a. ilmselt põhiline liigitekke moodus 2) parapatriline – külgnev [para – beside] a. tavaliselt eristatav hübriidne tsoon 3) sümpatriline – olemasoleva liigi populatsiooni sisene [sym – with] a. reproduktiivne isolatsioon tänu nt ajalisele barjäärile. või nt host shift –taimpatogeensete putukate peremeesliigi vahetumine anagenees – evolutsioon otseliini pidi, ühe liigi asendumine teisega; kladogenees – mitme liigi põlvnemine ühest liigist, biodiversiteedi suurenemine liigitekkele võib viia veel nt hübridiseerumine, kromosoomide arvu muutus, etc. vikariantne sündmus – liigiteke tänu kontinentide triivile. liigitekke toormaterjaliks on liigisisene geneetiline varieeruvus. lahknemiseks võivad tuleneda nii looduslikust valikust kui geneerilisest triivist.
(soontaimed), eostega paljunemine, kaheliviljastumine õistaimedel, mis tagab seemnete ja vilja kujunemise). Loomariigis (radiaalsümmeetria asendumine kahekülgse sümmeetriaga, närvisüsteemi muutus (diffuussest saab tänguline närvisüsteem, keelikloomade kujunemine, kehasisene viljasutmine, püsisoojasus, emakasisene areng ja sünnitamine). Kohastumuslikud muutused uuest organisatsioonitüübist lähtuvalt (idioadaptatsioon, horisontaalne evolutsioon, anagenees). Erinevate imetajate organismirühmade kujunemine (veekeskkonnas elavad vaalad ja hülged), pinnases elavad (mutid, hiired), õhkkeskkonnas (nahkhiired, koertiivalised), puudel elavad (ahvid, oravad). Viimane makroevolutsiooniline tendents on väljasuremine- mingi organismirühma lõplik kadumine. Väljasuremise põhjused: 1.) järsud keskkondlikud muutused (jääajad), 2.) globaalsed katastroofid (kokkupõrked asteroididega jms), 3.) liigi eksisteerimise loomulikud piirid (geenifond
annaabi.ee 
