Liigeste liikuvus 2009 Ülesanne: Uuri ülajäsemete erinevate liigeste liikuvust. Leia ringikujuliselt liikuvad liigesed ja tasapinnal edasi-tagasi liikuvad liigesed. Ülajäsemete erinevate liigeste liikuvus. Labakäsi 1. Ellipsoidliiges 2. Keraliiges 3. Sadulliiges http://uwmsk.org/RadAnat/images/WristPA.jpg Ellipsoidliiges Ellipsoid- ehk munaliigese puhul toimuvad liigutused painutus ja sirutus, lähendamine ja eemaldamine. Võib toimuda ka ringjooneline liikumine. Ellipsoidliiges kuulub kaheteljeliste liigeste hulka. Keraliiges Keraliigese puhul toimuvad kõik kolm
ja neid ümbritseb seljaajunärvid. Lülid on nii ehitatud, et need ei kahjustaks seljaaju! 19. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus! (info õpikust) Kaelalülide lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Rinnalülide lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. 20. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: (info õpikust) Sidemete, liigeste ja lülidevaheketaste abil. 21. Lülisamba lülidevaheketta ehitus. (info õpikust) Lülivahekettal on sees säsituum ja perifeerselt fibroosvõru. 22. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised! (info õpikust) Kõige liikuvam on kaela- ja ülemine nimmeosa, roietega ühendumise tõttu on rinnaosa liikuvus piiratud, ristluu ja õndraluu on täiesti liikumatud. Lülisamba osas võivad toimudaliigutused ümber kolme telje. Frontaaltelje on painutus ja sirutus. Sagitaaltelje, s
Kand (kannaluud + veel kuus luud) 2. Pöid (pöialuud 7 tükki) 3. Varbad (varbalülid-//varbaluud// neid on 14 tükki) 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side); Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) – (Liigese pinnad(neid on 2); Liigese pilu; Liigese kapsel) B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid – (ellipsoid ehk munaliiges; sadulliiges) 4. Puusaliiges: A: Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese – (Reieluupea; Puusaluu puusanapp – See on tüübilt kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed – Frontaaltelg(ette- ja tahapainutus); sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine); Vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine). 5. Nimeta luud, mille vahele moodustub: A: Ülemine kuklaliiges (Kuklaluu ja kande lüli)
Luude ja liigeste haigused, ning nendest hoidumine Tänapäeval tuntakse umbes 120 liigeste, liigeselähedaste kudede, luude ja sidekoe haigust, mida uurib reumatoloogia. Neid haigusi ühendab muutliku iseloomuga valu liigestes ja luudes. 1. Osteoartroosi ehk liigeskõhre kulumise haiguse üheks oluliseks tekkepõhjuseks on liigeste ülekoormus, seda kas raske füüsilise töö või liigse kehakaalu tõttu. Osteoartroosi korral võivad esineda õhtused, koormusjärgsed valud, aga ka lühiaegne, mõneminutine stardijäikus kahjustatud liigestes, näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes. 2. Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis (näiteks kuse-suguteedes või soolestikus). 3
leiduv vagu ja nõgusal liigesepinnal paiknev hari kulgevad veidi spiraalselt, s.o vindikujuliselt, mitte sagitaalselt. Seetõttu toimub samaaegselt painutuse ja sirutusega luude vabade otsade vähene suunast kõrvalekaldumine. Näiteks õlavarre-küünarluuliiges. Ratasliigesel on üks liigespind kumer ja teine nõgus. Liikumine toimub ümber vertikaaltelje. Nii toimub pronatsioon ja supinatsioon näiteks lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges. Kaheteljeliste liigeste hulka kuuluvad ellipsoid- ehk munaliiges ja sadulliiges. Munaliigeses võivad liigutused toimuda ümber kahe teineteisega ristioleva telje (frontaal- ja sagitaaltelg), võib toimuda ka koonusliikumine. Koonusliikumine toimub näiteks kodarluu- randmeliigeses. Sadulliigeses on mõlema liigestuva luu liigespind ühes suunas nõgus ja teises suunas kumer, mis asetsevad omavahel põimununa. Liikumine toimub siis ümber frontaaltelje
12. Kus esineb retikulaarset sidekude? esineb luuüdis, lümfisõlmedes, mandlites, põrnas. 13. Kus esineb kohevat sidekude? Lihaskiudude vahel 14. Mis ülesanne on koheval sidekoel? Sisaldavad kollageeni, mis muudavad rakud elastseks. Kaitse ja toitefunktsioon 15. Kus esineb tihedat paralleelkiulist sidekude? Kõõlustes, sidemetes, sidekirmetes. 16. Kus esineb sassiskiulist sidekude? Naha võrkkihil 17. Kus esineb hüaliinset kõhrkude? Liigeste pinnal 18. Kus esineb elastset kõhrkude? Kõrvalestades 19. Kus esineb fibroosset (kiulist) kõhrkude? Lülidevaheketastes, häbemeliiduses 20. Mis annab luukoele tugevuse? Kaltsiumi ja fosforisoolad 21. Millises luu osas toimub vereloome? Käsnolluses 22. Mida sisaldab toruluu diafüüs? KEHA Luuüdi 23. Kus esineb silelihasrakkusid? Vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes 24. Mis on vöötlihaskoes kontraktiilseteks elementideks?
kaugemal paiknevat lateraalseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne ja kaudaalne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne ja ventraalne suund. Luude ehitus- ehituses kehtib printsiip,et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus.Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks,lühikesteks ja lamedateks.Luu ehitus-epifüüs,epifüüsikõhr,diafüüs,kompaktaine,periost,käsnaine,toitemulk. liigeste ehitus liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav hüaliinkõhrekiht liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad. Vastasel korral asetseb liigesepindade vahel kiudkõhreline liigeseketas või poolketas. Liigeseketas esineb lõualiigeses ja ta jaotab liigeseõõne kaheks osaks.
1 - normaalne liiges. 2 - varane staadium, pehmekoelised muutused: sünoovia vohamine (lai nool) ning pehmete kudede turse (kitsas nool), 3 - sünoovia on kasvanud kõhrele, põhjustades seal erosioone, 4 ja 5 - sünoovia on jõudnud luuni, tekivad luu erosioonid ja "tsüstid (nooleotsad), mis on nähtaval ka röntgenogrammil, 6 - fibroosne anküloos. Kirjutan referaadi enda haigusest, milleks on reumatoidartriit. Reumatoidartriit on krooniline progresseeruv, sageli invaliidistav liigeste autoimmuunhaigus, mis haarab ennekõige liigeste sünoviaalkilet. See on ebaselge etioloogiaga kroonilise progresseeruva kuluga põletikuline süsteemne autoimmuunne haigus, mis haarab liigeseid. Minul avasti see haigus 2004. aastal, praeguseks olen läbinud mitmeid ravikuure ning võtan igapäevaselt rohte. 3 Ülevaade Reumatoidartriit esineb ligi 1%-l Eesti elanikkonnast. Haigestuvad põhiliselt 20-50 aastased inimesed, naised 3-4 korda sagedamini kui
REUMATOIDARTRIIT Kaarel Klaas 1.1. Reumatoidartriidi selgitus Reumatoidartriidi ladinakeelne nimetus on rheumatoidarthritis ning inglise keelne nimetus rheumatoidarthritis. Reumatoidartriidiks nimetatakse krooniliselt progreseeruvat, sageli ka invaliidistavat liigeste autoimmuunhaigust, mis haarab ennekõike liigeste sünoviaalkilet. 1.2. Reumatoidartriidi üldülevaade Reumatoidartriiti esineb ligikaudu 1%-l Eesti elanikkonnast. Reumatoidartriiti haigestuvad peamiselt 20-50 aastased inimesed. Naised haigestuvad 3-4 korda sagedamini kui mehed reumatoidartriiti. Haigus ise kujutab endast liigeste põletikku. Reumatoidartriidi tagajärjel liigespinnad hävivad ning liigeste töövõime häirub. Tekivad tugevad liigeste deformatsioonid ehk liigeste moondumised, mille tagajärjel inimene invaliidistub
..........7 LIIKUVUSTREENING.......................................................................................................8 JÕUTREENING.................................................................................................................. 8 VASTUPANUTREENING................................................................................................. 8 MILLAL JA KUIDAS VÕIMELDA...................................................................................9 NÕUANDEID LIIGESTE KAITSEKS.............................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................10 SISSEJUHATUS 2 Et reumaatilised haigused vaevavad vaid vanainimesi, on müüt. Järjest rohkem noori kannatab liigesehädade käes
LIIGESEHAIGUSED Tänapäeval tuntakse umbes 120 liigeste, liigeselähedaste kudede, luude ja sidekoe haigust, mida uurib reumatoloogia. Neid haigusi ühendab muutliku iseloomuga valu liigestes ja luudes. Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigeshaigust. Liigesepõletikele on iseloomulik, et liigesed on just varahommikul paistes, valusad, ei liigu hästi, sest öösel kogunes neisse põletikuline tursevedelik. Liigesvalu võib esineda näiteks tavalise viirushaiguse,gripi korral, samas aga võib olla tegemist
Inimese liikumisaparaadi üldiseloomustus · Inimese liikumisaparaadi moodustavad skelett ja skeletilihased · Skelett moodustab liikumisaparaadi pasiivse osa · Lihased moodustavad liikumisaparaadi aktiivse osa Liikumisaparaat kui biomehaaniline süsteem · Biomehaanikas käsitletakse liikumisaparaati lihtsustatud mudelina- biomehaanilise süsteemina, mille abil saab uurida keha mehaanilise liikumise nähtusi · Inimese liikumisaparaat kui biomehaaniline süsteem koosneb liigeste abil seonduvatest lülidest (kehaosadest), mis moodustavad kinemaatilisi paare ja ahelaid · Lülidele mõjuvad jõud (koormused) põhjustavad sõltuvalt tingimustest kas nende deformatsiooni ja/või liikumise · Liikumisaparaadi ,,mootoriks" on luukangidele kinnituvad lihased, mis panevad lülid liikuma, sooritades mehaanilist tööd · Lihastesse akumuleerunud potensiaalne keemiline energia muutub seejuures liikuvate
Tänu sellele, et teip on veekindel ja väga hea hingavusega, on seda võimalik pikaajaliselt kanda. See ei sega ka igapäevatoimetusi nagu pesemine või saunas käimine,. Samuti ei sisalda kinesioteip farmatseutiliselt aktiivseid või liimuvaid aineid ning on naha jaoks neutraalne. [1] Loodud elastne ja nahasõbralik teip aitab taastada, parandada ning soodustada lihaste ja liigeste liikumist. [2] Kust on kinesioteip pärit ? Kinesioteipimine on üpriski noor nähtus, kuna too meetod on umbes 30 aastat vana. Loojaks on Jaapanist pärit doktor Kenzo Kase, kes soovis luua lisaks teraapiale abikätt, mis mõjutaks inimese haiget piirkonda ka pärast terapeudi juurest lahkumist. Oma praksise ajal teipis dr.Kase patsiente tavalise, mitte elastse teibiga. Eesmärgiks oli korrigeerida liigeste tasakaalutust
Staatilised pingutused on kõrge intensiivsusega ja väsitavad suhteliselt kiiresti, kuna nendega kaasneb lihaste hapnikuvarustatuse vähenemine. Staatilised pingutused võimaldavad arendada üksikute lihasgruppide jõudu ning tunnetada sporditehnika elemente, mida liikumises on väga raske tunnetada. Isotooniline ehk dünaamiline reziim Dünaamiliselt töötades lihase pikkus muutub. Vahelduva pinge ja lõdvestumise tulemus on kõrval asuvate liigeste liigutamine- näiteks biitsepsi abil käe painutamine hantli tõstmiseks. Dünaamiline jõud jaguneb omakorda kontsentriliseks ja ekstsentriliseks. Kontsentriline jõud on lihase kokkutõmme ja lühenemine näiteks tõstmisel, tõmbamisel, pressimisel või hüppamisel. Ekstsentriline jõud toimub keha aeglasel langetamisel ülemisest asendist kätekõverdusi või istesse tõuse tehes. Lõppfaasides ei ole lihased praktiliselt koormatud. Isokineetiline reziim
.................13 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................14 1. PAINDUVUS Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab liigutuste liikuvuse ulatuse, sõltudes liigese ehitusest ning lihaste ja kõõluste venitatavusest. Painduvus näitab sportlase võimet ja omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liigutusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. Üksikute liigeste suhtes oleks õigem rääkida nende liikuvusest, mitte painduvusest. Liigeste liikuvus on efektiivse tehnilise täiustumise möödapääsmatuks tingimuseks. Hea painduvus on väga oluline õigete liigutuste õigeks teostamiseks erinevatel spordialadel, olles seotud nii erinevate kehaliste võimetega kui sporditehnikaga. Kui painduvus on hea, suudab sportlane teha vajalikke liigutusi tugevamini, kiiremini, täpsemalt, pikemalt jne
võimlemiskoolkonda, mis tekkis 19. sajandil Tsehhis. Selle koolkonna ühe rajaja M. Tõrsi algatusel hakati noorsõdurite kehalise ettevalmistuse programmi võtma võimlemisharjutusi riistadel. Paljusid võimlemisharjutuste sooritamisel omandatud oskusi on võimalik kasutada ka teistel spordialadel või tegevustes, mis on seotud näiteks keha pöörlemise, rippumise ja toenguga. Võimelise eesmärgkiks on arendada paindlikust, tasakaalu hoidmist ning tagada liigeste ja lihaste parem ja vastupidavam töö. (Viide: http://www.cs.ut.ee/~vello/VoimlemiseOpik.PDF) Akrobaatika Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes saab pidada
Painduvus näitab sportlase võimet ja omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liitusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. Painduvusharjutuste tegemine Kiirendab valgusünteesi Tõstab toiduainete omastamise efektiivsust Väldib vigastusi Parandab lihase välimust (vormi) On heaks soojenduseks Stimuleerib kehaliste võimete arengut Painduvus jaguneb Üldine peamiste liigeste liikuvus on heal tasemel. Spetsiaalne hea liikuvus kindlas liigeses Staatiline kestev venitusasendi hoidmine Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus selle määrab vastava liigese ehitus Aktiivne Passiivne Aktiivne, passiivne painduvus Aktiivne painduvus- liigutuste ulatus, mis saavutatakse ilma kõrvalise abita, kasutades vaid nende lihasgruppide jõudu, mis võtavad otseselt osa vastava liigutuse sooritamisest
3 Kuidas soojendust õigesti teha? Esiteks- venitamine ei tähenda soojendust! Kuigi on soojenduse väga tähtis osa. Eesmärgiks on sõna otseses mõttes soojendamine, soojemaks tegemine, et tõsta kehatemperatuuri. Õige eelsoojendus peaks kehatemperatuuri tõstma 1-2 kraadi võrra ja selle võib jagada kolme faasi: 1) Üldine soojendus 2) Soojendav venitamine 3) Spordiala spetsiifiline soojendus I ÜLDINE SOOJENDUS Üldine soojendus jaguneb kaheks: 1. Erinevate liigeste ringid 2. Aeroobne tegevus 1. Liigesteringid Üldsoojendus algab liigeste ringitamisega, alustades kas siis varvastest ja liikudes alt üles või sõrmedest suunaga allapoole. See kergendab ja soodustab liigeste tööd määrides liigese tervenisti sünooviaga (liigesevõie). Selline õlitamine võimaldab liigestel tunduvalt paremini funktsioneerida ja nii on liigesed tõsiseks treeninguks korralikult määritud. Teha tuleks aeglaseid
ehk geneetilised faktorid. Eelistama peaks ka magedamat toitu ja vältima kohvi, sest nii sool kui kofeiin viivad kaltsiumi organismist välja. Kuna luustiku formeerumine kestab umbes 20. eluaastani, on oluline piisavalt kaltsiumi-ja D-vitamiinirikast toitu tarbida kogu lapsepõlve vältel. Osteoartroos: Osteoartroos (artroos, lad k. osteoarthrosis; inglise k. osteoarthritis) on grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinevad põhjused, kuid sarnane tagajärg – liigeste jäigastumine. Artroosi nimetatakse liigeste kulumise haiguseks, ka liigesekulumuseks. Osteoartroos on kõige levinum liigesehaigus. Sageli nimetatakse seda liigeste kulumiseks, kuna haigust iseloomustab luude liigespindasid katva kõhre kulumine, mis põhjustab luupindade kokkupuudet ja hõõrdumist. Artroos põhjustab valu ja jäikust, peamiselt kahjustuvad põlve-, puusa- ja kämblaliigesed ning lülisammas. Valu võib olla ka väga tugev. Artroos võib põhjustada invaliidistumist
tervisekahjustustena: pidev peavalu, mis on põhjustatud kaelalihaste pingest; kaela-, õla-, seljalihaste valud; käte ja jalgade tuimustunne ja suremistunne, “sipelgate jooksmine” jalataldadel ja sõrmedes; kaela-, rinna-, nimme-ristluupiirkonna radikuliit; selgroolülide ja diskide põletik, mis hiljem võib muutuda krooniliseks; liigeste kahjustused ehk artroosid; kõõlustuppede ja lihastevaheliste limapaunade põletikud. Füsioloogiliste ohutegurite eripära: Füsioloogiliste ohutegurite eripära on see, et nende mõju tervisele on väga individuaalne, st sõltub eelkõige töötajast. Näiteks füüsiliselt tugeva ja nõrga töötaja jaoks on raskuste teisaldamine seotud väga erineva pingutusega ja seetõttu on terviseriski suurus ka erinev. Seega on ennetustegevuse
passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes- liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest. Seistes on aktiivse rühi iseloomulikeks tunnusteks pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balansseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend. Seda võib saavutada teadliku ja kontrollitud tegevusega. Toetudes võrdselt mõlemale jalale, surudes suurevarba otsa vastu
kui nad külmad on. Eelsoojenduse eesmärk ei ole pelgalt lihaste jäikuse ja kanguse vähendamine, vaid õigesti tehtuna aitab see kaasa ka sooritusele ehk põhitreeningule. Teisalt tõstab vähene soojendus või üldse soojenduse puudumine oluliselt vigastuste tekkimise riski. Eelsoojenduseks on põhiliselt sörkjooks või liigesteringid, mis valmistab lihaseid venituseks. 6 5. Üldine soojendus Üldine soojendus jaguneb kaheks: 1. Erinevate liigeste ringid 2. Aeroobne tegevus Täpselt sellises järjekorras need sooritada tulekski. 1. Liigesteringid Üldsoojendus algab liigeste ringitamisega, alustades kas siis varvastest ja liikudes alt üles või sõrmedest suunaga allapoole. See kergendab ja soodustab liigeste tööd määrides liigese tervenisti sünooviaga (liigesevõie). Selline õlitamine võimaldab liigestel tunduvalt paremini funktsioneerida ja nii on liigesed tõsiseks treeninguks korralikult määritud. Teha tuleks
Kui valu põhjus on seljasegmentide hüpomobiilsuses, on efektiivne manuaalteraapia. Üldiselt teatakse, et alaselja lülivaheketta kulumine või nihkumine ja sellest tingitud närvijuure ärritus põhjustab kiirguva valu jalga. Vähem teatakse, et kesk-ja alaselja segmentide hüpomobiilsus võib põhjustada närvijuurte nahaharude kaudu valu ka tuhara, puusa, kubeme, põlve või sääre piirkonnas. Ühes asendis püsimisel tekkiv seljavalu on võimalik seljalülide vaheliste liigeste (fasett-liigeste) "lukustumise" tunnus. Selg võib minna "kinni" suurima koormusega segmendis ka juhul kui vildakselgsust (skolioos) ei esine ja seljalihaste toonus on hea. http://www.seljaravi.ee/gfx/pilt14.gif. Selja pikemaajaline ülemääraste raskustega koormamine, eriti noorukieas, põhjustab sageli tõsiseid kroonilisi seljaprobleeme. Kui vähegi võimalik, tuleks seda vältida või tõsta sirge seljaga ning teisi appi paludes - raskust mitmele jaotades. Mida noorem iga,
PÕLVELIIGESE ARTROOSIGA PATSIENT ARTROOS... Mis on artroos? On grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinevad põhjused, kuid sarnane tagajärg liigeste jäigastumine. Põlveliigeses artroos e. deformeeriv osteoartroos Deformeeriv osteoartroos on krooniline lõhustav liigesehaigus, mille aluseks on kõhre esmane taandareng ja hävinemine ühes järgneva kõhrealuse verevarustuse häirega, sidekoeliste muutustega luukoes ja liigesepindu katvas kestas. Deformeeriva osteoartroosi tekkes on oluline roll mehhaaniline koormus liigeskõhrele, eriti suur kehakaal, raske füüsiline töö ja üksikute liigeste püsiv ülekoormatus.
· Ebastabiilne (võib osutada vastupanu, teha ootamatuid liigutusi, jäik või lõtv). · Erinev füüsiline ja psüühiline seisund (vajab maksimaalset, osalist abi, julgustamist- turvamist). · Töökeskkond ja töövahendid. · Töökorraldus (hooldatavate patsientidet hulk, puhkepausid, tööpäeva pikkus). 1.2.2. Subjektiivsed tegurid Abistaja: · antropomeetrilised näitajad (pikkus, kehakaal) · füüsiline võimekus (kardiovaskulaarne töövõime, lihasjõud, liigeste liikuvus) Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm · tervislik seisund · teadmised, oskused, (kasutatavad töövõtted) · hoolitsemine oma tervise eest Töö füüsilist abi vajavate patsientidega on raske füüsiline töö, mis nõuab lisaks füüsilistele pingutustele ka vaimseid pingutusi seoses suhtlemise, töö planeerimisega ja meeskonna tööga.
..........................................................................26 FÜÜSIKALISED TAASTUSVAHENDID Saun Saun on lõõgastav ja stressivastane teraapiavahend ning paljude terviseprobleemide puhul tõhus abiline. Haiguste puhul võib saunas käimine enesetunnet parandada, nt astma või pikaajalise bronhiidi korral laienevad ja puhastavad saunas hingamisteed ning siis on kergem hingata. Kõrgenenud vererõhuga on kerge saunatamine ja sellega kaasnev tõhusus lõõgastumine hea. Lihaste ja liigeste jäikuse, pingestumise, tundlikkuse ja valu korral saab saunaskäigust tavaliselt kergendust, samuti pikaajaliste kaela, turja ja seljavalude puhul on abi. Soome saun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Sauna liigid: soome saun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun. Soome saun
venitamine 3. spordiala spetsiifiline soojendus On väga oluline, et üldine soojendus tehtaks ennem, kui hakatakse venitama. Ei ole eriti hea mõte venitada lihaseid ennem, kui nad külmad on. Eelsoojenduse eesmärk ei ole pelgalt lihaste jäikuse ja kanguse vähendamine, vaid kui see on õigesti teostatud aitab see kaasa ka sooritusele ehk põhitreeningule. Teisalt vähene soojendus või üldse soojenduse puudumine tõstab oluliselt vigastuste tekkimise riski. Üldsoojendus algas liigeste ringidega alustades kas siis varvastest liikudes alt üles või alustades kätest (sõrmedest) liikudes allapoole. See kergendab ja soodustab liigeste tööd määrides liigese terves ulatuses sünooviaga (liigesevõie). Selline „õlitamine“ võimaldab liigestel funktsioneerida tunduvalt paremini ja liigesed on tõsiseks treeninguks korralikult määritud. Tuleks teha aeglased ringjad liigutused, nii päripäeva kui vastupäeva, kuni liiges liigub vabalt mitte jäigalt ja katkendlikult
Treenima peaks ülepäeva, nii suudab organism vahepeal taastuda. Kui treenitusseisund juba paraneb, tuleks esmalt suurendada koormuse kestvust. Painduvuse arendamine • Põhiline meetod on kordusmeetod (korduste arv umbes 15/3-5 seeriat), sest ühekordne maksimaalne painutus pole küllaldane. Peamised harjutused on venitusharjutused, lõdvestusharjutused ja painutusharjutused. • Painduvuse arendamise vahendid: üldarendavad harjutused liigeste liikuvuse suurendamiseks. • abistavad harjutused, eesmärgiks liigeste maksimaalse liikuvuse arendamine • spetsiaalarendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu Osavuse arendamine • Osavust on võimalik arendada järgnevalt: 1. Lihtsate liigutuste ajalis-ruumiliste parameetrite täiustamise teel. 2. Erinevate tugiliikumisaparaadi lülide koordineeritud tegevuse arendamisega. 3. Loomulike liigutustegevuste struktuuri täiustamise abil (k.a käeline tegevus). 4
Peamine jõuharjutuste efekt on lihaste jõu ja ümbermõõdu suurendamine. Kuid jõutreening mõjutab ka luid, sidemeid, kõõluseid ja südameveresoonkonda. Regulaarne jõuharjutuste sooritamine aitab ära hoida mitmesuguste vigastuste teket ja haigusi. Lisaks lihasjõule, lihasmassile, lihasvastupidavusele ja südameveresoonkonnale on jõuharjutustest kasu ka teistele teguritele, mida järgnevalt vaatleme. Liigeste liikuvus. On väidetud, et jõuharjutused vähendavad liigeste liikuvust, kuid paljud uurimused näitavad hoopis vastupidist. Õigesti sooritatud jõuharjutused suurendavad nii lihaste jõudu kui liigeste liikuvust, see on saavutatav sobiva treeninguga. Kehakoostis. Kehakoostis näitab keha rasvkoe ja lihaskoe suhtelist kogust. Üldjuhul arvatakse, et meestel ei tohiks rohkem kui 15 protsenti ja naistel rohkem kui 25 protsenti keharasva. Täiskasvanud kaotavad iga elukümnendil umbkaudu 2 kg lihaskaalu ning võtavad juurde umbkaudu 7 kg (tabel 1.1) rasva
ja C-hepatiidi korral, pärsib organismis vähki tekitavaid aineid, parandab vereringet. USA teadlased on ka kinnitanud, et osoon teeb organismi vastuvõtlikumaks paljudele ravimitele ja võimaldab vähendada paljude ravimite kõrvalnähtusid. Uuritakse ka osooni mõju HIV ja vähi ravis ning arvatekse, et see võib aidata leevendada haiguse sümtomeid. Meetodid, mida kasutatakse osooniravis: osoonikupud, osoonisüstid veeni, liigeste vahele ning lihasesse, osoonikotid/kapslid,verepuhastus osoooniga, osoonitud õli/kreemid jne.. Osoonikoti puhul kasutatske spetsiaalset osooni suhtes vastupidavat kilekotti, mis sidaldab veidi vett ning see paigaldatakse soovitud piirkonda. Osooni-hapniku segu pumbatakse kotti nind lastakse imenduda läbi naha. Seda meetodit soovitatakse tavaliselt jalahaavandite, gangreeni, seeninfektsioonide, põletuste ja aeglaselt paranevate haavade raviks
Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel. Kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest. kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini). Vitamiinide puudumisel Vitamiin C puudusel võivad tekkida: liigeste valu, haavade aeglane paranemine, aneemia, lihaste nõrkus, skorbuut. Vitamiin A puudusel võivad tekkida: nägemishäired (kanapimedus), nahakuivus ja vananenud väljanägemine. Vitamiin D puudusel võivad tekkida: rahhiit lastel, täiskasvanutel osteoporoos (liigeste kulumine). D-vitamiini puudumine ohustab eelkõige imikuid, taimetoitlasi ja alkohoolikuid. Vitamiin E puudusel võivad tekkida: krambid käsivartes ja jalasäärtes, käte-jalgade "suremine", Rasestumishäired.
Verevarustus nii labakätes kui ka -jalgades häirub. Seda saab kontrollida, kui asetada käed külma vette. Juhul kui sõrmed lähevad valgeks, räägitakse „valge sõrme” sündroomist. Esialgu kaebavad töötajad käte tuimuse üle. Kätes tekib “suremistunne” või “sipelgate jooksmise” tunne. Tööpäeva lõpuks tekib väikestes liigestes ning käelihastes valu. Haiguse süvenedes tekivad öised kätevalud, väheneb lihasjõud, kujunevad luude ja liigeste deformatsioonid. Tervisliku sisekliima tagamisel on oluline, et töökeskkonna õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus oleksid tööülesande täitmiseks sobivad, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi
ÕLG Konspekt from: functional anatomy of the upper joint Õlaliigese suure koormuse ja liikuvusulatuse tõttu peab see omama suurt strukturaalset kaitset ja funktsionaalset kontrolli. Et ülajäseme liigutused oleksid sujuvad, peab kõigi ülajäseme liigeste ja struktuuride töö olema sujuv. Õla kompleksi anatoomia Õlaliigeses liigutuste teostamiseks on vajalik nii dünaamiliste kui staatiliste stabilisaatorite kompleksne integreerimine, NELJAS liigeses: skapulotorakaal-, sternoklavikulaar-, akromioklavikulaar- ja glenohumeraaalliigestes. Kuigi vähese ulatusega liigutusi on võimalik teostada ka igas liigeses üksikult. Sternoklavikulaarliiges - Ainus koht, mis ühendab otseselt ülajäseme rindkerega.
Soojendus ei tohiks olla nii pikk, et tekiks väsimus. Üldine soojendus peaks kestma 5 10 minutit. See peaks olema iga kord natukene erinev, et ei tekiks tüdimust ja soovi see kiiremini läbida. Soojendust peab tegema vahetult enne treeningut, sest lihastes langeb temperatuur üpris kiiresti ning soojenduse mõju hääbub umbes 15 minutiga. 1.2 Võimlemine ja venitamine Üldisele soojendusele järgneb tavaliselt võimlemine ja venitusharjutused. Võimlemist tuleks alustada liigeste ringidega alustades varvastest ning liikudes alt üles või siis kätest liikudes ülevalt allapoole. See kergendab ja soodustab liigeste tööd. Peale võimlemist võib alustada venitusharjutustega. On väga tähtis, et üldine soojendus tehtaks ennem kui hakatakse venitama, sest külmad lihased pole elastsed ning seega suureneb vigastuste oht tunduvalt. Venitusharjutusi tuleks teha kõikidele keha suurematele lihasgruppidele.
Liigesed: Ratasliiges Plokkliiges Sadulliiges Keraliiges Lameliiges Lihase: Vöötlihas- tahtele alluv Südamelihaskude Silelihas- tahtele alluv Pikadlihased Laiadlihased Hingamislihas Lihtlihas Lihatse kõõluste otsas on tupp, mida nimetatakse kõõlustupeks, milles kõõlused liiguvad. Lihaste tööd kergendavad moodustised. Liigeste kõhr- liigeste osa, mille järgi saab vanust määrata sünfüüs- kude mis on vaagnaluu vahel Loomade põhilise kehamassi moodustavad telglihased ehk seljakeelik või selgroog. Luude keemiline koostis Luud sisaldavad kuni 50 % vett, mineraalid moodustavad 60- 70% ja orgaaniline aine moodustab 30-40%. Oluliselt sisaldavad kaltsiumfosfaati, veidi vähem kaltsiumkarbonaati. Kuni 15 % on rasva Vesi- 50% Mineraalid- 60- 70%
TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Õppejõud: Eve Villemson Mõdriku 2013 Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuulub luustik koos liigeste ja teiste liiduste, samuti sidemetega ning vöötlihastik koos kõõlustega. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne, lihastik aktiivne osa. Luustikul on kaks põhifunktsiooni - mehhaaniline ja bioloogiline. · Mehhaanilise funktsiooni ülesandeks on toestada, kaitsta, liikuda. · Bioloogiline funktsioon on osaleda mineraalainete (peamiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses. Luustik on organismi tugisammas, millele kinnituvad lihased. Luustik kaitseb ka mitut õrna
Kui naisel on selline alleel, siis on see tavaliselt varjestatud normaalse alleeli poolt teises X-kromosoomis. Meestel pole teist X- kromosoomi, seega avaldub puna-rohepimedus neil suurema tõenäosusega. 14 15 Reumatoidartriit Rheumatoidarthritis (ld.k. ) Rheumatoidarthritis (ingl.k) Selgitus Reumatoidartriit on krooniline progresseeruv, sageli invaliidistav liigeste autoimmuunhaigus, mis haarab ennekõige liigeste sünoviaalkilet. Ülevaade RA esineb ligi 1%-l Eesti elanikkonnast. Haigestuvad põhiliselt 20-50 aastased inimesed, naised 3-4 korda sagedamini kui mehed. Haigus kujutab endast liigeste põletikku, mille tagajärjel liigespinnad hävivad, liigeste töövõime häirub. Tekivad liigeste deformatsioonid ehk moondumised ja inimene invaliidistub. Vaatamata selle, et haiguse põhikoldeks on liigesed, on tegemist siiski organismi
INIMESE LUUD JA LIIGESED Inimese luustikus on üle 200 luu. Luustiku tähtsamad osad on LUUDE KOOSTIS Mineraalained 55% Orgaanilised ained 25% Vesi 20% Kolju koosneb näo-ja ajukoljust LIIGESED Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist LIIGESTE TÜÜBID Liikuvad ühendused Silinderliiges Plokkliiges Keraliiges Painduvad ühendused Selgroolülide vahel Liikumatud ühendused Ajukolju luud KASUTATUD KIRJANDUS WWW.MIKSIKE.EE U.KOKASSAAR JT. BIOLOOGIA 9.KL. JUHENDAJA LY VALDMAA
Massaaziteraapia eesmärgid: · Sobitada massaaz patsiendi probleemidega · Leevendada lihaspingeid · Stimuleerida lihastoonust · Leevendada valu · Parandada aine- ja verevarustust · Taastada või säilitada patsiendi tegevusvõime · Pakkuda tõhusat ning meeldivat teenust Massaazist tulenev kasu: · Suurendab vere- ja lümfiringlust · Lõõgastab närvisüsteemi ja vähendab ülepingeid · Leevendab lihasspasme ja lihaspingeid · Suurendab liigeste elastsust ja liigeste liikuvusulatust · Soodustab sügavamat ja kergemat hingamist · Alandab/tõstab vererõhku · Suurendab vedelike ja jääkproduktide eritust (parandab seedimisprotsesse) 1 · Kiirendab kehaliste harjutuste järgset taastumist koormusest ja laktaadi eemaldamist lihastest Massaazi toime:
Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes-liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest. Seistes on aktiivse rühi iseloomulikeks tunnusteks pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balansseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend. Seda võib saavutada teadliku ja kontrollitud tegevusega. Toetudes võrdselt mõlemale jalale, surudes suurevarba otsa vastu aluspinda, vabastades põlveliigesed
· Luu kahjustus kujuneb hiljem RA kliiniline pilt Spetsiifilised e intraartikulaarsed sümptomid: Ebaspetsiifilised sümptomid: · Liigesevalu (alaägeda algusega) · Kaalulangus, subfebriliteet, · Väikesed-keskmised liigesed: PIP, MCP, MTP, ranne väsimus, roidumus, · Iseloomulik paljude liigeste sümmeetriline kahjustus (monoAoligoApolüA) depressioon, kahheksia · Suured liigesed harva · Lülisammas harva (v.a. C1/C2, < 10%) · Febriliteet (> 38.3) viitab · Turse, punetus, lokaalne temperatuuritõus süsteemsele vaskuliidile · Hommikune liigesejäikus üle 1h, mis leeveneb füüsilisel aktiivsusel
Staatilised pingutused võimaldavad arendada üksikute lihasgruppide jõudu ning tunnetada sporditehnika elemente, mida liikumises on väga raske tunnetada. 4 Isotooniline ehk dünaamiline reziim Dünaamiliselt töötades lihase pikkus muutub. Vahelduva pinge ja lõdvestumise tulemus on kõrval asuvate liigeste liigutamine- näiteks biitsepsi abil käe painutamine hantli tõstmiseks. Dünaamiline jõud jaguneb omakorda kontsentriliseks ja ekstsentriliseks. Kontsentriline jõud on lihase kokkutõmme ja lühenemine näiteks tõstmisel, tõmbamisel, pressimisel või hüppamisel. Ekstsentriline jõud toimub keha aeglasel langetamisel ülemisest asendist kätekõverdusi või istesse tõuse tehes. Lõppfaasides ei ole lihased praktiliselt koormatud. Isokineetiline reziim
Kasutatakse, kui suusa liugepikkus võimaldab lepitõuget lõpetada suusatõuke ajal. Sõiduviisi eesmärgiks on saavutada ratsionaalse liigutustegevusega optimaalne kiirus, mis vastab suusataja kehalisele seiusndile ja taktikalistele kaalutlustele. Eesmärgi saavutamiseks: Kasutada ainult kiirust soodustavaid liigutustegevuste elemente Vabalibisemisel kindlustada lihaste lõdvestusvõimalused, kuid kepilöögi ja tõuke ajal tõukekäe, tugijala ja kere liigeste jäigastus Saavutada kepilöögi- ja tõuke kiirendusrütm: löök suure kiirendusega; kepitõuge kuni tõukepaindeni jõuliselt, vähese kiirendusega; tõukepaindel suusatõukel-suure kiirendusega. Paaristõukeline ühesammuline suusatamisviis Paaristõukelist ühesammulist sõiduviisi kasutatakse heade libisemistingimuste puhul laugetel laskumistel, kui suuskade liugekiirus ja suusa pidamistingimused võimaldavad veel resulatiivselt suusaga tõugata. Eesmärgiks on optimaalne kiirus
* kasuta jalgratast kui sobivat transpordivahendit. Ujumine: * see on eriti sobilik ülekaalulistele ning neile, kel probleeme liigestega, kuna vesi toetab keha, * viibuta käsi soojenduseks enne igat ujumist, * kõik keha osad peavad liigutustest vabalt osa võtma. Sörkimine * sörkimine on aeglaselt jooksmine: seda võiksid üritada need, kes on võimelised energiliselt kõndima 30 minuti piires, * sörkjooks ei sobi ülekaalulistele, samuti neile, kel on probleeme liigeste või seljaga, * kvaliteetsed jooksujalanõud kaitsevad liigeseid põrutuste eest, * looduslikul pinnal jooksmine on parem kui asfaldil või bituumen rajal, * olulisel kohal on eelsoojendus ning mahajahutamine, * lisaks on soovitatavad veel venitusharjutused. Reketisport Tennis, squash ning sulgpall on mõõduka intensiivsusega suurepärased mängulised tegevused. Ehkki primaarselt on need tegevused anaeroobsed, aitavad nad teatud määral kaasa aeroobsele
võime transportida hapnikku on alla normaalse. Sümptomid varieeruvad. Võib esineda väsimus, hingamisraskused, pearinglus, minestus, südame- pekslemine, tursed hüppeliigese piirkonnas, mõnikord ka stenokardia Kirjelda liigesreuma olemust. Reuma on liigeseid ja liigesesidemeid haarav krooniline põletikuline haigus. See ei ole bakteriaalne põletik, vaid autoimmuunne. Haigus võib tekkida igas vanuses, enamasti 20-50.a. naistel.Haigus kujutab endast liigeste põletikku, mille tagajärjel liigespinnad hävivad, liigeste töövõime häirub. Tekivad liigeste deformatsioonid ehk moondumised ja inimene invaliidistub. Vaatamata selle, et haiguse põhikoldeks on liigesed, on tegemist siiski organismi üldhaigestumisega, mille puhul tekivad muutused ka teistes organites ja süsteemides. Milline on õendustegevus liigesreuma haige patsiendi korral? Selgitada kui vajalik on patsiendile võimlemine ja igasugune liigutamine
dopamiiniks, s.o. neurotransmitteriks, millest haigel vajaka jääb. Samas komplitseerub pikem ravi levodopaga osaliselt haige tahtele allumatute liigutustega või haiguslike episoodide süvenemisega. Seetõttu on soovitatav alustada nimetatud ravimi kasutamist võimalikult hilja - haiguse varasematel staadiumidel soovitatakse raviks kasutada aineid, mis peaks suurendama dopamiini sünteesi ajus. Suur tähtsus Parkinsoni tõve ravis on füsioteraapial, mille eesmärk on lihaste ja liigeste lõõgastumine ja liikumisvaegusest tingitud lihaste atroofia vähendamine. Pikaajaline liikumatus põhjustab lihaste kõhetumist ning liigeste jäikust. Füsioterapeut püüab valitud harjutuste abil venitada lühenenud lihaseid ning suurendada liigeste liikuvust. Sellised harjutused tõstavad üldist toonust, parandavad patsientide koordinatsiooni, asendit lamamisel, istumisel ja seismisel. Füsioteraapia parandab ka hingamist, tugevdab häält ja parandab kõnet.
Eluaastat. Ea kõrgenedes haiguse levimus suureneb olulisel- pea kõigil üle 60 aasta vanustel inimestel esineb mingeid artroosinähte. Õnneks ei ole need kõigil kagele arenenud, ega tekita häirivaid vaevusi. Atroosi tekkimise põhjused on sisemised ( liigesekõhre pärilik väiksem vastupidavus, luustiku kaasasündinud arenguhäired ), aga ülekaalukalt välimised. Välimiste põhjuste all peetakse silmas nii elulaadist, s.o. kutsetööst, spordist kui ka igapäevasest argielust tingitud liigeste ülekoormust ja traumasid. Soodsaim olukord artroosi arenemiseks on sisemiste ja välimiste põhjuste kokkulangemisel. Peamiselt liigeste ülekoormuse tagajärjel kulub liigesepindadelt neid kaitsev sile kõhrekiht ja liigesepilu liigestuvate luude otste vahel jääb kitsamaks. Liigutamisel kaitsva katteta ebatasased valutundlike närvilõpmetega luuotsad ( liigesepinnad) puutuvad kokku. Samal ajal venitatakse ka liigest ümbritsevat liigesekihnu, liigese lähedale luule kinnituvaid
Kaasaegne disain. Küsimus 3 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mitu tundi kestab maksimaalselt püsiva töövõimega töötamine? (Numbriline vastus) Answer: 2 Tagasiside The correct answer is: 3. Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milliseid tervislikke häireid kutsub esile ebamugav tööasend? Vali üks või enam: a. Lihaste ülekoormus b. Venitused, rebestused c. Liigeste vigastused d. Häiritud normaalne vereringe Tagasiside Õige vastus on: Häiritud normaalne vereringe, Lihaste ülekoormus, Venitused, rebestused, Liigeste vigastused. Küsimus 5 Osaliselt õige Hinne 0,67 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised nõuded on arvuti kasutamisel? Vali üks või enam: a. psüühilised b. ergonoomilised c. füüsilised d. hügieenilised Tagasiside Õige vastus on: hügieenilised, ergonoomilised, psüühilised.
14. Puusaliiges (ehitus, tüüp, funktsioon ). 15. Põlveliiges (ehitus, tüüp, funktsioon). 16. Jalaliiges: ülemine ja alumine hüppeliiges (ehitus, tüüp, funktsioon ). 17. Kanna-luudevaheliigesed (välja arvatud alumine hüppeliiges), kanna-pöia, pöia-faalanksi ja jala-faalanksitevahelised (nimetus, tüüp, funktsioon ). 18. Jalg tervikuna, piki ja ristivõlv; võlvi tugevdavad sidemed ja lihaste osatähtsus. 19. Luude ühendite jaotus: liidused, liigesed. Liiduste olemus, jaotus. Liigeste kardinaalsed tunnused ja abiaparaadid; jaotus, liigesepindade kuju liikumistelgede arvu alusel. Liht-, liit-, kompleks-ja kombineeritud liiges. 20. Kolju areng, ealised soolised individuaalsed iseärasused. 21. Näokolju luud.Üla-ja alalõualuu. 22. Silmakoobas: seinad, ühendused (koos veresoonte ja närvidega ). 23. Ninaõõs:seinad, käigud, kõrvalkoopad ja nende avanemiskohad. 24. Oimu ja kiilluu:osad, ehitus, avad, oimuluu kanalid trummiõõs. 25
URTIKAARIA EHK NÕGESTÕBI Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2010 Urtikaariat põeb elu jooksul 15-25% inimestest Urtikaaria ehk nõgestõbi · kiirelt tekkivad kublad · sügelevad · võivad laatuda · Silmalaugude, huulte ja labakäte turse e angiödeem · võib kaasuda üldreaktsioon · Urtikaaria e. nõgestõve korral tekivad nahale piirdunud turselised, nahapinnast kõrgemad alad e. kublad · Kaasuda võivad ka üldnähud peavalu, liigeste valulikkus, hääle kähedus, kiirenenud hingamine, õhupuudustunne, iiveldus, oksendamine, kõhuvalud ja -kõhulahtisus Urtikaaria vallandumine · Immunoloogiline e. Allergiline urtkaaria · Mitteimmunoloogiline e. mitteallergiline urtikaaria · Kombineeritud mehhanismidel põhinev urtikaaria · Idiopaatiline e. tedmata põhjusega urtikaaria · Nõgestõbe põhjustab nuumrakkudest erinevate kemikaalide vabanemine, mis omakorda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
