· Vessi ja niiskus · Vee ja mulla pH · Tuul · Rõhk TEMPERATUUR · Enamik maal elavatest loomadest on kõigusoojased/püsisoojased. · Temperatuur mõjutab: soo kujunemist roomajate munade arengul kaitsekohastumuste teket (puhkeperiood taimedel, talveuni, ränded, kaitsekohastumused seoses külma aja ja toidupuudusega) VESI ja NIISKUS · Vajalik rakkude elutegevuseks · On lähteaineks fotosünteesile · Taimedel on kohastumused aurumise takistamiseks (paks vahakiht, väike lehepind, paksenenud kattekude) ja vee hankimiseks ning säilitamiseks (sügav juurestik, veekude) Ökoloogiliste tegurite toime organismidele · Iseloomustatakse järgmiste mõistetega: ökoloogiline amplituud alumine taluvuslävi ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri optimum Valguse mõju organismidele Valguskiirgus jõuab Maale päikeselt ja jaotub kolmeks: 1. Nähtav valgus 380-760 nm - seda 2. Ultraviolettkiirgus e ultravalgus 380-10 nm 3
hoidlas ka söögisibulat,kartulit ja katmikalal kurgijuuri. Tõrje: 1. Kahjustatud taimed koos mullapalliga kõrvaldada 2. hoida sibulaid kuivas ruumis 3. Enne istutamist leotada juurealgmetega tulbisibulaid 10-15 minutit keltaani või karbofossi 0,3...0,4%-lises emulsioonis. 6 Varreingerjas Kahjustatud tulpide noored võsud kõverduvad ja keerduvad. lehepind muutub laineliseks, tekivad sõlmetaolised puhetised, mille ümber lehekude kolletub. Õiepungad on äbarikud, ühekülgsed ja kuivavad. Kahjustavad palja silmaga nähtamatud niitjad nematoodid. Kahjur levib ka nakatunud sibulatega ja mulla kaudu. Tõrje: 1. Ingerjast tabandunud taimed koos mullapalliga kõrvaldada ja põletada. 2. koristuse järel , samuti istutuse eel , nakkuskahtlased sibulad prakeerida. 3. tulbisibulad hoida enne istutamist 3-5 minutit 35-37°C-s vees.
Vilja pikkus on kuni 1 cm. Seemnete läbimõõt on umbes 2 mm, nad on ümarad või veidi neerjad, võrkja pinnaga. Idanevad aeglaselt, idanemiseks vajavad valgust. Marjad on mürgised. Leht: Piklikmunajad terveservalised teravatipulised ja pikarootsulised lihtlehed. Nad on 4...6 cm pikad ja 2...3 cm laiad, rootsu pikkus 2...3 cm. Ülemised varrelehed tavaliselt odajad või alusel kahe hõlmaga, alumised sagedamini südaja alusega. Lehepind on kas paljas või hajusalt lidus karvadega kaetud. Lehed varrel vahelduvalt. Paljunemine: Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt puitunud tüvest tekkivatest lisapungadest arenevate harude juurdumisel.Kasvukoht: Kasvab niiskemates kasvukohtades: laane-, palu-, salu-, lodu- ja rabametsades ning puisniitudel rohurindes põõsaste varjus. Külmakindel. Mürgistusnähud: valud, iiveldus, oksendamine, hingamishäired, peapööritus, kõhulahtisus. Raskematel juhtudel krambid ja kõhuhäired.
pikkused heledad tsikaadilised, kes häirituina parvena lendu tõusevad. Kahjustatud lehed valkjate täppidega, tugeval kahjustusel kahvatub peaaegu kogu lehepind. Enam ungari sirelil S. josikaea. Otiorrhynchus sp. Valmikud närivad leheservadesse sälke, millest leht Kõrvkärsakad saab omapärase "hammasratta" ilme. Tõsist kahju esineb
· Fotosünteesi intensiivsuse mõõtühikuks on võetud orgaanilise aine hulk grammides, mis moodustub ühe tunni jooksul ühe m2 lehepinna kohta. · Seega on leht fotosünteesi tööorgan. · Lähtuvalt sellest sõltub kartulisaak otseselt lehepinna suurusest ja selle kestusest. Lehepinna indeks (LPI) · Lehepinna ja kasvupinna suhet nimetatakse lehepinna indeksiks. Optimaalne lehepinna indeks 3,5-4. · Suure saagi üks tingimusi- varakult formeeruv optimaalne lehepind. · Sademete hulk ja selle jaotumine vegetatsiooniperioodil avaldab olulist mõju mugulasaagi kujunemisele ja selle kvaliteedile. · Veepuudus enne õitsemist- vähem mugulaid. Veepuudus pärast õitsemist- väiksed mugulad. · Kartuli transpiratsioonikoefitsent on 240- 720, keskmiselt 400. Vesi · Vett kasutatakse fotosünteesil ja jahutamisel. · Ühe kg mugulate moodustumiseks kasutab taim 80-100l vett. · Läbi taime aurab 41% veest ja
Edukamad haaravad resursi – ruumi. Tekib konkurentsi poolt tekitatud suremus. Järeldus - metsakihtide arv peab olema lõplik suurus! Mets koosneb lehekihtidest ja kuna ka kõige alumina kiht peab saama valgust – peab olema lõplik suurus. Kui kihte oleks lõputult – alumised kihid valgust ei saaks. 33 Isehõrenemise seadus ja selle eeldused. 1. eeldus (specific leaf area) SLA = lehepind / pindalaühik = L L = const. 1. eeldus L = λN = const λ – 1 isendi keskmine lehepind N – polulatsiooni tihedus 2. eeldus: 1 taime lehtede kogupindala λ on seotud taime diameetri ruuduga (läbi mingi koefitsiendi, keskkonna parameetri a) Taimede projektsiooni diameter annab taime pindala 2.eeldus 2 λ = aD 3. eeldus. saab esitada 2 erineval kujul, sõltuvalt sellest, kuidas kujutame täiskasvanud populatsiooni.
kaitsta herbivooride eest, muuta mulla mikrofloorat sobilikumaks, jagada mükoriisat ja suurendada tolmeldajate külastusi. Hiljutised uuringud näitavad samuti, et sõltuvalt naabri identiteedist on taimed võimelised aktiivselt reguleerima konkurentsi intensiivust. Tüüpilisteks reakstioonideks varjutamisele on vähenenud harunemine ning intensiivsem pikkus- ja kõrguskasv. Nende morfoloogiliste reaktsioonide tulemusel paigutub lehepind rohustus kõrgemal positsioonil ning võimaldab taimel tihedas rohustus rohkem valgust püüda. Lisaks otsesele varjutamisele kasutavad taimed ka valguse kvaliteeti (täpsemalt punase ja kaugpunase valguse suhet) kui signaali potentsiaalsete konkurentide lähedusest. Kuna naabrid kasutavad fotosünteesiks punast valgust, kuid peegeldavad kaugpunast valgust, siis on madal punase ja kaugpunase valguse suhe märgiks varjutamisest. Vastusena sellisele muutusele
19. saj. lõpus: 850 000 ha (18 % Eesti pindalast) praegu hooldatakse ca 650 ha peam. Lääne-Eestis Puisniidu hooldamiseks vajalik: niita igal aastal mitte enne 1.juulit; hein riisuda ja ära vedada; hoida puude liituvus ja põõsaste katvus ca 0,1 – 0,3 (0,5) 1) heina niitmise ja koristamise mõju niidule paranevad valgustingimused, soodustub valgusnõudlike liikide kasv väheneb oluliselt suurekasvuliste taimede lehepind ja biomass niidetud aladel on rohkem seemneliselt paljunevaid liike niidetud aladel graminoidide (kõrrelised ja lõikheinalised) osatähtsus väiksem ja suurem rohundite, sealhulgas lämmastikku fikseerivate liikide arv heina äraveoga viiakse igal aastal niidult ära suur hulk toitaineid ja hoitakse mullaviljakus keskmisel tasemel (soodustab samuti erinevate nõudlustega liikide kasvu)
(valgus tuleb ühest suunast) 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; Konstantse saagi seadus: Nw=Const --> w=CN-1 --> log w = log C 1log N; N-populatsiooni tihedus; w- ühe taime keskmine mass. Biomass pindalaühiku kohta jääb samaks taimede arvust sõltumata. Kui on sama suurel pindalal 5 kapsast, või 15, siis 5 kapsast kasvavad suuremaks. Mass jääb samaks. Isehõrenemise seadus: Pindalal kasvavate taimede summaarne lehepind ei saa kasvada lõpmatuseni, vaid saavutab maksimaalse L (lehtede kogupindala pindala ühiku kohta). Isehõrenemine tuleneb: Kui taimed on tihedalt, käituvad nad kuupidena, kui hõredalt siis lehtedena ning viimasel juhul annab kõrguse mõõde erinevuse. Log w = log C 3/2 log N 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); Neutralism 00 Mutualism ++ Tarbimine (kisklus, parasitism, herbivooria) +- Konkurents -- Kommensialism 0+ Ammensialism 0- 18
suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist (on allajäänud puudel puistus suurem kui valitsevatel puudel). 3. lehtede, okaste pinnast suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Nii on meie peamiste lehtpuude (kased, lepad) lehepinnaindeks (LAI, näitab mitu m2 lehepind on 1m2 kasvupinna kohta) vahemikus 3-5 m2/m2, siis kuusikutes võib see ulatuda ca 15 m2/m2. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. fotosünteesi kestusest mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse.
angerjas. Semelpaarsete(paljunevad elu jooksul ühe korra) organismide privileeg. 3. Ühe otsa pilet. Eranditult ainult liblikatel. Suurbritannia admiralide populatsioon, kes lendavad mingi aeg kambaga Hispaaniasse, kus munetakse munad, mis omakorda valmivad ja lendavad tagasi Inglismaale. Monarhliblikas kelle ränne toimub Kanada ja Mehhiko vahel. Konstantse saagi seadus, isehõrenemise seadus. Taimed, mis kasvavad hulgakesi koos. 1. Summaarne lehepind(L) maapinna pindala kohta on konstantne. L=const. Lambda on ühe taime lehtede pind. N on taimede arv. L=lambda*N=const. 2. Lambda=a*D^2 3. 1) W=b*D^2 W taime kaal. 2) W=b*D^3 Ühe taime keskmine mass korda taimede arv pindalaühikul annab meile konstandi. Muutes külvitihedust saak ei muutu. Konstantse saagi seadus kehtib hästi põllumajanduslikel taimedel. Kui taimed on tihedalt, käituvad nad kuupidena, kui hõredalt siis lehtedena. Allpool joont on asjad
Puude koor on õhuke, sileda pinnaga ja enamasti hele. Arvatakse, et koore hele värvus kaitseb koore all olevat kambiunü ülekuumenemise eest. Kuid mõnede puude koor on tumeda ja mõnikord koguni süsimusta värvusega. Paljudel puuliikidel on tüve osa laienenud ja sealt ulatuvad välja nn plankjuured (näiteks Ficus'e, Myristica, Carallia, Sterculia jt. perekondade liikidel) ja tugijuured (näiteks Pandanus, Ficus). Puude igihaljad lehed on suured, enamasti tumerohelised. Pealmine lehepind on nahkjas ja tugevasti läikiv, alumine aga tuhm, kaetud karvakestega või viltjas. Kõik need tunnused viitavad taimede kuivalembesusele, mis paistab paradoksaalsena niiske ekvatoriaalse kliima taimede juures. Ent palaval päeval ei saa lehed aurustada liiga palju vett, sest vesi tõuseb suurele kõrgusele küllaltki aeglaselt. Lehtede läikiv pind peegeldab päikesekiiri ning hoiab lehti põletuste eest ning soodustab vihmavee äravoolamist lehelt. Lehed ei lange ühelgi puul korraga,
soolapõlgavateks e halofoobseteks. Halofiilsed jagunevad püsi-ja kõigusoolalisteks organismideks. Mineraalained on tavalistes vetes vähem kui mullalahustes. Soolad satuvad vette taimejäänuste lagundamisel ja koos vooluvetega. Meie looduslikes mageveekogudes limiteerivad biogeenidest planktonivetikate arengut eelkõige fosfori- ja lämmastikuühendid. Kohastumusena mineraalainete, gaaside, valguse vastuvõtuks on kujunenud suur lehepind. Vees lahustunud ainetest on magevetes ülekaalus karbonaadid (Ca-karbonaat), merevees kloriid. Magevetes võib esineda looduslikke orgaanilisi aineid (huumus), ka saastaineid. Ka merevees on orgaanilisi laguaineid ja saastaineid. Vastavalt soolsusele on erinev ka taimede rakumahla soolade kontsentratsioon, mis peab ületama keskkonna kontsentratsiooni, et taime veevarustus oleks normaalne. Transpiratsiooni (?) puudumise tõttu võtavad veesisesed taimed vett juurderõhu abil või
tähtsamaid taimegeograafilisi tegureid, mis määrab taime kasvuvõimalused. Taim kasutab vett: · fotosünteesiks · transpiratsiooniks, s.o.vee reguleeritud auramine taime kaudu · toitainete omastamiseks pinnasest · seemnete levitamiseks Lumi ei lase pinnasel liig sügavalt külmuda. Kevadised lumesulamisveed loovad aga taimedele kasvuks vajaliku niiskusvaru mullas. Kõrbetaimed: kohastunud eluks ka sademeteta aladel, kus kasutavadkastet(Atacama kõrb) - lehepind vähenenud, ei takista aurumist · vahakattega või paksenenud pinnakiht · karvkate lehtedel, vartel · võime vett varuda-sukulendid(kaktused) Rõhk · Maismaaorganid Linnud-9500m üle Himaalaja(madala õhurõhu kõrval piirajaks hapnikuvaegus) · Veeelustik Rõhk suureneb sügavuse suunas 1atm 10m Keha siserõhk peab olema sama, mis ümbritsevas vees. Keesruline kohanemine muutustega sügavamalt pinnale või vastupidi. Mehaanilised
Abiootilised: >nähtav valgus oluline fotosünteesi toimumiseks ja loomadel nägemiseks. >UV kiirgus suurtes kogustes kahjulik. Mõõdukalt soodustab nahas D-vitamiini sünteesi. >infrapunane kiirgus neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena. >temperatuur >vesi on vajalik rakkude elutegevuseks, lähteaineks fotosünteesile. Taimede kohastumused aurumise takistamiseks: paks vahakiht, väike lehepind, paksenenud kattekude, lehtede ja varte karvkate jms. Vett koguvad taimedel, sukulentidel e turdtaimedel, on sügav juurestik, veekude. >hapnik on hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks. Kulmas ja magedas vees lahustub hapnik paremini kui soojas ja soolases. >pH. Loodusliku sademevee normaalne pH on 5,6 Biootilised. Eluslooduse tegurid, organismidevahelised suhted. Antropogeensed
õitsemise ja viljumise perioodil. Moodustab tihedaid murumättaid . Kasutatud kirjandus: http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=11629 http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/vesihaljas-haguhein/?category=9&panel=1 2.7 Piiphein (Luzula) Konkreetne liik: karvane piiphein (Luzula pilosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 15-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: moodustab hõredaid mättaid. Lehed: Kitsad süstjad järsult aheneva tipuosaga terveservalised rööproodsed lihtlehed. Lehepind ja serv on kaetud pikkade udejate karvadega. Lehed on varrest lühemad. Lehtede laius 0,5...1,7 cm Õied või õisikud: Mõlemasugulised lihtsa õiekattega õied. Õiekattelehed süstjad, teravatipulised, kileja servaga, kastanpruunid, läikivad. Õied asuvad õisikus üksikult pikkadel raagudel. Õite alusel olevad kandelehed on kilejad, õiekattest kaks korda lühemad. Õisiku alusel olev kandeleht on õisikust lühem. Liigi eritunnused: paljuneb seemnetega.
tähtsamaid taimegeograafilisi tegureid, mis määrab taime kasvuvõimalused. Taim kasutab vett: · fotosünteesiks · transpiratsiooniks, s.o.vee reguleeritud auramine taime kaudu · toitainete omastamiseks pinnasest · seemnete levitamiseks Lumi ei lase pinnasel liig sügavalt külmuda. Kevadised lumesulamisveed loovad aga taimedele kasvuks vajaliku niiskusvaru mullas. Kõrbetaimed: kohastunud eluks ka sademeteta aladel, kus kasutavadkastet(Atacama kõrb) - lehepind vähenenud, ei takista aurumist · vahakattega või paksenenud pinnakiht · karvkate lehtedel, vartel · võime vett varuda-sukulendid(kaktused) Rõhk · Maismaaorganid Linnud-9500m üle Himaalaja(madala õhurõhu kõrval piirajaks hapnikuvaegus) · Veeelustik Rõhk suureneb sügavuse suunas 1atm 10m Keha siserõhk peab olema sama, mis ümbritsevas vees. Keesruline kohanemine muutustega sügavamalt pinnale või vastupidi. Mehaanilised
punases (680 nm) piirkonnas. Kollases on kõige väiksem. 2. Mis on lehepinnaindeks ja mis on lehe eripind? LAI e lehepinnaindeks on mingil pinnatükil asetsevate taimede lehtede kogupindala jagatud selle pinnatüki pindalaga. Kui kõik lehed taimedelt maha laotada, siis LAI on keskmine maapinna katte kordsus. LAI (L) – suhtarv, mis näitab kui palju on maapinna ühiku kohal lehepinda. Lehe eripind on lehepind jagatud lehe biomassiga. Lehe pind lehe massiühiku kohta ehk SLA. 3. Kuidas muutuvad taimede fotosünteesi intensiivsus, kasvukiirus, õhulõhede avatus ja transpiratsioon koos CO2 kontsentratsiooni tõusuga atmosfääris? CO2 sisaldus (0,03%) on üks fotosünteesi kiirust limiteeriv faktor. CO2 kontsentratsiooni suurendamisega on võimalik kiirendada fotosünteesi. Fotosünteesi kiirus suureneb proportsionaalselt CO2 kontsentratsioonitõusuga ning on taimest ja
1000 seem-nemass 120-150g.3)valge- veel pikema kasvuajaga, kasv Vahemeremaades,õied valged või helesinised.1000 seemne mass 250g, kasut toiduks, seemned suured. 4)hulgilehine- mitmeaastaliik,kasv haljasväetisena või dekoratiivt.värvus mitmesugu-ne- sinine, lilla,seemned valmivad varakult. Kõik lupiiniliigid on suure valgusnõudlikkusega. Valge lupiin on ainukesena lühipäevataim, teised pikap. Võrreldes teiste taimedega on neil suur sünteesivõime. Seda võimaldab suur lehepind- 1 ha kasvupinna kohta 100 ha. Neil esineb eliotropism- lupiin on selline taim, mis suudab oma lehelabasid päikesekiirgusega risti keerata, seega päikeseenergia kasutus suureneb. 1aastased on väga soojanõudlikud, neid võib külvata samal ajal kui suviteravilju. Ohtlikumad on sügisesed öökülmad. Lupiinid on suure veevajadusega, see avaldub idanemiseks vajaminevas veehulgas.Lupiinidel on isel kõvade seemnete esinevus- sellised seemned, millel on seemnekest praktiliselt vettläbilaskmatu
1000 seem- nemass 120-150g.3)valge-veel pikema kasvuajaga, kasv Vahemeremaades,õied valged või helesinised.1000 seemne mass 250g, kasut toiduks, seemned suured. 4)hulgilehine- mitmeaastaliik,kasv haljasväetisena või dekoratiivt.värvus mitmesugu- ne-sinine, lilla,seemned valmivad varakult. Kõik lupiiniliigid on suure valgusnõudlikkusega. Valge lupiin on ainukesena lühipäevataim, teised pikap. Võrreldes teiste taimedega on neil suur sünteesivõime. Seda võimaldab suur lehepind- 1 ha kasvupinna kohta 100 ha. Neil esineb eliotropism- lupiin on selline taim, mis suudab oma lehelabasid päikesekiirgusega risti keerata, seega päikeseenergia kasutus suureneb. 1aastased on väga soojanõudlikud, neid võib külvata samal ajal kui suviteravilju. Ohtlikumad on sügisesed öökülmad. Lupiinid on suure veevajadusega, see avaldub idanemiseks vajaminevas veehulgas.Lupiinidel on isel kõvade seemnete esinevus- sellised seemned, millel on seemnekest praktiliselt vettläbilaskmatu
html. 15.09.2013. Neeva aed. Vesihaljas haguhein. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/vesihaljas-haguhein1/?category=1&panel=2. 15.09.2013. 2.7 Piiphein (Luzula) Konkreetne liik: karvane piiphein (Luzula pilosa) (joon. 61, joon.62) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 15-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: moodustab hõredaid mättaid. Lehed: kitsad süstjad järsult aheneva tipuosaga terveservalised rööproodsed lihtlehed. Lehepind ja serv on kaetud pikkade udejate karvadega. Lehed on varrest lühemad. Lehtede laius 0,5-0,7 cm. Õied või õisikud: õied asuvad õisikus üksikult pikkadel raagudel. Õitseb aprilli lõpus ja mais. Liigi eritunnused: paljuneb seemnetega. Kasvukoha nõuded: poolvari, parasniiske muld. Kasutamine haljastuses: pinnakattetaimena. Joonis 61. Karvane piiphein (http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/karvane-piiphein/? product_order=ASC&category=165&panel=2) Joonis 62. Karvane piiphein
Toimides hävitab tüve sisemuse enam-vähem selle lä- selliselt, säilitad puu loomuliku kaitsevõime bimõõdu ulatuses, mis puul oli tulbastamise mädaniku vastu. ajal. 2. Ära jäta oksa eemaldades oksatüükaid! Leh- 9. Õõnes puude hooldamisel ära vigasta õõn- tedeta või okasteta tüükal puudub toitja (sün- suse sisemust! Ära tee puuõõnsusega midagi! teesiv lehepind) ning ta kuivab. Kuivanud oksa Kui õõnsuses on risu ja prahti, võid need et- kaudu tungivad mädanikutekitajad puutüve tevaatlikult eemaldada. Ära ürita puuõõnsust sisemusse. plombeerida nagu haiget hammast – plommi varjus leiavad mädanikutekitajad soodsa tegut- 3. Lõika oksi alati nende harunemiskohast! Kui
· Mullastiku suhtes vähenõudlik · Hea eelvili enamikele kultuuridele · Seemnepõld lamandub alati · Puhaskülvis külv 2-4 cm sügavusele 100-150 idanevat tera m² · Keemilist umbrohutõrjet saab kasutada vaid puhaskülvides · Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised · Õitsemisest seemne valmimiseni kulub 7-8 nädalat Lupiinidel on suur valgusnõudlikkus. Valge lupiin on ainukesena lühipäevataim, teised pikapäevataimed. Lupiinidel on suur lehepind- 1 ha kohta 100 ha. Neil esineb heliotropism- suudavad oma lehelabasid päikesekiirgusega risti keerata, seega päikeseenergia kasutus suureneb. Üheaastased lupiinid on väga soojanõudlikud, suure veevajadusega. Lupiinidel on seemnekest praktiliselt vett läbilaskmatu Lupiinide kasvatamine · Vähenõudlikud mullastiku suhtes · Omastavad hästi toitaineid, muudavad raskestiomastatavad fosforühendid teistele taimedele kättesaadavaks
Asümmeetrilise korral on hierarhia. Juurkonkurents e maaalune e toitainete konkurents. Kõik kannatavad ühe all sümmeetriline. Juurtega ei saa varjata mullatoitu, seega seal algedu ei osutu otsustavaks. 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; Konstantse saagi seadus põllukultuuride seadus - istutamistihedust saab muuta ilma, et saagikus muutuks. Eeldused: 1. Summaarne lehepind [L] maa pindala kohta on konstantne. (Erinevates tingimustes erineb). L = const; ühe taime lehtede pind; N taimede arv L = N = const 2. = aD2 a koefitsent, antud hetkel lehtede arv 3. taime kaal sõltub ka diameetrist w =bD2 (2 mõõtmeline); w =bD3 (3 mõõtmeline) Eelnevatest valemitest asenduste teel tuletades ; wN=const. Muutes külvitihedust, saak ei muutu.
4. Infrapunakiirgus, soojuskiirgus. Taimed (kaitse madalate temp. eest) 1. Madal ja roomav kasvuviis- et talve tingimustes jääks taim lumikatte all. 2. Elutähtsate oraganite paiknemine sügaval mullas; 3. Osmootselt aktiivsete ainete eritumine biovedelikesse (vähendab külmumistemperatuuri, glükoos ja sahharoos); 4. "antifriis" tüüpi valgud, mis alandavad külmumistemperatuuri (lumi ja märtsikellukesed) ja (kaitse kõrgete temp. eest) 1. Tagasi peegeldav läikiv lehepind (lehepind kaetud vahaga), 2. Valguskiirguse hajutamine (karvane lehepind), 3. Lehtede keeramine kas paralleelseks kiirgusega või lehed rullitakse kokku, neelduv pind väheneb, 4. Kuumashoki vastased valgud. Loomad: 1. kaitse madalate temp. eest- õhuruumidega kehkatted (karvavahetus- suvikarv talikarva vastu või lindude kohev sulestik). 2. Nahaalune rasvakiht, 3. Taliuni/uinak. 4. Külmal ajal lühike aktiivne tegutsemisperiood, ülejäänud aeg varjul (kana käib sööki otsimas ja
2. Fotosünteesi intensiivsusest – fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist. 3. Lehtede, okaste pinnast – suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist. Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Nii on meie peamiste lehtpuude (kased, lepad) lehepinnaindeks (LAI, mitu m 2 lehepind on 1m2 kasvupinna kohta) vahemikus 3-5 m 2/ m2, siis kuusikutes võib see ulatuda ca 15 m2/ m2. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. Fotosünteesi kestusest – mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkemorgaanilist ainet produtseeritakse. Osa
paljaste kõrte vartega ja juurmiste lehtedega. Nt keraheina sort ,,jõgeva 220". b) poolalushein. Madalakasvulised kuid kõrrelehtedega lehttaimed. Nt soonurmikas ja 1- aastane raihein. Neid tuleb kasutada kui niitelisi taimi. Lehtede massi indeks on lehe pinna suurus 1 m2 kohta. Kult taimedel on lehepinda 1 m2 kohta 9-10 m2. Sellest suurema lehtede arvu korral vajaksid heintaimed väga palju toitaineid ja kui lehepind on väiksem kui 3 m2 siis vajavad vähe toitaineid. Nt vähe vajavad kitsaste püstiste lehtedega heintaimed, punane aruhein. Ja Heintaimed mis on laiade harali asetusega lehtedega, suure lehe pinnaga nt päideroog, ohtetu luste on suure toitainete omastamise võimega. 73)Rohumaade uuskülvid 1 lü ehk lehma aastaseks rohusööda vajakuks peaks olema rohumaade pinda kesk-eestis 1 ha, põhja- ja l- eestis 1,5 ha ja L-eestis 2 ha.
alchymia (alkeemia); alkeemikud arvasid, et kortslehel on mingi salapärane toime kuna tema lehtedelt võib hommikuti kastetilku koguda ka siis, kui öösel kastet pole maas olnud. spp. tähendab, et kortslehe perekonnas on palju pisiliike ja siinkohal käsitletakse neid kõiki ühe kollektiivliigina. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: parasniisked niidud. Kortslehed on kodarpüsikud, nende lehed on sõrm- roodsed, servast 7-11 madala ümara hõlmaga. Lehepind on voldiline (nimi!), kaetud vahakihiga, mille tõttu kõrge õhuniiskuse puhul veerevad leheserva veelõhedest eritatavad veetilgad lehe keskele, jättes mulje, et tegemist on kastevee tilkadega. Õied 13 on väikesed kollkasrohelised, ilma kroonlehtedeta, lahtise nektariga. Õied koonduvad kännasjasse pöörisesse. Õitseb juunis, juulis. Seemned arenevad viljastamata,
annaabi.ee 
