LÕVI Lõvi- väga suur, võimsa kehaehitusega loom. Isaste tüvepikkus on 180-240 cm, sabapikkus 60-90 cm, mass 180 kuni 227 kg. Võimas kere on ühtaegu sale, koguni kiitsakas, pea aga erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Lõvidel ja teistel suurkaslastel on lühike ja tugev, võimsate lõugadega näokolju. Nende vahedad piigitaolised silmahambad ehk kihvad tungivad sügavale ohvri lihasse ja rebivad sellest tükke. Suured kisk- ja purihambad tükeldavad liha ning purustavad luid.
See on aga sügavalt ekslik. LV asemel kasutatakse ka fraasi "enamkohastunute ellujäämine". See fraas on käibele võetud Darwini poolt ja võib olla eksitav. Esiteks on elulemus ainult üks osa, millele valik toimib ning paljude populatsioonide korral ei ole see üldse määrav. Näiteks polügaamsetel liikidel enamus isaseid elab suguküpsuseni, kuid vaid mõned neist viljastavad emaseid ja annavad edasi oma geene. Isaste elulemus kui tunnus ei erine üksteisest oluliselt, küll aga erineb nende võime paeluda emaste tähelepanu. Just see viimane omadus määrab paljunemise edukuse. Kohasus evolutsioonilises mõttes ei tähenda mitte suurimat, parimat ja tugevamat, vaid populatsiooni isendite (genofondi) edukama geneetilise variandi keskmist paljunemismäära. See on suurus, mis näitab, et mingit kogumit geene kogu populatsiooni genofondist antakse edukamalt edasi kui teisi.
Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Sageli esineb tundlate kujus suguline dimorfism: isaste tundlad on keerukamad. Näiteks kevadpaabusilma isaste tundlad on topeltkamjad, emaste omad aga niitjad. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Teine liblikaid iseloomustav tunnus on imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu
Hunnikusse munetud munad köidab emane võrguniidi abil kookoniks, mis peidetakse kusagile pimedasse varjulisse kohta, kinnitatakse pesa seinale või vormitakse pallisarnaseks ja kantakse endaga kaasas. -5- Kokkuvõte Selles uurimuistöös sain teada kui mitut liiki ämblike ehk ämblikulisi olemas on. Sain teada võrguniidi olulisusest ning emaste ja isaste ämblike suguelunditest ja kus need asuvad. Sain informatsiooni viljastumisest ja sellest mis saab munadest. -6- Lisad -7- Kasutatud materjal http://www.problogger.net/wp-content/spiders-web.jpg http://www.scientificillustrator.com/art/insects/fishing_spider.jpg http://animals.nationalgeographic.com/staticfiles/NGS/Shared/StaticFiles/animals/im ages/primary/black-widow-spider.jpg http://www.englishrules
Semiokemikaale kasutatakse: – Kahjurite monitooringuks – Masspüügil arvukuse vähendamiseks – Paaritumise takistamiseks – Lõksudes (atraktant koos insektitsiidiga) – Kahjurite meelitamine kultuurtaimedest eemale 5. Neuroendokriinsüsteem? Hormoonide sekretsiooni mõnedest endokriinsetest kudedest reguleeritakse neurohormoonide abil, mis produtseeritakse neurosekretoorsete rakkude abil. 6. Antiafrodisiaakum Keemiline lõhnamärgis, mida kasutatakse nt isaste putukate poolt. Kopulatsiooni käigus märgistatakse sellega emane, et teisi isaseid eemale peletada. Vähendab spermakonkurentsi, säästab tulevase ema energiat (munemine jm), vähendab võõraste isaste “tühja tööd”. 7. Kaudne kalorimeetria Et loomad saavad energiat orgaaniliste ainete oksüdeerimisel, siis mõõtes kas hapnikutarbimise taseme või süsihappegaasi produktsiooni, saame hinnata ainevahetuse taset. Kuivõrd me ei mõõda otseselt soojusproduktsiooni, on tegemist
Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks eistekedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Erandlikud on pikktundelkoilased (suguk. Adelidae), neil on tundlad kehast mitu korda pikemad. Tundlaid on väga mitmesuguse kujuga. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Sageli esineb tundlate kujus suguline dimorfism - isaste loomade tundlad on keerukamad. Näiteks kevadpaabusilma (Eudia pavonia) isaste tundlad on topeltkamjad, emaste omad aga niitjad. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar pikemaid või lühemaid jooksujalgu. Käpp koosneb tavaliselt viiest lülist, küüniseid on kaks. Sageli kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid - kannuseid. Mõnikord (näiteks isastel koerlibliklastel) on eesjalad tugevasti redutserunud.
varem kui emane. Sigimisperioodil, mis on ämblikel tavaliselt soojadel kuudel soovivad isasämblikud saavutada emase poolehoidu sooritades erinevaid kurameerimisrituaale. Erinevad ämblikud olenevalt liigist tantsivad, liigutades jäsemeid ja lõugkobijaid, tiirlevad ümber emase ja võtavad sisse erinevaid asendeid. Tihti juhtub ka nii, et tantsimisest hasarti sattunud isane demonstreerib oma liigutusi hoopiski teiste isaste ees. Harilikult lõppeb see aga süütu kokkupõrkega. Peale tantsimise köidetakse veel emase tähelepanu võrku väristades, enda jõuline trummeldamine vastu rindmikku, emaste urgudesse sisenedes ja ka jäsemeid rütmiliselt lüües vastu puukoort. Isased toovad ka emastele pulmakingitusi, milleks võib olla mõni putukas. Mõnikord toovad isased emasele söödava putuka asemel pulmakingiks võrguniitidesse pakitud kivikese, mis on partneri endi huvides petmine. Loomulikult ei puudu
mis laseb õhku läbi, on nahasõbralik ja ei elektriseeru. Sellest saab valmistada väga palju erinevaid kandaig, olgu näitena nimetatud marlit ja teksariiet. (Tekstiilide hooldus: ,,puuvill". 18.01.2017) 3. Palun veendu, et kasutatud allikate loetelu oleks õigesti (tähestikulises järjekorras) tehtud! Kontrolli vajadusel ka juhendist üle! Aljas, Riin. 2017. Paktilised lesed. Emased haid õpivad pärast isaste surma lõpuks üksinda lapsi saama. http://tehnika.postimees.ee/3982597/praktilised-lesed-emased-haid-opivad-paerast-isaste- surma-lopuks-ueksinda-lapsi-saama (18. Jaanuar 2017 6:30) Gümnaasiumi riiklik õppekava 17. jaanuar 2011. a (RT I, 14.01.2011, 2) §18 lõige 3 Hariduskeskus. Tekstiilide hooldus. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tekstiilid/?Tekstiilid:Puuvillane (18.01.2017) Paulse, Susanne 2011. Kuidas isad kujundavad oma lapsi
emastele vajalikke ressursse, siis emasehõive-polügüünia puhul haaratakse enda valdusesse otseselt võimalikult rohkem emaseid. See polügüünia tüüp saab harilikult võimalikuks mingite teiste tegurite tõttu, mis soodustavad emaste koondumist gruppidesse. See omakorda sõltub eelkõige ressursside leviku tüübist (vt ka eespool), kuid ka näiteks vaenlaste esinemisest ja muudest grupieluviisi kasu ja hinna komponentidest. Joonisel 9.9 ongi skemaatiliselt näidatud, kuidas isaste levik võib sõltuda nii ressursside levikust (nool B, ressursihõive-polügüünia) kui ka emaste levikust (nool A, emasehõive-polügüünia). Kui emaste grupeeringud on küllalt suured, siis võivad moodustuda nn haaremid (loivalistel, hirvedel, paavianidel, sebral jt). Haaremid võivad olla sesoonsed (loivalised, hirved) või püsivad (paavianid, sebra). Haaremiomanikust isase elukäik on omapärane selle poolest, et ta asetab pea kõik jõuvarud
Object 1 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS V-15 Eryn Heide Millest koosneb sperma? Uuemõisa 2015 Sperma on ejakulaat ehk seeme, mis on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mida väljutatakse seemnepurske ajal. Seemnepõieke valmistab suurema osa seemnevedeliku rakuvabast osast seemneplasmast ning millele lisanduvad ka seemnepõiekestest,eesnäärmest ja kusitisibulanäärmest erituvad nõred. Sperma koosneb u 5% spermatosoididest, ligikaudu 30% eesnäärmesekreedist ja 70% seemnepõiekeste toodetud sekreedist. Ühes seemnepurskes on umbes 300 000-400 000 spermatosoidi. Sperma sisaldab: Suhkruid
raiesmikud, puisniidud, hõredamad pargid. Laulmise ajal võib ta viibida nii rohttaimedel kui ka põõsastel või isegi puu otsas. Eestis elab harilik lauluritsikas mandriosas, läänesaartel elab neile väga sarnane roheline lauluritsikas. Toitumine Harilik lauluritsikas on loomtoiduline putukas. Tihti söövad nad ka liigikaaslasi. Häda korral võivad toituda ainult taimedest. Paljunemine Emane lauluritsikas muneb munad väikeste kogumikena pinnasesse. Isaste lauluritsikate laulu eesmärk on emaste ligimeelitamine. Harilikud lauluritsikad arenevad vaegmoondega: neil on muna-, vastse- ja valmikujärk. Tähtsus looduses Harilikud lauluritsikad on osa toiduahelast nad söövad endast väiksemaid putukaid ja on ise toiduks teistele liikidele. Tähtsus inimesele Harilikud lauluritsikad ei olegi inimestele tähtsad, küll aga kasutavad kalamehed lauluritsikaid õngesöödana erinevate kalade püügil.
Must Mamba on surmavalt mürhine Ta on maalila kiireim madu, tema liikumis kiirus võib olla kuni 20 km/h Kirjeldus Mustad Mambad on suhteliselt kõhnav ja pikad maod, kelle pikkus on 2,53,2 m Täiskasvanud must mamba kaalub keskmiselt 1,6 kg Emas- ja isasmambad paarituvad kevadel. Paaritumin Isaste kopulatsioonielund on hemipeenis. e ja Emasloomad on munaspoegijad. poegimine Mõni kuud pärast paaritumist võivad nad muneda 617 (ka 20) muna. paar kuud hiljem kooruvad munadest pojad, kes on üsna kohe iseseisvad indiviidid. Aitäh kuulamast
küüniseid on kaks. Sageli kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid - kannuseid. Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega, mis paiknevad pooleldi üksteise peal nagu katusekivid. Soomused moodustavad tavaliselt tiibadel rohkem või vähem keerukaid mustreid. Tiivasoomuseid on kahte tüüpi: pigmentsoomused, mille värvus tuleb mõnest värvainest, ning optilised soomused, mis murravad valgust. Just optilistest soomustest tekib näiteks isaste kiirgliblikate tiibadele omane võime olla teatava nurga alt vaadatuna violetjalt kiirgavad. Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või miskitpidi lapik moodustis. Mõnikord võivad tagakeha seljal esineda karvatutid, mis on muust karvastikust tugevamad. Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Isaste liblikate tagakeha koosneb kaheksast, emaste oma seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Liblikate areng
Kuidas tekib ravimireostus 1.Inimese ravimiseks kasutatavad ained Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 2. Loomade ravimiseks kasutatavad ained Millised on ravimireostuse tagajärjed Osad ravimid põhjustavad kaladel viljakusprobleeme ning isaste kalade "naiselikumaks" muutumise ehk feminiseerumise. St isased kalad vahetavad sugu. Tekivad sigimishäired, ja mutatsioon järglastes Kaladest ja teistest mereloomadest jõuavad jäätmed ka teistesse loomadesse Merelindudel on tekkinud munakoore õhenemine. Mutatsioon Mutatsioon on organismi pärilikkuse Click to edit Master text styles kandja(tavaliselt Second level Third level
Millest koosneb sperma? Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal. Seemnevedeliku moodustumine, seotud elundid, morfoloogia, bakterid, viirused, hormoonid ja histoloogia, käivitatavad protsessid ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Sperma koosneb ~5% osas spermatosoididest, ~30% osas eesnäärme sekreedist ja ~70% osas seemnepõiekeste sekreedist.
Jalad pikad ja peened käigujalad; 5-lüliliste käppadega, sarnanevad üksteisele. Enamasti tiivad redutseerunud, paljudel liikidel siiski toimivad. Reeglina esitiivad tugevasti redutseerunud, lühenenud või puuduvad; tagatiivad lehviku kujulised ja hästiarenenud või lühenenud. Tagakeha 10-lüliline, pikenenud, mõnedel ka lehekujuliselt laienenud. 11. Segment on redutseerunud eriliseks jätkeks, mida kasutatakse paaritumisel abivahendina. Isaste suguorganid asuvad üheksanda lüli subgenitaalplaadi all; emastel kaheksanda segmendi alaküljel. Elutsevad soojematel aladel, nii põhjas kui lõunas 45. laiuskraadil. Kõige enam on teada liike Kagu-Aasiast, Uus-Guineast ja Okeaaniast. On valdavalt öise eluviisiga, enamik liike elab põõsastel või puudel . Teada on ka rohus, maapinnal või kivide all elutsevaid liike. Toituvad erinevatest taimeosadest. Selts: Sihktiivalised (Orthoptera)
· Enamasti on keha rohelise või sinise kirju. · Kiililised jaotatakse kahte rühma:taolistiivalised ja eristiivalised. · Kiililised on Eesti suurimad putukad. · Nad on röövtoidulised,püüavad saaki õhust.Ogadega varustatud jalad moodustavad koos omapärase püüniskorvi,millega lennul putukaid püüda. · Kiililiste vastsed elavad vees. Taolistiivalised · Ees-ja tagatiiivad ühelaiused. · Siia rühma kuuluvad:liidriklased,kõrsiklased ja vesineitsiklased,kelle isaste tiivad on sinised. Harilik vesineitsik · Esitiivad ja tagatiivad on ühe laiused. · Tiivatähn puudub või on ebaselge. · Isase tiivad on osaliselt tumedad. · Sarnane liik:vööt- vesineitsik Tumekõrsik · Esitiivad ja tagatiivad on ühelaiused. · Tiivatäpp on alati olemas. · Täpp on kahe sulu pikkune. · Enamik tiivasulgi viisnurksed. Sarvikliidrik · Esitiivad-ja tagatiivad on ühe laiused. · Tiivatäpp on alati
Tuhkur elutseb veekogude kalda-aladel, väikestes metsades ja ka inimasulates. Neid võib kohata talumajade juures.Tuhkruid on püütud isegi Tallinnast, Tartust ja Pärnust. Põhiliselt tegutseb tuhkur öösiti. Ta toitub kõigist organismidest, kellest jõud üle käib. Tema ohvriks langevad hiired, rotid, kahepaiksed, roomajad jne. Seega on tuhkur kasulik, kuna ta hävitab kahjureid. Jooksuaeg on tuhkrul märtsis või aprillis. Sel ajal jälitavad isaloomad emaseid ja isaste vahel tekivad verised võitlused. Emaloom sünnitab neli kuni kuus poega. Pojad sünnitatakse ja kasvatatakse üles varjatud kohas, näiteks hoone põranda all, puuõõnes või mõne teise looma poolt mahajäetud urus. Nägijaks muutuvad pojad ühekuuselt ja vanaloomadega hakkavad ringi liikuma kahekuuselt. Pojad peituvad nii, et neid on väga raske tabada. Hädaohu korral piserdab tuhkur vaenlase üle haisunäärmete eritisega. Hais on nii tugev, et koer lõhnab ka pärast
LIIKUMISED (ELUPAIGASUURUS JA-KASUTUS, RÄNDED) Karude kodupiirkondade suurused varieeruvad olenevalt piirkonnast (saadaval olevatest elupaikadest, karude ja inimeste asustustihedusest, toitumistingimustest jmt. sõltuvalt) ja sugupoolest (isastel suurem, emastel väiksem) üsna suurtes piirides: nt. 28 ruutkilomeetrist Jaapanis emastel karudel kuni üle 3750 ruutkilomeetrini Yellowstone's, USAs (see ei ole ilmselt ülemine piir). Seega on samal alal elavate isaste karude kodupiirkond on enamasti vähemalt kaks korda suurem sama piirkonna emaste kodupiirkonna suurusest, eriti on selline erinevus märgatav kevadel ja suvel. Emaste karude kodupiirkonna suurus oleneb suuresti nende reproduktiivsest staatusest, olles indlevatel emastel karudel kuni 5 korda suurem mitteindlevate emaste kodupiirkonnast ning jooksuaegne kodupiirkond
Saba on üleni tumepruun.Täiskasvanud emasloom kaalub kuni 0,7 kg, isasloom kuni 1,7 kg, keskmine pikkus koos sabaga (13 cm) on umbes 51 cm ning Toitumine ja eluiga Tuhkrur toitub loomadest, millest jõud üle käib. Tema põhiliseks saagiks on jänesed, pisinärilised ja linnud. Süüakse ka kahepaikseid, raipeid ning linnumune. Tuhkrud on osavad kütid.Tuhkrud elavad 5 -8 aastat. Paljunemine Jooksuaeg on tuhkrul märtsi või aprillis. Sigitakse kord aastas. Emaste ja isaste vahel toimuvad verised võitlused, mille tulemusena sünnivad 40 päeva pärast pesakond, kus on 4-6 poega. Pojad toituvad emapiimast neli nädalat. Nägijaks muutuvad pojad üheksa kuuselt. Täisealiseks saavad ühe aastaselt. Vaenlased Tuhkrud võivad langeda saagiks suurematele röövlindudele, kuid ka röövloomadele, kuigi seda juhtub suhteliselt harva. Hädaohu korral piserdab tuhkur vaenlase üle haisunäärme eritisega. Vaenlased on rebane, röövlinnud, koer. Inimene kütib teda
Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki (väga harva ka randalhüljes). Nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Hallhüljesrändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Välimus Hallhüljes on võrdlemisi suur loom. Isaste kehapikkus on 165-260 cm, mass umbes 300 kg. Emased on pisut väiksemad, kehapikkus 155-190 cm, mass 150-200 kg. Koon on neil pikk ja sirge, sõõrmed on väga suured ja asuvad lausa koonu juures. Karvastik on suuremalt osalt hall. Toitumine Hülged toituvad peamiselt kaladest, keda nad püavad kuni 70 meetri sügavuselt merest. Võib süüa ka kaheksajalgasid ning homaare. Keskmine päevane toidukogus on 5 kg, kuid
tulemusel tekkinud rakk ehk viljastatud munarakk), seda elujõulisem järglane tal on. Esimesed seksijad sattusid lõhestava valiku surve alla (rakkude eesmärgiks sai leida suurem rakk kellega liituda). Võitjateks jäid väikseimad rakud, kuna nad olid liikumisvõimelisemad (ajajooksul kasvas neile saba - sperm) ja nad küpsesid/paljunesid palju kiiremini kui suured rakud. · Sugupoolte vahelise huvide konflikti algpõhjus. Isaste ja emaste erinevad huvid. Emas sugupooled toodavad suuri munarakke, isas organismid väikseid, odavaid seemnerakke, mida võimalik suurtes kogustes toota. Emas sugupool on investor ja isas pool parasiit, mis püüab levitada oma geneetilist informatsiooni emassugupoole arvelt see ongi ürgema needus. Isase huvi paaruda võimalikult paljude emastega.
12. ebapärlikarbi vastne - forell ektoparasitism POPULATSIOON moodustavad ühte liiki isendid teatud territooriumil, kus on võimalik nende ristumine. e. Asurkond. Populatsiooni iseloomustab: 1) Populatsiooni arvukus isendite arv populatsioonis. 2) Populatsiooni tihedus, e. Asustustihedus näitab isendite arvu pinnaühikul. 3) Levikutüüp isendite asetus populatsioonis. See võib olla juhuslik, rühmaline, ühtlane. 4) Populatsiooni sooline struktuur emaste ja isaste arv populatsioonis. 5) Ealine struktuur erinevate vanuserühmade osakaal populatsioonis. Populatsiooni arvukust ja tihedust mõjutavad neli protsessi: 1) Sündivus teatud ajavahemikul populatsiooni sündivate isendite arv. 2) Suremus teatud ajavahemikul populatsioonis surevate isendite arv. 3) Sisseränne ehk immigratsioon teatud aja jooksul populatsiooni lisanduvate isendite arv.
Nenede nappusel sööb ta närilisi, ahve ja linde, isegi roomajaid ja putukaid. Saagi, mida ta korraga ära ei suuda süüa, tassib ta puu otsa, et hüäänid, saakalid ja teised raipesööjad seda kätte ei saaks. Seevastu vanad loomad võivadmuutuda ise raipesööjateks. *antiloobidkiiresti jooksvad sõralised Sigimine Levila lõunaosas, kus aastaaegadel suurt vahet pole, sigivad leopardid suvalisel aastaajal. Nagu teistelgi kaslastel, kaasnevad sellega isaste võitlused ja vali kisa. Tinnus kestab kolm kuud. Pesakonnas on 13 pimetat tähnilist poega. Pesaks on raskesti ligipääsetavas kõrvalises kohas asuv koobas, kaljulõge või mahalangenud puu juurte alla kaevatud auk. Pilte leopartidest
Võrgunäsad on ämblikel kolm paari ja nende paigutus ja kuju võib olla liigiti erinev. Võrgunäsades avanevad võrgunäärmed, mis toodavad valgulist vedelat ainet. Õhu kätte sattudes muutub see vedelik tahkseks ning nii moodustub võrguniit. Kõik ämblikulaadsed on lahksugulised. Emaslooma munasarjad paiknevad tagakehas kõhtmisel poolel. Suguelundid avanevad tagakeha tipul kitiinse struktuuriga. Emase suguelundite juurde kuulub ka seemnehoidla, mis on määratud sperma säilitamiseks. Isaste suguelundid on küllaltki lihtsa ehitusega. Gonaadid paiknevad tagakehas võrgunäärmete peal. Nendest lähtub kaks seemnejuha mis hiljem ühinevad ja moodustavad paaritu lõppkanali, mis avaneb tagakeha kõhtmisel poolel. Sperma ülekandmisega seotud struktuurid paiknevad aga hoopis lõugkobijatel. Lõugkobija otsal paikneb eriline pirnja kujuga bulbus. Ämblike paaritumine on isasele sageli surmatants. Et ämblikud söövad kõike, millest jõud üle
inimeste poolt asustatud randadest kaugel. Rannalähedal näeb hallhülgeid peamiselt kevadeti ja sügiseti kui nad lähevad kudema suunduvate järgi. Eestis asuvad hallhüljeste lesilad peamiselt Lääne-Eestis. Soome lahes on teada ainult kaks pidevalt kasutatavat lesilat - Uhtju ja Malusi saar. Eestis on umbes 1700-1900 isendit. Hallhüljeste arvukus tähtsamatel kogunemisaladel kevadise karvavahetuse perioodil 1989-2000. Välimus Hallhüljes on võrdlemisi suur loom. Isaste kehapikkus on 165-260 cm, mass umbes 300 kg. Emased on pisut väiksemad, kehapikkus 155-190 cm, mass 150-200 kg. Koon on neil pikk ja sirge, sõõrmed on väga suured ja asuvad lausa koonu juures. Karvastik on suuremalt osalt hall. Toitumine Hüljes on paindlik toituja, kes püüab saada palju energiarikast toitu vähese vaevaga. Tihti võib hallhüljes sattuda kalameeste silme all halva valguse kätte. See tähendab seda, et nad lõhuvad püüniseid ja söövad sealt kalu
Mardikalised Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts Eestis on mardikaid enam vähem 3400 liiki Mardikalised elavad põhiliselt maismaal Mardikalised jagunevad enamasti röövmadikalisteks ja segatoidumardikalisteks Mardikaliste tunnuseks on tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad Harilik käätsusikk Harilik käätsusikk on eestis üks tavalisemaid mardikaid. Ta elab surnud või surevate mändide peal. Tema üks omapärasusi on tema tundlad. Isaste tundlad võivad olla tervelt 5 mardika kehapikkust, kuid emase tundlad on poole lühemad. Kattetiivad on määrdunudhallid ja enamasti on isendite rindmikul kollased täpid. Röövikud kasvavad kuni 35 mm pikaks Kuldpõrnikas Kuldpõrnikas on suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. Kattetiibadel ja rindmikul on hajusad valge mustriga vöödid ja täpid. Kasv -22 millimeetrini. Niitudel, roosõieliste ja ohakate õitel. Toitub taimelehtedest ja -õitest.
kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar pikemaid või lühemaid jooksujalgu. Käpp koosneb tavaliselt viiest lülist, küüniseid on kaks. Sageli kinnitub säärtele üks või kaks Liblikate tiivad on kaetud väikeste osaliselt kattuvate soomustega. Tiivasoomuseid on kahte tüüpi: pigmentsoomused, mille värvus tuleneb mõnest värvainest, ning optilised soomused, mis murravad valgust. Just optilistest soomustest tekib näiteks isaste kiirgliblikate tiibadele omane võime olla teatava nurga alt vaadatuna violetjalt kiirgavad. Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või lapik moodustis. Mõnikord võivad tagakeha seljal esineda karvatutid, mis on muust karvastikust tugevamad. Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Isaste liblikate tagakeha koosneb kaheksast, emaste oma seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid.
Hiljuti koorunud abituid valmikuid nopivad taimevartelt roolinnud, toites nendega oma järglasi. Tugevaid tiivulisi täiskasvanud kiile püüavad lennult kärbsenäpid ja pääsukesed. Bioloogia ja elupaik. Kui suve jooksul võib näha kiile lendamas kõikjal, siis paaritumise ajaks suunduvad nad alati veekogude juurde. Rohe-tondihobu valib sigimiseks kergelt happelised seisuveekogud: kinnikasvavad järved või turbaaugud. Isased kaitsevad paaritumise ajal oma territooriumi teiste isaste eest. Sama liigi emased aga püütakse kinni: isane haarab oma tagakeha jätketega emase kukla tagant ning paar moodustab lendava tandemi. Paaritumine toimubki lennu ajal, kui emane on oma tagakeha painutanud isase alla, nii et tekib silmus .
Närvisüsteem Põhiosa paikneb pearindmikus, pikka närviketti pole Meeleelundid Hästi on arenenud kompimismeel(jalgadega,lõugkobijatega) Nägemine on nõrgalt areneud(2 kesksilma) Seedeelundkond Toidu närimine toimub lõugkobijate ja eesjalgade mälumisjätkete abil Erituselundkond Vinanääre pearindmikul Sigimiselundkond Neil esineb kopulatsioon, isasel sugti, emasel muneti Käitumine Toidu otsimine Omnivoor, saaki püüavad varitsemise meetodil Sigimiskäitumine Esineb võitlus isaste vahel, puudub pulmatants. Kuni 600 muna munetakse pinnasesse. Munast kooruvad valmikud on moondeta. Üheaastane elutsükkel. Kaitsemehhanismid Vaenlasteks on linnud, konnad, imetajad, putukad. Kaitse maskeeringuga, surnut teesklemine, jäsemete hülgamine Eluviis Kõige aktiivsem hämarikus ja öö esimesel poolel Levik ja elupaik Elab niitudel, metsas, elamute läheduses, seintel, plankudel Laialt levinud nii euraasias kui ka põhjaameerikas Osa looduses ja inimese elus
on suurendanud lõhet sugupõlvede vahel. Vanematel on raskem oma lapsi mõista, kuna nad ise olid sama vanana teistsugused ja elasid teistsugust elu. Kiindumus* on kahe inimese vaheline emotsionaalne side, mis hoiab inimesi koos emotsionaalselt ja füüsiliselt, toetades suhte püsimist. Dopamiin on neurotransmitter ehk virgatsaine. Serotoniini madal tase põhjustab sundmõtlemist, mis on romantilise armastuse keskne tunnus. Vasopressiin vabaneb isaste loomade ajudes paaritumise ajal ja innustab isaseid ka edaspidi paaritatud emasega läbi käima. Oksütotsiin tekkib kõikidel emastel imetajatel sünnitamise käigus. See kutsub esile emaka kokkutõmbed ja stimuleerib rinnanäärmeid piima tootma. Orgasmi ajal tõuseb meestel vasopressiini ja naistel oksütotsiini tase tohutult. Seksuaalsuse kontekstis on absolutistlik mõtteviis selline, mis pooldab seksuaalelu alguse edasilükkamist kuni ametliku abielu sõlmimiseni.
mandumisele, vähendab pidevalt tema võimeid ja kutsub lõpuks esile tema kadumise Liikide välja suremine: et olemasolevad eluvormid maailma ära mahuks, on olnud vajalik paljude varasemate eluvormide väljasuremine nii isendite, liikide, perekondade kui sugukondade tasemel. Lamarcki teoorias ei esinenud liikide välja suremist, vaid algelistest olestest arenenumate organismide arenemine. Darwin loob ka sugulise valiku mõiste - isaste organismide võitlus paarilis(t)e pärast. Lamarck: elu võib tekkida pidevalt uuesti Sarnasus: Järeltulijad on alati veidi erinevad eelkäijast ,,seesmiste põjuste" e juhuslike mutatsioonide tõttu. (suguline paljunemine + mutatsioonid) Mõlemad eksisid selles, kui arvasid, et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal, päranduvad järglastele. (Darwini oma mõtete areng viis teda paraku selleni, et hilisem Darwin oli tegelikult lamarkistliku vaate pooldaja - st
tumedamaks. soositud on tumedamad teod, heledad surevad välja. lõhestav valik - soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid. Valgel taustal tumedad kivid. Valged ja tumedad jänesed jäävad ellu ja hallid surevad välja. suguline valik (loodusliku valiku erijuht) - kujundab sugupooltel selliseid omadusi, mille tõttu on nad edukamad olelusvõitluses paarilise pärast. Emased ja isased loomad ei näe ühesugused välja. Võitlus isaste vahel v emaste vahel. Paabulinnu saba on emase leidmisel kasulik aga ellujäämisel mitte niiväga (jahimehed). Muutlikkus (modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne)- Organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Mittepärilik muutlikkus- modifikatsiooniline. Keskkonnast tingitud muutused. Käe põletamisel jääb arm. Pärilik muutlikkus- mutatsiooniline ja konbinatiivne. Kombinatiivne: muutused toimuvad genotüüpides suurakkude moodustumisel ja viljastumisel
1-2 , . 10 . , . . , , , . . - , . , , . . , , , . . . . . , , . - . . . . , . . Lõvi Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega kiskjad. Isaste tüvepikkus võib ulatuda kuni 180240 cm-ni, saba pikkus 6090 cm-ni, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud suguline dimorfism, mis ei
Baltikarusnahk Esimesi rebaseid toodi Norrast. Oli suurim karuslooma farm Eestis. Omanikud vahetusid Raku, Fred, siis ostsid soomlased. Praegu on 31000 naaritsaid, 2400 sini-, 2400 hõberebaseid, 290 kährikuid. Kährikute arv vähenes kuna nad on võõrliik Eestis ja nende kasvatmiseks on rngemad nõuded (2 m kõrgune topeltaed). Emase naaritsa kohta on ~4 kutsikat, 8 emase kähriku kohta. Firmas 97% moodustab eksport. Hübriidid: Blue frost, Golden frost ja Shaddow frost. Naaritsad: Scanglow, hedlundi valged, black-brown, black velvet, blackcross.. Minkidel on aleuuti viirus. 50% söödetakse Tallegg`i jääkidega, 10-20% kala (kilu, räim/ kalajäätmed), vilja ostetakse talunikult. Soomest tuuakse proteiini lisandeid (4-8%), 100 tonni aastas tursajäätmeid (ratsiooni tasakaalustamiseks), vitamiine ja mineraalaineid. Päevas antakse 60 t, talvel 12-15 t. Sööta valmistavad ise. 80% kogu söödast...
kattetiivad kollased, kokku 11 suure musta laiguga pikkus 4,5-5,5 mm Ohakasikk keha piklik tundlad pikad kattetiivad tumedad, tihedalt kollakashallide täppidega eesselg keskel valkja pikitriibuga tundlad hallide ja mustade sõõridega pikkus 13-16 mm Tuisusikk pikkad saledate jalgadega keha tagaosas kitsenev kollased kattetiivad nelja musta laiguga jalad mustad pikkus 11-20 mm sageli õitel Suur-õiesikk isaste kattetiivad kollakaspruunid emastel kattetiivad ja eesselg punakad sääred ja käpad kollakaspruunid pikkus 11-18 mm sageli õitel Ogaujur eesselja ja kattetiibade servad kollased pikkus 27-35 mm keha voolujooneline tagajalad laienenud ujujalad tundlad pikad ja peened Kokkuvõte Mardikate keha katab tugev kitiinkest. Keha eesosa kaitseb ülaltpoolt rindmikukilp. Mardikate eestiivad on muutunud kattetiibadeks,
viiest lülist, küüniseid on kaks. Sageli kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid - kannuseid. Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega, mis paiknevad pooleldi üksteise peal nagu katusekivid. Soomused moodustavad tavaliselt tiibadel rohkem või vähem keerukaid mustreid. Tiivasoomuseid on kahte tüüpi: pigmentsoomused, mille värvus tuleb mõnest värvainest, ning optilised soomused, mis murravad valgust. Just optilistest soomustest tekib näiteks isaste kiirgliblikate tiibadele omane võime olla teatava nurga alt vaadatuna violetjalt kiirgavad. Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või miskitpidi lapik moodustis. Mõnikord võivad tagakeha seljal esineda karvatutid, mis on muust karvastikust tugevamad. Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Isaste liblikate tagakeha koosneb kaheksast, emaste oma seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Liblikate areng
..2 ajal. Päeva veedab rohukonn põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult. Rohukonnad talvituvad seltsingutena sellistes veekogudes, mis põhjani kinni ei külmu. Sel ajal hingavad konnad vaid naha abil ja nende südametegevus aeglustub. Koos talvitunud konnad siirduvad ühiselt kudemispaikadesse - toimub konnade kevadränne. Rohukonnad on kevadel esimesed kudejad. Täpne kudemisaeg sõltub sellest, kui soe ilm parasjagu on. Tavaliselt võib isaste rohukonnade pulmaaegset nurruvat krooksumist kuulda aprilli teisel poolel. Rohukonnad koevad suurte seltsingutena, kuhu võib kuuluda sadu loomi, nende kudu paikneb tihedasti koos. Umbes kuu -poolteist pärast koorumist hajuvad nad üle kogu veekonna laiali ja hakkavad elama ühekaupa. Tavaliselt jätkub kasvamine juuni lõpuni, seejärel langeb kulleste massi juuredekasvu kõver järsult allapoole. Nende keskmine eluiga on 4-5 aastat, kuid on teada juhtumeid mil rohukonnad elasid
niitudel. Haudeajal on rohunepi meelispaikadeks üleujutatavad luhaniidud, kuid teda kohtab ka teistel niisketel niitudel (heinamaadel, rannaniitudel), madal- ja siirdesoodes. Eluiga. Tüüpiline eluiga on 4 aastat, pikim teadaolev eluiga on pea 14 aastat. Eluviis. Alates aprilli lõpust kuni jaanipäevani koonduvad isasnepid õhtuhämaruse saabudes mängupaikadesse, mis asuvad mõnel kuivemal luhakühmul. Igal isasel on mänguplats, mida ta püüab kaitsta teiste isaste eest ja kus ta esitab omapärases küünitavas poosis mängulaulu. Aeg-ajalt jälitavad võitlusplatsile kogunenud isaslinnud üksteist, siis naasevad nad taas kiiresti oma platsile. Emaslindude saabumisel on kuulda ka rivaalide vahelist taplust ja võib näha üleskargavaid isaslinde. Turniir, kus isaslindude visisevad ja klõbisevad mänguhäälitsused kord hoogustuvad ja seejärel vaibuvad, kestab tavaliselt päikeseloojangust päikesetõusuni Pereelu. Rohunepp pesitseb vaid üks kord aastas
hormoonide süntees allub ajuripatsi kontrollile. Kortisool osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning aitab organismil haiguste ja stressiga toime tulla. Valkude lõhustamine toimub peamiselt skeletilihastes. Aldosteroon tagab elektrolüütide ja vee õige tasakaalu organismis, vähendab naatriumi eritumist neerudest. Soodustab kaaliumi väljaviimist organismist. Androgeenid ehk meessuguhormoonid on looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid. Androgeene leidub nii emaste kui isaste selgroogsete loomade rakkude tuumades. Isastel sünteesitakse androgeenid munandites ja neerupealisekoores kolesteroolist. Neerupealiste säsi koosneb kromofiinsetest rakkudest ja eritab katehhoolamiine (adrenaliini, noradrenaliini, dopamiini), mis seedekanali talitlust pärsivad, nad on insuliini antagonistideks. Seega veresuhkru tase veres tõuseb ja toimub rasvkoe lipofüüs. Lüpofüüsil mobiliseeritakse rasvadesse talletatud energia, kuid selle käigus glükoosi ei teki. Samuti
Mehed on naistest enam motiveeritud (kohastunud) riskima ning võimu ja raha omama, sest meeste kasu riskimisest, juhtival kohal töötamisest, võimust ja rahast on suurem kui naistel. Emastel on aga võimalus sigimispartnereid valida ja neil on ka ebaõnnestunud partneri valiku puhul rohkem kaotada. Emastel on hädavajalik sigimispartnereid hoolikult valida, et kindlustada maksimaalne isahool ja/või lähetada oma geenid järgmistesse põlvkondadesse koos võimalikult kvaliteetsete isaste omadega. Isased peaksid keskenduma pigem sigimispartnerite hulga maksimeerisele ning olema partnerite kvaliteedi suhtes vähem valivad. Naised otsivad ressursse, vanemat partnerit, pakuvad atraktiivsust ja otsivad pühendumist. Mehed pakuvad ressursse, otsivad nooremat partnerit, atraktiivsust ja mõned pakuvad pühendumist. Rikastel meestel ja vaestel naistel on rohkem lapsi. Paariväline seks on sagedasem siis, kui võimalus viljastuda on maksimaalne.
mängides. Noores eas sööb latikas küll põhiliselt zooplanktoneid, kuid peatselt läheb üle põhjas elavatele selgrootutele. Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida. Toidu leidmisel on peamiseks meeleks nägemine, tähtis roll on ka kuulmisel. Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Kudemisperioodil moodustub isaste peal, kehal ja uimedel tugev helmeskate. Suguküpsuse saavutab suhteliselt hilja (isastel 5...9 aastaselt, emastel 6...10 aastaselt). Kudema läheb mais või juunis. Kudemise algul peab veetemperatuur olema 12...13 °C, aga massilise kudemise ajal on see 15...17 °C, mis on suhteliselt soe. Eelnevalt hõivab iga isane oma ala (tavaliselt vaatevälja suurune), mida kaitseb rivaalide eest. Kudemine toimub madalas kaldaäärses vees olevatele taimedele, millele emakala mari kleepub
Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kes armastab oma lesilaid teha inimestest kaugele. Hallhüljestel on isasloomad suuremad kui emasloomad. Hallhüljes ei ole väga nõudlik toituja. Tema põhitoiduks on kala. Ta on pikaealine imetaja. 3 KIRJELDUS Hallhüljeste keha nagu nimigi ütleb on hallikas. Hallhüljeste tüvepikkus on 210330 cm (isastel kuni 330 ja emastel kuni 250 cm). Isaste kehakaal 170310 kg ja emastel 105186 kg. 4 LEVIK, ELUPAIK Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kelle peamised lesilad (1) asuvad inimeste poolt asustatud randadest kaugel. Rannalähedal näeb hallhülgeid peamiselt kevadeti ja sügiseti kui nad lähevad kudema suunduvate järgi. Eestis asuvad hallhüljeste lesilad peamiselt Lääne-Eestis. Soome lahes on teada ainult kaks
Piimatooted põhjustavad tugevat kõhulahtisust ja vedelikukaotust. Nii pisikesele loomale muutub vedelikukaotus väga ruttu saatuslikuks. Paljunemine Tuhkru keskmine eluiga on 7-10 aastat. Suguküpsus saabub umbes kuue kuu vanuselt 5 ja jooksuaeg on tuhkrul märtsis või aprillis. Sel ajal jälitavad isaloomad emaseid ja isaste vahel tekivad verised võitlused. Emaloom sünnitab neli kuni kuus poega. Pesakonnas on kuni 9 kutsikat, kes sünnivad esialgu väga pisikestena.. Pojad sünnitatakse ja kasvatatakse üles varjatud kohas, näiteks hoone põranda all, puuõõnes või mõne teise looma poolt mahajäetud urus. Nägijaks muutuvad pojad ühekuuselt ja vanaloomadega hakkavad ringi liikuma kahekuuselt. Pojad peituvad nii, et neid on väga raske tabada. Vaenlased
Kõrvukhülged talitavad vastupidi – eesloivad on neil ujumiseks, tagaloivad aga tüüriks. Sigimine Hülged väljuvad kevadel veest, et poegida. Nad koonduvad suurtesse poegimisseltsingutesse ehk lesingutesse paikades, kuhu kiskjad ei pääse. Kuivamaalesilas toovad emased ilmale pojad, kes kasvavad rasvase piimaga kiiresti. Varsti on emased paaritumiseks valmis. Paljude liikide puhul võitlevad isased, et lesilas oma territooriumi hõivata; seal paaritab isane temale jäänud emaseid. Isaste lonthüljeste kokkupõrked on nii raevukad, et tallatakse ettejäänud pojadki surnuks. Koobas lumes Viigerhülged (Phoca hispida) poegivad ja kasvatavad järglasi triivjääle rajatud lumekoopas. Talvel kuhjub lumi hüljeste poolt rajatud hingamis- ehk rindaukude kohale. Veebruaris-märtsis ronivad emased viigrid hingamisaugu kaudu jääle ning kaevavad endale lume sisse koopa. Selles veedab poeg oma kaks esimest elukuud. Lumekoobas pakub hüljestele küll varjupaika, ometigi
Ebavõrdsus Eesti ühiskonnas- paratamatus või probleemidega Juba aastasadu on inimesed võidelnud ühiskonna ebavõrdsuse vastu. Enam võitlevad need, keda see takistab oma soovid ja unistuste täitmisel, ning vähem need, keda ühiskonna ebavõrdsus soosib. Eelistatud ei soovi ega taha oma eelisest loobuda ja üritavad jätkata vana traditsiooni. Isegi väikeses ühiskonnas nagu Eesti on võimalik näha ebavõrdsust igal nurgal, mis vajab lahendust. Kas see probleem on igaveseks juurdunud meie ühiskonda või saab seda lahendada? Isegi maailmalooja ja kõik võimas Jumal on soosinud ühte teisele. Vennad Kain ja Aabel olid senikaua võrdses seisus Jumala ees, kuni ta võttis vastu vaid Aabeli ohverduse ja jättis Kaini oma. Selle teoga näitas ta ebavõrdsust Kaini vastu. Ühe venna kingi eelistamist teisele sünnitas viha ning kadedust, mis viis Kaini nii kaugele, et ta tappis oma lihase venna. Mõrva oleks olnud võimalik ära hoida, kui Jumal oleks käitunu...
Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Kaslased (Felidae) Perekond: Panter (Panthera) Liik: Lõvi (Panthera Leo) Välisehitus Lõvidel on võimas keha, suur pea, tugevad küünised ja hambad ning 60-90cm pikkune saba, mis lõppeb tutiga. Lõvid on umbes meetrikõrgused ja 2,5 meetri pikkused, ning nende kaal võib ulatuda kuni 250 kilogrammini. Täiskasvanud isaste kaela, õlgu ja rinda katab pikk karvkattest tumedam lakk. Emased lõvid on isastest väiksemad. Lõvid on kaetud pruunikaskollase karvkattega. [vt Lisa 1] Siseehitus Lõvid hingavad kopsudega, mis koosnevad miljonitest kopsutrombukestest. Lõvidel on suletud vereringe. Nende süda on neljaosaline. Kuna lõvid on loomtoidulised, on neil
Kaitse Eestis: Karu ei ole Eestis kaitse all olev liik. Elupaik: Karu elab põhiliselt suuremates metsamassiivides. Meist põhjapool ulatub eluala tundrateni. Avamaastikul vajab ta mõningast tihedat taimestikku, kus end päeval varjata. Harilikult elab ta kõrvalistes, raskesti ligipääsevates metsades. Talviti karu magab maapinnaorvas või –koopas, mille ta vooderdab oksaraagude, sambla või muu kuivanud taimse materjaliga. Enne talve võib ta teha mitu sellist pesa. Magamiskambri tavaline ruumala on umbes 2m³ Eluviis: Karu on põhimõtteliselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Harilikult rändavad karud päevas kekskmiselt 2-3,5 km; kõndides on nende kiirus 5-6 km/h, sörkides 10-12 km/h, joostes 22-51 km/h. Täiskasvanud isased rändavad laialt ringi. Harilikult on karud üksildased, kuid rikkalik toiduvaru võib palju karusid ühte kohta kokku meeli...
Valmikuna mittetoituvatel liikidel on see sageli täiesti kadunud. Troopilisel surulasel Macrosila morgani ulatub imilondi pikkus kuni 35 sentimeetrini. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Tundlaid on väga mitmesuguse kujuga. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Sageli esineb tundlate kujus suguline dimorfism, isaste tundlad on keerukamad. Rindmik liblikatel koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar jooksujalgu. Käpp koosneb tavaliselt 5 lülist, küüniseid on 2. Sageli kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid ehk kannuseid. Mõnikord (näiteks isastel koerlibliklastel) on eesjalad tugevasti redutseerunud. Tiibu on liblikatel kaks paari, harva on tiivad nii lühikesed, et loomad on lennuvõimetud
Väike osa lõvidest elab ka loode- Indias Giri metsa rahvuspargis. Lõvid elavad praididena. Praidis elab kuni 25 looma, kuid vahel ka rohkem. Isasloomi on praidis 2-4, aga emasloomi on rohkem. Lõvi on suuruselt teine kaslane maailmas. Lõvi pole tegelikult nii suur, kui ta paistab. Tema kaela katab pikkade karvadega paks lakk. Laka värv on erinevatel isenditel erinevat värvi. Tavaliselt on see helekollasest helepruunini. Lakk kaitseb lõvisid teiste isaste küüniste eest. Karvkate on lõvil helekollane või helepruun. Õrnad tähnid lõvi nahal on jäänukid kutsikapõlvest. Silmad on tal karmid ja väljendusrikkad. Emaslooma keskmine kõrgus on 1 m. Pikkus on umbes 2 m (väljaarvatud saba). Nii isaslooma, kui ka emaslooma saba pikkus on 70-90 cm. Isaslooma kõrgus on 120 cm ja pikkus on 240 cm (väljaarvatud saba). Tema mass on umbes 180-240
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
