Lammaste pidamistehnoloogia Dots. Peep Piirsalu, EMÜ Fotod: Peep Piirsalu Tüüpilised pidamistehnoloogiad lammaste pidamisel Eestis 1. Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil võimalus vajadusel varjuda hoonesse (poegimisperioodil paigutatakse sinna sulud poeginud uttedele koos talledega) 3. Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse Sel juhul sagedasti rohusööda (silo või hein) söötmine
Millised nõuded on lammaste ja kitsede märgistamisel seadusandluse järgi? Määruse kohaselt toimub kitsede ja lammaste märgistamine ja registreerimine Euroopa Nõukogu 17. detsembri 2004. a määruse 21/2004 nõuete kohaselt. Lisaks seni kasutusel olnud ühele kõrvamärgile on vaja loomale, kes on sündinud alates 9. juulist 2005. aastal, paigaldada Euroopa Nõukogu määruse lisa A lõikes 4 nimetatud teine identifitseerimisvahend. Sisuliselt tähendab see kohustust kasutada kas teist kõrvamärki, tätoveeringut, (sõrgatsile kinnitatavat tähist: kitsel) või elektroonilist transponderit
VEIS 2013. a seisuga oli Eestis 261 700 veist, sealhulgas 97 100 piimalehma Kõige suurema eluskaaluga pull Eestis - 1350 kg Kõige suurema eluskaaluga lehm Eestis - 882 kg Söögi päevaseks koguseks 25...30 kg (noorveistele sõltuvalt vanusest 5...20 kg. ) Lehm võib süüa päevas silo kuivainet 7...12 kg PIIMATOODANG Keskmine piimatoodang lehma kohta aastas 8000 kg Kõige suurema laktatsioonitoodanguga lehm 15149 kg suurim päevatoodang 64,7 kg piima Kõige suurema piimarasva toodanguga lehm 623 kg Kõige suurema eluea piimatoodanguga lehm 106332 kg Kõige kõrgema piimatoodanguga talulehm 8787 kg SIGA 2013. a oli Eestis 360 000 siga Korraga toob üks emis ilmale 10 - 12 põrsast. tapetakse juba 70-80 kg kaalu juures (4-5 kuu vanused), et saada kvaliteetsemat liha Ühe sea 100 kg kasvatamiseks kulub 300-400 s.-ü Eesti kõige suurem sigala on Viljandimaal Viiratsis Emise ka...
Lammas (tõud) Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 µm. Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 µm
Karjamaapinda arvestatakse vasika kohta 0,08-0,1 ha. Päevas 10-15 kg karjamaarohtu. Vasikate karjamaa jagatakse 8-10 kopliks ja igas koplis karjatatakse 3-4 päeva.vasikate joogitarve on karjamaal 10-20 liitrit, kusjuures vesi peab olema puhas ja eelsoojendatud. Vasikate karjatamisperioodi pikkus on 105-120 päeva. Hobuste karjatamine Hobuste karjatamisel eraldatakse 5-8 tallilähedast koplit või karjatatakse neid lammaste, vasikate, või se´igade koplites. Hobused söövad lehmadest ja teistest loomadest järelejäänud karjamaarohu enamasti ära ning vähendavad sellega karjamaade järelniitmise vajadust. Hobustele on kohasem vanem karjamaarohi. Karjatamine on eriti oluline noorhobustele, kes vajavad peale karjamarohu ka pidevat liikumist ja karastumist. Hobuste karjamaad peavad paiknema võimalikult kõva pinnasega tasastel mineraal muldadel
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus Erinevat tõugu lammaste liha kvaliteet Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Lambaliha tootmine.................................................................................................................4 2.Erinevad tõud.............................................................................................................
/DPEDNDVYDWXVHNRQVSHNW .RRVWDQXGGRWV3HHS3LLUVDOX /DPPDVWHWDOYLQHSLGDPLQHMDV||WPLQH 8WWHGHSRHJLPLQHLPLNWDOOHGHOHVNDVYDWDPLQHXWWHGHWHUYLVKRLG /DPPDVWHNDUMDWDPLVHNRUUDOGXVY}}UXWXVMlUJVHWHQRRUODPPDVWH SLGDPLQH 8WWHGHSDDULWXVVHVRRQMDSDDULWDPLQH 7LLQHXWHV||WPLQH N WDOONDVYDEYLLPDVHOWLLQXVQlGDODOVQQLPDVVLVW N M}XV||GDKXONDRQYDMDVXXUHQGDGDUDWVLRRQLVVHVW D HQHUJLDMDSURWHLLQLYDMDGXVNDVYDE E ORRGHNDVYDEMDUXXPLN}KX}}QHVMllEYlKHPDNV.QWVHQWUDDWLGHYDHQHMDURKXV||GDULNDVUDWVLRRQY}LE S}KMXVWDGDWXSHYlOMDODQJHPLVW N M}XV||GDNRJXVXWHNRKWDV}OWXEKHLQDY}LVLORNYDOLWHHGLVW1lLWHNVNXLKHLQDONYDOLWHHWN}UJHVLLVJ XWHNRKWD.XLKHLQDNYDOLWHHWPDGDOVLLVJXWHNRKWD N KHDNYDOLWHHGLJDKHLQDY}LVLORSXKXOSLLVDEWHUDYLOMDGHV||WPLVHVWNDHURGHUY}LQHQGHVHJX N KDOYDNYDOLWHHGLJDKHLQDSXKXOYDMDOLNYDOPLVWDGDM}XV||GDVHJXQlLWNDHURGHUPLOOHOHOLVDWDNVH SURWHLLQLNRQWVHQWUDDWLQlLWHNV3URWHPL[ N M}XV||WDRQOGMXKXOYDMDDQGDWLLQXVHYLLPDVHONXXOY}LYLLPDVHONXXON}UJHWRLWXPXVHJDXWWHGHOH N NXLKH...
Kraapimistõbi Mis see on? Kraapimistõbi on surmav haigus, mis mõjutab lammaste ja kitsede närvisüsteemi. Nimi tuleneb sellest, et loomad kraabivad oma villkatte kivide, puude ja aedade vastu maha. Haigus põhjustab sügelust loomadel. Muude haiguse tunnuste hulka kuuluvad muutunud kõnnak ja kramplik kokkuvarisemine. Haigus on nakkav ja üks loom võib haiguse üle kanda teisele, seepärast on üks levinumaid viise selle ohjeldamiseks panna nakatunud karantiini ja hävitada. Kuid haigus võib ka tulla esile varasemalt terves karjas
Kordamisküsimused Toiduainete loomne toore Õppejõud: dots. P. Piirsalu Õppematerjalist Lambakasvatuse alused (Lambakasvatuse alused.pdf) peatükid 1.1, 1.2, 1.3; 2.1; 2.2; 2.3; 2.4; 3.1; 3.2; 3.3; 3.4; 3.5 ja 4 Õpiobjektid http://www.eau.ee/~alo/lambad/toud/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/kasvatus/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/saadused/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/vill/ 1. Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid 2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud 5. Lammaste lihajõudluse hindamine 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad 7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis 8. Lamba-ja kitseliha morfoloogiline koostis 9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10
probleemne võrreldes teiste loomakasvatusharudega. Lambakasvatuse tulukus suureneb, sest lisandub mahepõllumajandustoetus. Eestis on olemas ka kaks mahelihatöötlejat: AS Saaremaa Liha-ja Piimatööstus ja OÜ Märjamaa lihatööstus. Eesti tumedapealine lambatõug on saadud eesti lamba ristamisel srapseriga. Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 ?m). Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvad ega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodangug a kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga (vt. tabel 6, 7). Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu1,50 talle poeginud ute kohta (tabel 6ja 7). Tänapäeval on eesti tumedapealise lambatõu
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4
Tartu Maakohus 12.12.2012 Kalevi 1 50092 TARTU [email protected] Hageja: Mari 49508254720 Uus 63a-54 50606 TARTU [email protected] +372 55876738 Kostja: Juku 395123547 Aardla 56 50603 TARTU [email protected] +37258789878 HAGIAVALDUS 4000 euro nõudmiseks Hagihind - 4000 Mina sõlmisin kostjaga (Juku) 20.03.2012 lammaste ostu-müügilepingu, kus kinnitasime, et müün temale 20 lammast, kokku 8000 euro eest. Sama lepinguga andis kostja lubaduse, et ostetud 20 lamba eest maksab ta raha minu pangaarvele kahes osas: 4000 eurot 20.maiks 2012 ja 4000 eurot 20.juuniks 2012. Esimese rahasumma maksis kostja tähtaegselt. Teine osamakse tähtaegselt minu pangaarvele ei laekunud. 22. juunil 2012 ma helistasin kostjale ja palusin tal raha koheselt ära maksta. Kostja
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu
1.Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid Eestis on traditsiooniliselt aretatud kahte eestimaist lambatõugu- eesti tumedapealine.lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Viimastel aastatel on alustatud ka erinevate lihalambatõugude nagu tekseli, suffolki, dorseti ja dala lammaste kasvatamist Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi lambaid, swifteri lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, Suurbritanniast pärit swaledale lambaid, muulasid, sinisepealisi leisteri lambaid, kuid nende arvukus ja kasutamine on piiratum. Lambakasvatussaaduste turu situatsioon on selline, et viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind
maakonna, valdaja õigusliku vormi, karja suurusklassi ja liigi järgi Eestis. Uurimistöö põhiliseks andmeallikaks on Eesti statistikaamet. Töö esimeses peatükis antakse ülevaade lamba - ja kitsekasvatuse olemusest ja aretusest Eestis. Töö teises peatükis analüüsitakse konkreetsetele näitajatele toetudes statistikaameti andmetele lamba- ja kitsekasvatuses Eestis aastal 2010. 3 1. LAMMASTE JA KITSEDE KASVATAMINE JA EESTIS 1.1 Lammaste kasvatamine ja pidamine Eestis Eestis toimub lammaste karjatamine ligilähedaselt 100 % ulatuses lambafarmidest. Loomade söötmine mittevegetatiivsel perioodil toimub silo või mõne muu söödaga väljas, jõusöötasid ja mineraalsöötasid söödetakse üldjuhul laudas. Sellist lammaste pidamist tuleb eristada karjatamisest. Karjatamise puhul sööb lammas rohtu otse karjamaalt. Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas.
16. Tibude sugupoole määramise metoodikad. · Jaapani meetod- tibu kloaagi vaatamine. Kukkedel peenise rudiment alles ( munakanadel) · Autosekssed automaatselt värvuse järgi · Tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi ( ainult munakanade tüübid) Sulgimine türoksiini mõjul verevarustuse vähenemine, mille tagajärjel kukuvad suled maha. Veelinnud sulgivad 2korda aastas, teised 1kord aastas. 1. Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid Lammaste ja kitsede arv tõuseb. Lambatõugusid kasutatkse liha tootmiseks ja kitsetõugusid piima saamiseks. Lammaste majapidamiste arv langenud aga lambaste arv majapidamise kohta tõusnud. Kitsi ( 3800), emaseid 85,5% ja isaseid 14, 5%. Kõige rohkem emaseid kitsi on ristandeid 65%. Kõige arvukam tõug-eesti tumedapealine lambatõug . emastest 23%. Teine on valgepealine lihatõug mis on emastest 20%. 2
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus 1) Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad). Aasta Lammaste arv (tuh) 1992 123,1 2000 29 2010 78,6 Viimastel aastatel on probleemiks tõusnud lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lambaliha kokkuostvaid ja lammaste tapmisega tegelevaid lihatööstuseid on jäänud vähemaks ja nende tapavõimsus on väike. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Aastal 2010 moodustasid sellised karjad 59% lammaste üldarvust. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres, kus OÜ Kopra Karjamõisa kuuluvas mahefarmis peetakse 2300-2400 põhikarja utte. 2010 Lammaste arv kokku 87140 Karjas 1-2 lammast 0,3% Karjas 3-9 lammast 3,2% Karjas 10-19 lammast 7,3%
söötmine laudas, kergehitises 3. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil varjumise võimalus hoones või mujal (mets, kadastik, kergehitis). Poegimis periood Poegimisperioodil varjumise võimalus kohustuslik, et vastsündinud talled oleksid röövlindude ja – loomade eest kaitstud, Sügavallapanul ruum- poegimiseks ja individuaalsulgude paigutamiseks (utt + sündinud talled) Lambaid võib ka meie kliimas pidada aastaringselt välitingimustes, kuid eelduseks on lammaste korralik söötmine ja lammaste tuule ja vihma eest varjumise võimalus (varjualused, kergehitised, mets, kadastikud, võsa jm) lume puhul lammaste aastaringsel väljaspidamisel lambad eelistavad viibida söödaplatsi lähedal, seistes sageli samal kohal, kus neid söödetakse Vähendavad söödakulusid, välistavad sööda saastumise, piiravad tallede liikumise oma aedikust välja. Saab paigaldada postide vahele või teisaldatavate jalgadega ettevalmistuseta tasasele pinnale
LAMBAKASVATUS Lammaste lihajõudlus ja selle hindamine Lambaliha võib eristada loomade vanus järgi, kusjuures lambaliha on lammastelt saadud liha üldmõiste. Täpsem määratlus on talleliha (alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapmisest saadud liha). Lambakasvatuse peaeesmärk on toota noorlambaliha. Lambaliha all mõistetakse üle 12 kuu vanuste lammaste tapmisest saadavat liha (uted, jäärad, noorlambad 1-2a). Uted ja jäärad lähevad lihaks siis, kui toimub sugulammaste praakimine. Praakimise põhjuseks on madal toodang, udarapõletikud, jalgade probleemid jne. Praakloomasid võib karjas olla 25%, seega uuendame iga nelja aasta tagant terve karja. Tavaliselt on see arv 10-15% täiskasvanud uttede arvust. Maailmas tapetakse tallesid erinevad vanuses, see sõltub kohaliku turu traditsioonist. Võib eristada kahte sorti talleliha: 1
1. Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad) Arvukus 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). 1938/39. a oli Eestis 695000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). 1990. aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast 2000. aastal peeti ületalve 28,2 tuhat lammast 2010 ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72400 lammast Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha-ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Karjade suurus 2001.a. 4850 lambafarmi- uttedega majapidamisi, kes pidasid 26790 utte. Keskmine lambafarmi suurus oli seega 5,5 utte majapidamise kohta
KADRIPÄEV Kadripäeva nimetus tuleneb Lääne-Euroopas üsna populaarse naispühaku Katariina nimest. Legendi järgi on 25.november pühakuks kuulutatud neitsi Katariina märtrisurma mälestuspäev. Nimi Kadri ongi aja jooksul Katariinast tekkinud. Eestlastel pole see päev aga kunagi kirikupüha olnud.Katariinat austati kui lammaste hooldajat ja kaitsjat. Kadripäeva peeti naiste pühaks. Kombestikus on esikohal karjaga seostuv, oli ju kari naiste hoole all. Kadripäeval olid keelu all kõik n-ö villased tööd, nagu kudumine, ketramine, kraasimine, õmblemine. Lubatud ja soovitatav oli karja eest hoolitseda: loomi tuli tavalisest paremini sööta, sel päeval ei tohtinud ühtki neist tappa, sead aeti aedikusse nuumale, et nende kasvamisel oleks hoogu. Keelatud oli ka jahipidamine
Lk2...sisukord Lk3...sissejuhatus Lk4...lammastest üldiselt Lk5...lambavill Lk6...erinevate lammaste liigid Lk7...pildid Lk8...pildid Lk9...kokkuvõte ja kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Mina otsustasin kirjutada lambast,sest lammas on üks väga huvitav loom.Kuna meil on ka maal lambad ja olen nende probleemide ja haigustega kokku puutunud,tahtsin rohkem teada saada. Referaadis kirjutan lammastest üldiselt,lamba villas ja ka mõnest lambaliigist. 3
(1) Kanade jaoks peab olema saadaval piisavalt sööta ja joogivett. (2) Kanad peavad saama nende eale ja kehakaalule kohast ning kanade füüsilisi tarbeid rahuldavat sööta, mida vajaduse korral täiendatakse mineraalainetega. (3) Kanade sööda koostise äkilist muutmist tuleb vältida. (4) Kanad peavad saama puhast joogivett vajaduse kohaselt. Kõrge temperatuuriga keskkonnas oleva või haige kana jaoks peab puhas joogivesi olema kogu aeg saadaval. 15. Lammaste pidamine. Lambaid peetakse lautades enamasti sügavallapanul ja tunduvalt vähem restpõrandatel. Sügavallapanuna kasutatakse turvast ja põhku ning sõnnikut koristatakse reeglina 1 kord aastas. Turbakord tuleb katta põhuga, et lammaste vill ei saastuks. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Sellistes lautades peab toimima välisõhu loomulik ventilatsioon, kus on tagatud värske
sautdauni (South Down), hämpsiri (Hampshire), oksfordauni (Oxford Down) lambaid ning PõhjaSaksamaalt romni marsi (Romney Marsh) lambaid. Kohalike lihavillalammaste sihikindel aretamine algas 1926. aastal. Eesti tumedapealise lambatõu lähtetõugudeks on eesti maalammas ja sropsiri lihalambatõug. Eesti valgepealise lambatõu lähtetõugudeks on eesti maalammas ja sevioti lihalambatõug. Mõlemad tõud tunnustati põllumajandusministeeriumi poolt 1958. aastal.Esimene Eesti Lammaste Tõuraamat (19311941) avaldati 1942. Tõuraamatus oli 3 jaotust: sropsiri (Shropshire) lambad, sevioti (Cheviot) lambad ja karusnahalambad. Eestis leidus tollal veel parandamata maalambaid, aga kuna neid ei tunnustatud, siis neid tõuraamatusse ei märgitud.Nõukogude Eestis oli eesti tumedapealiste ja valgepealiste lammaste aretustöö edendajaks Eesti Liha Villalammaste Riiklik Tõulava. 1990. aastal taastati Eesti Lambakasvatajate Selts, kes tegeleb lambakasvatuse arendndamisega Eestis.
Nüüd aga elab seal ligi 3000 inimest ja ainult 150 tegeleb kalliskivide otsimise ja kaevandamisega. Kuna sealne maastik ja piirkond on piisavalt maaväline on seal filmitud paljud filmid. Näiteks: ,,Mad Max", ,,Mars, punane planeet", ,,Priscilla kõrbekuninganna". Üks huvitavaid asju Simpsoni kõrbes on veel see et läbi kürbe jookseb pooleteise meetri kõrgune aed. See pole mitte tavaline aed, vaid 5300 km pikkune Dingo Fence. Aed oli ehitatud lammaste kaitseks. Lõuna poole jäi lammaste maa ja põhjapoole dingode oma. Kõige rohelisem paik Simpsoni kõrbes on vast Alice Springsi oaas. Linna ääres asub ka Toddi jõgi mis on enamus ajast kuivanud. Vett on ainult vihma perioodidel.
ehk loomset tärklist ning mitmesuguseid ainevahetusprodukte, nagu kusihapet, puriini, kabamiidi jt. Villa orgaaniline aine sisaldab süsinikku, hapnikku, lämmastikku, vesinikku, väävllit. VILLA KASVU JA OMADUSI MÕJUTAVAD TEGURID Lamba villatoodang määratakse aastase villakogusega. Villa kasvu ja selle omadusi mõjutavad paljud tegurid, millest olulisemaks peetakse lamba sugu, iga, tõugu ning söötmist ja pidamist. Vill jämeneb lamba eaga. Tallevill on peenem täiskasvanud lammaste villast. Varavalmivate lambatõugude villa omadused stabiliseeruvad 2-3 eluaastal, eriti peenuse osas, 4-6 eluaastal muutub villa peenus vähe ning alates 6. eluaastast on märgata villkarvade peenenemist. VILLA KVALITEET JA TEHNOLOOGILISED OMADUSED Lambaid pöetakse vähemalt üks kord aastas (kevadel), et saada nendelt pikka, ühtlast villa. Hea vill peab olema vähemalt 9 cm pikk (pöetud vill jääb lamba seljas olevast villast lühemaks).
Euroopas ligi 200 000 mahetootjat 2008 kõige rohkem mahetootjaid Indias (340 000), järgnesid Uganda, Mehhiko. Euroopa riikidest kõige rohkem Itaalias (üle 44 371), Kreekas, Hispaanias Mahetootmine ja maheturg Eestis Mahetootjate arv Eestis 19992010 Maakasutus Eestis 2009 Mahetöötlejad FIE Pajumäe talu (kohupiim ja jogurt), AS Saidafarm (kohupiim, jogurt, juust), Piimandusühistu EPiim (piimapõhised pulbrid) OÜ Märjamaa Lihatööstus (veiste ja lammaste tapmine ja töötlemine), AS Saaremaa Liha ja Piimatööstus (sigade, veiste ja lammaste tapmine ja töötlemine), OÜ Baltic Moosehead (liha lõikus) OÜ Aldar Trading (värske liha töötlemine) OÜ Vändra Leib (pagaritooted, pulbrilised pooltooted), FIE Katrin Seppa (teraviljatooted, kondiitritooted) OÜ Austan Loodust Pagar (kondiitritooted) AS Pere Leib Tootmine Pärnu osakond (kamajahu), FIE Raismikuoja talu (jahu, helbed jm, külmpressitud toiduõli),
Vill on üks tähtsamaid loomseid tekstiiltooraineid. Villa saadakse peamiselt lammastelt, aga ka kaamelitelt, kitsedelt ja muudelt loomadelt. Villa kasutatakse lõnga, kangaste, trikotaazi, vildi, vaipade jm. tootmiseks. Inimesed on villa kasutanud lammaste kodustamisest alates. On olemas palju lambatõuge. Villa kvaliteedi järgi võib need jagada kolme põhirühma: peenvillalised, segatõulised ja karmivillalised. Kõige parema kvaliteediga on peenvillalistelt lammastelt saadud vill. Villa saadaPügamisel saadud toorvilla töödeldakse sorteeritakse, ropsitakse, pestakse ja kuivatataksekse lammaste pügamisel kevadel (ebaühtlase villaga lammastel veel ka sügisel) Villakiu ehitus Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest
leksikoni. Raamatukogus mõtlesin naiivselt, et võtan kõige õhema raamatu, saab kergelt- kiiresti kaelast ära. Iroonia või mitte, aga filosoofia valdkonnas tähendab see seda, et autoril või tõlkjal tuli palju vaeva näha, et enda laialivalguvad mõtted ja selgitavad seletused tekstist ära jätta. Viimane lause iseloomustab seda raamatut väga. Järelsõna oli antud raamatu selgeim osa. Seal esines hästi meeldejäävaid näited. Lihtne oli näide lammaste lugemisest. Näide pidi küll selgitama ruumi ja kõrvutumist, kus võrreldi lammaste lugemist reaalselt lambakarja ees seistes ja magama minnes. Kuid seda mõttet või iva, mida too prantslane üritas välja tuua, see minuni ei jõudnud. Järelsõnast jäi mulle tunne, et raamatu pealkiri on valesti tõlgitud. Tõlkja mainis mõnes kohas, et tegu ei ole andmete vaid annetega. Hiljem raamatut mõistatades sain aru, et järelsõna oli koostatud justkui lühikokkuvõttena
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis. Aastal 2010 oli lammaste arv 79 tuh. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres. Lambakasvatuse suunad Eestis: Lihaloom Piimakasvatus Villalambad – meriino lambad. Villa osatähtsus on langenud. Ka lambanahk. Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Algselt olid need eesti maalambad, alates 1958 a on nad Eestis tuntud tumeda- ja valgepealise lamba nime all. Eesti tumedapealise lambatõu aretuse algus 1926 a, lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja
Risk Suurim risk on muutuvad turu hinnad. Samuti see, et lambaliha realiseerimise võimalused on piiratud. Praegu tegeleb Eestis kokkuostuga ainult kaks lihakombinaati Saaremaa ja Otepää. Tuleb arvestada ka ilmastiku olusid sest mõnel aastal võib olla keeruline loomadele sööda kogumine. 4. VISIOON, MISSIOON, EESMÄRGID Missioon 5 Luua lambakasvatusettevõte mis toodab kvaliteetset toorainet. Visioon Toimiv ettevõte mis tegeleb lammaste kasvatamisega lihatootmise eesmärgil. Eesmärgid Lühiajalised eesmärgid Renoveerida vana laut Parandada liha kvaliteeti Osta Teksli tõugu jääe Pikaajalise eesmärgid Suurendada karja 70 põhikarja uteni Osta maad juurde Osta tehnika sööda kogumiseks, et seda ei peaks enam sisse ostma. 5. SWOT- analüüs Tugevused Nõrkused Võimalused Ohud
Saamid Anna-Kristiina Kreemann 9.klass Saamid on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal Saamid räägivad saami keelt Keel kujunes välja Lõuna-Soomes ja Karjalas Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka Saamid on tegelenud kalapüügiga, karuslooma jahtimisega, lammaste karjatamisega, kuid enamasti põhjapõdra kasvatusega Saami rahvamuusika on isepärane joigude laulmine ehk joigamine (joitakse tavaliselt ilma saateta) Joigamine ilma sõnadeta laulmine (Näiteks) jo jee lo la joo je loo Saamide käsitöö, laulud, tantsud ja rõivastus on säilinud tänapäevani Viimastel aastakümnetel on levinud saamide kultuur üle maailma ja kogunud kuulsust Guovdageaidnus tegutseb isegi saami
a) kas 366 g ülesõela või kroovnisujahust nn. täisteranisuleiba/saia (8,2% valgu- ja 44,3% veesisaldusega); b) või ja eelistatult kõikvõimalikke leiva, kartuli, juur- ja puuviljade ning marjade ja roheliste taimelehtede kombinatsioone. Minimaalselt loomseid ja taimseid rasvasid ning taimeõlisid. [http://www.agenda21.ee] 3.1 Lamba- ja kitsekasvatus ning selle jagunemine maakonniti Eestis aastal 2003 Lammaste arv langes oluliselt 90-ndatel Maakond Lambad Kitsed aastatel (140 tuhat 1990.a. ja 30,9 tuhat Kogu Eesti 46892 4396 2000.a.), mille põhjusteks on olnud: Harju mk 2747 .. tootmise madal tasuvus, Hiiu mk 2846 .. põllumajandustootmise üldine allakäik, Ida-Viru mk 688 .. põllumajandusreform koos ühistulise
Seega iga Uus-Meremaa elaniku kohta on saarel 12 lammast. Uus-Meremaa on maailma suurim tugeva villa (crossbred) tootja, andes 25% maailma kogutoodangust. See on kaks ja pool korda rohkem kui toodang Hiinast. Tugevat villa kasutatakse peamiselt kodutekstiilide- vaipade, mööbliriiete, voodikatete valmistamiseks. Samuti kasutatakse seda villa kudumites ja tekkides. Uus-Meremaa on maailma juhtriik põllumajandusliku uurimistöö ja nõustamisteenuste osas, seega lammaste kasvatuse ja villa ning nahkade töötlemise alased oskused on seal maailma parimal tasemel. Põllumajandamine eluviisina on Uus-Meremaal väga levinud – Põhjasaarel peamiselt lihaveiste ja piimakarja kasvatus, mägises osas lambad. Lõunasaar on lammaste päralt. Kari kasvab peamiselt vabalt rohumaadel, talvel antakse loomadele vähesel määral lisatoiduks heina ja silo. Heina kasv sõltub palju aastaajast, kohast ja kliimast aga enamasti on piisavalt heina 8-12 kuul aastast
-2- Valkkiud Valkkiud on loomse päritoluga. Valkkiudained on vill ja siid. Vill Vill on üks tähtsamaid loomseid tekstiiltooraineid. Villa saadakse peamiselt lammastelt, aga ka kaamelitelt, kitsedelt ja muudelt loomadelt. Kasutatakse lõnga, kangaste, trikotaazi, vildi, vaipade jm. tootmiseks. Inimesed on villa kasutanud lammaste kodustamisest alates. Villa pügamine ja esmane töötlus Villa saadakse lammaste pügamisel kevadel (ebaühtlase villaga lammastel veel ka sügisel). Tallevill on lammaste villast pehmem ja peenem, kõige karedam on jääravill. Pügamisel saadud toorvilla töödeldakse sorteeritakse, ropsitakse, pestakse ja kuivatatakse. Toorvilla kvaliteet oleneb lamba tõust, elutingimustest ja sellest, milliselt kehaosalt on ta pügatud (väiksema väärtusega on pea, saba ja jalgade vill).
kaasa õhuke mullakiht, hõre taimkate ja tuultele avatud maastik. Alvareid saab jaotada mitmesse rühma vastavalt kasvukohatingimustele ja sellest sõltuvale liigilisele koosseisule. Mulla niiskustingimuste alusel saab eristada niiskeid alvareid, kuivi õhukese mullaga alvareid ja keskmise niiskusega alvareid tüsedamal mullal. 3.3 Inimmõju 4 Alvareid on traditsiooniliselt kasutatud karjamaana veiste ja lammaste ning ka hobuste karjatamisel. Maadefitsiidi tingimustes toimus see aktiivselt kuni käesoleva sajandi keskpaigani. Kasutamist heina või põllumaana on takistanud nende madal saagikus. 3.4 Kaitse Alvareid leidus veel 1950ndatel aastatel ligikaudu 44 000 hektaril, peamiselt IdaSaaremaal, Muhumaal ja LoodeEestis. 1990ndate lõpuks on neid alles veel kuni 5000 ha kuid suur osa sellest pindalast on tugevalt kadakasse kasvanud
Mida uuem on jäär karjas, seda tugevamad tulevad järglased. Alati ei pea ostma uut jäära vaid võib vahetada teise karja isasega. Lammas on rohusööja imetaja kes kuulub veislaste sugukonda. Leebe ja kuuleka loomuga lambaid kasvatatakse liha, piima, villa, ja pehme naha saamiseks. Lambad elavad karjas, kuhu kuuluvad emasloomad ehk uted ja nende talled ning isasloom ehk jäär. Kastreeritud jäära nimetatakse oinaks (teadmisi talupidamisest 2009; 14) Veebruarist märtsini toimub lammaste poegimine, mis võib algata erinevatel aastatel juba varem. See sõltub emase lamba indlemise ajast. Enamasti poegivad lambad iseseisvalt ja abi ei vaja. Joonisel 9 on tehtud foto laudas olevast ühekuusest tallest. Harva võib juhtuda, et tall on liiga suur või lambaema liiga nõrk ja tuleb abi osutada. Aprilli ja mai keskel pügatakse lambad ja tehakse parasiitide vastu tõrje. Samuti toimub tallede nummerdamine ja sorteerimine
Mahalaadimiskoht peab olema valgustatud, tuuletõmbuseta ja vähemalt auto põhja laiune, et sigadel tekiks vabaks pääsemise tunne.Sead aetakse platvormile ja sealt edasi ajamisplaadiga sulgudesse. Lammaste mahalaadimisel ei tohi neid tõsta villast või sarvedest, vajadusel tuleb neid juhtida üksikult, hoides lõua alt ning toetades teise käega küljelt. 4.Tapaloomade tapaeelne pidamine ja kohtlemine. Veiste ja lammaste tapaeelne pidamine farmis Tapaeelne näljutamine e paast vähendab glükogeenivaru ja energia moodustumist veo- ja tapaeelsel ajal. Nälg alandab ka südame löögisagedust, tühja mao korral on hingamine kergem ja kehas kogunenud veri jaotub ühtlasemalt veresoontesse. Veiste ja lammaste puhul soovitatakse näljadieedi pikkuseks kõige rohkem 24 tundi. Osa tapaeelsest näljadieedist tuleb pidada farmides. Näljadieedi kestus on kindlaks määratud selliselt, et ei kaasneks liha ja rasva kadu
*Surma põhjuseks on närvisüsteemi ulatuslik kahjustus. * Haigestumise võimalus : 1. Toitumine nakatunud looma ajust või meeleelunditest.(kotletid ja hakkliha - võib olla ajulisand) 2. Organite siirdamine (silma sarvkest). 3. Meditsiiniline nakkus (ajukirurgia), nüüdseks on välistatud. 4. Elukutsest tingitud nakkus(lihunik, talunik, arst). 5. Priionhaigus võib organismis iseenesest tekkida (kui muutub priionvalku määrav geen). Priionhaigused Loomadel: Skreipi - lammaste kratsimistõbi, hullu lehma tõbi- veistel algul tugevad liikumishäired,siis osaline halvatus, sülje vool ja surm. Inimestel: 1)kuru e „ naerev surm“- Uus Guinea paapuad, tänu liigikaaslaste ja surnute söömisele. (näolihaste kramp) Kolmekümne aastaga suri seal u. 2500 inimest. 2) „perekondlik unetus“ - kesknärvisüsteemi selline kahjustus, kus häirub magamine. Dementsus -> tugevad vaimsed häired -> surm. Viirused *Viirused asuvad eluta ja eluslooduse piirimail.
Loomad Ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki Enne inimasutuste teket elas maismaal vaid polaarrebane On kohatud 369 linnuliiki Roomajad ja kahepaiksed puuduvad Saart ümbritsev meri on kalarikas Islandi lambakoer Tavaline Islandi talukoer, kes ainuke koeratõug Keskmist kasvu, pikema karvaga, kikkis kõrvadega Ei ole väljaõppinud talukoer Kasutatakse hobuste, lammaste karjatamisel, samuti koduvalvuritena Kuulekas ja vastupidav Toit Söövad vaala, hülge, kala ja lambaliha Hommikusöögiks kaerakört koos piimaga Islandi heeringad on kvaliteedi poolest maailmakuulsad Maitseaineid lisatakse toidule tagasihoidlikult Söövad väga palju liha Peamine tegevus Karjakasvatus- karjatakse lambaid, lehmi, hobuseid Kalapüük- püütakse lõhelisi Maaharimine, mis on raske, sest ainult
veistevästrik, lambalinavästrik, lambahällulind, kesvatalleke jt. Tema elupaigad on niidud, karjamaad, jõeluhad, harvem kohtame lambahänilast ka madalsoodel ning erandjuhtudel ka päris rabades. Üldiselt võib öelda, et talle meeldivad niiskemad kohad kui linavästrikule. Tihti märkame teda mõnel madalal põõsal või tugevamal rohukõrrel istumas või ka hoopis karilooma turjal ratsutamas. Ta on leidnud ka oma koha vanarahva heades ennustustes: kui lambatalleke kevadel lammaste seas kõnnib, siis on teisel aastal head lambasigimist oodata. (http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/MOTFLA2.htm) Aastal 2006 valis Eesti Ornitoloogia Ühing hänilase aasta linnuks. (Laurits, 2014) Hänilane on rändlind, kevadel saabub ta Eestisse aprilli lõpul või mai alguses ning sügisel lahkub septembris. Tema peamiseks talvitusalaks on Aafrika. Rändel lendab ta salkadena. Väga kasuliku kahjurputukate hävitajana on ta võetud looduskaitse alla.Meie koduloomadest
Järvamaa Kutsehariduskeskus 2012 Lambakasvatus Nimi Sissejuhatus Lambakasvatus on kodustatud lamba kasvatamine ja tõuaretus ning loomakasvatuse alamkatego-oria. Lambakasvatus põhineb liha- või villalammaste kasvatamisel. Samuti kasvatatakse lambaid piima saamiseks või teistele talunikele müümiseks. Loomade pidamine Varjupaik ja keskkond Lambaid peetakse karjadena koplites või laudas. Külmades tingimustes võivad lambad vajada varjupaika, kui nad on värskelt pügatud või poeginud. Eelkõige värskelt pügatud lambatalled võivad olla väga vastuvõtlikud märjale ja tuulisele ilmale ja võivad kergesti haigestuda. Tervishoid Lambad, eelkõige kinnise pidamise puhul, vaktsineeritakse siis, kui nad on vastsündinud talled. Talled saavad oma esimesed antikehad ematernespiima kaudu elu esimestel tundidel ja siis lisavaktsiini kaudu iga kuue nädala järel kolme kuu jooksul ja seejärel lisaannus iga kuue kuu tagant. Vesi, toit ja õh...
KOHEVAD LAMBAD Kodulammas on nõrga kehaehitusega: keha raske, jalad peened ja nõrgad. Sellepärast ei jõua ta ka kuigi kiiresti joosta. Peas on lambal sarved. Emasloomal on need lühikesed või puuduvad, isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad. Lamba saba on lühike. Keha on kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi terav, õhukeste ja väga liikuvate mokkadega. Lammastel pole ülemisi lõikehambaid. Selle asemel on ülahuules lõhe, mis aitab neil rohtu suhu ahmida ja lehti varre küljest lahti rebida. Lammas on mäletseja koduloom nagu kits ja veiski. Algul korjab ta vatsa rohtu täis ja hiljem, puhkeajal, mäletseb selle peeneks. Talveks pannakse lambad lauta. Laudas on söödasõimed ja joogikünad. Lambalautu ei köeta. Põrandale tuleb aga laotada ohtralt põhku, et lambad ei lamaks paljal põrandal ega külmuks. Lammaste peamiseks söödaks on hein ja silo, põhk, männioksad. Lammastele meeldib juua ka voolavat v...
.......................................................................................3 1. Elektriline uimastamine..........................................................................4 1.1 Elektrilise uimastamise parameetrid..........................................................5 1.2 Veiste elektriline uimastamine......................................................5-6 1.3 Sigade elektriline uimastamine.....................................................6-8 1.4 Lammaste elektriline uimastamine...................................................8 2. Elektrilise uimastamise mõju liha kvaliteedile...............................................9 3. Loomade fikseerimine uimastamisel.........................................................10 3.1 Korralikult uimastatud looma tunnused.................................................10-11 Kokkuvõte..........................................................................................12 Kasutatud kirjandus...........
viimastel ja imetamise esimestel nädalatel. Villa kasvu mõjustab ka uttede paljupoegisus. KLIIMA MÕJU · Kliima ja aastaaegade mõju villa kasvule võib täheldada kõigil lambatõugudel, eriti aga jäme- ja pooljämevillalammastel, kellel igal kevadel esineb villkarvade vahetus ehk nn. karvaheide.Villa kasv on intensiivsem suvel ja sügisel, eriti siis kui lambad viibivad heal karjamaarohul. · Tugev päikesepaiste ja palavus mõjub lammaste villakasvule negatiivselt. Põuaajal on lammastel karjamaasöödast puudus, villakasv pidurdub ja villasse koguneb rohkem tolmu ja prügi. Talvel mõjutavad villa kasvu ja omadusi peamiselt lauda sisustus ja mikrokliima. TÄNAN KUULAMAST !
Saami rahvamuusika iseloomulik traditsioon on joigude laulmine ehk joigamine. Tavaliselt lauldakse aeglaselt, kõripõhjast, samuti markeeritakse joigudes tihti meeleolu ja aimatakse järgi loodus- või kunsthelisid. Tänapäeval on lisaks traditsioonilisele saateta joigamisele levinud ka muusikalise saatega uued joiud või vanade töötlused, mis kuuluvad popmuusika eri žanritesse. Traditsioonid Saamid on tegelenud kalapüügiga nii merelt kui siseveekogudest, karusloomade jahtimine ja lammaste karjatamisega, ent enim tuntud on põhjapõtrade kasvatamine ja karjatamine. Vaid umbes 10 protsenti saame tegeleb traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus, mida säilitatakse ,et hoida side rahvakultuuri ja rahvakommetega. Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo ning kultuuri poolest. Nii käsitöö, laulud, tantsud kui ka rõivastus on tugevalt säilinud. Viimastel aastakümnetel on levinud saamide kultuuri üle maailma. Saamid ehk laplased enda nimetusega sambe.
....................................................... 3 2. TALUTÖÖD................................................................... 5 2.1. SÜGISENE MAAHARIMINE .................................. 7 2.2.SÜGISKÜNNIL............................................................ 9 2.3. LAMMASTE PÜGAMINE ......................................... 9 2.4. HARVENDAMINE .................................................... 11 2.5. REGILAULUD ........................................................... 15 3. ELAMUD........................................................................17 3.1. ÕU ............................................................................17 4. KASUTATUD KIRJANDUS .....................................
köögi- ja puuvilja ning piimakarja kasvatamine. B) Villa tootmises ja nisu kasvatamises on Austraalia oma põllukultuuridega maailma esimeste hulgas. C) Sisemaal on arenenenud lamba- ja lihaveise kasvatus. Need on peamised loomakasvatused Austraalias. D) Lambakasvatus on loomakasvastusharu arengult maailma esimeste hulgas. Lammaste kasvatamiseks on head tingimused, lammas ei nõua palju ja ei ole vaja pidevat järelvalvet. Lammaste kasvatamiseks on Austraalias palju maad. Eksport Austraalias eksporditakse kivisüsi, rauamaaki, kulda, liha, villa, allumiiniumoksiidi, nisu, boksiidi, masina ja transpordivarustust. A) Austraalia varustab end ise põllumajandustoodetega nagu vill, nisu, veiseliha, puuviljad, piim.
Prioonhaigused Kristin Tisler 12.klass Inimesel on eristatud nelja prioonhaigust: Kuru CreutzfeldtJakobi tõbi (CJD) GerstmannStraussleri tõbi (GSD) enamus juhtudest leitud perekondlikult pärilikuna Fataalne perekondlik unetus ainult pärilikuna mõnes suguvõsas Loomadel kreibi lammaste ja kitsede kratsimistõbi veistehullus ehk hullulehmatõbi (BSE) Nakatumine Prioonhaigused on nakkushaigused, kuid on ka võimalik haigestumine ilma välise nakkuseta. Haigestunud organismis ei teki antikehi priooni vastu. Haiguse peiteaeg on väga pikk, olenevalt liigist ja nakatumise teest mitmest kuust 10 aastani. Pr ioon Prioonid ehk on viirustest väiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaigusetekitajad.
2) Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained. 1g=9.3kcal täielikul lõhustamisel. 3)Ehitusmaterjal- fosfolipiididest rakumembraanid, kõiki rakke. Võimaldab luua vettpidava kaksikkihi. 4)Kaitse- koonduvad seseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresooni.Vahakiht kaitseb taimi UV-kiirguse eest,ärakuivamise eest.Vahad ka veelindudel ja lammaste ja kitsede villas. 4. Milline on liitlipiidide ehitus? Fosfolipiidid- forforhappejäägist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, rakumembraanide peamine koostisosa. 5. Milline on fosfolipiidide ülesanne organismis? Rakumembraani põhiline koostisosa. Ideaalsed omadused et moodustada membraane vesilahuses. 6. Millise ehitusega on steroidid?Tsüklilised ühendid, hüdrofoobsed. Nimeta steroide ja nende ülesandeid organismis. NT: suguhormoonid, adrenaliin, D-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
