krabide puhul tugevdab kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Lülijalgsete kõva kooriku ja rakuseinte materjal kitiin on tselluloosile väga lähedase struktuuriga, ainult 1 OH-rühma asemel on atsetüülaminorühm -NHCOCH3 . Kitiini avastas professor H. Braconnot 1811. aastal seentest. Alles 1830. aastal isoleeriti sama ühend putukate välisskeletist ja sellest ajast kannab ta nime kitiin. 1859. aastal avastas teine prantslane C. Rouget kitosaani. Kitiini on lülijalgsete väliskeletis, seente rakukestades, käsnades, ainuõõssetes. Kitiin on hargnematu polüoos. Kitiin on eriliselt vastupidav, elastne, ei lahustu vees. Kitiin laguneb looduslikult ensüümide mõjul, millest tuntum on kitinaas. Kitiini levinum keemiline teisend on kitosaan, mille ehitusüksustes puudub atsetüüljääk. Kitosaani sünteesivad mitmed seened ja seda ainet saab ka kunstlikult valmistada selleks tuleb kuumutada kitiini tugevalt leeliselises keskkonnas
Kitiin on eriliselt vastupidav, elastne, ei lahustu vees. Kitiin laguneb looduslikult ensüümide mõjul, millest tuntum on kitinaas. KITOSAAN Kitiini levinum keemiline teisend on kitosaan, mille ehitusüksustes puudub atsetüüljääk. Kitosaani Kitosaani eeliseks kitiiniga võrreldes on tema lahustuvus vees. Kitosaani sünteesivad mitmed seened ja seda ainet saab ka kunstlikult valmistada Kitosaan pole toksiline ega põhjusta allergiat. KITIINI JA KITOSAANI KASUTUSALAD Kitiini ja kitosaani kasutatakse heitvete puhastamisel siduva komponendina, metalliioonide püüdjana, sideainena liimi- ja tekstiilitööstuses, täitva ja tugevdava koostisosana paberi valmistamisel. Kosmeetikatööstuses kuulub kitosaan niiskustsiduva ja -säilitava komponendina mitmete kreemide ja nahahooldusvahendite koostisse. INULIIN Inuliin koosneb omavahel seotud fruktoosijääkidest.
Saab kasutada närimiskummi asemel, valgendab hambaemaili Raskemetallide otsimiseks ookeanide sügavustest Kasutada rasvumise, südame-veresoonkonnahaiguste, peaajuhaiguste jne profülaktikaks Kosmeetikas Paberitööstuses Heitveede puhastamisel Looduslik ja sünteetiline Looduslikult leidub: koorikloomades, putukates ning seened sünteesivad seda. Kunstlik valmistamine- selleks tuleb kuumutada kitiin tugevalt leeliselises keskkonnas. Kitiini saamine Krevettide- koorimine, kuivatamine, uhmerdamine Valgu eraldamine- lisati 250ml NaOH 5% lahust, kuumutati, filtreeriti, pesti Kaltsiumkarbonaadi eraldamine- CaCO3 +2HCl CO2+H2O+CaCl2 , lisati 250ml 7% HCl, segati(gaaside eraldumiseni), filtreeriti ja pesti neutraliseerumiseni Kitosaani saamine 50% NaOH(150ml) valamine 2g kitiini lisamine ümarkolbi Keetmine 0,5h Jahutamine ja pesemine neutraliseerumiseni Kuivatamine
SEENTE ELUVIIS Koostas: Leelo Lusik Are PK 2012 Kõik seened toituvad valmis orgaanilisest ainest Seened on looduses peamised lagundajad Seened eritavad lagundavaid aineid keskkonda, kus need lagundavad surnud taimede, loomade jt. kudesid lihtsamateks orgaanilisteks ja anorgaanilisteks ühenditeks Seened suudavad lagundada nii kitiini, tselluloosi, kui puitainet Sümbioosis elavad seened Sümbioos on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos seene ja taime juure vahel Sellega suureneb taime juurte imav pind Mükoriisa on omane ~90% maismaataimedest Sümbioos seente ja loomade vahel Algelised seened elavad mäletsejaliste vatsas, aidates lagundada tselluloosi Sümbioos sipelgatega – toidavad seent ja söövad seeneniidistikku
Seente eluviis ………. 7.b Seened ● Seened võivad olla taimede ja loomade parasiidid või elada nendega sümbioosis. ● Lagundavad orgaanislist ainet, paljud liigid aga saavad toitu kooselust teiste organismidega. Lagundajad ● Seened on peamised lagundajad looduses. ● Nad suudavad lagundada nii kitiini, tselluloosi kui ka puitainet ehk ligniini. ● Lagundajaid seeni on palju, tähtis roll on nt kübarseentel ja torikseentel. ● Enamik seeni lagundab orgaanilist ainet, paljud liigid aga saavad toitu kooselust teiste organismidega. ● Taimed kasutavad lagunemisel tekkivaid aineid oma elutegevuseks ja nii lähevad need uuesti ringlusse. Sümbioosis elavad seened ● Sümbioosis on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele.
Küsimused raku koostise kontrolltööks II Vitamiinid 1.Kuidas jagatakse vitamiinid, too näide. Vitamiinid jagunevad rasv lahustavateks (AED) ja vesi lahustuvateks. (BC) 2. Mis on avitaminoos, hüpervitaminoos? Hüpervitaminoos - tekib vitamiinide ajutise defitsiidi korral. Nad on üldisemat laadi nähud (väsimus, kehakaalu langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigeste ja lihaste valulikkus jne) Avitaminoos - kujuneb ühe konkreetse vitamiini defitsiidi korral. 3.Iseloomusta vitamiine lühidalt. Vitamiinid on toitainete rühm, mida inimene vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes. Vitamiinid on keerulise ehitusega. Inimene saab vitamiine peamiselt toiduga. 4.Milliste vitamiinidega on seotud skorbuut, rahhiit, beri-beri? Skorbuut C vitamiini puudus. Rahhiit D vitamiini puudus. Beri- beri - B vitamiini puudus. 5.Milleks on vaja ja kust saab (3 allikat) A,C,K vitamiine. A vitamiini saame : Kalamaksaõl...
1. Milleks on vaja organismile vett? *Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. *Vee molekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonidese nii lähteaine kui lõpp-produkt *Suur soojusmahtuvus soojeneb ja jahtub aeglasemalt võrreldes enamiku teiste looduses esinevate vedelate ja tahkete ainetega. Aitab organismis säilitada püsivat temperatuuri 2. Mis otstarve on süsivesikutel, lipiididel ja valkudel? Süsivesikud tselluloos on kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa Lipiidid siseelundite kaitse (paks rasvakiht) Valgud organismi sattunud valkude, nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. Need seostuvad haigusetekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. 3. Kus leidub? Lipiidid päevalilleõli, mesilasvaha Sahhariid kitiin, fruktoos Valgud- hemoglobiin 4. Milleks on vaja rauda? Raua aatomid esinevad punaliblede ...
ravimiks, kasulikuks tooraineks toiduainetööstusele või ohtlike tööstusjäätmete lagundajateks, teine osa aga kasulikeks kultuurtaimede juuresümbiontideks, mis soodustavad taime kasvu või tõrjuvad juureparasiite. Seened on tähtsad surnud organismide lagundajad. 5. Seente ehitus- Seeneniite nim. hüüfideks. Läbipõimunud hüüfid moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened paljunevad eostega ehk spooridega. Seeneraku kest sisaldab kitiini. Molekulaarbioloogia andmete põhjal on seentel ja loomadel ühised eellased. 6. Must täpphalik- Ikkeseen, on saprotroof ja esineb tihti toiduainetel nt. Leival. Leiva pinnale tekivad spetsiaalsed hüüfid, millel arenevad eoseid kandvad eoslad ehk sporangiumid. Eoslad on musta värvi ja on palja silmaga näha. 7. Sõnnikuhallik- esineb taimetoidulisel loomal, väljub seedest. Pärast imetaja seedekulgla läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda
Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetst harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega: algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja putukate kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest. Seente ehituse tähtsaks iseärasuseks on plastiidide puudumine. Varuaineteks on glükogeen või rasvad, tärklist ei teki kunagi. Kõrgematel seentel põimuvad hüüfid sageli tihedaks ebakoeks plektenhüümiks, millest moodustuvad eoseid kandvad viljakehad. Seentel puuduvad kohastumused vee juhtimiseks ja auramise vältimiseks, sellepärast elavad ainult niisketes kohtades. Toitumine. Seened on heterotroofsed organismid
(ka biotõrje ja seenhaiguste tõrje). · Suur osa bakteritega seonduvast biotehnoloogiast tegeleb mitmesuguste valguliste ensüümide tootmisega. Neid vajavad toiduaine-, tekstiili- ja farmaatsiatööstus. Seened on heterotroofid, kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui ka hulkrakkseid organisme. Koos bakteritega on nad ühed peamised surnud organismide lagundajad. Hulkraksete seente mütseel koosneb hüüfidest. Rakku ümbitseb membraan ja peamiselt kitiini sisaldav kest. Osal liikidel koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Sugulise paljunemise perioodil areneb seentel viljakeha, milles valmivad eosed. Bakterid on üherakulised prokarüoodid, kelle ehitusest puuduvad rakutuum ja membraanidest koosnevad organellid. Neil on ainult üks rõngaskromosoom. Lisaks sellele on bakteri tsütoplasmas mõned plasmiidid. Need koosnevad samuti DNA-st ning on peamiselt ainevahetusliku tähtsusega. Bakterid osalevad looduses toimuvas aineringes
Kloroplastides toimub fotosüntees. Taimerakus esineb väikesemõõdulisi vakuoole, mis raku vananedes modutavad ühe suure tsentraalvakuooli. Vakuoolid sisaldavad vees lahustunud varu-, või jääkaineid. Seened on heterotroofid , kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui hulkrakseid organisme . Koos bakteritega on nad ühed peamised surnud organismide lagundajad. Hulkraksete seente mütseel koosneb hüüfidest. Rakke ümbritseb membraan ja peamiselt kitiini sisaldav kest. Osal liikidel koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Sugulise paljunemise perioodil areneb seentel viljakeha, milles valmivad eosed. Bakterid on üherakulised prokarüoodid , kelle ehituses puuduvad rakutuum ja membraanidest koosnevad organellid. Neil on ainult üks rõngaskromosoom. Lisaks sellele on bakteri tsütoplasmas mõned plasmiidid. Need koosnevad samuti DNA-st ning on peamiselt ainevahetusliku tähtsusega. Bakterid osalevad looduses toimuvas aineringes
1. IKKESEENED- Kõige algelisemad, puuduvad niitide rakuvaheseinad, nt hallitusseened 2. KOTTSEENED- Kottjad moodustised milles on kinni eosed, mis pole õhule avatud, nt pärmseened, nuttseened 3. KANDSEENED- Eosed on millegi küljes kinni ja õhule avatud, nt riisikad, puravikud Üldised tunnused: 1. Hüüfid(seeneniidid) moodustavad mütseeli(seeneniidistiku) va. pärmseen 2. Heterotroofid- peavad saama valmis toidu 3. Rakukest on kitiini taolisest ainest 4. Suur aktiivne pind- niite on nii palju, et nad hõlmavad suure imamispindala 5. Pigmentide mitmekesisus- Palju erinevaid värvaineid 6. Moodustavad Mükoriisa- Tekib seene ja kõrgema taime juure vahel Paljunemine: 1. Kõige sagedamini eostega 2. Vegetatiivse paljunemise korral olemas oleva seene hüüfide kaudu 3. Ka sugulisel teel Toitumine: 1. SAPROTROOFID- Toituvad surnud orgaanilisest ainest 2
aktiivsus Optiline aktiivsus iseloomulik Iseloomulik puudub monoosidele Molekulmass väike väike suur SÜSIVESINIKU Ülesanded · Energeetiline · Struktuurne · Varuaine · Transport · Kaitse · Ligimeelitav · Biosünteetiline Struktuurne · taimerakkude kestades olevad süsivesikud · Olulisemad on tselluloos (40%) · Avaldub: · seenerakkude kestades kitiinil · lülijalgsete heksoskeleti kitiini Varuaine · taimedes tärklis · Seentel on peamiselt glükogeen · Loomadel samuti glükogeen maksas (3-4%) · lihastes (70 kg-l inimesel on 0,4-0,5 kg glükogeeni, enamus on lihastes). Trantsport · Taimedes toimub sahharoosi baasil · Seentes on glükoos ja tema teisendid · Loomades samuti glükoos (veresuhkur, mille tase on kindlates piirides: 0,8 1,0 g/l) Kaitse · Kaitset täidavad koos teiste molekulidega
Lämmastikku on atmosfääriõhus 78%. Liblikõielised, näiteks ristikhein ja hernes elavad mügarbakteritega sümbioosis. 8.Kuidas jaotatakse süsivesikud, too iga rühma kohta esindajad. Süsivesikud jaotatakse mono-, olligo-, ning polüsahhhariidideks. Monosahhariidid on nt glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. Olligosahhariididi on maltoos, laktoos ja sahharoos ning polüsahhariidid on tärklis ja tselloloos. 9.Iseloomusta glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni(leidumine, milline süsivesikute rühm, ülesanne). Glükoos- leidub taimedes, on monosahhariid ning on rakkude põhiline toitaine. Fruktoos- leidub puuviljades, mees, marjades, on lihtsuhkur. Laktoos- leidub imetajate piimas, on olligosahhariid. Tärklis- leidub kartulis ja tervalijades, on polüsahhariid, on taimne varuaine, muudab mugulad jms toitvaks sest organism suudab selle kergelt glükoosiks lagundada.
· Laktoos ehk piimsuhkur Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud on kõrgmolekulaarsed sahhariidid, mis tekivad sadade monosahhariidide liitumisel. Näiteks kartul sisaldab polüsahhariide. · Tärklis (kartul) · Inuliin on prebiootiline kiud, mis on saadud siguri juurtest ja omab head mõju organismile (taimede varuaine) · Glükogeen on lihaste varuaine, leidub kaksas ning seentes. · Tselluloosi leidub taimede rakkudes. · Kitiini leidub seene rakkudes ja putukates. Lipiidid on hüdrofoobsed ehk veest mittelahustuvad orgaanilised ained. Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad
Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetst harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega: algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja putukate kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest. Seente ehituse tähtsaks iseärasuseks on plastiidide puudumine. Varuaineteks on glükogeen või rasvad, tärklist ei teki kunagi. Kõrgematel seentel põimuvad hüüfid sageli tihedaks ebakoeks plektenhüümiks, millest moodustuvad eoseid kandvad viljakehad. Seentel puuduvad kohastumused vee juhtimiseks ja auramise vältimiseks, sellepärast elavad ainult niisketes kohtades. Toitumine. Seened on heterotroofsed organismid
Laktoos ehk piimsuhkur Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud on kõrgmolekulaarsed sahhariidid, mis tekivad sadade monosahhariidide liitumisel. Näiteks kartul sisaldab polüsahhariide. Tärklis (kartul) Inuliin on prebiootiline kiud, mis on saadud siguri juurtest ja omab head mõju organismile (taimede varuaine) Glükogeen on lihaste varuaine, leidub kaksas ning seentes. Tselluloosi leidub taimede rakkudes. Kitiini leidub seene rakkudes ja putukates. Lipiidid on hüdrofoobsed ehk veest mittelahustuvad orgaanilised ained. Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. –COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad
· Aktinomütseetide isoleerimiseks mullast tuleb pärssida kiirestikasvavate bakterite ja seente areng. Seente pärssimiseks lisatakse söötmesse tsükloheksimiidi. · Graamnegatiivsete kiirestikasvavate bakterite elimineerimiseks soovitatakse muld läbi kuivatada. On kasutatud ka mulla töötlemist 0.05% SDS-ga, mis tapab graamnegatiivsed bakterid ja ergutab idanema aktinomütseetide spoorid. · Selektiivse C-allikana kasutatakse kas tärklist, kitiini, huumust, tselluloosi või kaseiini. Sobib ka Czapeki sööde nitraatlämmastiku ja tärklisega. Söötme pH ca 7.2. · Aktinomütseedid kasvavad aeglaselt. Petri plaate inkubeeritakse 1-2 nädalat või isegi kauem. Selts Bifidobacteriales. Siia kuulub perekond Bifidobacterium, Gardnerella ja veel mõned üksikud perekonnad. Perekond Gardnerella · Perekonnas üks liik Gardnerella vaginalis. Nimetatud mikroobi klassifitseeriti varem
koosseisust glükoosi C6 hüdroksüüli külge reaktsioonis, mida katalüüsib heksokinaas kinaas glükoos + ATP glükoos6fosfaat + ADP Aminoderivaadid moodustuvad suhkrute hüdroksüüli asendamisel aminorühmaga. glükoosglükoosamiin. Sageli on aminoderivaadid Natsetüleeritud Aminosuhkrute funktsioonid. Bakterite rakukestade komponendid Polüsahhariid kitiini koosseisus putukate eksoskeletis Kõhre peamise struktuurse komponendi kondroitiinsulfaadi komponendiks Glükolipiidide ja glükoproteiinide koosseisus Glükosiidide moodustumine Anomeerse süsinikuga seotud või OH rühm võib moodustada sideme mõne teise molekuli OH rühmaga. Sideme moodustumine: G0` = +15 kJ/mol
olemasolul aeroobne glükolüüs, need erinevad püruvaadile järgnevate Mesilasvaha on noorte töömesilaste vahanäärmete eritis. Vaha on materjal, millest mesilased ehitavad meekärgi. Vahanäärmed paiknevad töömesilaste tagakeha kolmandal, neljandal, viiendal ja kuuendal kõhulookel. Igal lookel on kaks läbipaistvat vahapeeglikest. Vahapeeglite all paiknevad vaha eritavad rakud, mis mesilase kasvades muutuvad põietaolisteks ning täituvad vedela vahaga. Vaha tungib läbi kitiini peeglikese pinnale ja hangub väikeseks plaadikeseks[1]. Avitaminoos Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel ja erinevalt hüpovitaminoosist on avitaminoos konkreetne haigus (nt vitamiin B1 puhul beriberi ja vitamiin C puhul skorbuut jne)
sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam vett. 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on Mg. 11.Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest. 12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 17. Organismis sünteesitud ogaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tselluloosi ja kitiini koostisse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks (adrenaliin, suguhormooni d). 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energeetilist ja kaitse funktsio oni. Valgud Valgud ehk proteiinid – biopolümeerid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmas-NH2 ja karboksüülrühmast-COOH Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet
Suudab elada ilma rauata. Põhjustab borrelioosi. Põhjustab süüfilist. Assimileerib org. ühendeid redutseerivate S-ühendite juures. Anoksügeenne. CO2 fix pööratud trikarboksüülhapete tsükli abil. Leidub suurel hulgal seedetraktis, pinnases, vees. Võimelised seedima tselluloosi, kitiini jms. Rakusein valgust, puudub peptidoglükaan. Paljuneb pungudes. Mõnedel tuumamembraan! Intratsellulaarne parasiit. Põhjustab psittakoosi, trahhoomi, kopsupõletikku. Peptidoglükaan puudub. Rakkudel 2 vormi (elementaarkeha ja retikulaatkeha). Oksügeenne. Sisaldab klorofülli. Heterotsüstid fix N2. Muudavad NO2- -> NO3- (nitrifikatsioon).
kloroplaste. Kloroplastides toimub fotosüntees. Taimerakus esineb väikesemõõdulisi vakuoole, mis raku vananedes moodustavad ühe suure tsentraalvakuooli. Vakuoolid sisaldavad vees lahustunud varu- või jääkaineid. Seened on heterotroofid, kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui hulkrakseid organisme. Koos bakteritega on nad ühed peamised surnud organismide lagundajad. Hulkraksete seente mütseel koosneb hüüfidest. Rakke ümbritseb membraan ja peamiselt kitiini sisaldav kest. Osal liikidel koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Sugulise paljunemise perioodil areneb seentel viljakeha, milles valmivad eosed. Bakterid on üherakulised prokarüoodid, kelle ehituses puuduvad rakutuum ja membraanidest koosnevad organellid. Neil on ainult üks rõngaskromosoom. Lisaks sellele on bakteri tsütoplasmas mõned plasmiidid. Need koosnevad samuti DNA-st ning on peamiselt ainevahetusliku tähtsusega. Bakterid osalevad looduses toimuvas aineringes
12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 14. Valgu monomeerid on aminohapped. 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ensüümid. 16. DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks. 17. Organismis sünteesitud ogaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tselluloosi ja kitiini koostisse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks (adrenaliin, suguhormoonid). 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energeetilist ja kaitse funktsiooni. 21. AIDSi põhjustab HI viirus. 22. Kõik valgud on moodustunud aminohappejääkidest , mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. 23
A.actinomycetemcomitans), happevastane keemiline kaitse, CaF sadenemise takistus Laktoferiin Päritolu: PMN leukotsüüdid, näärmed, piim Roll: loomulik immuunsus Fe-iooni transpordi teel (fagotsütoosis sekreteerib NOS) Pro-rikkad proteiinid (PRP) Päritolu: parotiid- ja submandibulaarnäärmed Roll: CaF sadenemise takistus, remineralisatsioon Sülje kitinaas Päritolu: sülg ja seerum Roll: epiteelirakkude pärmidevastane kaitse, kitiini hüdrolüüs 4) Sülje ensüümid · Alfa-amülaas (Ca-vahendatud) Päritolu: kõrvasüljenäärmed ja alalõua-aluse näärme serossed rakud Roll: polüsahhariidide lõhustumine disahhariidideks (tärklise (1-4) sidemete hüdrolüüs), antibakteriaalne toime (Neisseeria gonorrhoeae ja Legionella pneumophilia inhibeerimine), Cl aktiveerimine ja Ca stabiliseerimine · Lingvaalne lipaas (hüdrofoobne) Päritolu: keele von Ebneri näärmed Roll: lipiidide 1
Tähtsus: jääkainete ja surnud org lagundajad (kujundavad mulda), piima hapendamiseks, seenhaiguste tõrjeks. SEENED: Seened: Üle 100 000 liigi, uurimisega tegeleb mükoloogia, päritolu pole selge. Osad rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Seente ehitus: Tallus e mütseel e seeneniidistik koosneb hüüfidest (peened niidid). Hüüfide kestad arenenumatel (enamustel) tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest, algelisemal pektiinainetest. Plektenhüümist (hüüfidest põimik) moodustuvad eoseid kandvad viljakehad. Plastiidid puuduvad, varuaineteks glükogeen ja rasvad. Tärklist ei teki kunagi. Vee juhtimiseks kohastumused puuduvad, elavad ainult niiskes kliimas. Seente toitumine: Heterotroofid, enamus saprofüüdid (toituvad surnud taimedest). Saprofüütsed moodustavad ensüüme, mis lagundavad tselluloosi ja ligniini. Taimedel
Eukarüootse raku kromosoomid on membraanidega ümbritsetud rakutuumas. Kõige rohkem on rakus ribosoome. Nendes sünteesitakse valke. Taimerakud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. Taimerakus esineb väikesemõõdulisi vakuoole, mis raku vananedes moodustavad ühe suure tsentraalvakuooli. Seened on heterotroofid, kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui hulkrakseid organisme. Koos bakteritega on nad ühed peamised surnud organismide lagundajad. Rakke ümbritseb membraan ja peamiselt kitiini sisaldav kest. Osal liikidel koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Sugulise paljunemise perioodil areneb seentel viljakeha, milles valmivad eosed. Hallitusseened on mikroorganismid, mis koosnevad enamasti paljudest rakkudest. Hallitusseened produtseerivad elutegevuse jätkamiseks eoseid, mis on imeväikesed 120 mikromeetri suurused osakesed. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need ärritus- ning allergianähtusid
mullaosakeste vahele, kus on lagundatavat orgaanikat, näiteks taimejäänuseid jne. Seente ja aktinomütseetide koniidid ja batsillide endospoorid taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas (perioodilist kuivust, temperatuurimuutusi). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Mullas on rohkesti seente ja aktinomütseetide hüüfe. Need tungivad kasvades mullaosakeste vahele ja eritavad sinna eksoensüüme tselluloosi, kitiini, hemitselluloosi, tärklise jne lagundamiseks. Need ensüümid adsorbeeruvad mullaosakeste pinnale ja püsivad seal kaua töövõimelisena. Seega hüüfid sobivad hästi eluks struktuurses keskkonnas nagu muld. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Aktinomütseedid Aktinomütseedid on ka biotehnoloogiliselt väga olulised. Nad on suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Võimalik, et antibiootikumid
elus? Millised suhted valitsevad liblikõieliste (nimeta mõni) ja mügarbakterite vahel; seente ja vetikate vahel samblikes? Õhus on lämmastikku 78%. Enamik organisme ei saa seda otse õhust omastada. Seda suudavad mügarbakterid, kes elavad sümbioosis liblikõielistega (hernes, uba) Seente ja vetikate vahel on sümbioos samblikes. Samblik= seeneniit+ vetikas. 13.Iseloomusta riboosi, desoksüriboosi, glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni (leidumine, milline süsivesiku rühm, ülesanne). o Riboos- RNA koostises olev suhkur, lihtsuhkur e. monosahhariid o Desoksüriboos- RNA koostises, lihtsuhkur, o Glükoos- fotosünteesi lõpp-produkt, taimedele vajalik energiaallikas, liitsuhkur e polüsahhariid. Leidub taimedes ja puuviljades. o Fruktoos- lihtsuhkur, leidub puuviljades, mees, õites, marjades ja paljudes juurviljades, nimetatakse ka puuviljasuhkruks. Energiaallikas.
Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetest harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega, algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja putukate kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest. Seente ehituse tähtsaks iseärasuseks on plastiidide puudumine. Varuaineteks on glükogeen või rasvad, tärklist ei teki kunagi. Kõrgematel seentel põimuvad hüüfid sageli tihedaks ebakoeks plektenhüümiks, millest moodustuvad eoseid kandvad viljakehad. Seentel puuduvad kohastumused vee juhtimiseks ja auramise vältimiseks, sellepärast elavad ainult niisketes kohtades. Toitumine. Seened on heterotroofsed organismid
Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetst harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega: algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja putukate kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest. Seente ehituse tähtsaks iseärasuseks on plastiidide puudumine. Varuaineteks on glükogeen või rasvad, tärklist ei teki kunagi. Kõrgematel seentel põimuvad hüüfid sageli tihedaks ebakoeks plektenhüümiks, millest moodustuvad eoseid kandvad viljakehad. Seentel puuduvad kohastumused vee juhtimiseks ja auramise vältimiseks, sellepärast elavad ainult niisketes kohtades. Toitumine. Seened on heterotroofsed organismid
Ammoonium MIKROOBNE LAGUNDAMINE Huumus/fulvohapped NH4+ NH3 CO2 H2O Energia Ligniinhuumus kompleks Jk ssivesikud Mikroobne biomass Metabolismi vaheproduktid Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Ammonifikatsioon thendab org. lmmastiku bioloogilist muundumist ammooniumiks. Protsessi esimest etappi viivad lbi rakuvlised ensmid: need depolmeriseerivad valgud, aminosuhkrud ja nukleiinhapped. I Eksoensmid Valke lagundavad prote(in)aasid ja peptidaasid. Kitiini lagundavad kitinaas ja kitobiaas. Peptidoglkaani lagundab lsosm. Nukleiinhappeid lagundavad ribonukleaasid ja desoksribonukleaasid (jagunevad endo- ja eksonukleaasid). Ureaas lagundab uurea CO2 ja NH3 -ks. II Rakusisesed ensmid Aminorhmade puhul toimub aminorhma eemaldamine aminohappe dehdrogenaaside vi okdaaside vahendusel deamineerimise protsessis. Nukleotiidide lagundamine on mitmeetapiline protsess. Enamasti on aminohapete, aminosuhkrute ja nukeiinhapete lagundamisel
· Heterofaagia o Ainuraksete algloomade toitumine (amööb, kingloom) o Kehavõõraste mikroorganismide lagundamine õgirakkude poolt Kestade süsteem Taimerakkudes kestad on olemas. Kõigepealt tekib esikest, siis teistkest. Mõne aja pärast puituvad. Puitunud rakukestade koostises on ligniin ja tselluloos. Puitunud rakukestades on poorid ja neist ulatub läbi tsütoplasma, mis seob naaberrakke. · Seenerakk Kestad sisaldavad kitiini, mannaani ja valke · Enamikel protistidel samuti kestad, kuid väga erineva biokeemilise koostisega · Loomarakud Hulkraksetel loomorganismidel kesti pole v.a. munarakkudel. Neil esineb 3 tüüpi kesti: o Esikest ise tekitab o Teiskest tekitavad munasarja rakud. Putukate munarakkudel o Kolmandased tekitab munajuha. Lubikest ehk munakoor ja valkkest ehk munavalge Vakuoolide süsteem päristuumses rakus
Moodul võib eksisteerida igavesti, kuid teatud tingimustes võib nende eluiga olla piiratud. Kolooniast ära murdnud osal võib olla ka tulevikku. Seksuaalne meiootiline faas ei oma tähtsust. Nendel on pinna pindala ja mahu suhe alati ühesugune. Mooduli kasv lõppeb kui ta muutub ebastabiilseks või tekib ressursinappus. Kui unitaarsed organismid saavad lahkuda ebasoodsatest tingimustest, siis moodulid seda ei suuda. Enda kaitsmiseks sisaldavad nad lupja, tselluloosi, kitiini või on neil okkad. Samuti muudavad nad ennast vähemaitsvaks (alkaloidid, terpenoidid, mis võivad kogu kaalust moodustada umbes 5%). Kõik sessiilsed organismid pole modulaarsed ja kõik modulaarsed organismid pole sessiilsed. Modulaarsete organismide eelised: 2 1) puudub allomeetrilne piirang (võime kasvada piiramatult) 2) kaitstud paremini 3) konkurentsis tulevad välja võitjatena
Energeetiline lõhustumine 1g glükoosi (mitokondrites) 4kcal, tagajärjeks H2O + CO2. Inimese päevasest energiatarbest peaksid süsivesikud katma ligikaudu 55%. Süsivesikud on esmased, kõige kiiremini kasutatavaks energia allikaks (füüsilise pingutuse korral umbes 10 sekundi möödudes). Ehituslik: struktuurne- taimede rakukestade süsivesikud (puitunud vartes ca 20-40% tselluloosi). Seentel ja lülijalgsetel täidab struktuurset funktsiooni kitiin. Inimene ei seedi ei kitiini ega tselluloosi. Loomarakkudel oligosahhariidsed jäägid membraanide välispindadel rakkude omavahelisteks seostumiseks (õiged rakud ühenduvad omavahel, kehv on aga see, et haigustekitajatele spets sihtmärk.). Varuained. Taimedes tärklis (koguneb säilitusorganitesse- muundunud võsud, viljad ja seemned) ja inuliin (prebiootik) (fruktoosijääkidest koosnev varusüsivesik korvõielistes- võilill, maapirn). Loomades ja seentes on glükogeen. Miks on taimedes tärklis ja loomades glükogeen
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
