· Ateroskleroos on protsess, mille korral veresoonte seintesse tekivad rasva või fibriini ladestused. Moodustuvad naastud. · Naastud on rasvaladestused, mis ahendavad veresooni ajamöödudes ladestub sinna kaltsium mis muudab naastu jäigaks. Naastud põhjustavad · Isheemia ehk hapnikuga varustamise häire kudedes Kasvav naast vähendab vere juurdepääsu ja seega kudede vere ja hapnikuga varustatust. · Emboolia ehk veresoone ummistus koetükikese poolt Naastust võivad eralduda väikesed tükid, mis jõuavad vereringe kaudu teistesse elunditesse, põhjustades seal veresoone ummistust. · Aneurüsm ehk veresoone seina väljasopistus Naastu moodustumisel muutub veresoone sein nõrgemaks ning moodustub õhupallitaoline laiend, mida nimetatakse aneurüsmiks. Aneurüsmi kasvades muutub veresoone sein õhemaks ning on oht eluohtliku veresoone rebendi tekkeks. · Kõigil kolmel juhul
kohalik - isheemia üldine on tingitud arteriaalse vere juurdevoolu vere üldhulga langus oligeemia vähenemisest elundisse (Oligaemia) - põhjused: erütrotsüütide hulga langus aneemia angiospasm - veresoone ahenemine, (Anaemia) veresoone kompressioon, veresoone ummistumine vereringe ümberjaotamise korral -Tagajärjeks võib olla atroofia, nekroos 9/20/2013 9 9/20/2013 10
Verejooks e. hemorraagia on vere väljavoolamine vereringest organismi kudedesse, õõntesse ja väliskeskkonda. Väline verejooks veri väljub nahale või limaskestadele. Sisemine verejooks veri valgub õõneselunditesse e. kehaõõnde veri valgub kudedesse immutades koed verega läbi ja moodustades koesise verevalumi Verejookse võib jaotada kahjustatud veresoone järgi: 1)Arteriaalne helepunane pulsseeriv verejuga ja pulsi puudumine 2) Venoosne tumepunane pulsseeriv pidev verevool, hiljem jäseme sinakus ja turse. 3) Kapillarne Veritsemine kogu haavapinna ulatuses väikestest veresoontest ja kapillaaridest. 1. Verejooksu kiirusest 1 liiter kiiret verejooksu viib surmale. 2. Vere hulgast väike verejooks ei pruugi põhjustada häireid. 3. Lokalisatsioonist kõige tundlikum piirkond on
Keharinges on mitu paralleelringet, millest olulisemad... Vali üks või enam: a. aju vereringe b. südame vereringe c. seedeelundite vereringe d. pardoksaalne vereringe e. erituselundite vereringe f. luude vereringe g. naha vereringe h. skeletilihaste vereringe Küsimus 2 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 1,00'st Flag question Küsimuse tekst Takistus, mida avaldab veresoone teatud lõik vere voolamisele, oleneb veresoone pikkusest, vere viskoossusest ja veresoone raadiusest. Takistus vere voolamisele on suurim... Vali üks või enam: a. veenides b. veenulites c. kopsutüves d. kapillaarides e. kõhuõõnetüves f. õõnesveenides g. arterioolides h. aordis Küsimus 3 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 1,00'st Flag question Küsimuse tekst Südame ja kodade vahel on ovaalmulk
hiljem heidetakse see rakust välja. Punases luuüdis, moodustub neid koguaeg ka juurde.Hemoglobiin on valk, mis seob ja trantspordib hapnikku. See rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse. Valged vererakud on tuumaga, värvitud, suhteliselt suured liikumisõvimelised rakud. Neid on mitut tüüpi, igaüks täidab erinevaid ülesaneid. Põhi ül. On võidelda organismi tunginud võõrmikroobidega. Ühed aktiivsemad on ntks õgirakud, mis läbivad veresoone seina ja kogunevad mikroobide v võõrkehade ümber ja hakkavad neid hävitama, see tekitab punetuse ja tõuseb temp, tekib põletik. Põletikuga suureneb valgete vererakkude arv. Vereliistakutel puudub tuum, nad on vajalikud vere hüübimiseks.Nende liikumine on amööbi sarnane. Hüübimine on verekaotuse eest organismi kaitse. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja eraldavad aineid, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reak. Ahela
Automaatne vererõhu mõõtmine Vererõhk Vererõhk on rõhk, mille all veri asetseb soonestikus ja mille varal ta "surub" veresoone seinale. Verevoolu põhjustab rõhu langus soonestikus. Vererõhust rääkides eristatakse: ¤ süstoolset vererõhku (maksimaalne vererõhk 100120 mmHg) ¤ diastoolset vererõhku (minimaalne vererõhk 6080 mmHg) ¤ keskmist vererõhku (hetkväärtuste keskmine tase) ¤ pulsirõhku (süstoolse ja diastoolse rõhu vahe) Süstoolne rõhk Keskmine rõhk Pulsi rõhk Diastoolne rõhk Vererõhu mõõtmise meetodid
HÜPEEMIA Isheemia ischein- kinni pidama haima- veri kohalik vereringehäire, mille puhul on takistatud vere juurdevool mingisse kehapiirkonda ja seal tekib väheveresus. Organ või kehaosa on kahvatu, jahe, mahult vähenenud, esinevad valutunne (südame stenokardia, jalaveresoonte puhul vahelduv lonkamine), paresteesiad. Isheemia võib mööduda jälge jätmata või viib düstroofia, atroofia, nekroosini (näit. infarkt- ulatuslik nekroos kahjustatud veresoone varustusalas) tekkele. Muutuste ulatus oleneb kudede tundlikkusest, kahjustuste astmest, tekkekiirusest ja kollateraalveresoonte seisundist. Põhjused: · angiospasm arterites reflektoorselt külma, trauma korral · obstruktsioon (obduratsioon) arteri valendiku ahenemine ja sulgus trombi, emboli või sooneseina põletiku, ateroskleroosi puhul · kompressioon arteri ahenemine surve tõttu näit. kasvaja, võõrkeha tõttu, magamisel, isumisel surve arterile
kollateraalveresooni (tõuseb kapillaaride hüdrostaatiline rõhk, turse) Kliiniline pilt/ tunnused/ sümptomid - Organ või kehaosa on kahvatu, jahe, mahult vähenenud, esinevad valutunne (südame stenokardia, jalaveresoonte puhul vahelduv lonkamine), paresteesiad. Millest sõltub isheemia lõpe/ tagajärjed? Võib mööduda jäljeta, või viib düstroofia, atroofia, nekroosini (nt. infarkt- ulatuslik nekroos kahjustatud veresoone varustusalas) tekkele. Muutused olenevad kudede tundlikkusest, kahjustuste astmest, tekkekiirusest ja kollateraalveresoonte seisundist. Isheemia lõpe arteriaalne infarkt: Angiospasm, obstruktsioon, kompressioon Isheemia lõpe venoosne infarkt: Venoosse hüpereemia tüsistus Angiospasm- arterites reflektoorselt külma, trauma korral Vasospasm – Arteriit- arteri põletik Infarkt Nekroosikolle, mille põhjuseks on kas arteriaalse juurdevoolu või venoosse äravoolu
INFARKT Christjan Eric Tõnnop Marlen Sõlg Laulasmaa Kool 9.Klass MIS ON INFARKT? · Infarkt ehk kohalik vereringehäire (ladina keeles infarctus) on elundi, või elundi osa kärbumine ehk nekroos, mis võib-olla tingitud vere juurdevoolu lakkamisest veresoone (peamiselt arteri, aga ka veeni) sulguse tagajärjel ja/või toitainete ning hapnikuvaesusest. INFARKTI PÕHJUS · Enamasti on põhjus ateroskleroosist tingitud arteri ummistumises trombi, trombemboolia, emboli aga ka veresoone stenoosi ja kestva spasmi tagajärjel. KUIDAS PÄRAST INFARKTI END RAVIDA? · Mõtle läbi, kas ja kuidas saaksid või peaksid oma senist elustiili korrigeerima, sest vaatamata arsti nõuannetele ja väljakirjutatavatele
Võib põhjustada pöördumatuid muutusi kudedes. 29. Kuidas jaotatakse väheveresust? Millised need on? Väheveresus jaotatakse üldiseks ja kohalikuks. Üldine on vere üldhulga langus-digeemia, erütrotsüütide hulga langus- aneemia. Kohalik on isheemia ning on tingitud arteriaalse vere juurdevoolu vähenemisest elundisse. 30. Mis on väheveresuse põhjused ja millised on tagajärjed? Põhjused: angiopasm-veresoone ahenemine, veresoone kompressioon, veresoone ummistumine, vereringe ümberjaotamise korral. Tagajärjeks võib olla atroofia, nekroos (rakkude hukkumine). 31. Mis on tromboos? Tromboos on elupuhune vere hüübimine veresoontes või südameõõnes. Tromb on alati kinnitunud. 32. Mis on tromboosi põhjused ja tagajärjed? Tromboosi võivad põhjustada verevoolu aeglustumine, põletikulised protsessid, veresoone seina kahjustused, vere hüübivustõus. Võib põhjustada surma või nekroosi. 33. Mis on emboolia
Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tüsistused Verejooks - haavandi põhjas koenekroos, mis põhjustab veresoone lesiooni ja verejooksu Perforatsioon - mao või duodeenumi seina defekt mis läbib kõiki kihte ja maosisu satub vabasse kõhuõõnde Penetratsioon - haavand mulgustub naaberorganisse Pülorostenoos - haavandist põhjustatud maopassaazihäire Verejooks Levinuim 25-50 haiglaravi/100000 Forresti klassifikatsioon Ia pritsiv verejooks Ib nõrguv verejooks IIa nähtav veresoone ots, veritsust pole IIb hüübega kaetud haavand, veritsust pole IIc hematiintäpid haavandi põhjas
Verikoosneb : · Vereplasma 55% · Vererakud 45% 2)Vererakud on: · Punased ehk erütrosüüdid. - hapniku trantsportimine, punase värvusega · Valged ehk leukotsüüdid. - võitlus võõrkehade ja haigustekitajatega, liikuvad , värvusetud · Vereliistakud ehk trombotsüüdid - osalevad verehüübimises , värvusetud 3)Vere hüübimine. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastatud kohta ja eraldavad fibriini, mille kiud moodustavad tiheda võrgustiku. Sisemise veresoone vigastuse puhul võib tekkida tromb.
VERE ÜLESANDED *aineid laiali kanda *on siduvaks koeks *tagada organismi kaitse *organismi temperatuuri ühtlustada VEREPLASMA ÜLESANDED kannab organismi laiali toitained ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse MILLEST SÕLTUB VERE HEMOGLOBIINISISALDUS? Raseduse korral väheneb, treenitud inimestel on rohkem. VERE HÜÜBIMINE vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela tekib ühend fibriin fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse vererakud takedavad -halb on see, et osadel inimestel veri ei hüübi ja oht on liiga palju verd kaotada ning vahel kui veresoon on seest vigastatud, siis võib juhtuda nii, et fibriinivõrgustik sulgeb veresoone ja tekib tromb VERERÜHMAD.VEREÜLEKANNE vererühmade erinevus on tingitud erinevatest vere rakkude koostises
(Keha)arter pumpab hapnikurikast verd kehasse Aort pumpab vere kehasse Pärgarterid varustavad südant hapniku ja toitainetega 2) Veresooned ja vereringe Veresooned torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale (soontes, kus rõhk suurem, voolab veri madalama rõhuga soontesse). Veri vedelsisekude, mis ringleb veresoontes Vereringe vere pidev ringlemine organismis Vere hüübimine vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad keemilise reaktsioonide ahela. Reaktsioonide lõpptulemusena tekib ühend fibriin. Fibriinrakud moodustavad haavale võrgustiku, millesse takerduvad vererakud. Veresoone liigid: *) Kapillaarid (ühendavad artereid veenidega; ainevahetus; veri voolab väga aeglaselt; sein koosneb ühest rakukihist ja on õhkue) *) Arterid (viivad vere südamest eemale nt kapillaaridesse; veri liigub südame kokkutõmbumisel; liigub kõige
Psüühikahäired ja ravi Eestis Insult Mis on insult? Insult on raske invaliidistav haigus. Insult võib tekkida aju veresoone sulgemisest või aju veresoone lõhkemisest. Kuna aju kontrollib ülejäänud keha tegevusi, mõjutab ajukahjustus terve keha tööd. Näiteks kui kahjustada saab ajuosa, mis kontrollib meie liigutusi, siis ajukahjustuse tagajärjel on liigutused häiritud. Samamoodi võivad kahjustada saada ka ajuosad, mis kontrollivad rääkimist, mõtlemist ning tundeid. Kuidas ennetada insulti? 1. Igal aastal haigestub Eestis insulti üle 4500 inimese. 2
teevad need kahjutuks. Vereliistakud ehk trombotsüüdid on kõige väiksemad vererakud. Ka neil puudub tuum. Trombotsüüdid on vajalikud vere hüübimiseks. 11. Millest sõltub vere hemoglobiinisisaldus? Miks toit peab sisaldama rauda? Vastus: Raud on hemoglobiini tähtis koostisosa. Vere hemoglobiinisisaldus sõltub punastest vererakkudest. 12. Vere hüübimine. Kasulikkus? Kahjulikkus? Vastus: Kaitseb verekaotuse eest. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Selle tulemusena tekitab lahustumatu ühend fibriin, mille kiud moodustuvad haavale tiheda võrgustiku. Kui veresoon on seespoolt vigastatud, võib hüübimisel moodustuv fibriinivõrgustik veresoone isegi sulgeda ning tekib tromb. Kui tromb ummistab veresoone, siis see organi osa, mida veresoon toitainetega ja hapnikuga varustab, tavaliselt kärbub. 13
o Põrn moodustuvad uued lümfotsüüdid, lagunevad vananenud erütrotsüüdid, vere varupaik. o Harkelund kontrollib ja mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. · Organismi aktiivse kaitse tagavad õgirakud, mis haaravad endasse haigustekitajaid,lümfotsüüdid,mis sünteesivad antikehi. · Õgirakud söövad haigustekitajaid(fagotsütoos), antikehad nõrgestavad haigustekitajaid. Vere hüübimine trombotsüüdid liiguvad veresoone vigastuskohta, nendest eralduvad ained, mille lõpptulemusena tekib fibriin. Tekib võrgustik, millese takerduvad vererakud, nii suletakse vigastatud koht. Kui veresoon on sisemiselt vigastatud, võib võrgustik veresoone sulgeda, mood tromb,kui tromb ummistab veresoone, siis see org osa,mida veresoon hap ja toitain varustab, sureb. Immuunsus - on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürk. · Kaasasündinud im
Valge vererakk ehk LEUKOTSÜÜT on tuumaga, aga värv puudub. Ta ülesandeks on võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega. Õgirakud tungivad läbi vereooneseina ja hävitavad kehasse sattunud bakterid. Seal tekib punetus ja tõuseb temperatuur, tekib põletik. Kui tekib põletik, siis leukotsüütide arv suureneb. Vereliistakud ehk TROMBOTSÜÜT on kõige väiksem vererakk. Neil puudub tuum. See on vajalikuks vere hüübimiseks. Kui tekib haav, siis vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad keemilise reaktsiooni, selle tulemusel tekib FIBRIIN. Need moodustavad haavale tiheda võrgustiku, mis sulgeb haava. Tromb tekib siis, kui veresoon on seesmiselt vigastatud. Kui tromb ummistab veresoone, siis see organi osa, mida veresoon hapniku ja toitainega varustas, tavaliselt sureb. HEMOFIILIA ehk veritsustõbi on haigus, kui veri ei hüübi. 0 A B AB
ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. Adhesioonimolekul (CAM-id) "molekulaarne liim" ashesioonimolekulid aitavad rakkudel üksteise ja oma ümbruse küge kinnituda. Adhesioonimolekulid paiknevad rakkude pinnal ja osalevad teiste rakkude või rakuvälise maatriksiga (ECM) seondumises. Endoteel veresoone sisepinda vooderdav kiht. Fibrinolüüs hüübimise vastandprotsess. Fibrinolüüsi korral reorganiseeritakse ja resorbeeritakse tekkinud tromb, et peatada trombi liiga suureks ja probleemseks muutumine. Gangreen on paikne koe hävimine, mis tekib verevarustuse lakkamise, bakteriaalse infektsiooni või muu koekahjustuse tagajärjel. Sagedamini esineb gangreen jalgadel, mistõttu nahk muutub lillakaks (hiljem mustjaks), tekib valu ja palavik
igale poole laiali punalibled. Hapniku ära andnud, liiguvad nad kopsudesse tagasi ning saavad seal uue koorma hapnikku. Seega toimub pidev ringlus. Selle tagavad meile süda, mis töötab nagu pump, ja veresooned, mida mööda punalibled saavad liikuda. Veresooned on alguses väga jämedad ja seal toimub kiire verevool, lõpus, rakkude lähedal on nad juuspeened ja üliõhukese seinaga, punalibled liiguvad seal aeglaselt ning hapnik imendub punaliblest läbi veresoone seina rakkudesse.Punaliblede ülekannet tehakse võrreldes teiste vere koostisosadega kõige sagedamini. Vereliistakud Kuna vereringe terviklikkus on väga oluline, leiduvad temas endas rakud, mis on iga hetk valmis parandama veresoonte vigastusi. Ka väike veritsev kriimustus tähendab peene veresoone seina vigastust. Kui haavake enam ei veritse, on vereliistakud oma töö teinud: koostoimes plasmaga on moodustunud tromb ehk hüüve, mis ei lase enam verel soontest lekkida
pentasahhariidid (fonapariinuks). Peavad enne seonduma antitrombiin ATIIIga ja alles siis toimvad hüübimisfaktoritele. Suukaudsed antikoagulandid: Varfariin, NOAC – rivaroksabaan, dabigatraan, apiksabaan – pärsivad hüübimisfaktoreid. Otsese toimega, ei vja toimimiseks ATIII. 6. Nimeta erinevusi parenteraalsete antikoagulantide vahel. UFH – annab kõige rohkem kõrvaltoimeid. Seondub plasmavalkude ja veresoone endoteeliga. Häirib trombotsüütide tööd ja suurendab veresoone läbilaskvust. 1/3 eriline järjestus, ülejäänud 2/3 põhjustab probleeme. Manustamine i/v. LWMH – seostub vähem plasmavalkude ja endotellirakkudega, ennustatav ravivastus ja pikem toimeaeg. Oluliselt lühem ahel kui UFH. Mõjutab peamiselt ATIII ja Xa faktori seondumist. Vähem kõrvaltoimeid. Fondapariinuks – Sünteetiline pentasahhariid, kiirendab ATIII Xa faktori inhibeerivat
suunatud protsessid Latentsiperiood- peitepüeriood Prodromaalperiood- eelsümptomid Retsitiiv- haiguse kordumine Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu vedelik Atoopia- ülitundlikkus Allergia- immunoloogiliste mehhanismide poolt põhjustatud ülitundlikkus Ödeem- turse Eksikoos- dehüdratsioon Südame isheemia- äge/krooniline südamelihase kahjustus Hematoom- sinikas
Nikotiini ja suitsetamise mõju närvisüsteemile ja elunditele Annette Kirotar Marti Jäger GAG 2012 Süda ja vereringeelundid Ahendab veresoone pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb. Suurendab südamelihaste infarkti ohtu. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites. Hingamisteed ja kopsud Hingamisteede ärritus; köha; kopsutoru ja hingamisteede põletikud; kopsuvähk. Seedeorganid Mao talitlushäired; kõhulahtisus; meestel tavalisest sagedamini maohaavad; suu ja söögitoru vähk; aeglustab seedimist; kahjustab suu limaskesta. Kesknärvisüsteem
Tubakasuitsetamine Toime inimesele (1) Nikotiin ergutab närvisüsteemi : 1. Inimene võib muutuda erksamaks 2. Enesetunne ja keskendusvõime võivad mingil määral paraneda 3. Näljatunne väheneda Kuid nikotiini tekitatud petetunne on lühiaegne. Nikotiin mõjub neerupealistele, mõjutades tugevalt inimese hormonaalsüsteemi. Toime inimesele (2) Krooniline nikotiinimürgitus avaldub: 1. Veresoone kahjustustena 2. Südametalitluse ja seedehäiretena 3. Köhana Lõppkokkuvõttes tunneb inimene ennast üha väsinumana. Mõju (1) tõuseb südame löögisagedus tekib tubakasõltuvus langeb kopsude töövõime tõuseb vere suhkrusisaldus neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku näljatunne väheneb
keerisvoolu. Arterid on kõige paksema seinaga veresooned. Nende sein sisaldab elastseid kiude. Siin toimub vere vool pideva joana, ehkki süda paiskab verd välja portsjonitena. Seda tänu elastsetele kiududele arterite seinas. Süstoli ajal venib sein välja ja diastolis omandab jälle endise kuju ning surub vere voolama ka diastoli ajal. Vere voolamisel eristatakse: 1. Joonkiirust s.o. osakeste liikumiskiirus piki veresoont (mõõdetakse cm/s; m/s). Joonkiirus on suurem veresoone keskel. Kõige aeglasemalt liigub veri kapillaarides (mõni mm/s), kõige kiiremini aordis (~0,5 m/s). See võimaldab kapillaarides toimuda gaasi - ja ainevahetusel. Viimast soodustab ka õhuke kapillaarisein. Läbi veresoone seina ei saa normaalselt minna suuremolekulilised valgud (albumiin, globuliin, erütrotsüüdid) 2. Mahtkiirust s.o. vere hulk, mis läbib elundit, kudet ajaühikus (mõõdetakse ml/s, ml/min.). See näitaja iseloomustab elundi funktsionaalset seisundit
9. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest paisates vere aorti, kus lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali varustades kudesi hapnikurikka verega. Mööda ülemist ja alumist õõnesveent kantakse veri tagasi südamesse 10. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest, paisates süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse. Kapillaarides annab veri ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga veresoone veri muutub arteriaalseks. Kopsuveenide kaudu tuuakse hapnikurikaas veri südame vasakusse kotta. 11. vereringe tervishoid, esmaabi vigastuste korral 12. Mis on veri ja millest see koosneb? Vedel sidekude(,mis ringleb veresoontes), mis koosneb vereplasmast, pun- ja valgelibledest ning vereliistakutest. (täiskasvanud inimesel 5-6l. verd) 13. Mis on hemoglobiin ja miks seda vaja on? Valk, mis seob ja transpordib
2) Mitme osaline on süda? Inimese süda on neljaosaline. 3) Kummal pool südames hapnikurikas ja -vaene veri?- Vasakusse kotta suubub hapnikurikas veri, mis liigub aordi kaudu suurde vereringesse, kus hapnikurikas veri muutub hapnikuvaeseks vereks, mis liigub edasi südame paremasse kotta, kust pumbatakse see vasaku vatsakese kaudu väiksesse vereringesse. 4) Südameklappide ülesanne- südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arterisse) 5) Südame rütmiline töö- südamelihased tõmbuvad kord kokku, kord lõtvuvad ja pumpavad sel viisil verd edasi. 6) Miks on treenimine südamele kasulik? Kui inimene end treenib, suureneb ja tugevneb ka ta südamelihas ning südame maht, mistõttu süda suudab ühe löögikorraga rohkem verd vereringesse paisata. 7) Suure ja väikese vereringe ülesanne- Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks ja väikeseks vereringeks. Suure vereringe ülesa...
suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. Skleroos-ahenemine. Natokinaas- puhastab veresooni (hiina oma) Veresoonte lupjumise mehhanism: LDL ühineb raku jääkainetega, Ca ioonide ja fibriiniga ( valk verehüübimiseks). Ladestused kleepuvad veres seinale, vähendades valendikku. Keha kasutab veresoone sisepinna põletikust tingitud mikrovigastuste ,,parandamiseks" kolestorooli koos eelnevate ainetega. Veresoone elastsus väheneb, diameeter väheneb ja võivad tekkida paksendid ja trombid. Paradoks: mida nõrgem pump või vähene liikumine, seda rohkem trombe võib tekkida ja seda kitsamaks veresoon läheb. Mida rohkem ladestusi tekib, seda vähem verd läbib. Toob kaasa KNS -käsu tõsta rõhku, et verd tugevamalt tõugata perifeeriasse. (Erütrotsüüdid- on kõige suuremad vererakud).
saavutamiseks. (Veigel, 2014) Regulaarne liikumine parandab ja säilitab südame töövõimet. Mõõduka intensiivsusega koormus tõstab südame löögimahtu ja maksimaalset minutimahtu. Seega on liikumisel palju häid toimeid elundsüsteemidele, kuid samas on treenimine ka üks peamisi abinõusid vananemise ja inaktiivsusega kaasneva osteporoosi ning sellest tingitud luumurdude ennetamiseks. (Landõr, 2016) 1.1 Treenides ennetatavad südamehaigused 1.1.1 Tromboos Tromboos on veresoone ummistus, mis on põhjustatud verehüübimisest veresoone siseselt. See juhtub, kui verehüüve e. tromb blokeerib verevoolu veenis või arteris, takistades või lõpetades selle täielikult. Tromb võib tekkida vereringe erinevates osades. On kaks peamist tromboosi tüüpi: venoosne tromboos, kus hüüve tekib veenis ja arteriaalne tromboos, kus verehüüve tekib arteris. (Tromboos, 2016) Üks sagedasemaid venoosseid tromboose on süvaveeni tromboos, kus verehüüve tekib
vere liikumiskiirus kõige aeglasem, neid toimub gaasivahetus. (ül. Kannavad verd elundite ja kudede vahel) Suur- ja väike vereringe (vere liikumine, ülesanne jne) Väike vereringe: parem vatsake, kopsuarter, kopsud, verekapillaarid, kopsuveenid, südame vasak koda. Suur vereringe: vasak vatsake, arter, kapillaarid, veenid, südame parem koda. Vererakkude võrdlus ja ülesanded vere koostis Vere hüübimine Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela, keemiliste muutuste lõpptulemusena tekib fibriin, mille kiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, sellesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Vere ülesanded Kaitsta organismi, aineid transportida, aitab temperatuuri ühtlustada, veri on organismis siduv kude. Immuunsüsteem organismi kaitsevõime haigustekitajate vastu. Millised elundid ja rakud on kaasatud?(immuunsüsteem)
1. Süda Süda on organ, mis toimib pumbana, pannes vere organismis ringlema. Inimese süda on umbes rusikasuurune ning kaalub ligikaudu 250 350 grammi. Südame moodustab võimas südamelihas, mis rütmiliselt kokku tõmbub ja lõtvub. Süda asub kopsude vahel, rinnaku taga ning selle alus on suunatud ülespoole ja tipp allapoole. Südame sein koosneb sise-, lihas- ja väliskestast. Sisekest e. endokard vooderdab kogu südame sisepinda ning sarnaneb ehituselt ja arengult veresoone seina sisekihiga. Lihaskest e. müokard on paks vöötlihaskoest moodustis, mis koosneb omavahel ühenduses olevatest vöötlihaskiududest. Kodade lihaskest on 2-, vatsakeste lihaskest 3- kihiline. Südame väliskiht e. epikard koosneb õhukesest sidekoekihist ja seda katvast ainukihilisest epiteelist (EE 9, 1996). Südamelöökide sagedus võib olla inimestel erinev. Täiskasvanud inimesel lööb süda umbes 70 korda minutis, vastsündinutel aga umbes 140 korda minutis. Südamelöökide arv
Ravi sisaldab aine süstimist mitmetesse veresoontesse mille puhul veresoon tõmbub kokku. See on kiire, kuid peaaegu valutu ravi, mille järel on vaja kindlasti kanda kompressioonsukki, mis tagavad ravi head tulemust, kuid päevitada päevitada ja fotoepilatsiooni teha ei tohi 1 kuu vältel. Peale skleroseerimist võivad tekkida teatud sümbtomid, nagu verevalumid süste kohal, mis võivad tekkida veresoonte seina nõrkusest, valu võib tekkida jalgades esimestel päevadel ja veresoone seina põletik ehk flebiit ( mis on siis ravitud veresoone põletik, veresoonel tekivad valulikud muhud ). Flebiit võib tekkida skleroseeriva aine reaktsioonist veresoone seinale ja vere peetumisest veresoonde, kuid abi saab salvide ja geelide kasutamisest, ka kompressioonist ja käimisest, nin muhud kaovad juba mõne kuu jooksul. Samas ka skleroteraapia tagajärjel on võimalikud erinevad tüsistused. Võib tekkida
Vereringeelundkond ja südame ehitus 1.Mis ülesanded on organismis vereringel? See kindlustab pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitained ja hapniku ning osaleb jäkainete eemaldamises, seob kõik organismi osad tervikuks. Kannab lailai hormoonid, antikehad ning kaintsesüsteemi rakud.Lisaks aintab see ühtlustada keha temperatuuri. 2.Mis juhtuks, kui südames ei oleks südameklappe? Veri liiguks vales sunas, valesse kohta. 3.Võrrelge südame kodade ja vatsakeste ehitust ja talitust. Südame eri osades on lihaskude erinevalt arenenud. Kodade lihaskude on vatsakeste lihaskoega võrreldes õhem. Kodade töö on kergem. Kõig paksemad on südame lihased vasakus vatsakeses, talitus on sarnane. 4.Millest sõltub südamelöökide sagedus? Treenitusest, east, organismi hetkeseisundist. Vereringeelundkond *Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded on:*pideva ainevahetuse kindlustaine*Kehas to...
atrioventrikulaarklapid on hõlmikklapid, mida leidub vaid südames. Klappide laiemad vabad 12 served on kõõlustega kinnitatud vatsakeste sisestele näsalihastele, mis kontraheerub koos südamelihasega. Vatsakeste rõhu suurenemisel takistavad need klappide hõlmade pöördumist valesse suunda. Vatsakeste veresoone klapide (aordi-ja pulmonaarklapp) hõlmad kinnituvad laia servaga veresoone seina kluge ning sarnanevad taskuga nn poolkuuklapp, mis väljavoolamisel surutakse vastu veresoone seinu. Kui veri hakkab voolama tagasi, surub klapi hõlmad lahti ja verevool tõkestub. Poolkuuklappe leidub veel veenides ja lümfiveresoontes. Südamelihast varustavad verega südame vasak ja parem pärgarter (arteria coronaria sinistra/dextra) algusega aorditüvest ja harunevad umber südame kodade-vatsakeste ja väikeste harudena südamelihasesse
tehakse elektrisokk. Infarkti tähtsaimad riskifaktorid on kõrge kolesterool veres, suitsetamine, ravimata kõrgvererõhutõbi ja pärilikkus. Südameinfarkt-Südame pärgarteri ummistumine. 7. Millisel juhul võib vere hüübimine inimesele rohkem kahju kui kasu tuua? Milles seisneb hemofiilia kui haiguse ohtlikkus? Kui veresoon on seesmiselt vigastatud, siis sulgeb fibriinivõrgustik veresoone ning moodustub tromb ning kui tromb ummistab veresoone, siis see organi osa, mida veresoon hapniku ja toitainetega varustas, tavaliselt sureb. Hemofiilia ohtlikkus seisneb selles, et veri ei hüübi ning tekib verekaotus. 8. Miks peab vereülekandel alati teadma nii doonori kui patsiendi vererühmasid? (Millised tagajärgi võib kaasa tuua vale vererühma doonorvere ülekanne inimesele, mis seda põhjustab?) Et vältida eri rühma vererakkude kokkupuudet. Vale vererühma vereülekanne võib põhjustada
.......................................... 5 3.Kokkuvõte.............................................................................................................. 10 4.Kasutatud kirjandus............................................................................................... 11 2 1. Sisejuhatus Insult on raske invaliidustav haigus. Insult võib tekkida aju veresoone sulgumisest (isheemiline insult) või aju veresoone lõhkemisest (hemorraagiline insult). Sellesse haigusesse jääb Eestis hinnanguliselt 6000 inimest aastas. Vaatamata sellele, et insult on peamiselt eakate inimeste haigus võivad haigestuda ka lapsed, noored ja täiskasvanud (ENNS). Insuldiga seotud ajukahjustused on mitmesuguste häirete põhjused, sealhulgas motoorsed häired (hemiparees,
1. Sisejuhatus Insult on raske invaliidustav haigus. Insult võib tekkida aju veresoone sulgumisest (isheemiline insult) või aju veresoone lõhkemisest (hemorraagiline insult). Sellesse haigusesse jääb Eestis hinnanguliselt 6000 inimest aastas. Vaatamata sellele, et insult on peamiselt eakate inimeste haigus võivad haigestuda ka lapsed, noored ja täiskasvanud (ENNS). Insuldiga seotud ajukahjustused on mitmesuguste häirete põhjused, sealhulgas motoorsed häired (hemiparees, ataksia, düsfaagia), tundlikkusehäired (hemihüposteesia, hemianopsia), kognitiivsed (amneesia,
· Neutrofiile > 250/mm3 · Sümptomid: palavik, teadvusehäired, leukotsütoos, kõhuvalu või ebamugavustunne · Võib-olla asüptomaatiline · Ravi 2. pk tsefalosporiin nt tsefotaksiim · Vaariksite verejooksud profülaktika SBP vastu · Tervenenud profülaktiline AB 1x nädalas Hepatorenaalne sündroom · Raskest maksapuudulikkusest tingitud neerupuudulikkus ilma otsese neerupatoloogiata · 10% tsirroosihaigetel · Hemodünaamikahäiretest neeru veresoone vasokonstriktsioon · Tüüp 1 HRS - kiiresti progresseeruv neerupuudulikkusprogressive renal failure, - seerumi kreatiniin >221 mol/L (2.5 mg/dL) - kratiniini kliirens < 20 mL/min üle kahe nädala · Tüüp 2 HRS - aeglasem algus ja progressioon - seerumi kreatiniin > 133 mol/L (1,5 mg/dL) - kratiniini kliirens < 40 mL/min - uriini Na < 10 mol/L · Ravi - midodrine ( -agonist) - okreotiid (somatostatiini analoog), - iv albumiin
KINESOLOOGIA 1. Organismi motoorses tegevuses eristatakse 2 põhifunktsiooni ja need on: 1.Liigutus tegevus ehk sihtmotoorika 2. Kehahoiak ehk tugimotoorika 2. Motoorika juhtimist keskastme tasandil teostavad (nimetada ajustruktuurid): 1. Basaaltuumad 2. Vaheaju 3. Talamus 4. Ajutüvi 3. Tugimotoorikat juhtivad kõrgemad keskused (ka asendireflektside keskused) asuvad põhiliselt (nimeta ajustruktuurid) ajutüves 4. Täiskasvanuga sarnane jooksu kinemaatiline struktuur kujuneb ( kirjutada eluaastad) 5-6 eluaastasesk saamisel. 5. Lapse kehamõõtmete (pikkuse, kehamassi) järsku suurenemist puberteedieas nimetatakse kasvuspurdiks. 6. Teadusharu, mis uurib organismi motoorsete funktsioonide muutumisi vananemisel on geriaatria. 7. Vananemisel on lihasjõu langus ülajäsemetes võrreldes alajäsemetega väiksem, kuna alajäsemed atrofeer...
Südamerabandus Teekon d in e õm bum kku t e ko dam Sü · Ületreenimine koos puhkusega võib tuua palju kasu. Lihastesse ja veresoonseintesse tekivad rebendid, mis puhkuse korral saavad vajaliku energia, et need rebendid kinni kasvatada, tekitades tugevama lihase ja/või veresoone (osa). · Sama kehtib ka südame puhul. "Südame töö ja trenni mõju sellele" teema lõpp... · Küsimusi ?
aitab kaasa hingamise ajal tekkiv alarõhk!). NB! Suuremad veenid imevad sisse õhku ja rasva, kui sein katki! Veel mõisteid veresoontest ja vereringest: a)Anastomoos: ühendus kapillaarist jämedamate soonte vahel – arterio-arterioosne (arterite vahel); veno-venoosne (veenide vahel); arterio-venoosne (arteri ja veeni vahel). b)Soonte sooned (vasa vasorum): suuremate veresoonte seinu toitvad väikesed veresooned c)Tromb: veresoone sees vere hüübimisest tekkinud klomp (tavaline põhjus – endoteeli vigastus, näiteks ateroskleroosi või sisselõike tõttu; algul seina vigastuse koha küljes kinni) d)Embol: veresoones liikuv võõrkeha (näiteks õhumull, rasvakogumik, liikuma hakanud tromb jne.), mis lõpuks suleb mõne veresoone haru E. Aneurüsm: veresoone seina väljasopistus, eriti sage aordil ja teistel suurematel arteritel F. Veenilaiendid e. vaariksid e. veenikomud (varicosis): veenide (eriti alajäsemetel
oligeemia- vere üldhulga vaesus aneemia- erütrotsüütide üldhulga/hb langus Kohalik väheveresus ehk isheemia: vähe voolab arteriaalset verd juurde. elund väheneb mõõtmetelt, temp langeb, värvuselt kahvatu. 4)TROMBOOS THROMBOSIS Tromboos on elupuhune vere hüübimine veresoontes või südameõõntes, mille tagajärjel tekivad trombid. Veri jääb kinni. Tromb on alati kinnitunud. Põhjused: verevoolu aeglustumine, põletikused protsessid, veresoone seina kahjustus, vere hüübivuse tõus. Tagajärg: surm, nekroos, emboli teke, võib lubjastuda 5)EMBOOLIA: liigub ja kinnistub Veresoonte ummistus mingi verega kaasa liikuva kehaga. Tekib patoloogilistes tingimustes. Eristatakse: trombemboolia, rasvemboolia, õhkemboolia, gaasemboolia, kude-ja rakkemboolia, amnionivedeliku emboolia, bakteremboolia Tagajärg: surm v õhk, gaas, rasv on imendunud 6)INFARKT
võrdlemisel selgub, et kõrgvererõhutõve esinemissagedus on Eestis alahinnatud vähemalt paarkümmend korda. Südame- veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning käitumuslikud riskitegurid nagu suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus ning stress. Üks nendest haigustest on "Insult" Insuldil ehk ajurabandusel on kaks vormi - veresoone lõhkemine või veresoone ummistumine peas. Üldjuhul on sümptomid ühe kehapoole halvatus, jäsemete ning näo tuimus, kõneraskused. Sümptomid võivad tekkida aga väga äkki, ilma igausguse hoiatuseta. Edasi on kõige olulisem tegutseda kiiresti, sest tänapäeval nendel juhtudel, kui on tegemist veresoone umbumisega, saab kasutada trombolüüsi ehk trombi lõhustamist. Selle tegevuse efektiivsus sõltub aga ainult ajast. Just trombolüüsil ongi viimasel ajal insuldi ravis väga oluline
rohkem tööd, sest on treenitud, veresooned on puhtad ja ummistumata) kui ka immuunsüsteemi(ei haigestu kergesti) hästi. Kahjulik eluviis(halb toitumine, vähene kehaline aktiivsus, vähene uni, suitsetamine, liigne alkoholitarbimine) mõjutab nii vereringeelundkonda(veresooned võivad ummistuda, mille tagajärjel tekib südamelihase infarkt või inimene võib surra, kui trom on kopsus, ajus või südames veresoone sulgenud, veresõhk kõrgeneb ja aja jooksul südame töövõime langeb) kui ka immuunsüsteemi(kerge on haigestuda erinevatesse haigustesse, sest immuunsüsteem muutub nõrgaks) halvasti. Selgita vereringeelundkonna ehitust ja talitlust(joonised, skeemid) Vereringeelundkond koosneb suurest ja väikesest vereringest. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest, liigub mööda kopsuartereid kopsudesse ning kopsudest jõuab arteriaalne veri
selline näeb välja veresoon, kuhu on kogunenud kolesterool.) Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes. Südame-veresoonkonna haiguste üks peamine põhjus on kõrge kolesteroolisisaldus veres. Väga suurt rolli mängivad ka kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus
3. Vereliistakud ehk TROMBOTSDID- vrvitud, ilma tuumata. lesanne- vere hbimine. 3)Kuidas on vererakkude ehitus seotud nende lesannetega? Punasel vereliblel pole tuuma, sest mahub rohkem hemoglobiini (transpordib hapnikku), annab verele punase vrvuse. 4)Milline on erinevate vererakkude eluiga, kus nad tekivad? Punased vererakud moodustavad punases luudis. 5)Kuidas toimub vere hbimine, selle thtsus, vajalikud tingimused? Kui tekib haav, liiguvad vereliistakud veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis kivitavad vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Tekib fibriin. Fibriinikiud moodustavad haavale tiheda vrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Vere hbimine kaitseb vere kaotuse eest. 6)Millised vererhmad on inimesel, kuidas neid kasutada verelekandel? O; A; B; AB 7)Kirjelda sdame paiknemist, suurust, ehitust. Inimese sda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning
-rikastada kopsudes veri hapnikuga, vabaneda s�sihappegaasist S�dame parem vatsake > kopsud > s�dame vasak koda PULSS - arterite l�tvumine ja kokkut�mme VERER�HK - r�hk, mida veri avaldab veresoonte seintele Veri voolab k�rgema r�hu all olevatest soontest sinna, kus r�hk on madalam. Verer�hk s�ltub aorti paisatava vere hulgast, veresoonte l�bim��dust, elastusest jne. Ateroskleroos - veresoonte lubjastumine S�damelihase infarkt - tromb suleb s�dame veresoone v�i haru VERI - vedel sidekude, mis ringleb veresoontes T�iskasvanul u 5-6l verd Veri koosneb VEREPLASMAST ja selles h�ljuvatest VERERAKKUDEST. Vererakke on 3 t��pi 1) Punased vererakud ehk er�tros��did -hapniku toimetamine kopsudest kudedesse -tuumata, punased, ei liigu 2) Valged vererakud -v�itlus v��rkehade ja v��rmikroobidega -tuumaga, v�rvusetud, suured, liikumisv�imelised 3) Vereliistakud -vere h��bimine -tuumata, ei liigu
põhjustada kõri-, suuõõne- ja söögitoru vähki. SÜDAME- JA VERESOONKONNA HAIGUSED · Kõrgvererõhktõbi- Kui alkoholi lühiajaline tarvitamine põhjustab vererõhu langust, siis alkoholi pidev ja pikaajaline tarvitamine põhjustab vererõhu tõusu · Südamerütmihäired-tekib vererõhu langus ning oht südame ja vereringe seiskumiseks, teadvusekaotuseks ja koguni äkksurmaks. · Ajusisene verejooks ehk hemorraagiline insult - Insuldi põhjustab veresoone lõhkemine ajus. Insuldi sümptomid on ühe keha- või näopoole halvatus, jäsemete tuimus või tundetus ning raskused rääkimisel ja teiste kõnest arusaamisel. Näited Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level
haige vererakkudest ning nende arv jääb enamasti patsiendi eluea jooksul samaks. Sirbikujulistel rakkudel on väga lühike eluiga ning halb deferomeerumisvõime. Samas on uuringud kinnitanud, et kui kõrvaldada haige verest sirbi-kujulised rakud, säilib siiski ebanormaalselt kõrge viskoossuse tase. See viitab sellele, et ka mitte-sirbikujulistel rakkudel peab olema vähenenud deformeerumisvõime. Kapillaarides, kus hapniku osarõhk on väiksem ja veresoone läbimõõt vaid mõned mikromeetrid ning verevoolu kiirus madal, võib kergesti tekkida veresoonte ummistusi ja koeinfarkti. Sirprakuliseaneemia hemolüütilise kriisi ajal on viskoossus oluliselt tõusnud, osalt tänu plasma fibrinogeeni tõusu tõttu esimestel pävadel. Kuid on näidatud, et viskoossus tõuseb juba enne, kui on märgata fibrinogeeni tõusu. See viitab erütrotsüütide deformatsioonivõime olulisele rollile alustada veresoonte tõkestamisega seotud
vatiinjope. Jalas on kulunud teksad ja varbaid katavad musta-valgetriibulised Adidase tossud. Taksojuhi silmad on magamata öödest punased ning ees on tal 5 päeva ajamata habe. Kõrvaltegelased: 1. Pereema ja laps: Kesklassi perekond. Emal on seljas mummuline kittel ning jalas vanad kingad. Emal on silmad pisaratest märjad. Ta käed, mis on nähtaval, on sinikatest tingutuna kollakas-sinaka varjundiga. Näol on vasema silma ümbruses sinakas-lilla laik ning sama silm on veresoone lõhkemise tõttu kohati veripunane. Laps on 4-aastane, kuldsete õrnate lokkidega,nägu on segaduses ning ta sinised silmad on seetõttu ka pisaratest märjad. 2.Rikas ärimees: Seljas on tal kallis hallikarva triibuga ülikond, ees punane lips-mis on teatavasti edu märk. Vanust on tal umbes 50 aastat. Seda reedab ka ta pealagi, mis on õrnalt kiilanemas. Mehel on elust tülpinud nägu ees ja ta murelik pale toob ka väiksemad kortsud esile. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
