Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"lest" - 321 õppematerjali

lest - sääremarjalihas Kolm osa ühinevad joonelt ja moodustavad Mediaalne pea: sääre alumises osas Reieluu mediaalselt võimsa kõõluse- Painutab säärt Kaksik- põndapealiselt kannakõõluse, mis sääremarjalihas Lateraalne pea: kinnitub Reieluu lateraalselt kandluuköbrule põndapealiselt
lest

Kasutaja: lest

Faile: 0
thumbnail
1
doc

Valgus vee all ning lest

· Värvide neeldumine vees: vees sumbub kõige kiiremini punane värv ja kõige vähem sinine. Punased toonid kaovad juba 5m sügavuse. ning 30m peal on alles vaid sinine. · Valguskiirte murdumine vee all. Selle efekti mõjul tunduvad kõik veealused objektid 25% suurematena ja lähemal. Lestal on üks külg tume, teine hele. Kumb neist on ülal- ja kumb allpool? Mis kasu on lestal oma külgede erinevast värvusest? · Lest on ülalt tume ja alt hele. · Tume ülaosa aitab lestal kergesti varjuda, sest nagu eespool juba mainitud on veekogude põhjas pime ja seetõttu ei ole lesta kergesti näha. · Lest on põhjakala ja seetõttu on tal kerge põhjasügavustes märkamatuks jääda. · Kui lesta vaadata alt poolt üles, siis teda ei ole kergesti märgata, kuna vesi veekogus paistab alt üles vaadates hele. Kaitsevärvus....

Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Lest

LEST Lest on laia ja lapiku, veidi pikliku kehakujuga, mis on suurepärases vastavuses tema eluviisiga. Lest on põhjakala, kes ujub ringi ühe küljega vastu merepõhja liibudes. Tema keha ülemine poole on tumedam, liivapruun kuni kollakashall, sageli punakate või kollakate laikudega. Kõhtmine ehk alumine pool on kahvatu ja valkjas. Lest on merekala, keda võib leida kogu Eesti rannikuvetest. Lest elutseb kuni 40 m sügavuses, liivasel või savisel põhjal. Mõnikord harva võib ta tungida ka jõgede suudmealadele. Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga. Kudemispaiga otsinguil võib ta läbida pikki vahemaid. Vastavalt erinevatele kudemispaikadele, jaotatakse meie lestad 2 rassi:süvikukudulestad ja rannikukudulestad. Esimesed siirduvad kudema Gotlandi süviku piirkonda, teised koevad aga madalatel rannikualadel, 4...22 m sügavusel...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Lest

LEST Lest on põhjakala. Lesta välimus on äravahetamatu. Tema keha on lapik ,mõlemad silmad asetsevad tumedamal küljel. Suurema osa elust veedab lest merepõhjale liibunult või põhjasetetesse sukeldunult, nii et ainult silmad on väljas. Lestal on võime muuta seljapoole värvi vastavalt merepõhja toonile. Heledapõhjalistes mereosades asuvate lestade seljapool on hele, tumedapõhjalistes tume. Nooremad, umbes kaselehesuurused kalakesed elutsevad madalas rannaääres vees. Nad toituvad väikestest selgrootutest. Suuremad kalad siirduvad elama sügavamasse vette. Seal on nende põhitoiduks balti lamekarp ja merikilk...

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
4
ppt

Lest

Fakte lesta kohta · Lest on põhjakala · Tema keha on lapik · Noored kalad on kaselehe suurused · Lest koeb vaid Läänemere süvikutesse · Lestal on võime muuta seljapoole värvi vastavalt merepõhjale · Vastse areng on omapärane · Lest elutseb kuni 40 m sügavuses · Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani · Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5...10 päeva · Lest on rannarahva toidus olnud üks tähtsamaid kalu...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Lest

LEST Liiginimi eesti keeles ­ Lest Liiginimi ladina keeles - Platichthys flesus trachurus (Suvorov) Rahvapäraseid nimesid ­ Kammeljas Kehamõõtmed: Keskmine kehapikkus on 10...30 cm, suurim Eestis püütud lest on olnud 51 cm. Kehamass: Raskeim Eestis püütud lest on kaalunud 1305 g, enamasti jääb nende kehamass aga alla 0,5 kg. Levik: Antud alamliik on levinud ainult Läänemeres. Erinevaid almliigike on kõikjal ümber Euroopa ning Barentsi ja Valges meres. Eestis on levinud kogu rannikul. Arvukus: Arvukus on kõikuv, kuid üldiselt on sage. Elupaik ja ­viis: Elab rannikul, kuni 40 m sügavuses vees. Merekala, kuid mõnikord võib tungida ka jõesuudmetesse. Lest elutseb liiva- ja savipõhjal, kus ta end osaliselt pinnasesse kaevab...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Lest

Lest on põhjakala, kes ujub ringi ühe küljega vastu merepõhja liibudes. Tema keha ülemine poole on tumedam, liivapruun kuni kollakashall, sageli punakate või kollakate laikudega. Kõhtmine ehk alumine pool on kahvatu ja valkjas. Lest on merekala, keda võib leida kogu Eesti rannikuvetest. Lest elutseb kuni 40 m sügavuses, liivasel või savisel põhjal. Mõnikord harva võib ta tungida ka jõgede suudmealadele. Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga. Kudemispaiga otsinguil võib ta läbida pikki vahemaid. Vastavalt erinevatele kudemispaikadele, jaotatakse meie lestad 2 rassi:süvikukudulestad ja rannikukudulestad. Esimesed siirduvad kudema Gotlandi süviku piirkonda, teised koevad aga madalatel rannikualadel, 4...22 m sügavusel....

Loodusõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
51
ppt

Lest We Forget

Attack On America The World Trade Center Complex New York, NY September 11th, 2001 Facts - I WTC Complex: Consist of Seven Buildings Owner: Port Authority of New York and New Jersey Architect: Minoru Yamasaki & Associates Engineer: John Skilling & Les Robertson, based in Seattle Contractor: Tishman Construction Company Ground Breaking: August 5th, 1966 Opened: April 4th, 1973 Facts - II Dimensions: 200 feet Tower sides. Total area : 12 million square feet 40,000 sq ft per floor Height: 110 stories high, 1368 and 1362 feet. (417 and 415 meters). Elevators: 239 elevators and 71 escalators Earth work: 1.2 million cubic yards were excavated Facts - III Steel: 200,000 tons Concrete: 425,000 cubic yards Windows: 43,600 windows 600,000 sq ft...

Inglise ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kilu, tursk, lest

Kilu ränded ei ulatu eriti kaugele. Talveperioodil jäävad nad 70-100 meetri sügavusele, tõustes kevadel ja suvel soojematesse ülemistesse kihtidesse, ning tõmbuvad sügisel taas sügavamale. Kilu kudemisperioood kestab märtsist augustini. Põhjakooslus (keda nimetatakse ka bentiliseks koosluseks või põhjakaladeks) on kalavarude koguväärtuselt järgmine. Läänemere põhjaosas on selle rühma kaks kõige tüüpilisemat liiki tursk ja lest . Vähem tuntud, kuid sama tüüpilised esindajad on võldaslased (näiteks merihärg, nolgus ja meripühvel). TURSK (Gadus morhua callarias). Kõrge arvukuse aastatel võib turska kohata ka lahtedes ja mere põhjaosas, varude vähenemise perioodidel aga koondub liik üksnes lõunasse. Liik elab kuni 150 m sügavusel. Tursa kudemisperiood kestab veebruarist oktoobrini, olles peamiselt märtsis-mais. Kudemiseks ja toitumiseks võtab tursk tavaliselt ette väga pikki rännakuid....

Loodus
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Läänemeree majandus

väljapüük(1). Läänemere kalapüük keskendub kolmele liigile ­ kilu, heeringas ja tursk. Euroopa Liit jälgib tähelepanelikult ka teiste kaubanduslike kalavarude olukorda, nagu heeringas, kilu, lestalised ja lõhe. 2004. aastal moodustasid kilu, heeringas ja tursk kokku 90 % Euroopa Liidu laevastiku väljapüügist, kusjuures 735 000 tonnist moodustab tursk 70 000 tonni, heeringas 226 000 tonni ja kilu 363 000 tonni. Ülejäänud 10 % moodustavad peamiselt lestalised, kellest esikohal on lest, mille väljapüük 2004. aastal oli 16 000 tonni, mis on 80 % lestaliste väljapüügist....

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Peamised püügikalad läänemeres

Seal elab palju selliseid kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsusetõttu saavad ka seal elada. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on näiteks räim, kilu, lest ning tursk. RÄIM Keskmiselt 15 cm pikk, kuid leidub ka hiiglasi, kes on kuni 30 cm Koeb kevadel 1-15m sügavuses Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Elutseb vilkalt liikuvates parvedes Elab Läänemere keskosas ning ka Botnia ja Soome lahes Toitub valdavalt selgrootutest Keha on hõbeläikeline, ja selg tume sinakas- roheline Teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult...

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Eesti Loomastiku esitlus

Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kalad umbes 30 liiki elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Angerjas ja lõhe on siirdekalad. Meres on olulisemad kalad räim, tursk , kilu ja lest , Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik , kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger...

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Kodutolmulest

Kodutolmulesta koht süstemaatikas 0,20,4 mm pikkune ovaalne keha, mille külge kinnituvad karvajätked Tolmulestal on 8 jalga ja 2 paari suiseid Neil ei ole silmi, kuid suudavad eristada valgust Neil on kompimis, haistmis ja maitsmismeel Läbipaistev, veidi kreemjas valge kehapind, mida katab kitiinkate Keha põhiosad Isane tolmulest haakub end emase külge kui emane hakkab sulgi ajama Siginevad väga kiiresti Emane lest muneb elu jooksul 60­100 muna Täiskasvanud emane muneb iga kolme nädala tagant Sigimine Sugulisel teel Kõige intensiivsem paljunemisperiood kestab augustist oktoobrini, osalt isegi maikuuni eelistavad paljuneda niiskes kliimas Üle 50% niiskus suurendab kodutolmulestade eoste paljunemist Paljunemine vähendab allergeene Kuidas toimub paljunemine? Areneb vaegmoondena Arenguetapid: Muna (üleminek munast täiskasvanud tolmulesta kestab umbes 1 kuu) Vastne (ainult 6 jalga)...

Elu mitmekesisus
12 allalaadimist
thumbnail
44
odt

Läänemere iseloomustus ja kalad

2 1. RÄIM........................................................................................................................................... 3-4 2. KILU............................................................................................................................................ 5-6 3. LEST ......................................................................................................................................... 7-8-9 4. TURSK................................................................................................................................ 10-11-12 5. LÕHI................................................................................................................................... 13-14-15 6. LÄÄNEMERI...

Loodus
11 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Puupuhkpillid

Oboe on samuti in C pill. Noodid kirjutatakse viiulivõtmes ja kõlavad nii nagu on kirjutatud. Oboele sobivad mängimiseks meloodilised partiid. Erilise tämbri tõttu mis meenutab ninahäält kasutatakse teda armastuse, igatsuse, kurbuse väljendamiseks. INGLISSARV ehk altoboe on oboest suurem ja madalama ulatusega pill. Ka inglissarve tämber on nasaalse värvinguga, ilmekas ja väljendusrikas. Pilli lest on kinnitatud kõvera vasktoru külge, ent sõrmetöö on samasugune nagu oboe mängimisel. Pilli omapäraks on veel ka ümmargune ots. KLARNET Ta on puupuhkpillide rühma üks tähtsamaid instrumente. Tänu suurtele tehnilistele võimalustele, kaunile tämbrile, suurele diapasoonile (üle kolme ja poole oktaavi) ning kõige nõrgemast piano pianissimost küllaltki tugeva forteni ulatuvale dünaamikale on klarnet pilliks, millele orkestris võib usaldada küllaltki vastutusrikkaid ülesandeid....

Instrumendid
9 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Sügelised - lestade esilekutsutud haigus, mis annab endast aeg-ajalt märku. See on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat.

See on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat. Sügeliste sagedast esinemist peetakse iseloomulikuks just vähearenenud riikidele. Kui aastakümneid tagasi arvati olevat sesos nahahooldusvahendite vähesuse ja haigestumuse vahel, siis praegusel ajal ei tohiks see faktor enam erilist rollli mängida. Oluline on haiguse õigeaegne, kohene diagnoosimine. On ju sügelisede haigus, mida põhjustab lest (Sarcoptes scabiei hominis). Selle sattumisel inimese nahale kas otsese (eriti intiimse kontakti teel) või vahendatud kontakt (haige isiku esemete, riietega kokkupuutel, kandmisel) kaudu saab alguse haigusjuhtum. Sügelishaiguse epideemiate põhjuseks on peetud diagnostilisi vigu - vale diagnoosi, mis soodustanud haiguse levikut. Sügelised võivad tekitada tõsiseid diagnostilisi probleeme, eriti tüsistunud haigusjuhud ja nn "puhaste" inimeste sügelised...

Nahahaigused
16 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Läänemere iseloomustus

Eesti Merekool LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Lembit Liimand Tallinn 2014 Sisukord 3. Sissejuhatus 5. Kalad Läänemeres 5. Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu 5. Räim ehk läänemere heeringas 7. Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo 8. Lest ehk jõelest 9. Lõhe ehk lõhi 11. Kokkuvõte 12. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemere...

Merendus
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Populatsioon

Vees kasvavad vetikad vajavad fotosünteesiks päikesevalgust. Sügaval on valust vähem ning vetikad on sellega kohastunud ja moodustavad sügavuse suunas vööndeid.Miks peetakse ainulaadseks?Läänemere taimede ja loomade hulgas on selliseid mere- ja mageveeliike, kes suudavad elada ka riimvees (merikilk, harjasabalane). Taimestikus elavad kõrvuti nii mere- ja magevatele omased liigid. Kaluri võrgus võin olla seega nii lest kui ka järvekala latikasELUSTIKLimused: 1) söödav rannakarp- sinine, piklik koda, eesotsas ahenev, elab kaljusel põhjal, toitub väikeloomadest ning ise on toiduks lestadele ja hahkadele. 2) liiva- uurikkarp- piklik ja paksu kojaga, elab liivasel põhjal, toitub liivaterade pinda katvaist bektereis, räni- ja sinivetikaist. 3) balti lamekarp- valge ja hapra kojaga, elab mudasel põhjal, filtreerib toitu mudase põhja ülakihist 4) tavaline harjasabalane- elab sügavamal mudasel...

Bioloogia
86 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Loogika ja programmeerimine

3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9...

Arvutiõpetus
210 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Toitumise põhialused spordis

· toidu aminohappeline koostis tähtis ka energeetikas · igapäevane valguvajadus on 0,8 ­ 1,0 g/kg kohta, kuid sportlastel on kõrgemad normid Vastupidavusalad 1,2 ­ 1,5 g/kg Kiirusjõualad 1,5 ­ 1,7 g/kg Jõualad 1,5 ­ 2,0 g/kg · 100 kg kehakaalu korral - 150 ­ 200 g/päevas Spordiga tegelejale rasvavabad ja valgurikkad toiduained · Kohupiim (mage), piim (madal rasva%), rasvavaene juust (alla 30 %) · Tursk, lest , tuunikala · Linnuliha · Loomaliha,lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. RASVAD · Organismi suurim energiaallikas, mida jätkub lõpmatult · 1g rasvu annab 9 kalorit energiat · TÄHTSUS o Energeetiline varuaine, energiat üle 2x rohkem kui süsivesikutes ja valkudes...

Kehaline kasvatus
293 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Hülged, eksamimahuline uurimustöö

Arvukas levik sõltub toitumistingimustest ja jääoludest. Kevadel siirduvad hallhülged koos triivjääga Soome randa ning edelapoolsetesse vetesse, osa aga jääb meie avavetesse. Eluviisilt on hallhüljes läänemere hülglastest kõige ulgumerelisem. Elupaigaks on suurem osa aastast avameri ning rannikust kaugemal asuvad saared ja laiud. Talvel elutseb jää servaaladel ja pankadel. Toiduks on tursk, lest , räim, heeringas, angerjas, lõhe, emakala, harva vähid ja molluskid, talve lõpul sünnitab emaloom jääkampade ja lumehangede vahel ühe, harvem kaks poega. Vettepääsemiseks hoiavad hülged lahti 1-2 rindauku, mida võivad kasutada mitu looma. Hülgepojad ei oska ujuda, mistõttu varajane jäälagunemine põhjustab nende massilist hukkumist. Alles kuu vanuselt hakkavad nad vees käima. Hallhülge arvukus on viimastel aastatel tugevasti langenud. Vajab rahvusvahelist kaitset. [1]...

Bioloogia
65 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun