1)Vesikest e. amnion- lootevedelik: 2)Kusekott e. allantois- nabanöör: 3)Kõldkest e. koorion- Platsenta- See ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsent läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Lisaks eritab ta naissuguhormoone. Alkoholi kuritarvitamine raseduse ajal võib põhjustada lootekahjustusi Teratogeenid: 1)Füüsikalised: mehhaanilised traumad, alajahtumine ja kuumarabandus 2)Keemilised: ravimid, alkohol ja narkootikumid 3)Bioloogilised: pärilikud haigused, toitumisega seotud Otsese arengu puhul on organismi järglane on sarnane oma täiskasvanud organismiga, aga moonde arengu puhul nad erinevad. Lootejärgne areng: 1)Juveniilne staadium e noorjärk: Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja
Keiserlõige ja normaalne sünnitus. Vajadusel tuleks eelistada normaalset sünnitust, kuna sellega saab laps kaasa emalt hea mikrofloora, mis tagab hea immuunsuse. Keiserlõige tehakse järgmistel juhtudel: sündimas on mitmikud, sünnitus ohustaks ema või lapse elu, naise puusad on liiga kitsad, laps on sündimiseks halvas asendis jne. Kui naisele on korra keiserlõige tehtud, siis tuleks ka edaspidi eelistada keiserlõiget. 18. Loote väärarengu põhjused. Loote väärarengut põhjustavad teratogeenid. Bioloogilised teratogeenid: -pärilikud haigused (geen-, kromosoom- ja geenmutatsioonid) -haigustekitajad (punetised, süüfilis) -toitumisega seotud (vitamiinide, aminohapete puudus, toidutoksiin jne.) Keemilised teratogeenid: -ravimid (antibiootikumid, rahustrid, uinutid) -alkohol ja narkootikumid -olmekemikaalid (liimid, lakid, värvid) Füüsilised teratogeenid: -mehhaanilised traumad (põrutused, löögid, surve, vibratsioonid) -alajahtumine ja kuumarabandused
Looteline areng e. embrüogenees. Etapid inimesel: moorula e. kobarloode, blastotsiit e. põisloode, gartreela e. kariloode. Eksodermis kujunevad: närvisüsteem, Meeleelundid, Nahk, küüned, karvad, hammaste vaap. Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond. Mesodermis kujunevad: luud ja lihased, Vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond. EMBRÜOAALSE INDUKTSIOONI PRINTSIIP: Ühtede rakkude eristumine tingib teiste rakkude eristumise, kudede teke teiste kudede tekke jne. Teratogeenid erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi. a) Bioloogilised: viirused (punetised ja gripp), toksoplasma, süüfilise bakter, hallitusseened,toitainete vaegused. b) Keemilised: olmekemikaalid, kosmeetikavahendid (juukselakk), ravimid (antibiootikumid), narkootilised ained. c) Füüsikalised: põrutused, kitsad riided, vibratsioon, erinevad kiirgused BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. Lootejärgse arengu etapid: I
Mutageen on mutatsiooni esile kutsuv tegur, liigitatakse füüsikalisteks (kiirgus, vibratsioon), keemilisteks (ravimid, taimekaitsevahendid) ning bioloogilisteks (viirused). Kantserogeenid tekitavad vähki (arüülhüdroksülaasi, mida leidub inimese kopsus, mõjul muutuvad tubakasuitsus olevad tsüklilised ühendid kantseorgeenseteks, ensüümi aktiivsus varieerub inimestel suures ulatuses, ohtlik ka passiivse suitsetaja jaoks), teratogeenid kutsuvad esile väärarenguid (talidoneiid on jäsemete ebaloomulik lühisus). Mutatsioonilise muutlikkuse alaliigid on geenmutatsioonid (hälve on mõnes nukleotiidis geeni sees (kaduma võib minna üks nukleotiid, ühte nukleotiidi võib olla topelt, nukleotiidid võivad kohad vahetada või üks nukleotiid võib asenduda teisega), tunnustele tekivad uued alleelid, esineb suhteliselt sageli, põhjustavad arenguhäireid ja haigusi (skisofreenia, podagra)),
· hormoonid 8. Kuna loode on ühendatud ema vereringega ei tohi rasedad juua alkoholi. Läbi platsenta jõuavad mürkained looteni ja tarbides alkoholi jääb loode purju. Kuna loode on väiksem ja nõrgem võib tema olla juba purjus enne kui ema tunneb alkoholi mõju oma organismis. Isegi üks klaas veini võib loote viia seisundisse, mis vastaks inimese tugeva joobega. Alkohol on keemiline teratogeen, mis põhjustab loote väärarengut. 9. Teratogeenid o bioloogilised pärilikud haigused · punetised · süüfilis · toksoplamoos toitumisega seotud · vitamiinid · mikroelemendide puudus · toidulisandid · raua puudus
epiteelkoele, samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap Mesoderm moodustab tugi- ja liikumiselundkonna, vereringeelundkonna, eritus ja sigimiselundkonna. Entoderm kujunevad seede- ja hingamiseludnkond. 15. Bioloogiline reegel: Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. 16. Normaalne rasedus kestab 40 nädalat ehk umbes 9 kuud. 17. Bioloogilised teratogeenid: · Pärilikud haigused: geen-, kromosoom- ja genomutatsioon · Haigustekitajad: punetised, süüfilis, tokoplasmoos · Toitumisega seonduv: vitamiinide, aminohapete puudus, alkaloidid, toidutoksiinid Keemilised teratogeenid: · Ravimid, rahustid, antibiootikumid · Alkohol, narkootikumid · Olmekemikaalid, liimid, värvid, lahustid Füüsikalised teratogeenid: · Mehhaanilised traumad: põrutused, löögid, surve · Alajahtumine, kuumarabandus
Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e ontogeneesiks. (ei ole alguseks viljastumine, vaid vanemorganismist eraldumine, lõpeb surmaga.) Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. Partenogeneesiks. Viimane esineb loomadel(täid,mesilased,kirbud) ja taimedel(võilill, kortsleht). Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. (kelle munarakud viljastuvad vees.) Kehasisene viljastumine esineb lülijalgsetel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Munarakk on munasarjas kuni ovolutsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eirtab folliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone- östrogeeni ja progestreooni. Need hormoonid pidurdavad uues munaraku küpsemist. Kui munarakk jääb viljastumata, hä...
Ektoderm kesknärvisüsteem ja meeleelundid, epidermis marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. Entoderm seedenäärmed, maks, soole-ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre, hingamisteede epiteel ja kopsud. Mesoderm Skelett, lihased, kõik sidekoetüübid, kuse- ja suguelundid 11.Millest tekivad lootekahjustused? 1) Bioloogilised teratogeenid- pärilikud haigused, haigustekitajad, toitumine 2) Keemilised teratogeenid ravimid, alkohol, narkootikumid, olmekemikaalid 3) Füüsikalised teratogeenid mehaanilised traumad, kiirgused, alajahtumine, kuumus 13.Ontogeneesi etapid. 1) Viljastumine 2) Juveniilne etapp 3) Sigimisvõimeline etapp 4) Vananemisperiood 5) Surm 14.Miks inimene vananeb? Millised on vananemise ilmingud? Vananemine organismi tasemel on tingitud nii pärilikest teguritest kui ka keskkonnatingimustest
→ kesknärvisüsteem ja meeleelundid → epidermis: marrasnahk mesoderm (keskmine looteleht) → skelett → lihased → sidekoed → kuse- ja suguelundkond → ringelundkond Rakkude diferentseerumine näiteks: närvirakud, maksarakud, lihasrakud, leukotsüüdid → kõik rakud on genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud → seejärel kudede teke ehk histogenees → lõpuks toimub organogenees (tekivad organid) Loote väärarengu põhjused: → teratogeenid 1. bioloohilised teratogeenid → pärilikud haigused → haigusetekitajad → toitumisega seotud 2. keemilised teratogeenid → ravimid → alkohol ja narkootikumid → olmekemikaalid 3. füüsikalised teratogeenid → mehhaanilised traumad → alajahtumine ja kuumarabandus → kiirgused Sünnitus lõppeb looteline areng algab emakakaela avamisega ja seejärel emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega Paljunemine
Sugulise ja mittesugulise (eoseline, vegetatiivne) sigimise erinevused. Näited organismidest. Sugulise ja mittesugulise sigimise erinevused: *sugulisel sigimisel toimub suguline kontakt *sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi *suguline paljunemine toimub sugurakkude abil Eoseline paljunemine- sõnajalad, seened, sammaltaimed Vegetatiivne paljunemine(organis saab alguse ühest vanemorganismist)- bakterid, samblikud Rakutsükli olemus millistest osadest koosneb (interfaas ja jagunemine) (õp. lk 105 joonis 5.6). *profaas-metafaas-anafaas-telofaas *interfaas-kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood Mitoosi faasid (õp. lk 106 joonis 5.9), mis erinevates faasides toimub? -profaas: kromosoomid keerduvad kokku, tuumakesed kaovad -metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa -anafaas: kromosoomide kromatiidid eralduvad, kromatiidid jõuavad rakupoolustele -telofaas: kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, lõppeb tsütokineesiga K...
VITAMIIN A Leidumine: maks, munad , porgand, kõrvits. Miks vaja? Luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks. Puudusel: kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Üledoseerimisel: maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid). VITAMIIN B Leidumine: pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted, maks, kala. Miks vaja? Oluline roll raku ainevahetuses. Puudusel: Seedehäired, nõrkus, isutus, meeleoluhäired, emotsionaalne labiilsus, mäluhäired, koordinatsioonihäired. Üledoseerimisel: nõrkus, hüpotensioon, ülitundlikkus, oksendamine, südamepekslemine, naha punetus, äge tahhükardia, hingamispuudulikkus ning harva ka anafülaktiline sokk. VITAMIIN C Leidumine: mustsõstra ja kibuvitsa marjades, jõhvikas, kapsas, paprikas, pähklites, tsitruselistes. Miks vaja? Suurendab organismi vastupanuvõimet haigustele. Puudusel: organismi vähene vastupanuvõime haigestumisele, veritsevad igemed, haavade aeglane paranemine...
Geneetika- teadus, mis tegeleb pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasuste uurimisega. DNA- pärilikkusaine, mis on rakutuumas paiknevates kromosoomides. Säilitab pärilikku informatsiooni. DNA molekulid on väga keeruka ehitusega. Koosneb kahest ahelast, mis on paralleelselt spiraalselt keerdunud. Geen- üks lõik DNA- molekulist. 1 geen määrab ära või mõjutab üht organismi tunnust, sest 1 geeni põhjal toimub ühe valgu süntees. Kromosoom- kehake, mis moodustub pärilikkusainest ja valkudest. Pärilikkusaine keerdub ümber valkude ja pakitakse koku. Igal organismil ja igal liigil on kindel arv kromosoome. Inimestel 46. Diploidne kromosoomistik- kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses. Haploidne kromosoomistik- kõik kromosoome on 1. Esineb sugurakkudes. Polüloidne kromosoomistik- kromosoome on rohkem kui kahes korduses (taimedel) Alleelsed geenid- on paarilistes kromosoomides, ühtedes ja samades kohtades paiknevad ning sama tunn...
Alates 2. trimestrist, kuna päev päevalt näeb ta üha enam välja nagu inimbeebi. 25) Sõnasta biogeneetiline reegel, selgita selle tähtsust! Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise (ajaloolise) arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. kala salamander kilpkonn lind siga vasikas jänes inimene. 26) Kui kaua kestab normaalne rasedus? Normaalne rasedus kestab 40 nädalat. 27) Nimeta bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi teratogeene! · Bioloogilised teratogeenid: Pärilikud haigused geen,- kromosoom- ja genoommutatsioonid. Haigustekitajad punetised, süüfilis, toksoplasmoos. Toitumisega seotud vitamiinide, aminohapete, mikroelementide puudus; toidutoksiinid, alkaloidid. · Keemilised teratogeenid: Ravimid antibiootikumid, rahustid, uinutid. Alkohol ja narkootikumid; Olmekemikaalid liimid, lakid, värvid, lahustid, puhastusvahendid, pesupulbrid.
, kehatemp. langemine, lihaste kangestumine. Lõigustumine>Kobarloode>Areneb blastotsüst>Embrüoblast (sellest areneb loode)>Lootekest>Kusekott ja Vesikest>Platsenta Sünd>Juveniilne>Fertiilne>Seniilne>Surm Kliinilise surma tunnuseks on teadvusetus, südametöö ja hingamise lakkamine. BIOGENEETILINE REEGEL Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Loote väärarenguid põhjustavad tegurid on teratogeenid. Kobarloode ehk Moorula, Blastotsüst ehk Põisloode Lootevee ülesanded: Kaitse põrutuste, Kaitse veekaotuse, Vähendab raskusjõu mõju, Kaitse temp. eest, Stabiilne sisekeskkond Platsenta ülesanded: Ainevahetuslik, Platsentabarjäär, Antikehad, Hormoonid Areng: Sündimine, Juveniilne, Fertiilne, Seniilne -> Surm PIIRAMATU organism kasvab elu lõpuni (taimed) PIIRATUD organism saavutab teatud mõõtmed (imetajad) PERIOODILINE organism kasvad etappidena (puud)
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Platsenta ülesanded- ainevahetuslik, platsentabarjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone Millal hakkab tööle süda?-2.kuul Mis elundkonnad arenevad lootelehest?- närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad, hammastevaap(välimine). tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundkond, eritus-ja sigimiselundkond(keskmine). seede-ja hingamiselundkond.(sisemine) Loodet kahjustavad tegurid- eriti ohtik esimestel kuudel, teratogeenid põhjustavad väärarengut: geen, kromosoom-ja geenmtatsioonid, punetised, süüfilis, ravimid, alkohol, narkootikumid, liimid, lakid, värvid, mehaanilised traumad, kiirgused, alajahtumine/ülekuumenemine, toitumisega seonduvad probleemid Sünd- tavaliselt 40 nädalalt, kui varem kui 36 nädalat, on laps enneaegne. Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem, korduvsünnitajatel on kiirem. Loote areng lõpeb.
• Keisrilõige-erakorraline või plaaniline, tehakse juhul, kui on oht ema või lapse tervisele • Avanemisperiood-väjutusperiood-platsenta väljutamine 13)Platsenta roll embrüonaalses arengus • Kujuneb välja kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded 1.Ainevahetuslik 2.Platsenta barjäär 3.Loote varustamine antikehadega 4.Toodab hormoone 14)Teratogeenid Loote väärarenguid põhjustavaid tegureid nimetatakse teratogeenideks. Väga ohtlikud esimesed kuud ning sünnitus. a)bioloogilised teratogeenid • Pärilikud haigused- geen,- kromosoom- ja genoommutatsioonid. • Haigusetekitajad-– punetised, süüfilis, toksoplasmoos. • Toitumisega seotud-– vitamiinide, aminohapete, mikroelementide puudus; toidutoksiinid, alkaloidid. b)keemilised teratogeenid • Alkohol ja narkootikumid • ravimid- antibiootikumid, rahustid, uinutid. • Olmekemikaalid-liimid, lakid värvid, lahustid, puhastusvahendid, pesupulbrid. c)füüsikalised teratogeenid • Alajahtumine ja kuumarabandus
Munajuhas 4-5 päeva. Emakas toimub pesastumine. Blastotsüsti staadium (loomade puhul blastula). Gastrula stadium ehk karikloode. 3-4 nädal. Lootelehed: ektoderm, entoderm, mesoderm. ektoderm-paneb aluse närvisüsteemile; naha pindmine kiht(marrasnahk) tekib ektodermist; meeleelunditele paneb alguse. Entoderm-tekivad seede ja hingamiselundkond Mesoderm- temast areneb tugi ja liikumis elundkond; eritus- ja sigimiselundkond Teratogenees-looduslik väärareng, seda põhjustavad teratogeenid. Teratogeenid: 1)bioloogilised- haigustekitajad(punetised,seened,vaegused-toitainete vaegused),toksiinid (hallitustoksiinid on ohtlikud), taimede alkaloidid (suurtes kogustes tee ja kohvi), Bioloogilised veel seened,v aevused (valgu puudus vitamiinide puudus), toksiinid (hallitustoksiinid on ohtlikud), taimede alkaloidid (suurtes kogustes tee ja kohv) 2) keemilised alkohol, ravimid (võivad põhjustada kuulmiskahjustusi, hamba kahjustusi,
loomade karvastik (geenid). 6) Pärilikud haigused pärilik kurtus, hemofiilia, daltonism, lühinägelikkus. 7) Päriliku eelsoodumusega haigused - pärilik rasvtõbi, alkoholism, kõrgvererõhktõbi ehk hüpertoonia, II tüüpi suhkruhaigus, kopsuvähk. 8) Mittepärilikud haigused salmonelloos, teetanus, borrelioos, süüfilis, nohu, entsefaliit, ABC hepatiit. 9) Mittepärilikud haigused, mis võivad viia loote väärarenguni punetised, teratogeenid, plasmotoksikoos. IV SELGITAMINE & ISELOOMUSTAMINE 1) Geneetiliseks muutlikkuseks nimetatakse organismide genotüüpide erinevust. 2) Geneetilise ja modifikatsioonilise muutlikkuse erinevused 1. võrdlev tabel. 3) Indutseeritud mutatsioonide erinemine spontaansetest mutatsioonidest 4. võrdlev tabel. 4) Variatsioonirida ja kõver iseloomustavad nii pärilikku kui ka mittepärilikku muutlikkust. 5) Kaksikute meetodi abil saab eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust.
A-VITAMIIN ÜLDANDMED Üldandmed Keemiline C20H30O Vitamiini omadused valem Lahustuvus rasvlahustuv Soovitatav 0,9 g päevakogus 286,456 0,7 (mehele), Molaarmass täiskasvanule g/mol g (naisele) Maksimaalne päevakogus 3g täiskasvanule Toimet parandavad A-vitamiini rakku jõudmiseks on vaja C-, D- ja E-vitamiin, niatsiin, Ca jaseleen, tsink, Zn, toimet suurendavad C- ,D-, küllastumata E ja Q-vitamiin, A-vitamiini saba rasvhapped oksüdeerub väga kergelt, saapärast on teisi juurde vaja, eriti C-, Q- ja E- vitamiini. AVASTAMISE AJALUGU • Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. • 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Ya...
Paljunemine Mittesugulisel paljunemine on kiire ja arvuka järglaskonna ja saadakse samade tunnustega järglane. Õis on sugulisel paljunemise organ. Sugulise paljunemise tulemusena tekib suur varieeruvus ja see jääb evolutsioonis paremini ellu. Rakkude jagunemine Sek 25 miljonit tekib (kaob) rakku inimorganismis. Eukorioodsetel rakkudel on kaks või enam DNA molekuli. Eristatakse kahte etapp: karüokinees (tuumasise info jaotamine), tsütokinees (tsütoplasma ära jaotamine). Joonis 2.1.1 (5.6) Mitoos- eükoroodsete rakkude jagunemise vorm, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes tagatakse muutumatus . Mitoos toimub vaid keharakkudega (somaatilisteks rakkudeks). 23+23 = 46 kromosoome on inimesel. Mitoosi teel tagatakse, et hävinenud rakkude asemel tekivad uued, kus on ikka 46. Kahe mitoosi ajavahemikku nimetatakse interfaasiks. G1 staadiumi läbimisel diferentseerub vastava koe rakuks ja edasi enam ei jagune. G2 hakkab valmistuma uueks jag...
diferentseeruma. 16. Sõnastada biogeneetiline reegel. Embrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolisearengu e. fülogeneesi etapid. 17. Millised on biogeneetilise reegli tõendid inimese loote arengus? Vähem kui kuu vanusel embrüol on saba ja lõpuspilud- sarnaneb kala lootega. Peatselt lõpused kaovad, kuid saba püsib teise arengukuu lõpuni. 18. Millised tegurid võivad põhjustada lootel väärarenguid (teratogenees)? Põhjuseks on teratogeenid: füüsikalised, keemilised ja bioloogilised. Füüsikalised: Erinevad kiirgused (ka UV, röntgen), mehaanilised mõjutused (pidev vibratsioon, löögid, muljumine, surve (nt riided)aju ja jäsemete väärareng, jänesemokk). Keemilised: Ravimid (antibiootikumid, talidomiid- veresoonte kujunemise pärssija+ jäsemete väärareng, hormoonpreparaadid), olmekemikaalid (liimid, värvid, taimekaitsemürgid,
marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad, hingamisteede epiteel ja kopsud; Keskmine looteleht ehk mesoderm – skelett, lihased, kõik sidekoetüübid, kuse- ja suguelundid, ringeelundkond 15. Sõnasta biogeneetiline reegel, selgita selle tähtsust Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise (ajaloolise) arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. 16. Kui kaua kestab normaalne rasedus? Normaalne rasedus kestab 40 nädalat. 17. Teratogeenid ehk lootelise väärarengu põhjustajad Bioloogilised: o Pärilikud haigused – geen,- kromosoom- ja genoommutatsioonid o Haigustekitajad – punetised, süüfilis, toksoplasmoos o Toitumisega seotud – vitamiinide, aminohapete,mikroelementide puudus; toidutoksiinid, alkaloidid Keemilised: o Ravimid – antibiootikumid, rahustid, uinutid o Alkohol
- Arenevad ajutised organid - 1)kusekott -> nabaväet 2)vesikest -> lootevesi 3)irdkest-> platsenta (lootepoolne) 20. Lootevee ja platsenta ülesanded · Lootevesi kaitsta põrutuste, külma, veekaotuse, raskusjõu eest. Kaaluta olek urineerimiskeskkonnaks. · Platsenta tagab ainevahetuse, toodab hormoone, varustab antikehadega. 21. Teratogeenid .. on loodet kahjustavad geenid. - Füüsikalised ultrakiirgus - Bioloogilised pärilikud haigused, punetised, leetrid - Keemilised ravimid, alkohol, narkootikumid 22. Millise lootelise arengu etapil tekivad lootelehed? Karikloote etapil arenevad välja lootelehed -> püsivad organid 23. Vaegmoone, täismoone, otsene areng. Valmik -> muna -> vastne ->> Vaegmoone (rohutirts, kiil)
MÕISTED Aine on üks keemiline element või on keemiliste elementide ühend. Kemikaal on aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Segu / valmistis on vähemalt kahe aine segu. Kemikaaliohutus on väga lai valdkond. See algab tootearendusest ja marketingist, kuni jäätmete käitlemiseni. KEMIKAALIOHUTUS tagada tervise ja keskkonna kaitse kõrgel tasemel, nii praegustele kui tulevastele põlvedele, samas tuleb tagada majanduse tõhus, jätkusuutlik toimimine ja keemiatööstuse konkurentsivõime nii EL siseturul, kui rahvusvaheliselt rakendada ennetamise põhimõtet, mis tähendab tervise- ja keskkonnakahju ärahoidmist; sobivate alternatiivide olemasolul ohtlike ainete asendamine vähemohtlike ainetega; arendada ohutumaid innovaatilisi tehnoloogiaid. ...
Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline ca 36 tundi. Seemnerakk ...
MUUTLIKKUS I MÕISTED 1. Downi sündroom-kõige sagedasem genoonmutatsioon.tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest.mutatsioon on toimunud vanema sugurakkude arengus. 2. geenifond-nim liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogumit. 3. geenmutatsioon-on väikesed muutused DNA struktuuris. Tekivad tavaliselt replikatsioonil-DNA kahekordistumine 4. geneetiline muutlikkus-on organismide genotüüpide erinevus. Jaguneb mutatsiooniliseks,-ja kombinatiivseks muutlikkuseks. 5. generatiivne mutatsioon-kui mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. 6. genoommutatsioon-toimuvad homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutused. 7. indutseeritud mutatsioon-on kuntslikult esilekutsutud. 8. kaksikute meetod-abil saab uurida modifikatsioonilise muutlikkuse avaldumist. 9. kantserogeen-tergurid,mis kutsuvad esile vähktõve teket. 10. k...
Embrüotoksiline- kahjustab organid, organid ei arene (1 trimestril) Fetotoksilised- elundite talitlust, 2-3 trimester 20. Wilsoni teratoloogia printsiibid. Kuidas neid mõistad? Seletab teratogeeni mõju lootele 1.Peab olema geneetiline eelsoodumus 2. Teratogeen toimib spetsiifiliselt (teatud väärarengud, või nt loomadele põhjustab väärareguid aga inimestele mitte) 3. Toime, mida teratogenne aine avaldab arenevale lootele sõltub loote arengustaadiumist. 4. Teratogeenid peavad toimete avaldamiseks olema piisavas koguses. 5. Teratogeen avaldab toimet doosist sõltuvalt. • Väike doos ei tarvitse põhjustada mingeid hälbeid 6. Teratogeeni võimalikud kahjulikud toimed: • loote hukkumine • väärarengute teke (kergemad, raskemad - I trimester) • kasvu pidurdumine (üldine kasv, organsüsteemid) • häired organsüsteemide funktsioonides • ei saa välistada, et sünnib terve laps 21. Teratogeensuse riski vähendamine - millele mõelda?
Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Kahekromatiidiline kromosoom - DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidil...
Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg), seamaks (keedu, prae)(5,40mg), kõrvits (keedetud)(0,25mg), kanamaks (keedu, prae)(4,30mg), munad (keedetud)(0,22mg) porgand (toores)(0,84mg), B vitamiin 8 vesilahustuvat vitamiini. Tähtis osa raku ainevahetuses. Erinevad ained, samades toitudes. B1 vitamiin(tiamiin) Soovitav kogus mehele 1,3 1,5 mg, naisele 1,0 1,2 mg. Toimet halvendavad ja vajadust ...
Bioloogia kordamine 3 1. Organismi regulatsioon Närvisüsteem – elektrilisi signaale juhtiv võrgustik, mis koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Ülesandeks on võtta väliskeskkonnast vastu infot ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Koosneb pea- ja seljaajust Sisenõrenäärmed – üle kogu keha paiknevad näärmed, mis toodavad hormoone ja reguleerivad organismi talitust. 1. Käbikeha 2. Ajuripats 3. Kilpnääre 4. Harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. Rakk – Kude – Elund – Elundkond – Organism Organism koosneb 60 000 miljardist rakust ja täiskasvanul on rakke üle 200 erineva tüübi. Erinevad rakutüübid moo...
a. põis. Mesodermist kujunevad organismile põhimassi andvad organid. Läbi kõigi kolme on üks süsteem sisesekretsiooninäärmed. Ajaskaala. Varane gastrula moodustub 3nda arengunädala lõpuks, hiline gastrula aga 1. arengukuu lõpuks. Gastrula tasand on viimane, kus võib toimuda veel mitmike teke. (inimesel) Teratogenees ... (soerdareng) looteliste väärarengute teke. Lootelisi väärarenguid tekitavad teratogeenid. Need on erinevad mõjurid, mis on lävimõjuga ohtlik toime avaldub teatud koguses. Nt. alkohol Teratogeenid: 1) Bioloogilised a. Haigustekitajad i. Viirused (kõik viirushaigused teatud perioodil võivad olla teratogeense mõjuga). 100% on teratogeensed punetised, tsütomegaloviirus. Teratogeensusmõju alla võib kaudselt liigitada ka HIV. Laps saab nakkuse emalt loomuliku sünnitamise teel. b
Looteliste väärarengute protsessi nim teratogeneesiks Reegel: · esimesel kahel arengu nädalal tundlikus teratogeenide suhtes puudub · 2. nädalast kuni 2. kuuni on tagajärjeks struktuursed muutused mingi kehaosa silmaganähtavad muutused (jänesemokk, varbad-sõrmed kokku kasvanud) · Alates 2. kuust - talitluslikud ehk füsioloogilised kõrvalekalded (agressiivsed, hüperaktiivsed, keskendumisraskused) Teratogeenide 3 rühma: 6. Bioloogilised teratogeenid a) Haigusetekitajad: viirused (punetised), bakterid (süüfilis), algloomad (toksoplasma) kui haigestumine on toimunud enne rasestumist siis ei rasestugi raseduse ajal rasedus katkeb; pimeda, nõrgamõistusliku või surnud lapse sündimine 7. Vaegused: · Fe vaegus · Asendamatute aminohapete vaegus · Asendamatute rasvhapete vaegus · Vitamiinide vaegus c) Ema haiguslikud seisundid: · Diabeet (I tüüpi)
Geneetika 1.1 DNA ja RNA ehitus Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest. Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid) Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material. Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi Lämmastikalused: DNA RNA A adeniin A adeniin C tsütosiin C tsütosiin G guaniin G guaniin T tümiin U urasiil mRNA-viib DNAs s...
hooldus. Kaitstud töö töö väljaspool tööturgu. Põhjused ANATOOMIA/FÜSIOLOOGIA TASANDIL: difuusne ajukahjustus, mistõttu on psüühika kui terviku toimimine häiritud. Difuusne üle kogu aju on midagi valesti. Lokaalne kindel piirkond. GEENID/KESKKOND TASANDIL: - prenataalsed o geneetilised nt Downi s, fra-X, A/V häired 18 o keskkondlikud nakkused, traumad, teratogeenid - perinataalsed o traumad hapnikuvaegus o nakkused - postnataalsed sünnijärgsed o nakkused o traumad o mürgistused o äärmiselt vaene kasvukeskkond ei ole tüüpiline põhjus õpiraskused üldised tunnused: esmane hinnang IQ väärtuste alusel: suurem kui 70. Piirid ebaselged, sõltub eelkõige potentsiaalist omandada akadeemilist haridust.
Ontogenees ehk isendi areng Jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks Embrügenees jaguneb: 1. lõigustumine 2. blastula, gastrula 3. organogenees Üleminek postembrüogeneesi: a) sündimisega b) munast koorumisega Postembrüogenees 1. Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni 2. Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks Alguses toimub sünkroonne lõigustumine - jaotumised toimuvad samal ajal. Siis toimub üleminek asünkroonsele lõigustumisele - eri rakud hakkavad jagunema eri aegadel. Arvatakse, et uus organism lähtub juba siis oma geenidest. Lõigustumise tagajärjeks on rakukobar ehk moorula. Lõigustumise bioloogiline tähts...
o Esemeline tegevus (1-3 a) o Rollimäng (3 7 a) o Õppimine (7 11 a) o Suhtlemine eakaaslastega (11 18 a) 5. Arenguhälvete põhjused. Geneetilised tegurid. Monogeensed haigused. Polügeensed haigused ja keskkonna roll nende avaldumises. Kromosomaalsed häired autosoomsündroomid ja gonosoomsündroomid, nende mõju vaimsetele võimetele, isiksuseomadustele ja käitumisele. Keskkondlikud tegurid. Looduslikud ja kunstlikud teratogeenid, nende võime mõjutada loote arengut. Raseduse ja sünnitusega seotud riskid lapse arengule. Füüsilise keskkonnaga seotud riskid lapse arengule. Sotsiaalse keskkonnaga seotud riskid lapse arengule. Arenguhälvete varieeruvus Arenguhälbed on väga mitmekesised. o Avaldumine sama probleem võib ilmneda erinevalt, lapsel võib olla rohkem kui üks probleem. o Raskusaste üks ja sama probleem võib esineda erinevas raskusastmes, mida raskem probleem seda harvem.
Sõltub vere ja alveolaarõhu gaasi osarõhkude vahest. 64. Mis on kergendatud difusioon? Aine transport madalama kontsentratsiooni suunas valgulise transporteri abil. 65. Mille poolest erineb kergendatud difusioon aktiivsest transpordist? Kergendatud difusioon ei vaja energiat, aktiivne transport aga vajab, aktiivne transport kasutab ATP energiat ja madalamalt kõrgemale. 66. Mis on teratogeenne toime? Loote arengut mõjutav toime väärarengute näol. Teratogeenid raseduse ajal tarbitavad ained, mis võivad põhjustada väärarenguid. 67. Mis on mutageenne toime? Geenimutatsioone tekitav toime. Geenimaterjali muutused, mis kanduvad edasi järglastele.
Connexin on valk mis moodustab rakkude vahel kanali ioonide ja molekulide transpordiks. Mutatsiooni saab määrata) Mondini sündroom: Autosoom-dominantne. Kõige sagedasem isoleeritud kesk- ja sisekõrva anomaalia. Iseloomulikuks on teo ja poolringkanalite ebanormaalne laienemine. Enamasti iseseisev anomaalia kuid võib kaasuda Pendered sündroomile. Progresseeruv sensorineuraalne KL. Ravi: kohleaarimplantatsioon. 25% sündroomsed (üle 400 erineva sündroomi) Ema raseduse kulg: • Teratogeenid • Ema ravimid • Infektsioonid • Tsütomegaloviirus • Toksoplasmoos • Punetised Tüsistunud perinataalne periood: • Sügav enneaegsus (sünnikaal alla 1500 g) • Loote hüpoksia • Pikaleveninud sünnitus loote väljendunud distressiga (hapnikupuudusega) • Sünnitrauma • Madal Apgari hinne (0–4 palli) • Neonataalne ikterus (hüperbilirubineemia tõttu tehtud verevahetus) • Neonataalsed infektsioonid
Kooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K................................................................................................
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist ...
need ohtlikud? Embrüotoksilised: · organogeneesi häirumine · ohtlikumad I trimestril Fetotoksilised: · loote elundite talitlushäireid · ohtlikumad II ja III trimestril 18. Wilsoni teratoloogia printsiibid. Kuidas neid mõistad? 1. Tundlikkus teratogeeni suhtes sõltub loote geneetikast ja selle interaktsioonist keskkonnaga. 2. Teratogeen toimib spetsiifiliselt 3. Toime, mida teratogenne aine avaldab arenevale lootele sõltub loote arengustaadiumist 4. Teratogeenid peavad toimete avaldamiseks jõudma arenevasse viljastatud munarakku piisavas koguses. 5. Teratogeen avaldab toimet doosist sõltuvalt. 19. Teratogeensuse riski vähendamine - millele mõelda? Reproduktiivses eas naised: · krooniliselt ravimeid tarvitavaid naisi nõustada selles osas, milliseid ravimeid nad tohivad raseduse ajal ohutult tarvitada ja milliste ravimitega tuleks ravi katkestada. · uue ravimi määramisel tuleb veenduda, et patsient ei ole rase.
Entoderm: hingamiselundkond, seedenäärmed (maks, kõhunääre), kusepõis Mesoderm: (need organsüsteemid, mis annavad keha põhimassi) luustik, lihastik, sidekoed, naha aluskihid, kuse- suguelundid, veresooned ja süda, osa sisenõrenäärmed (kõigil see) Üldperiodiseering sügoodist gastrulani- idulane, kolmandast kuust sünnini- loode e. vililane. Teratogenees: Looteliste väärarengute kujunemise protsess (soerdareng). Teratogeneesi põhjustavad vastavad teratogeensed faktorid (kõik teratogeenid on lävimõjuga ained, st. toimivad kahjustavalt teatud hulkadest alates. Mutageenidel piisab ka väiksest kogusest). Teratogeen on näiteks alkohol. Teratogeenid jaotatakse: 1) Bioloogilised- a) haigustekitajad, NT: viirused (punetised jt), bakterid (süüfilis läheb läbi platsenta- kaasasündinud süüfilis), algloomad (toksoplasmoos, haigestumine raseduse ajal üliohtlik, ka enne rasedaks jäämist on ohtlik: ei rasestu üldse või iseeneslik abort; varjatud nakkuse
• Traumad – hematoom, haavad, külmetus, põletus. Hematoomid – veri koguneb kõhre ja perikondriumi vahele. Võib areneda kõhre põletik (perikondriit), mis võib viia kõrvalesta armistumise ja deformeerumiseni. Raviks: hematoomi evakuatsioon, rõhkside. • Põletikud • Kasvajad – hea ja pahaloomulised nahakasvajad Kaasasündinud kuulmislanguse põhjused ja klassifikatsioon. Ema raseduse kulg: Teratogeenid Ema ravimid Infektsioonid Tsütomegaloviirus Toksoplasmoos Punetised Tüsistunud perinataalne periood: Sügav enneaegsus (sünnikaal alla 1500 g) Loote hüpoksia Pikaleveninud sünnitus loote väljendunud distressiga (hapnikupuudusega) Sünnitrauma Madal Apgari hinne (0–4 palli) Neonataalne ikterus (hüperbilirubineemia tõttu tehtud verevahetus) Neonataalsed infektsioonid
valik). Sügootidest jõuab sünnituseni 20-25%. Teise arengunädala lõpp kuni teine arengukuu peamiselt struktuurse kõrvalekalded a.) väliselt märgatavad- muutused jäsemete ehituses, näomuutused ja siseelundite häired. Alates teisest arengukuust sünd- funktsionaalsed kõrvalekalded ja arenguhäired nt hüperaktiivsus, tähelepanuhäired, agressiivsus, lihastoonuse muutused (põhjuseks sünnitusel tekkinud hapnikupuudus). Teratogeenid kõik teratogeenid on lävimõjuga tegurid, nende kahjulik mõju algab teatud hulgast. Jagatakse bioloogilised teratogeenid: haigustekitajad (viirused punetised, tsütomegaloviirus, herpese teatud vormid, tuulerõuged; bakterid- süüfilise tekitaja; algloomad- toksoplasma(toksoplasmoos, ohtlik on haigestumine raseduse ajal- põhiline nakkuse allikas kass; vaegused rauavaegus ja aneemia, kaltsiumivaegus- pole viga, kaltsium võetakse ema
Viirused ja bakterid biotehnoloogias Geeniteraapia ravimeetod, kus vigase geeni asemel viiakse rakkudesse terve geen. (ravitakse geneetilisi haigusi) Nanotehnoloogia rakendusteadus, kus luuakse nanomeetrites mõõdetavaid seadmeid ja materjale ning leitakse neile kasutusalasid. Viirused kui nanoosakesed - teame nende suurust ja kuju - suudavad läbida peremeesraku membraani - saame ,,karjatada" neid raku sees - teades nende omadusi saame luua soovitud omadustega materjale Bakterid biotehnoloogias ensüümide tootmine Bakteritega on hea toota sest: - nad vajavad vähe toitaineid - toodetakse suur kogus korraga - saab muuta neid tõhusamalt tootma Ensüümide tootmine: - toodetakse oma rakkudesse - eritavad vedelsöötmesse Ensüüm kogutakse kokku: - bakterite lõhustamisel - vedelsöötmest eraldades Ensüümide tootmise probleemid: - kindlates tingimustes toimub - enamasi madalal tem...
Tagab stabiilse sisekeskkonna 6. Joogi ja urineerimiskeskkond Loote väärarengu põhjused. Loote väärarenguid põhjustavaid tegureid nimetatakse teratogeenideks. Väga ohtlikud on esimesed kuud ja sünnitus. Paari esimese kuu vältel on embrüo eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite suhtes: ravimid, alkohol, narkootikumid, olmemürgid, raseda haigestumine. See tuleneb asjaolust, et paari esimese raseduskuu vältel kujunevad välja kõigi elundkondade algmed. Bioloogilised teratogeenid. Pärilikud haigused- geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid. Haigustekitajad- punetised, süüfilis, toksoplasmoos. Toitumisega seotud- vitamiinide, aminohapete, mikroelementide puudus, toidutoksiinid, alkaloidid. Keemilised teratogeenid. Ravimid- antibiootikumid, rahustid, uinutid. Alkohol ja narkootikumid. Olmekemikaalid- liimid, lakid, värvid, lahustid, puhastusvahendid, pesupulbrid. Füüsikalised teratogeenid
Esialgsetele mürgistuse sümptomitele nagu roidumus, väsimus, anoreksia, difuussed valud alakehas ja raske aneemia järgnevad neerukahjustuse sümptomid. Nendeks on üksteisele järgnevalt alanenud kontsentreerumisvõime, alanenud neerusisene verevool, vähenenud glomerulaarne filtratsioon, millega kaasnevad neeru kogu- ja mikroskoopilised muutused sealhulgas nekroos, fibroos, glomerulaarne hüaliniseerumine ja vahekoe skleroos. Järgneb surm ureemia läbi. Ohratoksiinid on ka teratogeenid ja genotoksilised kantserogeenid, põhjustades hiirtel hepatoomi ja neeruadenoomi. OTA-le spetsiifilisteks toimeteks raku tasemel on mõju gükoosi ainevahetuse ja anioonide transpordiga seotud ensüümidele, mis viivad rakusisesele alkaliniseerumisele. 24. Botulismi toksiin. Enamik (60-90%) toidumürgitustest on põhjustatud bakterite poolt. Bakterid võivad põhjustada: mürgitust e. intoksikatsiooni (näit. Clostridium botulinum, Staphylococcus aureus);
häirimisele ning koekahjustustustele. teratogeensus Teratogeensus on keemilise ühendi võime põhjustada nii loote kui ka sellest areneva looma strukturaalseid või funktsionaalseid ebanormaalsusi. Kuigi ka tsütotoksilised ühendid võivad olla samaaegselt teratogeensed, pole paljudel juhtudel väärmoodustuste tekkimisel tegemist mitte embrüo või loote otsese kahjustuse, vaid häire tekkimisega tema arengus. · Teratogeenid on sageli suhteliselt ohutud emaorganismile, kuid toimivad mingi spetsiifilise mehhanismi abil just lootele. Seetõttu on ka täpne kokkupuuteperiood teratogeeniga kandmise ajal ülimalt oluline. Ema organismi vahendamise tõttu on siin doos-vastus sirge tõus sageli väga järsk. Tulemuseks võib olla: 1. loote surm või abort; 2. väärarengud; 3.kasvupidurdus;4. funktsionaalsed häired 14
Benseeni molekul on tasapinnaline, süsiniku aatomitest moodustatud korrapärane kuusnurk. CC sideme pikkus on 144 pm, mis on üksiksideme (154 pm) ja kaksiksideme (136 pm ) vahepealne. Põhimõtteliselt võib nn aromaatset sidet ka pooleteisekordseks nimetada. Benseen on tüüpiline mittepolaarne aine. Tavatingimustel on ta bensiinisarnane vedelik Kergesti lenduv ja veega ei segune. Areenid on suhteliselt mürgised, samuti on nad teratogeenid ( ained, mis võivad kahjustada loote arengut ) Areene sisaldavad mitmed lahustid - nii et noored daamid, kui olete juba lapseootel, ärge meest remonti tegema sundige -oodake veel mõni aasta. (Siis pole ka mõtet, sest väikelaps ei oska kallist remonti nagunii vääriliselt hinnata ja talitab nii nagu ikka ). Benseeni ja tema alküülhomoloogide teratogeenne toime pole küll tugev, aga oma lapsega pole mõtet riskida Keemilised omadused Redoksomadused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
