Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Üldbioloogia materjal (0)

Tartu Ülikool - Bioloogia - Üldbioloogia
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskne element Miks?
  • Miks on loomades varuaineks glükogeen aga taimedes tärklis?
  • Miks esmane struktuur jääb alles?
  • Kus on elu Miks?
  • Kestad teivad?
  • Mis tegurid hakkavad geenide avaldumist mõjutama?
Bioanorgaaniline keemia
Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 – 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid).
  • makroelemendid – 97 – 98%

    Süsinik(C)
    Elu keskne element. Miks? Sest...:
    • 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt)
    • Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju)
    • C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline
    • C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks

    Vesinik (H)
    • Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 – 2,5, happevihmad : ph on alla 5,5)
    • H osaleb vesiniksidemete tekkes 1) H...O 2) H...N
    • H määrab ühendi energeetilise potensiaali

  • süsivesinik – 4kcal(1g) vesinikside suureneb
  • alkohool( etanool ) – 7kcal(1g)
  • rasvad , õli – 9kcal(1g)
    Hapnik(O)
    • osüdeerija O ja toitainete reageerimesel tekib: energia vabanaeb ja vesi ja CO2 tekib
    • - 5% O2, vabad radikaalid(teatud koguses vajalikud – kaitsesüsteemide rakkudes vajalikud(õgirakud, fagotsüüdid) – ise toodab)
    • Hapniku kondsentratsioon veres reguleerib hingamis sagedust.

    Veel võib üldistada C/H/O
  • kõik need elemendid kuuluvad kõikide orgaaniliste biomolekulide koostisse.
  • Nende baasil saab moodustada lihtsaid orgaanilisi ühendeid. Mis on ühelt poolt aine lõhustumis lõppproduktiks ja samas fotosünteesis lähteproduktiks.
    N/P/S elemendid
    • Mitmekesistavad mitmeid biomolekule.
    • Kõik nad annavad biomolekulis erinevaid sidemeid

  • N – peptiidsidemed(valgus)
  • S – S-S tüüpi sidemed(valgus)
  • P – estertüüpi sidemed(nukliinhapetes), osaleb ka makroergilistes sidemetes- sidemed, mis talletavad palju energiat ATP
    • Kui nad esinevad funktsinaalse rühmana, tõstavad ühendi reaktsiooni võimet.

    2. Mesoelemendid: 0,_%
    • Na/K/Ca/Mg/Cl – esinevad ja täidavad oma ülesandeid ioonidena

    Naartium(Na)
    • Tüüpiline rakuväline element 8- 20 korda on rohkem ( veri )

    Kaalium (K)
    • Tüüpiline rakusisene element 15- 45 korda rohkem

    Na ja K biofunktsioonid:
    • Veereežiimi reguleerimine(Na sõilitab vett ja K viib vett kehast välja)
    • Mõlemad osalevad membraan transpordis .
    • Mõlemad osalevad pinnalaengute tekitamises ja edastamises a) närvirakkudes(millivoldid, milliamprid) b) elektrosüütides võivad nad tekitada tugevat pinget ja voolutugevust(elektrirai-50 amprit)

    Ca funktsoiinid:
    • Rrasklahustava sooladena(kaltsiumkarbonaad, kaltsiumfosfaadid) luukoe ja kõhrede koostises, kaltsium on luukoes liikuv element. Tagajärg ostoporoos-luudehõrenemine, + Ca rikkad toiduained: vedelad piimatooted, kala, - vältida Ca kaotust: tugevad happelised toiduained, suitsetamine
    • Ca on vajalik vere hüübimiseks.
    • Ca on vajalik lihaks tööks:lõdvestumiseks, kokkutõmme. Kui on vähe tekivad krambid
    • Ca vaheldab hormoonide mõju.

    Mg funktsioonid:
    • Rrasklahustava sooladena(kaltsiumkarbonaad, kaltsiumfosfaadid) luukoe ja kõhrede koostises
    • Aktiveerib ligikaudu 300 ensüümi(1/7 ensüüme)
    • Seob erinevaid raku struktuure tervikuks.( ribosoome seob)
    • Mg on oluline fotosünteesis, ta on klorofüllis keskne element.

    Cl funktsioonid:
    • Cl kui anioon (-)Aitab tasakaalustada postitiivset laengut.
    • Osaleb membraan transpordis.
    • Cl ioone on vaja maos soolhappe sünteesiks.
    • Cl ioonid aktiveerivad süljes mitmeid endüüme, eeskätt amülaasi.

    3. Mikroelemendid 0,00..0,00_% elemendis(sajndik- tuhandik), on ka ultramikroelemendid, millele pole funktsioone leitud
    • Metallid: Fe/Zn/Co/Cu ja Mittemetallid: I/F/B/Si
    • Tavaliselt bioloogilistes aktiivsetes ühendites(ensüümid, hormoonid, vitamiinid )

    Fe funktsioonid
    • Hemoglobiini koostises, hapniku sidumine ja transport ülesandeks.( rauavaegusest tingitud haigus aneemia on küige tuntud toiduainetevaeguse haigus), mõõdukas raua puudus on ohutum kui raua üleküllus.

    Zn funktsioonid
    • Mõjutab maitse tundlikuks., meestel mõjutab sperma

    Co funktsioonid
    • Vitamiin B12-s, (verevähk tgajärg), ???

    I funktsioonid
    • Mõjutab kilpnäärme talitust , vaja türeiodhormoonide sünteesiks.
    • Kui on I puudu tuleb haigus nimega struuma .

    F funktsioonid
    • Vaja hambaemali terviklikuse jaoks

    B funktsioonid
    • Õitsemis ja viljumis protsessika vajalik taimedel
    • Vere loome protsessis vaja.

    Ühtviisi on ohtlik nii mikroelemenite puudus kui ka üle küllus( normi ja ülekülluse vahe on väga väike , väga kergesti võib üle doosi minna).
    Tegurid, mis mõjutavad organismide elementaar koostist
  • Süstemaatiline kuuluvus( loomorg. rohkem Ca/Na /Fe, tamiedes rohkem K/Mg/Cl)
  • Elukeskkond(merevees on Na/Mg/Ca/Cl on 4-10korda rohkem kui magevees )
  • Saastunud elukeskkond ( a)plii- seatina ladestub(eriti maanteede ääres), plii kahjustab närvisüsteemi- vaikselt koguneb ja siis avaldub, b) elavhõbedamürgitus- suured Läänemere röövkalad, põhjustab pöördumatuid närvikahjustusi Nt: Minamata haigus 1950-ndatel tööstus lasi vette anorgaanilised ühendid-----muutus orgaaniliseks ühendiks ja inimesed püüdsid seal piirkonnas kalu ja haigestusid sellesse. c) radoon - Kirde- eesti pinnasest .
  • Elementid vastasmõju (mäestiku elaniku piirkonna probleem)> Ca/ Sr/ strontsium asendab Ca-i liigestes ja kaob võime end liigutada.
  • Võime koguda endasse teatud elemente: osjad - koguvad Si(räni), sõnajalad- koguvad Y(ütrium), merelimused(peamiselt karbid)- koguvad Au(kulda).
  • Toidu ja joogiga : toiduga- seleenirikas pinnas->toidutaimedes palju seleeni-> südamekahjustused(Hiinas), joogiga- flouririkas vesi(Pärnumaal ja Võrus)-> flouroos hammaste lagunemine .
  • Toidunõud: a) alumiinium nõud- problemaatiline on happelise toidu valmistamine, b)teflonnõud- probelmaatiline kui hakkab lagunema ja saab flouri ühendeid.
    Vesi ja vee funktsioonid
    Molekulaarne tasnad
    • Vastas mõju teiste ühenditega.

  • Hüdrofiilne:1)veeslahustuvad: suhkur, 2) veega seostuvad(märgub, pundub): vatt, inuliin
  • Hüdrofoobne: õlid, rasvad, vahad, teatud valgud
    • Vesi läheteainene hüdrolüüsi protsessides

    a)Polümeerneühend+vesi+ensüüm->->->->(etapid)->->monomeerid. Nt: tärklis+ vesi+ amülaas->->->->glükoos
    • Vesi kui fotosünteesi lähteaine

    a)Taimsele fotosübteesile aind lähteainele vesi-> hapnik,
    Erand : tsüanobakterid- sinivetikad , neil pole lähteaineks vesi
    • Vesi lahustunud kujul realiseerub ph ühendite väärtus

  • aluseline
  • neutraalne
  • happeline
    Raku tasndil
    • vesi koos vees lahustunud ainetega tekitab rakudes siserühu ehk turgori , rõhk mis survestab raku kesta ja membraani(taimedel suurem).
    • Vesi lahustunud kujul tomub ainete transport rakku ja jääkainete eemaldamine rakus
    • Rakusiseses vesikeskkonnas ehk tsütoplasmas toimuvad ainevahetus protsessid.
    • Vesikeskkond kaitseb teatud raku struktuure üle kuumenemise eest.( mitokondrid ).

    Organismi tasandil
    • Kaitse üle kuumenemise eest. Loomadel: a) higistamine - omane kõikidele imetajatele peale vallaliste, kuid termorregulatoor on oluline inimestele ja hobustele.
      b) termoregulatoorne lõõtsutamine. Taimedel: vee arumine õhulõhedes- transpiratsioon( kilekott ümber saab tõestada)
    • Hõõrdumise vähendamine( vesi toimib omalaadse libestina) Nt: vee rikas liigesevõie, pisarvedelik vähendab ka hõõrdumist-> kuivade silmade sündroom(haigus).
    • Hüdrostaatiline toes ehk kehakuju määratakse survestatud vedelikuga.(iseloomi´ulik ümar ja rõngussidele)
    • Ringelundkonna töö tagamine( vere- ja lüümfiringe ja mõlemad biovedelikena põhinevad veel).
    • Kehasisene viljastamine toimub vett sisaldavas limas , mis tagab viljastumise.
    • Vesi arengukeskkonnakana: roomajad , linnud ja imetajad -> nende looted arenevad vesikestas .

    Inimese näitel: kaitseb veekaoutse eest, kaitseb põrutuste eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitseb kokku kasvamist teiste loote kestadega, joomise ja uurineerimise keskkond.
    • Vesi osaleb meeleeluntite töös: vesilahustunud kujul talume maitset , kuiva nina korral lõhna ei tunne, tänu veevõngetele toimub kuulmishaisting, vesi osaleb ka tasakaalu tunnetuses .
    • Vesi mõjutab ainevahetuse intensiivsust ja kiirust organismis. Noorte organismide veesisaldus on suuremja ainevahetus olulisemalt kiirem.

    Inimese veebilanss
    Tulem – joogid, toit, Väljund – uriin, higi, hingamine
    ainevahetus(0,3...0,4l) roe
    Ökosüsteemi tasandil
    • Vesi on elukeskkonnaks( bakterid , protistid , seened, taimed, loomad)
    • kehaväline viljastumine (sõõrsuudel, kahepaiksetel ja kaladel )
    • vesi määrab ökosüsteemided bioprotuktsiooni
    • vesi on kliimat kujundav faktor(läbi sademete, läbi hoovuste)

    Süsivesikud – cn (H2O)m
    (Tartu Ülikooli professor võittis esimesena kasutusele)
    • Monosahhariidid – 3..7 süsiniku aaromist koosnev tervikmolekul 2ja3 osast
    • oligosahhariidid – 3C->trioosid ühendid, tekib fotosünteesis ja glükosiinis, koosneb 2...10 monosahhariidi jäägist, mille jääke seob glükosiidside

    a)nt: disahhariidid
      • sahharoos= glükoos+fruktoos,
      • laktoos = glükoos+ galaktoos ,
      • maltoos = glükoos+glükoos,
      • trehaloos (seenesuhkur) = glükoos+glükoos,

    b)nt: trisahhariid
    • rafinoos
    • polüsahhariidid – 5C->pentoosid ühendid, nukliinhapetes, siia kuulub ka puidusuhkur(arabinoos)

    ainult süsivesinukest koosneb
    • 10(astmes4)...10(astmes7) monosahhariid jääki – glükosiidside:

    a)ehitusüksuseks glükoos: teslluloos taimedes, kitiin lülijalgsetes ja seentes ,
    b)ehitusüksuseks on fruktoos: korvõielistes inuliin.
    SU + muu osa
    • Su(süsivesikud+valgud - limad
    • Heksoosid – 6C ühendid, näiteks on glükoos, puuviljasuhkur, galaktoos

    Süsivesikute füüsikalis, keemilised omadused
    Omadus Mono - ja disahhariidid polüsahhariidid
    1) hüdrofiilsus + +
    2) lahustuvus + -
    3)magusus + -
    4)hüdroloosivus -/+(oligo) +
    5)reaktsioonivõime aktiivsed vaheaktiivsed
    6) karamellistumine jah ei
    Süsivesikute biofuntktsioonid
  • energeetiline
    • 1g -> umbes 4 kcal energiat ja tekib Co2 + H2O, inimeses toimub see mikrokondrites
    • 55..66% peab andma sahhariid energiat (tärklis annab)
    • Energeetiliste vajaduste korral võetakse kasutusele kõige kiiremini suhkur(glükoos – 10s), esimesed 9s aga ATP arvelt

  • Ehituslik-struktuur
    • Raku kestas olevad süsivesikud - Taimerakkude tselluloos , Kitiin seeneraku kestades.
    • Kitiinist välistoes lülijalgsetel(koorikloomad, putukad).
    • Rakumembraani välispinnal olevad oligisahhariidid(annavad individuaalse ehituseliku mustri)

  • Varuaineline
    • Taimedes:Tärklis leidub muundunud võsades või viljades, inuliin ka varuaineks.
    • Loomades varuaineks glükogeen: maksas ja lihastes. Seentes varuaineks glükogeen.
    • Miks on loomades varuaineks glükogeen aga taimedes tärklis? Läbi energia hargnev see suudab kiiresti glükoosi kiiresti lagundada, loomad liiguvad, aga taimed on paiksed.

  • Ligimeelitav ehk atraktiivne
    • Nektar – erinevate suhkrute 15..30% vesilahus .

  • Kaitseline
    • Kaitse madalate temperatuuride eest. Taimed: tärlklise hüdrolüüs, biovedelike suhkrustamine(külmastvõetud kartulid on magusad). Loomad: tkonnas on glükogeen mis läheb-> glükoosiks ja kaitseb madala temp. Eest. Seentel: madalate temp. eest kaitseb trehaloos. Bioloogilised limad kaitsevad hõõrdumise, veekaotuse, mikroorganismide eest.
    • Glükuroonhape eritub maksas, see aitab kaasa keha võõrandite lagundamisele(energiajookides).

  • Transport
    • Taimedes on transportsuhkruks sahharoos( aeglasem ) ja protsessiks on tõusev laskuv vool. Loomades on transportsuhkruks glükoos(0,75...1,05 g/l). 65kg inimesel ringleb umbes teelusikatäis glükoosi.

  • Toiteline

  • Ainevahetuslik
    • Monosahhariidides sünteesitakse oligo- ja polüosahhariide
    • Süsivesikuid on vaja teiste ühendite sünteesiks, näiteks: pentoose on vaja nukleiinhapete sünteesiks.
    • Süsivesikute liigsuse korral vähese kehalise liikuvuse taustal sünteesitakse nendest varurasvasi.

    Lipiidid
    On hüdrofoonsed ühendid, mis koosnevad alkoholi ja rasvhapete jääkidest ning need jäägid on ühendatud estersidemega. Jaotatakse 3rühma:
    1. lihtlipiidid = glütserool+3rasvhappejääki, näiteks: rasvad, õlid aga teine koostis on vahad.
    2.liitlipiidid = fosfolipiidid , glütserool, 2rasvhappejääki, fosforhappejääki – sarnased kõik ees, aga siis on veel mingi väikese molekulmassiga hüdrofiilne ühend.
    3.tsüklised lipiidid = tsükliline alkohol +rasvhappejääk.
    Füüsikalis, keemilised omadused:
    • Hüdrofoobsus
    • Veest väiksema eri tihedusega
    • Olek: õlid-tavaliselt vedelad ja omased taimedele, aga õlisi on ka loomades näiteks kalaõli, loomades tahked lipiidid=rasvad(kakaovõi tahke)
    • Lipiide iseloomustab hüdrolüüsus: oluline seedimisel ja naha kaitsel.
    • Rääsumine: rasvhapete osaline laugunemine valguse, hapniku, temp, metalliioonide toimel -> tagajärjeks vabad radikaalid.

    Õlide, rasvade biofunktsioonid:
    • energeetiline
    • 1g -> annab umbes 9kcal energiat, tekib CO2 + H2O ja toimub mitokondrites.
    • Inimese ööpäevase energiakulu peab katmas lipiidid umbes 30%.
    • Energiaallikana hakkab organism lipiide kasutama umbes 20....30 minutiga.
    • Pruun rasvkude põhi funktsioon on ainult soojusfunktsiooni tootmine( inimestel imikutel , oluline talveund magavatel pisi imetajatel).
    • rasvkude annab kudedele teatud vormid (soost sõltuv: naistel arenenud hästi rasvkude).
    • Soost sõltuvad ka rasvusmistüübid: naistel alatüüpi rasvumine (tervisele ohutum, vabaneda raske)) ja meestel ülakeha rasvumine(tervisele ohtlikum, vabaneda lihtsam).
    • varuaineline
    • õlid taime seemnetes ja viljades(oliiv, avokaado , pähklid)
    • nahaalune rasvkude ja varurasva kogumik kõhuõõnes
    • Ligimeelitav
    • Rasvane toit on energia rikas.
    • Toidurasv annab toidule pehmuse ja siidja maitse.
    • Lenduvad rasvhapped annavad ka toidule isuäratava maitse.
    • Kaitseline funktsioon
    • Paks nahaalune rasvakiht kaitseb külma eest (1m rasva-> kašelott).
    • Rasvakiht amortiseerib põrutusi ( neerude ümber olev rasvakiht ja silmamunade ümber olev rasvakiht).
    • Transpordi
    • Transorditakse rasvakerakestega biovedelikes( vedelemulsioonides- veres, piimas).
    • Transportida saab ka seotult valkkandjatega.
    • Toiteline
    • Imetajate piima rasvasisaldus (lehmapiimas-4..6%).
    • Ainevahetuslik
    • Rasvade lõplikul lagundamisel kasutavad vett veebilansis (kaamelil küürudes rasv).
    • Rasvade koostis osades saab sünteesida teisi ühendeid( näiteks glütseroolis saab sünteesida süsivesikuid).
    • Lahusti funktsioon
    • Rasvu lahustuvad vitamiinid, mida saama vaid rasva sisalda toiduga: A/D/E/K/Q vitamiinid.
    • Rasvkoes lahustuvad ka ohtlikud keskkonna mürgid: dioksiinid ja furaanid. Ohtlikud sest jõuavad toiduahelatesse ja kondenseeruvad seal.

    Vahad
    On ühendite segud, milles põhiosa moodustavad suure molekulmassiga alkoholid ja rasvhapped + muud ühendid. (näiteks mesilasvahas ligi 200 ühendit).
    1.Taimsed vahad
    Ülesanne: A) püsiva vee sisalduse sõilitamine lehtedes: ei lase veel liigselt auruda ja ei lase lehtedel märguda. B) vahakiht takistab mikroorganismide sissetungi. Näited: vahalill, vahapalm.
    2.Loomsed vahad
    Ülesanne: A) struktuurne ehituslik funktsioon: mesilasvahal on see. B)reguleerib kehakatete vee sisaldust(lanoliin on erand hüdrofiilne, näiteks ka spermatseet kašelottidel). C)väga üksikutel organismidel on vaha toiduks(vahaleedikud ja meenäiturid- >linnud).
    3.Kunstlikud vahad
    Näiteks parafiin , mikrokristallne vaha. Neid kasutatakse vahetamises ( näiteks puuviljade vahatamine ).
    Fosfolipiidid
    Eristatakse:
    pea(mis on hüdrofiilne, seal on kõik ülejäänud).
    saba(mis on hüdrofoobne, seal on 2 rasvhappejääki).
    Omadused: sarnane seostub sarnasega (vaik on hüdrofoobne ja eemaldada saab õli ja võiga).
    Fosfolipiidid annavad kaksikkihi. Selle on mõlemat tüüpi omadused: hüdrofoobne ja hüdrofiilne ja nendega lahustumist ei toimu(käsi).
    Biofunktioonid
    • Biomembraanide funktsioonide alus.
    • Moodustavad närve isoleeriva katte ehk mõeliinkihi
    • Fosfolipiidid tekitavad kopsudes pindaktiivse kihi ehk surfatandi, mis takistavad kopsusompude kokku kleepusmist( alati jääb teatud kogu õhku kopsudesse). Oluline roll surfaktandil on enneaegse lapse sündi.( 7 ja 8 ndal kuul sündinud lapsest jaaääb ellu arvatasti rohkem 7nda kuu oma just sellel põhjusel).
    • Fosfolpiidid on emulgaatorid:

  • tänu fosfolipiididele moodustavad emulsioonid( 1 kahus lahustunud teises – piim, lümf).
  • Fosfolipiididel on ka pesemis võime.
    Letsitiini on palju närvirakkudes ja ajus. Aga inimene saab vajaliku letsitiini toidust kätte.
    Tsüklilised lipiidid
    Loomades on need kolestoriidid, timedes on fiitosteriidid, seentes ergosteriidid.
    Kolestorooli ja kolestoriidide biofunktsioonid
  • Kuuluvad rakumembraandie koostisse: ülesandeks rakumembraani stabiliseerumine.
  • Nendest lähtub sapphapete süntees maksas: sapphapped emulgeerivad toidurasvu ja õlisid.
  • lähtub nahas vitamiin D süntees, selleks on vaja Uv kiirgust
  • sellelst lähtub steroidhormoonide süntees: suguhormoonid (testosteroon –M ja östrogeen – N), kortikosteroidid( aldosteroon )
  • liigne oksüdeerunud kolestorool ja kolestoriidid võivad põhjustada ateroskleroosi. Selle põhjusel tekivad naastud veresoonte seintesse, millega kaasneb rebend -> hüübimine -> tromb . Kui see on südames on tegemist infarktiga, kui ajus siis on ajuinfarkt .
    Aminohapped , peptiidid , valgud
    Argoonilised happed , mis vastavad järgmisele üldvalemile: NH2
    R C H
    COOH
    Aminohapete jaotusviis:
    Lähtub radikaali omadusest, mille alusel saab eristada:
    a)laenguga ja laenguta, hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed, väävliga ja väävlita.
    b) esinemine looduses: on põhiaminohapped, mida on 20+1, gen kood ja on olemas ka harvaesinevad AH umbes 200 gen. kood ei määra.
    c) asentamatud ja asendavad
    20 põhiaminohapet
    Asendamatud 9 osaliselt asendatavad 3 täielikult asendatavad 9
    ( organism toodab ise aga teatud
    eluperioodidel on neid juurdevaja)
    d) lähtub aminohapete sünteesi võimekusest: organismid, kes sünteesivad kõik aminohapped ise(taimed, osa protistid) ja organismid vajavad osasid AH-d todukoostises valmiskujul(väike osa baktereid, loomad, seened). + puudub sõltuvus lähteainetest ja – on energia ja ressursside kulu.
    Peptiidid
    Kuni 50 Ah-jäägist koosnev, mida seovad pepsiidside.
    Biofunktsioonid
  • paljud peptiidi on bioaktiivsed molekulid, näiteks kasvuhormoon ja seda sünteesib ajuripats .
  • paljud pepsiidid on toksilised ühendid ( roheline ja valge kärbseseen, milles leidub amanitiin ja falloidiin.
  • neuropeptiidid, mis mõjutavad ajus emotsioone, need on ühendid, mis mõjutavad raevu, viha, hirmu.
  • Peptiitsed antibiootikumid , mis on mõeldud bakterite vastu. Näiteks vankomütsiin
    Valgud
    On kõrgmolekulaarsed ühendid, milles AH-jäägid on seotud peptiitsidemetega. Moodustavad ühe AH- cooh + teise AH – NH2
    Jaotus:
    • Lihtvalgud koosnevad ainult AH-te jääkidest, vahetult peale sünteesi on nad lihtvalgud
    • Liitvalgud koosnevad valk + mittevalguline osa. Näiteks glükoos + valk = glükoproteiin.

    Jaotus kuju alusel:

    Valkude struktuuri tasemel:
    • aminohappe jääkide hulk ja järjestus valgu molekulis. Vahetult peale sünteesi.

    Pepsiidside
    Alfa – spiraal, kus on Vesiniksidemed . Leidub ohtralt karvades.
    Beta – struktuur, kus on vesiniksidemed. Leidub küüntes.
    • tulevad juurde s-s sidemed ja ioonsed (+, -), ja hüdrofoobsed sidemed

    fibrill valgud(fibriin) ja gloobul valgud.
    3.neljandane struktuur on mitmest ehitusüksusest moodustub tervlik valk nii struktuurilt kui ka talituselt. 4- ehitusüksust selleks on näiteks hemoglobiin ja veel ensüüm kompleksid .
    Valkude füüsikalis, keemilised omadused:
    • suur molekulmass
    • lahustuvus/lahustumatus (muna, piim- lahustunud)
    • hüdrolüüsuvus, tagajärjeks vabad aminohapped(nt: seedimine, valgu hüdrolüsaadid)
    • denaturatsioon on valgu kõrgemate struktuuride kadu erinevate faktorite mõjul kuni esmase struktuurini. Faktoriteks on vibratsioon , madal ja kõrge temp, radioktiivsus, happed ja alused jne. Miks esmane struktuur jääb alles? Kui see ära laguneb siis ei ole see denaturaktsioon, vaid hüdrolüüs. Inimkehaga seotud näited: palavik -haigus tekitajate tapmine, juukse lokkimine. Näiteks muna praadimine.
    • Renaturatsioon- denaturatsiooni pöördprotsess. Näiteks juukse lokkide kadumine, maitse tundlikuse taastumine keelel.
    • Laeng , valgumolekuli laeng sõltub keskkonnast

    Biofunktsioonid
    • energeetiline
      • 1g -> saab umbes 4kcal/ teoorias peaks saama umbes 6kcal. Inimestes ei lähe valkude lagundamine lõpuni, vaid jääb toppama kusiainena.
      • Ööpäevase energia vajadusest peaks valgud katma 10..15%.
      • Valgud võetakse energia saamiseks kasutusele kõige viimases järjekorras.
    • ehituslik – struktuurne
    • erinevad kattevalgud: suled, soomused, karvad , küüned.
    • Funktsiooni täidavad ka membraani valgud. Näiteks kõhulihased.
    • Varuaineline
    • Loomades munavalgud, peamiselt munavalges , vähem muna rebus. Näiteks munas valke 10-12%, piimas valke umbes 5 %, loomadel on ka varuainena lihasvalgud
    • .Seemnete ja viljade valgud. Näiteks ubade ja hernestekaunas kõige rohke ,eriti soojaoas.
    • Ligimeelitav
    • Magusamaitselised . Valgud 200...300x magusam. Näiteks taimed: monelliin ja taumatiin.
    • Roisulõhnalised valgud. Näiteks putuktoidulised taimed – kannpõõsas.
    • Kaitse
    • Kaitsevalgud. Näiteks okkad.
    • Võõrvalkude vastased antikehad. Iga kongreedse valgu vastu tekivad antikehad.
    • Valgulised mürgid: bakterirel-> botuliin , botox; taimedes-> ritsiin; kerakalast(fugu)-> tetrodotoksiin .
    • Kaitse äärmuslike temperatuuride eest. „antifriistüüpi“ valgud alandavad boivedelike külmumis temperatuuri. Näiteks lumi- ja märtsikellukesed, polaarmerede kalad . On ka kuumašokivastased valgud - nemad takistavad kõrgetel temperatuuridel denaturatsiooni. Näiteks kõrbetaimed.
    • Transpordi funktsioon
    • Hemoglobiin – transpordib 100% hapniku, umbes 20% süsihappegaasi, süsih viiakse teist moodi kui hapnik.
    • Albumiinid on veretransport, mis transpordib totaineid, vitamiine.
    • Signaalne valkhormoonid
    • Insuliini sünteesib kõhunääre, see langetab veresuhkru taset. On ka glükagoon, mis hoopis tõstab veresuhkru taset.
    • Retseptoorne funktsioon
    • Membraanis paiknevad valkreseptorid.
    • Võrkkesta retseptorvalgud : a) kepikesed(vastutavad must-valge eest) b) kolmikesed(värvilised) ja neis on 3 tüüpi reseptorvalke.

    Valgud viivad keemilise enegrja mehhaanilissee energiasse.
    • Lihasvalgud aktiin , müosiin.
    • Tubuliin (kingloomal on ripsmed kehapinnal).
    • Detoksikatsiooni funktsioon – valgud teevad mürke kahjutuks .
    • Raskmetalle, mis on suukaudu siis söödud, tekitavad mürgitust.(vähe on neid ja selle vastu aitab munavalge ja piim).
    • Taimsete alkaloidide mürgitused.(palju rohkem ja aitab selle vastu munavalge ja piim).
    • Toiteline funktsioon
    • Loomorganismides täidab seda funkt. Muna ja piima valgud. Tamiedes aga seemnete varuvalgud.

    Nukleotiidid ja nukleiinhapped
    Nukleotiidid
    Koosnevad:
    • Pentoosijäägist- mis on 5C-lised suhkrud
    • Lämmastikualusest, mis on tsüklilised ja lämmastiku sisaldavad ühendid.jääki sisaldavad
    • 1 – 3 fosforhappe

    Biofunktsioonid:
    • Monofosfaatsed nukleotiidid on nukleiinhapete üksusteks.
    • 3 fosforhappejäägiga nukleotiidid salvestavad energiat ATP.
    • tsüklilised nukleotiidid vahendavad biosignaalne. Osad reageerivad oma vahel. cAMP, see väike c näitab, et tegu on tsüklilisega. Virgatsühend
    • osa nukleotiide kuuluvad liitensüümide koostisse, võimaldab teostada ensüüme aktiivsemalt.
    • kunstlikult disainitud nukleotiide kasutatakse kasvajate ravimitena.

    Nukleiinhapped
    On kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, milles kuleotiidi jäägid on omavahel seotud fosfodiester sidemetega.
    Jaotus:
    • DNA
    • RNA

    Koostis:
    DNA pentoos RNA
    Desoksüriboos – 1 hapniku riboos
    aatom vähem kui riboosis
    Lämmastikalused
    2 tsüklilised(puriinalused)
    Adeniin :A Adeniin:A
    Guaniin :G Guaniin:G
    1 tsüklilised
    (püramidiin alused)
    Tsümiin: (T) Uratsiil : (U)
    Tsütosiin(C) Tsütosiin: (C)
    Fosforhappejäägid
    Nukleiinhapete struktuursus:
  • Esmane struktuur
    • nukleotiidide hulk ja järjestus üksikahelases molekulis. Näiteks fosfodiestersidemed, vahetult peale sünteesi ja viirustes on esmane struktuur.
  • Teisane struktuur
    • DNA puhul on teisaseks struktuuriks biheeliks. Biheeliksil on 4 aspenti:
      • lämmastikalused on suunatud molekuli sisse, välisküljed on moodustatud pentoosi ja fosforhappejääkidest.
      • Omavahel paarduvad kindlad lämmasik alused. Põhimõte on A T

    Nende ahelad pole identsed. G C
    See on komplementaarsusprintsiip
    Sekundaarstruktuuri DNA-s oli adenosiinmonofosfaati 20%.
    A-> 20% => T= 20% => 40%
      • Lämmastikaluste vahel on vesiniksidemed, mis hoiavad sekundaarstruktuuri koos. A = T (nende vahel 2 besinik sidet)

    G C (3 vesinik sidet, pole joonistatud mul)
      • Antiparalleelsus, naaber ahelates keemiliste sidemete suun vastupidine .
        • RNA struktuur kujutab molekuli,kus üksikahelased lõigud asenduvad kaksikahelate piirkondadega.

  • komplementaarsus. AU / GC
  • Vesiniksidemed saab üle kanda. A = U / G C ( kolmikside nende vahel)
    Sekundaarstruktuure hoivad koos vesiniksidemed.
  • Kolmandane struktuur
    Nukleiinhappe seostub valkudega ja see seos põhineb ioonsidemetel +, - laengutel.
    Nukleiin happed annavad fosforhappele – laengu ja valgud annavad + laengu.
    • DNA puhul näiteks kromosoomid , kromosoomides on DNA siduvaks valguks histoonid ( neid on 5 tüüpi).

    Histoon valkude ülesanded:
  • vähendada Dna molekule
  • kaitsta DNA-d: kiirguste katkemise eest
  • tagada DNA valikuline avaldumine
    • RNA puhul näiteks ribosoomid , seal toimub valkude süntees.

    Füüsikalised ja keemilised omadused
    1.Kõrgmolekulaarsus, biomolekulides kõige suurema molekulmassiga.
    2. Lahustuvad biovedelikes
    3. Nukleiinhapped hüdrolüüsuvad ja mille tulemuseks on vabade nukleodiide teke.
    4. Denatureeruvad, kaotavad kõrgema struktuuri säilitades esmase struktuuri
    5. Nnuleiinhapetel on – laeng raku tava tingimustes. Vesilahus, kus on nukleiinhapped lahustunud, siis seal on suurem eritihedus kui tavalahustes ja lahused on diskoosed.
    Biofunktsioonid
  • DNA – päriliku info säilistamine ja edastamine võimalikult muutumatul kujul, aga mitte absoluutselt muutumatul kujul. Väikesed muutused on vajalikud evolutsiooniliseks arenguks.
  • RNA – vajalik pärilikkuse info realiseerimiseks valgu sünteesi käigus:osalevad kõik RNA 3põhi koostist: mRNA- toob infot DNA-lt valgu sünteesi kohta, tRNA- transpordib aminohappe valgu sünteesi kohta, rRNA – koos valkudega moodustab ribosoomi, mis ongi valgu sünteesi koht.
    DNA
    ERINEVUS
    RNA
    deksüriboos
    pentoos
    riboos
    A/T/G/C
    lämmastikalused
    A/U/G/C
    suurem
    molekulmass
    väiksem
    aeglasem
    denaturatsioon
    kiirem
    Raku tuum, mitokondrid, kloroplastid
    Leidumiskoht päristuumsestes rakkudes
    Raku tuum, mitokondrid, kloroplastid, tsütoplasma
    Pärilikkuse säilitus
    biofunktsioon
    Päriliku info reliseerimine tuumas
    1 vorm
    3 vorm
    Ühine DNA-l ja RNA-l
    Mõlemad koosnevad nukleodiidijääkidest
    Hüdrolüüsuvad
    Kõgrmolekulaarsed ühendid
    Esinevad kromossoomide koostises pärsi tuumsetes
    Bioaktiivsed ühendid
    Need on ühendid, mis väikestes hulkades mõjutavad ainevahetus protsesse.
    Jagunevad:
  • eksogeensed e. Väljaspool keha saadud, nt: toiduga – vitamiinid
  • endogeensed , mis sünteesivad ise, nt: ensüümid ja hormoonid.
    Vitamiinid
    Määratlus: Madalmolekulaarsed org.-lised ühendid, mille olemasolu normaalseks ainevahetuseks on hädavajalik.
    Eriomadused:
    • üks vitamiin võib organismis üheaegselt täita mitut eri funktsiooni.
    • Üks vitamiin võib esineda mitme molekulaarse teisendina. e. Vitameerina.
    • Vitamiinide bioloogiline roll realiseerub enamasti läbi ensüümide. Vitamiinid on liitensüümide koostises.
    • Nii liikide tasnadil kui ka vitamiinide endi tasndil on suuri erinevusi nende saamis viisides. Inimene vajab C-vitamiine toiduga, aga rotid sünteesivad seda ise.
    • Inimese vitamiini vajadus on milli- või mikrogrammides ööpäevas.
    • On olemas vitamiinde varud vesilahustel on väiksemad, rasvlahusetes suuremad.

    In. Jaoks vitamiini allikad
  • segatoit
  • seede kulga mikroobi kooslus
  • organism sünteesib ise eelühenditest. Kolesteriid-> vitamiin D3
  • vitaminiseeritud toit, kosmeetika, vitamiin preparaadid .
    Biofunktsioonid
  • Osalemine ainevahetuses läbi ensüümreaktsioonide.
  • Mõjutab bioprotsesse
  • enamikel vitamiinidel on antioksüdantne toime – see tähendab, et muudavad kahjutuks vabu radikaale (näiteks vit.E ja vit.C(vesikeskkonnas)
    Vitamiinide jaotus (20 ühendit)
  • Vesilahustuvad
    • B – rühma vitamiinid, tähistatakse indeksitega ja kõige väiksem on B1.....B15
    • Vitamiin C
    • Vitamiin H
    • Vitamiin N, S, U jne. Need on ?-ga, sest mõni loeb neid vitamiiniks, mõni mitte
  • Rasvlahustuvad
    • Vitamiin A, D, E, K, Q aga F pole enam vitamiin, sest see on asendamatu rasvhapped, sellest saab energiat.

    Vitamiinide vaegus ja üleküllus
    • Vaegus
      • Lühiajaline, osaline- Hüpavitaminoos. Iseloomustab üldised häired: väsimus, töövõime langus; need nähud on pöörduvad; püsivaid tervisekahjustusi ei teki. Näiteks kevadväsimuse sündroom.
      • Pikaajaline, täielik puudus – Avitaminoos. Iseloomustab: kindlad kliinilised tunnused; pöördumatus; häire süvenemisel lõppeb surmaga. Vitamiin A puudusest tuleneb kuivsilmsus – jääb pimedaks. Vitamiin C puudusest tuleneb skorbuut – tekib sisemine verejooks . Vitamiin D puudusest tuleneb rahhiit – luude pehmenemine ja deformeerumine.

    Vaeguse põhjused:
    • Nälgus või ebakvaliteetne toit.
    • Mitte vastavus kõrgenenud vitamiini nõudlusele (raseduse korral, tippsportlastel).
    • Tervist kahjutuvad harjumused ( meestel suitsetamine – kaanatab sperma kvaliteet, alkoholism, ravimid – antibiootikumid)
    • Antivitamiinid – vitamiinid, mis aeglustavad vitamiine esmasest toidust ( karpkalas on tiaminaas ->b1, siis tuleb kala toorelt süüa).
    • Võib põhjustatud olla ka enda organismi seisundist (peensoole operatsioon , maksa haigused, enneaegsed sündinud lapsed).
    • Üleküllus – Hüpervitaminoos

    Põhjused
    • Vitaminnpreparpaatide väär kasutus
    • Vitamiinpreparapaatide vale annustamine
    • Vitaminiseeritud toidu liig tarbimine
    • Looduslik toit (näiteks toore hülge maksa söömine).

    Alati on vitamiinide ülekülluse korral ohtlikumad rasvlahustes olevad vitamiinid kui vesilahustes olevad vitamiinid. Varud: rasvlahustustel vit.-l on maks+ raskoes mõnest kuust...aastani, vesilahustel vit.-l on maksas+veres (valkkompleksid) paar nädalat ....paar kuud.
    Ensüümid
    Määratlus: On spetsiifilise toimega liht- või liitvalgud, mis keha omastel tingimustel viivad läbi biogeemilisi funktsioone.
    Eriomadused:
    • Kahelaadsus,
    • katalüsaatorile omased tunnused, muudavad rekts. Kiirust või taastavad pärast rektsiooni.
    • valkudele

    • Spetsiifilisus – üks ensüüm, üks reaktsioon , üks lähteaine. Ei kehti alkoholi lagundavade ensüümide suhtes.
    • Reguleeritav aktiivsus:

  • saab suurendada
  • vähandada
    • koostoime teiste ensüümidega – moodustavad koos ainevahetuse raja.
    • Mõjutatavus teiste faktorite poolt. Näiteks mõjutatavus vitamiinide ja hormoonidest.

    Jaotus: koostise, ehituse alusel
    Koostise alusel
  • lihtensüümid, ainult valgu baasil
  • liitensüümid, valk+mittevalguline osa
  • mittevalguline osa võib olla anorgaaniline – metalliioon.
  • Orgaaniline osa – mõni vitamiin, mõni nukleotiid.
    Ehituse alusel
  • kõikidel ensüümidel on
    a)üldvalguline osa
    b)üldvalguline osa
  • osadel ensüümidelc)regulatoorne tsenter
  • reaktsiooni tüüpi. Näiteks sünteesivad ensüümid – lahustavad , lõhustavad ensüüme
    ensüüm reaktsioon näide: [E] + [S] [ES] [E] + [P]
    E – ensüüm
    S – lähteaine(d)
    ES – kompleks
    P – saadus (ed)
    Ensüüm reaktsioone mõjutavad tegurid:
  • lähteaine saadavus /hulk
  • ensüümi hulk ( kui on ensüümi vähe, siis rekts. jääb toppama).
  • temperatuur, in 36..37, linnud 41..44
  • ph pepsiin – umbes 2 ph, tripsiin – umbes 8 ph
  • aktivaatorid tõstavad ensüümide aktiivsust
  • inhibiitorid pidurdavad ensüümide aktiivsust: a) võivad olla denatureerivad tegurid, b) produkti kuhjumine.
    Ensüümide aktiivsuse mõjutus:
  • aktiivsuse kiire muutmine, aktivatsioon ja inaktivatsioon toimub, mingid ühendite lisamisega eemaldatakse (toimub minutites).
  • hulga muut, käib läbi geeniaktivastiooni sünteesi ( toimub tundides ).
    Meie kehas on umbes 2100 ensüümi kokku.
    Hormoonid
    Määratlus: On bioaktiivsed ühendid, mida sünteesivad sisenõõrmenäärmed kesknärvisüsteemi kontrolli all ja mis erituvad otse biovedelikutesse.
    Eriomadused:
    • üli kõrge bioaktiivsus 10(astmel -9) g......10(astmel -12) g – nano- ja pikogramm.
    • Lähtuvalt kõrgest aktiivsusest on hormoonidel lühike eluiga.
    • Hormoonidel on vahendatud toime läbi ensüümide ja mõjutavad ensüümide hulka ja aktiivsust.
    • Hormoonid on toimelt universaalsed(paljusi mõjutab) või spetsiifilised (üksikuid mõjutab).
    • Toime realiseerimiseks vVajalik seostumine reseptoriga.
    • Hormoonide süntees ja mõju allutatakse mitme kordsele kontrollile.

    Hormoonide jaotus:
    Olemuse alusel
  • peptiidhormoonid nt. Kasvuhormoon
  • valkhormoonid nt. Insuliin
  • steroidhormoonid
  • aminohapete teisendid nt. Adrenaliin
    Toimetüübi lähtumisest
  • endokriine toime, nt: hormoon eritub biovedelike verre.
  • neurokriine toime, nt: hormooni sünteesib närvirakk ja see mõjutab teisi rakke.
  • parakriine toime, nt: hormooni sünteesib keharakk ja see mõjutab naaber rakke(koehormoonid).
  • Autokriinne, nt: rakk sünteesib ise hormooni ja see mõjutab teda iseennast .
    Sisenõrenäärmete jaotus inimeses
    On olemas:
  • puhtatüübilised, ainult hormoone
    • ajuripats – sünteesib kasvuhormoone
    • käbikeha – ajus, sünteesib melatoniini
    • kilpnääre – sünteesib erinevaid türeoidhormoone, mis mõjutavad, kiirendavad ainevahetust.
    • Kõrvalkilpnäärmed – sünteesivad parathormooni, mis kontrollib Ca/P tasakaalu
    • Neerupealised – 2osa on: 1)säsi, mis toodab adrenaliini ja on mobiliseeruv hormoon ja 2)koor, toodab kortikostoroide.

  • segatüübilised muud ülesanded+hormoonid
    • kõhunääre – toodab isuliini glükagooni
    • sugunäärmed - toodavad suguhormoone :testosteroon, östrogeen.
    • platsenta – toodab sünnitust tegevuse algust kontrollivaid hormoone.
    • Neerud –

    Häired hormoonsüsteemis:
    • Puudus tekib siis, kui

  • sisenüürmenäärmed ei toimi
  • kui retseptoreid pole
  • kui hormooni on vähe (kõige tavalisem ), sellest tuleneb haigu diabeet .
    • Liigsus tekib siis, kui

  • nääre on suurenenud
  • nääre liiga aktiivne
  • in. ise tarvitab liigselt hormoone: kas siis ravimitega, toiduga.
  • Ennetavate preparaatide liig tarbimine.
    Priionid
    On kesknärvisüsteemis esinevad valgud, mis on omased imetajatele ja mis esinevad 2-s vormis:
  • normaalsed priionvalgud, mis reguleerivad ööpäevaseid rütme;
  • tõvestavad priionvalgud, mis põhjustavad raske kujulisi, oikaajalisi surmaga lõppevaid haigusi. Paljunemine toimub süsteemis valgult -valgule. Näiteks: tõvestav valk on omalaadne induktor kui ta puutub teise tõvestava valguga siis on see ka nakatunud.
    Nende 2 erinevus on valgu molekulises struktuuris: 1) normaalsel lähevad alfa-spiraalis ja 2) tõvestavad lähevad beta – struktuuris.
    Tõvestava valgu omadused:
    • kuumutamisele äärmuslikult vastupidav, kuni 200 kraadini ei juhtu midagi sellega.
    • vastupidav etanoolile ja ultraviolett kiirgusele.
    • Valke lagundavad ensüümid ei mõju. Selle tagajärel hakkavad närvirakud lagunema, millest tekib käsnjas ajuhaigus.
    • Immuunvastust ei teki. Tõvestav valk muutub nii vähe, et kaitsesüsteem ei hakka ründama. 2häda tuleb: organism ei võitle selle haigusega või seda haigust on üli raske diagnoosida.
    • Priionhaigus ületab liikide vahelised barjäärid imetajate seas.
    • Väga pikk peite periood – aastaid

    Haigestumine :
    • Harv
      • Geebimutatsioon, mille tulemusena normaalne priionvalk muutub tõvestavaks. Selle sagedus on 1 juhtum : miljoniline.
      • Kui see mutatsoon on pärilik, siis jäävad haigeks lapsed e. järeltulijad (hädaks on magamatus – ei saa magada ).
    • Sage
    • Nakatumine : söögiga(ajud, meeleelundid – silmad, harknääre), elukutse kaudu(lihunikud, talunikud, neurokirurgid, kes teevad operatsioone), meditsiiniline (meditsiinivahendite mitme kordne kasutamine, silma sarvkesta siirdamine, rituaalne kannibalism(süüakse värsket inimest) ja nekrofaagia(süüakse surnud inimest) epideemia, kus 20.aastaga suri 2400 in. ja see toimus Uus – Guineal, mida nimetasid KURU (haigus).

    Priion haigustesse surnud loomad ja inimesed tuleb tuvastada.
    Viirused on:
  • Rakusisene parasiit
  • „rändavad geenid “ 8% geenitest pärinevad viirustest.
  • Molekulkompleksid: lihtsamad on valgud+NH ja vel on +SV+ lipiidid
  • Dioobjekt
    Viirused on elutu ja elusa piirimail.
    Sarnanevad elusorganismidega:
    • Kõikides viirustes nukleiinhape ja valgud
    • Muteerumine
    • Evolutsioneerumine: 1. alatasa teatud loomade viirused hakkavad avalduma inimestel. 2. alatasa kui omavahel kobineeruvad erinevad viirus osakesed(siis tekib „hübriid“ viirus, mis liidab omadusi mitmest viirusest, näiteks: sars, linnugripp , seagripp).
    • Viirustel on ka parsiidid, viirustel paratiseerivad veel lihtsamad viirused.

    Pole elus:
    • Viirustel puudub rakuline ehitus
    • Puudub iseseisev paljunemine
    • Kriitiliselt väikesed mõõtmed, minimaalne elu viirusesse ära ei mahu
    • Puudub iseseisev aine vahetus

    Viirusosakeste ehitus:
    • Nukleiinhape, kas DNA või RNA (üks neist, aga mitte kunagi pole koos).
    • Valgud (viirus), need moodustavad erinevaid katteid ehk kapsiide.
    • Superkapsiid: on osadel, SV(süsivesikud)+lipdiidid+ensüümid. Näiteks surmatud peremeesrakud.

    Selleks, et viirus jõuaks rakku peab ta tegema järgmised tegevused:
  • Tungima organismi.
  • Peab kinnituma rakule.
  • Viiruse nukleiinhape tungib rakku.
    DNA-viirus -> DNA viirus+ DNA peremehe omaga./ RNA-viirus-> RNA viirus+ DNA-ks ehk DNA peremehe oma.
    Viirustes on 3 tüüpi geene:
  • Geenid, mis kontrollivad peremees raku ainevahetust. Kasutatakse ka tänapäeval laialdaselt biotehnoloogias .
  • Viiruse nukleiinhape sünteesi tagavad geenid.
  • Geenid, mis sünteesivad valke.
    Viiruste elutsüklid rakkudes:
  • Lüütiline
    • Massiline viirusasakeste tootmine, millele järgneb raku surm. Jaguneb: a)ÄGE – surtevate rakkude arv suur. b)KROONILINE – rakud surevad, lüüsuvad. Näiteks AIDS, hepatiit C
  • Lüsogeene
    • Viiruslik nukleiinhape on DNA-kujul peremees rakus. Iga raku jagunemisega laseb ta end paljundada. Välisteguritest: stress /haigus, valgus ja see läheb lüütilisse tsüklisse, milles viiruslik DNA säilub elu lõpuni. Näiteks herpes , papiloom.

    Nakatumise viisid viirushaigustesse:
  • Aerosoolne ehk piisnakkus. Näiteks gripp , mumps.
  • Kontaktnakkus : Näiteks tuulerõuged, leetrid , punetised.
  • otse (teretatud)
  • vahendatult
  • Biovedelikud, levivad vere, lümfi ja sperma kaudu. Näiteks AIDS, hepatiit.
  • Siirutajad (sülje kaudu), see on ülekandev organism. Näiteks marutõbi, ensefaliit .
  • Toit ja jook ehk siis levib alimentaarselt. Levib veel lastehalvatuse-viirused. Kas siis toit on:
  • viirus osakestega saastunud. Näiteks teatud hepatiidi vormid.
  • Loomulikult toidus olevad viirused. Näiteks austritega levib norwalki-viirus.
  • Emalt lootele läbi platsenta. Näiteks levivad punetused, tsütohemoglobiin.
    Närvisüsteemi kahjustavad haigused: lastehalvatus , puukensefaliit
    Nahka:Leetrid, punetused
    Hingamistee: gripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik
    Seedekulgla: „kõhugripp“, reoviirused, enteruviirused, astroviirused.
    Näärmed: mumps,
    Veresooned : ebola-viirus, veritsuspalavikud – Dengue viiruspalavik
    Suguelundid : genitaal herpes
    Imuunsüsteem: HIV
    Lihased: gripp, paragripp , sindbis-viirus.
    Kaitse viirushaiguste vastu:
  • Loomulik
    • Terved biobarjäärid
    • Happeline nahk, aluseline sapp, happelin maosisu
    • Individuaalne muutlikus
    • Antikehad ja fagotsüüdid
  • Täielik meditsiiniline
    • Vaksineerimine
    • Interboonvalgud
    • Viirushaiguste süntomite leevendamine

    Viiruste jaotus:
    Nukleiinhappest lähtuv
    • DNA – rõuge-, herpes-, papilloomiviirused
    • RNA – gripi -, marutõveviirused, HIV

    Lähtuvast tõvestavast organismid
    • Bakterviirused -> FAAG
    • Brotisteideviirused (tava in ei huvita).
    • Seenteviirused (tava in ei huvita).
    • Taime viirused vähendavad palju saagikust ( kartulil ).
    • Loomade viirused (lemmikloomadel, põllumajanduse loomadel).
    • Inimeste viirused: a) loomadega ühised: marutübi b) inimestele ainult omased: lastehalvatus

    Rakubioloogia
    Rakuteooria Rakkudele omased süsteemid
    1.Kõik organismid koosnevad rakkudest 1. reproduktiivne e paljunemis ja nende elutegevuste saadustest. süsteem, mis rajaneb DNA-l
    2.Kõikide organismide rakud on 2. metaboolne
    ehituselt ja talituselt sarnased. 3. energeetiline, põhineb ATP-l
    3.Uued rakud tekivad olemasolevatest 4. piiritlev süsteem, põhineb raku
    rakkudest jagunemise teel. Kusjuures kestadel ja membraanidel.
    arengukäigus raku tüübid muutuvad ja eristuvad.
    4.Väljas pool rakku elu ei eksisteeri.
    Raku ehituslik jaotus:
  • prokarüoodid ehk eeltuumsed
  • eukarüoodid ehk päristuumsed
    Bakterite ehitus:
  • Kromosoomid. Neil on üks rõngaskromosoom, mis on haploidne ja puuduvad histoonvalke pole. Rõngaskromosoom on vabalt tsütoplasmas ja puudub raku tuum. DNA maht on väike seal. Ülesandeks: seal on geenid , mis määravad bakteri põhiaine vahetuse .
  • Plasmiid (id) - rõngaskromosoomi välised väikesed DNA molekulid, mille geenid määravad täielndavaid ainevahetuse võimalused koromosoomidele. + näide: plasmiidide vahendusel toimub kütteõlide lagundamine. – näide: plasmiidid , mis määravad resitentsus antiboiitikumitele. On olemas supertapja bakter, millel on 3-4 põhiantibiootikumi rühma suhtes.
  • Gaasivakuoolid, peamiselt vee bakterites . Ülesandeks on neil tõsta ujuvust
  • Ribosoomid esinevad suhteliselt üksikult ja vabalt. Nende ülesandeks on valkude süntees ja teistsuguse ehitusega.
  • Membraani sopistised ehk mesosoomid suurendavad mebraani pinda(bakterites sisemembaanistiku pole) ja on kinnituskohtadeks teatud kohtadele( fotosünteesivatel bakteritel kinnituvad pigmendid ).
  • Tsütoplasma on anorg .-i ja org.-i ühendeid sisaldav lahus bakterites. Ülesandeks on, et on ainevahetus keskkond. Bakterite tsütoplasma on liigumatu.
  • Vibur (id) bakterites on korrapäratu valgulise ehitusega. Bakterite viburid töötavad kettasülekande põhimõttel. Viburite liikumine on vajalik raku liikumiseks.
  • Piilid on bakterist väljaulatuvad valgulised jätked. Neil on 2 tüüpi ülesanded: rakkude kinnitamine pindadele (hamakatt, paraseksuaalsed protsessides nt. Plasmiidi ülekanne).
  • Varuainete kogumid tsütoplasmas: S, N, P
  • Rakumembraa on kõikidel bakteritel, kuid osadel bakteritel on lausa 2 membraani: sise- ja välimembraan. Ülesandeks on tsütoplasma piiritlemine ja ainete transordi teostamine rakku ja rakust välja.
  • Rakukest , olemas enamus bakteritel ja sisaldab sellist ühendit nagu peptidoglükaan, mis koosneb valgud+ SV. Näiteks pole rakukesta mükoplasmade bakteritel. Ülesaded: annab rakule kuju, kaitseb välismõjutuste eest ja osaleb transpordis.
  • Limakapsel, paljudel bakteritel esineb kõige välisem kiht. Sõltub ka kasvukeskkonnast, kas limakapslit on. ÜL: säilitab niiskust, võimaldab liikumist, seob üksikud rakud kolooniaks.
    Bakteri rakkudes pole tuuma, mitokondreid, kloroplaste , sisemembraanistiku, tubulaarsüsteemi(tsütoskeletti).
    Bakterite tegevused:
    1. Paljunemine, on väga kiire toimub amitoodi teel, tütarrakud on pärilikelt omadusdelt erinevad.
    2. Populatsiooni kasv
    • Kohanemus faas
    • Kiire kasvu faas
    • Satsionaalne faas ( surevad ja tekkivate rakkude arv on tasakaalus)
    • Ülekaaus on rakkude hukkumine.

    arvukus
    SULETUDKULTUUR aeg
    Bakterite paljunemisele on vajalikud:
    • Vee kättesaadavus rakkudele
    • pH rakkudele
    • temperatuur
    • toitained
    • soolsus rõhk

    Ürgsed arhebakterid paljunevad äärmuslikemates tingimustes kui tavalised pärisbakterid.
  • Sporulatsioon on omane vaid osadele bakteritele, 1.rakust tekib tavaliselt 1 spoor => bakterid sprooridega ei paljune. Spoore on vaja levikuks ja ebasoodsate tingimuste üle elamiseks. Erand: spooride abil paljunevad aind aktrnomütseedid.
  • Suhe hapnikuga:
    • Aaeroobid, hapnik on nende jaoks mürk. Nt. Põhja, muda bakterid
    • Aeroobid , kasutavad hapniku hingamiseks, elavad naha pinnal vees jne.
    • Vahepealsed, neid on väike rühm. Võivad elada hapnikuga ja hapnikuta.

    Bakterid võivad ka teisi oksüdeerijaid peale hapniku. Nt: SO4(astmel-2)
  • Muutlikus, võrreldes päristuumsetega on mutatsioone päristuumsetel vähem. Põhjus: avalduvad kõik mutatsioonid ja põlvkonnad vahelduvad kiiresti.
  • Ainevahetus
  • Autotroofid nt. FS-d kemosünteesivad
  • Heterotroofid nt. Saproobid, sümbiondid, patogeenid
    Ainevahetuse kiirus on 10-100 x kiiremad kui päristuumsetel
    Inimene ja bakterid:
    Bakterhaigused
  • Nakkusviisid:
    • Aerosoolne: tuberkoloos
    • Toit/jook: salmoneloos, düsenteeria
    • Siirutajad: borrelioos , erlihhioos
    • Kontakt: deetanus
    • Biovedelikud:
    • Emalt ->lootele: plantsenta

    Närvisüsteemi kahjustuvad haigused: deetanud, korrelioos,potulism
    Nahka kahjustavad: akne, siberikatku nahavorm, roos(erüsiipel), sarlakid , muhk katk.
    Hingamisteed kahjustavad: läkaköha, tuberkuloos , difteeria, legionelloos
    Seedekulgu kahjustavad: salonelloos, düsenteeria, jersinjoos
    Suguelundid: klamüüdia, konerraa
    Lihased: lihasööja bakter
    Meelelundid : keskkõrva põletik, odraiva
    Organismi tervikuna : veremürgitus-seksis
    Kaitse bakterhaiguste eest:
  • Loomulik
    • Terved biobarjäärid
    • Agresiinve keskkond, happeline nahk, aluseline sapp
    • Antikehad, fagotsüüdid
    • Loomulikud mikroobikooslused. Kõige rohkem on: seedekulglas, suguelundis (naiste), nahas, limaskestas. Kaitse tagatakse: konkurentsi põhimõttel(bakterid hõivavad sobivad elupaigad ); ja keemilised agresiivsete ühendite eritamisega(nt. Piimhape, vesinikferrosiid, tsükliline glutamiinhape).
  • Täiendav
    • Vaktsineerimine
    • Antibakteriaalne ravi, selle põhiliseks esindajaks antibiootikumid.

    Bakterid on kosmopoliitsed see tähendab, et levinud kõikjal seal kus on elu. Miks?:
    • Väiksed mõõtmed
    • Kiire paljunemine
    • Vastupidavad äärmuslikele tingimustele
    • Väga erinevate C(süsinike) allikate kasutamine
    • Eritüübilised energia hanke viisid on bakteritel
    • Võime moodustada spoore, mis säilitavad eluvõime üli pikaks ajaks.

    Kestade süüsteem:
    • Taimerakud :
      • Esikest on veniv ja elastne ja see tähendab, et rakk kasvab. Tuleb juurde valgud, pektiinid, tselluloos
      • Teiskest, mis tekib esikestast sisse poole. Tuleb juurde ligniin , SiO2 / CaCO3

    Naaberrakkude tsütoplasmad on omavahel ühendatud plasomtestidega.
  • Taime rakukest kaitseb:
    • Siserõhueest
    • Mehhaaniliste välismõjutuste eest
    • Annab kindla kuju
    • Osaleb kaudselt ainete transpordis
    • Bioloogiliste ohutegurite eest.

    • Koostis: kitiin, mannaanid, valgud, mineraalühendid
    • Protistide rakukestad
    • Väga varieeruva koostisega: SV(mitmekülgsed), valgud, mineraalid
    • Loomarakukestad:

  • Vaid munarakkudel on kestad loomarakudest.
    • Munarakkudest kanamuna näitel saame eristada järgmisi kesti:

  • lubikest(koor)
  • valkkest(munavalge)
  • rebukest( munakollane ), valguline ja ülesandeks, et takistab munakollase laiali valgumist..
    Raku membraan päristuumsetes:
  • Membraan on elastne
  • Molekulid liiguvad piki membraani.
  • Vedelikmosaiikne membraani mudel
    Raku membraani ülesanded:
  • Ainete valikuline transport:
  • Ei vaja energiat
  • Difusioon – ainete liikumine kõrgemalt konsedratsioonilt madalamale. Nt. Aldeoolide difosioonide kopsudes, lõhnade haistmine
  • Osmoos – lahusti ehk vee liikumine lahjemast lahusest kangemasse kuni konsedratsiooni võrdsustamiseni. Näiteks vee imamine juurtega, põhineb sellel, et lahuse konsendratsioon on kõrgem kui mullal. Näiteks karastusjookide joomine janu kustutamise eesmärgil.
  • Passiivtransport – ainete liikumine läbi membraani läbi kandjate. Seda mõjutab kõige rohkem vabade kandjate valkude huk. Näiteks biosüsteemides transporditakse nii mõningaid aminohappeid, orgaanilisi happeid , ravimeid.
  • Vajab energiat
  • aktiivne transport
  • Liikumine
  • Amöboidne liikumine, iseloomustab amööbe ja sabatuid sperme(puukidel).
  • Membraani saab liikumiseks kasutada ka kandva pinnana, virvituskile iseloomustab keerdviburlast, kes liigub nii.
  • Plasma membraanide funktsioon
  • Tagab eritüüpi rakkude kokku panemis viisi
  • Plasma membraan tekitab pinnalaengu, aga eriti oluline on see muutumine närvirakkudes.
  • Membraani abil toimub ainete haaramine või eemaldamine ja selle protsessi aluseks on sopistumine. Membraan võib sopistuda sisse(jaguneb 2-ks: fagotsütoos - tahke ja pinotsütoos – vedel) või välja.
  • Membraanis paiknevad sünteeskompleksid.
    Sisemembraanistik:
  • Tuumaümbris
  • Koosneb kahest membraanist ja nende vahelisest ruumist. Tuuma ümbrises on poorid ehk avad ja nende kaudu toimub ainevahetus tuuma ja poori vahel. Nendes poorides on väga tõhusad kontrollsüsteemid.
  • ja 3 sileda ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik
  • Siledapinnaline: see on membraansüsteem, milles
  • sünteesitakse SV ja lipiide, väga erinevatel otstarbetel.
  • Lihasrakkudes säilitatakse vajaliku Ca.
  • Maksarakkudes toimub seal kehavõõraste ühendite lagundamine.
  • See struktuur täidab säilitus ja transpordi funktsiooni.
  • Karedapinnaline: membraan süsteem, mis on kaetud ribosoomidega.
  • ülesandeks valkude süntees
  • valkude transport
  • valkude kondentseerimine
  • valkude säilitamine
  • –„-„-
  • Golgi kompleks – plaatiatest membraan kogumitest moodustunud struktuur, milles toimub:
  • Ainete sortimine
  • Ainete muutmine. Nt. Lihtvalkudest tehakse liitvalgud. Näiteks lipiididele lisatakse glükoosi jääk.
  • Ainete konsendreerimine
  • Ainete pakendamine membraanidesse transpordiks , nii et tekivad endosoomid
    • Raku jagunemisel on Golgi kompleks membraanide varu, juure tipurakkudes toodab lima, ja see kaitseb kasvukuhikuid. Spermi peas on muundunud Glogi kompleks see on akrosoom – see sisaldab lagundavaid ensüüme, et tungida läbi naise suguraku.

  • endsoomid – kujutavad endast mitte aktiivses olekus membraani pakendatud materjal, mida kasutatakse raku sees või väljas pool rakku.
  • lüsosoomid on membraan struktuurid , mis sisaldavad lagundatavad materjali ja aktiivse toimega ensüüme. Jaotatakse materjali päritolu alusel:
  • autofaagia – endalagundamine. Näiteks surnud rakkude lagundamine, nälgus, ajutiste struktuuride taastumine esialgses olekus(emaka taandareng pärast sünnitamist ja verevalumite taandaereng). Näiteks looduses kullese saba taandareng, putukatel moondega arengus vastsekudede lagundamisel.
  • heterofaagia – algloomade toitumine, kaitsesüsteemi õgirakud inimeses.
    Kõik need 6 on ühe süsteemi osad.
    Vakuoolide süsteem
    On olemas kõikides päristuumsetes rakkudes. On õhekordse membraaniga ümbritsetud raku mahuti ja moodustab sisemembraani omadest.
    Taimerakkudes:
    • keskne struktuur, mis täidab suure osa, ja võib olla mitte vakuooli taimes.

    Vakuoolide ülesanded:
    • vee- ja toitainete säilitamine.
    • Vnemates rakkudes jääkainete säilitamine.
    • Toimuvad hüdrolüüsivad protsessid.
    • Aitab kaasa siserõhu tekkele.
    • Reguleerivad raku mahtu ja mõõtmeid.
    • Saab reguleerida tsütoplasma pH-d.
    • Vakuoolidesse kogunevad vesilahustavad pigmendid ehk beetatsüaanid, kantšuk heveapues ja mürgid alkoloidid .

    Loomarakkudes :
    • Neid on vähe, on väikesed, osades rakkudes.
    • Sisaldava lipiide.

    Vakuoolide ülesanded:
    • Talletus funktsioon noortes rakkudes.
    • Vanemates rakkudes ladestus funktsioon.

    Sennerakkudes:
    • Keskmiste mõõtmetega ja sisaldavad lipiide

    Vakuoolide ülesnne:
    • Varu funktsiooni täidavad.

    Protistides:

  • seedevakuoolid on sisuliselt lüsosoom.
  • Osmoregulatoorsed vakuoolid.
    Tubulaarne süsteem
    Päristuumsetes rakkudes.
  • TASAND
  • Mikrofilamendid: peenikesed, läbimõõduga 6-8 cm. Näiteks Aktiin/müosiin on olemas kõikides päristuumsetes rakkudes.
  • Vahepealsed filamendid, nende läbimõõt on 10 nanomeetrit(nm). Näiteks lamiinid /keratiinid.
  • Mikrotorukesed ja mikrotuublid, nende läbimõõt on 25 nm. Näiteks alfa- ja beta- tubuliin ja on seest õõnsad.
  • Tsütoskelett – on kõikidest eelmisest 3-st tasemest kokku.
    • Kõikidele päristuumsete rakkudele omane, valguline sisetoes

    Ülesanded:
    • Annab loomarakkudele kuju.
    • Tagab loomaraku liikumise. Näiteks amöboidne liikumine. Tagab tsütoplasma ringliikumise.
    • Tänu tsütoskelettile saab moodustada sopistidid, mis võivad olla: väikse mahulised ehk mikrohatud ja ulatuslikud sopistused ehk kulend .
    • Tsütskelett fikseerib raku struktuuride asukohta .
    • On vastavate valkudevaru.
    • Tagab seosed erinevate raku osade vahel.

  • TASAND – Mikrotorukestest moodustunud
  • Ripsmed ja viburid – korrapärase siseehitusega.
  • Ripsmed: oluliselt lühemad ja peenemad kui viburid, aga neid on olulisemalt rohkem. Ripsmete talitus on kooskõlastatud
    Ripsmed esinevad: ripsloomadel( kingloom ), ripsepiteel( hingamisteedes ja naistel munajuhas).
    Ripsmete ülesanded:
  • raku liikumine
  • raku lähi keskkonna muutmine
  • jääkainete eemaldamine hingamisteedest
  • liikumatu ripsmed võivad olla retseptoriteks
  • Viburid: pikemad, jämedamad ja neid on oluliselt väehem
    Viburid esinevad: viburloomadel(silmviburlasel, koppvetikatel, lamblja – maksaparasiit). Iseloomustab enamike sperme.
    Ülesanded:
  • raku liikumine:mis on sõudev või pöördev.
  • Tagada raku lähis keskkonna muutmine
  • Tsentrioolid – 9x3-kaupa organiseeritud mikrotuubulid , seest õõndsad. Tavaliselt on tsentrioole rakus 2 ja nad paiknevad üksteise suhtes risti, mis kokku moodustavad tsentrosoomi.
  • Tsentrosoomi ülesanded
  • osaleb raku jagunemisel, kindlustades kromosoomide täpse jaotuse tütarrakkude vahel.
    Sisaldiste süsteem päristuumsetes rakkudes
    On erinevate ühendite kogumid või molekul kompleksid päristuumsetes rakkudes.
  • Toitelised ehk varuainelised. Näiteks SV, tärklise terad taimede rakkudes, glükogeeni kogumik loomarakkudes, rasva kogumik loomarakkudes; lipiidised, valgud
  • Kaitselised.
    • Näiteks oblikhappe kristallid ( spinat , jänesekapsas) – kaitsevad taimi ära söömise eest:

  • Hapu maitse
  • Oblikhape seob kaltsiumi.
  • Hoblikhape suurtes kogustes on mürgine.
    • Näiteks melaniin – kaitseb ultraviolett kiirguse eest. Melaniini hulga järgi saab ultraviolett kiirguse tunldlikuse teada: tumedad juuksed, pruunid silmad, tõmmu nahk. Tagab kaitse 3-l viisil.

  • neelab kiirgust
  • peegeldab kiirgust
  • haiutab kiirgust
  • on nõrk antioksüdant
  • Funktsionaalsed
  • Ribosoomid esinevad:
  • vabalt tsütoplasmas
  • seotult tsütoplasmavõrgustikus
  • mitokondrites ( tesist sugused ribosoomid)
  • Koosnevad:
    • Erinevatest valkudes ja RNA tüübist
    • Ehituslikult on ribosoomis 2 üksust: väike ja suur.Selleks et need üksused saaks toimida peab nendega liituma mRNA molekul.
    • Ribosoomide põhi ülesnne on valgu süntees.

    Topelt membraansed struktuurid
  • Mitokondrid – on kõikides aeroobsetes päristuumsete rakkudes
    Ehitus:
  • Koosneb 2-st membraanist: välisest ja sisesest( hästi liigestunud). Seal on sopistused ehk kristad .
  • 2 ruumi on: a) esimene jääb sise ja välimembraani vahele, b) teine sisemembraani sisse. Lõhustavad ensüümid on seal.
  • Mitokondri sees on vesilahus süsteem, mida nimetatakse mitoplasma/ maatriks . Mitoplasmas on oma autonoomne DNA, omad RNA-d, omad ribosoomid = kokku oma valgu süntees. Mitokonder sisaldab pigmente, mida nim. tsütokroomid.
    Talitus:
  • Hingamine raku tasndil s.t, et ettevalmistatud toitainete suhkrute, hapete ja aminohapete süsinikskelettide järk-järguline lagundamine hapniku ja ensüümide kaasabil-> hingamise tulemuseks on vee ja süsihappegaasi teka, soojuse hajumine. Erand pruun rasvkude, milles on valk termogeniin, mis plokib ATP ja sellest tuleb 100% soojust.
  • Mitokondrite aktiivsus on geneetiliselt määratletud. Kui pärast tõusmist temp. Tõuseb, siis need lõhustavad aineid(ei lähe paksemaks).
    Palunemine:
  • Pooldumine
  • Pungumine
  • Vana mitokondri sisse moodustub 2 uut.
    Mitokondrite arv rakus ja seda mõjutavad tegurid.
  • 1... rakusisesed parasiidid
  • 10(astmel 6)
  • )10(astmel2...10(astmel3)
  • Sõltub suurusest
  • Mida aktiivsem energiat seda rohkem mitokondreid
  • Kokku puutest hapnikuga, kui hapniku pole pole ka mitokondrit.
    Päritolu:
  • Tekkisid endosümbioosi teel, mis on kunagised aeroobsed bakterid, kes asusid elama päristuumsetesse rakkudesse
  • Kloroplastid
    Esinevad:
  • Valgusele eksponeeritud päristuumsetes rakkudes ja protistides.
    Ehitus:
  • 2 membraani 2 ruumi
  • Välismembraan ja hästi liigendunud sisemembraanistik
  • Sisemembraani struktuuristik kannab nimetust Tülakoid(neid 2 tüüpi):
  • riidad ehk graannitülakoidid
  • stroomatülakoidid
  • Tülakoidide membraanis on valgust neelavad pigmendid ja fotosünteesi valgusstaadiumis osalevad valgud.
  • Strooma – on valguline vesilahus, mis sisaldavad erinevaid ensüüme süsihappegaasi sidumiseks, esmast säilitus tärklist, lipiide. Stroomas on autonoomne DNA, omad RNA-d, omad ribosoomid ja enda valgu sünteesi süsteem.
    Talitlus:
  • Põhi ülesandeks fotosüntees,valgusstaadiumi eest vastutavad sisemembraanistiku pigmendid(klorofüllid/ karotenoidid ) ja pimestaadiumi eest strooma ensüümid.
    Kloroplastide moodustumine:
  • Kloroplastid tekivad jagunemise teel.
  • Tekivad algsetest proplatiididest.
  • Tekivad teistest plastiidistest kas välis või sise tingimuste käigus.
    Kloroplastide arv ja seda mõjutavad tegurid:
  • Taimerakkudes varieeruvalt vähe ja on 10... 10(astmel 2)
  • Sõltub raku valgustatusest
  • Sõltub koe tüübist.
  • Sõltub raku suurusest.
    Päritolu:
  • Endosümbioos, arvatakse et nad olid kunagi vabalt elavad autotroofsed bakterid, kes asusid elama päristuumsetesse rakkudesse.
    Kloroplastide ja mitokondrite võrdlus erinevused ja ühisus.EKSAMIL!
  • Teised plastiidid :
  • Proplastiidid
  • Kromoplastiidid, erinevaid värvilisi pigmente sisaldavad karotenoidid/ksantofüllid plastiidides.
    Ülesanded:
  • Ligimeelitamine(vili).
  • Antioksüdant
  • Leukoplastid – neis on peamiselt kaitse funktsioon, milles on olemas. On seentes viljades mugulates .
  • kõige rohkem tärklist sisaldvad
  • valke sisaldavad
  • lipiiide sisaldavad
    Plastiidide üleminekud
    Kloro-; kromo - ja leuko üleminek
  • kloroplast läheb üle kromoplastiks – viljade küpsemine,nt. Roheline tomat läheb kollaseks või punaseks.
  • Kloroplast läheb leukoplastiks – rohelised taimed muutuvad pimedas . Näiteks suvel muru peal oleva nõu all on teistsugune muru.
  • Kromoplastid lähevad kloroplastideks – taimede säilitusjuurte eksponeerumine. Näiteks porgand , kaalikas naeris, aga peet ei lähe.
  • Leokoplastid kloroplastideks – kartuli mugulad valguse käes nii kasvu ajal kui ka pärast saagi korjamist.(kartulid muutuvad roheliseks ja neid ei või süüa, sest tekivad mürgised alkoloidid: solaniin ja sakoniin( klorofüll pole mürgine).
    Rakutuum
  • Juhib elu tegevust
  • Vastutab palju nemise eest
    Mõlemat ülesannet täidab üks tuum. Näiteks erandiks on kingloom, seal on 2 tuuma: makrotuum ja mikrotuum.
    Tuuma kuju:
  • Ümar, ovaalne
  • Pklikes rakkudes on ka tuumad piklikud.
  • Segmenteerunud kujuga tuumad, neid leidub leukotsüüdides.
  • Tuumalingud, on kasvajarakkudes.
    Tuumade arv:
  • Teatud elu etapi tuum puudub. Näiteks erütrosüüdid loodetes.( vereloome eest vastutavad põrn ja punane luuüdi roides)
  • Ühes rakus üks tuum, valdav enamus päristuumseid rakke
  • Ühes rakus 2 tuuma: kingloomas, kahetuumsus(dikaarion) on omane teatud elu perioodil seentes
  • Ühes rakus palju tuumasi. Näiteks in. kehas skeleti- ja südamelihasrakud, paljudes ripsloomades(opaalloomas) ja inimesel parasiteeriv ripsloom koli pusarake( sealt saab selle).
    Tuuma ehitus:
  • Pealt katab tuuma tuumaümbris(vaata sisemembraanistik).
  • Tuuma sees on karüoplasma, kus on lahustunud kujul kromosoomid.
  • Kuid teatud kromosoomi lõikude koondumisel moodustuvad tuumakesed. Rakutuumas on tuumakesi 1-3. tuumakesed on ajutised strukduurid, enne raku jaugunemist kaovad ära, tuumakestes toimub ribosoomi RNA süntees. Sünteesitud ribosoomi RNA läheb tuumast välja tuuma spooride kaudu.
    Kromosoomid
    Isekordistuvad molekulkompleksid, mis koosnevad DNA-st, RNA-st ja valkudest ning mis sisaldavad geene.
    Jaotatakse:
    1. Kuju
  • Eeltuumsetes
  • Pärsituumsetes lineaarsed kromosoomid.
    2.Ehituse
  • 1 kromodiitne kromosoon 1 Dna molekul, leidub rakkudes, pärast rakkude jagunemist.
  • 2kromotiidilistes 2 DNA molekuli, leidub rakkudes, rakkude jagunemise algfaasides.
    Koostis:
  • 1kromotiitne kromosoom
  • Keskel rinf tsentomeer(esmane soonis)
  • 2 pikka osa on õlad/ haarad , vöödistus
  • Pika asja otsas on telomeerid, iga jagunemisega kaob otsas. Lõputu kordi päristuumsete rakud jaguneda ei saa.

  • Kromosoomide arv
  • Eri liikidel on erinev arv kromosoome(päristuumsetes- väikseim krom arv 2-naaskelsaba, troopilises sõnajalas imbes 1000krom-i)
  • Kromosoomistik
  • Haploidne(n) kromosoomistik, seda on bakterites, paljude hallitus seente rakkudes, sugurakkudes .
  • Dipolidne(2n), kõik kromosoomid on kahes korduses. 1 koplekt on saadud ühelt vanemalt ja teine teiselt , ehituselt sarnaste kromosoomide paarid moodustavad homoloogilised kromosoomid. Näiteks: 22 paari homolooge mehel, + 1 paar: XY ja naisel on 23 paari homolooge, + 1 paar: XX. Esineb enamike päristuumsete keah rakkudes
  • Polüploidne(3n...10n). Näiteks teatud taimede ja seente rakud. Enamik kultuur sorte on.
  • Kromosoomistik isendi tasemel
  • Karüotüüp
  • Karüogramm on liigile omane kromostoomistik
  • Kromosoomistik on stabiilne näitaja ja kromosoomistiku põsivus isendi tasemel saadakse, sellise raku jagunemisega, mida nim. mitoosiks ja põlvkondade vahetusel, mida kutsutakse meioosiks.
  • DNA koromosoomi koostises esineb 3. kujul:
  • Unikaalne (ühes korduses), sinna kuulub umbes 50 %
  • Mõõdukalt korduv ja siia kuuluvad ka umbes 50% geenidest(rRNA geenid ja tRNA geenid)
  • Kõrgkordus DNA, geene ei sisalda, on pigem ehituslik ülesanne.
  • Ehituslik struktuur
  • Heterokromatiin on tihe ja kondenseerunud
  • Eukromatiin (avalduv ja on informatiivne ülesanne on diffuusne.
    Tsütoplasma
    On lahus, mis täidab raku sisemust.
    Leidu 2 tüüpi ühendeid:
  • anorgaanilised
  • H2O 60...80%, muduusid üle 95%, eostes 15%
  • Ioonid(katiioonid)
  • Soolad (silikaadid, karbomaadid ei lahustu)
  • orgaanilisised ühendid
  • süsivesikud
  • aminohapped, valgud
  • orgaanilised happed
  • nukleotiidid, nukleiinhapped(RNA)
  • pigmendid ehk värvained
  • emulsioonina esinevad lipiidid
  • alkoholi molekule võib ka leiduda tsütoplasmas
    Tütoplasma on erinevate ühendite bioloogiline reserv :toitained
    Tsütpl on ainevahetus keskkond.
    Tütopl. kogunevad jääkained, aga teatud piirini.
    Tsütopl. on pidevas ringliikluses (eeltuumsetes tsütopl. ei liigu, bakterid päristuumsetes suuremad ka).
    Päris tuumsete rakkude mitmekesisus
    Väiksemad/suuremad:
  • Väiksemad- mass ja mõõtmed on väikesed, need on enamasti rakusisesed parasiidid, protistid.
  • Suuremad- mass(kõige suurem jaanalinnu muna 2,3kg) ja mõõtmed( kõige suurem hiidkalmaari närvirakud).
    Põhilisi rakku tüüpe on 3:
    Kest Varusüsivesikud
  • Taime rakkud +(3komponendid) tärklis

  • Seene rakud +(kitiin ja manaanist koosneb) glükogeen
  • Loomarakud -( hulkraksed ) - ) lubi ja valk kestad glükogeen
    Varusüsivesikud
    steroolid
    tsentrioolid
    plastiidid
    taime
    tärklis
    fütosterool
    - (erandiks on vetikad)
    + 4 tüüpi(pro, kloro, kromo ja leuko)
    seene
    glükogeen
    ergosterool
    Liigiti esinevad või puuduvad
    -
    loom
    glükogeen
    kolestorool
    Alati olemas
    -
    ainevahetustüüp
    toitumisviis
    Vitamiinide süntees
    Jagunemisvõime kunstlikus keskkonnas
    Taime
    autotroofne
    Osmootne -adsorptiivne
    Täiuslik
    Piiramatu
    Seene
    heterotroofne
    Osmootne-adsorptiivne
    Rahuldav
    Prriamatu
    Looma
    Osmootne(membraani sopisutmine)
    Puudulik
    Piiratud
    Paljunenmine
  • Endasamaste või endasarnaste isendite moodustamine liigi säilitamise eesmärgil.
    Paljunemine jaguneb
    Suguline mittesuguline
    Vegetatiivne eoseline
    Ühe raku tasandil hulkraksuse tasandil
    Vegetatiivne palju nemine ühe raku tasandil
    Vegetatiivne palju nemine hulkraksuse tasandil
    Taimeriik
    Paljunemine toimub nende vegetatiivsete organite või osadega(püsikud taimed)
  • Toimub muununud võsudega:
  • Mugul : kartul
  • Sibul : tulb, nartsiss
  • Risoom : iiris , orashein, maikelluke
  • Juurtega: võilill, ohakas, ploomid , kirsid.
  • Võsundid: maasikas, hanijalg
  • Lehed: Aas-jürilill
  • Sigitaimedega: Pung -kriburohi
  • Okstega : paljud, paplid, sõstrad
    Seeneriik
    1)Üksikud seeneniitide e hüüfidega
  • Seeneniidistiku osa e mütseeliga (hüüfide kogumi osa).
    Loomariik
  • pooldumine piki ja risti(nt ainuõõsed, erinevad ussid -lameuusid)
  • pungumine( nt magevee hüdra)
  • fragmentatsioon, s.t et vanema organismi keha jaugneb mitmeks osakaks ja igast osast kujuneb uus organism(nt merisiilikud, meritähed).
  • Pedogenees , s.t. et vastse sees tekib uus põlvkond vastseid(nt imiussid ).
  • Polüembrüonite teke e. ühe munaraku mitmikud , s.t. et embrüo arengu algetappidel jaguneb see kaheks või enamaks osakas(nt imetajad).
  • Geget. Paljunemine on vanim paljunemisviis.
  • Vajatakse vaid ühte vanem organismi.
  • Veg. palj. on suht kiire
  • Teatud juhtudel annab arvuka järglaskonna
  • Järgalased omavahel ja vanematega kineetiliselt identsed
  • Pärilikuse muutlikusemäär väike ja juhuslik.ainsaks muutlikuse allikaks on mutatsioonid keha rakkudes
  • Vaid veg. palju. organismid evulotioneeruvad aeglaselt ja minimaalne pärilikkuse muutumus.
    Rakutsükkel, mitoos
    Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teise jagunemiseni. On ka interfaas + mitoos. P, M, A, T(mitoos)
    G1 faas: kasvab ja taastab raku
    struktuuride arvu, kasvu alusek
    on intensiivne süsteem. G0-faas
    G0-faas: eriline soike KP
    ja puhkefaas,
    ei jagune(lõplikut
    plokeeritud -närvirakkudel) G1-faas
    ja ei ei paljune G2-faas
    S-faas ehk sünteesifaas:
    Dna kahekordistuimine
    Toimub. S-faasi lõpuks on
    Ühe kromotiidilised
    muundunud kahekromo- G0-faas
    tiidilidteks. S-faasi lõpuks on
    suurenenud KP
    tuuma mõõtmed.
    Kontrallitakse kas DNA on kaheko- KP üldine
    Distunud, ja kas DNA struktuuris ei
    Leidu vigu.
    G2-faas:S-faasi läbimisel järgnneb S-faas kindlalt G2-faas kindlalt. Seal toimub tubuliin valkude süntees. Sünteesitakse varuks RNAd .Kontrollpunkt kontrollib üldist valmidust mitoosiks.
    Vea avastamisel:
  • Rakk sunnitakse programeeritud enesetapule ehk apoptoosile.
  • tulevad spetsiaalsed tapjarakkud ehk killerrakud, mis hävitavad selle raku.
  • Väärastunud rakk läbib kõik kontrollpunktid ja hakkab jagunema , sellisel juhul luuakse kasvaja eelne seisund.
    Mitoos on päristuumse raku jagunemine, mille tulemusena tekivad sama aploidsusega, kineetiliselt võrdsed tütarrakud.
    Jaguneb:
  • Karüokinees e. tuuma jagunemine
  • Tsütokinees tõtoplasma jaotus
    Mitoos loomarakus
    PRO-faas
  • kahekromotiidilised pakitakse ühte trantsportvormi.
  • Kaob tuumake
  • Kaob tuuma ümbris
  • Tsenrioolid hakkavad liikuma raku poolustele .
    META -faas
  • Rakukeskosas on kahekromotiidsed kromosoomid
  • Kormosoomide arv on kõige kergemini loendatav
  • Tsentrioolid on raku poolusel
  • Käeviniidid kinnituvad ühelt poolt tsentrioolidele, teiselt poolt kromosoomide esmase soonise piirkonda.
    ANA-faas
  • Toimub kahekromotiidiliste kromosoomide lahknemine poolustele jõuavad ühe kromotiidilised.
  • Lahknemine on sünkroone.
  • Lahknemine toimub mööda käeviniide mootorvalkude abil.
  • Poolustele jõuavad ühe kromotiitsed kromosoomid.
    Inimese rakk anafaasis:46 ühele ja 46 teisele poolele!
    TELO-faas
  • Toimub ühekromotiidiliste kromosoomide lahti pakkimine.
  • Moodustuvad tuuma ümbrised.
  • Rakk valmistub tsütokineesiks(2 tüüpi:a)kestaga rakkudel-taine ja seenerakkudel, moodustub vahelamell ja sellele mõlemal pool kujunevad rakukestad.b)loomarakkudel- tsütoskeleti abil raku membraan nöördub sisse ja raku eralduvad teineteisest.)
    Inimese keharaku mitoos
    faas
    Kromosoomide ar
    Dna molekulide arv
    G1-faas
    46
    46
    S-faas
    46
    92
    G2-faas
    46
    92
    profaas
    46
    92
    metafaas
    46
    92
    Anafaas lõpp
    92
    92
    Telofaasi lõpp+tsütokinees
    46
    46
    Kontrollida rakkude jagunemist organismis:
  • Ööpäevane rütm
  • Neurohumoraalne regulatsioon (närvi ja hormoon mõjutustega saab mitoose pidurdada või kiirendada).
  • Regulaator valkude mõju
  • Kasvufaktorid-kiirendavad mitoosi( aga p53 pidurdab mitoose).
    Mitoosi bioloogiline tähtsus:
  • Suureneb rakkude arv, organism kasvab (hulkraksed)
  • üherakulistel moodustuvad tänu mitoosile uued organismid.
  • hukkunud ja surnud rakkude asendamine( vigastuste paranemine).
  • Mitoos võimaldab rakkude eristumist teatud juhtudel. Näide 1 taimedel: kambiumirakk jaguneb kambiumirakkuks ja teine rakk eristub, sõltuvalt asukohast( läheb siis puidurakuks või niinerakuks). Näide 2 loomadel- vereloomerakud punasesluuüdis(1 rakk jääb tüvirakuks ja teine eristub mingiks vererakuks).
  • Bioloogiliselt väärastunud rakkude jagunemine paneb aluse kasvaja tekkele.
    Eoseline ehk sporogoone paljunemine
    Toimub eriliste üherakkude ehk eoste abil, esineb seenetel ja eostaimedel.
    Eoseline paljunemine Hallikutel:
  • Alamatel hallikutel moodustuvad eosed nutis ehk sporangiumis, korraga vabanevad kõik eosed. Näiteks nutthallik.
  • Kõrgemad hallikud nendel eosed valmivad koniidikandjatel ja eosed vabanevad järk-järgult. Näiteks pintselhallik .
    Eoseline paljunemine kübarseentel:
  • Eosed valmivad viljakehal, sõltuvad seene kuuluvusest:
  • Puguseentel, kottseentel valmivad viljakeha sees. Näiteks eoskotis( 4..8 eost). Sellised on mürklid.
  • Kandseened , moodustuvad eoslava kübara all,on 3. vormis(eoslehed- riisikad , pilvikud, kärbseseened, oeoslavad esinevad torukestena- puravikud , torikud, ja veel 1???) Eosed tekivad rakuväliselt eoskandadel iga raku kohta 4osa.
    Eostega paljunemine eostaimedel:
    Sammaltaimed :
    Eos(n)  eelniit(n)  sammaltaimed(n)( risoidid , vars, lehed)  isanesuguorgan anteriid(n), tekivad spermid (n) ja emane suguorgan(n) , tekivad munarakud (n) MITOOSIGA!(erand) sugoot(2n)(anteriidis kupar(2n)  eoste eelrakud (2n)
    Spoorne Meioos!
    Sõnajalgtaimede arengutsükkel:
    Eos(n)  eelleht (n)  anteriid(n) isane (spermid n) ja emane arhegoon (munarakud n)MITOOS!  sügoot(2n)  sõnajalg(2n)  lehtede all eosed(2n)  eoste eelrakud(2n)
    Spoorne meioos!
    Eostega paljunemise eripära:
  • väiksed eosed aitavad hõlpsalt levida .
  • Eostel on paksud kestad, mis tagavad pikaajalise säilivuse.( keskmiselt 10(astmel 2).
  • Eostes on vähe varuaineid ja see põhjustab ka pika idanemis perioodi.
  • Eostes esineb pärilikmuutlikus.
  • alati on võimalikud mutatsioonid, sagedalt
  • eostes esineb ka kombinatiivne muutlikkus, tänu spoossele meioosile.
  • Kõik eosed on tugevad allergeenid.
  • Uus organism võib moodustuda, kas otselt eostest või uue organismi moodustamiseks peavad eosest arenenud struktuurid omavahel liituma.
    Suguline paljunemine
    Sugulisepaljunemise bioloogiline eripära:
  • Üldjuhul vajatakse 2-te vanem organismi, on erandeid näiteks liitsugulaste organismide puhul ja suguliselt paljunemise erivormide puhul.
  • Vaja kõrgelt spetsialiseerunud sugurakke. 2 suundumust: I sugurakutüüp ( väikesed, liikuvad, varuaineteta), II tüüp (suured, liikumatud, varuainetega).
  • Vaja sugurakkude liitumine(ka siin on erandeid)
  • sugulisel paljunemisel on kõige suurem pärilikkumuutlikuse aste.
  • Väga selgelt avalduv ploitsuse vaheldumine (ha- ja diploitsus).
  • evulutsiooniliselt kõige hilisem viis.
    Paretenogenees-neitsisigimine
    Organismi areng viljastamata munarakust. Esineb taimedel kui ka loomadel(selgrootutel-lülijalgsed-putukad, selgroogsetel, aga puudub imetajatel.
  • võivad tekkida ahploidsed organismid-areng algab sellega haploidsest munarakkust.
  • Võivad tekkida ka diploidsed organismid- aren algab diploidsest munarakkust, pseudoviljastumine- munarakk +polotsüüt.[HARVA]
    isend
    sugu
    ploidsus
    viljakus
    Töölis mesilane
    emane
    2n
    - vastesete erinevatel hooldamisel kujuneb
    Emane mesilane
    emane
    2n
    + „-„-„
    Isased“ lesed “ mesilased
    isased
    N sugurakud metootiliselt
    Paretenogeesi bioloogiline tähtsus:
  • Võimaldab paljuneda äärmuslikes levikutingimustes:nt kõrbetes, kõrgmäestikes, kus on hõre asustus tihedus ja partneri kohtamis on väike.
  • Võimaldab eksisteerida ainult emastena( umbes 20 liiki kõrbesisalikke)
  • Võimaldab kiiresti massilist arvukuse tõusu( suvised lehetäid).
  • Paretenogenees tagab isendi pärilikkusemuutuse.
  • paretenogenees võib olla kohustuslik (emastena eksisteerivad kõrbesisalikud), vahelduv(lehetäid), kunstlikult esilekutsutud (siidiliblikate kasvatamine).
    Günogenees
    Sugulisepaljunemise erijuhtum, kus tomub viljastumine, kuid uus organism areneb vaid munaraku iformatsiooni baasil, spermi infot ei kasutata. Tekkivad organismid on emased. Näiteks eestis areneb nii hõbekoger.
    Androgenees
    Tomub viljastumine, kuid uus organism areneb vaid spermi info baasil, munarakk lihtsalt arengu keskkonnas. Looduses ei esine. Katsetel saadud loomadel(siidiliblikad) ja esineb ka tuakal ja maisil.
    Spermatogenees
    Koht:
  • Toimub paarilistes munandites. Vääniliste seemnetorukeste spermatogeneeses epiteelis.
    Algus-lõpp:
  • Spermatogenees algab looteeas munandialgmete ja ürgasugurakkude eristumisega . Looteeas toimub põhiliselt eelrakkude paljunemine.
  • Spermatogonees taas algab suguküpsuse algamisega( 12-14 aastased).
  • Spermatogonees toimub elulõpuni.
    Kestvus:
  • (ajaline periood, mis on vajalik ühest eelrakust 4 raku tekkeks
    Kulg:
  • 2 jagunemist toimub.joonis( ei teinud, ei viitsinud). Kujunemise etapis toimub 4 olulist muutusd: kujuneb vibur 1, eemaldub suurem osa tsütoplasmast, DNA pakitakse ülitihedalt kokku, kujuneb akrosoom. Lõpp tulemiks on see, et saadakse ühest eelrakust 4 spermi.
    DNA molekulide arv:
  • Spermatogeneesis on 92 DNA molekuli.
    Ertingimused:
  • 2 eritingimust peab olema täidetud, nõuab madalamat temperatuuri 2..3kraadi, see tagatakse:
  • looteea lõpus munandid laskuvad kõhuõõndsusest munandikotti.
  • Munandis on eriline verevarustus .
  • Kõrged kehavälised temperatuurid on ka ohtlikud.
  • Spermatogenees ei tohi verega kokku puutuda, spermatogeensed epiteeli rakud on kehavõõrad, immuunsüsteem hävitab need. Kogu varustus käib erilise biobarjääri, mida nim. hematotestikulaarne barjäär. Selle barjääri purunemisel tekib viljatus .
    Regulatsioon:
  • Põhineb hormoonidel-strestohormoon.??
    Häired:
  • Põletikud
  • Hormoonmõjud(Plastmassidest eralduvad ühendid).
  • Temp, riietus, stress
    Tulem:
  • 4 geneetiliselt erinevat haploitset spermi tekib
    Ovogenees
    Koht:
  • Toimub naisorganismides paarismunarakkudes.
    Algus-lõpp:
  • Ovogenees algab looteeas, eristuvad ürgsugurakud ja need paljunevad massiliselt. Looteaes ongi kõige suurem.
  • Kujunevad välja munasarja algmed.
  • Eelrakud lähevad meioosi esimesse faasi ja pärast seda plokeerub.
  • Taaskäivitub üksikute munarakkude ovogeneesiga???(11-13 aastaselt).
  • Lõpp- ei kesta elulõpuni ovogenees, lõppeb menopausiga(51..52 eestis).
    Tsüklikestvus:
  • Ajavahemik ühest ovolutsioonist teise ovolutsioonini( 28 päeva ja või muutuda +-7 päeva, ja võib muutuda naise eluea jooksul ka).
    Kulg:
  • Joonis!!! Ei teinud!
  • 92 DNA molekuli on. Inimesel munarakk viljastatakse enne kui meioos läheb lõpuni.
    Eritingimus:
  • Menopaus - munarakud ei valmi elulõpuni, see on kaitsekohastumine mutatsioonide eest. Võtab maha rasedusega ja sünnitusega kaasnevaid koormusi .
  • Eluea jooksul munarakke naiseorganismi juurde ei moodustu. Toimub vaid olemas olevate munarakkude kasutus. 350 kuni 400 munarakku kasutatakse ära.
  • Tervist kahjustavad harjumused võivad rikkuda kõikide munarakkude pärilikkuse.
  • Ühest eelrakust tekib vaid üks munarakk. Väldib hulgi rasedusi. Võimaldab koondada totiaineid. Polotsüüte on vaja, sest see võimaldab DNA jaotust.
    Regulatsioon
  • 2-l hormoonil põhineb: östrogeen ja progesteroon-neid kasutatakse rasedusvastastes preparaatides.
    Häired:
  • Põletikud on tingitud kliimast, ebakohesest riiedusest, mikrobioloogilisetest nakkustest. Kõik põletikud avalduvad tugevate vaevustega.
  • Struktuuri muutused, näiteks munajuhade kitsenemine, armistumine või ummistunud.
  • Tervistkahjustavad eluviisid ( narko, alko, keemisised preparaadid, väär ravimite kasutus, kiirgused ja muud kutsehaigused).
    Tulem:
  • 1viljastumis võimeline munarakk, mis tekib eelrakust.
    Meioos
    On eriline rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb poole võrra ja toimub pärilikkus tegurite ulatuslik ümber kombineerumine. Meioosis on 2 jagunemist: I ja II
  • Mõlemas jagunemises on neli faasi(pro-,meta-,ana-,telo-faas) ja nende vahel on lähike ajaline etapp. Enne meioosi toimub DNA kahekordustumine, rakus esinevad kahekromotiidilised kromosoomid. Vaatleme kromosoomidega seotud muutusi!
  • Profaas, kestab kõige kauem, võib kesta naistel aastakümneid. Sündmused, mis seal toimuvad:
  • kahekromotiidilised kromosoomid pakitakse vormi.
  • Homoloogilised kromosoomid seostuvad paariti. Moodustuvad neljakromotiidilised struktuurid.
  • Neljakromotiidilistes struktuurides toimub ristsiire ehk krossing-over, s.t eri homoloogid kromatiidide tasandil vahetavad vastatiku võrdseid osasi . Kõikide homoloogiliste kromosoomidega ei pruugi ristsiiret toimuda.
  • Esimene metafaas. Vanemate geneetiline materjal kombineeritakse ringi.Neljakromotiidilised struktuurid on raku keskosas
  • Esimene ana-faas, neljakromotiidilised struktuurid lahknevad ja poolustele jõuavad kahekromotiidilised kromosoomid. Kromosoomide lahknemine on sõltumatu( ühe kromosoomi paari lahknemine ei mõjuta teise kromosoomi paari lahknemist). See on kombinatiivse muutlikuse teine alatase.
  • Esimene telo-faas, kahekromotiidilised kromosoomid pakitakse osaliselt kokku ja moodustuvad tuuma ümbrised ja rakk jaguneb kaheks ja saame kaks diploitset rakku.Kahe jagunemise vahel on periood, milles kontrollitakse esimese jagunemise õisust. Vigade korral rakud teisse jagunemisse ei lähe.
  • II pro-faas, kahekromotiidilised kromosoomid pakitakse rakkudes kokku.
  • II meta-faas. Kahekromotiidilised kromosoomid paigutuvad rakude keskossa .
  • II ana-faas, rakkudes toimub kahekromosiidide lahknemine ja poolustele liiguvad ühekromotiidsed kromosoomid.
  • II telo-faas, ühekromotiidsete kromosoomid pakitakse lahti ja tekibad tuuma ümbrised, rakud jagunevad kaheks. Saame 4 geneetiliselt erinevat haploidset rakku.
    Meioosi bioloogiline tähtsus
  • Tagab kromosoomi arvude püsimuse seoses põlvkondade vaheldumisega.
  • tagab ulatusliku pärilikkuse muutuse, tänu geenide ümber kombineerimisele.
  • Suguliselpaljunemisel ühe isendi kõik sugurakud kannavad erinevat pärilik infot(ühe pere samast soost lapsed on erinevad).
  • meioosi käigus suureneb rakkude arv 1 4 rakku.
  • Meioosi käigus saab parandada ka ulatuslike geneetilisi kahjustusi.
    Meioosi vormid
  • Spoorne meioos, toimub eostega paljunemisel, omane eostaimedele ja seentele, viib haploidsete eoste tekkele.
  • Gameetne meioos, viib haploidsete sugurakkude tekkele ja toimub sugunäärmetes loomadel ja tolmukates emastaimedes.
  • Sügootne meioos, omavahel seostuvad haploidsed keharakud, näiteks hallikud, n+n=2n ehk tekib diploidne sügoot, aga organism eksisteerib valdavalt haploitsena. Keharakulise sügoodiga toimub meioos.
    Sugurakud
    Bioloogiliselt mitmes mõttes väga erinevad
  • üldjuhul haploidsed
  • tuumas muutunud tsütoplasma suhe, spermides 1:1 ja munarakkudes 1:500 või 1:1000
  • meioosi läbinud sugurakud enam ei jagune.
  • Alla surutud ainevahetus mutatsioonide vältimiseks.
  • Sugurakud on vabad rakud ei kuulu koe koostisse.
  • Teatud arengu etapis on sugurakud kehavõõrad
  • sugurakkude eri osadel on erinev bioloogiline väärtus, näiteks spermi pea ja sama, munarakul tuum ja rebu .
  • Sugurakkudes on DNA tihedalt kokku pakitud.
  • ühe isendi sugurakud on erineva pärilikkusega.
    Spermides eristame 3 erinevat osa:
  • Pea
  • akrosoom, mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme
  • tuum
  • väike osa tsütoplasmat + 1 tsentriool
  • Keha
  • mitokondrid(umbes 10 ja see on vähe)
  • 1 tsenriool
  • Saba vibur
    Spermide mitmekesisus:
    Mitmekesisus määrab paljugi viburi olemas olu
  • vibureid pole( puuk )
  • 1sperm, 1vibur(valdav osa imetajaid )
  • 1sperm, mitu viburit(vähkide spermid
  • Hästi palju vibureid, liitspermidel on palju vibureid.
    Põhineb ka kujul, suurusel
    Munaraku ehitus ja mitmekesisus
    1.Kestade eripära, alati on munarkkudel olemas esmane kest ja selle tekitab rakk ise. II ja III rakkude kestad kujunevad erinevalt. II järkude kestad tekivad munasarjarakud + sarjarakud, väga hästi välja arenenud putukatel. III raku kestad teivad???, valk ja lubikestas.
    2. Rebu, valkude ja lipiidide rohke varuaine, mitmekesisus 2:
    a) hulgaalusel
  • Minimaalse reburakkudega või puudub(imetajatel)
  • Väga vähese reburakkudega( kukkurloomad )
  • Keskmise rebuhulgaga( kahepaiksed )
  • Väga suure hulgaga reburakkud(munad, mida inimene sööb)
    b)rebu paigutuse alusel
  • Rebu ühtlaselt üle keha laiali(pärisimetajad, inimene ka)
  • Rebu on koondunud ühte otsa
  • Rebu on munaraku keskel(linnud, roomajad)
  • Rebu on kitsa kihina munaraku kesk ja ääre osa vahel(vesikirbud)
    Viljastumine
    Emasese ja isase suguraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade ehk genoomide ühinemine.
    Viljastumise bioloogiline tähtsus
  • Taastatakse diploidsud n+n=2n
  • tagatakse kombinatiivse muutlikuse III alatasa
  • Paljudel liikidel määratakse viljastumis hetkel sugu.
  • Viljastumisega kaasneb sügoodi aktivisatsioon .
  • suguliselt paljunevatel organismidel algab ontogenees ehk isendi areng.
    Viljastumise vormid:
  • Kehaväline –
  • sugurakkude arv on suur( seprm ja munarakk)
  • vees
  • tõenäosus väike
  • energeetilised kulutused suured
  • Näiteks sõõrsuud, kalad, kahepaiksed
  • Kehasisene –
  • spermide arv suur
  • emasorganismi suguteedes
  • tõenäosus suur
  • geneetilised kulud väikesed
  • roomajad, linnud, imetajad
  • Monospermia
  • Munarakku tungib 1 seprm
  • Tuumade ühinemises ka 1 sperm ( inimene)
  • Polüspermia
  • Munarakku tungib sadu sperme
  • Tuumade ühinemises osaleb 1 seprm
    Viljastumine inimisel
    Koht:
  • Munajuha laienenud osas
    Ajavaru:
  • Munarakk 24(max(36 tundi)
  • Spermid 48(max 72 tundi)
    Looteareng:
  • Pesastumine 6..8 päeval alge umbes 100 rakuline
    Viljatus:
  • Kui rasestumist ei järgne umbes 1 aasta jooksul. See on umbes 15%
  • Põhjuseid on 4:
  • mehepoolsed- umbes 40%, sperme on vähe
  • naisepoolsed – umbes 40%, munarakku mitte kättesaadavus spermedini
  • partnerite sobimatus- umbes 10%, ph sobimatus või monoloogiline sobimatus.
  • 10% ei teagi mis viga on.
  • Viljastus protsess inimestes:
  • munarakuni peab jõudma 100des spermi, siis inimene viljastub. Vajalik, et munaraku kest muuta läbitavaks.
  • Munarakku tungib üks sperm.
  • Monospermia:blokeerimisreaktsioonis on olemas 2 staadiumi:
  • kiire/ajutine, niikui esimene sperm on läbi läind muutub laeng millisekundites, mida hoiab ta minuti. Siis moodustub kortikaalplaat, millest teised spermid läbi ei saa.
    Ontogenees ehk isendi areng
    Suguliselt paljunevalt loomade näitel seletame!
    I Embrüonaalne etapp(viljastumine  väljustumine lootekestadest)
    II Postembrüonaalne etapp ( koorumine , sündimine  surm)
    Lõigustumine
  • on eriline rakkude jagunemis viis, mis on omane vaid embrüonaalse arengu etappe.
  • Jaguneb kaheks:
  • Sünkroonne, kõik rakud ühel ajal, rakkude kasvu ei toimu, rakkude arv suureneb, mõõtmed vähenevad, varuainete arvel toimub.
  • asünkroonne, rakud jagunevad eriaegadel, algab kasv ehk süntees, protsesse juhivad rakkude geenid, rakkude iseseisvus suureneb.
  • Vähese rebu hulgaga sügoodid lõigustuvad täielikult, suure rebu hulgaga sügoodid lõigustuvad osaliselt. Rebumass jääb lõigustamata.
  • Taastatakse tuuma tsütoplasma suhe
  • Taastatakse hulkraksus
    Tulemus:
  • Tekib moorula ehk rakukobar .
  • Tekib blastula, millel on järgmised osad(joonis, ei teinud):
  • Kastrula, millel on 3 etappi :
  • Varajane – eritub 2 rakukihti: välimine-ektoderm ja sisene-endoderm
  • Keskmine – 1 kiht tuleb juurde, mida nim. Mesoderm
  • Hiline - 3kihti on selgelt eristunud.
    Rakukihtidest kujunevad organid ja organsüsteemide alged .
    Ektodermist areneb:
  • närvisüsteem
  • naha pindmine kiht
  • naha tekised( karvad, küüned)
    Endodermist arenevad:
  • seedenäärmed, maks, kõhunäärmed
  • kopsud, hingetoru
    Mesotermist arenevad:
  • organid mis annavad keahale massi: luustik lihastik , sidekoed, kusesuguelundid, naha alumised kihid
    Kõigest kolmest areneb osa sisenõõrenõõrmed!!!
    Teratogenees, (soerdareng)
    Looteliste väärarengute teke on ja seda põhjustavad teratogeneesed faktorid .
  • 1..2 arengunädalal tundlikus teratogeneeside suhtes puudub ja embrüo puudub. See on mikro abort. Hukub umbes 50 embrüod.
  • 3.arengunädalast kuni 2 kuuni , siis tekivad struktuursed kõrvale kalded, muutused jäsemete ehituste arvus, muutused näokujus.
  • 3. arengukuust kuni sünnini, siis tekivad talituslikud häired.
    Teratogeeenid jagunevad 3-ks:
  • bioloogilised
  • erinevad haigustekitajad, mis läbivad platsenta: viirused (punetised), bakterid, algloomad( toksoplasma ).
  • Vaegused ehk ouudused raseda toidused: kaltsiumi vaegus, raua vaegus(mõõdukas ameenia on ka täiesti normaalne kui 150-lt kukub 100 peale(norm), joodi puudus, aminohapete puudus(rakkude moodustumise ja ainevahetuse häiritud), oomega-rasvhapped(nägemine häiritud),.
  • Ohtlikud on toksiinid(hallitussinijuustu ei ole soovitav ), alkoloidid.
  • Ema haiguslikud seisundid. Näiteks diabeet, kõrgvererõhk tõbi, alkoholism.
  • keemilised
  • raskmetallid:
  • metüülelavhõbe, mis põhjustab närvisüsteemi kahjustuse
  • plii ehk seatina
  • liitiumi liigsus, kahjustab silma arengut.
  • Ravimid:
  • talidomiid, mille tagajärel sündisid jäsemete puudus, umbes 3000 sellist vastsündinut.
  • Ravimite koosmõju
  • Ise ravimine tuleb välisatada. Streptomütsiini ei tohi eriti võtta kurt laps sünnib ja lapsele ei tohi ka anda.
  • Vitamiin preparaadid:
  • A vitamiini ülehulk, näo ja kõrvade väärarengud; D-vitamiini ülehulk kasvupeetus , vaimne alaareng , neerukahjustused.
  • Foolhappe puudus(B11), tekib seljaaju song .
  • Alkohol – teratoloidne läbimõju, avaldub teatud koguses.
  • Orgaanilised keskkonnamürgid
    a) dioksiinid(furaanid)-tekivad siis kui kloore sisaldavad plastmassid põletatakse. Tuleb ka paberitööstusest, eestis põlevkivi ümbertöötlemisel. Need kahjulikud ühendid lähevad rasvkoesse ja vee ökosüsteemid vaäga kahjustuvad(põhjamaad). Inimesel põhjustab maksa ja närvisüsteemi kahjustusi.
  • Teatud toidu lisaained, näiteks E1520-propüleenglükool(niisuti).
  • füüsikalised
  • erinevad kiirgused:
  • radioktiivne kiirgus, mis on energia rikas ja läbib kudesi. Põhjustavad teadmuslik uurimistöö+ meditsiin ja kiirgusallikad
  • röntgenkiirgus läbistab ka kudesi, rasedaid uuritakse teiste võtetega(ultraheli).
  • Infrapuna kiirgus, kas siis madalad temp(külmumine) ja kõrged temp(üle kuumenemine ).
  • Elektromagnetkiirgus, arvuti ja mobiilid on ohutud , aga üli tugev elektromagnetkiirgus mõjutab meid.
  • Mehaanilised tarumad, kukkumine , põrutamine.
  • Pidev mehaaniline surve, näiteks ebakohaste riiete kandmine.
  • Pärilikkuse kahjustus umbes 25%
  • Puhas keskkondlik mõju umbes 10%
  • Pärilik eelsoodumus + kindel keskkondlik mõju umbes 65%
    Rakkude, kudede, organite eristumine
  • Ühe organismi valdav osa rakkudest on sama pärilikkusega(elektrosüüdid, sugurakud, naha pinnakihi rakud ja kõik mutatsioonid millel pole ühesugune pärilikkus).
  • Sama pärilikkusega rakud ühes organismis on ehituselt ja talituselt väga erinevad( in. organismis on üle 200 erineva raku tüübi). 1rakuline sügoot hulkrakne organism, rakkude eristumine ehk diferentseerumine .
    Sügoot
  • Avaldumisvõimelised on peaaegu kõik geenid. Umbes 98..99%
    Mis tegurid hakkavad geenide avaldumist mõjutama?
    a)alguses hakkavad mõjutama sügoodi tsütoplasma tegurid, need on erinevad valgulised faktorid, mis mõjutavad mRna sünteesi! Munaraku tsütoplasmaga tulevad kaasa. Nende toimeks peab olema teatud aeg.
    b) sügoodi tsütoplasma eri piirkondades on erinev mõju geenide avaldumisele.
  • Teised diferenseerumist mõjutavad tegurid on:
  • rakkude vahelised kontaktid
  • retseptorite kujundamine
  • signaalühend, embrüonaalsed induktorid(peptiidid), need määravad organsüsteemide arengut. Ülesandeks on mis rakud ja paigutus , et kuhu! Kui areng läheb edasi, seda vähemaks jääb geene.
    • Totipotentsed rakud, neid on kõige rohkem blastula staadiumis
    • Pluripotentsed, rakukihid
    • Multipotentsed rakud, erinevad ühe koetüübi tasandil. Näiteks punane luuüdi.

    Inimesel 5..10% geene avaldub, teised on küll olemas, aga nende info on blokeeritud.
    Histogonees
  • üldine
    Rakud täitavad väga üldiseid ülesandeid
    • rakud paljunevad
    • rakud kasvavad
    • üldine ainevahetus
    • võimalik üle minna eri koetüüpidesse ja siis tekib ploritentsus.
    • Pannakse paika ka need rakutüübid, mis hiljem peale loote iga enam ei jagune.
    • Inimestes sellisteks rakkudeks on: närvirakud, südamelihaserakud, silma läätse rakud, kõrva kuulmis retseptorid.
  • septsiifiline
    • valikuline geeniaktivatsioon – tulevastes eri koetüüpides hakkavad avalduma erinevad geenid, käivitub erinevate valkude süntees.
    • Rakud omandavad iseloomuliku kuju
    • Omandavad tüüpilise paigutuse.
    • rakuvaheaine
    • Üle minek ühest kohast teise on blokeeritud.

    Organogenees
  • rakkude valkuline jagunemine
  • rakkude valikuline hukkumine
  • rakkude valikuline ümberpaigutus
    Sõrmede kujunemine jäsemepungast!!!
    SÕRMED/SÕRMEVAHED
    Sõrmede kujunemine:
  • tulevasete sõrmede alal jätkavad rakud jagunemist.
    Sõrmedevahe kujunemine:
  • osa rakke hukub, nende mitoos blokeeritakse pöördumatult. Surnud rakud hukuvad.
  • Osa sõrmede rakke rändab ja paigutub ümber tulevast sõrmede alale (morfogeneetilised liikumine).
    Aga kui ei kujune:
  • liiksõrmsus
  • funktsionaalne liiksõrmsus, näiteks 6 sõrme järjest nagu meil, aga üks juures lihtaslt).
  • Mitte funktionaalne liiksõrmsus, s.t. et lisa sõrm on teistest oluliselt väiksem/suurem ja kasvab täitsa vales kohas. Kirurgiliselt eemaldadakse see.
  • lühisõrmsus
  • liitsõrmsus, s.t et sõrmevahed pole eristunud.
  • bilateraalsus, s.t et väärareng paineb sümeetriliselt kahel pool.
  • totaalmoone, loibjad jäsemed, loibjad käed
    Pärast seda kui organite algmed on lootel välja kujunenud järgneb siis organite algmete propotsionaalne ja kiirne suurenemine. Looteeas on organite kasv ajas progresseeruv nähtus, mida vanem on siis seda kiiremini organid kasvavad.
    Lootekestad
    Need on ajutised organid, mis kujunevad osaliselt plastotermist, osaliselt rakukihtidest ja pärisimetajatel osaliselt ka ema organismist.
    Vaaatame pärisimetajate näitel!!!
  • amnion ehk vesikest on kõige loote poolsem kest, mis on täidetud veerikka vedelikuga. Ülesanded on sama mis veefunktsioonid organismi tasandil!
  • allantois e. kusekott , seal kujuneb entotermist kesksoole jätkest nabaväät, milles on veresooned. Nabaväät ühendab platsentat ja loodet. Pärast sünnitust nabaväät katkestatakse ja selle jäljeks on naba . Iseloomulik vaid pärisimetajatele.
  • koorion ehk ird(kõld)kest, loote kõige välisem kest ja annab loote poole osa platsenta.
  • platsenta e. emakook kombineeritud lootekest , mis koosneb loote poolsest osast ja ema poolsest osast. Emaka limaskesta tekkinud lakuunid, millesse suubuvad ja väljuvad veresooned. Platsenta ülesanded:
  • gaasivahetus , lootelt CO2 ja lootele O2. loode peab hapniku omastama ema hemoglobiinilt. Loote hemoglobiin seob hapniku palju tugevamini. Kui vastsündinul läheb üle kopsuhingamisele siis nii efektiivset hemoglobiini pole vaja, tekib sündinutel ka füsioloogiline kollasus( bilirubiin ).
  • Ainevahetus, lootelt kusiaine, lootele aminohapped
  • Kaitseline:
  • barjääri tasand, platsentast tekib biobarjäär, mis peab kinni paljud haigustekitajad ja paljud kehavõõrad ühendid( ravimid lähevad läbi, alkohol, nikotiin ja teised alkaloidid ).
  • Kaasa sündind immuunsus .
  • Sisekretsioon, platsenta suurus ja küpsus määravad ära hormooni sünteesi(progesteroon ja relaksiin, mida hormoosnid sünteesivad).
  • sümboolne, väga varases arengujärgus on diferesenteeritud rebukott.
  • Embrüonaalse arengu lõpp
  • väljumine munakestadest e. koorumine
    • esineb munejatel(linnud)
    • esineb munast poegijatel(rästik)
  • Sünnitus, omane pärisimetajatele, kel on platsenta, looted arenevad emakas. Inimesel on kõige raskem sünnitus. Sünnitus on ka loodet ohustav tegevus – hapniku puudus.
    Postembrüoaalne pretsessid???
    Kasvamine- on organismi mõõtmete ja biostruktuuride arvu suurenemine ajas, tavaliselt on see pöördumatu, erandik on inimene.
  • anorgaaniline kasv, talletatakse kehasse mineraal ühendeid(H2O, soolad). Näiteks on see taimedes, seentes.
  • orgaaniline kasv, toitainete omastamine ja keha omaseks muutmine. Realiseerub rakutasndil:
    • suurenevad rakkude mõõtmed, aga rakkude arv jääb samaks. Näiteks taimerakkudel venimiskasv , putukavastsete venimiskasv, inimeses on omane venimiskasv närvirakkudes või siis lihaste treenimine .
    • Suureneb rakkude arv, milleks on 3 võimalust:

  • jagunevad kõik rakud, in.-l epiteel rakus.
  • Tüvirakud jagunevad, kui üks rakk jääb tüvirakuks. Näiteks punane luuüdi.
  • Rakud jätavad mitoose vahele, jagunevad vaid konkreetsetel juhtudel.
    Kasvu –viisid:
  • piiramatu kasv, organism kavab elulõpuni. Näiteks taimed, seened.
  • piiratud kasv, organismid kasvavad teatud mõõtmeteni, ehk selliste mõõtmeteni, mille puhul on saavutatud suguküpsus. Iseloomulik loomorganismidele.
  • perioodiline kasv, s.t et kasv toimub etappide kaupa soodsates tingimustes. Näiteks puude kasv parasvöötmes( suvel kasvavad, talvel mitte), tõestuseks on aasta rõngad. Näiteks ka koorikloomade kasv pärast kestumist.
  • ebaproportsionaalnekasv, ühed keaha osad kasvavad teistest kiiremini. Näiteks inimene.
    Kasvu – regulatsioon (in. näitel):
  • rakutasand
    • valgulised kasvufaktorid korntollivad kasvu
  • organitetasand
    • hormoonid kontrollivad kasvu

  • sisemised tegurid
    • kasvufaktorid mõjutavad kasvu
    • geenid mõjutavad
    • hormoonid mõjutavad
  • välis tegurid
    • kasvu mõjutab toiduhul
    • toidu kvaliteet mõjutab

    Kasvu seiskumisele viib muutus kasvu proptsionaalse regulatsioon ühel tasandil: näiteks viib a) kasvu hormoone on vähe, b) toruluudes kasvutsoonis ei toimu hormoonide jagunemist, c) geneetiliselt on määratud lühike kasv.
    Areng – on morfofõsioloogiline protsess, mis enamasti viib organismi ehituse ja elutegevuse täiustumisele.
  • otsene
    • järglane sarnaneb üldjoontes sugukõpsete vanematega. Erinevused on aind keha mõõtmetes, sugunäärmetes, keha proportsioonides , teatud kehaosade olemasolust.
  • moondega (metamorfoos)
    • alati esineb vastne .
    • Vastne erinev kvalitatiivselt suguküpsest organismist. Erinevus võib olla keha mõõtmetes, kujus, elupaigas, eluviisis, toidu objekt, eluiga.

    Otsene ja moondega areng keelikloomadel.
    • Otseselt arenevad imetajad, linnud, roomajad.
    • Moondega keelikloomadest arenevad:

  • jõesilmud  vastseks on liivasonglane
  • kalad  vastsed on maimud ( tavaliselt maim meenutab kala, kuid ernandiks on angerias ja lest ).
  • Kahepaiksed  vastseks on kullesed ( konnad ja vesilikud).
    • Moondega areng selgrootutel ( selgrootutel rohkem levinud moondega areng kui selgroogsetel).

  • esineb käsna hõimkondadel
  • hõimkond ainuõõssed
  • hõimkond erinevad ussid ( nt rips-, lame-, ümar-, rõngussid).
  • Hõimkond limused
  • Hõimkond lülijalgsed
  • Hõimkond okasnahksed
    Putukate areng
  • moondeta
  • vaegmoone
    • muna  vastne (kestumised) valmik
    • näiteks arenevad tirtsud ja ristikad.
    • Kehalülide arv, tiibade olemasolu, sugunäärmed, tundlate pikkus – vastse ja valmiku erinevused.

  • täismoone
    • muna  vastne  nukk  valmik
    • arenevad nii kärbsed, sääsed, kirbud , liblikad, mardikad , aipelgad, mesilased. Vastsetel on kindlad nimetused ja ehitus tüübid(liblikavastsed on röövikud, kärbestevastsed on vaglad ja mardkia vastsed on tõugud).

    • .DOC Laadi alla originaalfail 62 lk · .doc · 57 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Üldbioloogia materjal #1 Üldbioloogia materjal #2 Üldbioloogia materjal #3 Üldbioloogia materjal #4 Üldbioloogia materjal #5 Üldbioloogia materjal #6 Üldbioloogia materjal #7 Üldbioloogia materjal #8 Üldbioloogia materjal #9 Üldbioloogia materjal #10 Üldbioloogia materjal #11 Üldbioloogia materjal #12 Üldbioloogia materjal #13 Üldbioloogia materjal #14 Üldbioloogia materjal #15 Üldbioloogia materjal #16 Üldbioloogia materjal #17 Üldbioloogia materjal #18 Üldbioloogia materjal #19 Üldbioloogia materjal #20 Üldbioloogia materjal #21 Üldbioloogia materjal #22 Üldbioloogia materjal #23 Üldbioloogia materjal #24 Üldbioloogia materjal #25 Üldbioloogia materjal #26 Üldbioloogia materjal #27 Üldbioloogia materjal #28 Üldbioloogia materjal #29 Üldbioloogia materjal #30 Üldbioloogia materjal #31 Üldbioloogia materjal #32 Üldbioloogia materjal #33 Üldbioloogia materjal #34 Üldbioloogia materjal #35 Üldbioloogia materjal #36 Üldbioloogia materjal #37 Üldbioloogia materjal #38 Üldbioloogia materjal #39 Üldbioloogia materjal #40 Üldbioloogia materjal #41 Üldbioloogia materjal #42 Üldbioloogia materjal #43 Üldbioloogia materjal #44 Üldbioloogia materjal #45 Üldbioloogia materjal #46 Üldbioloogia materjal #47 Üldbioloogia materjal #48 Üldbioloogia materjal #49 Üldbioloogia materjal #50 Üldbioloogia materjal #51 Üldbioloogia materjal #52 Üldbioloogia materjal #53 Üldbioloogia materjal #54 Üldbioloogia materjal #55 Üldbioloogia materjal #56 Üldbioloogia materjal #57 Üldbioloogia materjal #58 Üldbioloogia materjal #59 Üldbioloogia materjal #60 Üldbioloogia materjal #61 Üldbioloogia materjal #62
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 62 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kertu19 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Üldbioloogia konspekt üksikasajlikult lahti seletatud.
    bioloogia Üldbioloogia makroelemendid

    Sarnased õppematerjalid

    Esimese nelja kursuse materjal
    83
    pdf

    Esimese nelja kursuse materjal

    (kotletid ja hakkliha - võib olla ajulisand) 2. Organite siirdamine (silma sarvkest) 3. Meditsiiniline nakkus (ajukirurgia). nüüdseks on välistatud. 4. Elukutsest tingitud nakkus. (lihunik, talunik, arst) 5. Priionhaigus võib organismis iseenesest tekkida. (kui muutub priionvalku määrav geen) *Kuru - "naerev surm". Uus Guineal. Tänu inim- ja surnute söömisele. (näolihaste kramp) ----------------------- Viirused : *Viirused asuvad eluta ja eluslooduse piirimail. *Klassikaline bioloogia loeb viiruse elutuks. Viroloogid aga elusaks. Tõendid, et viirused on elutud: 1. puudub rakuline ehitus. 2. puudub iseseisev paljunemisvõime. 3. viirustel on üliväikesed mõõtmed. 4.puudub väljaspool rakku iseseisev ainevahetus. Viirused on elusad? : 1. Viirustes on erinevad valgud ja vähemalt üks nukleiinhape. 2. viirustele on omane muutlikus. 3. Viirused evolutsioneeruvad. Viirusosakese ehitus : * sees on nukleiinhape (RNA või DNA) * siis tuleb valguline kate e. kapsiid

    Bioloogia
    Üldbioloogia konspekt-1-osa
    37
    doc

    Üldbioloogia konspekt (1. osa)

    · I profaas: 1) Kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse transportvormi 2) Homoloogilised kromosoomid seostuvad paariti omavahel. Üks homoloog on alati saadud emalt, teine isalt 3) Moodustuvad 4-kromatiidilised struktuurid, kus eri vanemate homoloogide vahel toimub vastastikune osade vahetus 4) Sellega tagatakse kombinatiivse muutlikkuse esimene alatasand ­ organismis kombineeritakse ringi vanemate gen materjal sugurakkude jaoks · I metafaas: 4-kromatiidilised struktuurid paigutuvad raku keskossa. On seotud ristsiirde toimumiskohtades · I anafaas: toimub 4-kromatiidiliste kromosoomide lahknemine. Poolustele jõuavad ümberkombineeritud 2-kromatiidilised kromosoomid. Lahknemine on sõltumatu.

    Üldbioloogia
    Bioloogia gümnaasiumile
    40
    doc

    Bioloogia gümnaasiumile

    BIOLOOGIA ­ teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos ­ mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA ­ teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate ­ kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA ­ rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA ­ koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD

    Bioloogia
    Üldbioloogia konspekt
    23
    doc

    Üldbioloogia konspekt

    Üldbioloogia. Loeng 40 tundi Praktikum: augustis, 5 päeva, iga päev 4 tundi Eksamis 3 osa: faktiteadmised, analüüsi ja sünteesi küsimused, bioloogia probleemülesanded. Bioanorgaaniline keemia Uurib organismide elementaar koostist ehk mis elemendid organismis on. Eluks vajalik miinimum on u 30 geneetilist elementi: makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)süsinik, vesinik, hapnik 2) lämmastik, fosfor, väävel) ­ kõik mittemetallid, kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad ) 3

    Üldbioloogia
    Tasemetööks kordamine bioloogias
    12
    doc

    Tasemetööks kordamine bioloogias

    Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C

    Bioloogia
    Bioloogia HTG loodus
    30
    doc

    Bioloogia HTG loodus

    ehituselt ja kujult sarnased. b. Moodustuvad neljakromatiidilised struktuurid c. Neljakromatiidilistes struktuurides toimub osade vastastikkune vahetus, mida nimetatakse krossing-over või ristsiirdeks. Ei pruugi toimuda kõikide kromosoomidega. Mõnes kromosoomipaaris toimub see mitmekordselt. d. Ristsiirde käigus kombineeritakse kunagi vanemalt saadud geneetiline materjal ümber. I Metafaas 1) neliakromatiidilised struktuurid paigutuvad raku keskossa 2) neid hoiavad koos ristsiirde toimumiskohad I Anafaas 1) toimub neljakromatiidiliste struktuuride lahknemine, poolustele jõuavad ümber kombineeritud kahekromatiidilised kromosoomid. 2) Kromosoomide lahknemine toimub üksteisest sõltumatult juhuslikult, s.t. ühe kromosoomipaari lahknemine ei mõjuta teiste lahknemist. Iga kromosoomi

    Bioloogia
    11 klassi bioloogia konspekt
    17
    docx

    11.klassi bioloogia konspekt

    Ül 1. Pilt on eraldi vihikus. Ül 2 A) Vesi ­ see ei ole ainurakne biomolekul B) DNA ­ see on teiste valikute koostis C) C ­ Hüljes ­ ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand ­ molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne ­ puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk ­ on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude · Sidekude · Epiteelkude · Lihaskude Taime koeliigid · Kattekude · Tugikude · Juhtkude · Põhikude

    Bioloogia
    Bioloogia gümnaasiumile 1osa
    20
    doc

    Bioloogia gümnaasiumile 1osa

    BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eosteg

    Bioloogia


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun