Facebook Like
Hotjar Feedback

Otsingule "lest" leiti 319 faili

lest - sääremarjalihas Kolm osa ühinevad joonelt ja moodustavad Mediaalne pea: sääre alumises osas Reieluu mediaalselt võimsa kõõluse- Painutab säärt Kaksik- põndapealiselt kannakõõluse, mis sääremarjalihas Lateraalne pea: kinnitub Reieluu lateraalselt kandluuköbrule põndapealiselt
lest

Kasutaja: lest

Faile: 0
1
doc

Valgus vee all ning lest

· UV kiirgus jõuab kuni 2m sügavusele, põhja aga ei jõua. · UV tekitab mutatsioone. · Vee all on nähtavus suhteliselt halb. Suvel on nähtavus meredes 2-3 m, sügisel võib olla kuni 10m. Ookeanides võib nähtavus ulatuda 100meetrini, Vahemeres on nähtavus 10-20m. · Värvide peegeldumine vees: vee alla jõudnud val...

Füüsika - Keskkool
13 allalaadimist
2
rtf

Lest

LEST Lest on laia ja lapiku, veidi pikliku kehakujuga, mis on suurepärases vastavuses tema eluviisiga. Lest on põhjakala, kes ujub ringi ühe küljega vastu merepõhja liibudes. Tema keha ülemine poole on tumedam, liivapruun kuni kollakashall, sageli punakate või kollakate laikudega. Kõhtmine ehk alumine pool on kahvatu ja valkjas. Lest on merekala, keda võib leida kogu...

Bioloogia - Põhikool
6 allalaadimist
1
doc

Lest

Lesta välimus on äravahetamatu. Tema keha on lapik ,mõlemad silmad asetsevad tumedamal küljel. Suurema osa elust veedab lest merepõhjale liibunult või põhjasetetesse sukeldunult, nii et ainult silmad on väljas. Lestal on võime muuta seljapoole värvi vastavalt merepõhja toonile. Heledapõhjalistes mereosades asuvate lestade seljapo...

Bioloogia - Põhikool
3 allalaadimist
4
ppt

Lest

Fakte lesta kohta · Lest on põhjakala · Tema keha on lapik · Noored kalad on kaselehe suurused · Lest koeb vaid Läänemere süvikutesse · Lestal on võime muuta seljapoole värvi vastavalt merepõhjale · Vastse areng on omapärane · Lest elutseb kuni 40 m sügavuses · Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani · Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5...10 päeva ·...

Bioloogia - Põhikool
7 allalaadimist
5
doc

Lest

LEST Liiginimi eesti keeles ­ Lest Liiginimi ladina keeles - Platichthys flesus trachurus (Suvorov) Rahvapäraseid nimesid ­ Kammeljas Kehamõõtmed: Keskmine kehapikkus on 10...30 cm, suurim Eestis püütud lest on olnud 51 cm. Kehamass: Raskeim Eestis püütud lest on kaalunud 1305 g, enamasti jääb nende kehamass aga alla 0,5 kg. Levik: Antud alamliik on levinud ainult Läänemeres. Erinevaid almliigike on...

Bioloogia - Põhikool
9 allalaadimist
2
rtf

Lest

Lest Lest on laia ja lapiku, veidi pikliku kehakujuga, mis on suurepärases vastavuses tema eluviisiga. Lest on põhjakala, kes ujub ringi ühe küljega vastu merepõhja liibudes. Tema keha ülemine poole on tumedam, liivapruun kuni kollakashall, sageli punakate või kollakate laikudega. Kõhtmine ehk alumine pool on kahvatu ja valkjas. Lest on merekala, keda võib leida kogu Eesti rannikuvetes...

Loodusõpetus - Põhikool
3 allalaadimist
51
ppt

Lest We Forget

Attack On America The World Trade Center Complex New York, NY September 11th, 2001 Facts - I WTC Complex: Consist of Seven Buildings Owner: Port Authority of New York and New Jersey Architect: Minoru Yamasaki & Associates Engineer: John Skilling & Les Robertson, based in Seattle Contractor: Tishman Construction Company Ground Breaking: August 5th, 1966 Opened: A...

Inglise ajalugu - Keskkool
2 allalaadimist
4
docx

Kilu, tursk, lest

Talveperioodil jäävad nad 70-100 meetri sügavusele, tõustes kevadel ja suvel soojematesse ülemistesse kihtidesse, ning tõmbuvad sügisel taas sügavamale. Kilu kudemisperioood kestab märtsist augustini. Põhjakooslus (keda nimetatakse ka bentiliseks koosluseks või põhjakaladeks) on kalavarude koguväärtuselt järgmine. Läänemere põhjaosas on selle rühma kaks kõige tüüpilisemat liiki tursk ja lest . Vähem tuntud, kuid sama tüüpilised esindajad on võldaslased (näiteks merihärg, nolgus ja meripühvel). TURSK (Gadus morhua callarias). Kõrge arvukuse aastatel võib turska kohata ka lahtedes ja mere põhjaosas, varude vähenemise perioodidel aga koondub liik üksnes lõunasse. Liik elab kuni 150 m sügavusel. Tursa kudemisperiood kestab veebruarist oktoobrini, olles peamiselt märtsis-mais. Kudemiseks ja toitumiseks võtab tursk tavali...

Loodus - Põhikool
2 allalaadimist
1
doc

Läänemeree majandus

Just selle mere kallastelt algasid suured avastusretked ja viikingite vallutused, siit tulenes ka Hansa Liidu oluline mõju ­ tegemist oli esimese kogu Euroopat puudutava kaubandusjõuga. Läänemeri on samas üks Euroopa sõjajärgse jagunemisega tekkinud ,,piiridest". Praeguseks on see ainuke Euroopa piirkond, kus Euroopa Liidul on enam kui 1 000 km pikkune...

Geograafia - Põhikool
8 allalaadimist
14
ppt

Peamised püügikalad läänemeres

PEAMISED PÜÜGIKALAD LÄÄNEMERES Kalavarud ja nende kasutamine Läänemere kalavarud ei ole püsiva suurusega. Need muutuvad pidevalt mitmesuguste looduslike tegurite ja inimeste tegevuse mõjul Intensiivne töönduslik püük Töönduslik kalapüük Ilmastik võib otseselt mõjutada kalapüügi intensiivsust Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki. Seal elab palju selliseid ka...

Geograafia - Keskkool
9 allalaadimist
16
pptx

Eesti Loomastiku esitlus

Eesti Loomastik Albert Pehk Tartu Kunstigümnaasium 9.A klass 2012.a Eestis on kokku üle 15 000 loomaliigi, põhiline osa neist putukad. Imetajaid on kokku 64. Neist 3 ­ ondatra, kährikkoer ja ameerika naarits ­ on Eestisse sisse toodud ja kaks ­ kobras ning euroopa hirv ­ on reintrodutseeritud (taas tutv...

Geograafia - Põhikool
7 allalaadimist
10
pptx

Kodutolmulest

Kodutolmulest Dermatophagoides pteronyssinus Helin Lillian Talv Selts: lestalised Klass: ämblikulaadsed Alamhõimkond: lõugtundlased Lähimad sugulased: lestad, puugid, ämblikud. Kodutolmulesta koht süstemaatikas 0,20,4 mm pikkune ovaalne keha, mille külge kinnituvad karvajätked Tolmulestal on 8 jalga ja 2 paari suiseid Neil ei ole silmi, kuid suudavad eristad...

Elu mitmekesisus - Tartu Ülikool
12 allalaadimist
44
odt

Läänemere iseloomustus ja kalad

3-4 2. KILU............................................................................................................................................ 5-6 3. LEST ......................................................................................................................................... 7-8-9 4. TURSK................................................................................................................................ 10-11-12 5. LÕHI................................................................................................................................... 13-14-15 6. LÄÄNEMERI...

Loodus - Kutsekool
9 allalaadimist
8
pdf

Puupuhkpillid

(vanasti valmistati neid ka puust). Põhimõtteliselt kujutavad puupillid endast silindrilist (flööt, klarnet) või koonuselist toru (oboe, fagott, saksofon). Puupuhkpill kujutab endast aukude ja klappidega toru. Neid avades ja sulgedes saab muuta helikõrgusi. Heli tekitatakse puhumise teel. Heli tekitamiselt jagunevad pillid kaheks: heli tekitatakse huuliku avasse puhumise teel – flöödid ja heli tekitatakse lesta abil. Lesthuulikuga pillid jagunevad ühekordse lesthuulikuga – klarnet, saksofon ja kahekordse lesthuulikuga – oboe, fagott – pillideks. Kromaatilist mängu võimaldavad puupillidel ülepuhumine ja toru lühendamine. FLÖÖT .... on orkestri puupillide rühma üks kõrgemaid pille – on koos pikoloflöödiga vanimaid puhkpille. Flööt on pärit Aasiast. Esialgu nimetati flöötideks lihtsaid puust torusid, millel oli tavaliselt 6-8...

Instrumendid - Põhikool
7 allalaadimist
22
ppt

Ämblikulaadsed

a Kes kuuluvad? • Ämblikud • Skorpionid • Lestad • Puugid • Koibikulised 2 Iseloomulikud tunnused • Eristatavad: pearindmik tagakeha • Kaheksa jalga • võrgunäärmed • Puuduvad tundlad nagu putukatel Elupaigad •Maismaa: Põõsa- ja puurindes hoonetes •Veekogud Toitumine •Röövtoidulised •Toidu saamine: Mõned koovad püünisvõrgu Osad tabavad saagi Paljunemine...

Bioloogia - Põhikool
2 allalaadimist
13
doc

Sügelised - lestade esilekutsutud haigus, mis annab endast aeg-ajalt märku. See on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat.

3 1. HAIGUSE OLEMUS JA NAKATUMINE .......................................4 2. SÜMPTOMID JA LEIUD .................................................................6 3. SÜGELISTE RAVI...

Nahahaigused - Kutsekool
5 allalaadimist
12
doc

Läänemere iseloomustus

Eesti Merekool LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Lembit Liimand Tallinn 2014 Sisukord 3. Sissejuhatus 5. Kalad Läänemeres 5. Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu 5. Räim ehk läänemere heeringas 7. Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo 8. Le...

Merendus - Kutsekool
1 allalaadimist
2
doc

Populatsioon

Sõltub söögi hulgast, kliimast, asukohast ja vaenlaste olemasolust.Populatsiooni leviku tüüp-isendite asumine ruumis üksteise suhtes 1)ühtlane 2) rühmaline 3)juhuslikEaline struktuur-1) stabiilne populatsioon- vanade ja noorte arv on tasakaalus 2) kasvav populatsioon- noori on rohkem 3) kahanev populatsioon- vanemaid on rohkemPopulatsiooni lained...

Bioloogia - Keskkool
84 allalaadimist
89
doc

Loogika ja programmeerimine

Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS...

Arvutiõpetus - Kutsekool
175 allalaadimist
50
doc

Toitumise põhialused spordis

TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine...

Kehaline kasvatus - Keskkool
267 allalaadimist
Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun