: * Üks ja sama kahjustav tegur võib erineval ajal viia erineva raskusega kahjustuseni: varane kahjustus seotud tervete struktuuride arengu rikkega, hilisem nende struktuuride
Keskmine looteleht e mesoderm tugi-, liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond Sisemine looteleht e entoderm seede- ja hingamiselundkond. Biogeneetiline reegel ebrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolise arengu (fülogeneesi) etapid. 5. toimub rakkude diferentseerumine. Järgneb kudede teke e histogenees. Erinevatest koetüüpidest tekivad organid organogenees. POSTEMBRÜONAALSE ARENGU ETAPID LOOMADEL. Juveniilne periood on kuni suguküpsuse saavutamiseni. Toimub organismi pöördumatu kasv, keerustub käitumine. Sigimisperiood. Raugastumisperioois muutub elundkondade töö järjest ebaefektiivsemaks, kuni lakkab sootuks. Enamikel loomadel lõppeb eluiga sigimisperioodi lõpuga. POSTEMBRÜONAALSE ARENGU ETAPID TAIMEDEL. Lootejärgne areng algab seemne idanemisega. Järgneb vegetatiivne periood (idand) kujunevad välja taie vegetatiivsed organid.
1) Germinaalstaadium viljastumisest kuni 10.päevani. 2) Embrüonaalne staadium 1.päev kuni 8.raseduse nädal. 3) Looteline astaadium 9.rasedusnädal-38.rasedusnädal 5.rasedusnädal lootevett on vaja kaitseks väliste asjade eest, sisaldab toitaineid, see on sama maitse ja lõhnaga, mis rinnapiim. Hakkavad arenema tunderetseptorid embrüo tunneb valu. 12.rasedusnädal lõppeb organite moodustumine, organid on valmis selleks, et areneda edasi. Organogenees. Kõiksugu välismõjud võivad olla loote arengule ohtlik. 16.rasedusnädal liigutused muutuvad raskemaks (haaramine, imemine, grimassid). 20.rasedusnädal nüüd hakkab platsenta last kaitsma!! 24.rasedusnädal raskudet on veel vähe (veresooned paistavad), kehatemperatuuri säilitamise probleem, keha on sündimiseks ebaaküps. Kuuleb väliskeskkonnast tulevaid helisid ja tajub valgust. Välja on arenenud tasakaaluelund, tunneb puudutust ja reageerib erinevatele lõhnadele. 7
Esinev alamatel vähkidel N. vesikirbud ja paljudel putukatel N. lehetäid. Partenogeneetilistel liikidel on isased sagedasti haruldased või puuduvad hoopis. Pedogenees ehk vastse neitsisigimine erineb eelmisest selle poolest, et juba vastse kehas tekivad munarakkudest uued vastsed. Polüembrüoonia korral areneb ühest munarakust mitu isendit. 5. Looteline areng 3 perioodiks: 1) lõigustumine 2) gastrulatsioon ja lootelehtede kujunemine 3) histogenees ja organogenees Moorula kobarloode, blastula põisloode, gastrula kahekihiline karikloode 6.1. Kooselu vormid Neutralism 0/0, Sümbioos ehk mutualism +/+, Kommensialism +/0 asupaigaks või kaitseks, saamata teiselt selle eest midagi vastu. Amensalism -/0 N penicilliin, Parasitism +/ 6.2. Loomade käitumine Sünnipärane ehk instinktiivne käitumine on pärilik ja see ei muutu kogemuste lisandumisega. Refleks on automaatne vastus närvi stimulatsioonile. N. põlve jõnksatus inimesel
Kudede eristumine e. histogenees : - eelduseks on rakkude eristumine. Histogenees jagumeb : a) üldine etapp - rakkude jagunemine, kasvamine, üldine ainevahetus, koele omaseid valke ei sünteesita, rakud võivad ühe koe koostisest teise üle minna. b) spetsiifiline etapp - algab koele omaste valkude süntees, rakud omandavad iseloomuliku kuju, kujuneb koele omane vaheaine vaheaine hulk ja paigutus, rakud ei saa ühe koe koostisest teise üle minna. Organite teke e. organogenees : - eelduseks on rakkude eristumine ja kudede teke. organogenees põhineb järgmistel muutustel : 1) rakkude valikuline surm, 2) rakkude valikuline ümberpaiknemine. 3) rakkude valikuline jagunemine lootekestad : - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : * kõige lootepoolsem kest. * koosneb 99% looteveest ja 1% tahketest osakestest. Lootevee ülesanded : * kaitse põrutuste eest * kaitse temeratuurimuutuste eest * kaitse veekaotuse eest
keskeas) Keskkonnaseisund raskemetallid (plii, elavhõbe) olmekeemia narkoos jne. Kuni 12.rasedusnädalani on kõige suurem mõju organitele, sest siis kujunevad organid. Võimetele, mis inimene omab, pannakse alus enne sündi- taju, tunnetusprotsessid, mälu, õppimine, seostamine. 5.rasedusnädalal on loote ümber lootevesi, seda on vaja et ta hakkaks imema rinnapiima. Lootevesi on sama maitse ja lõhnaga. 5-7.rasedusnädal on juba tunderetseptorid. 12. Lõpeb organogenees, organite strukturaalne baas on välja arenenud aga nad küpsevad edasi. 16.nädal Lapse liigutused muutuvad aina keerukamaks. Laps õpib haarama, imema, teeb grimasse. 20.nädal platsenta on küps, emad hakkavad tundma liigutusi, aga on võimalik ka varem tunda. 24. Nädalat Laps kuuleb ja tajub valgust. Välja on arenenud tasakaaluelund. Laps tunneb puudutust ja reageeri erinevatele lõhnadele. Seitsmendal raseduskuul hakkavad tööle lapse maitsenäärmed.
Taliomiid, mida Euroopa riikides anti rasedatele, et pärssida hommikust iiveldust, põhjustas tugevaid lootekahjustusi. Samuti võivad embrüot selles perioodis kahjustada mitmed viirusnakkused, näit punetised, põhjustades ränki väärarenguid. Mõõdukail kiirgusdoosidel võib selles perioodis olla samuti väga halbu tagajärgi. Võivad tekkida mitmed defektid nagu suulaelõhe, jäsemete kängumine, aju Kokkuvõte arenguanomaaliad etc. Organogenees toimub kindlas järjekorras, kiirituskahjustus tabab neid organeid, mis arenesid kiiritada saamise ajal. Kuigi kiiritus võib põhjustada kahjustusi ükskõik, millises embrüo või loote arengufaasis, on siiski kõige tundlikum periood organogenees, mis vältab 9. päevast kuni 6 nädalani eostumisjärgselt Mõned andmed on kättesaadavad jaapani naiste kohta, kes olid rasedad Hiroshima ja Nagasaki aatompommi plahvatuste ajal. Suured kiirgusdoosid põhjustasid raseduse iseeneslikke katkemisi
Sündesmokoriaalne platsenta – emaka epiteel lahustatud, teised kihid säilinud (mäletsejad) Endoteliokoriaalne platsenta – koorioni epiteel kontaktis emaka versoonte endoteeliga (kiskjalised) Hemokoriaalne platsenta – koorioni hatud emaka verelakuunides (putuktoidulised, primaadid, inimene, hiir) Hemoendoteliaalne platsenta – ema veri puutub kokku loote koorioni veresoone endoteeliga (käsitiivalised, küülik) 6.Ektoderm 60. Organogenees Peale lootelehtede (ektoderm, mesoderm, endoderm) moodustumist gastrulatsioonis hakkavad nendest organogeneesi (organite areng) käigus tekkima koed (histogenees) ja organid, mis lõpuks moodustavad organsüsteeme 61. Millistele struktuuridele annavad aluse pinnaektoderm, neuraaltoru ja neuraalhari ning ektodermaalsed plakoodid? Ektoderm annab aluse epidermisele ehk marrasknahale ja selle derivaatidele (nt higinäärmed, karvafolliikulid, küünised (küüned) ja
Germinaalstaadium- viljastumisest 10.-14. päevani Embrüonaalne staadium - 10. päev- 8.rasedusnädal Looteline staadium - 9. rasedusnädal- 38.rasedusnädal. 5. rasedusnädal - arenevad tunderetseptorid ehk loode hakkab tundma valu; pea on suurem kui keha, keskosa laiem. 11. rasedusnädal - loode neelab juba lootevett, mis on sama maitsega, kui rinnapiim. Imemahakkamine ongi seotud sellega, et lõhn ja maitse on samad. 12.rasedusnädal organogenees - organsüsteemid on arenenud välja ja kvalitatiivseid muutuseid ena ei toimu. Keha hakkab küpsema ja süsteemid arendavad tööd. Naise soovil enam aborti teha ei saa. Platsenta kaitse on praktiliselt olematu, sest ta kaitsefunktsioon tekib alles 20ks rasendusnädalaks. Loode on kõige kergemini mõjutatav välistest teguritest. 16. rasedusnädal - lapse liigutused muutuvad üha keerukamaks, ta õpib haarama, imema, grimasse tegema. 20
kohas, õiges hulgas. Rakud muutuvad ühest rakutüübist teiseks, seejuures omandavad nad jagunemise käigus üha enam spetsiifilisi tunnusjooni. Vähem eristunud rakkudest tekivad jagunemise tulemusel kõrgelt spetsialiseerunud rakud. See toimub organismi arengu jooksul pidevalt. Eelkõige diferentseeruvad rakud seepärast, et organismil on pidev vajadus eri tüüpi rakkude järele. Rakkude diferentseerumine on aluseks sellistele protsessidele nagu embrüogenees, organogenees, samuti täiskasvanud organismis status quo säilitamine 67. Nimeta ja kirjelda rakkude diferentseerumise üldreeglid (3). Rakkude diferentseerumise juures võib välja tuua järgmised üldreeglid: 1. Diferentseerumine tähendab geenide valikulist ekspressiooni. – organismis on kõikides rakkudes ühesugune genoom, vaatamata nende erinevale diferentseerituse tasemele. Erinevalt diferentseerunud rakkudes on geenide ekspressioon erinev – nad sisaldavad erinevaid mRNA-sid ja
enam ei jagune. · Inimestes sellisteks rakkudeks on: närvirakud, südamelihaserakud, silma läätse rakud, kõrva kuulmis retseptorid. 2. septsiifiline · valikuline geeniaktivatsioon tulevastes eri koetüüpides hakkavad avalduma erinevad geenid, käivitub erinevate valkude süntees. · Rakud omandavad iseloomuliku kuju · Omandavad tüüpilise paigutuse. · rakuvaheaine · Üle minek ühest kohast teise on blokeeritud. Organogenees 1. rakkude valkuline jagunemine 2. rakkude valikuline hukkumine 3. rakkude valikuline ümberpaigutus Sõrmede kujunemine jäsemepungast!!! SÕRMED/SÕRMEVAHED Sõrmede kujunemine: a) tulevasete sõrmede alal jätkavad rakud jagunemist. Sõrmedevahe kujunemine: a) osa rakke hukub, nende mitoos blokeeritakse pöördumatult. Surnud rakud hukuvad. b) Osa sõrmede rakke rändab ja paigutub ümber tulevast sõrmede alale (morfogeneetilised liikumine).
Väliselt ei ole see praktiliselt märgatav. Enamasti saab seda kindlaks teha emaloomal normaalsest pikema innatsükli ilmnemisel peale viimast seemendust. Näiteks lehma keskmine innatsükkel on keskmiselt 21 päeva. Kui peale viimast seemendust ilmneb korduv ind mitte 21-päeval, vaid alles 35-päeval, siis võib eeldada, et lehm küll tiinestus, kuid mingil põhjusel embrüo suri. Eellooteperioodil toimub põhiliselt organogenees, kus formeeruvad organite morfoloogilised iseärasused ja kujunevad tõulised erinevused. Tekib kõhreline skelett. Hakkab kujunema närvisüsteem, tekivad piima- ja sugunäärmete algmed. Sugupoolt saab kindlaks määrata välistunnuste järgi. Sel perioodil on areng kiire ja suhteline kasv suur, kuid absoluutne kasv väike. Eellooteperiood kestab veistel 4, lammastel 3 ja sigadel 2 nädalat. Looteperiood ehk pärislooteperiood on kõige pikem ning kestab loomade sündimiseni
8) KASVU JA ARENGU ETAPID 1.Looteline e embrüonaalne periood: looteline areng algab pärast viljastumist sügoodi e isendi tekkimisega ja lõpeb sünniga. Idulaseperiood kestab 5 nädalat. Toimub intensiivne rakkude diferentseerumine ning primitiivorganite kujunemine. Pannakse alus eutähtsatele organitele. Absoluutne kasv sellel ajal väike, suhteline kasv kiire. Eellooteperioodil toimub põhiliselt organogenees, kus morfeeruvad organite morfoloogilised iseärasused ja kujunevad tõulised erinevused.Hakkab kujunema närvisüsteem, tekivad piima- ja sugunäärme algmed. Areng kiire, suhteline kasv suur, absoluutne kasv väike.Kestab 4 nädalat. Looteperiood ehk pärislooteperiood kestab 32 nädalat. Arenguprotsesside intensiivsus langeb, kuid loote kasv kiire. 2. Lootejärgne e postembrüonaalne periood. Lootejärgne kasv ja arengu periood kestab noorlooma sünnist surmani. Vastsündinuperiood kestab 2.
annaabi.ee 
