Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"oksad" - 669 õppematerjali

oksad - võivad hilisemal töötlemisel olla suureks tüliks, sest nt kuuse oksad on teada olevalt väga kõvad Eri materjalides esineb eriliiki oksi, mida liigitatakse veel ka nende asukoha järgi.
thumbnail
8
doc

Referaat - SIREL

.....................................................2 2. SIRELI LEVIK............................................................................3 3. SIRELI KLASSIFIKATSIOON.........................................................3 4. SIRELI PEREKONNA ALAMPEREKONNAD.....................................4 5. LEHT........................................................................................5 6. PUNGAD....................................................................................5 7. OKSAD......................................................................................5 8. ÕIED.........................................................................................5 9. VILJAD .....................................................................................5 10. ERINEVAD SIRELISORDID..........................................................6 10.1 HARILIKU SIRELI SORDID.......................................................6 10.2 HÜBRIIDSETE SIRELILIIKIDE SORDID..

Metsandus → Dendroloogia
35 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Kuldsõstar

Kuldsõstar Ribes aureum See põõsas on pärit Põhja-Ameerikast. Euroopa mandrile toodi 1806 aastal. Põõsas 2-3 meetrit kõrge, millel on püstised kaarduvad oksad. Vanematel okstel on koor hallikaspruun, noored oksad on peened, pruunikad, lühikarvased. Lehed on 3-5 tömpjad lihtlehed, mis sügisel on kollased või punased. Õitseb mais. Õied kollased või oranzid tugevasti lõhnavad. Õied asuvad kobaras, mis on kuni 7 cm pikkused ja rippuvad. Põõsas külmakindel, valgusenõudlik ja mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvatatakse peamiselt ilupõõsana aga on aretatud sorte mis annavad korraliku saagi. Parema saagi jaoks oleks vajalik 2 põõsast kõrvuti (tolmendamiseks). Saak saab valmis Juulis-augustis

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
11
rtf

Rene Descartes "Referaat"

............7 Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..9 Sissejuhatus Rene Descartes oli kuulus prantsuse filosoof,matemaatik ja teadlane, kes elas aastatel 1596 ­ 1650. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud(rakenduslikud) teadused.Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks.Umbes 50 aastat tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline filosoof pärast Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja hindaksid neid lähtudes oma intelligentsist. Ta soovis, et lugejad ei lähtuks teemale oma eelarvamustest, nagu eelnevad otsused, vaid vaataksid teemat uue pilguga. Tema

Filosoofia → Filosoofia
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mida sa näed? ЧТО Я ВИЖУ?

ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Клевер Юлий Юльевич, Осенний парк. Осенний урожай. Sünge meeleolu- мрачное настроение Rikas sügis- богатая осень Tume järv- темное озеро Jahe ilm- прохладная погода Must paat- черная лодка Küps pihlakas- спелая рябина Raagus puud- рваные деревья Värsked seened- свежие грибы Kuiv rohi- сухая трава Kerge udu- лёгкий туман Hele taevas- яркое небо Kuum samovar- горячий самовар Kollased lehed- желтые листья Punased marjad- красные ягоды Väike sild- небольшой мост Täis korv- полная корзина Nukker kask- хмурая береза Pruunid lehed- коричневые листья Lühikesed päevad- короткие дни Paljad oksad- голые ветви ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Küpsed õunad- спелые яблоки Suured kõrvitsad- большие тыквы Pilvine hommik- пасмурное утро Ilus kukk- красивый член ...

Keeled → Vene keel
2 allalaadimist
thumbnail
48
pdf

Ilupõõsad

ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
49 allalaadimist
thumbnail
116
doc

Puittaimede hooldusjuhend

15 Istutamine Eelistab lubjarikast pinnast. Talub mõningast varju. Istutatakse iga 30...40 cm tagant (Calmia Istikuäri OÜ). Talub hästi puude juurekonkurentsi ja varju, seetõttu saab kasvatada teda ka suurte puude all ja läheduses (Aiasõber). Kasvab ka kehval mullal. Talub hästi ümberistutamist (Calmia Istikuäri OÜ). Hooldus Hariliku lumimarja lõigatakse suvel, kohe peale õitsemist. Sügiseks arenevad tugevad oksad uute õitepungadega. Harvendatakse varakevadel 2-3 aasta tagant või ainult liiga tihedaks muutunud põõsaid. Õitsevad rikkalikult aastaid ka ilma lõikamata (Kärner ja KO). Põõsas talub hästi pügamist, kuid vabalt kasvav korralikult harvendatud üksikpõõsas õitseb ja viljub paremini kui pügatud hekk. Harvendamisel lõigake välja kõik 4­5 aasta vanused oksad (Sander, 2010). Kuna lumimari annab palju juurevõsusid, tuleb need regulaarselt välja lõigata, et

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
127 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ilutaimede ja -põõsaste lõikamine

arenemiseks. Kujunduslõikamisel tuleks jälgida kuute põhimõtet: 1. Võraokste suhtes liiga pikk ladvavõrse lõigatakse lühemaks. 2. Kui aga ladvavõrse lähedal kasvab väikese väljumisnurgaga (tüve suhtes teravnurkselt) suhteliselt sama suur külgvõrse nn. konkurentsvõrse, mis võistleb ladvavõrsega kasvusuunalt ja ­tugevuselt, lõigatakse konkurentsvõrse täiesti ära. 3. Tüve suhtes terava nurga all kasvavad oksad võivad kergesti murduda / rebeneda ja tüve kahjustada. Sellised oksad tuleb ära lõigata. 4. Teineteise kohal asuvad ja paralleelselt kasvavad oksad annavad tulemuseks liiga tiheda võra. Kui selliste okste vahekaugus teineteisest on vähem kui 50 cm, tuleb üks neist eemaldada. 5. Kui puu alumised oksad kasvavad liiga tihedalt, tuleb eemaldada neist kõige nõrgem. See soodustab tüve tugevamaks kasvamist. 6

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
55 allalaadimist
thumbnail
27
pdf

PRAKTIKA ARUANNE - Butafooria - Miniatuursed männid

Jätsin aknad ööseks kuivama. 3 17. november Hommikul lõpetasin oma majakese, pannes sellese jõulutulukesed (joonis 2). Olin majakesega rahul ning valmis alustama uut ülesannet. Mändide loomine Valisin sobiva oksa kuivanud männiokste hunnikust, mille oli juhendaja Eero meile kohale toimetanud. Saagisin käsisaega oksa 1 meetri pikkuseks ning murdsin ära nõrgemad oksad. Eemaldasin rohelised okkad. Siis kinnitasin trelli ja kruviga oksa juhendaja abil puidust ruudukujulisele alusele, et oleks lihtsam puuga töötada (joonis 3). Otsustasin murda ära kõik väiksemad oksad puu tüve küljest, sest need oleks hiljem ise ära kuivanud ja murdund (joonis 4). Nende asemele tegin ise oksad. Tegime oksad traadist, et sinna saaks hiljem okkaid liimida. Kasutades traaditange, tegin oksi erineva suuruse ja kujuga. Tippu tegin lühemad ja keskele pikemad oksad

Teatrikunst → Etenduskunst
1 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Hooldusjuhend

12-15 kraadist külma. Seepärast on lume olemasolu juurte piirkonnas vägaoluline. Juba 5cm paksune kohev lumekiht kaitseb mõnel määral lühiajalise pakase eest, 20cm lumekiht päästab juba pikemaajalise külma eest. Eriti tundlikud on madalakasvulised vegetatiivalusel õunapuud, sest nende juurestik on väga pinnalähedane. Suurt kahju võivad tekitada ka hiliskevadised külmad, kui maikuus täies lehes olevatele puudele sajab peale paks lumekord ja sellega oksad murrab ning kui maapinnal on kuni 7 kraadi külma. Samuti on puudele ohtlik varajane jahenemine. Kui vegetatsiooniperioodil on vähe soojust, siis ei kasva viljad normaalselt, ei värvu korralikult ega saavuta head maitset. Suured sajud ujutavad üle madalates kohtades asuvaid aedu või nende osi, põhjustades juurte lämbumist. Kõige tundlikumad on taimed kasvu ajal ning võivad jääda pärast sadusid kiratsema. Haiguse ja kahjurite tõrjesüsteemid: 1

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
22 allalaadimist
thumbnail
26
odt

Puidurikked Referaat

tekivad. Puidu koostisosad lühustuvad lihtsamateks orgaanilisteks ühenditeks, mis on toitaineks paljudele seentele ja putukatele. Puidu bioloogilised kahjustajad on bakterid, seened ja putukad. 3 1. Puidu rikked Oksad Oksad on bioloogiliselt paratamatuteks puiduriketeks. Kõrgekvaliteediliste metsamaterjalide kogus oleneb peamiselt puidus esinevate okste rohkusest ja iseloomust. Puidu kvaliteedile avaldavad kõige rohkem mõju kokkukasvamata oksad ( väljalangev küvaoks)ja kõige vähem kokkukasvanud oksad (terved ja värvunud oksad). Oksad rikuvad puidu ehituse ühtsust. Oksad avaldavad mõju puidu mehaanilistele omadustele (puidu painde- ja tõmbetugevus piki kiudu). Tarbepuidu väljatulekule ei avalda mõju mitte ainult üksikud suured oksad, vaid okslikkus tervikuna.Okslikkus oleneb puuliigist, kasvukohast, pärilikest omadustest, inimese tegevusest. Vastavalt puu kasvamisele, saavad alumised oksad vähem valgust ja kuivavad

Ehitus → Puitkonstruktsioonid
32 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eestis kasvavaid puuliike

PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt ­ 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm

Bioloogia → Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Tänapäeva puidutöötlus

Tänapäeva puidutöötlus Puidutöötluse toodang Põhitoodang – Palgid – Prussid Lisatoodang – Tehnoloogiline laast - raiemasinates ja laasturites lõigatud kaldrööptahukakujulised puidutükkid – Saepuru - 1-5mm paksused puidutükid – Puukoor Materjali Valimine Puidu kvaliteestuse määramine – Oksad • Kõige suuremat mõju saetoorme kvaliteedile avaldavad oksad. Oksad on bioloogiliselt paratamatud puidurikked. – Lõhed • Puidu rebenemine pikki kiudu – Kõverus • Kõrvalekalle pikisuunast – Seenkahjustused • Puidusinavus ja mädanemine – Muud puidurikked • Vaigupesad, mõlud, tehnilised vigastused jne Ettevalmistus palgi lahtisaagimiseks • Sorteerimine – puuliigi, jämeduse ja kvaliteedi järgi • Metalli otsimine – aja jooksul kasvavatesse puudesse

Metsandus → Puidutöötlemine
15 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Osjad

Osjade lehed on taandarenenud ja moodustavad hammastena varresõlmede ümber tiheda tupe. Hammaste värvus ja kuju on osjade olulisteks määramistunnusteks. Vars on roideline, lüliline, seest õõnes ja paljudel liikidel männasjalt harunev. Ka varrele kinnituvad oksad võivad haruneda. Õhulõhed asuvad varrel ja okstel ­ seal toimub fotosüntees. Osjade maa-aluseks osaks on risoom koos lisajuurtega. Võsu tipus areneb eospea. Selle eoslehtede alakülgedel paiknevad mitme kaupa kotikujulised eoslad. Eoseid ümbritsevad 2 lintjat moodustist (elateeri). Niiskuses on

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Puidutöö

Elektritääriista hooldamiseks tuleb masina korpus aeg-ajalt suruõhuga läbi puhuda. Rikked Mootor töötab aga spindel seisab: Reduktori hammasrattad kulunud või purunenud Ülekuumenemist põhjustab nürid lõikeriistad või ülekoormus Raadiohäired: Tööriista kondensaator ei tööta Ehituslik Saematerjal Kvaliteet Iseloomustus A Täiskantne terveoksaline materjal, lubatud üksikud mustad oksad mitte üle 8 mm B Täiskantne terveoksaline materjal, lubatud vähesel määral musti oksi üle 8 mm AB Täiskantne terveoksaline materjal, lubatud vähesel määra musti oksi üle 8mm, A kvaliteet välja sorteerimata ABC Täiskantne materjal, lubatud mustad oksad, A ja B kvaliteet välja sorteerimata.

Metsandus → Puiduõpetus
102 allalaadimist
thumbnail
8
doc

SÕSTRA- JA KARUSMARJAKASVATUS

SÕSTRA- JA KARUSMARJAKASVATUS Kirjandus: ● Libek, A. Sõstrakasvatus. Tallinn, Valgus, 2000, 102 lk. ● Parksepp, J. Karusmarjad. Tallinn, Valgus, 1976. 142 lk. 1. Botaaniline kuuluvus Sugukond: sõstralised (Grossulariaceae). Enam kasvatatakse aedades kolme kultuuri: musta sõstart (Ribes nigrum), punast (ja valget) sõstart (Ribes rubrum) ning karusmarja (Grossularia). Tabel 1. Aedades kasvatatavad sõstralised Kultuurid Oksad, võrsed Marjad Märkused, näited Must sõstar Lehe allküljel Mustad, rohelised ‘Vertti’ roheliste kollakad näärmed marjadega Euroopa teisend ‘Bogatõr’

Põllumajandus → Põllumajandus
23 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Puuviljandus

Poolpuitunud võrse ­ võrsa on h2sti painduv ja ei murdu Puitunud võrse ­ murdub kergelt ja annab kiulise murdepinna Leht Sordi m22ramiseks vaadeltakse võrse keskmisi lehti T2htsad tunnused on lehelaba, lehetipp, lehealus, leheserv. Liitlehtede korral lehekeste arv Pungad Kasvupungad ­ millest arenevad ainult v6rsed Puht6iepungad ­ millest arenevad ainult 6ied (esinevad luuviljalisetel) Segapungad ­ millest arenevad 6itega v6rsed (esinevad 6unviljalistel) Oksad Erinevad oksad Kasvu oksad ­ sirged, pikad ­ 1a oksad Viljaoksad ­ lühiealised, 6ipungi ei pea olema, aga enamasti ikka on Neosoksad ­ on lühike oks mis esineb luuviljalistel, neil on v2iksed s6lmevahed ja palju viljapungi Generatiivorganid: Õis, vili ja seeme Õis : · Õiepungadest arenevad katteseemnetaimedel õied ja õisikud. · Õiest areneb vili õisikust viljakobar. Õige liigitus:

Põllumajandus → Aiandus
166 allalaadimist
thumbnail
20
odt

Puittaimede hoolduse juhend

'Pendulum' - võra rippoksaline. [1] 1.1 Liigi tagasilõikamise nõuded Ilupõõsaste oskuslik lõikamine suurendab nende õitsemist, lehestiku lopsakust, annab noori ja värvikaid võrseid ja lükkab edasi nende vananemist. Ilupõõsaste lõikamise aeg sõltub nende õitsemise ajast, kas põõsas õitseb kevadel või suvel. Suvel ,kohe peale õitsemist, lõigatakse põõsaid, millel õied puhkevad eelmise aasta võrsetel. Sügiseks arenevad neil tugevad oksad uute õiepungadega. [2] Lõikamisel lõigatakse välja õitsenud oksad ja/või harvendatakse, aga ei kärbita. Kui lõikamisega 3 viivitatakse, siis ei jõua uued tekkinud võrsed enne talve puituda ja need külmuvad. [3] Õige nõrgalt võib lõigata kuldvihma ka talvel. [4] 1.2 Hooldus isekülvil või levimisel Kuldvihma võib paljundada seemnete, võrsikute ja rohtsete võsudega, puhma jagamise teel ja pookimisega

Botaanika → Aiandus
5 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Harilik näsiniin

septembris. Kasvukohad Hariliku näsiniine levila haarab suuremat osa Euroopast ja läänepoolset Aasiat. Liik on Eestis pärismaine. Näsiniine viljad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Harilik näsiniin on kuni 1 (1,5) meetri kõrgune põõsas. Oksad rohekashallid, vähe harunenud ning väga sitked. Näsiniin on väga mürgine taim. Kõige toksilisemad on viljad ja oksad. Näsiniin õitseb aprillis, enne lehistumist. Näsiniin aprillikuus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Iluaiandus

Paljundamine vrsikutega *emataime kljes juurduma pandud vrsed vi oksad *saab paljundada lisajuuri moodustatavaid taimi. VRSIKUTEGA PALJUNDAMISE EELIS *Kogy aeg toimub orgaaniline ja mineraalne toitumine *Vrse kasvab ja kogunevad toitained *See soodustab lisajuurte tekkimist Tekivad vrsikud looduslikult *saab paljundada mningaid okaspuid *unapuude kloonalused KUHJEVRSIKUD *Mulla kuhjamisega emataime mber *juurdunud vrsikud eraldatatkse emataimedest ja kasutatakse iseseisva taimena (vajab vheksitd) RENNVRSIKUD

Põllumajandus → Aiandus
48 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ilutaimede hooldus: varajane veigela ja kare deutsia

(http://static2.nagi.ee/i/p/461/35/11533817938e3e_l.jpg 14.04.2011) Lõikamine Terve kevade, suve ja sügise võib lõigata põõsa võrast välja kuivanud ja poolkuivanud oksi, naaberpõõsasteni ulatuvaid oksi kärpida ning eemaldada võrale mitte iseloomulikke oksi. Siiski 2 pole varajast veigelat otstarbekas lõigata kevadel, kuna ta kuulub põõsaste alla, mis õitsevad kevadel (Uusen 2010). Pigem lõigata kahjustunud või külmunud oksad välja kohe pärast õitsemist (Seemnemaailm). Elujõulisi oksi tuleks kärpida, väetid ja vanad oksad tuleb tervikuna välja lõigata. Hooldamata, vanu põõsaid tuleb tugevasti harvendada ja tagasi lõigata (Calmia istikuäri). Varajane veigela vajab iga 3-4 aasta järel 1/3 võrra noorendamist (Vaasa 2003). Istutusjärgne hooldus Kõik veigelad taluvad ümberistutust hästi. Sobivam on teha seda kevadel enne pungade puhkemist

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
27 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Materjaliõpetus, puitmaterjalid

Metall 16.Elektroonika Metsamaterjalid  Saepalk – tooraine saematerjali vamlistamiseks  Spoonipakk – tooraine treispooni valmistamiseks  Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele  Küttepuu  Tehnoloogiline laast. Saepalk saadakse langetatud puu tüve tükeldamisel kindla pikkusega lõikudeks  Saepalk on tooraine saematerjali valmistamiseks Okste paiknemine puutüves  Kasvavas puus paiknevad oksad ebaühtlaselt :  Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdvad elusad oksad  Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba. Saepalgi tüübid sõltuvalt kohast tüves  Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa kasutatakse nn. Puusepasaematerjali saamiseks (mööbel, uksed, aknad)  Vahepalk – tüve kesmine osa ehituslik saematerjal  Ladvapalk – tüve ladvaosa liimkilbi valm tooraine, voodrilaua valm

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
8 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Ilutaimede hooldusjuhend

värvikaid võrseid ja lükkab edasi nende vananemist. Lõikamise aeg sõltub nende õitsemise ajast, kas põõsas õitseb kevadel või suvel. Varakevadel lõigatakse neid põõsaid, mis õitsevad suvel või sügisel. Nende õied tekivad pärast lõikust kasvanud sama aasta võrsetele. Kevadine lõikamine soodustab neil noorte, rikkalikult õitsevate võrsete kasvu. Selliste põõsaste alla kuulub ka kontpuu. Kui põõsas on muutunud koledaks - oksad on jämedad puitunud ja põõsas on liiga suureks kasvanud, tuleb ette võtta selle noorendamine. Peaaegu kõigile põõsastele sobib nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10cm kõrguselt maapinnast, mis sobib just kontpuule, sest ta kasvatab piisavalt uusi võrseid

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
58 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mustikate kasvatamine

7 alguses tuua uuesti kasvuhoonesse ning väetada vastavalt vajadusele 2-3 korda. Alles sügisel on uus põlvkond taimi istutamiseks valmis. Kultuurmustika paljundamine lookvõrsetega Mõnevõrra lihtsam on paljundamine lookvõrsikutega. Selleks kaevatakse emataime ümber 15-20cm kraavike. Enne pungade puhkemist painutatakse maha eelmisel aastal kasvanud harunemata oksad, nii et nende keskosa ulatuks vao põhja, kuhu see kinnitatakse konksukesega. Oksa 10-15 cm pikkune tipp suunatakse mullast välja. Vagu täidetakse koheva mullaga. Enamasti on teise aasta sügiseks moodustunud piisavalt juuri, et võrsik emataimest eraldada ja püsivale kasvukohale istutada. Positiivne on, et mustikapeenar ei vaja palju hoolt, ainult 1-2 korda aastas rohimist. Jälgida tuleb veel seda, et mustikapeenar oleks piisavalt niiske ning peenart tuleb vajadusel kasta ­

Põllumajandus → Põllumajandus
39 allalaadimist
thumbnail
33
pptx

Eesti looduslikud ilutaimed

nikerdustöödeks. Koort ja vilju kasutatakse meditsiinis ja värvide saamiseks. Viljad on mürgised ! Mage sõstar (Ribes alpinum) Sugukond: sõstralised (Grossulariaceae) Peenikeste ja rohkesti hargnevate Kasutatakse haljastuses hea okstega tihe 1,52,5m kõrgune hekitaim. Levinud alusmetsapõõsas. lehtpõõsas. Viljad söögikõlbulikud. Vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid. Õitseb mais. Õied väikesed, rohekad. Viljaks on lihakas paljuseemneline punane vili. Valmib augustis. Külmakindel. Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb väga hästi vegetatiivselt. Kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa) Sugukond: roosõielised (Rosaceae) Püstine, tugevate okstega kuni 2m Väga levinud ilupõõsas. Vilju kõrgune lehtpõõsas

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Ilutaimede hooldusjuhend

Kuna puul on suvel vaja vilju küpsetada ning järgmise aasta pungi tekitada, siis ei hakka ta pärast lõikamist paaniliselt uusi kasve kasvatama. Lõikus hoiab puu noorena. (Aialeht) Kirsipuule on iseloomulik, et võra on tihedam kui õunapuul. Neid lõigatakse võrreldes õunapuuga vähem ja valikuliselt. Vanad kirsipuud saab hõlpsalt korda, kui kuivanud oksad välja lõigata. Järgmistel aastatel lõigatakse võra selliselt, et oksad, ka peened, üksteise vastu ei puutuks. Kõikidel puudel on vaja jälgida okste harunemist. Oksad, mis on väga lähestikku ja paari aasta pärast jämenedes kokku kasvavad, lõigatakse kohe välja. Vanade luuviljaliste noorenemisvõime ei ole kuigi suur, seetõttu tuleb vältida korraga tugevat lõikust. (Aialeht) Kasvukoht peab olema avatud, päikeseline ja tuulevarjuline. Külma seina ääres kasvavad viljad on kehva kvaliteedi ja maitsega. Oluline on hea, sügav ja hea

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
67 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Dendroloogia - okaspuud

Liikide arv - perekonnas u 40, mis levinudpeamiselt mägistel aladel, põhjapoolkeral jaheda kliimaga piirkondades madalamal ja lõunapoolsetel aladel kõrgematel aladel (Guatemala, põhja- aafrika, himaalaja, Taiwan). Abies alba (Euroopa Nulg) Areaal: Kesk- ja Lõuna­Euroopa mägedes. Suurus: 35-40 (65) m, tüve läbimõõt kuni 2 m. Võra: Noortel puudel koonusjas, vanadel tipust ümardunud. Oksad paiknevad horisontaalselt ja selgelt märgatavates männastes. Laasub alt varakult Koor, võrsed: tüvekoor sile, helehall, sageli vaigumuhkudega, vanemas eas tumeneb ja muutub plaatjaks. Noored võrsed hallikaspruunid, kaetud pruunikate kar vadega. Pungad helepruunid , vaiguta. Okkad: 1,5-2,5 cm pikad, jäigad, pealt tumerohelised, alumisel küljel heledamad õhu-lõheribad

Metsandus → Dendroloogia
52 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Haab

Haab http://miksike.ee/docs/referaadid2006/haab_keithlemendik3.jpg HAAB 1)Eesti kõrgeim haab on (40,8 m ja diameeter 53 cm) kasvab Järvseljal . 2)Noortele lehetele on iseloomulikud kollakaspunased või pruunikad, suvel tuhmrohelised ja sügisel sageli punased lehed. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/22/Goldground.jpg/220px 1)Noored oksad on toiduks paljudele loomadele, maharaiutud latvade oksad süüakse koorest paljaks näiteks jäneste ja hiirte poolt, võrseid ja lehti söövad ka põdrad ja kitsed. http://y.delfi.ee/norm/46609/1951659_adinkK.jpe 2)Eelkõige on haab põhitoiduks kobrastele. http://g2.nh.ee/images/pix/900x585/32czxiKXEh8/file61301368_3982fc4b.jpg 1)Väga rohkesti kahjustavad seenhaigused, haavataeliku poolt on nakatatud enamik Eesti suurematest haabadest.

Loodus → Pärandkooslused
1 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Eesti metsalilled

Eesti metsalilled Näsiniin: Harilik näsiniin on kuni 1 (1,5) meetri kõrgune põõsas. Oksad rohekashallid, vähe harunenud ja väga sitked. Talbjad või süstjad lihtlehed on koondunud tihedamalt võrse tippu. Hallikasrohelised lehed kinnituvad võrsele vahelduvalt. Lehed on noorelt servast ripsmelised

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Mets Juhan Liivi luules õige

Sääl tuleb naaber koormaga ja süütab piibu põlema. Käis veskil. Valgel kübaral käib mölder veskitiiva all. Kuid väljal kõnnib põllumees, muld muhe, must tal jalge ees- ja ennäe! seeme kukub ka. Üks märtsihommik udune. Üks märtsihommik udune, soos puude all hämarus. Ja poolesringis kaugele käib metsa palistus. Ja väli kaetud lumega, teed sulad, poriga nii kaugele kui näed sa- mets, udu, sulaga. Mets. Harvad, kurvad kasepuud mustavad varjuna, ja märjad oksad ripuvad alla nii nõuta. Öö nagu vastu paneb veel, tusk tume puude all, kurb, kidur põõsas kurdab teel- mis muremõte tal? Epiteedid  jõe ääres aurab lokkav hein  ja märjad oksad ripuvad  kurb, kidur põõsas kurdab teel Võrdlused  ja kaob puude vahele - just nagu tänav silmale  minu meel ja mõte nagu leheke Metafoorid  koit idas veripunane  männi roheline samet  mets härmatises surnuvaik Isikustamised  külm plaksatab

Kirjandus → Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Mustika istanduse rajamine

pakituna 1-5 °C juures. Oluline on teha pistoksad enne pungade puhkemist, sest hilisemad juurduvad halvasti. Pistoksi lõigatakse teravate aiakääride või noaga, kusjuures alumine lõige tehakse veidi kaldu punga alt ja ülemine lõige risti oksast ja mustikaliigist, kuid sellel peab olema vähemalt 3-4 punga. Liiga lühikesed pistoksad on väikese toitainete varuga ning vähem vastupidavad temperatuuri, niiskuse ja valgustingimuste kõikumisel. Oksad pistetakse kasvusubstraati nii sügavale, et ainult üks pung jääb substraadi pinnale. Eesti oludes pannakse kultuurmustikad pistokstest juurduma küttega kasvuhoonetesse kasti, kilerulli või kasvuhoones paiknevatesse lavadesse. Paremini juurduvad pistikud suure õhuniiskuse (üle 95%) ning 20-25 °C mulla- ja õhutemperatuuri juures. Kasvusubstraadi optimaalse temperatuuri tagamiseks paigaldatakse lavade alla küttekaabel, mis soojendab ka altpoolt

Põllumajandus → Põllumajandus
33 allalaadimist
thumbnail
162
odt

Puittaimede hooldusjuhend

Peale tugevat tagasilõikamist on soovitatav väetada. Täiskasvanud põõsas tavatingimustes kastmist ei vaja. Läikiv hõbepuu on tundlik seenvähi suhtes. Haigestunud võrsed surevad välja, surnud koorele tekivad oranžikasroosad umbes millimeetrise läbimõõduga pustulid. Varasematel aegadel esines haigust põhiliselt surnud okstel, kuid tänapäeval on muutunud haigus agressiivsemaks. Haigusest vabanemiseks eemaldada haigestunud ja kuivanud oksad. KUSLAPUU (Lonicera) Iseloomustus Kuslapuu on Lonicera uniohakalaadsete seltsi kuslapuuliste sugukonda kuuluv põõsas. Kuslapuu perekonnas on meil kaks looduslikku liiki: harilik ja sinine kuslapuu. Harilikku kuslapuud võib leida kõikjalt Eestist salumetsadest, metsaja niiduservadelt. Sinine kuslapuu kasvab Lääne- ja Kesk-Eestis ning puudub meie saartelt. Ilupõõsastest on meil tuntuim lõhnav kuslapuu Lonícera caprifólium. Mis on kaunite suurte (kuni 4.5 cm pikad), õhtuti

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
26 allalaadimist
thumbnail
70
pptx

Okaste ja lehtede ning okste ja võrsete haigused

täppe ja ristitriipe. • Eriti ohtlik taimlates, kus võib põhjustada männitaimede hukkumist • Vältida tuleb liiga tihedaid külve ja üleväetamist. • Haigestunud taimi ei ole mõtet metsa istutada. Lumepudetõbi • Lumepudetõve tekitaja seeneniidistik levib okaspuuokstel, mis on talviti kaetud lumega. • Peale lume sulamist on kahjustus, punakaspruunide pesadena alumistel okstel kenasti näha. Hiljem värvus kaob ja oksad muutuvad hallikaks. • Kahjustus esineb hõreda alustaimestikuga nõmmemännikutes. • Ohtlik on haigus taimlates. Kahjustunud taimi ei tohi kasutada metsakultuuri rajamisel. Võrsevähk • Põhjustab nii kuuse- kui ka männivõrsete kuivamist. • Erinevalt pudetõvest, kus kuivavad vaid okkad ja võrsed ning pungad jäävad terveks, siis võrsevähi korral kuivab võrse koos pungadega. • Levib nii vanematel mändidel kui ka noortel taimedel.

Põllumajandus → Aiandus
17 allalaadimist
thumbnail
4
docx

"Modifikatsiooniline muutlikkus arukase näitel" Uurimistöö

siirdesoos, rabas, rabastuvatel niitudel ja metsades. Õied on koondunud vorstikujuliseks urbadeks nagu teistelgi kaskedel. Samuti on eraldi isas ja emasurvad. Vaevakasel on kõik urvad püstised. Tal on kaunid tillukesed ümmargused lehed, mille järgi on hea seda liiki määrata. Lehe läbimõõt on umbes 1 cm. Tihti aga on erinevalt teistes kaskedest tema lehtede laius suurem kui pikkus. Need lehed on andnud põõsale ka nime litterkask. Sookask (Betula pubescens) Kase oksad on rippuvad, tüvi peaaegu aluseni valge või õhukese musta korbaga. Sookase noored võrsed on tihedalt rohekashallide karvadega kaetud. Leht on ümarjas. Sookase lehed on söögiks kitsedele ja vaksikute röövikutele, linnud söövad pungi, kase õisi ja urbi. Urbasid on kasel kahesuguseid: ühed on isasõitega, mis ilmuvad puule juba sügisel ning on suhteliselt pikad; teised on emasurvad, need tekivad kevadel ja on isasurbadest lühemad. Vili on kahe tiivaga pähklike.

Bioloogia → Ajaloolised sündmused
19 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Rohusoo

Rohurinne - Pikalehine huulhein putuktoiduline kasvab kuni 25 cm kõrguseks lehe pind on kaetud kleepuva limaga eelistab kasvada soostunud pinnases, eriti madalsoos taimel on kaks vormi: turbas kasvav ja vees kasvav on kasutatud rahvameditsiinis paljude haiguste puhul, nt huuleohatiste ja konnasilmade eemaldamiseks, silma- ja kõrvahaiguste vastu Samblarinne - Harilik teravtipp oma nime saanud pikkade teritunud oksatippude järgi 6-20 cm pikkune sammal oksad asetsevad peaaegu korrapäraselt ühes tasapinnas moodustades kauni lehviku oksad väga jäigad heleroheline või veidi kollakas või pruunikas, veidi valkja jumega ei kuulu kaitstavate taimede hulka ega oma praktilist väärtust Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_paakspuu http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_teravtipp http://et.wikipedia.org/wiki/Pikalehine_huulhein http://www.loodusajakiri

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Rohusoo esitlus

Rohurinne - Pikalehine huulhein putuktoiduline kasvab kuni 25 cm kõrguseks lehe pind on kaetud kleepuva limaga eelistab kasvada soostunud pinnases, eriti madalsoos taimel on kaks vormi: turbas kasvav ja vees kasvav on kasutatud rahvameditsiinis paljude haiguste puhul, nt huuleohatiste ja konnasilmade eemaldamiseks, silma- ja kõrvahaiguste vastu Samblarinne - Harilik teravtipp oma nime saanud pikkade teritunud oksatippude järgi 6-20 cm pikkune sammal oksad asetsevad peaaegu korrapäraselt ühes tasapinnas moodustades kauni lehviku oksad väga jäigad heleroheline või veidi kollakas või pruunikas, veidi valkja jumega ei kuulu kaitstavate taimede hulka ega oma praktilist väärtust Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_paakspuu http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_teravtipp http://et.wikipedia.org/wiki/Pikalehine_huulhein http://www.loodusajakiri

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED

PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist, ligniinist, rakk...

Ehitus → Ehituspuusepp
15 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Rohusoo

Rohurinne - Pikalehine huulhein putuktoiduline kasvab kuni 25 cm kõrguseks lehe pind on kaetud kleepuva limaga eelistab kasvada soostunud pinnases, eriti madalsoos taimel on kaks vormi: turbas kasvav ja vees kasvav on kasutatud rahvameditsiinis paljude haiguste puhul, nt huuleohatiste ja konnasilmade eemaldamiseks, silma- ja kõrvahaiguste vastu Samblarinne - Harilik teravtipp oma nime saanud pikkade teritunud oksatippude järgi 6-20 cm pikkune sammal oksad asetsevad peaaegu korrapäraselt ühes tasapinnas moodustades kauni lehviku oksad väga jäigad heleroheline või veidi kollakas või pruunikas, veidi valkja jumega ei kuulu kaitstavate taimede hulka ega oma praktilist väärtust Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_paakspuu http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_teravtipp http://et.wikipedia.org/wiki/Pikalehine_huulhein http://www.loodusajakiri

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
44
ppt

Marjapõõsaste kahjurid ja haigused

samuti lehtedel, suguküpsed emased võivad olla kuni 5 mm pikkused.  Emased munevad mais juunis kuni 2000 muna kilbi alla. Munadest kooruvad ühe kuu jooksul vastsed ning nad ronivad taimedele laiali.  Sügisel liiguvad väikesed nümfid vartele ja okstele, kus nad talvituvad. Nad jätkavad toitumist kevadel ja saavad suguküpseks sama aasta aprillist juunini.  Üks põlvkond aastas Tõrje:  Kahjustatud oksad lõigake välja ja põletage.  Tegutsevad just tihedavõralistel puudel-põõsastel, seega on oluline nende õigeaegne hooldus.  Terve istutusmaterjal. Kollane karusmarja- lehevaablane – Nematus ribesii  Valmik 7...8 mm pikkune  Lendlus karusmarja õitsemise ajal.  Muneb rohkem põõsa keskel olevatele lehtedele, lehe alumisele küljele leheroodude kõrvale 30...40 muna.  Ebaröövikud roodavad lehti algul alumiselt küljelt,

Põllumajandus → Aiandus
16 allalaadimist
thumbnail
56
pptx

Puidurikked ja puidukaitse

Puidurikked alandavad puidu kvaliteeti või muudavad selle kas osaliselt või täielikult kasutamiskõlbmatuks. Teatud puidurikked muudavad aga käsitöömeistrite tarbeks antud puiduosa põnevaks ja väärtuslikuks. Puiduriketeks on okslikkus seenevärvused ja mädanikud keemilised värvused deformatsioonid ja lõhed tüve vormirikked puidu struktuuririkked haavandid ebanormaalsed ladestised mehaanilised rikked ja töötlusvead. OKSAD-bioloogiline paratamatus Puu kasvamisel oksad kuivavad ja langevad hiljem küljest ära. Kui oks langeb (murdub) tüve lähedalt, kattub murdekoht uute kasvavate puidukihtidega. Okaspuudel tekivad kinnikasvamise koha peale kühmud, lehtpuudel aga haavandid. Kinnikasvanud oksa nimetatakse umboksaks. Need asuvad harilikult tüükapalgis. Kühmude ja haavandlaikude pealispinna lõikamisel tekivad kurrud. Kui surnud oks aja jooksul maha ei lange või murdub tüvest kaugemal, siis kasvavad tema aluosa ümber uued

Ehitus → Puitkonstruktsioonid
24 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö

Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie Puidu bioloogilised ja ökoloogilised omadused Võra on lai, munajas või ümarovaalne, vahel silinderjas, oksad tugevad, harvad. Puistus hästi laasuv. Koor ning võrsed on rohkekashall või hall, vanas eas tumehall, pikirõmeline. Noored võrsed läikivpruunid. Pungad piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, läikivpruunid. Lehtedest on Vahelduvad lihtlehed,peaaegu ümmargused, läbimõõt on kuni 7 cm jämedalt saagja või lainelise servaga. Noortel võrsetel lehed palju suuremad, kolmnurksed, teravad tipu ja sirge alusega. Noorelt lehed kollakaspunased. Leheroots pikk ning peenike.

Metsandus → Metsandus
36 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Luua tegemine vanal ajal

Uuemaa 2013 Luud ehk pühkimiseks mõeldud tööriist kuulub inimkonna ajaloo vanimate tööriistade hulka. Et eluruumi haigusi ega soovimatuid parasiite ei sigineks, tuli see ju puhas hoida. Ka meie esivanemad teadsid seda tõde hästi ning luud oli üks asju, mida võis kindlalt leida igast majapidamisest. Nagu kõik muudki lihtsamad majapidamisriistad, tehti ka luud üldjuhul ise. Klassikaline ümarluud tehti üldjuhul kase okstest ja varrestati. Oksad lõigati noorelt kaselt, sest need on sitkemad ja sirgemad, kui vana kase omad. Luuda tehti üldjuhul kaks korda aastas. Kevadel tehtud luud kulus suvega läbi ja talveks tuli uus teha. Suveks käidi luua oksi lõikamas siis, kui puudel veel lehti küljes ei olnud. Nendest tehti siis suveks luud valmis ja sügisel, kui puudelt lehed jälle maha olid läinud, lõigati uued oksad talve jaoks. Luua tegemine oli omamoodi kunst, mis igaühel sugugi nii hästi välja ei tulnud. Luuaraod pidi

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
5
docx

"Torkva kuusk"

RÄPINA AIANDUSKOOL TORKAV KUUSK Referaat Räpina 2009 SISSEJUHATUS Kuuse (Picea) prk-a kuulub u 40 liiki puid põhjaparasvöötmes (eriti rohkesti liike on Ida- Aasias ja Põhja-Ameerikas). Sgk: männilised ( Pinaceae); alamsgk: nululised (Abietoideae). Kuuskede juures jälgitavad tunnused: · Võra. On see lai- või kitsaskoonusjas, kas oksad ripuvad või on püstised ? · Koor. Kas korp on plaatjas või soomusjas? · Võrsed. On need karvased või paljad? Mis värvi nad on? · Okkad. On need rombjad või lamedad? Kui pikad, millise tipuga ja mis värvi nad on? Kuuse käbid valmivad sama aasta sügisel, seemned varisevad talvel. Käbid jagatakse seemnesoomuste kuju ja iseloomu järgi kahte tüüpi, seemnesoomused on avanemata käbil

Loodus → Keskkonnaõpetus
19 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Pookimine, silmastamine, oksastamine

oksastamine, mille puhul poogendiks on (1) 2 – 4 pungaga võrseosa. 1. Õunapuu - silmastamine Silmastamist teostatakse ajal mil koor on lahti meie oludes on see juuli teine pool kuni augusti lõpuni. Sell perioodil võib olla ka olukordi kui koor on kinni siis see on enamasti tingitud põuast või madalast temperatuurist. Silmastatakse uinuva pungaga mis alustab kasvu järgmisel aastal, silmastamiseks ei sobi õiepungad. Silmastamiseks varutakse oksad varahommikul, samaaasta võrselt, oksalt eemaldatakse kõik lehed ja õied, jäätakse vaid leherootsud varrekülge . 10 – 12 päeva enne silmastamist eemaldatakse aluselt kõik oksad kuni 25 cm kõrguseni pookekohast. Pookoks T – kujuline silmastamine e. tavaline silmastamine. Tööoperatsioonid on järgmised. Silma valimine ja lõikamine, suure silmakilbi korral ka puidu eraldamine; T – lõike tegemine pehme kuiva lapiga puhastatud aluse tüvele

Botaanika → Taimekasvatus
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kokku-lahkukirjutamise reeglid

tornmaja 2. Lühenenud tüvega sõna kirjutatakse nimisõnaga kokku, nt purskkaev, inimtühi 3. Kui eelnev nimisõna on omastavas ja näitab liiki, kirjutatakse see järgneva nimisõnaga kokku, nt kassipoeg, raamaturiiul või kui tekib piltlik väljend, nt lapsepõlv, lõvilõug; kui kuuluvust, siis lahku, nt ema laud, meie kodu. 4. Täiendreeglit vaadatakse selle järgi, kuhu täiend kuulub, nt selle puu oksad (selle puu) või kaharad puuoksad (oksad on kaharad); tuntud sepa töö (tuntud sepp) või suurepärane sepatöö (suurepärane on töö). 5. Mitmuse omastavas käändes nimisõna kirjutatakse järgnevast lahku, nt vigade parandus, kirjatarvete kauplus; erandiks on 2-silbilised mitm om-s sõnad, kus tekib omaette tähendusega ühend, nt lasteaed, meestekingad, keeltekool 6. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse nimisõnast tavaliselt lahku, nt ilus ilm, seda laadi, tol ajal; kokku

Eesti keel → Eesti keel
49 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Sirelmeelia

Sirelmeelia Azadirachta India Sirelmeeliaks loetakse kaht Azadirachta perekonnast pärit liiki, mille päritolumaadeks on India, Pakistan ja Bangladesh. Sirelmeeliad kasvavad samuti Lõuna-Iraani saartel, kus seda pärsia keeles Azad derakht-iks nimetatakse. Ta kasvab kõige paremini troopilises ja pooltroopilises kliimas, on igihaljas ja kiire kasvuga ning võib kasvada 15 kuni 20 meetri kõrguseks, harva isegi 35 kuni 40 meetri kõrguseks. Puu oksad on laiaharalised ning tihe latv on ümara või ovaalse kujuga, mis võib vanemate ja vabalt kasvavate puude puhul läbimõõdult 15 kuni 20 meetrini ulatuda. Oksad on kuni 40 sentimeetri pikkuste sulgjate lehelabadega, millel on 20 - 31 keskmiselt rohelist kolme kuni kaheksa sentimeetri pikkust lehte. Sirelmeelial on valged ja lõhnavad õied, mis on eraldi oksadel ja on hermafrodiitsed või isased. Puu kannab oliivisarnaseid luuvilju, mis on kujult ümarad või ovaalsed

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Marjakultuuride kasvatamine

lõigata. Soomes on saadud häid tulemusi sellega, kui oksi on lõigatud masinaga igal sügisel ja käsitsi iga kolme aasta tagant. Lõigatakse sügisest kuni pungade puhkemiseni kevadel. Haigustekitajate ja kahjurite hävitamise seisukohalt on õigem põõsaid lõigata sügisel. Võib teha ka kahes osas, põhilõikus sügisel ning korrigeeriva lõikuse kevadel. Kohe pärast põõsaste istutamist lõigatakse ära kahjustada saanud oksad, põhoksi kärbitakse kuni 1/4 võrra nende pikkusest. Kui põõsad on tugevasti kannatada saanud, siis kärbitakse oksi kuni 1/3 võrra. Üheaastaste istikute tagasilõikuse võib jätta ka talvisele ajale, kasutades sealjuures taandusniidukit. (B275 Same OÜ) Musta sõstra põõsad hakkavad arvestatavat saaki kandma kolmandal kasvuaastal. Kui põõsal on 8-12 hästi arenenud põhioksa, siis on sõstra kujundamine lõppenud. Saagikande periood

Botaanika → Puuviljandus
9 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Lehtpuuvõrsete kogu

käes pruunikaspunased. ripsmeliselt karvased. Pungad ovaalsed, kuni 0,6 cm pikad, kollakas- või punakaspruunid. Võra iseloomustus Võra iseloomustus Kõrge rohkeharuline põõsas. Harud pikad peened, hargnemata. Lai, munajas, rohkesti hargnev, algab maapinna lähedalt. Alumised oksad vahel rippuvad. Koor Koor Pruunikashall, vanemas eas rõmeline. Sile, tumehall, vanas eas tekib mustjashall rõmeline korp. Vaher (Va) Lodjapuu ( ) Mage sõstar ( ) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Vastakud sõrmjad lihtlehed, 3-5 Vastakud sõrmroodsed Sõrmroodsed vahelduvad

Metsandus → Metsandus
14 allalaadimist
thumbnail
126
docx

Puittaimede hooldusjuhend

Peale tugevat tagasilõikamist on soovitatav väetada. Täiskasvanud põõsas tavatingimustes kastmist ei vaja. Läikiv hõbepuu on tundlik seenvähi suhtes. Haigestunud võrsed surevad välja, surnud koorele tekivad oranžikasroosad umbes millimeetrise läbimõõduga pustulid. Varasematel aegadel esines haigust põhiliselt surnud okstel, kuid tänapäeval on muutunud haigus agressiivsemaks. Haigusest vabanemiseks eemaldada haigestunud ja kuivanud oksad (Aianduse Entsüklopeedia 2010). 3. Magnolia - perekond Magnoolia Magnoolia ladina k. Magnolia on heitlehine valgete lõhnavate õitega, kuni 3m kõrguseks kasvav kaunis põõsas ning on üks talvekindlamaid puittaimi Eesti kliimatingimustes (Hortes). Magnoolia õis on ehituselt lihtsam kui hilisematel õistaimedel. Kui näiteks roosõieliste sugukonda kuuluval õunapuul on õiel kroon- ja tupplehed selgelt eristunud, siis magnooliate õiekattelehed ei erine.

Põllumajandus → Põllumajandus
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Harilik mänd

..300 (400) aastat olles mõnevõrra kuusest pikaealisem. Põhja-Soomest on leitud isegi 810-aastane elus mänd ja isegi 1029-aastane surnud puu. Tüve koor on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oraanzikaspruun. Võra kuju on väga varieeruv, sõltudes puu vanusest, kasvukohast ja muudest tingimustest. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Lagedal kasvades jäävad puud madalaks ja oksad ulatuvad madalale. Metsas laasuvad männipuud tugevalt ja säilub ainult võra tipuosa. Okkad on peensaagja servaga, sise ja väliküljel asuvate õhulõhederibadega, kahekaupa kimbus. Pikkus 3...7 cm, olles jõulistel noorpuudel isegi kuni 10cm pikad. Mänd on valgusnõudlik puuliik ja vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Sellepärast kuivavad ning laasuvad alumised oksad kergesti. Mänd võib kasvada üle meetri jämedaks (Briti saartel on umbes 1,5 m jämedaid isendeid).

Loodus → Loodusõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Taimede kuuluvus osade taimede näitel

Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Õis: puudub http://www.hansapl ant.ee/static/catalo g/pilt_2129.jpg Käbi: Emaskäbid on valminult 3¼7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5¼0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Paljunemisviis: seemnetega Tunnus: Okaspuu, okkad on kahekaupa kinnitunud, käbid, puul allpool puuduvad oksad. Nimetus: Harilik võilill Kuulub sugukonda korvõielised, klassi kaheidulehelised ja hõimkonda õistaimed. Juur: sügavale mulda tungiv peajuur väheste külgjuurtega. Vars: pikk õõnes õisikuvarb, mis on korvõisiku all tihedalt kaetud võrkjate villkarvadega. Leht: aarjalt sulglõhised, sulghõlmised kuni -jagused

Bioloogia → Eesti taimestik
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun